Muudetud ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu otsus, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored“ ajavahemikuks 2007-2013 - Kohandamine seoses 17. mai 2006. aasta kokkuleppega finantsraamistiku osas aastateks 2007-2013 (esitanud komisjon EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel) /* KOM/2006/0228 lõplik - COD 2004/0152 */

Brüssel, 24.5.2006

KOM(2006) 228 lõplik

2004/0152 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored“ ajavahemikuks 2007–2013

Kohandamine seoses 17. mai 2006. aasta kokkuleppega finantsraamistiku osas aastateks 2007–2013

(esitanud komisjon EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel)

SELETUSKIRI

1. Taust

(1) 14. juulil 2004 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored“ ajavahemikuks 2007-2013. [1] Nimetatud ettepanek edastati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. juulil 2004.

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse 10. märtsil 2005. [2]

(3) Regioonide Komitee esitas oma arvamuse 17. novembril 2004. aastal. [3]

(4) Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 25. oktoobril 2005. aastal. [4]

(5) Nõukogu võttis 15. novembril 2005. aastal vastu osalise poliitilise kokkuleppe ja suur osa Euroopa Parlamendi muudatustest on inkorporeeritud nõukogu teksti kas tervikuna, osaliselt või põhimõtteliselt.

2. Komisjoni ettepaneku eesmärk

Programmi „Aktiivsed noored“ peamine eesmärk on edendada noorte aktiivsust Euroopa kodanikena, pakkudes neile võimalusi ja vahendeid muuta aktiivse tegevuse kaudu nii Euroopa kui riiklikul kui ka kohalikul tasandil Euroopa kodakondsus reaalsemaks.

Programm peaks sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks Euroopa Liidus ja erinevate riikide noorte vastastikuse mõistmise edendamiseks püüdlema ka noorte solidaarsuse edendamise suunas. Programm peaks edendama noorte algatusvõimet, loomingulisust ja ettevõtlikkust ning võimaldama noortel omandada isiklikuks ja tööalaseks arenguks olulisi oskusi.

Samuti peaks programm kaasa aitama noorteürituste tugisüsteemide kvaliteedi arendamisele ja noorteorganisatsioonide võimekuse tõstmisele noorteürituste edendamisel ning edendama üle-euroopalist koostööd noortepoliitika valdkonnas. Programmi eesmärk on ühenduse tegevuse võimalikult suure mõju saavutamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, pidades samal ajal täielikult kinni subsidiaarsuse põhimõttest. Nende eesmärkide saavutamiseks koosneb programm viiest erinevast ja üksteist vastastikku täiendavast tegevusvaldkonnast.

Muudetud ettepanek sisaldab kõiki nõukogus 15. novembril 2005. aastal vastuvõetud poliitilise kokkuleppe muudatusi. Veelgi enam, komisjoni ettepanek hõlmab uut rahaeraldist, mis on kooskõlas finantsperspektiividega, ning on sellega kaasanud programmi uue vanuserühma.

3. Komisjoni arvamus Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatuste kohta

25. oktoobril 2005 võttis Euroopa Parlament vastu 68 muudatust. Komisjon on seisukohal, et suur hulk Euroopa Parlamendi tehtud muudatusi on tervikuna, põhimõtteliselt või osaliselt vastuvõetavad, sest need parandavad ettepanekut ning säilitavad samas selle eesmärgid ja poliitilise elujõulisuse. Komisjon peab tervikuna või osaliselt vastuvõetavaks järgmisi muudatusi:

· Muudatus nr 1 (Lisatakse viide võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise kohta): vt põhjendus 2.

· Muudatus nr 3 (Diskrimineerimise erivormide üksikasjalik kirjeldus): vt põhjendus 12.

· Muudatus nr 4 (Lisatakse inimõiguste ja põhivabaduste põhimõte): vt põhjendus 16.

· Muudatus nr 5 (Sõnastuse muudatus): vt põhjendus 21

· Muudatus nr 6 (Lisatakse viide sallivusele ja mitmekesisusele): vt artikli 2 lõike 1 punkt b.

· Muudatus nr 7 (Lisatakse viide keelelisele mitmekesisusele): vt artikli 2 lõige 3.

· Muudatus nr 8 (Lisatakse lõik noorte osalemise kohta demokraatias): vt artikli 3 lõike 1 punkt ba.

· Muudatus nr 10 (Lisatakse viide võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise kohta): vt artikli 3 lõike 1 punkt e.

· Muudatus nr 11 (Toonitatakse puuetega noortega arvestamise olulisust): vt artikli 3 lõike 1 punkt g.

· Muudatus nr 12 (Lisatakse lõik vabahariduse ja kodanikuaktiivsuse kohta): vt artikli 3 lõike 1 punkt h a.

· Muudatus nr 13 (Lisatakse viide sallivusele): vt artikli 3 lõige 2.

· Muudatus nr 14 (Sõnastuse muudatus): vt artikli 3 lõige 3.

· Muudatus nr 15 (Noorsootöötajate mõiste parandamine): vt artikli 3 lõike 4 punkt b.

· Muudatus nr 16 (Toonitatakse puuetega noortega arvestamise olulisust): vt artikli 3 lõike 4 punkt d.

· Muudatus nr 17 (Lisatakse kohalik ja piirkondlik mõõde): vt artikli 3 lõige 5.

· Muudatus nr 19 (Sõnastuse muudatus): vt artikli 4 lõige 3.

· Muudatus nr 20 (Lisatakse viide sallivusele): vt artikli 4 lõige 3.

· Muudatus nr 21 (Kirjeldatakse üksikasjalikumalt meetme 5 eesmärke): vt artikli 4 lõige 4.

· Muudatus nr 22 (Lisatakse noorte seminaride mõiste): vt artikli 4 lõige 5.

· Muudatus nr 23 (Toonitatakse, et peamine sihtrühm on 15–28 aastased): vt artikli 6 lõige 2.

· Muudatus nr 26 (Lisatakse ristviide artiklile 11): vt artikli 8 lõige 3.

· Muudatus nr 27 (Lisatakse huvirühmadega konsulteerimine programmi hindamisel): vt artikli 15 lõige 1.

· Muudatus nr 31 (Lisatakse valdkonnad, mida programm toetab): vt artikli 11 lõige 3.

· Muudatus nr 32 (Lisatakse viide kohalikele meetmetele): vt artikli 12 lõige 1.

· Muudatus nr 34 (Lisatakse viide proportsionaalsuse põhimõttele): vt artikli 14 lõige 2.

· Muudatus nr 36 (Lisatakse programmi iga meetme vähim rahaline määr): vt lisa peatükk „Programmi juhtimine“.

· Muudatus nr 37 (Hõlmatakse ettevalmistavad tegevused, millega noori programmides osalemiseks ette valmistatakse): vt lisa meede 1 punkt 1.1.

· Muudatus nr 39 (Lisatakse rahvusvaheline mõõde meetmele 1.3): vt lisa meede 1 punkt 1.3.

· Muudatus nr 40 (Lisatakse programmi iga meetme vähim rahaline määr): vt lisa peatükk „Programmi juhtimine“.

· Muudatus nr 41 (Osutatakse, et Euroopa vabatahtliku teenistuse projekt (EVT) võib toimuda kohalikult tasandilt rahvusvaheliseni): vt lisa meede 2 lõige 4.

· Muudatus nr 43 (Sõnastuse muudatus): vt lisa meetme 3 pealkiri.

· Muudatus nr 44 (Lisatakse programmi iga meetme vähim rahaline määr): vt lisa peatükk „Programmi juhtimine“.

· Muudatus nr 45 (Toonitatakse, et meede 3.1 on avatud kõikidele naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele, lisaks Vene Föderatsioonile ja Lääne-Balkani riikidele): vt lisa meede 3 lõige 3.1.

· Muudatus nr 46 (Lisatakse programmi iga meetme vähim rahaline määr): vt lisa peatükk „Programmi juhtimine“.

· Muudatus nr 47 (Lisatakse viide kasutajajuhisele): vt lisa peatükk „Teave“.

· Muudatus nr 48 (Lisatakse programmi iga meetme vähim rahaline määr): vt lisa peatükk „Programmi juhtimine“.

· Muudatus nr 50 (Lisatakse viide programmi käsitlevate trükiste mittediskrimineerivale keelekasutusele): vt lisa meede 4 lõige 4.5.

· Muudatus nr 51 (Lisatakse programmi iga meetme vähim rahaline määr): vt lisa peatükk „Programmi juhtimine“.

· Muudatus nr 53 (Lisatakse viide andmebaasile): vt lisa peatükk „Teave“.

· Muudatus nr 54 (Lisatakse viited sotsiaalset integratsiooni edendavatele spordi- ja kultuuriüritustele): vt artikli 2 lõige 2 ja artikli 3 lõike 1 punkt e.

· Muudatus nr 55 (Lisatakse lepingu sõlmimiste menetluste tähtajad): vt artikli 14 lõike 3 punkt a.

· Muudatus nr 58 (Meetmesse 5 lisatakse Euroopa noortenädal): vt lisa meede 5 lõige 5.1.

4. Järeldus

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 250 lõiget 2, muudab komisjon oma ettepanekut järgmiselt.

2004/0152 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored“ ajavahemikuks 2007–2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [5]

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, [6]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, [7]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [8]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepinguga kehtestatakse Euroopa Liidu kodakondsus ja sätestatakse, et ühenduse tegevuse eesmärk hariduse, ametialase koolituse ja noorsoo valdkonnas on soodustada eelkõige noorte ja nende juhendajate vahetusprogramme ning kvaliteethariduse arengut.

(2) Euroopa Liidu asutamisleping on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste austamise, põhivabaduste, meeste ja naiste võrdsuse ning mittediskrimineerimise põhimõtetele. Noorte aktiivse kodakondsuse edendamine peab aitama kaasa nende väärtuste arengule.

(3) 13. aprilli 2000. aasta otsusega nr 1031/2000/EÜ [9] kehtestasid Euroopa Parlament ja nõukogu ühenduse tegevusprogrammi „Noored“. Selle programmiga omandatud kogemused aitavad jätkata Euroopa Liidu koostöö ja tegevuse tugevdamist kõnealuses valdkonnas.

(4) 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 790/2004/EÜ kehtestasid Euroopa Parlament ja nõukogu ühenduse tegevusprogrammi noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks. [10]

(5) Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel, mis toimus 23.─24. märtsil 2000 Lissabonis, pandi paika Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, mis sisaldab muu hulgas aktiivset tööhõivepoliitikat, milles pööratakse rohkem tähelepanu elukestvale õppele; seda täiendab säästva arengu strateegia, mis pandi paika Euroopa Ülemkogu kohtumisel Göteborgis 15.─16. juunil 2001.

(6) Laekeni deklaratsioonis, mis on lisatud 14.─15. detsembril 2001 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustele, kinnitatakse, et üks Euroopa Liidu peamistest probleemidest on lähendada kodanikke, ja eriti noori, Euroopa projektile ja Euroopa institutsioonidele.

(7) Komisjon kiitis 21. novembril 2001. aastal heaks valge raamatu „Uus hoog Euroopa noortele“, milles on kavandatud noortevaldkonda käsitlev koostööraamistik, mille prioriteetseteks eesmärkideks on osalus, informeerimine, noorte vabatahtlik tegevus ja noorte parem tundmaõppimine. 14. mai 2002. aasta arvamuses nõustus Euroopa Parlament nende ettepanekutega.

(8) Resolutsiooniga, millele kirjutasid alla nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajad, kes kohtusid 27. juunil 2002. aastal nõukogu tegevuse raames, [11] luuakse avatud koordineerimismeetod, mis hõlmab selliseid prioriteete nagu osalus, informeerimine, noorte vabatahtlik tegevus ja noorte parem tundmaõppimine; seda tuleb arvesse võtta kõnealuse programmi ellurakendamisel.

(9) 5. mai 2003. aasta järeldustes [12] rõhutab nõukogu, et on vaja säilitada ja arendada neid olemasolevaid ühenduse töövahendeid, mis on eelkõige suunatud noortele, sest nad on vajalikud liikmesriikide noorsooalase koostöö tugevdamiseks, ja lisaks peaksid käesoleva programmi prioriteedid ja eesmärgid olema kooskõlas Euroopa noorsoovaldkonna koostööraamistikuga.

(9a) 22.–23. märtsil 2005. aastal kokku tulnud kevadisel Euroopa Ülemkogul võeti Lissaboni kasvu- ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamise ühe vahendina vastu Euroopa noortepakt. Pakt käsitleb peamiselt kolme valdkonda: tööhõive, integratsioon ja sotsiaalse toimetuleku parandamine; haridus, koolitus ja liikuvus; töö- ja pereelu ühendamine. [13]

(10) Ühenduse tegevuse hulka kuulub ka kvaliteetharidusse ja kvaliteetkoolitusse panuse andmine ning see peab olema suunatud ebavõrdsuste kõrvaldamisele ning edendama võrdsust meeste ja naiste vahel vastavalt asutamislepingu artiklile 3.

(11) Arvesse tuleb võtta puuetega inimeste erivajadusi.

(12) On vaja edendada kodanikuaktiivsust ja tegevussuundade elluviimisel tugevdada võitlust kõikide tõrjutuse ja diskrimineerimise vormide vastu, sealhulgas ka rassismi ja ksenofoobia soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, kooskõlas asutamislepingu artikliga 13.

(13) Euroopa Liidu kandidaatriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kes on EMP liikmed, võivad osaleda ühenduse programmides vastavalt lepingutele, mis nende riikidega on sõlmitud.

(14) Euroopa Ülemkogu kohtumisel Thessalonikis 19.─20. juunil 2003 kiideti heaks „Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopasse integreerimise protsessi edendamine", milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamkokkulepete alusel.

(15) Tuleb võtta meetmeid programmi avamiseks ka Šveitsi jaoks.

(16) Euroopa–Vahemere piirkonna konverentsil 1995. aastal võeti vastu Barcelona deklaratsioon, milles öeldakse, et noorte vahetusprogrammid peaksid olema vahendiks, mis valmistavad tulevasi põlvkondi ette tihedamaks koostööks ELi ja Vahemere piirkonna partnerite vahel, austades inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtteid.

(17) Oma 16. juuni 2003. aasta järeldustes nimetab nõukogu komisjoni teatise “Laiem Euroopa – naabruspoliitika: uus raamistik meie suhetele ida- ja lõunanaabritega“ alusel Euroopa Liidu tegevuse põhisuundadena kultuurialase koostöö ja vastastikuse üksteisemõistmise tugevdamist ning koostööd naaberriikidega hariduse ja koolituse valdkonnas.

(18) Praegu käimasoleva programmi „Noored“ hindamise vahearuanne ja avalikkusega konsulteerimine ühenduse hariduse, koolituse ja noorsootöö tuleviku küsimustes näitavad tungivat ja kasvavat vajadust jätkata Euroopa tasandil koostööd ja soodustada liikuvust noortevaldkonnas ning neis väljendatakse soovi, et meetmed oleksid lihtsamad, kasutajasõbralikumad ja paindlikumad.

(18a) Järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, saab programmi elluviimist lihtsustada toetuste summaarse väljamaksmisega nii programmis osalejatele kui ka riiklikul tasandil programmi haldamiseks loodud struktuuridele.

(19) Programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata komisjoni ja liikmesriikide vahelises koostöös, et oleks võimalik teha kohandusi eelkõige just meetmete rakendamise prioriteetides. Selline jälgimine ja hindamine peaks hõlmama ka mõõdetavate ja asjakohaste eesmärkide ja näitajate kehtestamist.

(20) Programmi õigusliku aluse sõnastus peab olema piisavalt paindlik, et võimaldada meetmete kohandamist muutuvatele vajadustele ajavahemikul 2007–2013 ning vältida varasemaid programme käsitlevate sätete liigset üksikasjalikkust. Seetõttu piirdutakse otsuses meetmete ja nendega kaasnevate haldussätete ja finantssätete üldise määratlemisega.

(20 a) On vaja tagada programmi korrektne sulgemine, eelkõige seoses programmi juhtimisega seotud mitmeaastaste meetmete (nt tehnilise ja haldusabi rahastamine) jätkumisega. Alates 1. jaanuarist 2014 tagatakse tehnilise ja haldusabiga vajaduse korral programmi nende osade juhtimine, mida pole 2013. aasta lõpuks veel lõpule viidud.

(21) On vaja ette näha eraldi kord nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 [14] ja selle rakendusmeetmete kohaldamiseks ning nendest tekstidest selliste erandite tegemiseks, mida on vaja abisaajate programmis osalejate eripära ja tegevuste iseloomu arvestamiseks.

(22) Tuleb võtta sobivad meetmed, et ära hoida eeskirjade eiramist ja pettusi ning tagasi nõuda kaotatud rahasummad, mis on välja makstud või mida on kasutatud nõuetevastaselt.

(23) Otsusega nähakse kogu programmi kestvusajaks ette eelarve, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele peamine juhis Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu poolt 17.6. mail 2006.1999. aastal allkirjastatud eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [15] punkti 33 tähenduses.

(24) Arvestades, et programmi eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriikide individuaalse tegevusega, kuna selleks on vaja mitmepoolseid partnerlusi, rahvusvahelise liikuvusega seotud meetmeid ja teabevahetust Euroopa tasandil ning kuna programmi meetmete rahvusvahelise ja mitmepoolse mõõtme tõttu on neid kõige parem ellu viia ühenduse tasandil, võib ühendus heaks kiita meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud nimetatud artiklis, ei ole otsuses mindud kaugemale kui otseselt vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

(25) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [16]

(26) Vastavalt otsusele nr 1031/2000/EÜ ja 21. aprilli 2004. aasta otsusele nr 790/2004/EÜ tuleks vastu võtta üleminekumeetmed, et jälgida meetmeid, mis algatati enne 31. detsembrit 2006,

________________

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm „Aktiivsed noored“, edaspidi „programm“, mille eesmärgiks on arendada Euroopa Liidus koostööd noortevaldkonnas.

2. Programm algab 1. jaanuaril 2007 ja lõpeb 31. detsembril 2013.

Artikkel 2

Programmi üldised eesmärgid

1. Programmi üldised eesmärgid on:

a) edendada noorte kodanikuaktiivsust üldiselt ja eelkõige Euroopa kodanikuaktiivsust.

b) arendada noorte solidaarsustunnet ja sallivust, et tugevdada Euroopa Liidu sotsiaalset ühtekuuluvust.

c) edendada rahvastevahelist teineteisemõistmist nooruse vahendusel eri riikide noorte vahel;

d) aidata kaasa noorte tegevuse tugisüsteemide kvaliteedi arengule ja noortevaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele;

e) edendada Euroopa koostööd noorsoopoliitika küsimustesnoortevaldkonnas.

2. Programmi põhieesmärgid täiendavad Euroopa Liidu teiste tegevusvaldkondade eesmärke, eriti hariduse jaelukestva õppe (sh ametialase koolituse) ning mitteformaalse ja informaalse õppimise vallasteadmiste Euroopa ja elukestva õppe kontekstis, samuti kultuuri ja spordi valdkonna eesmärke teistes valdkondades, nagu kultuur, sport ja tööhõive.

3. Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa Euroopa Liidu muu poliitika arengule, eelkõige seoses kultuuride mitmekesisuse ning paljukultuurilise ja mitmekeelse Euroopa tunnustamisega, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele ja võitlusele igasuguse soolise, rassilise, etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu, samuti säästvale arengule.

Artikkel 3

Programmi konkreetsed eesmärgid

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

1. Noorte üldise kodanikuaktiivsuse ja eelkõige Euroopa kodanikuaktiivsuse edendamise eesmärgi raames:

a) anda noortele ja neid esindavatele noorteorganisatsioonidele võimalus osalemiseks ühiskonna arengus üldiselt ja eelkõige Euroopa Liidu arengus;

b) arendada noortes Euroopa Liitu kuulumise tunnet;

ba) suurendada noorte osalemist Euroopa demokraatias;

c) arendada Euroopa riikide vahelist noorte liikuvust;

d) edendada noorte teadmisi teistest kultuuridest;

e) edendada noorte hulgas Euroopa Liidu põhiväärtusi, eelkõige võrdsust, sallivust ja mittediskrimineerimist ning austust inimväärikuse ja inimõiguste vastu;

f) arendada noorte algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loovust;

g) soodustada programmis osalemist väikseimate väiksemate võimalustega noorte jaoks, sealhulgas puuetega noorte jaoks;

h) tagada, et programmis osalemisel ja meetmete elluviimisel järgitakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtet;

ha) pakkuda Euroopa mõõtmega võimalusi mitteformaalseks ja informaalseks õppeks ning uuenduslikke võimalusi seoses kodanikuaktiivsusega.

2. Noorte solidaarsustunde ja sallivuse arendamise(eelkõige ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks) üldeesmärgi raames:

a) anda noortele võimalus väljendada oma isiklikku toetust vabatahtliku tegevuse kaudu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

b) kaasata noori meetmetesse, mis edendavad solidaarsust Euroopa Liidu kodanike vahelsolidaarsustegevusse;

c) edendada koostööd noortega tegelevate riikliku tasandi ametkondade ja vabatahtlike organisatsioonide vahel.

3. Noorte vahendusel rahvastevaheliseEri riikide noorte teineteisemõistmise soodustamise üldeesmärgi raames:

a) arendada Euroopa noorte ja naaberriikide noorte vahelisi vahetusprogramme ja kultuuridevahelist dialoogi;

b) aidata kõnealustes riikides arendada noortetegevuse tugistruktuuride kvaliteeti ja noorsootöötajate noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste rolli;

c) arendada teiste riikidega temaatilisi koostööprojekte, mis hõlmavad noori ja noorsootöötajaid noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevaid inimesi.

4. Noortetegevuse tugisüsteemide kvaliteedi arengule kaasaaitamise ja noortevaldkonnas tegutsevate tsiviilühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamise üldeesmärgi raames:

a) aidata kaasa organisatsioonide võrgustiku väljatöötamisele;

b) arendada noorsootöötajate noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste koolitust ja koostööd;

c) edendada uuenduslikkust noorte tegevuse arendamisel;

d) aidata kaasa noorte paremale teavitamisele, pöörates erilist tähelepanu puuetega noorte osalemisvõimalustele;

e) aidata kaasa noorte mitteformaalse hariduse tunnustamisele;

e) toetada piirkondlike ja kohalike organisatsioonide pikaajalisi projekte ja algatusi noortevaldkonnas;

f) hõlbustada noorte mitteformaalse õppimise ja programmis osalemisel omandatud oskuste tunnustamist;

g) vahetada parimaid tavasid.

5. Euroopa noorsoopoliitikaalasenoortevaldkonna koostöö edendamise üldise eesmärgi kontekstis (arvestades kohalikke ja piirkondlikke vajadusi):

a) ergutada heade tavade vahetust ja koostööd kõigi tasandite haldusasutuste ja poliitikakujundajate vahel;

b) aidata kaasa struktureeritud dialoogile poliitikakujundajate ja noorte vahel;

c) suurendada teadmisi noorte kohta ja aidata neid paremini mõista;

d) arendada noorte (riigisisese või rahvusvahelise) vabatahtliku tegevusega seotud koostööd.

Artikkel 4

Meetmed

Programmi üldisi ja konkreetseid eesmärke rakendatakse ellu järgmiste meetmete abil, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud lisas.

1. Euroopa noored

Selle meetme eesmärk on:

– toetada noorte vahetusprogramme, et suurendada noorte liikuvust;

– toetada noorte algatusi ja demokraatlikus elus osalemist ning projekte, mis võimaldavad arendada nende kodanikutunnet ja üksteisemõistmist.

2. Euroopa vabatahtlik teenistus

Selle meetme eesmärk on edendada toetada noorte osalemist mitut liiki vabatahtlikus tegevuses Euroopa Liidus ja sellest väljaspool.

3. Maailma noored

Selle meetme eesmärk on:

– toetada ühisprojekte artiklis 5 osutatud partnerriikidega, eelkõige noorte ning noorsootöötajate noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste vahetust;

– toetada noorte üksteisemõistmist, solidaarsustunnet ja sallivust tugevdavaid algatusi ja koostöö arendamist nende riikide vahel noorsoo ja kodanikuühiskonna valdkonnas.

4. Noortesootöötajad ja toetussüsteemid

Selle meetme eesmärk on noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine Euroopa tasandil, täpsemalt valitsusväliste noorteorganisatsioonide tegevuse toetamine, nende võrgustiku loomine, projekte välja töötavate inimeste nõustamine, kvaliteedi tagamine nende inimeste noorsootöötajate vahetused noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste vahetuste, koolitaminekoolitamise ja võrgustike loomineloomise teel, innovatsiooni ja kvaliteedi edendamine, noorte teavitamine ja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike struktuuride ning tegevuse arendamine, samuti toetus partnerluste loomisele kohalike ja piirkondlike asutustega.

5. Poliitilise Euroopa koostöö toetamine noortevaldkonnas

Selle meetme eesmärk on:

– struktureeritud dialoogi korraldamine noortevaldkonnas tegutsejate, täpsemalt noorte, noorsootöötajatenoorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste ning poliitikakujundajate vahel;

– noori huvitavates sotsiaalsetes, kultuurilistes ja poliitilistes küsimustes peetavate noorteseminaride toetamine;

– noortevaldkonna poliitilise koostöö arengule kaasaaitamine ja vajalike meetmete võtmine;

– noortevaldkonna paremaks tundmaõppimiseks vajalike võrgustike arendamise soodustamine.

Artikkel 5

Programmis osalemine

1. Programm on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, keda edaspidi nimetatakse osalevateks riikideks:

a) liikmesriigid;

b) EFTA riigid, kes on EMP lepingu osalised, vastavalt kõnealuse lepingu sätetele;

c) Türgi ning Kesk- ja Ida-Euroopakandidaatriigid, kes saavad abi liitumiseelse strateegia raames, vastavalt nende riikide ühenduse programmides osalemise üldistele põhimõtetele ja tingimustele, mis on sätestatud kooskõlas raamlepingu ja assotsiatsiooninõukogude otsusteganende riikidega sõlmitud raamlepingutes nende osalemiseks ühenduse programmides;

d) Lääne-Balkani riigid, vastavalt tingimustele, mis tuleb kindlaks määrata nende riikidega sõlmitavate raamlepingutega, mis käsitlevadsätestavad nende osalemiste ühenduse programmides;

e) Šveitsi Konföderatsioon, kui selle riigiga sõlmitakse kahepoolne kokkulepe.

2. Meetmed, mis on kavandatud lisa punktides 2.1, 2.2 ja 3, on avatud koostööks nende kolmandate riikidega, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega noortevaldkonda käsitlevad assotsiatsiooni- või koostöölepingud (edaspidi „programmi partnerriigid“).

Nimetatud koostöö rajaneb vajaduse korral täiendavatel assigneeringutel, mida saadakse programmi partnerriikidelt nende partnerriikidega kokkulepitava korra kohaselt.

Artikkel 6

Programmis osalejad

1. Programm on ette nähtud selleks, et toetada noortega seotud mittetulunduslikke projekte, noorterühmitusi, noorsootöötajaid noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevaid inimesi, mittetulundusühendusi ja teatavatel põhjendatud juhtudel ka teisi noorsoovaldkonnaga tegelevaid partnereid.

2. Ilma et see piiraks lisas meetmete rakendamiseks sätestatud korra kohaldamist, on programm ette nähtud noortele vanuses 13─30 aastat; peamiseks sihtgrupiks peaks olema noored vanuses 15–28 aastat.

3. Toetusesaajad peavad olema programmis osaleva riigi või, sõltuvalt meetme iseloomust, programmi partnerriigi alalised elanikud.

4. Kõikidel noortel peab olema võrdne uurdepääs programmi tegevusele lisas esitatud tingimustel. Komisjon ja partnerprogrammis osalevad riigid tagavad, et erilisi jõupingutusi tehakse nende noorte huvides, kellel haridusliku, sotsiaalse, füüsilise, vaimse või majandusliku seisundi tõttu või kultuurilistel või geograafilistel põhjustelseetõttu, et nad elavad kaugemates piirkondades, on eriti keeruline programmist osa võtta.

5. Osalevad riigid võtavadpüüavad võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada takistused programmis osalejatel liikuvuselt, nii et neil oleks ligipääs tervishoiule, et neil säiliks sotsiaalkaitse ning õigus reisida ja omada elukohta vastuvõtvas riigis. See kehtib eelkõige õiguse kohta riiki siseneda, seal elada ja vabalt ringi liikuda. Programmis osalevad riigid võtavad vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et lubada oma territooriumile kolmandatest riikidest pärit toetusesaajaid vastavalt ühenduse õigusaktidele. Päritoluriik püüab võtta asjakohaseid meetmeid selleks, et Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalejatel säiliks sotsiaalkaitse. Samuti püüavad osalevad riigid võtta võimalikul määral meetmeid, mida nad peavad võimalikuks ja vajalikuks selleks, et kõrvaldada programmis osalemist takistavad juriidilised ja haldustõkked.

Artikkel 7

Rahvusvaheline koostöö

Programm on samuti avatud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle volitused hõlmavad noortevaldkonda, eriti Euroopa Nõukoguga.

Artikkel 8

Programmi rakendamine

1. Komisjon tagab programmiga hõlmatud meetmete rakendamise vastavalt lisale.

2. Komisjon ja osalevad riigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et arendada Euroopa, riigi ja vajaduse korral piirkondlikul või kohalikul tasandil struktuure, millega viiakse ellu programmi eesmärke ning saavutatakse suurim kasu meetmetest.

3. Komisjon ja programmis osalevad riigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et edendada noorte mitteformaalse ja informaalse hariduseõppe tunnustamist, eriti Euroopa või siseriiklikunäiteks tunnistuste või tõendite väljaandmisega, millega tunnistatakse eelkõige kogemust, mis toetusesaajad on omandanud, ning kinnitatakse noorte või noorsootöötajate noorsootöös või noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste otsest osalemist mõnes programmi raames võetud meetmes, võttes arvesse konkreetse riigi olukorda. Selle eesmärgi täitmisele võib kaasa aidata teiste ühenduse meetmete toetamisega, nagu on sätestatud artiklis 11.

4. Komisjon ja tagab koostöös osalevad riigidprogrammis osalevate riikidega tagavad Euroopa Liidu ühenduste finantshuvide piisava kaitse, rakendades tõhusaid, proportsionaalseid ja ennetavaid abinõusid, halduskontrolli ja karistusi.

5. Komisjon ja osalevad riigid tagavad, et programmi kaudu toetatavate meetmete kohta antakse piisavat informatsiooni ja tutvustatakse neid piisavalt üldsusele.

6. Osalevad riigid peavad:

a) võtmavõtavad vajalikke meetmeid, mis tagavad riigi tasandil programmi hea toimimise, kaasates noortevaldkonna eri aspektidega seotud osalisi kooskõlas siseriiklike tavadega;

b) looma või nimetama loovad või nimetavad riiklikud asutused meetmete rakendamiseks ja tagamatagavad nende järelevalve siseriiklikul tasandil kooskõlas nõukogu määruse nr 1605/2002 (EÜ, Euratom) artikli 54 lõike 2 punktiga c ja võttes arvesse järgmisi kriteeriumeid:

i) asutus, mis luuakse või määratakse riiklikuks asutuseks, peab olema juriidiline isik või juriidilisest isikust organisatsiooni osa (ja kuuluma programmis osaleva riigi õigusruumi). Riiklikuks asutuseks ei saa nimetada ministeeriumi;

ii) asutusel peab olema piisaval arvul vajaliku kutsealase ettevalmistusega ja keeleoskusegavajalike oskustega töötajaid, kes suudavad teha koostööd rahvusvahelisel tasandil, iii) sel peab olema sobiv infrastruktuur, eelkõige IKT-seadmed ja kommunikatsioonivahendid; iv) asutus peab töötama ning halduskeskkonnashalduskeskkond, mis võimaldab sel oma ülesandeid nõuetekohaselt täita ning vältida mis tahes huvide konflikti;

iii) asutus peab olema suuteline kohaldama finantsjuhtimise eeskirju ja ühenduse tasandil ettenähtud lepingutingimusi;

iv) asutusel peavad olema piisavad finantstagatised (soovitavalt riigiasutuselt) ja haldussuutlikkus, mis on vastavuses nende ühenduse rahaliste vahendite mahuga, mida ta peab haldama.

c) võtma võtab endale vastutuse selles eest, et punktis b nimetatud riiklikud asutused haldavad usaldusväärselt neile projektide toetuseks üle antud rahalisi vahendeid. Eelkõige peavad nad tagama, et riiklikud organid järgivad läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõtet ja väldivad kumulatsiooni muude ühenduse rahaliste vahenditega, ning peavad kinni kohustusest nõuda tagasi vahendid, mis kuuluvad toetusesaajate poolt tagasimaksmisele;

d) võtma võtab vajalikud meetmed, et tagada punktis b) nimetatud riiklike asutuste nõuetekohane auditeerimine ja finantsjärelevalve, eelkõige :

i) esitama esitab komisjonile enne riikliku asutuse tegevuse algust kinnituse selle tegevuse olemasolu, sobivuse ja selle kohta, et asutus tegutseb kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjadega, asjaomaste menetluste kohaselt ja vastavalt kontrollisüsteeme, raamatupidamissüsteemi ja lepingute sõlmimist käsitlevatele eeskirjadele;

ii) kinnitama kinnitab komisjonile iga eelarveaasta lõpus riiklike asutuste finantssüsteemi ja menetluste usaldusväärsust ning nende arvepidamise täpsust;

e) iii) võtma võtab endale vastutuse punktis b nimetatud riikliku asutuse poolt eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral tagasinõudmata rahaliste vahendite eest, mida komisjonil tuleb riiklikult asutuselt tagasi nõuda.

7. Artikli 910 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt võib komisjon määrata iga lisas kavandatud meetme jaoks suunised, et kohandada programmi prioriteetide muudatustega Euroopa noortealases koostöös.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee., kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud järgmiste küsimustega, võetakse vastu artiklis 10 9 lõikes 2 osutatud halduskorra kohaselt.

a) programmi rakendamise kord, kaasa arvatud iga-aastane tööplaan;

b) üldine tasakaal programmi eri meetmete vahel;

c) rahastamiskriteeriumid (nt noorte osakaal elanikkonnas, SKT ja riikidevaheline geograafiline kaugus), mida kohaldatakse liikmesriikide vahelise rahaliste vahendite soovitusliku jaotuse kindlaksmääramisel, et juhtida tegevust detsentraliseeritult;

d) programmi hindamise kord;

e) noorte osavõtu tõendamise kord;

f) artikli 8 lõikes 7 nimetatud meetmete kohandamise kord.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 109 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 11

Vastastikune täiendavus muude ühenduse meetmetega

1. Komisjon tagab vastastikuse täiendavuse programmi ja ühenduse muude tegevusvaldkondade vahel, nagu haridus, kutseõpe, kultuur, kodakondsus, sport, keeled, tööhõive, tervishoid, teadustöö, ettevõtlus, Euroopa Liidu välistegevus, sotsiaalne kaasatus, sooline võrdõiguslikkus ja diskrimineerimisevastane võitlus., teadustöö ja ettevõtluse ning Euroopa Liidu välistegevuse vahel.

2. Juhul, kui vahendeid on võimalik ühendada, võib programmi ressursse võib kasutada ühiselt koos muude ühenduse vahenditega, et rakendada meetmeid, mis vastavad nii programmi kui ka nende vahendite eesmärkidele.

3. Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid asetavad esiplaanile programmi need meetmed, mis aitavad kaasa ühenduse muude poliitikavaldkondade, eriti hariduse, koolituse, kultuuri ja spordi, keelte, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisevastase võitluse eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 12

Vastastikune täiendavus riikide poliitika ja vahenditega

1. Osalevatele riikidele võib anda Euroopa märgistuseOsalevad riigid võivad komisjonilt taotleda Euroopa märgistust riiklike, või piirkondlike või kohalike meetmete jaoks, mis on sarnased artiklis 4 sätestatud meetmetega.

2. Osalev riik võib teha programmi toetusesaajatele kättesaadavaks siseriiklikke rahalisi vahendeid, mida tuleb hallata programmi eeskirjade kohaselt, ja sel eesmärgil võib kasutada programmi detsentraliseeritud struktuure, kui tagatakse proportsionaalselt nende struktuuride täiendav rahastamine.

Artikkel 13

Üldised finantssätted

1. Programmi rakendamise eelarveks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette 885 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 14

Finantssätted toetusesaajate kohta

1. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 [17] artikli 114 lõikele 1 võivad pProgrammi raames võivad toetusi saada nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

2. Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 [18] artikli 176 lõike 2 kohaselt võib kKomisjon võib otsustada vastavalt abisaajate eripärale ja meetmete laadile vabastada nad kavandatava meetme või tööprogrammi lõpuleviimiseks vajaliku kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest. Määrates kindlaks finantstoetuse summaga seotud nõudeid peab komisjon järgima proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse toetusesaajate omadusi, nende vanust, meetme olemust ja finantstoetuse summat.

3. Sõltuvalt meetme olemusest, võib finantstoetust anda subsiidiumide või stipendiumide kujul. Komisjon võib anda programmi raames rakendatud meetmete või projektide eest auhindu. Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2324/2002 artiklile 181 ja sõltuvalt Sõltuvalt meetme olemusest võib lubada kindlasummalist rahastamist ja/või ühikukulude astmestiku kasutamist.

3a. Tegevustoetuse puhul tuleb lepingud allkirjastada kahe kuu jooksul alates toetuse andmisest.

4. Tegevustoetusi, mis määratakse selle programmi raames tegutsevatele organisatsioonidele Euroopa tasandil, nagu on sätestatud komisjoni määruse nr 2342/2002 artiklis 162, ei vähendata toetuse pikendamise korral automaatselt vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 113 lõikele 2.

5. Vastavalt määruse nr 1605/2002 [19] artikli 54 lõike 2 punktile c võib komisjon usaldada avaliku võimu ülesandeid, eelkõige eelarve täitmise ülesandeid artikli 8 lõikes 2 sätestatud struktuuridele.

6. Vastavalt määruse nr 2342/2002 [20] artikli 38 lõikele 1 kehtib lõikes 5 kirjeldatud võimaluska struktuuride suhtes nendeskõigis programmis osalevates riikides., kes ei kuulu liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide või Euroopa Liidu kandidaatriikide õigusruumi.

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon tagab regulaarse järelevalve käesoleva programmi kõigi eesmärkide täitmise üle. Kontroll hõlmab lõikes 3 nimetatud aruandeid ja konkreetset tegevust. Kontrolli teostamisel konsulteerib komisjon ka noortega.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase sõltumatu välishindamise.

3. Osalevad riigid esitavad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2010 programmi rakendamise aruande ning hiljemalt 30. juuniks 2015 aruande programmi mõju kohta.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

a) hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ja programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta hiljemalt 31. märtsiks 2011;

b) teatise programmi jätkumise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2011;

c) järelhinnangu aruande hiljemalt 31. märtsiks 2016.

Artikkel 16

Ajutine säte

Enne 31. detsembrit 2006 alustatud otsuse nr 1031/2000/EÜ ja 21. aprilli 2004. aasta otsuse nr 790/2004/EÜ kohaste meetmete suhtes kohaldatakse kuni nende lõpetamiseni nende otsuste sätteid. Vajaduse korral võib eelarvesse assigneeringuid kirjendada ka pärast 2013. aastat, et katta tehnilise ja haldusabi kulusid, mida on vaja selliste meetmete haldamiseks, mida ei ole 31. detsembriks 2013 veel lõpule viidud. Komitee, mis on sätestatud otsuse nr 1031/2000/EÜ artiklis 8, asendatakse komiteega, mis on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 109.

Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 18, võib assigneeringuid, mis vastavad sihtotstarbelisele tulule ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest otsuse nr 1031/2000/EÜ ja otsuse nr 790/2004/EÜ alusel, kasutada programmi rahastamiseks.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

[…] […]

LISA

Üldiste ja konkreetsete eesmärkide elluviimiseks rakendatavad meetmed toetavad piiratud ulatusega projekte, mis edendavad noorte aktiivset osalust. Programmi mõju suurendamiseks peaksid need projektid tugevdama struktureeritud koostööd noortevaldkonnas tegutsevate isikute ja asutuste vahel.

Programmis osalemiseks ei pea noortel olema eelnevaid kogemusi ega spetsiaalset kvalifikatsiooni, v.a teatavatel erijuhtudel, mida on meetmetes täpsemalt kirjeldatud.

Programmi viiakse ellu kasutajasõbralikult.

Programm edendab noorte algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loomingulisust, soodustab osalemist väiksemate võimalustega noorte jaoks, sh puuetega noorte jaoks, ning tagab, et programmis osalemisel ja kõigi meetmete rakendamisel järgitakse naiste ja meeste võrdsuse põhimõtet.

Meetmetes osalemine on võimalik nõuetekohase kindlustuskaitse olemasolu korral, mis tagab noorte kaitse programmi meetmete rakendamisel.

MEETMED

Meetmed jagunevad järgmiselt:

Meede 1 – Euroopa noored

Selle meetme eesmärgiks on arendada noorte kodanikuaktiivsust ja üksteisemõistmist ning selleks kasutatakse järgmisi abinõusid:

1.1. Noortevahetused

Noorte vahetusprogrammid võimaldavad ühe riigi noortel vastu võtta üht või mitut noortegruppi teisest riigist, et koos ellu viia ühine tegevuskava. Need programmid on enamasti mõeldud noortele vanuses 13─25 aastat.

See tegevus, mis rajaneb riikidevahelistel partnerlussuhetel kavas osalejate vahel, eeldab noorte aktiivset osalust ja selle eesmärgiks on anda noortele võimalus avastada ja mõista erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi olusid üksteise tundmaõppimise kaudu, millega ühtlasi tugevdatakse Euroopa kodaniku tunnet. Toetus keskendub peamiselt mitmepoolsele grupiviisilist liikuvust soodustavale tegevusele, ent ei välista kahepoolseid projekte.

Gruppide kahepoolsed vahetused on õigustatud eelkõige juhul, kui on tegemist nende esimese Euroopa projektiga või kui osalejateks on väiksed või kohalikud grupid, kellel puuduvad eelnevad kogemused Euroopa tasandil. Vahetusprogrammides osalema oodatakse ka eriti väiksemate võimalustega noori, et suurendada nende osalust programmis.

Meetmega toetatakse ka ettevalmistus- ja jätkutegevusi, mille eesmärgiks on suurendada noorte aktiivset osalemist projektides, eriti nendes projektides, mis on seotud noorte abistamisega keelte ja kultuuridevaheliste suhete alalning selliste noorte rahvusvaheliste kohtumistega, kes soovivad arutleda omaenda ja Euroopa tuleviku jaoks olulistel teemadel.

1.2. Noorte algatuste toetamine

Selle meetmega toetatakse projekte, kus noored osalevad aktiivselt ja otseselt tegevuses, mille nad ise on algatanud ja kus nad on põhilised osalised, et arendada nende algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loovust. See on peamiselt mõeldud noortele vanuses 18─30 aastat, teatavaid algatusi võivad noored sobiva järelevalve all ellu viia alates 16. eluaastast.

See meede võimaldab toetada rühmaprojekte, mis on välja töötatud kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil ning eri riikide sarnaste projektide võrgustiku loomist, et tugevdada nende Euroopa suunitlust ja süvendada noortevahelist koostööd ja kogemuste vahetamist.

Erilist tähelepanu pööratakse väiksemate võimalustega noortele.

1.3. Osalusdemokraatia projektid

Selle meetmega toetatakse noorte osalemist demokraatlikus elus. Asjaomased projektid ja tegevus eeldavad noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus kohalikul, piirkondlikul, või riiklikul või rahvusvahelisel tasandil.

Meede on põhimõtteliselt avatud noortele vanuses 13─30 aastat.

Tegevus ja projektid rajanevad riikidevahelistel partnerlussuhetel ja võimaldavad Euroopa tasandil vahetada ideid ja kogemusi ning kohalikul või regionaalsel tasandil korraldatud projektide häid tavasid, et parandada noorte osalust ühiskonnaelus eri tasanditel. See meede võib hõlmata ka noorte arvamusküsitluste korraldamist eesmärgiga välja selgitada nende vajadused ja soovid, et seejärel välja töötada uusi lähenemisviise noorte aktiivsele osalemisele demokraatlikus Euroopas.

Meede 2 – Euroopa vabatahtlik teenistus

Vabatahtliku tegevuse eesmärgiks on arendada noorte solidaarsustunnet, edendada nende kodanikuaktiivsust ja soodustada noorte üksteisemõistmist ning selleks kasutatakse järgmisi abinõusid:

2.1. Euroopa vabatahtlik teenistus (individuaalne)

Noor vabatahtlik osaleb mõnes muus riigis kui tema elukohariik ühiskonnale kasulikus tegevuses, mille eesmärk ei ole tulunduslik ning mille eest ei maksta tasu. Euroopa vabatahtlikul teenistusel ei tohi olla ebasoodsat mõju potentsiaalsele ega olemasolevale palgatööle ja seda ei tohiks pidada palgatööd asendavaks tegevuseks.

Teenistus võib kesta mõnest kahest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eriti väiksemate võimalustega noorte osalemise soodustamiseks, võib lubada ka lühemaid ajavahemikke ja vabatahtlikke projekte, kus noored võivad osaleda rühmana.

See meede on peamiselt mõeldud noortele vanuses 18─30 aastat, kuid teatavates projektide võivad noored sobiva järelevalve all osaleda alates 16. eluaastast.

Selle meetme raames toetatakse ka vabatahtlikke projekte, mis võimaldavad noorterühmadel ühiselt osaleda mitmesuguses tegevuses kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil, nt kultuuri, spordi, kodanikukaitse, keskkonna ja arenguabi vallas.

Sõltuvalt töö iseloomust ja vabatahtlike töölevõtmise tingimustest võib teatavate projektide puhul erandjuhtudel lubada ka kandidaatide väljavalimist teatavate oskuste põhjal.

Meetme raames kaetakse kas täielikult või osaliselt vabatahtliku noore kindlustus-, elamis- ja reisikulud ning võimaldatakse vajaduse korral lisatoetust väiksemate võimalustega noortele.

Sellega toetatakse ka noorte vabatahtlike koolitamist ja juhendamist, eriti enne ärasõitu, ja partnerite vahelist kooskõlastust. Vajaduse korral tagatakse vabatahtliku teenistuse käigus omandatud kogemustel põhinevate algatuste jätkamine. ning algatusi, mis põhinevad noorte Euroopa vabatahtliku teenistuse käigus omandatud kogemustel.

Liikmesriigid ja komisjon hoolitsevad kvaliteedistandardite järgimise eest: vabatahtlikul tegevusel peab olema mitteformaalse hariduse mõõde, mis avaldub pedagoogilise tegevusena, mille eesmärgiks on noorte isiklik, kultuuridevaheline ja tehniline ettevalmistamine, ning pideva isikliku toetusena. Eriti oluliseks peetakse projektis osalejate vahelist partnerlust ja ohtude ennetamist.

2.2 Euroopa vabatahtlik teenistus (rühmad)

Meetmega toetatakse punktis 2.1 esitatud kirjeldusele vastavaid vabatahtlikke projekte, mis võimaldavad noorterühmadel osaleda kollektiivselt Euroopa või rahvusvahelise tasandi tegevuses kultuuri, spordi, kodanikukaitse, keskkonna, arenguabi vms valdkonnas.

Meede on põhimõtteliselt avatud noortele vanuses 13─30 aastat.

Sõltuvalt töö iseloomust ja vabatahtlike töölevõtmise tingimustest võib teatavate projektide puhul erandjuhtudel lubada ka kandidaatide väljavalimist teatavate oskuste põhjal.

2.3. Koostöö tsiviilteenistuste või vabatahtlike vahel

Meetmega toetatakse koostööd noorte vabatahtlike riiklike ja rahvusvaheliste teenistuste vahel. Et süvendada Euroopa dimensiooni, võib programmiga toetada koosmõju tugevdamist ning Euroopa tasandi ja riikliku tasandi vabatahtlike tsiviilteenistuste vormide vahelise täiendavuse loomist.

Meede 3 – Maailma noored

Selle meetme eesmärk on arendada rahvastevahelist üksteisemõistmist ja avatust, samal ajal aidates kaasa kvaliteetsete süsteemide väljaarendamisele noorte tegevuse toetamiseks asjaomastes riikides. Meede on avatud programmi partnerriikidele.

3.1. Koostöö laienenud Euroopa Liidu naaberriikidega

Selle meetme abil toetatakse ühisprojekte nende programmi partnerriikidega, kes on laienenud Euroopa Liidu naaberriigid. [21]

Meetmega toetatakse ühisprojekte programmi nende partnerriikidega, mida Euroopa Liidu naabruspoliitika raames peetakse naaberriikideks ja mis vastavad artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele, samuti Vene Föderatsiooniga ja Lääne-Balkani riikidega, kuni need veel ei vasta artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele.

Toetatakse peamiselt neid noorte vahetusprogramme, mis on mitmepoolsed (kahepoolseid programme siiski ei välistata) ning võimaldavad mitmetel osalevatest riikidest ja naaberriikidest pärit noorterühmadel kohtuda, et võtta osa programmitegevusest. Meede on põhimõtteliselt avatud noortele vanuses 13–25 aastat. Tegevus, mis põhineb riikidevahelistel partnerlussuhetel projektis osalejate vahel, hõlmab juhtide eelnevat koolitamist ja noorte aktiivset osavõttu ning selle eesmärk on anda noortele võimalus avastada ja mõista erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi situatsioone. Toetada võib ka tegevust, mille eesmärk on suurendada noorte aktiivset osalust projektides, eriti nende keeleliste ja kultuuridevaheliste teadmiste suurendamise teel.

Kui naaberriigis on loodud piisavad riiklikud juhtimisstruktuurid, võib toetada asjaomaste riikide noortealgatusi kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, kui need viiakse ellu koos osalevate riikide sarnaste algatustega. Peetakse silmas tegevust, mille noored on ise kavandanud ja kus nad ise on põhilised osalised. See meede on peamiselt mõeldud noortele vanuses 18─30 aastat, kuid teatavaid algatusi võivad noored sobiva järelevalve all ellu viia alates 16. eluaastast.

Selle meetmega toetatakse tegevust, mille eesmärk on valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamine noortevaldkonnas ja nende võrgustike loomine, arvestades olulist rolli, mida nad võivad mängida kõnealuste naaberriikide kodanikuühiskonna arendamisel. Tegevus hõlmab noorsootöötajate koolitamist noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste koolitamist ning nendevahelist kogemuste, ekspertteadmiste ja heade tavade vahetamist. Meetmega toetatakse tegevust, millega luuakse tingimused kvaliteetsete ja kestvate projektide ja partnerlussuhete kujunemiseks.

Toetatakse samuti projekte, mis stimuleerivad uuendusi ja kvaliteeti ning mille eesmärk on tutvustada, ellu rakendada ja edendada uuenduslikke lähenemisviise noortevaldkonnas.

Rahalist toetust võib anda noortele ja noorsootöötajatele suunatud teavitamistegevuse jaoks teavitamistegevuse jaoks, mis on suunatud noortele ja noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevatele inimestele.

Meetmega toetatakse ka tegevust, mis edendab noorsooalast koostööd naaberriikidega, näiteks edendab koostööd, ideede ja heade tavade vahetust noortevaldkonnas, samuti muid edendamis- ja teavitamismeetmeid, mis on seotud noorsooprojektide ning toetatava tegevuse tulemustega kõnealustes riikides.

3.2. Koostöö muude riikidega

Selle meetme abil toetatakse koostöötegevust noortevaldkonnas, eriti heade tavade vahetust programmi partnerriikidega.

Stimuleeritakse noorsootöötajatevahetusi noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste vahel ja nende koolitamist ning partnerluse ja võrgustike loomist noorteorganisatsioonide vahel.

Kõnealuste riikide ja osalevate riikide vahel võib temaatilisel põhimõttel ellu viia mitmepoolseid ja kahepoolseid noorte vahetusprogramme.

Rahalist toetust antakse tegevuseks, millel on ilmne võimendav mõju.

Kui koostööd tehakse tööstusriigiga, siis rahastatakse selle meetme raames vaid projektides Euroopa poolel osalejaid.

Meede 4 – Noorsootöötajad jaNoorte toetussüsteemid

Selle tegevuse eesmärk on arendada noorte tugistruktuuride kvaliteeti, toetada noorsootöötajate tegevust noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste tegevust, arendada programmi kvaliteeti ja edendada Euroopa tasandil noorte kodanikuaktiivsust, toetades Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevaid asutusi.

4.1. Noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine Euroopa tasandil

Selle meetme abil toetatakse nende Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide tegevust, kelle eesmärk on Euroopa ühishuvi taotlemine. Nende tegevus peab kaasa aitama noorte aktiivsele osalemisele avalikus ja ühiskondlikus elus, samuti Euroopa koostöötegevuste arengule ja ellurakendamisele noortevaldkonnas laiemas tähenduses.

Et saada tegevustoetust, peab organisatsioon vastama järgmistele nõuetele:

– ta peab olema õiguspäraselt tegutsenud vähemalt ühe aasta;

– tegemist peab olema mittetulundusliku ühendusega;

– ta peab olema asutatud osalevas riigis vastavalt artikli 5 lõikele 1 või mõnes teatavas Ida-Euroopa riigis; [22]

– ta peab tegutsema Euroopa tasandil, kas iseseisvalt või kooskõlastatult koos muude ühendustega, ning tema struktuur ja tegevus peab hõlmama vähemalt kaheksat programmis osalevat riiki; tegemist võib olla üleeuroopalise võrgustikuga, mis esindab noortevaldkonnas tegutsevaid organisatsioone;

– tema tegevus peab olema kooskõlas põhimõtetega, mis on aluseks ühenduse tegevusele noortevaldkonnas;

– tegemist võib olla organisatsiooniga, mille tegevus on suunatud eranditult noortele või laiema sihiga organisatsiooniga, mis pühendab osa oma tegevusest noortele;

– organisatsioon peab kaasama noori nende heaks toimuva tegevuse juhtimisse.

Tegevustoetusi saavad organisatsioonid valitakse avaliku projektikonkursi alusel. Väljavalitud organisatsioonidega võib sõlmida mitmeaastaseid partnerluse raamlepinguid. Siiski ei välista raamlepingud iga-aastaste avalike konkursside läbiviimist, et valida täiendavaid toetusesaajaid.

Noorteorganisatsioonide tegevus, mis aitab tugevdada ja tõhustada ühenduse tegevust, võib olla järgmine:

– erinevate noorte huvide ja nägemuste esindamine Euroopa tasandil

– noorte vahetusprogrammid ja vabatahtlik teenistus

– informaalne ja mitteformaalne õpe ning noorte tegevusprogrammid

– kultuuridevahelise üksteisemõistmise ja vastastikuse tundmaõppimise edendamine

– arutluste korraldamine Euroopa küsimustes ning Euroopa Liidu poliitika ja noorsoopoliitika üle

– informatsiooni levitamine ühenduse tegevuse kohta

– tegevus, mis edendab noorte osalust ja algatusi.

Kõnealuse meetme kohaselt arvestatakse tegevustoetuse kindlaksmääramisel vaid neid kulusid, mis on vajalikud väljavalitud organisatsiooni normaalseks toimimiseks, eriti personalikulud, üldised kulud (rent, kinnisvarakulud, varustus, büroomööbel, telekommunikatsioonivahendid, postikulud jne), sisekoosolekute kulud ja trükiväljaannete ning teabelevitamise kulud.

Toetuse andmisel tunnustatakse organisatsiooni sõltumatust oma liikmete väljavalimisel ja tema iseseisvust oma tegevuse üksikasjade määratlemisel.

Asjaomased organisatsioonid peavad vähemalt 20% oma eelarvest rahastama muudest allikatest kui ühenduse toetus.

4.2. Euroopa Noortefoorumi toetamine

Selle meetme raames võib anda toetusi Euroopa Noortefoorumi käimasolevaks tegevuseks; see on organisatsioon, mis taotleb Euroopa üldiseid huvisid, järgides järgmisi põhimõtteid:

– Euroopa Noortefoorumi sõltumatus oma liikmete valimisel, kindlustades erinevat tüüpi noorteorganisatsioonide võimalikult suure esindatuse

– Euroopa Noortefoorumi iseseisvus oma tegevuse üksikasjade määratlemisel

– võimalikult paljude mitteliikmetest noorteorganisatsioonide kaasamine Euroopa Noortefoorumi tegevusse ja samuti organisatsioonidesse mittekuuluvate noorte kaasamine foorumi tegevusse

– Euroopa Noortefoorumi aktiivne panus poliitilistesse protsessidesse, mis puudutavad noori Euroopa tasandil, eelkõige vastates Euroopa institutsioonide küsitlustele, mille abil uuritakse kodanikuühiskonna arvamust, ja selgitades oma liikmetele institutsioonide seisukohti.

Euroopa Noortefoorumi toetuskõlblikud kulutused sisaldavad tegevuskulusid ja tegevuse elluviimiseks vajaminevaid kulutusi. Pidades silmas vajadust kindlustada Euroopa Noortefoorumi püsivust, võetakse programmi ressursside määramisel arvesse järgmist suunist: Euroopa Noortefoorumile määratud aastased ressursid ei või olla väiksemad kui kaks miljonit eurot.

Toetusi võib Euroopa Noortefoorumile anda pärast tööplaani ja sobiva eelarve saamist. Toetusi võib anda igal aastal või uue taotluse alusel komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepingu kohaselt.

Foorumi eelarvet tuleb vähemalt 20% ulatuses rahastada muudest allikatest kui ühenduse abi.

Euroopa Noortefoorumi põhilised tegevusalad on järgmised:

– noorte noorteorganisatsioonide esindamine Euroopa Liidu juures

– oma liikmete seisukohtade kooskõlastamine Euroopa Liidu seisukohtadega

– noortealase teabe vahendamine Euroopa institutsioonidele

– teabe vahendamine Euroopa Liidult riiklikele noortenõukogudele ja valitsusvälistele organisatsioonidele

– noorte osaluse edendamine ja nende ettevalmistamine demokraatlikuks eluks

– panus Euroopa Liidu tasandil kehtestatud uue noortevaldkonda käsitleva koostööraamistiku väljatöötamisse

– noorsoopoliitika arengule, sotsiaalharidustööle, haridusvõimalustele ja noori käsitleva teabe vahendamisele kaasaaitamine ja noori esindavate struktuuride arendamine terves Euroopas

– debattide ning arutluste korraldamine Euroopa ja teiste maailmajagude noorte kohta ning Euroopa Liidu noorsootegevuse kohta

4.3. Noorsootöötajate Noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate koolitamine ja nende võrgustiku loomine

Selle meetme abil toetatakse noorsootöötajate noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste koolitamist, eriti projektijuhtide ja noortenõustajate koolitamist. Samuti toetatakse kogemuste, ekspertteadmiste ja heade tavade vahetamist noorsootöötajate noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevate inimeste vahel, ning tegevust, mis soodustab programmi raames pikaajaliste ja kvaliteetsete projektide, ning partnerlussuhete ning võrgustike kujundamist. See võib hõlmata näiteks "töövarjude" projekte.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata tegevusele, mis soodustab nende noorte osalemist, kellel on kõige rohkem raskusi ühenduse meetmetes osalemisel.

4.4. Innovatsiooni ja kvaliteeti innustavad projektid

Selle meetmega toetatakse projekte, mille eesmärgiks on tutvustada, ellu rakendada ja edendada uuenduslikke lähenemisviise noortevaldkonnas. Need uuenduslikud aspektid võivad olla seotud programmi sisu ja eesmärkidega kooskõlas Euroopa koostööraamistiku arenguga noortevaldkonnas, erineva taustaga partnerite osalemisega meetmetes või teabe levitamisega.

4.5. Noortele ja noorsootöötajatele suunatud teabetegevused Teabetegevused, mis on suunatud noortele ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses osalevatele inimestele

Selle meetmega toetatakse noortele suunatud teavitamist ja teabevahetust, parandades noorte juurdepääsu olulisele informatsioonile ja kommunikatsiooniteenustele, suurendades sellega nende osalemist avalikus elus ja lihtsustades nende potentsiaali realiseerimist vastutustundlike ja aktiivsete kodanikena. Sellel eesmärgil toetatakse riiklikul ja Euroopa tasandil tegevust, mis parandavad noorte juurdepääsu teabe- ja kommunikatsiooniteenustele, mis suurendavad kvaliteetse teabe levitamist ja suurendavad noorte osalust teabe ettevalmistamises ja levitamises.

Meetmega aidatakse eelkõige näiteks luua Euroopa, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke internetiportaale, mille eesmärgiks on noortele spetsiaalse informatsiooni levitamine kõikide infokanalite, eelkõige selliste kaudu, mida noored kõige sagedamini kasutavad. Meetmega võib samuti toetada tegevust, mis edendab noorte rakendamist arusaadavate, kasutajasõbralike ja sihtotstarbeliste teabetoodete ettevalmistamisel ja levitamisel, eesmärgiga parandada teabe kvaliteeti ja kindlustada kõikide noorte juurdepääs teabele. Kõikides trükistes tuleb järgida soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse põhimõtteid.

4.6. Partnerlused

See meede võimaldab rahastada partnerlussuhteid piirkondlike või kohalike üksuste vahel eesmärgiga arendada pikaajalisi projekte, milles oleksid ühendatud programmi eri meetmed. Rahastamine keskendub projektidele ja kooskõlatustegevusele.

4.7. Programmi struktuuride toetamine

Selle meetme abil rahastatakse artikli 8 lõikes 2 ettenähtud struktuure, eelkõige riiklikke asutusi. Abi võib anda tegevustoetuse vormis, mis ei ületa 50% asutuse tööplaanis ette nähtud toetuskõlblikust kogusummast. Samuti võimaldab see meede rahastada nendega sarnaseid organisatsioone, nagu riiklikud koordinaatorid, teabekeskused, EURODESKi võrgustik, Euroopa–Vahemere piirkonna noorteplatvorm või Euroopa vabatahtlike noorte ühendused, mis tegutsevad rakendusorganisatsioonina riiklikul tasandil täielikus kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ja lõikega 3.

4.8. Programmi lisaväärtuse loomine

Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume ja koosolekuid eesmärgiga lihtsustada programmi ellurakendamist; samuti võib komisjon korraldada teavitamist, anda välja trükiseid ja neid levitada ning läbi viia programmi hindamist ja kontrolli. Sellist tegevust rahastab komisjon toetuste kaudu, tellib hankemenetluse teel või korraldab ja rahastab ise.

Meede 5 – Poliitilise Euroopa koostöö toetamine noortevaldkonnas

Selle meetmega edendatakse Euroopa koostööd noorsoopoliitika alal noortevaldkonnas.

5.1 Noorte ja noorsoopoliitika eest vastutavate poliitikute kohtumised

Selle meetmega toetatakse poliitilist koostööd, seminare ja struktureeritud dialoogi noorte, nende organisatsioonide nende inimeste, kes osalevad noorsootöös ja noorteorganisatsioonide tegevuses, ja noorsoopoliitika eest vastutavate poliitikute vahel. Nende tegevuste eesmärgiks on edendada koostööd ning ideede ja heade tavade vahetust noortevaldkonnas, Euroopa Liidu eesistujariigi korraldatud konverentse ja muud tegevust, millega rakendatakse ja levitatakse Euroopa Liidu projektide ja noorsootegevuse tulemusi.

Meede hõlmab Euroopa noortenädalat, mille raames võib korraldada üritusi liikmesriikides ja Euroopa Liidu institutsioonides, dialoogi Euroopa Liidu otsustajate ja noorte vahel ning programmi raames korraldatud kvaliteetsete projektide tunnustamist.

Eelkõige toetatakse selle meetmega avatud koordineerimismeetodi eesmärke noortevaldkonnas ja Euroopa noortepakti eesmärke, samuti koostööd riikliku ja rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse vallas.

5.2. Toetus tegevusele, mille eesmärk on noortevaldkonna parem tundmaõppimine ja mõistmine

Selle meetmega toetatakse konkreetseid projekte, mille eesmärk on välja selgitada olemasolevad teadmised noortevaldkonna prioriteetide kohta, mis on kindlaks määratud avatud koordineerimismeetodi raames, ja projekte, mis võimaldavad neid teadmisi täiendada, ajakohastada ning kättesaadavamaks teha.

Samuti toetatakse sellega meetodite väljatöötamist analüüsiks, uurimistulemuste võrdlemiseks ning nende kvaliteedi tagamiseks.

Programmi raames võib samuti toetada noortevaldkonnas tegutsejate võrgustiku loomist.

5.3. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Selle meetme abil võib toetada Euroopa Liidu koostööd noortevaldkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või selle eriinstitutsioonidega.

TEAVE

Selleks, et tuua näiteid headest tavadest ja edukatest projektidest, koostatakse üleeuroopaline andmebaas, mis sisaldab teavet noorsootööd käsitlevate ideede kohta.

Komisjon koostab juhised, milles selgitatakse programmi eesmärke, eeskirju ja menetlusi ning eelkõige toetusesaajate juriidilisi õigusi ja kohustusi.

6. PROGRAMMI HALDAMINE

Miinimumeraldised

Käesoleva otsuse artikli 13 alusel on meetmetele eraldatavad miinimummäärad nimetatud artiklis esitatud finantsraamistikust järgmised:

Meede 1 Euroopa noored | 30% |

Meede 2 Euroopa vabatahtlik teenistus | 23% |

Meede 3 Maailma noored | 4% |

Meede 4 Noorte toetussüsteemid | 15% |

Meede 5 Euroopa koostöö toetamine noortevaldkonnas | 4% |

Programmi eelarvest võib katta ka kulutusi, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistus-, kontrolli-, järelevalve-, auditi- ja hindamistegevustega, eelkõige uuringuid, kohtumisi, teabe- ja reklaamitegevust, teabevahetuse arvutivõrkudega seotud kulutusi ning muid haldus- või tehnilise toe kulusid, mida komisjon võib otsustada teha programmi juhtimiseks.

7. KONTROLL JA AUDIT

Projektide jaoks, mis on välja valitud vastavalt käesoleva otsuse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud menetlusele, on välja töötatud pistelise kontrolli süsteem.

Toetusesaaja peab hoidma komisjonile esitamiseks kõiki tõendeid tehtud kulutuste kohta viie aasta jooksul alates viimasest maksest. Toetusesaaja peab tagama, et tõendid, mida säilitavad tema partnerid või liikmed, antakse vajaduse korral komisjoni käsutusse.

Komisjon võib lasta auditeerida toetuse kasutamist kas otse oma töötajate poolt või oma valikul muu välise kvalifitseeritud isiku poolt. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusaja vältel ja viie aasta jooksul alates toetuse jäägi maksmise kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon auditi tulemuste põhjal otsustada raha tagasi nõuda.

Komisjoni töötajatel ja komisjoni volitatud välistel isikutel peab olema juurdepääs toetusesaaja tööruumidele ja kogu auditi tegemiseks vajalikule informatsioonile, kaasa arvatud elektroonilises vormis informatsioonile.

Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused mis komisjonil, eriti juurdepääsuõigus.

Komisjoni poolt artikli 10 alusel vastuvõetud otsustega, riiklike asutustega sõlmitud lepingutega, kokkulepetega kolmandate programmis osalevate riikidega ning nendest lähtuvate lepingute ja kokkulepetega nähakse ette komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) järelvalve ja finantskontroll, sealhulgas OLAFi ja kontrollikoja auditite läbiviimine vajaduse korral kohapeal. Kontrolle võib läbi viia riiklike asutuste juures ja toetusesaajate juures.

Samuti võib komisjon läbi viia kohapealseid kontrolle vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96.

Käesolevas otsuses kirjeldatud ühenduse tegevuse puhul tähistab määruse (EÜ, Euratom) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramise mõiste igasugust ühenduse õiguse rikkumist või igasugust lepingulise kohustuse täitmatajätmist tegevuse või tegevusetusega, mille tulemusel kahjustati või oleks võidud kahjustada põhjendamatu kulutusega Euroopa Liidu üldeelarvet või sellega hallatavaid eelarveid.

FICHE FINANCIÈRE LÉGISLATIVE

PROGRAMME "JEUNESSE EN ACTION"

Domaine(s) politique(s): EDUCATION CULTUREActivité(s): JEUNESSE |

Dénomination de l’action: Proposition de programme "JEUNESSE EN ACTION" |

1. LIGNE(S) BUDGÉTAIRE(S) + INTITULÉ(S)

Ligne 15.05.55 JEUNESSE EN ACTION

Ligne 15.01.04.55 JEUNESSE dépenses d’appui

Ligne 15.01.04.31 Agence exécutive Education et Culture

2. DONNÉES CHIFFRÉES GLOBALES

2.1 Enveloppe totale de l’action : 885.000.000 euros

2.2 Période d’application: 2007-2013

2.3 Estimation globale pluriannuelle des dépenses:

a) Echéancier des crédits d'engagement / crédits de paiement (intervention financière) (cf. point 6.1.1)

Millions d'euros (à la 3e décimale)

| 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013et suvantes | Total |

Crédits d'engagement (CE) | 114.768 | 118.972 | 120.080 | 121.384 | 122.684 | 125.082 | 127.580 | 850.550 |

Crédits de paiement (CP) | 53.100 | 110.000 | 115.000 | 116.000 | 117.000 | 120.000 | 220.550 | 850.550 |

b) Assistance technique et administrative (ATA) et dépenses d’appui (DDA) (cf. point 6.1.2)

CE | 4.932 | 4.428 | 4.820 | 4.916 | 5.016 | 5.118 | 5.220 | 34.450 |

CP | 4.932 | 4.428 | 4.820 | 4.916 | 5.016 | 5.118 | 5.220 | 34.450 |

CE | 119.700 | 123.400 | 124.900 | 126.300 | 127.700 | 130.200 | 132.800 | 885.000 |

CP | 58.032 | 114.428 | 119.820 | 120.916 | 122.016 | 125.118 | 225.770 | 885.000 |

c) Incidence financière globale des ressources humaines et autres dépenses de fonctionnement (cf. points 7.2 et 7.3)

CE/CP | 4.221 | 4.221 | 4.221 | 4.221 | 4.221 | 4.221 | 4.221 | 29.547 |

CE | 123.921 | 127.621 | 129.121 | 130.521 | 131.921 | 134.421 | 137.021 | 914.547 |

CP | 62.253 | 124.041 | 125.137 | 126.237 | 129.339 | 129.339 | 229.991 | 914.547 |

2.4 Compatibilité avec la programmation financière et les perspectives financières

2.5 Incidence financière sur les recettes [23]

3. CARACTÉRISTIQUES BUDGÉTAIRES

DNO | CD | NON | OUI | OUI | N°3 b Citoyenneté |

6. INCIDENCE FINANCIÈRE

6.1 Incidence financière totale sur la partie B (pour toute la période de programmation)

6.1.1 Intervention financière

Crédits d'engagement en millions d'euros (à la 3e décimale)

Ventilation | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Total |

Action 1 – Jeunesse pour l’Europe | 40.008 | 41.346 | 41.788 | 42.214 | 42.637 | 43.468 | 44.336 | 295.797 |

Action 2 – Service volontaire Européen | 33.319 | 35.121 | 35.272 | 35.668 | 36.063 | 36.769 | 37.503 | 249.715 |

Action 3 – Jeunesse pour le monde | 7.347 | 7.574 | 7.666 | 7.752 | 7.838 | 7.991 | 8.151 | 54.319 |

Action 4 – Animateurs socio- éducatifs et systèmes d’appui | 29.493 | 30.186 | 30.552 | 30.895 | 31.237 | 31.849 | 32.485 | 216.697 |

Action 5 – Coopération politique | 4.601 | 4.745 | 4.802 | 4.855 | 4.909 | 5.005 | 5.105 | 34.022 |

TOTAL | 114.768 | 118.972 | 120.080 | 121.384 | 122.684 | 125.082 | 127.580 | 850.550 |

6.1.2 Assistance technique et administrative (ATA), dépenses d’appui (DDA) et dépenses TI

(crédits d’engagement)

| 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Total |

1) Assistance technique et administrative (ATA): | | | | | | | | |

a) contribution à l’agence exécutive | 3.773 | 3.723 | 3.797 | 3.873 | 3.951 | 4.031 | 4.111 | 27.259 |

b) Autre assistance technique et administrative : | | | | | | | | |

experts avec honoraires : | 0.034 | 0.035 | 0.036 | 0.036 | 0.037 | 0.038 | 0.039 | 0.255 |

Audits des Agences Nationales | 0.364 | 0.371 | 0.379 | 0.386 | 0.394 | 0.402 | 0.410 | 2.706 |

Audits des projets | 0.029 | 0.030 | 0.030 | 0.031 | 0.032 | 0.032 | 0.033 | 0.217 |

SYMMETRY | 0.078 | 0.080 | 0.081 | 0.083 | 0.034 | 0.086 | 0.088 | 0.530 |

Sous-total 1 | 4.278 | 4.239 | 4.323 | 4.409 | 4.448 | 4.589 | 4.681 | 30.967 |

2) Dépenses d’appui (DDA): | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Total |

a) Études | 0.104 | 0.106 | 0.108 | 0.110 | 0.113 | 0.115 | 0.117 | 0.773 |

b) Réunion d’experts | 0.192 | 0.196 | 0.200 | 0.204 | 0.208 | 0.213 | 0.213 | 1.426 |

c) Information et publications | 0.182 | 0.186 | 0.189 | 0.193 | 0.197 | 0.201 | 0.205 | 1.353 |

Sous-total 2 | 0.478 | 0.488 | 0.497 | 0.507 | 0.518 | 0.529 | 0.535 | 3.552 |

TOTAL | 4.756 | 4.727 | 4.820 | 4.916 | 4.966 | 5.118 | 5.216 | 34. 519 |

6.2 Calcul des coûts par mesure envisagée en partie B (pour toute la période de programmation)

Crédits d'engagement en millions d'euros (à la 3ème décimale)

1.1 Echanges de jeunes | Projets | 18.000 | 10.000 | 180,000 |

1.2 Soutien aux initiatives des jeunes | Projets | 10.211 | 6.150 | 62,798 |

1.3 Projets de démocratie participative | Projets | 5.300 | 10.000 | 53,000 |

Sous total | | | | 295,798 |

Service volontaire européen | Jeunes impliqués | 55.500 | 4.500 | 249.750 |

| | | | |

Sous total | | | | 249,750 |

3.1 Coopération avec les pays voisins de l'Union élargie | Projets | 1.300 | 30.000 | 39,000 |

3.2 Coopération avec les autres pays | Projets | 511 | 30.000 | 15,330 |

Sous total | | | | 54,330 |

ACTION 4 – Animateurs socio-éducatifs et systèmes d’appui | | | | |

4.1 Soutien aux organismes actifs au niveau européen dans le domaine de la jeunesse | Subventions de fonctionnement | 600 | 25.000 | 15,000 |

4.2 Soutien au Forum Européen de la Jeunesse | Subventions de fonctionnement | 7 | 2.200.000 | 15,400 |

4.3 Formation et mise en réseau des animateurs socio-éducatifs | Projets | 3.900 | 20.000 | 78,000 |

4.4 Projets pour stimuler l'innovation et la qualité | Projets | 71 | 140.000 | 9,940 |

4.5 Actions d'information à destination des jeunes et des animateurs socio-éducatifs | Projets | 580 | 12.000 | 6,960 |

4.6 Partenariat | Projets | 24 | 200.000 | 4,797 |

4.7 Soutien aux structures du programme | fonctionnement | 7 | 12.000.000 | 84,000 |

4.8 Valorisation | Subventions et marchés | 10 | 250.000 | 2.500 |

Sous total | | | | 216,600 |

5.1 Rencontres des jeunes, des responsables de politiques de la jeunesse | Projets | 75 | 200.000 | 15,000 |

5.2 Soutien aux activités de recherche | Subventions et marchés | 43 | 255.000 | 10,965 |

5.3 Coopération avec des Organisations internationales | Accords internationaux | 8 | 1.000.000 | 8,000 |

Sous total | | | | 33,965 |

TOTAL GENERAL | | | | 850.443 |

7. INCIDENCE SUR LES EFFECTIFS ET LES DÉPENSES DE FONCTIONNEMENT

7.1 Incidence sur les ressources humaines

Types d’emplois | Effectifs à affecter à la gestion de l’action par utilisation des ressources existantes et/ou supplémentaires | Total | Description des tâches découlant de l’action |

Fonctionnaires ouAgents temporaires | ABC | 13116 | 1 | 13126 | Mise en œuvre du programme |

Total | 37 | 1 | 38 | |

7.2 Incidence financière globale des ressources humaines

Type de ressources humaines | Montants en euros | Mode de calcul * |

FonctionnairesAgents temporaires | 3.240.000 €108.000 € | 30 X 108.0001 X 108.000 |

Autres ressources humaines(indiquer la ligne budgétaire) | 180.000 € (END)324.000€ (Auxiliaires) | 4 X 45.0003 X 108.000 |

Total | 3.852.000 | |

Les montants correspondent aux dépenses totales pour 12 mois.

7.3 Autres dépenses de fonctionnement découlant de l’action

Ligne budgétaire(n° et intitulé) | Montants en euros | Mode de calcul |

Enveloppe globale (Titre A7)A0701 – MissionsA07030 – RéunionsA07031 – Comités obligatoires (1)A07032 – Comités non obligatoires (1)A07040 – ConférencesA0705 – Etudes et consultationsAutres dépenses (indiquer lesquelles) | 68.00040.40060.200-200.000- | 100 X 650 € + 3.000 € (finances)2 X 20 personnes X 1.010 €2 X 35 personnes X 860 € |

Systèmes d’information (A-5001/A-4300) | | |

Autres dépenses - partie A (indiquer lesquelles) | | |

Total | 368.600 | |

Les montants correspondent aux dépenses totales de l’action pour 12 mois.

I. Total annuel (7.2 + 7.3)II. Durée de l’actionIII. Coût total de l’action (I x II) | 4.220.600 €729.544.200 € |

The final breakdown of staff between the agency and the Commission for all EAC programmes will be reviewed when the extension of the mandate of the agency is proposed. This operation could lead to a lower increase in the number of posts financed by XX 01 01 compared to those presented in this financial statement.

The needs for human and administrative resources shall be covered within the allocation granted to the managing DG in the framework of the annual allocation procedures.

[1] KOM (2004) 471 lõplik

[2] ELT C 234, 22.9.2005, lk. 46.

[3] ELT C 71, 22.3.2005, lk 34.

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C 234, 22.9.2005, lk 46.

[7] ELT C 71, 22.3.2005, lk 34

[8] EÜT C 325, 24.12.2002, lk 132

[9] ELT L 117, 18.5.2000, Ik 24

[10] ELT L 138, 30.4.2004, lk 24.

[11] EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.

[12] ELT C 115, 13.5.2003, lk 1.

[13] Dokument 7619/1/05. Järelduste punkt 37.

[14] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[15] ELT C [ ] 172, [ ]18.6.99, lk [ ]1.

[16] EÜT C L 184, 17.7.1999, lk 23.

[17] EÜT L 248, 16.09.2002, lk 1.

[18] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[19] EÜT L 248, 16.09.2002, lk 1.

[20] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[21] Arvestamata tulevikuarenguid, loetakse naaberriikideks Valgevene, Moldaavia, Vene Föderatsioon, Ukraina, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina alad, Süüria, Tuneesia.

[22] Valgevene, Moldaavia, Vene Föderatsioon, Ukraina

[23] Pour plus de précisions, voir la note explicative séparée.

--------------------------------------------------

52006PC0228