27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 256/47

1.1

GALILEO programm on Euroopa kosmosepoliitika lipulaev. Projekti ulatuse ja strateegilise tähtsuse tõttu otsustas Euroopa Kosmoseagentuur teha koostööd Euroopa Liiduga. Seega peaks valitsustevaheline ja ühenduse töökultuur tagama projekti edu. Samas koostöövaimus peaks projekti ellu viima avaliku ja erasektori partnerluse raames.

1.2

Esimene testsatelliit, mis on konstellatsiooni kolmekümne satelliidi eelkäija, lähetati orbiidile 2005. aasta lõpus. Projektiga jätkatakse, kuigi tuleb ette takistusi ja hilinemisi.

1.3

GALILEO on globaalne satelliitnavigatsiooni süsteem, mis pakub mitmeid positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajastamisteenuseid.

1.4

GALILEO võimaldab kolmekümne satelliidi ja maajaamaseadmetega saada teavet kasutajate geograafilise asukoha kohta mitmetes majandussektorites, nt transpordis (sõidukite, laevade, õhusõidukite täpse asukoha määratlemisel, juhtimissüsteemides, tee otsimisel jne), õiguses, politseis ja tollis (piirikontrollis), riiklikes ehitustöödes (topograafias, geodeesias ja geograafilistes teabesüsteemides), hobide harrastamisel (suuna määramisel merel ja mägedes), sotsiaalteenustes (näiteks abi pakkumisel puuetega ja eakatele inimestele), riiklike ohutus- ja julgeolekuteenuste puhul ning tänu avariipoide asukoha kindlaks tegemise teenusele inimeste päästmisel ulgumerel või maakera kaugetes piirkondades.

1.5

Satelliitnavigatsioonirakendustel põhinevate toodete ja teenuste turumahuks on hinnangute kohaselt 2025. aastaks prognoositud 400 miljardit eurot.

1.6

Eri koostööpartnerid on GALILEO majandusmudeli ja tööstuskonsortsiumi juhtimise osas niivõrd eri arvamustel, et läbirääkimised kontsessioonilepingu üle on praeguseks jõudnud ummikusse. Olukord, kus tähtaegu pidevalt ületatakse ja läbirääkimistel ei tehta mingeid edusamme, ohustab projekti ennast.

1.7

Nende raskustega seoses palus transpordiministrite nõukogu märtsis Euroopa Komisjonil teha kokkuvõte kontsessioonilepingu läbirääkimiste seisust ja uurida võimalikke alternatiivseid lahendusi. Komisjon kutsus ummikseisust väljumiseks teatises „GALILEO teelahkmel” nõukogu ja Euroopa Parlamenti võtma teadmiseks, et praegused läbirääkimised kontsessioonilepingu üle on ebaõnnestunud ja et need tuleks lõpetada. Kuid samas palus komisjon neil kinnitada oma soovi GALILEO programmi jätkata. Euroopa Komisjon on välja pakkunud alternatiivse stsenaariumi, milles arendust ja väljaehitamist toetaks ning rahastaks avalik sektor ja kontsessioonileping käsitleks ainult kasutusfaasi. Euroopa Kosmoseagentuur viiks programmi ellu ja ta oleks Euroopa Liidu nimel hanke tellija.

2.1

Komisjoni dokumendis kirjeldatakse esiteks lühidalt juba rajatud süsteemi ja selle kavandatavaid arenguid ning seejärel hinnatakse võimalikke uuenduslikke rakendusi, viidates viiele teenuseliigile (avatud juurdepääsu teenus, kaubandusteenus, inimelu kaitsmisega seotud ohutusteenus, otsingu- ja päästeteenus ning piiratud juurdepääsuga avalik reguleeritud teenus). Rohelises raamatus ei käsitleta viimase teenuse rakendusi. See on liikmesriikide otsustada, kas nad soovivad seda teenust kasutada. Seetõttu pöördub komisjon antud küsimuses otse liikmesriikide poole ja teeb seejärel nende vastustest kokkuvõtte.

2.2

Komisjon nimetab järgmisi tegevusvaldkondi, keda süsteem mõjutab ja kes võivad olla sellest huvitatud:

2.3

Võimalike rakenduste nimekirja pikkus näitab nende rakenduste ulatust ja mitmekesisust.

2.4

Roheline raamat lõpeb nagu tavaliselt küsimustega sidusrühmadele. EMSK ülesanne ei ole anda üksikasjalikke vastuseid, vaid pigem rõhutada küsimusi, mis tunduvad komiteele eriti olulised, ja tõstatada küsimusi, mida oleks pidanud esitama.

2.5

Komisjon analüüsib rohelise raamatu kohta sidusrühmadelt saadud tagasisidet. Tagasiside on küllaltki piiratud ja vahel liiga üldsõnaline, et sellest järeldusi teha. Seetõttu jätkab komisjon protsessi põhjalikumate konsultatsioonidega, et 2007. aasta oktoobris avaldada tegevuskava. Siiamaani ei ole ükski majandussektor avaldanud tõsist huvi tasuliste teenuste vastu. See toob selgelt esile, kui raske on konkureerida üldiselt juurdepääsetava tasuta teenusega, isegi kui teenust alati ei tagata ja tõstatab küsimuse Euroopa süsteemi majandusliku ja finantstasakaalu kohta. Tegemist on tsiviilteenusega, millel ei ole nii suurt avalikkuse toetust (antud juhul sõjaväelist toetust) kui Ameerika globaalsel positsioneerimissüsteemil (GPS).

3.1

Eriti oluline on 2. küsimus (1) eraelu puutumatuse kohta, millele EMSK on juba eritähelepanu pööranud, nõudes, et eraelu austamise põhimõtet kaitstaks rangelt. Siinkohal tekib küsimus, kuidas saavutada tasakaalu eraelu kaitse õiguse ja tehnika pakutavate võimaluste vahel. Tuleb siiski rõhutada, et satelliitpositsioneerimise ja -navigatsiooni süsteemid võimaldavad kasutajatel asukohta kindlaks määrata, kuid seda asukohta teavad vaid nad ise ja see teave ei ole kättesaadav kolmandatele isikutele, v.a juhul, kui kasutaja otsustab teabe edastada sellise mobiilse telekommunikatsioonivahendiga nagu GSM. Kuna süsteemid toimivad ainult ühesuunaliselt, siis ei tea navigatsioonisüsteemi (GPS, GALILEO või Vene süsteem GLONASS) operaator, kes on süsteemi kasutajad, ja ta ei saa kuidagi teada, kes kasutab navigatsiooni signaale, rääkimata nende geograafilisest asukohast. Seetõttu tuleb eraelu kaitse küsimust uurida kasutajatele pakutavate individuaalsete rakenduste põhjal. Paljude teenuste puhul on vaja teave kasutaja geograafilise asukoha kohta kohe serverile tagasi saata, et viimane saaks vastata kasutaja küsimusele (näiteks anda teavet maanteeliikluse kohta).

3.2

5. küsimus (2) rahvusvahelise koostöö kohta tekitab rea probleeme. Euroopa Liit on sõlminud koostöölepingud Hiina, Iisraeli, Lõuna-Korea, Maroko ja Ukrainaga ning leping on kavas sõlmida India, Brasiilia, Argentiina ja Austraaliaga. Kuigi on selge, et need koostöölepingud on vajalikud GALILEO rahvusvahelise ulatuse suurendamiseks, näiteks seoses standardiseerimise, turgude avamise, sertifitseerimise ja sageduste ning ka intellektuaalomandi õigustega, peaks siiski olema ettevaatlik, sest mõnede koostööpartnerite peamine eesmärk on Euroopa teadmiste ja oskusteabe kogumine, et võita aega oma tehnoloogia väljaarendamisel, mis oleks edaspidi aga konkurentsis GALILEO tehnoloogiaga. Nüüdseks on täiesti selge, et just see oli Hiina eesmärk, kui ta allkirjastas Euroopa Liiduga 2003. aastal GALILEO koostöölepingu. Peale selle on üllatav, et ei Norral ega ka Šveitsil ei ole veel Euroopa Liiduga lepingut GALILEO koostööraamistiku kohta, kuigi nad rahastavad programmi arendamist ja valideerimist Euroopa kosmoseagentuuris osaledes. Seetõttu ei ole nende võimalikku juurdepääsu avalikult reguleeritud teenusele veel kindlaks määratud.

3.3

Igal juhul ei puudutanud koostöö üldiselt avalikult reguleeritud teenust. Lisaks sellele on läbirääkimised rahvusvahelise koostöö üle takerdunud, sest peamine prioriteet on Euroopa satelliitnavigatsiooni projekti tegelik elluviimine, mis toob esile tekkinud probleemid.

3.4

6. ja 7. küsimus (3) standardite ja sertifitseerimise kohta tõstatab navigatsiooniseadmete, süsteemi enda ja terminalide sertifitseerimise probleemi. See küsimus on eriti terav lennunduse ja raudteetranspordi sektori puhul, kus ohutus- ja signalisatsiooniseadmetele kehtib range rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimise menetlus. GALILEO süsteemi enda sertifitseerimisel on mõtet vaid konkreetse sektori rakenduste puhul, näiteks tsiviillennunduses, mis määratleb kohaldatavad sertifitseerimise eeskirjad ja menetluse. Terminalide ja GALILEO teenuseid kasutavate liikurmasinate pardaseadmete sertifitseerimine hõlmab palju rohkem kui ühte positsioneerimisterminali. See hõlmab ka teisi seadmeid, mis kasutavad teavet asukoha kohta ja lõpuks edastatavad teabe piloodile või juhtivpiloodile. Sel juhul kohaldatakse tavapärast rakenduse sertifitseerimismenetlust. Seega tuleb antud küsimust käsitleda iga rakenduse puhul eraldi.

3.5

Teist küsimuse poolt, vastutust, on käsitletud vaid üldjoontes, kuigi vastutus on väga oluline. Tuleb tunnistada, et tegemist on väga keerulise probleemiga. Võiks tõstatada lepinguliste kohustuste küsimuse, mis on suhteliselt lihtne, kui ka lepinguväliste kohustuste küsimuse, mida on palju raskem lahendada. Lisaks tuleb meeles pidada, et vastutuse tase võib varieeruda vastavalt sellele, kas on tegemist avatud juurdepääsuga teenuse, kaubandusteenuse või avalikult reguleeritud teenusega. Euroopa Komisjon kaalub tsiviillennunduses kasutatavale süsteemile sarnase süsteemi kasutuselevõtmist, mille puhul kindlustused kataksid kulud teatud summani ja ülejäänud kulud kataks riik. Sel juhul on peamine küsimus piirmäära sätestamises, millest alates riik kulud katab. Praegu kavandatud piirmäär on kõrge, umbes üks miljardit eurot.

3.6

Millise tasemeni tagab signaali edastaja selle tõhususe? See küsimus on eriti oluline lennunduses, raudteetranspordis ja mereliikluses.

3.7

Kui näiteks signaali halb kvaliteet põhjustab lennuõnnetuse või laevahuku, mis omakorda võib tekitada naftareostuse, siis kes peaks vastutama ja mil määral? Siinkohal tuleb vahet teha lepingulistel ja lepinguvälistel kohustustel.

3.8

Kas GALILEO süsteemi operaator peab kandma kogu vastutust või jagab ta vastutust riikidega? Ja milliste riikidega? Satelliidi orbiidile lähetanud riigi, Euroopa Liidu või GALILEO projektis osalevate riikidega? Neid küsimusi tasub tõstatada ja käsitleda, et GALILEO kaubanduslikke rakendusi saaks kasutada rahuldavas ja kindlas õiguslikus raamistikus.

3.9

Samalaadseid projekte on ka varem olnud: näiteks ARIANE. Lähetamisega kolmandatele isikutele tekitatav kahju kaetakse ARIANESPACE`i poolt kuni 100 miljoni euroni ja sellest üle ulatuvad kulud katab Prantsuse riik. Ka tsiviillennunduse valdkonnas leidub sarnaseid näiteid, kus kaubandusoperaatorid ja riigid jagavad riske, ning seda võiks GALILEO puhul rakendada. Kuid tundlikuks küsimuseks jääb piiri tõmbamine: kuidas peaks vastutust riigi ja operaatori vahel jagama, eriti kui on tegemist uue teenusega?

3.10

Kui GALILEO programmi puhul rakendatakse eelneva eeskujul kujundatud süsteemi, siis on vaja muidugi selgelt määratleda, milline riigiasutus jagab vastutust GALILEO operaatoriga.

3.11

Küsimus 9 (4) intellektuaalomandi kohta on oluline. Isegi kui riiklikud institutsioonid rahastavad algset uurimistööd, on oluline, et ettevõtted saaksid rakenduste intellektuaalomandi õigused, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes neid arendavad ja rakendavad.

3.12

Kaaluma peaks ka GALILEO militaarkasutust. Erinevalt GPS-st, mis on osaliselt tsiviilkasutuseks avatud militaarsüsteem, on GALILEO tsiviilsüsteem. Nagu GPS signaali puhul tsiviilkasutuses ei takista miski ühe riigi sõjaväge kasutamast GALILEO avatud teenust militaarsel eesmärgil. Samas kui Euroopa Liidu liikmesriikide poolt täpselt reguleeritud, piiratud juurdepääsuga avalikult reguleeritud teenusel on mitmeid eeliseid võrreldes teiste GALILEO teenustega nii häiretele vastupidavuse kui ka sõltumatuse osas (kasutatakse teisi sagedusribasid).

3.13

Laskumata arutellu GALILEO avalikult reguleeritud teenuse militaarsete kasutusvõimaluste üle, mis väljuks käesoleva arvamuse ulatusalast ja mida ei ole käsitletud ka rohelises raamatus, on siiski selge, et GALILEO majanduslik tasakaal sõltub sellest teenusest. Selle küsimuse üle arutletakse veel kindlasti komisjoni välja pakutud GALILEO projekti uues süsteemis. Nimelt märgib komisjon oma teatises, et „kuigi süsteem on tsiviilsüsteem, võib olulisi tulusid laekuda ka militaarkasutajatelt.”

4.1

Rohelises raamatus satelliitnavigatsioonirakenduste kohta antakse ülevaade mitmetest tegevusvaldkondadest, kus satelliitnavigatsioon on oluline. Rohelises raamatus tuleks täpsustada selliseid olulisi küsimusi nagu intellektuaalomandi õigused protsessides, mis võivad avada tee uutele rakendustele, ning sertifitseerimise ja vastutuse küsimusi.

4.2

GALILEO avaliku reguleeritud või isegi militaarkasutuse küsimus Euroopa Liidu liikmesriikides, mida käsitletakse komisjoni ja liikmesriikide otseses dialoogis või liikmesriikidevahelises dialoogis GALILEO julgeolekukomitees, on oluline, kuna sellel on oluline mõju GALILEO majanduslikule mudelile. On selge, et seda küsimust peab taas käsitlema. Seda enam, et avaliku sektori panus peaks oluliselt tõusma, arvestades, et esimene, avaliku ja erasektori partnerluse stsenaarium oli ebaõnnestunud.

4.3

Satelliitnavigatsioonirakenduste üle on väga kasulik ja huvitav arutleda, kuid kõigepealt tuleb tagada, et konstellatsiooni rajamine viiakse tõepoolest lõpule. Komisjoni uued ettepanekud on GALILEO projekti viimane võimalus. EMSK on täiesti teadlik, kui suuri rahalisi pingutusi need liikmesriikidelt nõuavad. Kuid ajal, mil Euroopa kodanikud suhtuvad Euroopa Liitu teatud skepsise ja vastumeelsusega, mis tuli välja põhiseaduse lepingut käsitlevas arutelus, oleks GALILEO programmist loobumisel Euroopas ja ka väljaspool väga rasked tagajärjed. Ebaõnnestumine näitaks maailmale, et Euroopa Liit ei suuda mobiliseeruda kõrge teadusliku, tehnilise ja majandusliku väärtusega projekti nimel. Väga oluline on GALILEO programm lõpule viia ja tõestada sel viisil, et Euroopa Liit on edasiliikumisvõimeline ja suudab ellu viia suuri tulevikuprojekte.

4.4

Tegelikult on just seetõttu GALILEO projektil rasked ajad. EMSK võib vaid korrata, et Euroopa Liidu projektide lipulaeva läbikukkumisel kaotaksid kodanikud usu Euroopa integratsiooni ning tuleb teha kõik selle vältimiseks.