18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/2

ÜHENDUSE SUUNISED VÄIKESTESSE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETESSE TEHTAVATELE RISKIKAPITALIINVESTEERINGUTELE ANTAVA RIIGIABI KOHTA

(2006/C 194/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

 SISSEJUHATUS

1.1.

 Riskikapital ühenduse eesmärgina

1.2.

 Kogemused riskikapitalile antava riigiabi valdkonnas

1.3.

 Tasakaalustatuse kriteerium riskikapitaliinvesteeringute toetuseks antava riigiabi korral

1.3.1.

 Riigiabi tegevuskava ja tasakaalustatuse kriteerium

1.3.2.

 Turutõrked

1.3.3.

 Vahendi asjakohasus

1.3.4.

 Ergutav mõju ja vajalikkus

1.3.5.

 Abi proportsionaalsus

1.3.6.

 Negatiivne mõju ja kogumõju

1.4.

 Riigiabi andmise kontrollimine riskikapitali valdkonnas

2.

 KOHALDAMISALA JA MÕISTED

2.1.

 Kohaldamisala

2.2.

 Mõisted

3.

 ARTIKLI 87 LÕIKE 1 KOHALDATAVUS RISKIKAPITALI SUHTES

3.1.

 Kohaldatavad üldised dokumendid

3.2.

 Abi andmine kolmel tasandil

3.3.

 Vähese tähtsusega abi määrad

4.

 RISKIKAPITALIABI NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 87 LÕIKE 3 PUNKTI C ALUSEL

4.1.

 Üldpõhimõtted

4.2.

 Abi vorm

4.3.

 Ühisturuga kokkusobivuse tingimused

4.3.1.

 Osainvesteeringute maksimaalne määr

4.3.2.

 Piirangud ettevõtte rahastamiseks seemne-, käivitus- ja laienemisetapil

4.3.3.

 Omakapitali ja kvaasikapitali investeerimisvahendite ülekaal

4.3.4.

 Erainvestorite osalus

4.3.5.

 Investeerimisotsuste kasumit taotlev olemus

4.3.6.

 Äripõhimõtetele vastav haldamine

4.3.7.

 Valdkondlik lähenemine

5.

 ÜKSIKASJALIKKU HINDAMIST VAJAVATE RISKIKAPITALIMEETMETE KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA

5.1.

 Abimeetmed, mis kuuluvad üksikasjalikule hindamisele

5.2.

 Abi positiivne mõju

5.2.1.

 Turutõrgete olemasolu ja tõendid

5.2.2.

 Vahendi asjakohasus

5.2.3.

 Stimuleeriv mõju ja abi vajalikkus

5.2.3.1.

 Äripõhimõtetele vastav haldamine

5.2.3.2.

 Investeerimiskomitee olemasolu

5.2.3.3.

 Meetme/fondi suurus

5.2.3.4.

 Investorite võrgustiku olemasolu

5.2.4.

 Proportsionaalsus

5.3.

 Abi negatiivne mõju

5.3.1.

 Väljatõrjumine

5.3.2.

 Muud konkurentsimoonutused

5.4.

 Tasakaalustatud lähenemine ja otsuste tegemine

6.

 KUMULEERUMINE

7.

 LÕPPSÄTTED

7.1.

 Järelevalve ja aruandlus

7.2.

 Jõustumine ja kehtivus

7.3.

 Asjakohased meetmed

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Riskikapital ühenduse eesmärgina

Riskikapital seondub selliste ettevõtete omakapitali rahastamisega, mis ilmutavad oma esimestes arenguetappides suurt kasvupotentsiaali. Riskikapitali nõudluse tekitavad tavaliselt kasvupotentsiaaliga ettevõtted, kellel ei ole piisavat juurdepääsu kapitaliturgudele, ning riskikapitali pakuvad investorid, kes on valmis võtma suure riski investeeritud kapitalilt keskmisest suurema kasumi saamiseks.

Komisjon tunnistas kevadisele Euroopa Ülemkogule edastatud teatises “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel — Lissaboni strateegia uus algus” (1), et ei ole piisavalt riskikapitali, mis oleks kättesaadav algjärgus uuenduslikele ettevõtetele. Komisjon on teinud algatusi, nagu komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi ühisalgatus Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (JEREMIE), et võidelda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riskikapitali puudumisega teatavates piirkondades. Toetudes nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2000/819/EÜ vastu võetud ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmiga (2) saadud kogemusele rahastamisvahendite osas on komisjon teinud ettepaneku koostada vastuvõtmisel oleva konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, mis hõlmab ajavahemikku 2007–2013 (3), raames suure kasvupotentsiaaliga uuenduslike VKEde toetuskava. Toetuskava abil investeeritakse turutingimustel riskikapitalifondidesse, mis osutavad erilist tähelepanu VKEdele nende varajases kasvuetapis ja laienemisetapis, ning suurendatakse nii kapitalipaigutusi uuenduslikesse VKEdesse.

Komisjon käsitles riskikapitali rahastamise teemat oma 29. juunil 2006 vastuvõetud teatises VKEde arengu rahastamine — Euroopa väärtuse lisamine (4). Komisjon on rõhutanud riigiabi vähendamise ja ümbersuunamise olulisust ka turutõrgete kõrvaldamisel, et suurendada majanduslikku tulemuslikkust ning edendada uurimis- ja arendustegevust ja innovatsiooni. Sellises olukorras on komisjon võtnud ülesandeks riigiabieeskirjade reformimise, mille eesmärk on muu hulgas tõhustada juurdepääsu rahalistele vahenditele ja riskikapitalile.

Ülesande täitmiseks avaldas komisjon juunis 2005 “Riigiabi tegevuskava — Vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009” (edaspidi: riigiabi tegevuskava) (5). Riigiabi tegevuskavas tõstetakse esile ärikliima parandamise ja uute ettevõtete kiire käivitamise soodustamise tähtsust. Sellega seoses nähakse riigiabi tegevuskavas ette teatise “Riigiabi ja riskikapital” (6) ülevaatamine ja selles sisalduvate eeskirjade paindlikumaks muutmine, et kõrvaldada turutõrked, mis mõjutavad algjärgus ettevõtete ja uute uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi: VKEd) riskikapitaliga varustamist.

Kuigi ühenduses piisava riskikapitali olemasolu tagamine on eelkõige turu ülesanne, esineb riskikapitaliturul omakapitali puudujääk, s.o püsiv kapitalituru ebakoht, mis takistab nõudluse rahuldamist mõlemale poolele vastuvõetava hinnaga ja avaldab negatiivset mõju Euroopa VKEdele. Puudujääk mõjutab peamiselt kõrgtehnoloogilisi uuenduslikke ja enamasti uusi suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Siiski võib mõju ilmneda ka suurema hulga erineva vanuse ja erinevates sektorites tegutsevate ettevõtete korral, mille kasvupotentsiaal on väiksem ning mis riskikapitali puudumisel ei leia laienemiseks rahastamisallikaid.

Teatavatel piiratud asjaoludel on omakapitali puudujäägi korral riigiabi andmine õigustatud. Õigesti suunatud riigiabi, mida antakse riskikapitalimeetme toetuseks, võib olla tõhus vahend kindlaks tehtud turutõrgete leevendamiseks kõnealuses valdkonnas ja aidata kaasata erakapitali.

Käesolevate suunistega asendatakse “Riigiabi ja riskikapital” ja sätestatakse tingimused, mille kohaselt riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. Suunistes selgitatakse tingimusi, mille korral riigiabi on kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 ja nõudeid, mida komisjon kohaldab riskikapitalimeetmete kokkusobivuse hindamisel vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 3.

1.2.   Kogemused riskikapitalile antava riigiabi valdkonnas

Käesolevad suunised on koostatud “Riigiabi ja riskikapitali” kohaldamisel saadud kogemusi arvestades. Arvesse on võetud ka liikmesriikide ja sidusrühmadega “Riigiabi ja riskikapitali” üle peetud avalike konsultatsioonide käigus esitatud märkusi riigiabi tegevuskava ja uuendustegevusele antavat riigiabi käsitleva teatise (7) kohta.

Komisjoni kogemus ja konsultatsioonide käigus saadud märkused on näidanud, et “Riigiabi ja riskikapital” on praktikas üldiselt hästi toiminud, kuid tõid samas esile ka vajaduse suurendada paindlikkust eeskirjade kohaldamisel ning kohandada eeskirju vastavalt muutunud olukorrale riskikapitaliturul. Lisaks on kogemus näidanud, et teatavat liiki investeeringute korral ei olnud mõnes piirkonnas võimalik “Riigiabi ja riskikapitali” tingimusi täita ning sellistel juhtudel ei saanud riskikapitalile anda riigiabi. Kogemus on ka näidanud abi saavate riskikapitalifondide madalat üldist kasumlikkust.

Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks kasutatakse käesolevates suunistes teatavatel juhtudel paindlikumat lähenemist, et võimaldada liikmesriikidel oma riskikapitalimeetmeid paremini kohandada asjaomastele turutõrgetele. Käesolevate suunistega nähakse ette majanduslikult täpsem lähenemisviis, et hinnata riskikapitalimeetmete kokkusobivust EÜ asutamislepinguga. Kavade nõuetele vastavuse hindamine “Riigiabi ja riskikapitali” kohaselt põhines suhteliselt keerulisel majandusanalüüsil, mis keskendus turutõrke olulisusele ja meetme eesmärgile. Seega kajastati juba teatises “Riigiabi ja riskikapital” majanduslikult täpsema lähenemisviisi peamist küsimust. Sellegipoolest oli meetme paremaks kohaldamiseks asjaomasele turutõrkele vajalik veel teatavate kriteeriumide mõningane täpsustamine. Suunised hõlmavad ka tegureid, mis toetavad kasumlikkust taotlevaid professionaalseid investeerimisotsuseid, et täiendavalt julgustada erainvestoreid investeerima koos riigiga. Jõupingutusi on tehtud “Riigiabi ja riskikapitali” sõnastuse selgemaks muutmiseks, kus see kogemustele tuginedes vajalikuks osutus.

1.3.   Tasakaalustatuse kriteerium riskikapitaliinvesteeringute toetuseks antava riigiabi korral

1.3.1.   Riigiabi tegevuskava ja tasakaalustatuse kriteerium

“Riigiabi tegevuskavas” rõhutas komisjon majandusliku lähenemisviisi suuremat tähtsust riigiabi analüüsimisel. See loob tasakaalu ühiste huvide saavutamisel kasutatava meetme võimalike positiivsete mõjude ja võimalike konkurentsimoonutusi esilekutsuvate ja kaubavahetusele toimivate negatiivsete mõjude vahel. “Riigiabi tegevuskava” tasakaalustatuse kriteerium on kolmeastmeline, millest kaks esimest on seotud positiivsete ja viimane negatiivsete mõjude ning üldise tasakaaluga.

1.

Kas abimeede on suunatud täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, nagu näiteks kasv, tööhõive, ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse?

2.

Kas abi on ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks hästi kavandatud, s.o kas pakutav abi on suunatud turutõrkele või on tal muu eesmärk?

i)

Kas riigiabi on asjakohane poliitikavahend?

ii)

Kas abil on ergutav mõju, s.o kas ta muudab ettevõtete ja/või investorite käitumist?

iii)

Kas abimeede on proportsionaalne, s.o kas sama muutus käitumises oleks saavutatav väiksema abi korral?

3.

Kas konkurentsimoonutused ja mõju kaubavahetusele on piiratud ulatusega, et kogumõju jääb positiivseks?

Tasakaalustatuse kriteerium on ühtmoodi asjakohane nii riigiabi eeskirjade koostamisel kui ka nende rakendusalasse jäävate juhtumite hindamisel.

1.3.2.   Turutõrked

Tuginedes “Riigiabi ja riskikapitali” kohaldamisel saadud kogemustele on komisjon seisukohal, et ühenduses ei esine üldist riskikapitali pakkumisega seotud turutõrget. Siiski on olemas mõnda liiki investeeringute puudujääk ettevõtete teatavates arenguetappides. Nimetatud puudujääk tuleneb riskikapitali pakkumise ja nõudluse mittevastavusest ning seda võib üldiselt kirjeldada kui omakapitali puudujääki.

Omakapitali kaudu rahastamine esitab eelkõige väiksemate ettevõtjate puhul väljakutse nii investorile kui ka ettevõttele, millesse investeeritakse. Pakkumise poolelt vaadatuna peab investor (laenuandjana) teostama mitte ainult pakutava tagatise hoolika analüüsi, vaid ka kogu äristrateegia analüüsi, et hinnata investeeringult kasumi teenimise võimalusi ja investeeringuga kaasnevaid riske. Investor peab olema võimeline jälgima, et ettevõtte juhid viivad äristrateegiat nõuetekohaselt ellu. Lõpuks peab investor selleks, et saada oma investeeringult riskile vastavat kasumit, ettevõttesse investeeritud kapitaliosaluse müümiseks koostama ja ellu viima ka väljumisstrateegia.

Raha vajav ettevõtja peab mõistma välise kapitaliinvesteeringuga seotud eeliseid ja ohte ning koostama vajalike allikate ja nõustamise leidmiseks toimiva äriplaani. Ettevõttesisese kapitali või rahastamiseks vajalike tagatiste ja/või usaldusväärsete laenuandmete puudumise tõttu võivad ettevõtjad seista silmitsi väga rangete rahastamispiirangutega. Peale selle peab ettevõtja leppima kontrollifunktsiooni jagamisega välisinvestoriga, kellel tavaliselt on lisaks kapitaliosale ka mõju ettevõtetega seotud otsuste tegemise üle.

Tulemuseks on see, et riskikapitali nõudluse ja pakkumise vahekord võib osutuda ebaefektiivseks ja turul pakutav riskikapital liiga piiratuks, ning ettevõtjad ei saa vaatamata väärtuslikule ärimudelile ja kasvuväljavaadetele rahalisi vahendeid. Komisjon on seisukohal, et riskikapitaliturgudel esinevate tõrgete, mis mõjutavad eelkõige VKEde ja varajases kasvufaasis ettevõtete juurdepääsu kapitalile ning mis võivad õigustada riiklikku sekkumist, peamiseks allikaks on puudulik või ebaühtlane teave.

Puuduliku või ebaühtlase teabe tulemuseks võivad olla:

a)

tehingu- ja tegevuskulud: potentsiaalsel investoril on rohkem raskusi VKE või uue ettevõtte äritegevuse väljavaadete kohta usaldusväärse teabe hankimisel ning seega ka järelevalve teostamisel ja ettevõtte arengu toetamisel. See kehtib eelkõige väga uuenduslike või suure riskiga projektide korral. Väiketehingud on investeerimisfondide jaoks ka vähem huvipakkuvad, sest investeeringu hindamise kulud ja muud tehingukulud on tehingute mahuga võrreldes liiga suured.

b)

soovimatus võtta riske: investorite valmidus anda VKEdele riskikapitali võib osutuda seda tagasihoidlikumaks, mida puudulikum või ebaühtlasem on teave riskikapitali andmise kohta. Puudulik või ebaühtlane teave suurendab soovimatust võtta riske.

1.3.3.   Vahendi asjakohasus

Komisjon on seisukohal, et riskikapitalimeetmetele eraldatav riigiabi võib olla asjakohane vahend käesolevate suunistega kehtestatud raamides ja tingimustel. Tuleb siiski meeles pidada, et riskikapitali andmine on eelkõige äritegevus, mis hõlmab äriotsuseid. Riskikapitali suuremale pakkumisele võivad aidata kaasa ka üldisemad struktuurimeetmed, mis ei ole riigiabi, nagu ettevõtluskultuuri arendamine, VKEde rahastamise erinevate võimaluste (nt omakapitali, jaotamata kasumi ja laenuvahendite) neutraalsem maksustamine, turgude integratsiooni soodustavad meetmed, regulatiivsete piirangute vähendamine, sealhulgas teatud liiki finantsasutuste (nt pensionifondid) investeeringutele ja ettevõtete asutamise halduskorrale kehtestatud piirangute vähendamine.

1.3.4.   Ergutav mõju ja vajalikkus

Riskikapitalile antava riigiabi tulemusel peab eelkõige erainvestorite investeeringute kaasamise kaudu paranema riskikapitali kättesaadavus VKEdele. Avaliku sektori vahendite põhjendamatu kasutamise oht või ergutava mõju puudumine tähendab seda, et mõned ettevõtted, mida rahastati riiklikest vahenditest, oleksid samadel tingimustel võinud saada rahalisi vahendeid isegi siis, kui riigiabi ei oleks antud (väljatõrjumine). Selle kohta on olemas tõendid, ehkki tegemist on üksikjuhtumitega. Sellisel juhul ei ole avaliku sektori vahendid tõhusad.

Komisjon on seisukohal, et käesolevate suuniste tingimustele vastav riskikapitalina antav abi tagab ergutava mõju. Vajadus stiimulite järele sõltub sellest, kui suured on erinevate meetmete ja abisaajatega seotud turutõrked. Seetõttu on osainvesteeringu suurusele sihtettevõtte kohta, erainvestorite osaluse määrale ning rahastatava ettevõtte suurusele ja rahastatavale ettevõtlusetapile esitatud erinevad nõuded.

1.3.5.   Abi proportsionaalsus

Vajadus stiimulite järele sõltub sellest, kui suured on erinevate meetmete, abisaajate ja VKE arenguetapiga seotud turutõrked. Riskikapitali meede on hästi kavandatud, kui abi on igakülgselt vajalik, et ergutada VKEdele kapitali tagamist seemne- ja käivitusetapis ning varajastes kasvuetappides. Riigiabi on ebaefektiivne, kui seda antakse rohkem kui on vaja riskikapitali pakkumise parandamiseks. Selleks et tagada abi piirdumine minimaalse summaga, peab eraosalus olema märkimisväärne ning investeeringud peavad olema orienteeritud kasumile ja neid tuleb hallata äriliste põhimõtete alusel.

1.3.6.   Negatiivne mõju ja kogumõju

Vastavalt EÜ asutamislepingule peab komisjon kontrollima riigiabi andmist ühenduses. Seetõttu peab komisjon valvama, et oleks tagatud meetmete eesmärgistatus ja välditakse tõsiseid konkurentsimoonutusi. Otsustades, kas ühisturuga sobib kokku kasutada riiklikke vahendeid riskikapitali pakkumist toetavate meetmete rahastamisel, püüab komisjon viia järgmistesse kategooriatesse kuuluvad ohud miinimumini:

a)

väljatõrjumise oht. Avaliku sektori vahenditest rahastatavate meetmete olemasolu võib vähendada teiste võimalike investorite valmisolekut kapitali pakkumiseks. See võib pikemas perspektiivis vähendada uutesse VKEdesse tehtavaid erainvesteeringuid ning tekitada sellega suurema omakapitali puudujäägi, luues samal ajal vajaduse täiendava rahastamise järele riiklikest vahenditest;

b)

oht, et investoritele ja/või investeerimisfondidele loodavad eelised tekitavad sobimatu konkurentsimoonutuse riskikapitaliturul konkurentide suhtes, kes ei saa samu eeliseid;

c)

oht, et riiklikest vahenditest eraldatava riskikapitali ülepakkumine sihtettevõtetele, järgimata investeerimisel äriloogikat, võib võimaldada ebatõhusatel ettevõtetel püsima jääda ning suurendada kunstlikult nende väärtust, muutes sellistele ettevõtetele riskikapitali andmise erainvestorite jaoks veelgi vähem atraktiivseks.

1.4.   Riigiabi andmise kontrollimine riskikapitali valdkonnas

Ettevõtetele riskikapitali andmisel ei saa kasutada tavapärast mõistet abikõlblikud kulud, mida kasutatakse riigiabi andmise kontrollimisel, kui riigiabi on lubatud teatavate kindlate kulude korvamiseks ning on kindlaks määratud abi maksimaalne osatähtsus. Liikmesriikide väljatöötatavate riskikapitalimeetmete võimalik vormiline mitmekesisus tekitab olukorra, kus komisjonil ei ole võimalik määrata rangeid kriteeriume, mille alusel otsustada, kas asjaomaseid meetmed sobivad ühisturuga kokku. Seetõttu toob riskikapitali hindamine endaga kaasa eemaldumise tavapärasest riigiabi kontrollimise moodusest.

“Riigiabi ja riskikapital” on tõestanud oma head rakendatavust riskikapitali valdkonnas ja seetõttu on komisjon otsustanud sellist lähenemisviisi jätkata ning tagada “Riigiabi ja riskikapitali” järjepidevuse.

2.   KOHALDAMISALA JA MÕISTED

2.1.   Kohaldamisala

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse ainult selliste riskikapitalikavade suhtes, mille sihtrühm on VKEd. Suunised ei ole õiguslik alus selliste ajutiste meetmete ühisturuga kokkusobivaks tunnistamisel, millega antakse kapitali üksikettevõttele.

Käesolevate suunistega ei vaidlustata selliste riigiabimeetmete nõuetele vastavust, mis vastavad komisjoni vastu võetud muude suuniste, raamprogrammide või määruste kriteeriumidele.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu vajadusele takistada käesolevate suuniste kasutamist selleks, et hoida kõrvale olemasolevates raamprogrammides, suunistes ja määrustes sätestatud põhimõtete täitmisest.

Peab olema välistatud riskikapitalimeetmete kohaldamine ettevõtete puhul:

a)

mis on raskustes, nagu see on määratletud ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (8),

b)

mis tegutsevad laevaehituses (9), söetööstuses (10) ja terasetööstuses (11)

Käesolevaid suuniseid ei kohaldata abi suhtes, mis on seotud ekspordiga, täpsemalt vahetult eksporditavate kogustega, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega seotud abi suhtes ega abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

2.2.   Mõisted

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

omakapital — omaniku osalus ettevõttes väljendatuna investoritele väljastatud aktsiates;

b)

erakapital — erakapitali (vastandina börsil noteeritule) investeeringud börsil noteerimata ettevõtetesse; see kapital hõlmab riskikapitali, asenduskapitali ja väljaoste;

c)

kvaasikapitali investeerimisvahendid — vahendid, millelt saadav kasum tuleneb valdaja (investor/võlausaldaja) jaoks peamiselt sihtettevõtte kasumist või kahjumist, ning mis on kohustuste täitmatajätmise korral tagatiseta. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks;

d)

investeeritavad laenuvahendid — laenud ja muud rahastamisvahendid, mis tagavad laenuandjale/investorile põhiosa fikseeritud miinimumtasust ning mis on vähemalt osaliselt garanteeritud. See määratlus põhineb lähenemisel, mille kohaselt peetakse sisu vormist tähtsamaks;

e)

seemnekapital — rahalised vahendid algidee uurimiseks, hindamiseks ja arendamiseks enne käivitusetappi;

f)

stardikapital — tootearenduseks ja turule sisenemiseks antavad rahalised vahendid ettevõtetele, mis ei ole oma tooteid või teenuseid veel müünud ega ei tooda veel kasumit;

g)

varajase kasvuetapi kapital — seemne- ja stardikapital;

h)

arengukapital — kasvuks või laienemiseks ettenähtud kapital ettevõttele, mis võib küündida kasumiläveni või seda ületada, kuid võib seda ka mitte teha; kapitali võib kasutada tootmisvõimsuse suurendamiseks, turu- või tootearenduseks või täiendava käibekapitali tekitamiseks;

i)

riskikapitaliinvesteering — eraisikute, asutuste või oma rahalisi vahendeid haldavate ja printsipaalidena tegutsevate investeerimisfondide (riskikapitali fondide) investeeringud börsil noteerimata ettevõtetesse; siia alla kuulub rahastamine nii varajases käivitusetapis kui ka laienemisetapis, kuid mitte asendusinvesteeringud ega väljaostmine;

j)

asenduskapital — ettevõtte olemasolevate aktsiate ostmine teiselt erakapitali investeerimise organisatsioonilt või muult aktsionärilt või aktsionäridelt. Asenduskapitali teine nimetus on teisene ost;

k)

riskikapital ( risk capital ) — kapitali ja kvaasikapitali finantseering ettevõtetesse nende varajastes arenguetappides (seemne-, käivitus- ja laienemisetapis), kaasa arvatud mitteametlikud investeeringud, mida teevad investorite võrgustikud, riskikapitaliturud ja alternatiivsed aktsiaturud, mis on spetsialiseerunud VKEdele ja kiire kasvuga ettevõtetele (edaspidi: investeerimisvahendid);

l)

riskikapitalimeetmed — abikavad, mille eesmärk on anda abi riskikapitalina või seda edendada;

m)

esmane avalik pakkumine — protsess, mille käigus esmakordselt paisatakse müüki ettevõtte aktsiad või levitatakse neid avalikult;

n)

edasine investeering — alginvesteeringule järgnev täiendav investeering ettevõttesse;

o)

väljaost — ettevõtte omakapitalist vähemalt kontrollosa omandamine senistelt osanikelt eesmärgiga võtta üle varad ja äritegevus kas läbirääkimiste või pakkumise teel;

p)

väljumisstrateegia — riskikapitalifondi või erakapitali investeerimisfondi strateegia osalustest loobumiseks vastavalt plaanile saada maksimaalset kasumit; see hõlmab müüki, mahakandmist, eelisaktsiate/eelislaenude välja-/tagasimaksmist, müüki teisele riskikapitali investorile, müüki finantsasutusele ja müüki avalikul pakkumisel (kaasa arvatud esmasel avalikul pakkumisel);

q)

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi: VKEd) — väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) (12), tähenduses või vastavalt nimetatud määrust asendavale mistahes määrusele;

r)

sihtettevõte — ettevõte, millesse investeerimist investor või investeerimisfond kaalub;

s)

investorite võrgustik — varakad eraisikud, kes investeerivad otse uutesse ja kasvavatesse börsil noteerimata ettevõtetesse (rahastamine seemneetapis) ja nõustavad neid, tehes seda tavaliselt ettevõttes osaluse omamise tingimusel, kuid paljud nendest pakuvad pikaajalist rahastamist ka muudel tingimustel;

t)

toetatavad piirkonnad — piirkonnad, mille suhtes kehtivad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a või c esitatud erandid.

3.   ARTIKLI 87 LÕIKE 1 KOHALDATAVUS RISKIKAPITALI SUHTES

3.1.   Kohaldatavad üldised dokumendid

Komisjon on juba avaldanud mitmeid dokumente, milles tõlgendatakse üksikmeetmete vastavust riigiabi määratlusele ning mis võivad olla riskikapitalimeetmete seisukohalt asjakohased. Nende dokumentide hulka kuulub 1984. aasta teatis riiklike kapitalisüstide kohta (13), 1998. aasta teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otseste maksude suhtes (14) ning teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (15). Komisjon jätkab nende dokumentide kasutamist, et hinnata, kas riskikapitalimeetmed kujutavad endast riigiabi.

3.2.   Abi andmine kolmel tasandil

Riskikapitalimeetmed hõlmavad sageli riskikapitali andmiseks kavandatud keerulisi konstruktsioone, sest ametiasutused ergutavad teatavat ettevõtjate rühma (investorid), et rahastada mõnda teist rühma (sihtrühma kuuluvad VKEd). Isegi kui ametiasutused soovivad anda toetust üksnes viimati nimetatud rühmale, võivad meetme laadist olenevalt riigiabist kasu saada ühe või mõlema nimetatud tasandi ettevõtjad. Enamasti nähakse meetmega ette sellise fondi või muu investeerimisvahendi loomine, mis tegutseb sõltumatult investorist ja ettevõtetest, millesse investeeritakse. Samuti on sellisel juhul vaja kaaluda, kas fondi või vahendit võib vaadelda riigiabi saava ettevõtjana.

Kui rahastamine ei toimu riigi vahenditest EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peetakse rahastajateks erainvestoreid. Nii on see eelkõige siis, kui rahastajad on Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

Komisjon arvestab igal tasandil hinnangu andmisel sellele, kas tegemist on riigiabiga, allpool loetletud tegureid (16).

Abi investoritele. Erainvestorid on eelisseisundis juhul, kui meede võimaldab neil investeerida omakapitali või kvaasikapitali ettevõttesse või ettevõtetesse riiklikest investoritest soodsamatel tingimustel või kui nad on sellised investeeringud teinud meetme puudumisel. Kõnealune eelisseisund võib ilmneda erinevalt, nagu on täpsustatud nende suuniste punktis 4.2. See kehtib ka juhul, kui erainvestor on meetmest tulenevalt sunnitud andma eelisseisundi kõnealusele ettevõttele või kõnealustele ettevõtetele. Vastupidiselt eespooltoodule loeb komisjon investeeringu tegemise tingimusi samaväärseteks nii riiklike kui ka erainvestorite jaoks (ning seega ei ole tegemist riigiabiga), kui investeeringu tingimused oleksid vastuvõetavad tavalise turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja jaoks ilma riigipoolse sekkumiseta. Seda eeldatakse ainult juhul, kui riiklike investorite ja erainvestorite positiivsed ja negatiivsed riskid ja kasu on võrdsed ja nad on võrdse hääleõigusega ning kui vähemalt 50 % meetme rahastamisest pärineb erainvestoritelt, kes on sõltumatud ettevõtetest, kuhu nad investeerivad.

Abi investeerimisfondile, investeerimisvahendile ja/või selle haldajale. Üldjuhul on komisjon seisukohal, et investeerimisfond või –vahend ise ei ole abisaaja, vaid abi vahendaja investoritele ja/või ettevõtetele, kuhu investeeritakse. Näiteks fiskaalmeetmeid või muid meetmeid, mille raames teostatakse otseülekandeid paljude erinevate investoritega, sõltumatu ettevõtte staatuses olevale investeerimisvahendile või olemasolevale fondile, võib siiski käsitleda abina juhul, kui investeeringut ei tehta tingimustel, mis oleksid vastuvõetavad tavalise turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja jaoks ning ei annaks abisaajale mingeid eeliseid. Samuti on tegemist abiga fondi haldajale või haldusettevõttele, kui nende tasustamine ei vasta täielikult turul kehtivatele tasustamise tingimustele samasuguses olukorras. Kui haldajad või haldusettevõte on valitud avaliku läbipaistva pakkumismenetlusega või kui nad ei saa riigilt muid soodustusi, ei ole aga tegemist riigiabiga.

Abi ettevõttele, millesse investeeritakse. Kui investorid, investeerimisvahend või investeerimisfond saavad abi, on komisjon seisukohal, et see jõuab vähemalt osaliselt sihtettevõteteni ning abi on seega olemas ka nende tasandil. Sellise olukorraga on tegemist isegi siis, kui fondi haldajad teevad investeerimisotsused ainult äriloogikast lähtudes.

Investeeringuid saavaid ettevõtteid ei loeta abisaajateks juhul, kui investeeringu tingimused oleksid vastuvõetavad turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori jaoks ilma riigi sekkumiseta. Selle väljaselgitamiseks hindab komisjon, kas asjaomased investeerimisotsused on tehtud ainult kasumi saamiseks ning kas nendega kaasneb realistlik äriplaan ja prognoosid ning selge ja realistlik väljumisstrateegia. Samuti on oluline fondihaldajate või haldusettevõtte valik ja vabadus investeerida ning erainvestorite osaluse osakaal ja määr.

3.3.   Vähese tähtsusega abi määrad

Kui kogu riskikapitalina antav abi on vähese tähtsusega vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (17) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (18), loetakse, et see ei täida EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi. Riskikapitalimeetmete korral muudavad vähese tähtsuse reegli kohaldamise keerukamaks raskused abi arvutamisel ning asjaolu, et meetmed võivad lisaks sihtrühma ettevõtetele hõlmata abi teistele investoritele. Kui nimetatud raskustest on võimalik üle saada, saab siiski kohaldada vähese tähtsusega abi reeglit. Seetõttu on kindel, et mis tahes abi ettevõtetele ja/või investoritele jääb ettenähtud piiridesse, kui abikavaga antakse igale ettevõttele kolme aasta jooksul riigivahendeid ainult kuni asjakohase vähese tähtsusega abi künniseni.

4.   RISKIKAPITALIABI NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE EÜ ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 87 LÕIKE 3 PUNKTI C ALUSEL

4.1.   Üldpõhimõtted

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c on sätestatud, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada abi teatava majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoovitavalt sellisel määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Komisjon tunnistab punktis 1.3 sätestatud tasakaalustatuse kriteeriumile tuginedes riskikapitalimeetme kokkusobivaks ainult juhul, kui ta jõuab järeldusele, et meede suurendab riskikapitali ning ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Käesolevas punktis esitatakse tingimused, mille põhjal komisjon hindab riskikapitaliabi kokkusobivust artikli 87 lõike 3 punktiga c.

Kui komisjoni käsutuses on täielik teave, millest ilmneb, et kõik käesolevas jaos sätestatud tingimused on täidetud, siis püüab ta anda kiire hinnangu tähtaja jooksul, mis on sätestatud nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (19). Teatavate meetmete puhul, mis ei vasta kõikidele käesolevas punktis esitatud tingimustele, viib komisjon läbi riskikapitalimeetme üksikasjalikuma hindamise vastavalt punktile 5.

Kui abi antakse ka sihtettevõtete tasandil ja riskikapitali andmine on seotud mõne muu määruse või raamistiku või muude suuniste kohaselt abikõlblike kuludega, võib asjaomast dokumenti kohaldada selgitamaks, kas abi on ühisturuga kokkusobiv.

4.2.   Abi vorm

Üldjuhul valib abimeetme vormi liikmesriik ja see põhimõte kehtib ka riskikapitalimeetmete kohta. Nagu punktis 4.3 selgitatakse, käsitleb komisjon selliste meetmete hindamisel ka seda, kas need ergutavad turuinvestoreid andma riskikapitali sihtrühma kuuluvatele ettevõtetele ja kas nendest tulenevad investeerimisotsused tehakse ärilistel alustel (st kasumi saamiseks).

Komisjoni arvates on soovitud tulemus võimalik saavutada järgmiste meetmetega:

a)

selliste investeerimisfondide (riskikapitalifondid) loomine, milles riik on osanik, investor või osaleb muul viisil, seda isegi juhul, kui talle kehtestatud tingimused on muudele investoritele kehtivatest tingimustest ebasoodsamad;

b)

riskikapitaliinvestoritele või riskikapitalifondidele antavad garantiid, mis katavad osa investeerimisel tekkivast kahjumist, või investoritele/fondidele riskikapitaliinvesteeringuteks antavate laenude garantiid, tingimusel, et riiklik garantii seoses võimaliku kahjumiga ei ole suurem kui 50 % garanteeritud investeeringu nominaalväärtusest;

c)

muud riskikapitaliinvestoreid või riskikapitalifonde toetavad rahastamisvahendid, mis pakuvad täiendavat investeerimiskapitali;

d)

riskikapitaliinvesteeringute tegemiseks investeerimisfondidele ja/või nende haldajatele või investoritele pakutavad rahalised stiimulid.

4.3.   Ühisturuga kokkusobivuse tingimused

Riskikapitalimeetme stimuleeriva mõju ja abi vajalikkuse tagamiseks vastavalt punktile 1.3.4 võetakse arvesse mitut näitajat. Põhjenduseks on see, et riigiabi tuleb anda spetsiifiliste turutõrgete korral, mille kohta on piisavalt tõendeid. Selleks kehtestatakse käesolevates suunistes kindlad künnised osainvesteeringutele, mis on suunatud VKEdele nende äritegevuse varajastes etappides. Minimaalse vajaliku abi andmiseks peavad abi saavad investeeringud, mis tehakse sihtrühma kuuluvatesse VKEdesse, lähtuma kasumi taotlemisest ning neid tuleb hallata äriliste põhimõtete alusel. Komisjon on seisukohal, et riskikapitalimeetmel on stimuleeriv mõju ja et abi on vajalik ja proportsionaalne ning selle kogumõju on positiivne, kui on täidetud kõik järgmised tingimused.

Meetmeid, millega kaasatakse investeerimisvahendeid, hinnatakse vastavalt käesolevate suuniste punktile 5, mitte selles punktis sätestatud tingimustele.

4.3.1.   Osainvesteeringute maksimaalne määr

Osaliselt või tervikuna riigiabist rahastatud riskikapitalimeetmest tuleb ette näha rahalised vahendid osamaksetena, mis ei ületa 1,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise perioodi jooksul.

4.3.2.   Piirangud ettevõtte rahastamiseks seemne-, käivitus- ja laienemisetapil

Riskikapitalimeede peab piirduma väikeste ettevõtete ja abi saavates piirkondades asuvate keskmise suurusega ettevõtete korral rahastamisega kuni laienemisetapini. Abi mitte saavates piirkondades asuvaid keskmise suurusega ettevõtteid võib rahastada kuni käivitusetapini.

4.3.3.   Omakapitali ja kvaasikapitali investeerimisvahendite ülekaal

VKEdele suunatud omakapitali ja kvaasikapitali investeerimisvahendite osakaal riskikapitalimeetmes peab olema vähemalt 70 % meetme kogueelarvest. Asjaomaste vahendite olemuse hindamisel võtab komisjon arvesse pigem vahendi majanduslikku sisu, kui tema nimetust või selle liigitust investori poolt. Eriti võtab komisjon arvesse investori poolt sihtettevõttes võetud riski astet, võimalikku investori kantavat kahjumit, kasumist sõltuvate tasude suhet fikseeritud tasudesse ja investori järku ettevõtte pankroti korral. Komisjon võib võtta arvesse ka investeerimisvahendi suhtes kehtivate riiklike õigusnormide, regulatiivsete eeskirjade, finants- ja raamatupidamiseeskirjade kohaldamist, kui need on selleks asjakohased.

4.3.4.   Erainvestorite osalus

Riskikapitalimeetme korral peab erainvestorite osalus investeeringute rahastamisel moodustama vähemalt 50 % või toetatavates piirkondades asuvatele VKEdele suunatud meetmete korral vähemalt 30 %.

4.3.5.   Investeerimisotsuste kasumit taotlev olemus

Riskikapitalimeede peab tagama, et sihtettevõtetesse investeerimise otsused oleksid orienteeritud kasumi teenimisele. See on nii juhul, kui investeeringu tegemist motiveerib soov maksimeerida investori kasumit, milleks valitakse välja märkimisväärse kasumipotentsiaaliga investeeringud ja mille nimel sihtettevõtteid pidevalt aidatakse.

See nõue on täidetud, kui:

a)

on olemas meetmed, millest märkimisväärse osa moodustab erainvestorite kapital, nagu on kirjeldatud punktis 4.3.4, ja eeldusel, et seda investeeritakse ärilistel alustel (st ainult kasumi saamiseks) otseselt või kaudselt sihtrühma ettevõtete omakapitali ning

b)

iga investeeringu puhul on olemas äriplaan, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arendamise kohta ning projekti elujõulisuse eelhinnangut ning

c)

iga investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

4.3.6.   Äripõhimõtetele vastav haldamine

Riskikapitalimeetme või -fondi haldamine peab toimuma ärilistel alustel. Haldajad peavad tegutsema nagu erasektoris, orienteerudes maksimaalse kasumi teenimisele oma investorite jaoks. See nõue on täidetud, kui:

a)

on olemas professionaalse fondi haldaja või fondi haldava ettevõtte ja fondis osalejate vaheline kokkulepe, millega nähakse ette fondi haldajale makstava tasu seotus tulemustega ning sätestatakse fondi eesmärgid ja investeeringute ajakava ning

b)

turul tegutsevad erainvestorid osalevad otsustamisprotsessis näiteks investorite või nõustajate komitee vahendusel ning

c)

fondi haldamisel rakendatakse parimaid kogemusi ja regulatiivset järelevalvet.

4.3.7.   Valdkondlik lähenemine

Komisjon võib aktsepteerida riskikapitalimeetmete valdkondlikku lähenemist, kui meede kuulub käesolevate suuniste kohaldamisalasse vastavalt punktile 2.1, sest ka paljud erasektori fondid keskenduvad spetsiifilistele uuenduslikele tehnoloogiatele või isegi valdkondadele (nt tervishoid, info- ja biotehnoloogia).

5.   ÜKSIKASJALIKKU HINDAMIST VAJAVATE RISKIKAPITALIMEETMETE KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA

Käesolevat punkti kohaldatakse nende riskikapitalimeetmete korral, mis ei vasta kõikidele punktis 4 esitatud tingimustele. Punktis 1.3 esitatud tasakaalustatuse kriteeriumil põhinev ühisturuga kokkusobivuse üksikasjalikum hindamine on kõnealuste meetmete korral vajalik teatava turutõrke kõrvaldamiseks ning erainvestorite võimaliku väljatõrjumise ja konkurentsimoonutuse suurema ohu tõttu.

Meetmete kokkusobivust EÜ asutamislepinguga analüüsitakse mitmete positiivsete ja negatiivsete tegurite põhjal. Ükski tegur eraldiseisvana ei ole otsustava tähtsusega ning samuti ei saa ühtki tegurite kombinatsiooni iseenesest pidada piisavaks, et tagada kokkusobivus ühisturuga. Mõnel juhul sõltub tegurite kohaldatavus ja tähtsus meetme vormist.

Liikmesriigid peavad esitama kõik tegurid ja tõendid, mis on nende arvates vajalikud meetme hindamisel. Nõutavate tõendite hulk ja komisjoni hinnang sõltuvad iga juhtumi iseloomust ning on proportsionaalsed asjaomase turutõrke ning erainvesteeringute väljatõrjumise ohuga.

5.1.   Abimeetmed, mis kuuluvad üksikasjalikule hindamisele

Järgnevad riskikapitalimeetmete liigid, mis ei vasta punktis 4 toodud ühele või mitmele tingimusele, kuuluvad üksikasjalikumale hindamisele juhul, kui turutõrke korral ei ole tõendid piisavalt ilmsed ja erainvesteeringute väljatõrjumise ja/või konkurentsimoonutuse tõenäosus on suurem.

a)   Meetmed, mis tagavad investeeringu osamaksetena, mis ületavad 1,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise perioodi jooksul

Komisjon on teadlik riskikapitalituru pidevast kõikumisest ning aegajalt esinevast omakapitali puudujäägist, samuti ka sellest, et turutõrked mõjutavad ettevõtteid erinevalt, sõltuvalt ettevõtte suurusest, arenguetapist ja majandussektorist, kus ta tegutseb. Seetõttu on komisjon valmis kaaluma riskikapitalimeetmete ühisturuga kokkusobivaks tunnistamist osainvesteeringute korral, mis ületavad künnise 1,5 miljonit eurot ettevõtte kohta aastas tingimusel, et esitatakse vajalikud tõendid turutõrke olemasolu kohta.

b)   Meetmed, mis tagavad abi mitte saavates piirkondades asuvatele keskmise suurusega ettevõtetele rahastamise laienemisetapis

Komisjon tunnistab, et teatavatel abi mitte saavates piirkondades asuvatel ettevõtetel võib puududa isegi laienemisetapis piisav juurdepääs riskikapitalile, vaatamata sellele, et märkimisväärse kasumi ja/või lõppsaldo korral on ettevõtjatel juurdepääs rahalistele vahenditele. Seetõttu on komisjon valmis kaaluma teatavatel juhtudel selliste meetmete ühisturuga kokkusobivaks tunnistamist, mis hõlmavad keskmise suurusega ettevõtteid laienemisetapis, kui esitatakse vajalikud tõendid.

c)   Ettevõtete rahastamine esimestes arenguetappides ja jätkuinvesteeringute meetmed abirahasüste saanud sihtettevõtetele järgnevate tsüklite rahastamiseks, mille korral tavapäraseid künniseid isegi ületatakse

Komisjon tunnistab edasiste investeeringute tähtsust sellistesse sihtrühma kuuluvatesse ettevõtetesse, mis juba said abirahasüste oma varajastes etappides, isegi siis, kui tavapäraseid künniseid ületatakse ja rahastamine kestaks varajastest arenguetappidest kuni alginvesteeringu väljumiseni. Selline rahastamine võib osutuda vajalikuks riigiosaluse vähenemise vältimiseks asjaomastes rahastamistsüklites, tagades sellega sihtettevõtete rahastamise järjepidevuse ja andes nii riiklikele investoritele kui ka erainvestoritele võimaluse saada oma riskiinvesteeringust maksimaalset kasu. Nimetatud asjaoludel ning arvestades sihtettevõtte ja -sektori eripära on komisjon valmis kaaluma edasise investeeringu ühisturuga kokkusobivaks tunnistamist tingimusel, et investeeringu suurus on kooskõlas alginvesteeringu ja fondi suurusega.

d)   Erainvestorite osalusega meetmed, kus osalus abi mitte saavates piirkondades on alla 50 % ja abi saavates piirkondades alla 30 %

Ühenduses on erasektori riskikapitaliturgude areng liikmesriigiti väga erinev. Mõnikord võib osutuda raskeks erainvestorite leidmine ning seetõttu on komisjon valmis kaaluma selliste meetmete ühisturuga kokkusobivaks tunnistamist, mille puhul jääb erasektori osalus alla punktis 4.3.4 nimetatud künniste, kui liikmesriik esitab vajalikud tõendid.

Probleem võib olla isegi suurem selliste riskikapitalimeetmete korral, mis on suunatud abi saavates piirkondades asuvatele VKEdele. Sellisel juhul võib tekkida asjaomaste ettevõtete jaoks täiendav kapitalipuudujääk, arvestades nende kaugust riskikapitalikeskustest, väikest rahvastikutihedust ja erainvestorite suuremat vastumeelsust riske võtta. Kõnealuseid VKEsid võivad mõjutada ka nõudlusega seotud probleemid, nagu raskused toimiva investeerimisvalmis äriidee leidmisel, vähemarenenud omakapitalitraditsioonid ning vastumeelsus loobuda juhtimisest seoses riskikapitali sisenemisega.

e)   Väikestele ettevõtetele suunatud seemnekapitalimeetmed, mille korral võib ette näha i) erainvestorite väiksemat osalust või mitteosalemist ja/või ii) laenuvahendite ülekaalu võrreldes omakapitali ja kvaasikapitaliga

Turutõrked, mis mõjutavad ettevõtteid seemneetapis, on selgemalt avaldunud võimaliku investeeringu suure riski tõttu ja vajaduse tõttu ettevõtjat kõnealusel otsustaval etapil hoolikalt juhendada. See väljendub ka erainvestorite peaaegu täielikus kõrvalehoidmises või vastumeelsuses pakkuda seemnekapitali, mistõttu ka väljatõrjumise oht puudub või on väga väike. Lisaks on tänu kõnealuste väikeste ettevõtete kaugusele turust ka võimalus konkurentsimoonutuste esinemiseks väike. Nimetatud asjaolud võivad õigustada komisjoni soodsamat suhtumist meetmetesse, mis on suunatud seemneetapis olevatele ettevõtetele, ning soodsamat suhtumist seoses selliste meetmete võimaliku tähtsusega ettevõtte kasvu soodustamisel ja töökohtade loomisel ühenduses.

f)   Investeerimisvahendiga seotud meetmed

Investeerimisvahend võib lihtsustada kontaktide loomist investorite ja asjaomaste VKEde vahel, parandades nii VKEde juurdepääsu riskikapitalile. Turutõrgete korral seoses ettevõtetega, kellele investeerimisvahend on suunatud, ei pruugi vahend toimida ilma täiendavate rahaliste stiimuliteta. Investorite arvates ei pruugi need investeeringute liigid, millele vahend on suunatud, vaatamata selgetele väljavaadetele kasumlikkusele sihtettevõtete jaoks olla piisavalt huvipakkuvad võrreldes suuremate osainvesteeringutega või investeeringutega juba tegutsevatesse ettevõtetesse või väljakujunenud turule. Seetõttu on komisjon valmis kaaluma investeerimisvahendit kaasavate meetmete ühisturuga kokkusobivaks tunnistamist, kui esitatakse piisavad tõendid turutõrke kohta.

g)   Kulusid, mis on seotud ettevõtte tausta uurimisega investeerimise eesmärgil enne nõuetele vastavuse tagamise etappi (nn luurekulud)

Riskikapitalifondidel või nende haldajatel võivad asjakohaste VKEde väljaselgitamisel enne nõuetele vastavuse tagamise etappi tekkida nn luurekulud. Toetused nimetatud kulude katmiseks peavad julgustama fonde või nende haldajaid läbi viima rohkem nn luuret, kui nad seda muidu teeksid. See võib mõjutada soodsalt ka asjaomaseid VKEsid isegi siis, kui tulemuseks ei ole investeering, sest see võimaldab VKEdel omandada kogemusi riskikapitali rahastamisel. Nimetatud asjaolud võivad õigustada komisjoni soodsamat suhtumist toetustesse, millega kaetakse osa riskikapitalifondide või nende haldajate nn luurekuludest, kui on täidetud järgmised tingimused. Abikõlblikud kulud ei tohi ületada nn luurekulusid, mis on seotud VKEdega peamiselt nende seemne- või käivitusetapis, kui kulude tulemusena ei kaasne investeering; ning kulud ei tohi hõlmata fondide kohtu- ja halduskulusid. Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % abikõlblikest kuludest.

5.2.   Abi positiivne mõju

5.2.1.   Turutõrgete olemasolu ja tõendid

Punktis 4 kehtestatud tingimustele mitte vastavate osainvesteeringuteks jaotatud riskikapitalimeetmete puhul sihtettevõtetele (eriti siis, kui investeering tehakse osamaksetena, mille suurus on üle 1,5 miljoni euro sihtettevõtte kohta 12 kuu jooksul, edasiste investeeringute korral või abi mitte saavates piirkondades asuvate keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks laienemisetapis või investeerimisvahendiga seotud meetmete korral) nõuab komisjon enne taotletava riskikapitalimeetme ühisturuga kokkusobivuse kohta otsuse tegemist täiendavaid tõendeid kõrvaldatava turutõrke kohta igal tasandil, kus abi võidakse anda. Kõnealused tõendid peavad tuginema uuringule, millega näidatakse omakapitali puudujääki ettevõtetes ja sektorites, millele riskikapitalimeede on suunatud. Asjaomane teave peab hõlmama riskikapitali ja fondikapitali pakkumist ning riskikapitali tähtsust kohalikule majandusele. Ideaaljuhul tuleb teave esitada meetme kohaldamisele eelneva kolme kuni viie aasta pikkuse ajavahemiku kohta ning ka järgnevate aastate kohta, tuginedes võimalusel realistlikele prognoosidele. Esitatav teave võiks samuti sisaldada järgmisi andmeid:

a)

fondide areng viie viimase aasta jooksul, võrrelduna vastavate riiklike ja Euroopa keskmiste näitajatega;

b)

rahaliste vahendite ülejääk käesoleval ajal;

c)

riigiabi saavate investeerimisprogrammide osakaal riskikapitaliinvesteeringutest viimase kolme kuni viie aasta jooksul;

d)

selliste uute asutatavate ettevõtete osakaal, kes saavad riskikapitali;

e)

investeeringute jaotus investeeritavatel summadel põhinevate kategooriate kaupa;

f)

esitatud äriplaanide arvu võrdlus segmentide kaupa tehtud investeeringute arvuga (investeeringu summa, sektor, rahastamistsükkel jne).

Abi saavates piirkondades asuvatele VKEdele suunatud meetmete korral tuleb sellele teabele lisada asjakohased tõendid, et tõestada sellise piirkondliku eripära olemasolu, mis põhjendab kavandatud abimeedet. Sellisel juhul võib olla asjakohane järgmine teave:

a)

hinnang täiendavale omakapitali puudujäägile, mis tuleneb geograafilisest kaugusest ja muudest piirkondlikest eripäradest, eriti seoses investeeritud riskikapitali kogusummaga, antud territooriumil või lähipiirkonnas olemasolevate fondide või investeerimisvahendite arvuga, kogenud juhtide olemasoluga, tehingute arvuga ja võimalusel tehingute keskmise ja miinimumsummaga;

b)

kohalikud spetsiifilised majandusandmed, riskikapitali alarahastamise sotsiaalsed ja/või ajaloolised põhjused võrrelduna asjaomaste keskmiste andmetega ja/või olukorraga riigi ja/või ühenduse tasandil;

c)

muud asjakohased näitajad, mis kajastavad turutõrgete lisandumist.

Liikmesriigid võivad esitada korduvalt samu tõendeid, kui ei ole muutunud nende aluseks olevad turutingimused. Komisjon jätab endale õiguse seada kahtluse alla esitatud tõendite põhjendatus.

5.2.2.   Vahendi asjakohasus

Seoses tasakaalustatuse kriteeriumiga on oluline, kas ja mil määral võib riigiabi lugeda riskikapitali valdkonnas asjakohaseks vahendiks erasektori riskikapitali investeeringute julgustamisel. Nimetatud hinnang on tihedalt seotud abi ergutava mõju ja vajalikkuse hindamisega nagu on kirjeldatud punktis 5.2.3.

Üksikasjaliku hinnangu andmisel võtab komisjon eelkõige arvesse kõiki liikmesriigi koostatud mõjuhinnanguid kavandatud meetmele. Asjakohaseks vahendiks loetakse meetmeid, mille puhul liikmesriik on kavandanud teisi poliitikavahendeid, ja mille puhul sellise valikvahendi nagu riigiabi eelised on tuvastatud ja komisjonile esitatud. Komisjon hindab ka esitatud tõendeid teiste meetmete kohta, mida on võetud või võetakse omakapitali puudujäägi kõrvaldamiseks, eelkõige järelhindamisi, ning meetmete kohta sihtrühma kuuluvaid VKEsid mõjutavate pakkumise ja nõudmise probleemide lahendamiseks, et selgitada nende mõju kavandatavale riskikapitalimeetmele.

5.2.3.   Stimuleeriv mõju ja abi vajalikkus

Riskikapitalimeetme stimuleeriv mõju on ühisturuga kokkusobivuse hindamisel äärmiselt oluline. Komisjon usub, et punktis 4 esitatud tingimustele vastavate meetmete korral on stimuleeriv mõju olemas. Käesolevas punktis käsitletud meetmete korral on stimuleeriva mõju olemasolu siiski vähem ilmne. Seetõttu võtab komisjon arvesse ka järgmisi täiendavaid kriteeriume, mis vajadusel näitavad investeerimisotsuste suunatust kasumlikkusele ja meetme äripõhimõtetele vastavat haldamist.

5.2.3.1.   Äripõhimõtetele vastav haldamine

Lisaks punktis 4.3.6 sätestatud tingimustele peab komisjon positiivseks, kui riskikapitalimeedet või -fondi haldavad erasektori spetsialistid või läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse (soovitavalt avatud pakkumismenetluse) käigus valitud sõltumatud spetsialistid, kellel on kapitalituruinvesteeringute alal tõendatud kogemused, ideaaljuhul sama(de)s sektori(te)s, mida fond rahastab, ning kes tunnevad investeeringu õiguslikku tausta ja asjaomaseid raamatupidamisnõudeid.

5.2.3.2.   Investeerimiskomitee olemasolu

Täiendav positiivne asjaolu oleks ka see, kui on loodud investeerimiskomitee, mis ei sõltu fondi haldavast ettevõttest ja koosneb erasektorist pärit sõltumatutest ekspertidest, kellel on märkimisväärsed kogemused abi saava sektori alal, ja eelistatavalt ka investorite esindajatest või sõltumatutest ekspertidest, kes on valitud läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse (soovitavalt avatud pakkumismenetluse) käigus. Nimetatud eksperdid esitaksid haldajatele või haldusettevõttele analüüse käesoleva ja eeldatava turuolukorra kohta ning uuriksid hoolikalt heade investeerimisväljavaadetega võimalikke sihtettevõtteid ja teeksid nende kohta ettepanekuid.

5.2.3.3.   Meetme/fondi suurus

Komisjon peab positiivseks, kui riskikapitalimeetme eelarve sihtrühma kuuluvase VKEsse investeerimiseks on piisav, et võimaldada mastaabisäästu arvel tekkivaid eeliseid fondi haldamisel ning riskide hajutamist piisava arvu investeeringute abil. Fondi suurus peab tagama võimaluse suurte tehingukuludega toime tulla ja/või sihtettevõtet rahastada järgnevates suurema kasumlikkusega etappides. Suuremaid fonde hinnatakse positiivselt, kui on arvestatud abi saavat sektorit ja erainvesteeringu väljatõrjumise ja konkurentsimoonutuste oht on viidud miinimumini.

5.2.3.4.   Investorite võrgustiku olemasolu

Seemnekapitalimeetmete korral pooldaks komisjon investorite võrgustike vahetut või kaudset osalust seemneetapi investeeringutes, kuna selles etapis võib täheldada turutõrgete ilmekamat väljendumist. Sellisel juhul on komisjon valmis ühisturuga kokkusobivaks tunnistama meetmed, isegi kui nendega võib kaasneda oluliselt suurem laenuinstrumentide ülekaal, kaasa arvatud alluvus riiklikele fondidele ja investorite võrgustike õigus saada esimene kasum või nende kapitali kõrgem hind ning aktiivne kaasatus meetme/fondi ja/või sihtettevõtte haldamises.

5.2.4.   Proportsionaalsus

Ühisturuga kokkusobivuse tagamiseks peab abi olema võimalikult minimaalne. Proportsionaalsuse saavutamise vahendid sõltuvad kindlasti asjaomasest meetmest. Proportsionaalseks ei loeta meetmeid, mille korral puudub igasugune kontroll investorite ülemäärase tasustamise üle, või meedet, mille korral kahjumirisk on tervikuna riikliku sektori kanda ja/või kus kasum jääb täielikult teistele investoritele.

Komisjon on seisukohal, et proportsionaalsuse hindamisel omavad positiivset mõju järgmised asjaolud, kuivõrd nad esindavad parimaid tavasid:

a)

Haldajate valik avaliku pakkumise käigus Läbipaistev mittediskrimineeriv avalik pakkumine haldajate või haldusettevõtte väljavalimiseks, et tagada parim kvaliteedi ja hinna suhe, on positiivne, kuna see hoiab kulud (ja tõenäoliselt ka abi) minimaalsed ja vähendab ka konkurentsimoonutusi.

b)

Investoritele suunatud pakkumiskutse. Pakkumiskutse eelistingimuste loomiseks investoritele või selliste tingimuste kohaldamine teiste investorite suhtes. Kättesaadavus võib tähendada seda, et investeerimisfondi investeerimisvahendi käivitamisel tehakse investoritele avalik pakkumine, aga tegemist võib olla ka kavaga (näiteks tagamisskeem), mis jääb pikema aja jooksul avatuks uutele turuletulijatele.

5.3.   Abi negatiivne mõju

Komisjon tasakaalustab võimaliku negatiivse mõju, mis avaldub konkurentsimoonutusena ja erainvesteeringu väljatõrjumise ohuna eespool toodud riskikapitalimeetme kokkusobivuse hindamisel arvestatavate positiivsete mõjude abil. Võimalikku negatiivset mõju tuleb analüüsida kõigil kolmel tasandil, kus abi võidakse anda. Investoritele, investeerimisvahenditele ja -fondidele antav abi võib omada negatiivset mõju konkurentsile riskikapitaliturul. Sihtettevõtetele antav abi võib omada negatiivset mõju tooteturule, kus asjaomased ettevõtted konkureerivad.

5.3.1.   Väljatõrjumine

Riskikapitaliturul võib riigiabi andmine kutsuda esile erainvesteeringute väljatõrjumise. See võib vähendada erainvestorite stiimuleid sihtrühma kuuluvate VKEde rahastamiseks ja mõjutada neid ootama, kuni riik asjaomaseid investeeringuid abistab. Nimetatud oht muutub suuremaks ettevõttesse tehtava osainvesteeringu suurenedes, suurema ettevõtte korral ja hilisemas arenguetapis, sest nendel juhtudel on erasektori riskikapital järjest paremini kättesaadav.

Seetõttu nõuab komisjon väljatõrjumise ohu esinemisel konkreetseid tõendeid meetmete korral, millega tehakse sihtrühma kuuluvatesse VKEdesse suuremaid osainvesteeringuid ja edasisi investeeringuid, või rahastatakse abi mitte saavates piirkondades asuvaid laienemise etapis keskmise suurusega ettevõtteid või kus erainvestorite osalus on väike või mis on seotud investeerimisvahendiga.

Lisaks peavad liikmesriigid vajadusel esitama konkreetse sihtrühma kuuluva segmendi, sektori ja/või tööstusharu kohta tõendid, et seal väljatõrjumise oht puudub. Sellisel juhul võib olla asjakohane järgmine teave:

a)

tegutsevate riskikapitaliettevõtete/-fondide või investeerimisvahendite arv riigis või regionaalfondi korral piirkonnas ning millistes sektorites nad tegutsevad;

b)

kui suurtele, millises kasvuetapis ja ärisektoris tegutsevatele ettevõtetele investeeringud suunatakse;

c)

tehingu keskmine suurus ja võimalusel sellise tehingu minimaalne suurus, mida fondid või investorid kavatsevad teha;

d)

sihtettevõtetele antava riskikapitali kogumaht ning millisele sektorile ja millises arenguetapis ettevõttele meede on suunatud.

5.3.2.   Muud konkurentsimoonutused

Enamik sihtettevõtteid on asutatud hiljuti ja seetõttu turutasandil, kus sihtrühma kuuluvad VKEd tegutsevad, on ebatõenäoline, et need VKEd omaksid turul olulist mõju, ja järelikult on ka ebatõenäoline, et tekiks oluline konkurentsimoonutus. Ei saa välistada, et riskikapitalimeetmed võivad aidata püsima jääda sellistel ebaefektiivsetel ettevõtetel või sektoritel, mis vastasel juhul kaoksid. Riskikapitali ülemäärane pakkumine ebaefektiivsetele ettevõtetele võib tekitada kunstlikult nende väärtuse kasvu ja seega moonutada riskikapitaliturgu investorite jaoks, kes peavad maksma selliste ettevõtete ostmisel kõrgemat hinda. Sektorispetsiifiline abi võib ka säilitada tootmist konkurentsivõimetutes sektorites, samal ajal kui regioonispetsiifiline abi võib luua tootmistegurite ebaefektiivse jaotuse regioonide vahel.

Analüüsides nimetatud riske, uurib komisjon eelkõige järgmisi tegureid:

a)

investeeringuid saanud ettevõtete üldine kasumlikkus aja möödudes ja väljavaated kasumlikkusele tulevikus;

b)

selliste ettevõtete ebaõnnestumise määr, mille suhtes on meetmeid rakendatud;

c)

meetmega ette nähtud osainvesteeringu maksimaalne suurus võrrelduna sihtrühma kuuluva VKE käibe ja kuludega;

d)

abi saava sektori ülemäärane tootmisvõimsus.

5.4.   Tasakaalustatud lähenemine ja otsuste tegemine

Komisjon vaatleb riskikapitalimeetme mõju eespool toodud positiivsete ja negatiivsete elementide tasakaalust lähtudes ja teeb kindlaks, kas tekkivad moonutused mõjutavad kauplemise tingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühise huviga. Igal konkreetsel juhul tugineb analüüs riigiabi prognoositava positiivse ja negatiivse mõju üldhinnangule. Selleks ei kasuta komisjon käesolevates suunistes sätestatud kriteeriume mehaaniliselt, vaid annab üldhinnangu nende suhtelisele tähtsusele.

Komisjon võib ilma ametliku uurimismenetluseta mitte esitada vastuväiteid abimeetmele, või järgides ametlikku uurimismenetluse korda vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 6, viia otsustusmenetluse lõpule vastavalt nimetatud määruse artiklile 7. Kui komisjon võtab vastu ametliku uurimismenetluse lõpetamisel tingimusliku otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõikele 4, võib ta võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks ja proportsionaalsuse tagamiseks rakendada järgmisi tingimusi:

a)

alandada osainvesteeringu ettenähtud maksimummäära või kehtestada rahastamise üldise maksimummäära sihtettevõtte kohta juhul, kui nähakse ette osainvesteeringute kõrgem künnis sihtettevõtte kohta;

b)

laienemise etapis ette nähtud investeeringute korral abi mitte saavates piirkondades asuvatesse keskmise suurusega ettevõtetesse võib komisjon piirata investeeringute tegemise peamiselt seemne- ja käivitusetapiga ja/või piirata investeeringud ühe või kahe rahastamistsükliga ja/või määrata osainvesteeringule maksimaalse künnise sihtettevõtte kohta;

c)

edasiste investeeringute korral kehtestada investeeringute maksimummäära igasse sihtettevõttesse tehtavate investeeringute jaoks, kehtestada investeeringuteks sobiva investeerimisetapi ja/või ajavahemiku suhtes spetsiaalsed piirangud, võttes arvesse asjakohast sektorit ja fondi suurust;

d)

nõuda erainvestorite osaluse suurenemist fondi eluaja jooksul, võttes konkreetselt arvesse ettevõtte arenguetappi, sektorit, kasumijaotust ja alluvussuhteid ning võimalusel sihtettevõtete paiknevust abisaavates piirkondades juhul, kui nähakse ette erainvestorite väiksem osalus;

e)

nõuda liikmesriigilt ainult seemnekapitali andvate meetmete korral, et riik tagaks omainvesteeringult asjakohase kasu saamise võrrelduna investeeringuga kaasneva riskiga, eelkõige siis, kui riik rahastab investeeringut kvaasikapitali või laenuvahendite kaudu, millest saadav kasum võib olla seotud võimalike õigustega (nt litsentsitasu), mis tulenevad mis tulenevad investeeringuga loodud õigustest intellektuaalsele omandile;

f)

nõuda vastava kasumi- ja kahjumijaotuse ning riigi ja erainvestorite alluvussuhete teistsuguseid vahekordi;

g)

nõuda punktis 6 esitatud kohustustest rangemaid kohustusi, kui riskikapitaliabi kumuleerub riigiabi käsitlevate määruste või raamistike kohaselt saadud abiga.

6.   KUMULEERUMINE

Kui käesolevate suuniste raames sihtettevõttele riskikapitalimeetmena antud kapitali kasutatakse alginvesteeringuks või muude abikõlblike kulude katmiseks teiste grupierandi määruste, suuniste, raamistike või muude riigiabi andmist reguleerivate dokumentide kohaselt, vähendatakse vastavaid abi piirmäärasid või maksimaalseid abikõlblikke summasid üldjuhul 50 % ja abi saavates piirkondades asuvate sihtettevõtete korral 20 % kolme esimese aasta jooksul alates esimese riskikapitali investeeringu saamisest kuni saadud kogusummadeni. Vähendamist ei kohaldata abi osatähtsuse korral, mis on sätestatud uurimis-ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevas ühenduse raamistikus (20) või mõnes järgnevas raamistikus või grupierandi määrusega selles valdkonnas.

7.   LÕPPSÄTTED

7.1.   Järelevalve ja aruandlus

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 659/1999 ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (21) peavad liikmesriigid komisjonile esitama iga-aastaseid aruandeid.

Aruanded peavad sisaldama riskikapitalimeetmete koondtabelit, kus on välja toodud fondi poolt või riskikapitalimeetme raames tehtud investeeringute jaotus ning esitatud nimekiri kõikidest ettevõtetest, kelle suhtes riskikapitalimeetmeid on rakendatud. Aruandes tuleb esitada ka investeerimisfondi tegevuse lühikirjeldus koos üksikasjadega võimalike kavandatud tehingute ja tegelikult teostatud tehingute kohta ning investeerimisvahendi tulemuslikkuse kohta ja koondteave kõnealuse vahendi kaudu kogutud kapitali kohta. Komisjon võib paluda täiendavat teavet antud abi kohta, et kontrollida, kas on järgitud tingimusi, mis on sätestatud komisjoni otsuses abimeetme heakskiitmise kohta.

Iga-aastased aruanded avaldatakse komisjoni veebilehel.

Komisjon on seisukohal, et riigiabi läbipaistvuse parandamiseks on vaja ühenduses võtta täiendavaid meetmeid. Eelkõige tuleb tagada, et liikmesriikidel, majandustegevuses osalejatel, huvitatud isikutel ja komisjonil on lihtne juurdepääs kohaldatavate riskikapitali abikavade täielikule tekstile.

Eelmainitut on lihtne saavutada linkidega ühendatud veebilehtede abil. Seetõttu soovib komisjon riskikapitali abikavasid hinnates, et asjaomane liikmesriik avaldaks kõikide lõplike abikavade täieliku teksti Internetis ja teataks komisjonile kõnealuse veebilehe aadressi.

Abikava ei tohi kohaldada enne, kui asjaomane teave on avaldatud Internetis.

Liikmesriigid peavad säilitama üksikasjaliku dokumentatsiooni kõikidele riskikapitalimeetmetele antud abi kohta. See dokumentatsioon peab sisaldama suunistes sätestatud tingimustest kinnipidamise kohta kogu vajalikku teavet, nagu osainvesteeringute suurus, ettevõtte suurus (väike või keskmise suurusega ettevõte), ettevõtte arenguetapp (seemne-, käivitus- või laienemisetapp), tegevussektor (soovitavalt neljanumbriline NACE-klassifikaatori kood) ning teave fondi juhtimise ja käesolevates suunistes nimetatud muude kriteeriumide kohta. Teavet tuleb säilitada kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

Komisjon palub liikmesriikidel esitada kõnealuse teabe, et hinnata kolm aastat pärast käesolevate suuniste jõustumist nende mõju.

7.2.   Jõustumine ja kehtivus

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid alates nende avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevad suunised asendavad 2001. aasta teatise riigiabi ja riskikapitali kohta.

Käesolevad suunised kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2013. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist võib komisjon suuniseid enne nimetatud kuupäeva muuta tähtsatel konkurentsi- või riskikapitalipoliitikaga seotud kaalutlustel või ühenduse muu poliitika või rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmiseks. Komisjon võib ka esitada täiendavaid selgitusi seoses oma lähenemisega konkreetsetele küsimustele, kui see võib osutuda kasulikuks. Komisjon kavatseb kolm aastat pärast suuniste jõustumist need uuesti üle vaadata.

Komisjon kohaldab käesolevaid suuniseid kõikide riskikapitalimeetmete suhtes, millest on teavitatud ja mille suhtes ta peab tegema otsuse pärast nende suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, ja ka meetmete suhtes, millest teavitati enne suuniste avaldamist.

Kooskõlas komisjoni teatisega kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (22), kohaldab komisjon abi suhtes, millest ei ole teatatud, järgmisi dokumente:

a)

käesolevaid suuniseid, kui abi anti pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

b)

2001. aasta teatist riigiabi ja riskikapitali kohta kõikidel muudel juhtudel.

7.3.   Asjakohased meetmed

Komisjon teeb EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 1 tuginedes liikmesriikidele ettepaneku võtta asjakohased meetmed oma vastavate olemasolevate riskikapitalimeetmete rakendamisel.

Liikmesriigid peaksid vajadusel muutma oma olemasolevaid riskikapitalimeetmeid, et viia need kooskõlla käesolevate suunistega kaheteistkümne kuu jooksul alates suuniste avaldamisest.

Liikmesriikidel palutakse esitada oma selgesõnaline tingimusteta nõusolek pakutavate asjaomaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesolevate suuniste avaldamisest. Kui vastust ei laeku, eeldab komisjon, et asjaomane liikmesriik ei ole pakutavate meetmetega nõus.

(1)  KOM(2005) 24.

(2)  EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84. Otsust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1776/2005/EÜ (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

(3)  KOM(2005) 121 lõplik.

(4)  KOM(2006) 349.

(5)  KOM(2005) 107 lõplik, SEC(2005) 795.

(6)  EÜT C 235, 21.8.2001, lk 3.

(7)  KOM(2005) 436 lõplik.

(8)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(9)  Käesolevates suunistes kohaldatakse laevaehituse riigiabi raamistikus esitatud määratlusi, ELT C 317, 30.12.2003, lk 11.

(10)  Käesolevate suuniste mõistes on “süsi” kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses.

(11)  Käesolevates suunistes kohaldatakse määratlust, mis on esitatud regionaalabi suuniste (aastateks 2007-2013) I lisas (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

(12)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1040/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 8).

(13)  EÜ Bülletään 9-1984, avaldatud väljaandes “Konkurentsiõigus Euroopa ühendustes”, köide IIA, lk 133.

(14)  EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3.

(15)  EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14.

(16)  Tuleks siiski märkida, et riskikapitali investeeringutele antavate riigi garantiide korral on investorile antav abi tõenäolisem kui tavapäraste laenutagatiste korral, mida peetakse abiks pigem laenusaajale kui laenuandjale.

(17)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(18)  ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

(19)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(20)  EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

(21)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(22)  EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.