15.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/11

—

Euroopa Liidu tasandil reguleerimist on teatud määral vaja, kuid see peab olema vähene ning sekkuda tuleb seal, kus on näha, et riiklikud õigusaktid ei toimi (subsidiaarsuse põhimõte). Tegevuse põhijooned peaksid olema konsultatsiooniprotsessi läbipaistvus ja apellatsioonide esitamise võimalus Euroopa tasandil;

—

ühe miljoni reisija suurune lävi näib meelevaldne ja ehk ka ebavajalik, sest sel juhul tuleks regulatsiooni kohaldada enam kui 150le lennujaamale. Paljud neist on aga väikesed piirkondlikud lennujaamad, mis ei saa hakkama sellega kaasneva suure bürokraatiahulgaga. Seepärast tuleks direktiivi kohaldada vaid neile lennujaamadele, mille turuosa ELi reisijate õhuveo koguturul on üle 1 %;

—

riiklikul sõltumatul reguleerival asutusel peaks olema õigus teha erandeid, et kaasata lävest allapoole jäävaid lennujaamu, kui on alust arvata, et neil on märkimisväärne turujõud. Euroopa Komisjon kontrollib kõiki riiklike lennundust reguleerivate asutuste poolt läbiviidavaid turuteste, et tagada üleeuroopaline võrdne kohtlemine (seega tuleks muuta ettepaneku KOM(2006) 820 artiklit 1.2);

—

direktiiv peaks „ühe kassa” (single-till) põhimõtte osas jääma neutraalseks;

—

erinevaid võimalusi pakkuv ligipääs lennujaamale on läbilaskevõime oluline osa ning vajalik piirkondlike lennujaamade olemasoleva läbilaskevõime paremaks ärakasutamiseks;

—

piirkondlikud lennujaamad on piirkondade heaolu jaoks hädavajalikud ning mängivad olulist rolli suurte transiitlennujaamade ummikute vähendamisel. Lisaks sellele saavad nad teenindada üldist lennundussektorit ning pakkuda paljusid potentsiaalseid teenuseid, mille jaoks on suurtel lennujaamadel ärilise lennuliikluse kasvu arvestades tulevikus vähem ruumi.

Raportöör

:

Gordon KEYMER, Tandridge'i piirkonna volikogu liige (UK/EPP)

1.

Euroopa Liidu tasandil reguleerimist on teatud määral vaja, kuid see peab olema vähene ning sekkuda tuleb seal, kus on näha, et riiklikud õigusaktid ei toimi (subsidiaarsuse põhimõte). Tegevuse põhijooned peaksid olema konsultatsiooniprotsessi läbipaistvus ja apellatsioonide esitamise võimalus Euroopa tasandil.

2.

Ühe miljoni reisija suurune lävi näib meelevaldne ja ehk ka ebavajalik, sest sel juhul tuleks regulatsiooni kohaldada enam kui 150le lennujaamale. Paljud neist on aga väikesed piirkondlikud lennujaamad, mis ei saa hakkama sellega kaasneva suure bürokraatiahulgaga. Komitee soovitab riiklikel lennundust reguleerivatel asutustel viia läbi turuteste, mida kontrolliks EL, et tagada üleeuroopaline võrdne kohtlemine.

3.

Direktiivi kohaldatakse ainult neile lennujaamadele, mille turuosa ELi reisijate õhuveo koguturul on üle 1 %.

4.

Riiklikul sõltumatul reguleerival asutusel on õigus teha erandeid kas turukonkurentsi testide alusel või sellistele lennujaamadele, mille riiklik turuosa on alla 20 %. Samuti on reguleerival asutusel õigus kaasata lävest allapoole jäävaid lennujaamu, kui on alust arvata, et neil on märkimisväärne turujõud.

5.

Euroopa Komisjon kontrollib kõiki riiklike lennundust reguleerivate asutuste poolt läbiviidavaid turuteste, et tagada üleeuroopaline võrdne kohtlemine.

6.

Direktiiv peaks „ühe kassa” (single-till) põhimõtte osas jääma neutraalseks (ka „kahe kassa” (dual-till) põhimõte võib hästi toimida).

7.

Lennujaamad peavad olema võimelised kohaldama diferentseeritud maksusid nii põhilennuettevõtjate (anchor airlines) tegevuse soodustamiseks kui ka odavamate terminalide väljatöötamiseks lennujaamas.

8.

Riiklikud reguleerivad asutused peavad olema täiesti sõltumatud, nii oma tegevuse kui ka rahastamise aspektist lähtudes.

9.

Euroopas tuleb niihästi parandada olemasoleva läbilaskevõime kasutust kui ka investeerida läbilaskevõime suurendamisse.

10.

Igakülgne ja erinevaid uusi võimalusi pakkuv ligipääs lennujaamale on läbilaskevõime oluline osa ning vajalik piirkondlike lennujaamade olemasoleva läbilaskevõime paremaks ärakasutamiseks. Eelkõige on vaja luua ühendusi lennujaamade ja linnakeskuste ning kiirraudteevõrgustike vahele ning tihendada kiirraudteeühenduste võrgustikku, et vähendada lühimaaliikluse mahtu ja suurendada läbilaskevõimet.

11.

Üldlennundus mängib laienenud Euroopa Liidus olulist rolli, võimaldades reisida kiirelt ja paindlike tingimustega ühest piirkondlikust lennujaamast teise. Seetõttu tuleb säilitada üldlennunduse reguleerimine.

12.

Tänu 1996. aasta direktiivile on kasvanud tõhusus, vähenenud kulud ja juurde on loodud töökohti. Olemasolevat direktiivi on võimalik paremini rakendada, kuid uut õigusakti ei ole vaja.

13.

Tunnistades seost piirkonna hea ühenduse ja tema arengu vahel, on Regioonide Komitee seisukohal, et piirkondlikud lennujaamad on piirkondade heaolu jaoks hädavajalikud ning mängivad olulist rolli suurte transiitlennujaamade ummikute vähendamisel. Lisaks sellele saavad nad teenindada üldist lennundussektorit ning pakkuda paljusid potentsiaalseid teenuseid, mille jaoks on suurtel lennujaamadel ärilise lennuliikluse kasvu arvestades tulevikus vähem ruumi.

14.

Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad lennundussektoriga tegelema teistmoodi, eelkõige lühemaid ajavahemikke kehtestades ja dünaamilisemalt.

15.

Lennujaamade edasise arenguga tuleb pikas perspektiivis rohkem arvestada kohaliku ja piirkondliku tasandi maakasutuse planeerimisel (elamuehitus, transpordivõrgustikud, jaekaubanduse planeerimine jne).