[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 1.3.2006 KOM(2006) 92 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006-2010 {SEK(2006) 275} SISSEJUHATUS Käesolevates juhistes käsitletakse kuut prioriteetset valdkonda EL soolise võrdõiguslikkuse alaste meetmete rakendamiseks aastatel 2006–2010: naiste ja meeste võrdne majanduslik iseseisvus, isikliku elu ja töö ühitamine, võrdne esindatus otsuste vastuvõtmisel, igasuguse soolise vägivalla kaotamine, sooliste stereotüüpide kaotamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine välis- ja arengupoliitikas. Iga valdkonna kohta määratakse kindlaks prioriteetsed eesmärgid ja meetmed. Komisjon ei saa neid eesmärke saavutada üksi, sest paljudes valdkondades lasub raskuskese liikmesriikide tasandil. Seepärast on käesolevate juhiste näol tegemist dokumendiga, mis näitab komisjoni tahet edendada soolist võrdõiguslikkust ja tugevdada koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Käesolevad juhised tuginevad ajavahemiku 2001–2005 kogemustele, mis saadi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse raamstrateegia[1] väljatöötamisel. Nendes ühendatakse uute meetmete kasutuselevõtt olemasolevate edukate meetmetega ning korratakse üle soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel põhinev kahekordne lähenemine (soolise võrdõiguslikkuse edendamine kõikides poliitikavaldkondades ja tegevustes) ja konkreetsed meetmed. Sooline võrdõiguslikkus on EL kodanike põhiõigus ja ühine väärtus ning vajalik tingimus majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks. Tänu võrdse kohtlemise alasetele õigusaktidele, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele, naiste ametialaseks edutamiseks rakendavatele erimeetmetele, tegevusprogrammidele, sotsiaalsele dialoogile ja dialoogile kodanikuühiskonnaga on EL soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel märkimisväärselt edasi liikunud. Siin on olnud tähtsaks partneriks Euroopa Parlament. Paljud naised on omandanud kõrghariduse, astunud tööturule ja saanud olulisteks osalejateks ühiskonnas. Hoolimata sellest püsib aga ebavõrdsus ja see võib suureneda, kuna konkurentsi tihenemine maailma majanduses nõuab paindlikumat ja mobiilsemat tööjõudu. See võib mõjutada rohkem naisi, kes on paindliku töökorralduse, lapsehooldusteenuste puudumise ja sooliste stereotüüpide püsimise tõttu ning perekondlike kohustuste meestega ebavõrdse jagamise tõttu sageli sunnitud laste või töö vahel valima. Edu, mille naised on saavutanud, sealhulgas Lissaboni strateegia olulise tähtsusega valdkondades nagu haridus ja teadus, ei peegeldu aga täielikult naiste olukorras tööturul. Samal ajal ohustavad madal sündimus ja tööjõu kahanemine EL poliitilist ja majanduslikku rolli. EL on soolise võrdõiguslikkuse edendamisel endiselt tähtis partner maailmas. Olulisteks väljakutseteks on muuta üleilmastumine kõikide naiste ja meeste jaoks positiivseks jõuks ning võidelda vaesusega. Sidetehnoloogiad muudavad inimkaubanduse alaste kuritegude sooritamise lihtsamaks ja sellised kuriteod on hakanud laiemalt levima. Nende küsimuste lahendamiseks tuleb Euroopa Liidus saavutada kiiremat võrdõiguslikkuse alast edu ja tugevdada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kogu poliitikasse, eriti aga käesolevates juhistes kindlaks määratud valdkondadesse. I OSA: SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE PRIORITEETSED VALDKONNAD 1. NAISTE JA MEESTE VÕRDSE MAJANDUSLIKU ISESEISVUSE SAAVUTAMINE 1.1 Lissaboni tööhõivealaste eesmärkide saavutamine Üks Lissaboni tööhõivealane eesmärk on saavutada 2010. aastaks naiste 60%-line tööhõive. Praegu on see 55,7% ja vanematel naiste puhul (55–64 aastased) tunduvalt madalam (31,7%). Ka naiste töötuse määr on kõrgem kui meestel (9,7% võrreldes 7,8%-ga). Lissaboni tööhõive ja kasvu strateegia soolist mõõdet tuleb tugevdada. Soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide täitmine ja uute struktuurifondide tulemuslik kasutamine (nt koolitus- ja ettevõtlusmeetmed) saavad kaasa aidata naiste tööhõive suurendamisele. Lisaks aitab maksu- ja toetustesüsteemiga seotud õiguste määratlemine tagada, et nii naistel kui meestel on tasuv töötada. 1.2 Sugudevaheliste palgaerinevuste kaotamine Hoolimata Euroopa Liidu õigusaktidest, millega nähakse ette võrdse palga maksmine, on naiste töötasu 15% madalam kui meestel[2] ja see vahe väheneb palju aeglasemalt kui vahed naiste ja meeste tööhõives. Palgaerinevuste püsimine tuleneb naiste otsesest diskrimineerimisest ja struktuurilisest ebavõrdsusest, näiteks vahetegemisest sugupoolte vahel teatavates sektorites, kutsealadel ning töökorralduses, ebavõrdsusest hariduse ja koolituse kättesaadavusel, tendentslikest hindamis- ja palgasüsteemidest ning stereotüüpidest. Nende küsimuste lahendamine nõuab mitmekülgset lähenemist ja kõikide osapooltega arvestamist. 1.3 Naisettevõtjad Naised moodustavad Euroopa Liidus keskmiselt 30% ettevõtjatest. Neil on sageli meestega võrreldes raskem ettevõtet asutada ning rahastamis- ja koolitusvõimalusi leida. EL ettevõtluse tegevuskava soovitustes nähakse ette naiste poolt asutatavate ettevõtete arvu suurendamine paremate rahastamisvõimaluste ja ettevõtlusvõrgustike arendamise kaudu. 1.4 Sooline võrdõiguslikkus sotsiaalses kaitses ja võitluses vaesuse vastu Sotsiaalse kaitse süsteemid peaksid kõrvaldama tegurid, mis vähendavad naiste ja meeste motivatsiooni astuda ja jääda tööturule, andes neile võimaluse individuaalselt pensioni koguda. Naiste tööstaaž on siiski suurema tõenäosusega lühem või katkendlik ja seepärast on neil vähem õigusi kui meestel. See suurendab vaesusriski, eriti üksikvanematel, vanematel naistel või näiteks põllumajanduses või kalanduses perefirmades töötavatel naistel. Uus Euroopa Kalandusfond (EFF) ja maaelu arengupoliitika (EAFRD) saavad naiste olukorda kõnealustes sektorites parandada. Sotsiaalse kaitse süsteemidega tuleb nendele naistele tagada piisavad toetused, eriti pensionile jäämisel. 1.5 Soolise mõõtme arvessevõtmine tervishoius Naistel ja meestel on erinevad terviseriskid ja haigused, tervist mõjutavad probleemid ja käitumine. Nende hulka kuuluvad ka keskkonnaküsimused nagu kemikaalide ja pestitsiidide kasutamine, mis raseduse ja imetamise ajal mõjutavad sageli last. Meditsiinilised uuringud ja paljud tööohutuse ja töötervishoiu nõuded seonduvad pigem meestega ja meeste kutsealadega. Neid teadmisi tuleb parandada ning statistikat ja näitajaid edasi arendada. Sotsiaal-, tervishoiu- ja hooldusteenuseid tuleb uuendada, et parandada nende kättesaadavust, kvaliteeti ja vastavust naiste ja meeste uutele ja erivajadustele. 1.6 Võitlemine mitmek ordse diskrimineerimisega, mille all kannatavad eelkõige sisserändajad ja rahvusvähemuste hulka kuuluvad naised EL eesmärk on kaotada igasugune diskrimineerimine ja luua ühiskond, millesse on kaasatud kõik inimesed. Ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate naiste olukord on sageli raskem kui samadesse rühmadesse kuuluvatel meestel. Rahvusvähemuste ja sisserändajate hulka kuuluvate naiste olukord on sarnane. Nad kannatavad sageli kahekordse diskrimineerimise all. Seepärast on vaja edendada soolist võrdõiguslikkust sisserände- ja integratsioonipoliitikas, et tagada naiste õigused ja kodanikuosalus, kasutada täielikult ära nende tööhõivepotentsiaal ja parandada nende juurdepääsu haridusele ja elukestvale õppele. Põhimeetmed Komisjon - teostab järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise üle ja tugevdab seda eelkõige: - majanduskasvu ja töökohtade integreeritud suuniste ning uue tõhusama avatud kooskõlastamismeetodi kaudu, mis hõlmab pensione, sotsiaalset kaasamist, tervishoidu ja pikaajalist hooldust.[3] Selle raames koostatakse 2007. aastal soolise võrdõiguslikkuse alaseid käsiraamatuid isikutele, kes on nendesse protsessidesse kaasatud ja hinnatakse, kuidas sotsiaalse kaitse süsteemid saavad soolist võrdõiguslikkust edendada - tervishoiupoliitika kaudu, uuendades sealhulgas soolise mõõtme analüüsi tervishoiu alal - siseriikliku ja üleeuroopalise tegevuse kaudu 2007. aastal, mis on Euroopa võrdsete võimaluste aasta, ning 2010. aastal, mis on Euroopa tõrjutuse ja vaesusega võitlemise aasta - soolise võrdõiguslikkuse ja erimeetmete edendamise kaudu, kavandades ja rakendades koos liikmesriikidega uusi struktuurifonde[4] EFF ja EAFRD (2007–2013) ning tagades järelevalvele ja soolisele võrdõiguslikkusele piisavad ressursid - raamistiku kaudu kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus,[5] seadusliku sisserände tegevuskava[6] järelmeetmete, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Euroopa Fondi kaudu, mille moodustamiseks on ettepanek tehtud - avaldab 2007. aastal teatise sugudevaheliste palgaerinevuste kohta - koostab 2010. aastal aruande selle kohta, kuidas on rakendatud direktiivi meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta kaupade ja teenuste kättesaadavusel ja pakkumisel[7] - edendab naisettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda, milles hõlbustatakse naiste juhitavate äriühingute loomist ja arendamist, ergutab äriühinguid tegema sotsiaalsest vastutustundest lähtuvaid algatusi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. 2. TÖÖ, ISIKLIKU ELU JA PEREELU PAREM ÜHITAMINE 2.1 Paindlik töökorraldus nii meestele kui naistele Ühitamispoliitika aitab majandust paindlikuks muuta, parandades naiste ja meeste elukvaliteeti. Nii paraneb tööturule jõudmine ja seal püsimine, kasutades täielikult ära tööjõu potentsiaali. Lisaks peab ühitamispoliitika olema võrdselt kättesaadav nii naistele kui meestele. Paindlik töökorraldus suurendab tootlikkust, parandab töötajate rahulolu ja tööandja mainet. Kuna aga sellist töökorraldust kasutab tunduvalt rohkem naisi kui mehi, läheb sugupoolte vaheline tasakaal paigast ära, mis mõjutab negatiivselt naiste seisundit tööl ja nende majanduslikku sõltumatust. 2.2 Hooldusteenuste parandamine Euroopa seisab silmitsi kolmekordse väljakutsega: tööealise elanikkonna kahanemine, madal sündimus ja eakate osakaalu kasv elanikkonnas. Demograafilise olukorra halvenemist aitab osaliselt lahendada töö ja isikliku elu vahelise tasakaalu parandamine, pakkudes odavamaid ja kättesaadavamaid lastehoiuteenuseid, mis on ette nähtud Barcelona eesmärkides[8], ja osutades teenuseid, millega rahuldatakse eakate ja puuetega inimeste hooldusvajadusi. Nende teenuste kvaliteeti tuleb parandada ning töötajate kvalifikatsiooni tuleb arendada ja väärtustada, eelkõige naistöötajate oma. 2.3 Parem ühitamispoliitika nii naistele kui meestele Teenused ja struktuurid kohanevad liiga aeglaselt olukorraga, kus nii naised kui mehed töötavad. Lapsehoolduspuhkust kasutavaid või osalise ajaga töötavaid mehi on vähe (mehi on 7,4%, naisi 32,6%); laste ja teiste ülalpeetavate eest hoolitsevad endiselt põhiliselt naised. Mehi tuleks ergutada endale perekondlikke kohustusi võtma, eelkõige kasutama lapsehoolduspuhkust ja jagama puhkusevõimalusi naistega. Põhimeetmed Komisjon - avaldab 2006. aastal teatise demograafia kohta[9], milles käsitletakse perekonnaelu ja töö ühitamise küsimust - toetab lastehoolduse ja lastehoiuteenuste arendamise alaste Barcelona eesmärkide struktuurifondide ja hea tava vahetamise kaudu - toetab tervishoiu- ja sotsiaalsektori kutsealade uurimist ja teeb rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd nende ametikohtade paremaks liigitamiseks. 3. NAISTE JA MEESTE VÕRDSE OSALEMISE EDENDAMINE OTSUSTE VASTUVÕTMISEL 3.1 Naiste osalemine poliitikas Naiste pidev alaesindatus poliitiliste otsuste vastuvõtmisel on demokraatia puudus. Naiste kodanikuaktiivsust ning osalemist poliitikas ja avaliku halduse kõikide tasandite (kohaliku, piirkonna, riigi, Euroopa tasandi) tippjuhtkonnas tuleb edendada. Prioriteediks jääb ka võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kättesaadavus EL tasandil. 3.2 Naised majandusalaste otsuste vastuvõtmisel Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine majandusalaste otsuste vastuvõtmisel saab kaasa aidata produktiivsema ja uuenduslikuma töökeskkonna ja -kultuuri loomisele ning parandada majandustulemusi. Olulised on läbipaistvus edutamisel, paindlik töökorraldus ja hooldusteenuste kättesaadavus. 3.3 Naised teaduse s ja tehnoloogias Naiste osa lemine teaduses ja tehnoloogias saab suurendada innovatsiooni, parandada teadus- ja tööstusuuringute kvaliteeti ja konkurentsivõimet ning seda tuleb edendada. Selleks et naised täidaksid avaliku sektori uurimistegevuses juhtivaid ametikohti 25% ulatuses[10], tuleb rakendada vastavat poliitikat ja jälgida edasiminekut selles valdkonnas. Edasine koostöö ja andmete kättesaadavus Euroopa Liidus on samuti olulised. Põhimeetmed Komisjon - jälgib ja edendab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, eelkõige järgmistesse valdkondadesse ja programmidesse: - Euroopa teaduspoliitikasse ja 7. raamprogrammi, ning tagab sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade rakendamise, arendades sooliste aspektide uurimist, teostades järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise üle ja naiste osalemise üle Euroopa Teadusnõukogus - 2010. aasta haridus- ja koolitusprogrammi, edendades naiste pääsu teaduse ja tehnoloogiaga seotud ametikohtadele kooskõlas Euroopa eesmärgiga korvata selles valdkonnas kõrvalekaldumised sugudevahelisest tasakaalust; töötab 2007. aastal välja Euroopa parima tava juhendi soolise võrdõiguslikkuse küsimuste kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogias - tulevase Euroopa kodanike programmi rakendamisse, seades kodanikuaktiivsuse valdkonna prioriteediks soolise võrdõiguslikkuse küsimused ja kasutades olemasolevaid võrgustikke paremini - loob 2007. aastal EL võrgustiku naistest, kes töötavad majanduslikke ja poliitilisi otsuseid langetavatel ametikohtadel - toetab teadlikkust tõstvat tegevust, hea tava ja uurimistulemuste vahetamist ning võtab sealhulgas aluseks Euroopa andmebaasi naistest ja meestest, kes teevad otsuseid, pidades eelkõige silmas Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi. 4. SOOLISE VÄGIVALLA JA INIMKAUBANDUSE KAOTAMINE 4.1 Soolise vägivalla kaotamine EL on võtnud endale ülesande võidelda igasuguse vägivalla vastu. Soolise vägivalla ohvrid on põhiliselt naised. Sellega rikutakse põhiõigust elule, ohutusele, vabadusele, väärikusele ning kehalisele ja emotsionaalsele puutumatusele. Nende õiguste rikkumist ei tohi mitte mingil juhul sallida ega vabandada. Ennetamine on oluline ning see nõuab haridust ja teadmisi, võrgustike ja partnerluse arendamist ning hea tava vahetamist. Harjumuspäraste või traditsiooniliste kahjulike hoiakute ja käitumise, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise, varajaste ja sunniviisiliste abielude ja aukuritegude kaotamiseks on vaja kiiresti rakendada meetmeid. 4.2 Inimkaubanduse kaotamine Inimkaubandus on isikuvastane kuritegu ja inimeste põhiõiguste rikkumine. See on orjuse tänapäevane vorm, mille suhtes on eriti tundlikud vaesuses elavad naised ja lapsed, eriti tütarlapsed. Selle kaotamiseks on vaja ühendada ennetavad meetmed, õigusaktidega kriminaliseerida inimkaubandus ning kaitsta ja abistada ohvreid[11]. Tuleb arendada meetmeid, et vähendada nõudlust naiste ja laste seksuaalse ärakasutamise järele. See lähenemisviis kajastub ka EL meetmes inimkaubanduse kohta[12]. Direktiiv elamislubade väljastamise kohta inimkaubanduse ohvritele[13] on uus võimalus ohvrite taasintegreerimiseks, pakkudes neile juurdepääsu tööturule, kutseõppele ja haridusele. Täielikult tuleb ära kasutada ka Euroopa Sotsiaalfondiga tekkiv sünergia. Euroopa Liidus tuleb välja töötada võrreldavad andmed, et igal aastal oleks võimalik inimkaubanduse levikut riigiti hinnata. Põhimeetmed Komisjon - avaldab 2006. aastal teatise statistika süsteemi loomise kohta, mis hõlmab kuritegevust, ohvreid ja kriminaalasjades õigusmõistmist, ja teostab järelevalvet selle arengu üle EL tasandil - toetab liikmesriike ja valitsusväliseid organisatsioone nende jõupingutustes soolise vägivalla, sealhulgas harjumuspäraste ja traditsioonilise kahjuliku käitumise kaotamisel, edendades teadlikkust tõstvaid kampaaniaid, toetades võrgustike loomist ning hea tava ja uurimistulemuste vahetamist, rakendades ohvritele kui ka õigusrikkujatele suunatud programme ning ergutades liikmesriike kehtestama siseriiklikke tegevuskavu - teostab järelkontrolli teatise ja EL inimkaubanduse tegevuskava rakendamise üle ning edendab kõigi olemasolevate vahendite, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi kasutamist vägivalla ja inimkaubanduse ohvrite taasintegreerimiseks ühiskonda. 5. SOOLISTE STEREOTÜÜPIDE KAOTAMINE ÜHISKONNAS 5.1 Sooliste stereotüüpide kaotamine hariduses, koolituses ja kultuuris Haridus, koolitus ja kultuur kannavad soolisi stereotüüpe edasi. Naised ja mehed järgivad sageli traditsioonilist haridus- ja koolitusteed, millega naised suunatakse sageli vähem väärtustatud ja vähem tasustatud kutsealadele. Poliitika peaks keskenduma sooliste stereotüüpidega võitlemisele alates varasest east, pakkudes õpetajatele ja õpilastele teadlikkust tõstvat koolitust ja ergutades noori naisi ja mehi katsetama ebatraditsioonilise haridusteega. Haridussüsteem peab noortele tagama piisava kvalifikatsiooni. Seepärast tuleb vaadelda ka koolist väljalangemise probleemi, mis mõjutab eelkõige poisse kui tüdrukuid. 5.2 Sooliste stereotüüpide kaotamine tööturul Naiste suhtes toimub ikka veel nii horisontaalne kui ka vertikaalne eraldamine. Enamik naisi töötab endiselt sektorites, kus on traditsiooniliselt töötanud naised, ning mis saavad väiksema tunnustuse ja väärtustamise osaliseks. Lisaks töötavad nad üldjuhul organisatsiooni madalamatel astmetel. Naiste pääsu ebatraditsioonilistesse sektoritesse tuleb hõlbustada, ühtlasi tuleb edendada meeste töötamist sektorites, kus on traditsiooniliselt töötanud naised. Diskrimineerimisevastaseid seadusi tuleb täita ja pakkuda koolitust ja stiimuleid. 5.3 Sooliste stereotüüpide kaotamine meedias Meedial on sooliste stereotüüpidega võitlemisel otsustav roll. Meediakanalid saavad kaasa aidata reaalse pildi loomisele tänapäeva ühiskonna naiste ja meeste oskustest ja potentsiaalist ning hoiduda naiste ja meeste kujutamisest alandavalt või solvavalt. Kõikidel tasanditel tuleks edendada dialoogi huvirühmadega ja teadlikkust tõstvaid kampaaniaid. Põhimeetmed Komisjon - toetab meetmeid sooliste stereotüüpide kaotamiseks hariduses, kultuuris ja tööturul, edendades soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja erimeetmeid Euroopa Sotsiaalfondis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programmides ja EL haridus- ja kultuuriprogrammides, kaasa arvatud ELi elukestva õppe strateegias ja tulevases integreeritud elukestva õppe programmis - toetab koolides ja ettevõtetes tehtavaid teavituskampaaniaid ja hea tava vahetamist mittestereotüüpsete soorollide teemal ning arendab meediaga dialoogi naiste ja meeste mittestereotüüpse kujutamise üle - tõstab kodanike soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust komisjoni demokraatia, dialoogi ja debati kava kaudu[14]. 6. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE EDENDAMINE VÄLJASPOOL EUROOPA LIITU 6.1 EL õigusaktide täitmise tagamine ühinejariikides, kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides[15] Euroopa Liiduga ühinevad riigid peavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte täielikult omaks võtma. Nad peavad tagama õigusaktide range täitmise ja kehtestama nõuetekohase haldus- ja õigussüsteemi. ELi prioriteet tulevases laienemisprotsessis on järelevalve EL soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide ülevõtmise, rakendamise ja täitmise tagamise üle. 6.2 Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa naabruspoliitikas, välis- ja arengupoliitikas Sooline võrdõiguslikkus on omaette eesmärk ja inimõigus. Lisaks aitab võrdõiguslikkuse edendamine vähendada vaesust. EL on tähtis osaleja rahvusvahelises arendustegevuses ja järgib rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid, mis on esitatud näiteks millenniumi deklaratsioonis ja Pekingi tegevusplatvormis (BPfA). Selles kinnitatakse, et sooline võrdõiguslikkus kuulub programmi „Euroopa konsensus arengupoliitikas“[16] viie peamise põhimõtte hulka. ELi uues Aafrika-strateegias[17] on sooline võrdõiguslikkus kõikide partnerluste ja riikide arengustrateegiate põhielement. EL on võtnud ülesandeks edendada soolist võrdõiguslikkust välissuhetes, sealhulgas Euroopa naabruspoliitikas. EL võtab oma sekkumistes eriti arvesse naiste vajadusi. EL jätkab üle kogu maailma tütarlaste ja naiste hariduse ja ohutu keskkonna, seksuaal- ja soojätkamishügieeni ja nendega seonduvate õiguste edendamist ning naistele suuremate volituste andmist, et takistada HIV/AIDS-i levikut ning naiste suguelundite moonutamist. EL ja selle liikmesriigid peavad soodustama naiste osalemist majanduses ja poliitikas ning otsuste vastuvõtmisel, konfliktide ennetamisel ja lahendamisel, rahu tagamisel ja põhjalikel ümberkorraldamistel. Põhimeetmed Komisjon - teostab järelevalvet ühenduse soolise võrdõiguslikkuse alase õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja tõhusa täitmise tagamise üle ja teeb teavitustööd ühinejariikides, kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides, sealhulgas ühinemiseelse abi programmide koostamisel ja ühinemisläbirääkimistel - teostab järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja erimeetmete üle ning edendab neid EL välissuhetes ja arengupoliitikas, poliitilises dialoogis ja programmide koostamisel eri tasanditel (riikide strateegilised tegevusprogrammid ja vaesuse vähendamise strateegilised tegevusprogrammid). Rakendamise tasandil pööratakse erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele uutesse abivormidesse (eelarvetoetus ja sektorite programmid) - avaldab 2006. aastal teatise Euroopa nägemuse kohta soolisest võrdõiguslikkusest arengukoostöös - edendab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist EÜ humanitaarabitegevusse, muutes soolise mõõtme temaatilise ja tehnilise (sh suutlikkuse parandamise) kontrolli ja hindamise osaks - tugevdab soolist võrdõiguslikkust Vahemere piirkonnas, sealhulgas 2006. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna ministrite konverentsi korraldamisega soolise võrdõiguslikkuse teemal, millele eelneb konsulteerimine kodanikuühiskonnaga, mille tulemusena saaks tegevuskava vastu võtta - aitab kaasa Pekingi tegevusprogrammi ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike konventsioonide saavutustele, toetades programme, suutlikkuse parandamist ja andmekogumise suutlikkust arenguriikides - annab oma panuse, et rakendada ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000), mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut, ning töötab 2006. aastal välja suunised soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks kriisijuhtimise koolitustegevustesse - edendab naisteorganisatsioone ja võrgustikke. II OSA: PAREM JUHTIMINE SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SAAVUTAMISEKS Soolist võrdõiguslikkust on võimalik saavutada ainult selge tahte väljendamisega kõrgeimal poliitilisel tasandil. Komisjon edendab soolist võrdõiguslikkust oma töötajate hulgas[18] ning toetab mitmeid soolise võrdõiguslikkuse struktuure[19], millega on saavutatud märkimisväärset edu. Kuid käesolevates juhistes esitatud põhivaldkondades tuleb saavutada täiendavat edu ning selleks on vaja paremat juhtimist igal tasandil: EL institutsioonide, liikmesriikide, parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna tasanditel. Samuti tuleb toetada soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevaid ministreid: nende korrapärased kohtumised ja konverentsid, mida toetab komisjon, loovad dialoogiks ja järelevalveks olulisi võimalusi. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt näitab liikmesriikide pühendumist kõrgemail poliitilisel tasandil, et koostöös komisjoniga saavutada soolise võrdõiguslikkuse küsimustes paremaid tulemusi. Kavandatav Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut[20] annab ekspertnõu soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, täiendab sellealaseid teadmisi ja parandab kõnealuste küsimuste nähtavust. Käesoleva tegevuskava elluviimist toetatakse struktuurifondidest, eri poliitikavaldkondade finantsprogrammidest ja tulevasest programmist PROGRESS. Soolise võrdõiguslikkuse metoodikate rakendamine nagu soolise mõju hindamine ja soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine eelarve koostamisel edendavad soolist võrdõiguslikkust, suurendavad läbipaistvust ja vastutust. Põhimeetmed Komisjon - tugevdab oma struktuure - osaleb 2007. aastal Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asutamises - jälgib komisjoni personalipoliitikas soolise võrdõiguslikkuse alal saavutatavat edu ja avaldab 2007. aastal teatise oma komiteedele ja ekspertrühmadele püstitatud eesmärkide saavutamise kohta[21], aitab kaasa oma töötajate, sealhulgas juhtkonnas ning välis- ja arengukoostöös hõivatud töötajate soolise võrdõiguslikkuse alasele koolitusele - tugevdab võrgustike loomist ja toetab sotsiaalset dialoogi - loob 2006. aastal EL-i võrgu, kuhu kuuluvad soolise võrdõiguslikkusega tegelevad ametiasutused vastavalt direktiivile 2002/73 - tugevdab EL tasandil koostööd valitsusväliste organisatsioonidega, sealhulgas dialoogi naisorganisatsioonidega ja kodanikuühiskonna muude organisatsioonidega - ergutab ja toetab sotsiaalpartnerite soolise võrdõiguslikkuse alast tööd nii tööandjate ja töövõtjate vaheliste üldorganisatsioonide kui ka sektorite tasandil - toetab soolise mõju hindamist ja soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmist eelarve koostamisel - parandab ühenduse poliitika ja õigusaktide mõju hindamisel[22] sooliste aspektide arvessevõtmist, uurib võimalusi soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarve koostamiseks ELi tasandil, eelkõige ühise haldamise võimaluste piires struktuurifondides - ergutab sooliste aspektide arvessevõtmist eelarve koostamisel kohalikul, piirkonna ja riigi tasandil, sealhulgas parima tava vahetamise teel - suurendab õigusaktide tõhusust - vaatab läbi ELi olemasolevad soolise võrdõiguslikkuse alased õigusaktid, mis ei kuulunud 2005. aastal ümbersõnastamisele,[23] et vajaduse korral neid ajakohastada, uuendada ja ümber sõnastada - teostab järelevalvet EL soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide rakendamise ja täitmise tagamise üle - teavitab EL kodanikke nende soolise võrdõiguslikkuse alastest õigustest portaali „Teie Euroopa“[24] ja kodanike nõuandeteenistuse[25] kaudu. Edu jälgimine Hea juhtimise keskne tegur on vastutus. Komisjon jälgib käesolevate juhiste rakendamise edukust ja hindab seda. Komisjoni iga-aastane tööprogramm soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks on tõhus vahend, mida säilitatakse ja kohandatakse käesolevate juhiste järelkontrolliks. Komisjon - jälgib soolise võrdõiguslikkuse alal saavutatud edu, suunab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta koostatud aastaaruande kaudu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ning teeb oma iga-aastase tööprogrammi kaudu järelkontrolli juhiste elluviimise üle - tagab poliitilise järelkontrolli, korraldades soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate ministrite ning põhiõiguste ja võrdsete võimaluste küsimustega tegeleva volinikerühma koosolekuid. Komisjoni talitustevaheline soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rühm toetab volinikerühma, annab oma panuse iga-aastase tööprogrammi koostamisse ja loob sidemed teiste soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate rühmadega[26] - arendab vajaduse korral edasi näitajaid[27], määrab 2007. aastal kindlaks uue soolise võrdõiguslikkuse liitindeksi, töötab koos liikmesriikidega 2010. aastaks välja uued näitajad Pekingi tegevusprogrammis esitatud 12 kriitilise valdkonna kohta, toetab ELi soolise võrdõiguslikkuse võrdlusandmete ja soo järgi jagatud statistiliste andmete väljatöötamist - esitab 2008. aastal aruande tegevuskava elluviimise olukorra kohta, viib 2010. aastal läbi tegevuskava hindamise ning teeb ettepanekud sobivate järelmeetmete võtmiseks. ANNEX I: Indicators for monitoring progress on the Roadmap The non-exhaustive list below presents indicators that will be used to monitor progress towards gender equality in the policy areas identified in the Roadmap. They have been selected for their relevance to describe the situation of gender equality in the different areas, also taking into account the availability of EU-comparable data. The majority of these indicators exist already and are used to monitor progress in EU processes, in particular in the Strategy for growth and jobs. They are also used in the annual Report on equality between women and men that the Commission presents to the Spring European Summit. In some areas, work is in progress either to develop indicators or to develop comparable data at EU level. This work is being done in cooperation with Member States and Eurostat. Moreover, Member States, in cooperation with the Commission, have developed indicators for the follow-up of the 12 critical areas of concern of the Beijing Platform for Action. In 2005, the 10 th anniversary of the Platform, Member States committed themselves to continue to develop indicators in the missing areas. The 12 critical areas of concern of the Beijing Platform for Action are: Women and Poverty; Education and Training of Women; Women and Health; Violence against Women; Women and Armed Conflict; Women and the Economy; Women in Power and Decision Making; Institutional Mechanisms for the Advancement of Women; Human Rights of Women; Women and the Media; Women and Environment; The Girl Child. 1. Achieving equal economic independence for women and men 1.1 Reaching the Lisbon employment targets and promotion of women's employment - Employment rates (women, men and gap) - Eurostat - Employment rates of older workers 55-64 (women, men and gap) - Eurostat - Unemployment rates (women, men and gap) – Eurostat 1.2 Eliminating the gender pay gap - Gender pay gap: Difference between men's and women's average gross hourly earnings as a percentage of men's average gross hourly earnings Eurostat: to be further developed (the population consists of all paid employees aged 16-64 that are "at work 15+ hours per week – This is an unadjusted gender pay gap, therefore not adjusted for individual factors/characteristics such as age, education attainment, occupation, years of professional experience, economic sector of employment ) - Gender pay gap by age and economic sector and level of education (public-private and NACE sectors): to be further developed - Distribution of employed persons by sex, by sector (NACE) – Eurostat - Distribution of employed persons by sex, by occupation (ISCO) – Eurostat 1.3 Women entrepreneurs - Share of self-employed persons in employed population (women, men) – Eurostat To be further developed 1.4 Gender equality in social protection and the fight against poverty - At-risk-of-poverty rate (men, women, gap) – Eurostat - At risk of poverty rate among older people - 65 years and over (men, women, gap) - Eurostat - At risk of poverty rate among single parent with dependent children - Eurostat - Pensions : to be further developed 1.5 Recognising the gender dimension in health care - Healthy life years at birth (men, women, gap) – Eurostat To be further developed 1.6 Combating multiple discrimination, in particular against immigrant women and ethnic minority women - Employment rates of non-EU nationals (women, men, gap) – Eurostat - Pay gap by gender and nationality (EU or non-EU nationals): to be further developed 2. Enhancing reconciliation of work, private and family Life 2.1 Flexible working arrangements for both women and men - Average hours worked per week by women and men (aged 20-49) with or without children (aged 0-6) – Eurostat - Employment rates and amount of time (full-time or part-time) worked per week for women and men (aged 20-49), depending on whether they have children under 12 – Eurostat Time-use of women and men : to be further developed - Share of part-time among employed (women, men and gap) - Eurostat 2.2 Increasing care services - Percentage of children covered by childcare (for children between 3 years old and the mandatory school age and for children under 3 years of age) - Eurostat - Share of employees working on a part-time basis because of care of children or other dependents - Eurostat - Inactive persons willing to work, not searching due to personal or family responsibilities - Eurostat - Care of elderly persons: to be further developed - Accessibility, affordability of services, school opening hours and appropriate public transport: to be further developed 2.3 Better reconciliation policies for men - Parental leave : to be further developed 3. Promoting equal participation of women and men in decision-making 3.1 Women's participation in politics - Share of women in European institutions (European commission, European Parliament, Agencies of the European Community, Committee of the Regions, Council of the European Union, European Court of Justice, European Court of First Instance, European Court of Auditors, European Ombudsman) – European Commission: Database on women and men in decision-making - Share of women in national institutions (national parliaments, central administrations –by BEIS type, supreme audit organisations, supreme courts, supreme administrative courts, constitutional courts, general prosecutor) – European Commission: Database on women and men in decision-making 3.2 Women in economic decision-making - Share of women in European social and economic institutions (European Central Bank, European Investment Bank, European Investment Fund, European Social Partner Organisations, European non-governmental Organisations – by NGO family- ) – European Commission: Database on women and men in decision-making - Share of women in national economic institutions (daily executive bodies in top 50 publicly quoted companies – by NACE sector-, central banks) – European Commission: Database on women and men in decision-making - Distribution of managers by sex (ISCO 12 and 13) – Eurostat 3.3 Women in science and technology - Women and men along a typical academic career - European Commission: Women in Science - Distribution of full professors by sex (Grade A) - European Commission: Women in Science - Share of women in leading positions in public sector research: to be further developed 4. Eradicating gender-based violence and trafficking 4.1 Eradication of gender-based violence - crimes: to be further developed - victims: to be further developed 4.2 Elimination of trafficking in human beings - Data on volume and trends of trafficking in each country: to be further developed 5. Eliminating gender stereotypes in society 5.1 Elimination of gender stereotypes in education, training and culture - Distribution of graduates by sex, by field of study – Eurostat - Educational attainment (at least upper secondary school) of women and men - Eurostat - Early school leavers in secondary school (women, men) - Eurostat - Life-long-learning: Percentage of the population aged 25-64 participating in education and training over the four weeks prior to the survey (women, men) - Eurostat - stereotypes in culture : to be further developed 5.2 Elimination of gender stereotypes in the labour market - Distribution of jobs by sex, by sector (NACE) – Eurostat - Distribution of jobs by sex, by profession (ISCO) - Eurostat 5.3 Elimination of gender stereotypes in the media To be further developed 6. Promotion of gender equality outside the EU 6.2 Promotion of gender equality in external and development policies - Follow-up of MDG : to be further developed - BpfA : to be further developed ANNEX II: Existing structures at Commission level to promote gender equality The Group of Commissioners on Fundamental Rights, Non-Discrimination and Equal Opportunities was created on the initiative of the President of the Commission, Mr Barroso, in 2005. It succeeds to the Group of Commissioners on equal opportunities which was active since 1996. Its mandate is to drive policy and ensure the coherence of Commission action in the areas of fundamental rights, anti-discrimination, equal opportunities and the social integration of minority groups, and to ensure that gender equality is taken into account in Community policies and actions, in accordance with Article 3§2 of the Treaty. The group is chaired by the President of the Commission. Other members of the group are Commissioners for Justice, Freedom and Security; for Institutional Relations and Communication Strategy; for Administration, Audit and Anti-fraud; for Information Society and Media; for Education, Training, Culture and Multilingualism; for Enlargement; for Development and Humanitarian Aid; for External Relations and European Neighbourhood Policy; for Employment, Social Affairs and Equal Opportunities. It meets 3-4 times per year and it holds an extraordinary meeting with a focus on gender equality, normally on the 8th of March, on the occasion of the International women's Day. This extraordinary meeting is enlarged to external participants, such as members of the EU Parliament, the Economic and social committee, the Committee of the regions, the Presidency of the EU and representatives of women's organisations. The Inter-service Group on gender equality was created in 1996. It brings together representatives of all Commission services responsible for gender equality in all Directorates Generals. It is chaired by DG Employment, Social Affairs and Equal Opportunities who convenes regular meeting. Its main task is to develop a gender mainstreaming approach in all EC policies and programmes and to contribute to and co-ordinate activities in the framework of the annual work programme on gender equality prepared by the Commission services. The Advisory Committee on equal opportunities for women and men was created in 1981 by a Commission Decision then amended in 1995. (Commission Decision of 19 July 1995 amending Decision 82/43/EEC of 9 December 1981). The Committee assists the Commission in formulating and implementing the Community's activities aimed at promoting equal opportunities for women and men, and fosters ongoing exchanges of relevant experience, policies and practices between the Member States and the various parties involved. It is formed by one representative per Member State from ministries or government departments responsible for promoting equal opportunities; one representative per Member State from national committees or bodies having specific responsibility for equal opportunities between women and men; five members representing employers' organizations at Community level; five members representing workers' organizations at Community level. Two representatives of the European Women's Lobby shall attend meetings of the Committee as observers. Representatives of international and professional organizations and other associations making duly substantiated requests to the Commission may be given observer status. The Committee meets normally twice per year. The High Level Group on gender mainstreaming is an informal group created in 2001 following a commitment made by the Commission in its 5th Framework strategy on gender equality (COM(2000) 335 final) and the political support of EU gender equality ministers. This is an informal group made by high level representatives responsible for gender mainstreaming at national level. It is chaired by the Commission who convenes regular meetings twice per year, in close collaboration with the Presidency. Among its main tasks, the Group support presidencies in identifying policy areas and topics relevant to address during presidencies in order to achieve gender equality. The Group is also the main forum for planning the strategic follow-up of the Beijing Platform for action, including the development of indicators. Since 2003 the Group also assists the Commission in the preparation of the Report on Equality between women and men to the European Council. The High Level Group on gender mainstreaming in the Structural Funds is an informal group created in 2004 made by high level representatives responsible for Structural Funds at national level in the Member States. Candidate countries are given the status of observers. It is chaired by the Commission who convenes at least one meeting per year. The mandate of this group expires end of 2006 but Commission and Member States can decide to continue its works after this date. The HLG acts as a network to give input on gender mainstreaming to the authorities managing Structural Funds implementation. It is also a forum to exchange best practice and experience of implementing gender mainstreaming in the structural funds at national level. It can also provide input into the discussion on the future of the structural funds. The Advisory Committee on women and rural areas was created in 1998. It is made by representatives of socio-economic organisations (agricultural producers, trade, consumers, the European Women Lobby and workers). The Commission convenes meetings once or twice per year. Its aim is to provide for exchange of views and advice between the European Commission and the European socio-economic sectors on the rural development policy and specifically on its gender aspects. The informal Group of Experts on Gender Equality in development cooperation met for the first time in 1999. It is formed by Member States' gender experts and chaired by the Commission that convenes meetings annually. Its aim is to discuss policy developments in relation to gender and development in the context of EU and international major events. The Helsinki Group on Women and Science The Helsinki Group on Women and Science was established in 1999. It consists of national representatives from all the EU Member States, Bulgaria, Romania, Iceland, Israel, Norway, Switzerland and Turkey. The Group aims to promote the participation and equality of women in the sciences on a Europe-wide basis. It provides an important forum for dialogue about national policies. Recognising the value of networking and mutual support among women scientists, the group also helps explore the ways in which the potential, skills and expertise of women could best be secured, and for sharing and comparing experiences. The Helsinki Group also helps the Commission build a clear picture of the situation on the ground at the national level. It has, in particular, appointed national statistical correspondents to help the Commission gather and compile sex-disaggregated statistics and build gender-sensitive indicators. The European Network to Promote Women's Entrepreneurship (WES) (see: http://europa.eu.int/comm/enterprise/entrepreneurship/craft/craft-women/wes.htm) was created in 2000. It is composed of representatives from the national governments and institutions responsible for the promotion of female entrepreneurship in 27 countries from the EU, EEA and candidate countries . The Commission convenes meetings with WES twice a year which are aimed at exchanging information and good practices in the promotion of female entrepreneurship. Some members of the network have also participated in common European projects. The Expert Group on Trafficking in Human Beings is a consultative group that has been set up in 2003 and consists of 20 persons appointed as independent experts. The Commission pay consults the experts group on any matter relating to trafficking in human beings. The Experts Groups shall issue opinions or reports to the Commission at the latter's request or on its own initiative, taking into due consideration the recommendations set out in the Brussels Declaration. The informal Network of gender focal points is formed by representatives of Directorates General of the Commission dealing with external relations and development cooperation as well as representatives of EC delegations. The Network of focal points on equal opportunities was set up in 2004 and is formed by representatives of all Directorates General of the Commission in charge of human resources. It aims at ensuring a proper implementation of the Fourth Action Programme for Equal Opportunities for Women and Men at the European Commission, therefore contributing to the respect of gender equality in the human resources policy of the Commission. ANNEX III: Equal Opportunities policy between men and women at the European Commission Achievements, challenges and existing obstacles to incorporating equality between men and women into the human resource management policies of the Commission The policy of equal opportunities between female and male staff has been in place in the Commission since 1988. The Staff Regulations of Officials of the European Communities have, since 1 May 2004, prohibited discrimination on the basis of the sex, as well as for other reasons, and specifically provide for measures and actions to promote equal opportunities between men and women (Article 1d). This legal framework makes it possible to take actions to incorporate gender equality into various aspects of the management of human resources. Since 1995, the Commission had been setting annual objectives for the recruitment and appointment of women to the Category A posts, with the objective of reaching parity in the long term. The objectives laid down for 2005 were 20% for senior management, 30% for middle management and 50% for non-management administrator posts. In addition, the 4th Action Programme for Equal Opportunities between women and men in the European Commission was adopted on 28th April 2004 (SEC (2004) 447/5). It covers the period 2004-2008 and schedules, in particular, measures aimed at improving the male/female balance among the staff, awareness-raising campaigns and measures to improve the reconciliation of professional/private life. The implementation of this Programme was mainly decentralised to the Directorates-General but was also the subject of a follow-up and a political guidance by the Directorate-General for Personnel and Administration. The first implementation report, relating to 2004, was adopted by the Commission on 23rd November 2005 (SEC (2005) 1492/3). Among other things, it showed that - despite the clear improvements achieved during the last ten years - women continued to be under-represented in 2004 in the category of the Administrators (31.8%), and particularly in middle management (18, 3%) and senior management (12.8%) and that the recruitment targets were not achieved. However, the concrete measures included in the 4th Action Programme have started to bear fruit, as the next implementation report for 2005 will show (presentation envisaged in September 2006). Principal policy initiatives and deadlines for the period concerned (2007 – 2010) - Adoption of the Annual Implementation Reports of the 4th Action Programme and development of monitoring and evaluation indicators in this context (2005 to 2008); - External evaluation of the 4th Action Programme in 2008 and formulation of recommendations for the future; - Adoption of a 5th Action Programme for the period 2009 – 2013; - Adoption of annual targets for the recruitment and appointment of women to management posts and other posts at A*/AD level in the Commission; - Continuation and improvement of awareness-raising campaigns and training, in particular within the framework of management training. [1] KOM(2000) 335. [2] Korrigeerimata vahe. [3] KOM(2005) 706. [4] Vt ühenduse strateegilised suunised ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, KOM(2005) 299. [5] KOM(2005) 389. [6] KOM(2005) 669. [7] Direktiiv 2004/113/EÜ. [8] Lapsehooldusteenuste võimaldamine 2010. aastaks vähemalt 90% laste puhul, kes on vanuses 3 aastat kuni kohustuslik kooliiga ning vähemalt 33 % laste puhul, kes on alla 3 aastat vanad. [9] KOM(2005) 94 järelmeetmed. [10] Nõukogu lõppjäreldused 18.4.2005. [11] KOM(2005) 514. [12] ELT C 311, 9.12.2005, lk 1. [13] Direktiiv 2004/81/EÜ. [14] KOM(2005) 494. [15] Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro, sealhulgas Kosovo. Samuti vt KOM(2005) 561. [16] 22. novembri 2005. aasta nõukogu istungjärk. [17] KOM(2005) 489. [18] III lisa. [19] II lisa. [20] KOM(2005) 81. [21] 2000/407/EÜ. [22] SEK(2005) 791. [23] KOM(2004) 279. [24] http://europa.eu.in/tyoureurope/nav/fr/citizens/home.html [25] *FGHfghiÞ |