[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.1.2006

KOM(2006) 7 lõplik

2006/0008 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks XI lisa sisu

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) artiklis 83 sätestatakse, et „teatavate liikmesriikide õigusaktide rakendamise erisätted on toodud XI lisas.“ Määruse 883/2004 põhjenduses nr 41 öeldakse: „Kooskõlastuseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks tuleb kehtestada erisätted, mis arvestaksid riikide õigusaktide erijooni.“ |

120 | Üldine taust Määrusega 883/2004 asendatakse määrus (EMÜ) nr 1408/71, milles praegu sätestatakse sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine. Uues määrus lihtsustatakse ja uuendatakse olemasolevaid õigusakte. Määruse 883/2004 XI lisas sätestatakse „liikmesriikide õigusaktide rakendamise erisätted“ ja sellega asendatakse määruse 1408/71 vastav VI lisa. Määruses 883/2004 sätestatakse, et enne selle kohaldamiskuupäeva tuleb kindlaks määrata XI lisa sisu. Käesolev lisa on vajalik liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasuste arvestamiseks. Mõnede XI lisa kirjete suhtes lepiti kokku uuendatud määruse üle peetud läbirääkimistel (vt nõukogu dokumenti 8851/04 ADD 1). Seoses pretsedendiõiguse hilisema arenguga Euroopa Kohtus (vt kohtujuristi arvamust kohtuasjas Hosse C-286/03 20. oktoobril 2005. aastal) ei sisalda käesolev ettepanek esmalt 2003. aasta juunis kokkulepitud Saksamaad ja Austriat puudutavaid kirjeid, milles käsitletakse teatavaid piirkondlikke hüvitisi. Määruse (EÜ) 647/2005, millega muudeti määrust 1408/71, vastuvõtmise raames lepiti lisaks kokku kirjes 4 pealkirja „C Taani“ järel. |

130 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Määruse 883/2004 XI lisa vastab määruse 1408/71 VI lisale. Mõlemas lisas sätestatakse liikmesriikide õigusaktide rakendamise erisätted. Arvestades üldeesmärki lihtsustada, on XI lisas vähem kirjeid kui praeguses VI lisas. |

141 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Kuna määruse 883/2004 XI lisas sätestatakse liikmesriikide õigusaktide rakendamise erisätted, siis paluti igal liikmesriigil esitada ettepanekud, mis on vajalikud nende õigusaktide rakendamiseks. Seejärel komisjoni teenistused hindasid ettepanekuid ja arutasid neid üksikasjalikumalt asjaomaste liikmesriikide ametnikega. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Liikmesriigid taotlesid umbes 150 kirje tegemist XI lisasse, millest umbes 50 on heaks kiidetud. Määruse 883/2004 väiksemad ja peamiselt tehnilist laadi muudatusettepanekud hõlmavad teisi, üldisemaid XI lisa kirjete taotlusi. Muid probleeme on arvestatud rakendusmääruse ettepanekus. Mõningate taotluste lisasse võtmist ei peetud asjakohaseks, kuna need olid liigsed või ei ühtinud määrusega 883/2004. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada |

230 | Mõju hindamine Määrusega 883/2004 lihtsustatakse ja uuendatakse olemasolevaid õigusakte. Määruses sätestatakse, et XI lisa sisu tuleb kindlaks määrata enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva. Käesolev lisa on vajalik liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasuste arvestamiseks. Ettepanek hõlbustab liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist ning uuendab ja lihtsustab praegust korda. See mõjub olemasolevate õigusaktidega võrreldes positiivselt ning parendab halduskorda kõikide määruse kasutajate jaoks, sh riikide sotsiaalkindlustusasutused, tööandjad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) ning üksikisikud. Praeguses etapis võib siiski olla raske mõju täpselt hinnata. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Määruse 883/2004 XI lisas sätestatakse teatavate liikmesriikide õigusaktide rakendamise erimeetodid. Tagades ühenduse ja riiklike õigusaktide ladusa koostoime, hõlbustatakse käesoleva lisaga määruse 883/2004 rakendamist. XI lisas on igale liikmesriigile erijaotis, kus vajadusel on selle liikmesriigi õigusaktide erijoonte kohta toodud täiendavad sätted. Iga kirje sihiks on tagada määruse ladus rakendamine asjaomases liikmesriigis. |

310 | Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 42 ja 308. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuspõhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei saa ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el: |

321 | Asutamislepingu artikli 42 kohaselt peab ühendus võtma sotsiaalkindlustuse valdkonnas kooskõlastatud meetmeid, mis on vajalikud, et asutamislepingus sätestatud vaba liikumise õigust saaks täiel määral ära kasutada. On risk, et ilma vastava kooskõlastamiseta vaba liikumine ei toimi, sest tõenäoliselt kasutaksid inimesed seda õigust vähem, kui nad seeläbi kaotaksid teises liikmesriigis juba omandatud sotsiaalkindlustusõigused. Ühenduse praeguste sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega ei plaanita asendada erinevaid riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme. Tuleb rõhutada, et käesolev määruse ettepanek ei ole ühtlustamismeede ning ei lähe kaugemale kui tõhusaks kooskõlastamiseks vajalik. Ettepaneku sihiks on lihtsustada praegust korda. XI lisa põhineb peamiselt liikmesriikide koostööl. Liikmesriigid ei saa siiski kehtestada vastavaid sätteid riiklikul tasemel, sest nii võivad tekkida vastuolud määrusega. Seetõttu tuleb XI lisas tagada, et määrust rakendatakse asjakohaselt nii, et seda saab tõhusalt rakendada asjaomastes liikmesriikides. |

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmist(t)el põhjus(t)el: |

324 | Sotsiaalkindlustusskeeme, sh XI lisa, saab kooskõlastada ainult ühenduse tasandil. Sihiks on tagada, et sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamine toimib tõhusalt kõikides liikmesriikides. |

325 | Kvalitatiivseid näitajaid silmas pidades võib tõdeda, et kuna ettepanek on üksnes kooskõlastusmeede, saab seda kehtestada üksnes ühenduse tasandil. Ettepanek tõhustab liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist. |

327 | Liikmesriigid vastutavad edaspidigi oma sotsiaalkindlustusskeemide korraldamise ja rahastamise eest. |

Seetõttu on ettepanek subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Määruses 883/2004 juba nõutakse kõnealust meedet, kuna XI lisa on selle määruse osa. |

332 | Ettepanek hõlbustab liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist ning on seetõttu kasulik nii kodanikele kui ka riiklikele sotsiaalkindlustusasutustele. Selle erisätted põhinevad liikmesriikide ettepanekutel, mistõttu võimalik rahaline ja halduskoormus on võimalikult madal ning eelnimetatud eesmärgiga proportsionaalne. Rahaline ja halduskoormus oleks ilma XI lisata tõenäoliselt suurem. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusaktid: määrus. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: Määruses 883/2004 juba nõutakse kõnealust meedet, kuna XI lisa on selle määruse osa. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

510 | Lihtsustamine |

511 | Ettepanekus nähakse ette õigusaktide lihtsustamine ja asutuste (EL või riiklike) haldusmenetluste lihtsustamine. |

512 | Määruse 883/2004 XI lisas on vähem kirjeid kui määruse 1408/71 vastavas VI lisas. |

513 | XI lisaga hõlbustatakse riikide pädevate asutuste jaoks kooskõlastamist, sest selles on teatavate liikmesriikide õigusaktide rakendamise erisätted. |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatav õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust ning peaks seetõttu laienema EMPle. |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus 1. XI lisa eesmärgiks on arvestada liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasustega. Liikmesriigid on esitanud komisjonile oma taotlused ning õiguslikud ja praktilised selgitused oma süsteemide ja õigusaktide kohta. 2. Ratsionaliseerimisvajadust arvestades on kasutatud ühist lähenemisviisi tagamaks, et eri liikmesriikide samalaadseid või sama eesmärgiga kirjeid käsitletakse ühtemoodi. 3. Mõningaid kirjeid ei ole XI lisasse võetud, kuna teema on tõstatud laiemal tasemel – kas määrust 883/2004 täpsustades või rakendusmääruse ettepaneku sättes. 4. Määruse 883/2004 sätetesse on tehtud mõningaid tehnilisi muudatusi, et hõlmata üldisemad küsimused ja vältida XI lisas mitmeid sarnaseid kirjeid eri liikmesriikide kohta. 5. Kuna määruse 883/2004 sihiks on kooskõlastada sotsiaalkindlustuse õigusakte, mille eest vastutavad eranditult liikmesriigid, siis ei ole XI lisasse võetud kirjeid, mis ei ühti määruse sihi või eesmärkidega või mille eesmärk on üksnes riiklike õigusaktide täpsem tõlgendamine. |

1. 2006/0008 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks XI lisa sisu

EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[3]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251[4] sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse 883/2004 artikli 51 lõike 3, artikli 56 lõike 1 ja artikli 83 kohaselt tuleb liikmesriikide õigusaktide rakendamise eritingimused sätestada sellesama määruse XI lisas. XI lisa sihiks on arvestada liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasusi, et hõlbustada kooskõlastamisreeglite rakendamist.

(2) Mitmed liikmesriigid tegid ettepanekuid oma sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlevate kirjete lisamiseks XI lisasse ning andsid komisjonile nende õigusaktide ja süsteemide kohta õiguslikke ning praktilisi selgitusi.

(3) Arvestades, et uues määruses on sihiks lihtsustamine ja ratsionaliseerimine, on vajalik ühine lähenemisviis, et tagada eri liikmesriikide samalaadsete või -eesmärgiliste kirjete ühtemoodi käsitlemine.

(4) Kuna määruse 883/2004 sihiks on kooskõlastada sotsiaalkindlustuse õigusakte, mille eest vastutavad eranditult liikmesriigid, siis ei võeta määrusesse kirjeid, mis ei ühti määruse sihi või eesmärkidega või mille eesmärk on üksnes riiklike õigusaktide täpsem tõlgendamine.

(5) Mõnedes taotlustes tõstatati teemasid, mis olid ühised mitmele liikmesriigile. Seetõttu ei ole asjakohane käsitleda neid küsimusi XI lisas sarnaste sätetega mitme liikmesriigi kohta, vaid üldisemal tasemel, kas määruse (EÜ) 883/2004 põhiteksti või mõnda teist selle lisa täpsustades (mida tuleks seetõttu vastavalt muuta) või sättega artiklis 89 viidatud rakendusmääruses.

(6) Ka teatavaid teisi eriküsimusi on asjakohane käsitleda vastavalt nende eesmärgile ja sisule pigem teistes lisades kui XI lisas, et tagada määruse lisades järjepidevus.

(7) Võimalike arusaamatuste vältimiseks tuleb liikmesriikide õigusaktidele samuti viidata algkeeles, et hõlbustada kodanikel määruse kasutamist, juhul kui nad küsivad infot liikmesriikide ametiasutustelt või esitavad taotlusi.

(8) Määrust (EÜ) nr 883/2004 tuleb seetõttu vastavalt muuta.

(9) Määruses (EÜ) nr 883/2004 sätestatakse, et seda kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 883/2004 muudetakse järgmiselt:

1. Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4 Kui liikmesriigi õigusaktides on vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise eeldus selles liikmesriigis elamine või eelnev tegevus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, siis tuleb artikli 5 lõiget b kohaldada vaid isikute suhtes, kes on varem töötajate või füüsilisest isikutest ettevõtjatena olnud asjaomase liikmesriigi õigussubjektid.

5 Kui liikmesriigi õigusaktides on vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise eeldus, et isiku kindlustusperiood on täitunud, siis võimaldatakse vastav õigus ainult isikutele, kellel on varem sama skeemi alusel kindlustusperiood asjaomases liikmesriigis täitunud.“

2. Artikli 51 lõikes 3 enne sõnu „vastavalt XI lisas sätestatud korrale“ lisatakse sõnad „kui vajalik“.

3. Artikli 52 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4 Pädev asutus võib loobuda pro rata arvutusest:

a) kui kooskõlas lõike 1 punktiga a sooritatud arvutuse tulemusena on sõltumatu hüvitis ühes liikmesriigis suurem kui pro rata hüvitis, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 punktiga b;

b) kui pension põhineb sissemaksepõhisel skeemil.

Punktides a ja b nimetatud juhud on sätestatud VIII lisas.“.

4. Artikli 56 lõike 1 punktis c enne sõnu „XI lisas sätestatud korras“ lisatakse sõnad „kui vajalik“.

5. Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisasid muudetakse järgmiselt.

1. I lisa II jaotises pealkirja „C PRANTSUSMAA“ järele lisatakse järgmine lause:

„, v.a siis, kui neid makstakse isikule, kellele lähtuvalt artiklist 12 või artiklist 16 kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte.“

2. VIII lisa muudetakse järgmiselt:

a) lisa pealkiri asendatakse järgmisega:„ JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA“;

b) Pealkirja „A. TAANI“ all oleva kirje järel lisatakse järgmine kirje:„AA. SAKSAMAA Berufsständische Versorgungseinrichtung für die kammerfähigen Berufe (hoolekandeasutus oma kojad loonud elukutsete esindajatele) makstavad hüvitised.”;

c) pealkirja „B PRANTSUSMAA“ all oleva kirje järele lisatakse järgmine kirje:„Põhi- või täiendavad skeemid, kus vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.“;

d) pealkirja „D. MADALMAAD“ all oleva kirje järele lisatakse järgmised kirjed:„DA. AUSTRIA Versorgungseinrichtung der Kammern der Freien Berufe (vabade kutsealade kodade hoolekandeasutus) hüvitised või osahüvitised, mida rahastatakse eranditult kapitalimaksetest moodustuva pensioniskeemi kaudu või mis põhinevad pensionikonto süsteemil.DB. POOLAVanaduspensionid, mis põhinevad sissemaksepõhimõttel.“;

e) pealkirja „G. ÜHENDKUNINGRIIK“ all oleva kirje järele lisatakse järgmised kirjed:„Kõik astmelise pensionihüvitise taotlused, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse (National Insurance Act) jaotistele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) [National Insurance Act (Northern Ireland)] jaotistele 35 ja 36.Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act) jaotise 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse [Social Security Contributions and Benefits (Northern Ireland)] jaotise 44 alusel.“.

3. XI lisa asendatakse järgmisega:

„XI LISA

LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMISE ERISÄTTED

(Artikli 51 lõige 3, artikli 56 lõige 1 ja artikkel 83)

A. BELGIA

Puudub

B. TŠEHHI VABARIIK

Puudub

C. TAANI

1. Isikud, kel määruse 3. jao 1. peatükist lähtuvalt on Taanis viibides õigus saada mitterahalist hüvitist, on õigus saada selliseid hüvitisi samadel tingimustel kui isikutel, kes vastavalt riiklikule ravikindlustusseadusele ( lov om offentlig sygesikring ) kuuluvad 1. rühma.

2. a) Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse ( lov om social pension) alusel loetakse piirialadel töötaja või hooajatöötaja Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul asjaomase töötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.Selle lõike raames mõistetakse „hooajatööna“ tööd, mis igal aastal aastaaegade vaheldumise tõttu kordub.

b) Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse ( lov om social pension) alusel loetakse isiku, kelle suhtes ei kehti lõike 2 punkt a, enne 1. jaanuari 1984 Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul kõnealuse isikuga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

c) Punktide a ja b kohaselt arvessevõetavaid perioode ei arvestata juhul, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse asjaomase isiku pensioni arvutamisel arvesse teise liikmesriigi kohustusliku kindlustuse seaduste alusel, või perioodidega, mille jooksul asjaomane isik sai pensioni selliste seaduste alusel. Neid perioode võetakse siiski arvesse juhul, kui nimetatud pensioni aastasumma on väiksem kui pool sotsiaalpensioni põhimäärast.

3. a) Olenemata artikli 6 sätetest on isikutel, kes pole ühes või mitmes liikmesriigis tasulist tööd teinud, õigus saada Taani sotsiaalpensionile ainult juhul, kui nad on olnud või on varem olnud Taani alalised elanikud vähemalt kolm aastat, ning arvestades Taani õigusaktides sätestatud vanusepiiranguid. Kui artiklis 4 ei ole sätestatud teisiti, siis ei kohaldata artiklit 7 Taani sotsiaalpensionite suhtes, millele neil isikutel on tekkinud õigus.

b) Eelnimetatud sätteid ei kohaldata Taanis tasulist tööd tegevate isikute perekonnaliikmete või üliõpilaste või nende perekonnaliikmete õiguse suhtes saada Taani sotsiaalpensioni.

4. Ajutine hüvitis on tagatud töötutele, kes töötavad paindliku töögraafiku alusel ( ledighedsydelse ,10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on tagatud käesoleva määruse III jaotise 6. peatüki alusel. Teise liikmesriiki suunduvate töötute puhul kohaldatakse artikleid 64 ja 65, kui asjaomane liikmesriik rakendab sama kategooria isikute puhul sarnaseid tööhõivekavasid.

5. Juhul kui Taani sotsiaalpensioni saaval isikul on samuti õigus saada teisest liikmesriigist toitjakaotuspensioni, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks määruse artikli 53 lõikes 1 määratletud tähenduses, tingimusel et isik, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel toitjakaotuspensioni arvutatakse, on samuti omandanud õiguse saada Taani sotsiaalpensioni.

D. SAKSAMAA

1. Olenemata artikli 5 lõikest a, kohaldatakse teise liikmesriigi asutuste makstud pensionite suhtes kohustuslikku ravikindlustusskeemi üksnes Saksamaa õigusaktides sätestatud määral.

2. Saksamaa õigusaktide alusel ja teise liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saaval isikul on artikli 23 kohaldamisel õigus saada mitterahalist haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitist, kui nimetatud isik on Saksamaa sotsiaalkoodeksi ( Sozialgezetzbuch) V köite artikli 8 lõike 1 punkti 4 alusel vabastatud kohustuslikust ravikindlustusest ( Krankenversicherung ).

3. Olenemata artikli 5 lõikest a, ei kohaldata sotsiaalkoodeksi ( Sozialgezetzbuch ) VI köite artikli 5 lõike 4 punkti 1 isiku suhtes, kel on teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus täielikule vanaduspensionile, kui see isik taotleb kohustusliku süsteemiga liitumist.

4. Olenemata käesoleva määruse artikli 5 lõikest a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi ( Sozialgezetzbuch ) VI köite artikli 7 lõikest 3 on isikul, kel on teises liikmesriigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga.

5. Sotsiaalkindlustuskoodeksi ( Sozialgezetzbuch ) VI köite artiklist 253 tulenev arvestusperiood ( pauschale Anrechnungszeit ) määratakse vaid Saksamaa perioodide põhjal.

6. 31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes tollal kehtinud Saksamaa seaduseid.

E. EESTI

1. Vanemahüvitise arvestamisel arvestatakse, et teistes liikmesriikides kui Eesti töötamise perioodidel maksti keskmiselt sama palju sotsiaalmaksu kui Eestis töötamise perioodil, millega need liidetakse. Kui isik on vaatlusaastal töötanud ainult ühes teises liikmesriigis, siis arvutatakse hüvitist vaatlusaasta ja lapsepuhkuse vahepeal Eestis keskmiselt makstud sotsiaalmaksu põhjal.

F. KREEKA

Puudub.

G. HISPAANIA

1 Kõigis Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemides, välja arvatud avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri skeemid, peetakse isikut, kes ei ole Hispaania õigusaktide kohaselt enam kindlustatud, kindlustusjuhtumi toimumise ajal käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätete rakendamisel endiselt kindlustatuks, kui ta on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustatud mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel või, kindlustuse puudumisel, kui selle sama riski eest tuleb maksta hüvitist vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele. Viimatinimetatud tingimust loetakse siiski täidetuks artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul.

2 Käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätete rakendamisel võetakse töötajal pensioniikka või kohustuslikku pensioniikka jõudmisest puudujäävaid aastaid, mis on sätestatud riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse ( Ley de clases pasivas del Estado ) konsolideeritud teksti artikli 31 punktis 4 teenistusajana arvesse ainult juhul, kui selle kindlustusjuhtumi toimumise ajal, mille alusel tuleb maksta invaliidsuspensioni või toitjakaotuspensioni, oli hüvitise saaja hõlmatud Hispaania riigiteenistujate eriskeemiga või tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse."

3 a) Vastavalt artikli 56 lõike 1 punktile c arvutatakse Hispaania hüvitise teoreetiline suurus kindlustatu tegelike sissemaksete põhjal aastate jooksul, mis vahetult eelnesid Hispaania sotsiaalkindlustusele viimase sissemakse tasumisele. Kui pensioni põhisumma arvutamisel tuleb arvesse võtta teiste liikmesriikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioode, siis kasutatakse eelnimetatud perioodide osas neile vaatlusperioodidele ajaliselt võimalikult lähedalseisvaid Hispaania sissemakseid, tarbijahinnaindeksi arengut arvestades.

3 b) Saadud pensionisummat suurendatakse suurendamiste ja ümberhindamiste summa võrra, mida arvutatakse samaliigiliste pensionite puhul iga järgneva aasta eest.

4 Teistes liikmesriikides täitunud perioode, mis tuleb arvutada avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide kohaselt, käsitletakse määruse artikli 56 kohaldamisel samal viisil nagu Hispaania avaliku teenistuja ajaliselt lähimaid täitunud perioode.

H. PRANTSUSMAA

1. Isikute puhul, kes saavad Prantsusmaal mitterahalisi hüvitisi vastavalt määruse artiklitele 17, 24 või 26 ja kes elavad Prantsusmaa Haut-Rhin´i, Bas-Rhin´i või Moselle´i departemangus, hõlmavad teise liikmesriigi (kes vastutab nende kulude katmise eest) asutuse nimel tagatavad mitterahalised hüvitised nii üldise haiguskindlustusskeemi kui ka Alsace-Moselle´i täiendava kohustusliku kohaliku kindlustusskeemi hüvitisi.

2. Määruse III jaotise 5 peatüki kohaldamiseks hõlmavad Prantsusmaa õigusaktid, mida kohaldatakse isiku suhtes, kes tegutseb või tegutses varem töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, nii vanaduspensionikindlustuse põhi- kui ka lisaskeemi(-skeeme), millega asjaomane isik on liitunud.

I. IIRIMAA

1. Iirimaa õigusaktide alusel haigus- või töötushüvitise möönmiseks võetakse töötasu arvutamisel olenemata määruse artikli 21 lõikest 2 ja artiklist 62 arvesse töötaja asjakohase aasta keskmisele nädalapalgale vastav summa iga töönädala eest, mil ta on asjakohasel perioodil olnud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt töötaja.

2. Artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomane isik on tema suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, siis Iirimaa võtab 1993. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse [ Social Welfare (Consolidation) Act ] artikli 95 lõike 1 punkti a alusel arvesse kõik perioodid, mil teda seoses töövõimetusele järgnenud invaliidsusega peeti vastavalt Iiri õigusaktidele töövõimetuks.

J. ITAALIA

Puudub.

K. KÜPROS

Artiklite 6, 51 ja 61 sätete kohaldamiseks määratletakse Küprose õigusaktides iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algav kindlustusnädal jagades asjaomase perioodi kõik sotsiaalkindlustusmaksualused tulud asjaomasel sissemakseteaastal sotsiaalmaksuga maksustatava põhipalga nädalase määraga, eeldades et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase perioodi kalendrinädalate arvu.

L. LÄTI

Puudub.

M. LEEDU

Puudub.

N. LUXEMBOURG

Puudub.

O. UNGARI

Puudub.

P. MALTA

Puudub.

Q. MADALMAAD

1. Ravikindlustus

a) Käesoleva määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki rakendamiseks mitterahaliste hüvitiste osas peetakse Madalmaade õigusaktide kohaselt isikuteks, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi:

i) isikuid, kes ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet) artikli 2 kohaselt on kohustatud võtma ravikindlustajalt kindlustuse,ning

ii) kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i, isikuid, kes elavad teises liikmesriigis ja kellel määruse kohaselt on nende asukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulude eest vastutavad Madalmaad.

b) Isikud, kellele on viidatud artikli 1 lõike a punktis i peavad ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet) sätete kohaselt võtma ravikindlustajalt kindlustuse ning artikli 1 lõike a punktis ii viidatud isikud peavad end registreerima ravikindlustusametis ( College voor zorgverzekeringen ).

c) Ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet) ja eriravikulude üldkindlustust käsitleva seaduse ( Algemene wet bijzondere ziektekosten ) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse lõike punktis 1a viidatud isikute ja nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul tuleb sissemaksed sisse nõuda isikult, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid.

d) Ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet) hilinenud kindlustusevõtmist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kui registreerimine ravikindlustusametis ( College voor zorgverzekeringen ) toimus hilinenult lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud isikute suhtes mutatis mutandis .

e) Isikutel, kellel on mõne teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi ning kes elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elamis- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet ) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti eriravikulude üldkindlustust käsitlevas seaduses ( Algemene wet bijzondere ziektekosten ) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

f) Artiklite 23–30 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionidena järgmisi hüvitisi:

– 6. jaanuari 1966. aasta avaliku teenistuse pensioniseaduse (Madalmaade avaliku teenistuse pensioniseadus – Algemene burgerlijke pensioenwet ) alusel avalikele teenistujatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid;

– 6. oktoobri 1966. aasta sõjaväepensioniseaduse (sõjaväepensioniseadus – Algemene militaire pensioenwet ) alusel sõjaväelastele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid;

– 7. juuni 1972. aasta sõjaväelaste töövõimetushüvitiste seaduse (sõjaväelaste töövõimetushüvitiste seadus – Wet arbeidsongeschiktheidsvoorziening militairen) alusel sõjaväelastele määratud töövõimetushüvitised;

– 15. veebruari 1967. aasta raudteepensioniseaduse (raudteepensioniseadus – Spoorwegpensioenwet ) alusel Madalmaade raudtee-ettevõtte ( NV Nederlandse Spoorwegen ) töötajatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid;

- Madalmaade raudtee-ettevõtte töötingimusi reguleeriva määruse ( Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen ) alusel määratud pensionid;

– enne pensioniiga (65 aastat) pensionile jäänud isikutele määratud hüvitised endistele töötajatele vanaduses sissetuleku tagava pensioniskeemi alusel või hüvitised, mida makstakse enneaegse tööturult lahkumise korral riigiskeemi või kollektiivlepingu alusel 55aastastele või vanematele isikutele, kusjuures hüvitise määr on vähemalt 70% viimasest palgast.

g) Määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki kohaldamiseks loetakse Madalmaade skeemis sätestatud kahjunõueteta tagasimakse tervishoiuteenuste piiratud kasutamise korral sularahas makstavaks haigushüvitiseks.

h) Artikli 34 kohaldamisel esitavad Madalmaad loetelu hinnangulistest summadest, mis on võimalikult lähedal tekkinud tegelikele kuludele.

2. Madalmaade üldise vanaduskindlustuse seaduse ( Algemene Ouderdomswet - AOW) kohaldamine

a) Madalmaade üldise vanaduskindlustuse seaduse ( Algemene Ouderdomswet - AOW) artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul hüvitisesaaja, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina:

- elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

- teises liikmesriigis elades töötas ta Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

- töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse pensioniõiguslikuks igaüks, kes elas või töötas Madalmaades kooskõlas eelnimetatud tingimustega üksnes enne 1. jaanuari 1957.

b) AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul abielus olev või olnud isik ei olnud teise liikmesriigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku kõnealuse isiku abikaasal nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta lõike 2 punkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.Erandina AOW artiklist 7 loetakse sellist isikut pensioniõiguslikuks.

c) AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate või nende osade suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina:

- elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

- teises liikmesriigis elades töötas ta Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

- töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodidena.

d) AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa ei olnud teise liikmesriigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku pensionäril nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta lõike 2 punkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.

e) Lõike 2 punkte a, b, c ja d ei kohaldata perioodide suhtes, mis langevad kokku:

- perioodidega, mida võib võtta arvesse pensioniõiguste arvutamisel teise liikmesriigi kui Madalmaade vanaduskindlustuse õigusaktide alusel, või

- perioodidega, mille jooksul asjaomane isik on saanud selliste õigusaktide alusel vanaduspensioni.Teise liikmesriigi süsteemi kohaseid vabatahtliku kindlustuse perioode ei võeta käesoleva sätte kohaldamisel arvesse.

f) Lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomane isik on elanud kuus aastat ühe või mitme liikmesriigi territooriumil pärast 59aastaseks saamist, ja üksnes seni, kuni kõnealune isik elab ühes neist liikmesriikidest.

g) Erandina AOW peatükist 4 võib igaüks, kes elab teises liikmesriigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on vastavalt Madalmaade õigusaktidele kindlustatud kohustusliku kindlustusskeemi alusel, võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.Nimetatud luba ei kaota kehtivust, kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja kui tema lesk saab üksnes pensioni Madalmaade toitja ülalpidamisel olnud isikute üldkindlustuse seaduse ( Algemene nabestaandenwet) alusel.Iga juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt AOW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb lõike 2 punktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt AOW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele tingimusel, et arvessevõetavat sissetulekut loetakse Madalmaades saaduks.

h) Lõike 2 punktis g viidatud luba ei pea andma kellelegi, kes on kindlustatud teise liikmesriigi pensione ja toitjakaotushüvitisi käsitlevate õigusaktide kohaselt.

i) Igaüks, kes tahab võtta vabatahtlikku kindlustust lõike 2 punkti g kohaselt, peab seda taotlema sotsiaalkindlustuspangas (Sociale Verzekeringsbank) mitte hiljem kui ühe aasta jooksul osalustingimuste täitumise kuupäevast alates.

j) Artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse vaid 15. eluaasta järel vastavalt AOWle täitunud kindlustusperioode.

3. Madalmaade toitja ülalpidamisel olnud isikute üldkindlustuse seaduse (Algemene nabestaandenwet – ANW) kohaldamine

a) Vastavalt Madalmaade leskede ja orbude üldkindlustuse seadusele ( Algemene nabestaandenwet – ANW) kohustuslikult kindlustatud isik loetakse kindlustusjuhtumi toimumisel endiselt kindlustatuks III jaotise 5. peatüki sätete kohaldamisel, kui ta on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel või selle puudumise korral juhul, kui talle tuleb maksta toitjakaotuspensioni teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Viimatinimetatud tingimust loetakse täidetuks artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul.

b) Kui lesel on tulenevalt lõike 3 punktist a ANW alusel õigus saada toitjakaotuspensioni, siis tuleb pensioni arvutada vastavalt artikli 52 lõike 1 punktile b.Nimetatud sätete kohaldamisel tunnustatakse Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidena ka enne 1. oktoobrit 1959 täitunud kindlustusperioode, kui nende perioodide jooksul kindlustatud isik pärast 15. aastaseks saamist:

- elas Madalmaades või

- teises liikmesriigis elades töötas ta Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

- töötas teises liikmesriigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

c) Arvesse ei võeta lõike 3 punkti b alusel arvestatavaid perioode, mis langevad kokku kohustusliku kindlustuse perioodidega, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel toitjakaotuspensionide kohta.

d) Artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse vaid 15. eluaasta järel vastavalt Madalmaade õigusaktidele täitunud kindlustusperioode.

e) Erandina ANW artikli 63a lõikest 1 võib isikul, kes elab teises liikmesriigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on ANW alusel kohustuslikult kindlustatud, lubada võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse, tingimusel et selline kindlustus on kuupäevaks [määruse 883/2004 kohaldamispäev] juba alanud, kuid ainult perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud. Nimetatud luba kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb vastavalt ANWle, v.a juhul kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja lesk saab pensioni üksnes vastavalt ANWle.Iga juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt ANW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb lõike 2 punktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt ANW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetavat sissetulekut loetakse Madalmaades saaduks.

4. Töövõimetust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine.

a) Isikut, kes ei ole enam kindlustatud üldise töövõimetusseaduse ( Algemene Arbeidsongeschiktheidswet – AAW), füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetusseaduse (Wet arbeidsongeschiktheidsverzekering zelfstandigen – WAZ) ja töövõimetusseaduse (Wet op de arbeidsongeschiktheidsverzekering – WAO) kohaselt, loetakse jaotise III 5. peatüki kohaldamisel endiselt kindlustatuks, kui ta on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustatud sama riski vastu teise liikmesriigi õigusaktide alusel või selle puudumisel, kui tal on õigus saada sama riski eest hüvitist vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele. Artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.

b) Kui asjaomasel isikul on lõike 4 punktist a tulenevalt õigus saada Madalmaade invaliidsushüvitist, siis tuleb artikli 52 lõike 1 punktis b hüvitise arvutamiseks viidatud summa määrata:

i) vastavalt WAO sätetele, kui töövõimetuse tekkimise eel isik viimati tegutses töötajana artikli 1 punktis a määratletud tähenduses;

ii) vastavalt WAZi sätetele, kui töövõimetuse tekkimise eel asjaomane isik tegutses viimati füüsilisest isikust ettevõtjana artikli 1 punktis b määratletud tähenduses.

c) Vastavalt WAOle või WAZile hüvitist arvutades, peavad Madalmaade asutused arvestama:

- enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud palgatöö perioode ja nendega võrdsustatud perioode;

- WAO alusel täitunud kindlustusperioode;

- pärast 15. eluaastat asjaomasel isikul vastavalt AAWle täitunud kindlustusperioode, kui need ei lange kokku WAO alusel täitunud kindlustusperioodidega;

- WAZi alusel täitunud kindlustusperioode.

5. Madalmaade õigusaktide kohaldamine perehüvitiste suhtes.

a) Isik, kelle suhtes kvartali jooksul kohaldatakse üldist perehüvitiste seadust ( Algemene Kinderbijslagwet – AKW) ja kelle suhtes selle kvartali esimesel päeval kohaldati teise liikmesriigi vastavaid õigusakte, loetakse kindlustatuks Madalmaade õigusaktide kohaselt sellest esimesest kuupäevast alates.

b) Perehüvitiste suurus, mida võib taotleda isik, keda loetakse lõike 5 punkti a alusel kindlustatuks AKW alusel, määratakse kindlaks määruse artiklis 89 viidatud rakendusmääruses sätestatud korras.

R. AUSTRIA

1. Teises liikmesriigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist peetakse samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse ( Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse, ( Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse ( Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSGV) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSGV artikli 107 lõikes 9 sätestatud sissemaksed on tasutud.

2. Kui [uue rakendusmääruse DG 12] viib selleni, et üldise sotsiaalkindlustusseaduse ( Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artiklite 227a ja 228a, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse ( Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artiklite 116a ja 116b ning talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse ( Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSGV) artiklite 107a ja 107b alusel lapsehooldusperioode asendavad teises liikmesriigis täitunud kindlustusperioodid, siis tuleb artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel arvutatud teoreetilist summat suurendada summa võrra, mis tekiks lapsehooldusperioodide kindlustusperioodidena arvessevõtmisel vastavalt Austria õigusaktidele.

3. Määruse artikli 52 lõike 1 punktis b nimetatud pro rata hüvitise arvutamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitist. Nendel juhtudel suurendatakse asjakohastel juhtudel ilma eelnimetatud sissemakseteta arvutatud pro rata hüvitist vähendamata lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitise võrra.

4. Kui artikli 6 alusel on täitunud Austria pensionikindlustusskeemi asendusperioodid, kuid neid ei saa üldise sotsiaalkindlustusseaduse ( Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artiklite 238 ja 239, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse ( Gewerbliches Sozialve rsicherungsgesetz – GSVG) artiklite 122 ja 123 ning talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse ( Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSGV) artiklite 113 ja 114 kohaselt arvutamisel aluseks võtta, siis tuleb arvutamisel aluseks võtta lapsehooldusperioodid vastavalt ASVG artiklile 239, GSVG artiklile 123 ning BSVG artiklile 114.

5. Käesoleva määruse kohaldamine ei tohi vähendada nende isikute hüvitiste saamise õigust, kelle sotsiaalkindlustusolukord on kannatanud poliitilistel või usulistel või päritoluga seotud põhjustel.

S. POOLA.

Puudub.

T. PORTUGAL

Puudub.

U. SLOVEENIA

Puudub.

V. SLOVAKKIA

Puudub.

W. SOOME

1. Isikut, kes ei ole enam riikliku pensioniskeemi alusel kindlustatud, loetakse käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätete kohaldamisel kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustatud isikuks, kui ta oli sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt, või kui see nii ei ole, siis juhul, kui tal on õigus saada teise liikmesriigi õigusaktide alusel sama liiki riskiga seotud hüvitisi. Artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.

2. Soome rahvapensioni õiguse määratlemiseks ja selle suuruse arvutamiseks artiklite 52-54 alusel käsitletakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel saadud pensione samamoodi nagu Soome õigusaktide alusel saadud pensione.

3. Kohaldades artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i arvestusliku perioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasust sõltuva pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes teises liikmesriigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest arvestusperioodist, on arvestusliku perioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga arvestusperioodi jooksul.

X. ROOTSI

1. Kui artikli 67 sätete alusel makstakse lapsehoolduspuhkuse toetust mittetöötavale perekonnaliikmele, siis makstakse seda tasemel, mis vastab madalaimale või põhitasemele.

2. Käesoleva määruse kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad õigust tagada pension 1937. aastal või enne seda sündinud isikutele, kes on Rootsis elanud teatava aja enne pensionitaotluse esitamist (seadus 2000:798).

3. Nominaalse sissetuleku arvutamiseks seoses töötasust sõltuva haigushüvitise ja töötasust sõltuva tegevustoetusega seoses riigi kindlustusseaduse ( Lag (1962:381) om allmän försäkrings ) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:

a) kui kindlustatud isiku suhtes on arvestusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ka ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides saadud sissetulek samaväärseks kindlustatud isiku keskmise brutotuluga Rootsis seal arvestusperioodil viibitud aja jooksul, jagades Rootsis saadud sissetuleku selle kogumiseks kulunud kuude arvuga;

b) kui hüvitised arvutatakse artikli 46 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse arvestusperiood vastavalt eelnimetatud seaduse 8. peatüki lõigetele 2 ja 8 nii, nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole nimetatud perioodil pensioni kogumiseks vajalikku sissetulekut vastavalt töötasust sõltuva vanaduspensioni seadusele (1998:674), lubatakse arvestusperioodi lugema hakata varasemast ajast, kui kindlustatud isikul oli Rootsis tasustatav töökoht.

4. a) Nominaalse pensionisissetuleku arvutamiseks töötasust sõltuva toitjakaotuspensioni saamiseks (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniõiguse olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kolme aasta jooksul viiest (arvestusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse lähtudes keskmisest Rootsi baaspensionist. Kui asjaomasel isikul on pensioniosakuid Rootsis vaid ühe aasta väärtuses, loetakse iga muu liikmesriigi kindlustusperiood samaväärseks.

b) Nominaalsete pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surmaga seotud lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (arvestusperiood) ning kindlustusperioodid täitusid arvestusperioodil mõnes muus liikmesriigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhinevaina nagu Rootsi aasta puhul.

Y. ÜHENDKUNINGRIIK

1. Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni juhul, kui:

a) endise abikaasa tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed, või

b) nimetatud isiku abikaasa või endine abikaasa vastab sissemaksetingimustele,siis tingimusel, et abikaasa või endine abikaasa tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle suhtes kehtisid kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse määruse III jaotise 5. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sellisel juhul tõlgendatakse nimetatud 5. peatüki viiteid „kindlustusperioodidele“ viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud:

i) abikaasal või endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

- abielunaine või

- - isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surm, või

ii) endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

- - lesestunud mees, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud lapsevanema toetust; või

- - lesestunud naine, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust või lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vastavalt artikli 52 lõike 1 punktile b arvestatud vanadusega seotud lesepensioni, ning seetõttu tähendab "vanadusega seotud lesepension" vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse jaotisele 39(4) lesepensioni maksmist vähendatud määral.

2. Artikli 6 kohaldamisel hooldustoetust, hooldajatoetust ja invaliidi ülalpidamistoetust reguleerivate sätete suhtes võetakse teise liikmesriigi kui Ühendkuningriik territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kui see on vajalik täitmaks Ühendkuningriigis viibimise tingimust, enne kuupäeva, mil esmakordselt tekib õigus saada kõnealust toetust.

3. Artiklit 7 kohaldatakse iga Ühendkuningriigi invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse saaja suhtes, kes viibib teise liikmesriigi territooriumil.

4. Artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomasel isikul on invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, võtab Ühendkuningriik 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste seaduse ( Social Security Contributions and Benefits Act 1992) paragrahvi 30A (5) alusel arvesse kõiki perioode, mille jooksul isik on töövõimetuse tõttu saanud:

i) rahalisi haigushüvitisi või nende asemel palka

ii) invaliidsusega lõppenud töövõimetuse hüvitisi III jaotise 4. ja 5. peatükis määratletud tähenduses

teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nagu need oleksid vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste seaduse ( Social Security Contributions and Benefits Act 1992) paragrahvidele 30A (1)-(4) makstud lühiajalise töövõimetuse perioodid.

5. Artikli 46 kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, millal isik oli töövõimetu Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses.

6. (1) Sissetulekuteguri arvutamisel (määramaks kindlaks õigust saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana tegutsetud iga töönädala eest, mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses) peetakse asjaomast isikut sissemakseid tasunuks palgatöötajana või sissetuleku saajana, millelt on makstud sissemakseid sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist.

(2) Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel:

a) kui mõnel tulumaksuaastal, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, on töötajana tegutsenud isikul täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid üksnes muus liikmesriigis kui Ühendkuningriik ja eelnimetatud lõike 6 punkti 1 kohaldamisest tulenevalt arvestatakse seda aastat tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, loetakse ta sel aastal kindlustatuks 52 nädala jooksul nimetatud teises liikmesriigis;

b) kui mõnda tulumaksuaastat, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, ei loeta tingimusi täitvaks aastaks Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, ei võeta arvesse ühtki sel aastal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodi.

(3) Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saadud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulupiiriga. Tulemus väljendatakse täisarvuna, komakohti ei võeta arvesse. Niimoodi arvutatud suurust käsitletakse esindavana Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu tingimusel, et selline arv ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.“

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].