28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/3


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ”

KOM(2006) 397 lõplik — 2006/0129 (COD)

(2007/C 97/02)

15. septembril 2006. aastal otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 175 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni arvamus võeti vastu 25. jaanuaril 2007. Raportöör oli hr BUFFETAUT.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 433. istungjärgul 15.–16. veebruaril 2007 (15. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 188, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 9 liiget.

1.   Milleks on vaja direktiivi keskkonnakvaliteedi standardite kohta?

1.1

Praktiliselt on tegemist vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ tütardirektiivi ettepanekuga. Kõnealune raamdirektiiv määratleb strateegia vee keemilise saastamise vastu võitlemiseks. Keemiline saastus võib häirida veeökosüsteeme, põhjustades elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Saasteained võivad toiduahelas koguneda ning inimesed võivad veekeskkonna saasteainetega kokku puutuda kalu või mereande süües, vett juues ja ka spordi või harrastustega tegeldes.

1.2

Samuti tuleb rõhutada, et saasteained säilivad keskkonnas veel palju aastaid pärast nende keelustamist, nad võivad kanduda kaugele ja levida piirkondades, mis esialgu ei näigi olevat saastatud.

1.3

Selliste saasteainete allikad on väga erinevad: kodused majapidamistööd, põllumajandus, jäätmepõletus, tööstus jne.

1.4

Esimese sammuna esitas Euroopa Komisjon prioriteetsete ainete nimistu (otsus 2455/2001/EÜ), milles on 33 ühenduse tasandil reguleeritavat ainet. Direktiivi ettepaneku eesmärk on kindlustada vajalik kaitse veekeskkonda ohustavate või veekeskkonna kaudu avalduvate riskide vastu, mida põhjustavad need 33 prioriteetset ainet ja teatavad muud saasteained.

1.5

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse direktiivi ettepanekus keskkonnakvaliteedi standardid. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on vastu võetud mitmed ühenduse õigusaktid, mis sisaldavad heitmete piiramise meetmeid, mis on vajalikud kõnealuste standardite täitmiseks.

1.6

Ettepanek toob samuti kaasa mõne olemasoleva tütardirektiivi kehtetuks tunnistamise, eelkõige teaduse ja tehnika edusammudega arvestamiseks ning selleks, et vaatluse alla võtta ka need saasteained, mida seni pole käsitletud.

2.   Keskkonnakvaliteedi standardite määratlemiseks valitud meetod

2.1

Euroopa Komisjon esitab ja ühendab kaks mõõtmise kriteeriumit:

aasta keskmine kontsentratsioon;

suurim lubatud kontsentratsioon.

2.2

Seega töötati välja keskkonnakvaliteedi standard, mis ei põhine üksnes suurimal lubatud kontsentratsioonil, vältimaks akuutsest kokkupuutest tingitud tõsiseid pöördumatuid tagajärgi ökosüsteemidele lähiaja perspektiivis, vaid ka aasta keskmisel põhinev keskkonnakvaliteedi standard, et vältida akuutse toimeta jätkuva saastamise pöördumatuid tagajärgi pikemas perspektiivis.

2.3

Komisjon teeb ettepaneku, et enamike ainete puhul peaks standardid kehtima saasteainete tasemele pinnavees. Komisjon märgib siiski, et mõnede ainet puhul, mis võivad koguneda toiduahelasse, ei pruugi pinnaveele kohalduvad piirangud olla piisavad kaudse toime ja teisese mürgistuse vältimiseks. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku, et kolme niisuguse aine (heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen ja elavhõbe) puhul peaksid elustiku keskkonnakvaliteedi standardid sätestama liikmesriigid.

3.   Pädevuste jaotamine Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel

3.1

Komisjon teeb ettepaneku, et keskkonnakvaliteedi standardid veepoliitika valdkonnas tuleks määratleda ühenduse tasandil, tagamaks keskkonnakaitse sama tase kõigis liikmesriikides ning pakkumaks võrdseid tingimusi kõigile ettevõtjatele. Üldjoontes leiab komisjon, et olemasolevad saaste kontrollimise meetmed peaksid olema sobivad, et võimaldada liikmesriikidel pidada kinni kvaliteedistandarditest. Kui on vaja lisameetmeid, siis peaks olema liikmesriikide pädevuses sobivate kontrollimeetmete lisamine meetmeprogrammi, mis tuleb luua iga vesikonna jaoks kooskõlas raamdirektiivi 1000/60/EÜ artikliga 11.

4.   Kavandatud meetmed

4.1

Direktiivi põhielemendid on järgmised:

keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamine ja piirväärtuste ületamise siirdeala kindlaksmääramine;

keskkonda laskmise, heite ja kao andmekogu koostamine, et kontrollida, kas nende vähendamise eesmärk on täidetud;

mõne olemasoleva tütardirektiivi kehtetuks tunnistamine;

läbivaatamiseks esitatud 14 aine hulgas olevate ainete tunnistamine prioriteetseks ohtlikuks aineks vastavalt otsusele 2455/2001/EÜ.

5.   Üldised märkused

5.1

Ollakse üksmeelel, et veekogude saastamist ohtlike ainetega, mis võivad esile kutsuda raskeid pöördumatuid tagajärgi, tuleb vältida.

5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab oluliseks, et komisjon suudaks järjekindlalt ja teaduslikel alustel tuvastada viivitamatult kõik ained, mis võivad põhjustada kahjulikku saastet pinnavees, ning luua mõistlikke standardeid niisuguste ainete maksimaalseks tasemeks, lubatuna kas üksikult või koos. Komitee võtab kõnealusesse ettepanekusse lisatud prioriteetsete ainete esialgse nimistu ja standardid teadmiseks ja toetab neid. Komitee soovitab astuda samme iga-aastase ulatusliku, teadusliku ja läbipaistva hindamise läbiviimiseks, et tuvastada, kas nimistusse tuleks lisada uusi aineid või kas mõnele ainele on vaja kehtestada uued lubatud piirmäärad. Eriti peaks komisjon uurima teisi aineid, mida on määratletud prioriteetsena Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPAR) või muude asjaomaste rahvusvaheliste kokkulepetega.

5.3

Komitee on mures, et pliile, niklile ja nende ühenditele ei ole kehtestatud kindlaid standardeid. Sellealast tööd tuleks käsitada prioriteetsena ning kehtestada sobivad piirväärtused võimalusel nii, et need oleks võimalik lisada kõnealusesse direktiivi enne selle lõplikku vormistamist.

5.4

Veekvaliteedi parandamise peamine eesmärk on kaitsta elustikku ja toiduahelat kuni inimesteni, inimesed kaasa arvatud. Kui kõikide saasteainete taset elustikus oleks võimalik mõõta usaldusväärselt, järjepidevalt ja tõhusalt, oleks parem standardeid kehtestada ja sel viisil järelevalvet teostada. Kuid üldjoontes on see keeruline ja enamike prioriteetsete ainete puhul on praegu praktilisem ja tavaliselt piisavalt usaldusväärne kehtestada standardid pinnavees maksimaalselt lubavale kontsentratsioonile. (Ettepanek võtta vastavuse üle peetava järelevalve aluseks aastane keskmine ja maksimaalne lubatud kontsentratsioon, on realistlik, hästi kehtestatud ja täiesti õigustatud).

5.5

Siiski võivad mõned toksilised ained koguneda toiduahelasse. Nende ainete puhul ei taga pinnavee standardid üksi piisavat kaitset toksiliste toimete vastu. Nimetatud ainete puhul on soovitav kehtestada standard, mille alus on aine maksimaalne lubatud kontsentratsioon kalade, molluskite ja koorikloomade koes ja muus elustikus, nagu on kehtestatud komisjoni ettepanekus. Sellised ained on heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen ja metüülelavhõbe. Tulevikus võivad lisanduda teised ained. Veel ei ole sel viisil standardite kehtestamiseks täielikult heaks kiidetud meetodit ning seetõttu teeb komisjon vaid ettepaneku lubada liikmesriikidel kehtestada niisugused standardid seni selgelt tuvastatud kolme aine jaoks.

5.6

Praegusi teadmisi arvestades tuleb sellega nõustuda. Siiski innustab EMSK komisjoni jätkama edasiste teaduslike analüüside toetamist mõnede toksiliste ainete bioakumulatsiooni kohta ning olema valmis liikuma edasi elustikus esinevate toksiliste ainete maksimaalsete tasemete standardite ulatuslikumas kasutamiseks niipea, kui teaduslikud andmed ja järelevalvemeetodid on kindlamad. Seni tuleks kehtestada järelevalve, mis tagaks, et saastetase setetes ja elustikus ei tõuseks.

5.7

Inimtegevuse tagajärjel tekkinud heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku koostamine, et määratleda saastamise vähendamise või lõpetamise eesmärkide saavutamist, on asjakohane. Loodusliku reostuse kohta on raske koostada täielikku andmikku. Siiski võiks mõnel juhul tulla kasuks loodusliku reostuse ja inimtegevuse tagajärjel tekkinud reostuse vahelise seose määratlemine.

5.8

Andmikuga seoses tuleks vältida vasturääkivusi ja muude pinnavee kaitse valdkonnas olemas olevate vahendite dubleerimist.

5.9

Standardite ületamist lubavate siirdealade küsimuse käsitlus on realistlik, kuid seda ei saa pidada täiesti rahuldavaks. Üldiselt näib olevat raske tagada seda, et ei mõjutata ülejäänud vete keskkonnakvaliteeti. Standardite ületamist lubavate siirdealade põhimõtte rakendamisel tuleks välja töötada täpsed meetodid siirdealade määratlemiseks ja reostuse mõõtmiskohtade kindlakstegemiseks.

5.10

Tähelepanu tuleks juhtida neile ELi naaberriikidele, mille territooriumidelt saavad alguse arvukad jõed, mis voolavad Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile, või kus asuvad järved, mille kaldad on osaliselt mõne liikmesriigi alal. Kui väljaspool ELi piire asuvad riigid ei kaitse oma veekogusid, siis on ka liikmesriikide jõupingutused asjata ja 2015. aastaks seatud eesmärke ei pruugita saavutada. Neile asjaoludele tuleks mõelda direktiivi rakendamise hindamisel. Lisaks käsitletakse kõnealust küsimust rammdirektiivi artiklis 12.

6.   Konkreetsed märkused ja tähelepanekud

6.1

Ajakava: vastavalt direktiivi ettepaneku artikli 4 lõikele 5 peab aastal 2025 olema lõpetatud heitmete keskkonda laskmine ning ohtlike prioriteetsete ainete turustamine. Keskkonnakvaliteedi eesmärgid tuleb aga vastavalt vee raamdirektiivile saavutada aastaks 2015. See lõpptähtaeg võib mõnedel juhtudel osutuda raskelt saavutatavaks, eelkõige tütardirektiivi hilinenud vastuvõtmise tulemusena. Seetõttu on vajalik, et liikmesriigid teeksid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kõik mis võimalik, arvestades sellega, et teatavate üksikute asjaolude puhul on võimalik rakendada ajutisi vabastusi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab komisjonil jälgida rakendamisel tehtud edusamme ning olla valmis soovitama edasisi meetmeid, mille abil oleks võimalik kuni ettenähtud kuupäevani tagada võimalikult ulatuslik nõuetest kinnipidamine, tehes seejuures minimaalselt erandeid.

6.2   Liikmesriikide roll

Valik, mille kohaselt liikmesriigid vastutavad vajalike täiendavate meetmete rakendamise eest, on asjakohane, kuna paljudel juhtudel on tegemist olukordadega, mis sõltuvad kohalikest või piirkondlikest tingimustest. Siiski peab paindlikkus olema tasakaalustatud usaldusväärsete teabevahetusmehhanismidega, nagu soovitatakse Euroopa Komisjoni teatise meetmes 4 (1).

6.2.1

Euroopa Komisjoni teatises (punkt 3) antakse üsna optimistlik ülevaade liikmesriikide käsutuses olevatest õigusvahenditest, mis on vajalikud vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks prioriteetsete ainete osas, eriti kuna mõned olulised saasteallikad ei ole asjakohaste eeskirjadega reguleeritud, nt majapidamistoodete kasutamisel ja teenuste osutamise tagajärjel tekkinud hajusaaste, mille jaoks tuleks koostada uus tooteid käsitlev direktiiv.

6.2.2

Sellistes tingimustes ei ole reaalne eeldada, iga liikmesriik võib kehtestada uusi sätteid, mis ei pruugi omavahel kooskõlas olla, eriti kui need tõenäoliselt asendatakse uute Euroopa õigusaktidega.

6.3   Joogiveevarude kaitse

6.3.1

Direktiivi vastuvõtmine tooks endaga kaasa joogivee võtmiseks kasutatavate pinnaveekogude kvaliteedi kohta käiva direktiivi 75/440/EÜ kehtetuks muutmise. Õigusaktide muutmisel tuleks säilitada uue direktiivi ja joogivett käsitleva direktiivi (2) vaheline kooskõla.

6.4   Järelevalve

6.4.1

Direktiivi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude toetamiseks ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks kogu Euroopas on tarvis ühtsemaid ja usaldusväärsemaid järelevalvestandardeid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ootab huviga uusi ettepanekuid veega seonduva teabe Euroopa süsteemi (Reporting Water Information System for Europe) kohta. Kõnealused ettepanekud on kavas peagi esitada. Komitee loodab, et nimetatud ettepanekuid on võimalik kasutada selleks, et üksikasjalikult jälgida direktiivi rakendamist prioriteetsete ainete puhul.

7.   Kooskõla keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas käsitleva direktiivi ja REACHi sätete vahel

7.1

Tuleb tagada kooskõla käesoleva direktiivi ja REACHi sätete vahel, vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon põhimõtteliselt ennetas REACHi paketi alaste läbirääkimiste edu ning selle rakendamist. Uute keemiliste ainete turuleviimisel tuleb arvestada keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas.

8.   Kokkuvõte

8.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub prioriteetsete ainete esialgse nimistuga ning selleks soovitatud standarditega. Siiski nõuab komitee, et koostataks praegu veel puuduvad standardid plii ja nikli kohta ning kehtestataks menetlus nii nimistu kui standardite regulaarseks kontrollimiseks, et seda vajadusel viivitamatult ja kõige tõhusamal moel ajakohastada.

8.2

EMSK kiidab direktiivi ettepaneku üldjoontes heaks.

8.3

Keskkonnakvaliteedi eesmärkide saavutamine aastaks 2015 kujutab endast väljakutset. EMSK kutsub liikmesriike üles tõhustama oma pingutusi kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

8.4

Komitee rõhutab vajadust töötada välja teabevahetus- ja kontrollisüsteem liikmesriikide tegevuse jälgimiseks kõnealuse direktiivi rakendamisel ja selle eesmärkide saavutamisel. Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni Euroopa vee teemalise andmesüsteemi loomise algatuse (Water Information System for Europe (WISE)).

8.5

Komitee soovitab jälgida seda, et uus ettepanek oleks kooskõlas praegu kehtivate seaduste tekstidega ning et võetaks vastu asjakohased ELi õigusaktid mõnede reostusallikate kohta, mida praegu kehtivates õigusaktides ei käsitleta (nt majapidamistoodete kasutamise tagajärjel tekkinud hajusaaste).

Brüssel, 15. veebruar 2007

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  KOM(2006) 398 lõplik.

(2)  Direktiiv 98/83/EÜ.