25.7.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 172/1

Nõukogu järeldused Euroopa keeleoskuse näitaja kohta

(2006/C 172/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse järgmist:

—

Lissabonis 23.—24. märtsil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu püstitas Euroopa Liidule strateegilise eesmärgi, mida kinnitati veel kord Euroopa Ülemkogu kohtumisel Stockholmis 23.—24. märtsil 2001: saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, rohkem ja paremaid töökohti ning suurema sotsiaalse sidususe;

—	Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu andis hariduse nõukogule ülesandeks viia haridussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide osas läbi üldine arutelu, keskendudes ühistele probleemidele ja prioriteetidele ning austades rahvuslikku mitmekesisust …; (1)

—

nõukogu 14. veebruari 2002. aasta resolutsioonis keelelise mitmekesisuse soodustamise ja keeleõppe kohta (2) rõhutatakse muu hulgas, et:

—	keeleoskus on üks põhioskusi, mida iga kodanik peab omandama, et osaleda tõhusalt Euroopa teadmisteühiskonnas ja mis seeläbi hõlbustab nii ühiskonda integreerimist kui ka sotsiaalse sidususe kujundamist; ning et

—	kõik Euroopa keeled on kultuurilisest vaatenurgast oma väärtuselt võrdsed ja moodustavad Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni lahutamatu osa, ning

kutsutakse liikmesriike looma Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud Euroopa keeleõppe raamdokumendil põhinevad keeleoskuse kontrollimise süsteemid;

—

Barcelonas 15.—16. märtsil 2002 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes (3):

—	kiidetakse heaks üksikasjalik tööprogramm haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmete elluviimiseks, (4)

—	kutsutakse üles parandama põhioskusi, eelkõige vähemalt kahe võõrkeele õpetamise kaudu juba väga varases eas, ning

—	kutsutakse üles kehtestama 2003. aastal keeleoskuse näitaja;

—	nõukogu 2005. aasta mai järeldused uute näitajate kohta hariduse ja koolituse valdkonnas; (5)

—	komisjonilt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud teatis pealkirjaga Euroopa keeleoskuse näitaja, (6)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse eelnõu, milles käsitletakse põhipädevusi elukestvas õppes (7) ning milles nähakse ühe põhipädevusena võõrkeelset suhtlust;

—	komisjonilt nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatis pealkirjaga Uus mitmekeelsuse raamstrateegia (8);

KINNITAB VEEL KORD, et

—	võõrkeelte oskus, samuti rahvaste vastastikuse üksteisemõistmise edendamine on mobiilse tööjõu ja Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimelisuse soodustamise eeltingimus;

—

haridus- ja koolitusvaldkonna toimimise korrapärane järelevalve näitajate ja võrdlusnäitajate kasutamise kaudu on Lissaboni protsessi oluline osa, mis võimaldab tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” lühi- ja pikaajaliste meetmete strateegilise juhtimise ja suunamise eesmärgil kindlaks määrata head toimimistavad;

TÕDEB, et

—	on tarvis meetmeid võõrkeele õpetamise ja õppimise tulemusi käsitlevate, hetkel puuduvate usaldusväärsete võrdlusandmete saamiseks;

—	need meetmed peavad põhinema andmete kogumisel objektiivsete keeleoskustestide põhjal, kusjuures testid tuleb koostada ja neid tuleb korraldada nii, et oleks tagatud kogutud andmete usaldusväärsus, täpsus ja paikapidavus;

—	nende andmete põhjal võib intensiivse teabe- ja kogemustevahetuse kaudu kindlaks määrata ja omavahel jagada keeleõppepoliitika ja keeleõpetusmeetoditega seotud häid tavasid;

—	liikmesriigid vajavad selgemat pilti sellest, milliseid praktilisi ja rahalisi korraldusi neil Euroopa keeleoskuse näitaja rakendamiseks tuleb teha;

RÕHUTAB, et

—	keeleoskuse näitaja väljaarendamisel tuleks täiel määral austada liikmesriikide vastutust oma haridussüsteemi korraldamise eest ning ei tohiks tekitada asjaomastele organisatsioonidele ega asutustele asjatut haldus- või finantskoormust;

—	andmete kogumise meetod peaks võtma arvesse eelnevat tööd, mis on tehtud rahvusvahelisel, liidu ja liikmesriigi tasandil, ning selle kavandamine ja rakendamine peaks olema kuluefektiivne;

—

Euroopa keeleoskuse näitaja võetakse kasutusele niipea kui võimalik vastavalt järgmistele tingimustele:

—

esimese ja teise võõrkeele oskuse kohta kogutakse andmeid:

—	iga liikmesriigi sihtpopulatsiooni representatiivsele valimile tehtud tavapäraste testide abil;

—	ISCED 2. taseme lõpus tavaõppe ja -koolituse õpilastest koosneva representatiivse valimi põhjal;

—	liikmesriigid võivad andmekogumise esimeses etapis koguda teise võõrkeele oskusega seotud andmeid ka ISCED 3. taseme õpilastelt, kui enne ISCED 2. taseme lõppu teist võõrkeelt ei õpetatud;

—	nende keelte kohta, mille puhul asjaomases liikmesriigis leidub keeleõppijatest koosnev piisav representatiivne valim;

—	testide punktisumma aluseks tuleks võtta Euroopa keeleõppe raamdokumendis sisalduvad skaalad (9);

—

kuna keelelise mitmekesisuse austamine on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi, peaks näitaja põhinema kõigi liidus võõrkeelena õpetatavate Euroopa Liidu ametlike keelte valdamist käsitlevatel andmetel; praktilistel põhjustel on andmekogumise esimeses etapis siiski soovitatav teha testid kättesaadavaks neis Euroopa Liidu ametlikes keeltes, mida liikmesriikides õpetatakse kõige enam ja mille õppijatest moodustub testimiseks piisav valim;

—	liikmesriigid määravad ise, milliste ELi ametlike keelte oskust tuleb testida;

—	keeleoskuse näitaja peaks hindama aktiivse ja passiivse keeleoskuse nelja aspekti; praktilistel põhjustel on andmekogumise esimeses etapis siiski soovitatav teha teste, mille abil saab hinnata kolme kõige hõlpsamalt hinnatavat keeleoskuse aspekti (s.o kuulamine, lugemine ja kirjutamine);

—	testimismetoodika tuleks teha kättesaadavaks neile liikmesriikidele, kes soovivad seda kasutada oma testide väljatöötamiseks teistes keeltes;

—	koguda tuleks ka asjakohast kaasnevat teavet, mis aitaks hinnata keeleõppe alustegureid;

KUTSUB komisjoni ÜLES:

—

niipea kui võimalik asutama nõuandekogu (“EILC nõuandekogu”), mis koosneb iga liikmesriigi esindajast ja ühest Euroopa Nõukogu esindajast, kes on volitatud nõustama komisjoni näiteks järgmistes tehnilistes küsimustes:

—	testimisvahendite väljatöötamisega seotud hanke tingimuste kindlaksmääramine;

—	tööettevõtja töö hindamine;

—	liikmesriikide andmekogumistegevuse asjakohane korraldus, sellega seotud standardid ja tehnilised protokollid, võttes arvesse vajadust mitte tekitada liikmesriikidele asjatut haldus- või finantskoormust;

—

liikmesriikide abistamiseks tegema kindlaks neid mõjutavad korralduslikud ja rahalised aspektid, määrama nõuandekogu esmaseks ülesandeks koostada töö ajakava ning testide ülesehituse ja nende läbiviimise üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas järgmiseid komponente:

—	valimi suurus;

—	eelistatud testimismeetod ja

—	testide läbiviimise eelistatud meetod, võttes arvesse ka Internetis testimise võimalust;

—	minimaalne valimi suurus, mis määrab konkreetse keele oskuse hindamiseks vajalike testide kättesaadavaks tegemise liikmesriikides;

—	andma nõukogule 2006. aasta lõpuks kirjalikult aru töö edusammude, ja vajadusel mis tahes lahendamata küsimuste kohta;

KUTSUB liikmesriike üles:

—	tegema kõik nendest oleneva EILC asutamisprotsessi kiirendamiseks.

(1) Dok SN 100/1/00 REV 1, lõige 27.

(2) EÜT C 50, 23.2.2002, lk 1.

(3) SN 100/1/02 REV 1.

(4) Hariduse nõukogu võttis tööprogrammi vastu 14. veebruaril 2002 (EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1).

(5) ELT C 141, 10.6.2005, lk 7.

(6) Dok 11704/05 — KOM (2005) 356 (lõplik)

(7) Dok 13425/05 — KOM (2005) 548 (lõplik)

(8) Dok 14908/05 — KOM (2005) 596 (lõplik)

(9) “Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine”, koostatud Euroopa Nõukogu poolt.