eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ

1. Käesoleva määruse eesmärgiks on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni.

2. Käesoleva määrusega nähakse ette sätted ainete ja valmististe kohta artikli 3 tähenduses. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ainete tootmisele, turuleviimisele või kasutamisele nii ainetena kui ka valmististe või toote koostisainetena ning valmististe turuleviimisele.

3. Käesoleva määruse aluseks on põhimõte, et tootjad, importijad ja allkasutajad peavad tagama, et nad toodavad, viivad turule või kasutavad selliseid aineid, mis ei kahjusta inimeste tervist või keskkonda. Määruse sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5 aprill 2006 direktiivis 2006/12/EÜ (27) määratletud jäätmeid ei loeta aineks, valmistiseks või tooteks käesoleva määruse artikli 3 tähenduses.

3. Liikmesriigid võivad konkreetsetel juhtudel kehtestada teatavate ainete ning valmistise või toote koostises esinevate ainete suhtes erandeid käesolevast määrusest, kui see on vajalik riigikaitse huvides.

4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira töökohta käsitlevate ja keskkonnaalaste ühenduse õigusaktide, sealhulgas nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta), (28) nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta), (29) direktiivi 98/24/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (30) ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamist.

6. IV jaotise sätteid ei kohaldata järgmiste valmiskujul ja lõppkasutajale mõeldud valmististe suhtes:

8. Kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained arvatakse välja:

Iga tootja, importija või vajadusel allkasutaja võib, vastutades endiselt täielikult oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest, nimetada kolmanda isiku esindama end kõigis artikli 11, artikli 19, III jaotise ja artikli 52 kohastes menetlustes, mis hõlmavad arutelusid teiste tootjate, importijate või vajadusel asjaomaste allkasutajatega. Sellisel juhul ei avalda agentuur tavaliselt esindaja määranud tootja, importija või allkasutaja isikut teistele tootjatele, importijatele või, kui see on asjakohane, allkasutajatele.

Vastavalt artiklitele 6, 7, 21 ja 23 ei toodeta aineid, valmististe või toodete koostises esinevaid aineid ühenduses ja neid ei viida turule, kui nad ei ole registreeritud vastavalt käesoleva jaotise asjakohastele sätetele, kui see on nõutav.

Üldine kohustus registreerida aineid või valmistise koostises esinevaid aineid

1. Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, esitab aine või valmistise koostisaine tootja või importija agentuurile registreerimistaotluse, kui aine või ühe või mitme valmistise koostises oleva aine kogus on vähemalt üks tonn aastas.

2. Artikleid 17 ja 18 ei kohaldata monomeeride suhtes, mida kasutatakse kohapeal isoleeritud vaheainetena või transporditavate isoleeritud vaheainetena.

3. Polümeeri tootja või importija esitab registreerimistaotluse agentuurile tarneahelas oleva tegutseja poolt veel registreerimata monomeeraine(te) või muu (muude) aine(te) kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

4. Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

1. Toodete tootja või importija esitab agentuurile registreerimistaotluse nendes toodetes sisalduva mis tahes aine kohta, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

2. Toodete tootja või importija teavitab agentuuri vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, kui aine vastab artikli 56 kriteeriumitele ning on määratletud vastavalt artikli 58 lõikele 1, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui tootja või importija võib välistada inimeste või keskkonna kokkupuute ainega normaalsetel või mõistlikult prognoositavatel kasutustingimustel, sealhulgas kõrvaldamisel. Sellistel juhtudel edastab tootja või importija toote saajale asjakohased kasutamisjuhised vastavalt artikli 32 lõikele 4.

5. Agentuur võib võtta vastu otsuseid, mis näevad ette, et toodete tootjatel või importijatel tuleb vastavalt käesolevale jaotisele registreerida neis toodetes sisalduv mis tahes aine, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

6. Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata nende ainete suhtes, mis on selleks kasutusalaks juba registreeritud.

7. Alates … (40) kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 6 kuud pärast aine määratlemist vastavalt artikli 58 lõikele 1.

8. Meetmed lõigete 1 kuni 7 rakendamiseks võetakse vastu artikli 132 lõikes 3 osutatud korras.

1. Väljaspool ühendust asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ainet nii ainena kui valmististe või toodete koostisainena, valmistab valmistise või toote, mida imporditakse ühendusse, võib vastastikuse kokkuleppe alusel määrata ühenduses asutatud füüsilise või juriidilise isiku täitma enda ainuesindajana käesoleva jaotisega importijatele pandud kohustusi.

2. Esindaja järgib samuti kõiki teisi käesoleva määrusega importijatele pandud kohustusi. Selleks peab esindajal olema piisav kogemus ainete praktilise käitlemise ja ainetega seonduva teabe vallas ning esindaja teeb, ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, kättesaadavaks ja ajakohastab teabe imporditud koguste ja klientide kohta, kellele toodet on müüdud, samuti artiklis 31 osutatud teabe ohutuskaardi viimase uuenduse kohta.

3. Kui esindaja määratakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, teavitab ühenduseväline tootja sellest sama tarneahela importijat (importijaid). Kõnealuseid importijaid käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel allkasutajatena.

Vabastus üldisest registreerimiskohustusest, kui ainet kasutatakse toote. ja tehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks

1. Artikleid 5, 6, 7, 17, 18 ja 21 ei kohaldata viie aasta jooksul aine suhtes, mida toodetakse ühenduses või imporditakse toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil tootja või importija või toodete valmistaja enda poolt või koostöös loetletud klientidega ja kogustes, mis on lubatud toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuseks.

2. Lõike 1 kohaldamisel teatab tootja või importija või toodete valmistaja agentuurile järgmise teabe:

Lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemik algab teavitamise dokumentide jõudmisest agentuuri.

3. Agentuur kontrollib teavitaja poolt esitatud teabe terviklikkust ning vajadusel kohaldatakse artikli 20 lõiget 2 kohandatud kujul. Agentuur annab teavitamise dokumentidele registreerimisnumbri ja kuupäeva, milleks on dokumentide agentuuri laekumise kuupäev, ja teatab nimetatud numbri ja kuupäeva viivitamata asjaomasele tootjale või importijale. Agentuur edastab kõnealuse teabe samuti asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele.

4. Agentuur võib otsustada kehtestada tingimused, mille eesmärgiks on tagada, et ainet või valmistist või toodet, mille koostises aine sisaldub, käsitlevad üksnes lõike 2 punktis e osutatud loetletud klientide töötajad põhjendatult ohjatud tingimustes vastavalt töötajate ja keskkonna kaitset käsitlevate õigusaktide nõuetele ning et ainet ei tehta ei ainena ega valmistise või toote koostises üldsusele kättesaadavaks, ning tagatakse, et ülejäänud ainekogused kogutakse pärast vabastusperioodi kõrvaldamiseks kokku.

5. Kui miski ei viita vastupidisele, võib aine tootja või importija toota või importida ainet mitte varem kui kaks nädalat pärast teavitamist.

6. Tootja või importija või toodete valmistaja täidab kõiki agentuuri poolt vastavalt lõikele 4 kehtestatud tingimusi.

7. Agentuur võib vastava taotluse korral otsustada pikendada viieaastast vabastusperioodi maksimaalselt veel viie aasta võrra, kui ainet kasutatakse ainult inimestele ja loomadele ettenähtud ravimite väljatöötamisel, või maksimaalselt kümne aasta võrra, kui tootjal või importijal on võimalik tõendada, et sellist pikendamist õigustab uurimis- ja arendusprogramm.

8. Agentuur teavitab kõigist otsuse eelnõudest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus tootmine, import või toote- ja tehnoloogiaalane uurimistegevus aset leiab.

Kui agentuur võtab vastu lõigetes 4 ja 7 sätestatud otsused, arvestab ta nimetatud pädevate asutuste poolt tehtud märkusi.

9. Agentuur ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused hoiavad neile vastavalt lõigetele 1–8 esitatud teavet salajasena.

10. Käesoleva artikli lõigete 4 ja 7 kohased agentuuri otsused võib vastavalt artiklitele 90, 91 ja 92 edasi kaevata.

Artikli 6 või artikli 7 lõigete 1 või 5 kohaselt nõutav registreerimine sisaldab järgmist teavet:

1. Kui ainet on kavas toota ühenduses ühe või mitme tootja poolt ja/või importida ühe või mitme importija poolt, kohaldatakse järgmist.

Vastavalt lõikele 3 esitab artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii ja ix nimetatud teabe ning artikli 10 punkti a alapunktis viii nimetatud kõik asjakohased märked esmalt üks tootja või importija, kes tegutseb teis(t)e tootja(te) või importija(te) nõusolekul (edaspidi “juhtregistreerija”).

Iga registreerija esitab seejärel eraldi artikli 10 punkti a alapunktides i, ii, iii ja x nimetatud teabe ja kõik artikli 10 punkti a alapunktile viii vastavad asjakohased märked.

Registreerijad võivad ise otsustada, kas esitada artikli 10 punkti a alapunktis v ja punktis b nimetatud teabe ja artikli 10 punkti a alapunktis viii osutatud mis tahes asjakohased märked eraldi või esitab üks tootja või importija selle teabe teiste nimel.

2. Iga tootja või importija peab lõike 1 tingimusi täitma ainult artikli 10 punkti a alapunktide iv, vi, vii ja ix kohase teabe osas, mida nõutakse vastava koguse aine registreerimisel vastavalt artiklile 12.

3. Tootja või importija võib esitada artikli 10 punkti a alapunktides iv, vi, vii või ix osutatud teabe eraldi, kui:

Punktide a, b või c kohaldamisel esitab tootja või importija koos toimikuga olenevalt olukorrast selgituse selle kohta, miks oleks kulud ebaproportsionaalsed, miks põhjustaks teabe avaldamine tõenäoliselt olulist ärilist kahju või milles seisneb lahkarvamuse sisu.

4. Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

1. Artikli 10 lõikes a osutatud tehniline toimik sisaldab nimetatud sätte punktide vi ja vii kohaselt kogu füüsikalis-keemilist, toksikoloogilist ja ökotoksikoloogilist teavet, mis on asjakohane ja registreerijale kättesaadav ning sisaldab vähemalt järgmist:

2. Niipea kui aine kogus tootja või importija kohta, mis on juba registreeritud, jõuab järgmise tonnides väljendatud künniskoguseni, peab tootja või importija esitama agentuurile viivitamata täiendava teabe, mida temalt nõutakse lõike 1 kohaselt. Kohaldatakse artikli 26 lõikeid 3 ja 4, mida kohandatakse vastavalt vajadusele.

1. Ainete olemuslikke omadusi käsitlevat teavet võib koguda muude vahendite kui katsete abil, eelkõige kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuraktiivsuse mudelite kasutamise või sarnase struktuuriga aineid käsitleva teabe abil (grupeerimine või analoogmeetod), tagades, et on täidetud XI lisas sätestatud tingimused. VIII lisa punktide 8.6 ja 8.7, IX lisa ja X lisa kohased katsed võib ära jätta, kui see on põhjendatud kokkupuudet käsitleva teabe ja rakendatud riskijuhtimismeetmete alusel vastavalt XI lisa punktile 3.

2. Kui katsed on ainete olemuslikke omadusi käsitleva teabe saamiseks vajalikud, viiakse need läbi vastavalt katsemeetoditele, mis on sätestatud artikli 132 lõikes 3 osutatud korras vastu võetud komisjoni määruses ning mis vaadatakse vajadusel läbi eelkõige loomkatsete täpsemalt kirjeldamiseks, vähendamiseks või asendamiseks, või vastavalt muudele komisjoni või agentuuri poolt tunnustatud rahvusvahelistele katsemeetoditele.

Teavet ainete olemuslike omaduste kohta on võimalik saada kooskõlas teiste katsemeetoditega, tagades, et on täidetud XI lisas sätestatud tingimused.

3. Ökotoksikoloogilised ja toksikoloogilised katsed ja analüüsid viiakse läbi kooskõlas direktiivis 2004/10/EMÜ sätestatud hea laboritava põhimõtetega või muude komisjoni või agentuuri poolt võrdväärseteks tunnistatud rahvusvaheliste nõuetega kemikaalide reguleerimise valdkonnas ja vajadusel kooskõlas direktiivi 86/609/EMÜ sätetega.

4. Kui aine on juba registreeritud, on uuel registreerijal õigus viidata sama ainet käsitlevatele varem esitatud uuringute kokkuvõtetele või uuringute aruannete kokkuvõtetele, tingimusel, et ta saab tõendada, et aine, mida ta registreerida soovib, on sama aine, mis oli eelnevalt registreeritud, kaasa arvatud puhtuse ja lisandite taseme poolest, ning tingimusel, et eelmine registreerija või eelmised registreerijad on tal lubanud registreerimise eesmärgil osutada aruannetele.

Uus registreerija ei tohi siiski viidata kõnealustele uurimisandmetele VI lisa punktis 2 nõutava teabe esitamisel.

Kemikaaliohutuse aruanne ja kohustus kohaldada ja soovitada riski vähendamise meetmeid

1. Ilma et see piiraks direktiivi 98/24/EÜ artikli 4 kohaldamist, teostatakse kemikaaliohutuse hindamist ja koostatakse kemikaaliohutuse aruanne kõikide käesoleva peatükiga kooskõlas registrisse kantavate ainete kohta, kui registreerija toodab või impordib sellist ainet vähemalt 10 tonni aastas.

Kemikaaliohutuse aruandes dokumenteeritakse kemikaaliohutuse hinnang, mis viiakse läbi kooskõlas lõigetega 2–7 ja I lisaga kas nii ainena kui valmistise koostises esineva üksiku aine või ainete rühma kohta.

2. Lõike 1 kohast kemikaaliohutuse hindamist ei pea teostama valmistise koostises esineva aine puhul, kui aine kontsentratsioon valmistises on väiksem kui madalaim järgmistest määradest:

4. Kui lõike 3 etappide a–d teostamise tulemusel tootja või importija järeldab, et aine vastab direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele või sellel on püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete omadused, hõlmab kemikaaliohutuse hinnang järgmisi lisaetappe:

Kokkupuutestsenaariumites (vajadusel kasutus- ja kokkupuutekategooriates), kokkupuute hindamises ja riski iseloomustuses käsitletakse kõiki tootja või importija poolt kindlaks määratud kasutusalasid.

5. Kemikaaliohutuse aruanne ei pea sisaldama ainest inimese tervisele tulenevate ohtude arvestamist, kui on tegemist järgmiste lõppkasutustega:

6. Iga tootja või importija määratleb ja kohaldab asjakohaseid meetmeid, et ohjata adekvaatselt kemikaaliohutuse hinnangus tuvastatud riske, ning vajadusel soovitada neid ohutuskaartidel, mida ta esitab vastavalt artiklile 31.

7. Iga tootja või importija, kes peab läbi viima kemikaaliohutuse hinnangut, teeb oma kemikaaliohutuse aruande kättesaadavaks ja ajakohastab seda.

1. Toimeained ja teised koostisained, mida toodetakse või imporditakse kasutamiseks üksnes taimekaitsevahendite koostises, ja mis on esitatud kas direktiivi 91/414/EMÜ (42) I lisas või määruses (EMÜ) nr 3600/92, (43) määruses (EÜ) nr 703/2001, (44) määruses (EÜ) nr 1490/2002 (45) või otsuses 2003/565/EÜ, (46) ning ained, mille kohta on vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artiklile 6 vastu võetud komisjoni otsus toimiku terviklikkuse kohta, loetakse registreerituiks ning nende registreerimine lõpetatuks, kui aineid toodetakse või imporditakse kasutamiseks taimekaitsevahendina ja seega käesoleva jaotise 1. ja 5. peatüki nõudeid järgivaiks.

2. Toimeained, mida toodetakse või imporditakse kasutamiseks üksnes biotsiidide koostises ja mis on esitatud kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (47) I, IA või IB lisas või komisjoni 4. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2032/2003 direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta Nõukogu direktiiv, 27. juuli 1976, liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (48) kuni direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõike 2 teises lõigus viidatud otsuse kuupäevani, loetakse registreerituiks ning nende registreerimine lõpetatuks tootmise või impordi eesmärgil aine kasutamiseks biotsiidi koostises ja seega käesoleva jaotise 1. ja 5. peatüki nõudeid järgivaiks.

Komisjoni, agentuuri ja registreeritud ainena käsitatavate ainete registreerijate kohustused

1. Komisjon või asjaomane ühenduse asutus teeb agentuurile kättesaadavaks artikli 10 kohaselt nõutava teabega võrdväärse teabe seoses ainetega, mida peetakse registreerituks vastavalt artiklile 15. Agentuur lisab nimetatud teabe või viite sellisele teabele oma andmebaasi ja teavitab sellest pädevaid asutusi … (49).

2. Artikleid 21, 22 ja 25–28 ei kohaldata nende ainete kasutusalade suhtes, mida peetakse registreerituks vastavalt artiklile 15.

Teatud tüüpi isoleeritud vaheainete registreerimise kohustus ja teabele esitatavad nõuded

1. Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine tootja, kes toodab ainet vähemalt ühe tonni aastas, esitab agentuurile kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine kohta registreerimisdokumendid.

2. Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet sellises ulatuses nagu tootjal on võimalik ilma lisakatseid teostamata esitada:

Uuringute aruanne, mille kohta on registreerimise eesmärgil koostatud ülevaade punkti d kohaselt, on registreerija seaduslikus valduses või registreerijal on luba sellele viidata, välja arvatud artikli 25 lõikega 3, artikli 27 lõikega 6 või artikli 30 lõikega 3 hõlmatud juhtudel.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ainult kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja kinnitab, et ainet toodetakse ja kasutatakse ainult rangelt ohjatud tingimustes ning et aine on tehniliste vahenditega rangelt eraldatud kogu tema kasutustsükli jooksul. Kasutatakse selliseid ohjemeetmeid, millega vähendatakse aine emissiooni ja igasuguseid sellest tulenevaid kokkupuuteid.

Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.

1. Transporditava isoleeritud vaheaine tootja või importija, kes toodab või impordib vaheainet vähemalt ühe tonni ainet aastas, esitab agentuurile registreerimisdokumendid transporditava isoleeritud vaheaine kohta.

2. Transporditava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet:

3. Transporditava isoleeritud vaheaine, mille kogus ületab 1000 tonni aastas tootja või importija kohta, registreerimisdokumendid sisaldavad lisaks lõike 2 alusel nõutud teabele ka VII lisas kirjeldatud teavet.

4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse üksnes transporditavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja või importija tõendab ise või kinnitab, et kasutaja on talle tõendanud, et teis(t)e aine(te) süntees antud vaheainest toimub teistes tegevuskohtades järgmistel rangelt ohjatud tingimustel:

Kui esimeses lõigus nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.

Isoleeritud vaheained käsitlevate andmete ühine esitamine mitme registreerija poolt

1. Kui kohapeal kasutatavat isoleeritud vaheainet või transporditavat isoleeritud vaheainet on kavas ühenduses toota ühe või mitme tootja poolt ja/või ühendusse importida ühe või mitme importija poolt, kohaldatakse järgmist.

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 esitab artikli 17 lõike 2 punktides c ja d ning artikli 18 lõike 2 punktides c ja d nimetatud teabe esmalt üks tootja või importija, kes tegutseb teis(t)e tootja(te) või importija(te) nõusolekul (edaspidi “juhtregistreerija”).

Iga registreerija esitab seejärel eraldi artikli 17 lõike 2 punktides a, b, e ja f ning artikli 18 lõike 2 punktides a, b, e ja f nimetatud teabe.

2. Tootja või importija võib esitada artikli 17 lõike 2 punktides c või d ja artikli 18 lõike 2 punktides c või d osutatud teabe eraldi, kui:

3. Registreerimistaotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

1. Agentuur annab registreerimisdokumentidele numbri, mida kasutatakse kogu registreerimisega seotud kirjavahetuses kuni registreerimisprotsess loetakse lõpetatuks, ning taotluse esitamise kuupäeva, milleks on registreerimisdokumentide agentuuri laekumise kuupäev.

2. Agentuur viib läbi registreerimisdokumentide terviklikkuse kontrolli, et teha kindlaks, et on esitatud kõik artiklite 10 ja 12 või artiklite 17 ja 18 kohaselt nõutavad üksikasjad ning et on tasutud artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 1 ja 5, artikli 17 lõike 2 või artikli 18 lõike 2 kohane registreerimistasu. Terviklikkuse kontroll ei hõlma esitatud andmete või põhjenduste kvaliteedi või vastavuse hindamist.

Agentuur viib terviklikkuse kontrolli läbi kolme nädala jooksul alates registreerimisdokumentide esitamise kuupäevast või faasiainete registreerimistaotluste puhul, mis esitati kahe kuu jooksul vahetult enne artiklis 23 sätestatud tähtpäeva, kolme kuu jooksul alates nimetatud tähtpäevast.

Kui registreerimisdokumendid ei ole terviklikud, teavitab agentuur registreerijat enne teises lõigus osutatud kolme nädala või kolme kuu möödumist sellest, missugust lisateavet on vaja esitada, et registreerimisdokumendid oleksid terviklikud, ning määrab selleks mõistliku tähtpäeva. Registreerija täiendab oma registreerimisdokumente ning esitab need agentuurile määratud tähtpäevaks. Agentuur teatab registreerijale lisateabe kättesaamise kuupäeva. Seejärel viib agentuur läbi uue terviklikkuse kontrolli, võttes arvesse esitatud lisateavet.

Kui registreerija ei täienda registreerimisdokumente määratud tähtpäevaks, lükkab agentuur registreerimisdokumendid tagasi. Sellisel juhul registreerimistasu ei hüvitata.

3. Kui registreerimisdokumendid on terviklikud, määrab agentuur asjaomasele ainele registreerimisnumbri ning -kuupäeva, milleks on registreerimisdokumentide laekumise kuupäevaga sama kuupäev. Agentuur teatab registreerimisnumbri ja -kuupäeva viivitamata asjaomasele registreerijale. Nimetatud registreerimisnumbrit kasutatakse kogu registreerimisega seotud edasises kirjavahetuses.

4. Agentuur teatab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele 30 päeva jooksul registreerimisdokumentide esitamise kuupäevast, et agentuuri andmebaasis on kättesaadav järgmine teave:

Asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kus toimub tootmine või kus importija on asutatud.

Kui tootjal on tootmiskohad rohkem kui ühes liikmesriigis, on asjaomaseks liikmesriigiks riik, kus on asutatud tootja peakontor. Samuti teavitatakse teisi liikmesriike, kus on asutatud tootmiskohad.

Agentuur edastab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata registreerija poolt esitatud mis tahes lisateabe, kui see on tehtud kättesaadavaks agentuuri andmebaasis.

5. Agentuuri poolt käesoleva artikli lõike 2 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 90, 91 ja 92 edasi kaevata.

6. Kui uus registreerija esitab agentuurile täiendavat teavet konkreetse aine kohta, teatab agentuur olemasolevatele registreerijatele artikli 22 kohaldamiseks sellise teabe kättesaadavusest agentuuri andmebaasis.

1. Kui agentuur pole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, võib registreerija alustada või jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates dokumentide esitamise kuupäevast, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Faasiainete registreerimisel võib registreerija jätkata aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul alates dokumentide esitamise kuupäevast, kui agentuur ei ole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, või kui taotlus esitati kahe kuu jooksul enne artiklis 23 sätestatud tähtpäeva ja agentuur ei ole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, kolme kuu jooksul pärast nimetatud tähtpäeva, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

Registreerimise ajakohastamise korral vastavalt artiklile 22 võib registreerija jätkata aine tootmist või importimist kolme nädala jooksul alates ajakohastamise kuupäevast, kui agentuur pole vastavalt artikli 20 lõikele 2 teatanud vastupidisest, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

2. Kui agentuur on registreerijat teavitanud, et viimane peab esitama täiendavat teavet kooskõlas artikli 20 lõike 2 kolmanda lõiguga, võib registreerija, kui agentuur pole teatanud vastupidisest, alustada aine tootmist või importimist või toote valmistamist või importimist kolme nädala jooksul pärast registreerimisdokumentide täiendamiseks vajaliku lisateabe saamist agentuuri poolt, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 8 kohaldamist.

3. Kui registreerija esitab registreerimiseks vajalikud osad ühe või mitme teise registreerija nimel, nagu on sätestatud artiklites 11 või 19, võib iga nimetatud registreerija toota ainet ühenduses või importida seda üksnes pärast käesoleva artikli lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja möödumist tingimusel, et agentuur pole esitanud vastuväiteid teiste nimel tegutseva registreerija või registreerija enda registreerimistaotluse osas.

1. Registreerimise järgselt on registreerija kohustatud tarbetult viivitamata ja omal algatusel ajakohastama oma registreerimistaotlust asjakohase uue teabega ja esitama selle agentuurile, et teatada järgmisest:

2. Registreerija esitab agentuurile registreerimisdokumentide ajakohastuse, mis sisaldab vastavalt artiklitele 39, 40 või 45 tehtud otsusega nõutud teavet, või võtab arvesse vastavalt artiklitele 59 ja 72 tehtud otsust selles otsuses sätestatud tähtaja piires. Agentuur teatab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata, et teave on kättesaadav agentuuri andmebaasis.

3. Agentuur kontrollib iga ajakohastatud registreerimise terviklikkust vastavalt artikli 20 lõike 2 esimesele ja teisele lõigule. Kui ajakohastus on kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ja käesoleva artikli lõike 1 punktiga c, kontrollib agentuur registreerija esitatud teabe terviklikkust ning vajadusel kohaldatakse artikli 20 lõiget 2.

4. Artiklitega 11 ja 19 reguleeritud juhtudel esitab iga registreerija käesoleva artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud teabe eraldi.

5. Ajakohastuse esitamisel tuleb tasuda vastav osa IX jaotise kohaselt nõutavast tasust.

1. Kuni … (50) ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1 ja artiklit 21 järgmiste ainete suhtes:

2. Artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1 ja artiklit 21 ei kohaldata … (52) faasiainete suhtes, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud vähemalt 100 tonni aastas tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast … (51).

3. Kuni … (53) ei kohaldata artiklit 5, artiklit 6, artikli 7 lõiget 1 ja artiklit 21 faasiainete suhtes, mida on ühenduses toodetud või ühendusse imporditud aastas vähemalt üks tonn tootja või importija kohta vähemalt üks kord pärast … (51).

1. Direktiivi 67/548/EMÜ kohast teavitamist käsitatakse registreerimisena käesoleva jaotise kohaldamisel ja agentuur määrab registreerimisnumbri hiljemalt … (49).

2. Kui toodetud või imporditud teavitatud aine kogus tootja või importija kohta ületab artikli 12 kohase järgmise tonnides väljendatud künniskoguse, esitatakse antud künniskogusele ja kõikidele madalamatele künniskogustele vastav nõutav lisateave kooskõlas artiklitega 10 ja 12, välja arvatud juhul, kui teave on juba vastavalt kõnealustele artiklitele esitatud.

1. Selleks et vältida loomkatseid, tehakse käesoleva määruse kohaldamisel selgroogsete loomadega katseid ainult viimase abinõuna. Lisaks on vaja rakendada meetmeid muude katsete dubleerimise piiramiseks.

2. Käesoleva määruse kohane teabe jagamine ja ühine esitamine puudutab tehnilisi andmeid ja eelkõige ainete olemuslike omadustega seotud teavet. Registreerijad hoiduvad vahetamast turukäitumist käsitlevat teavet, seda eelkõige tootmisvõimsuste, tootmis- ja müügimahtude, impordimahtude või turuosade kohta.

3. Teised tootjad või importijad võivad registreerimisel kasutada kõiki uuringute kokkuvõtteid või uuringute aruannete kokkuvõtteid, mis on käesolevale määrusele vastava registreerimise käigus esitatud vähemalt kümme aastat varem.

Eeskirjad, mis käsitlevad mittefaasiaineid ja faasiainete registreerijaid, kes ei ole eelregistreerinud

1. Mittefaasiaine iga potentsiaalne registreerija või faasiaine potentsiaalne registreerija, kes ei ole eelregistreerinud vastavalt artiklile 28, esitab agentuurile järelepärimise selle kohta, kas sama aine kohta on registreerimistaotlus juba esitatud. Koos kõnealuse päringuga esitab ta agentuurile kogu järgmise teabe:

2. Kui ainet ei ole varem registreeritud, teavitab agentuur sellest potentsiaalset registreerijat.

3. Kui sama aine on varem registrisse kantud vähem kui kümme aastat tagasi, teatab agentuur potentsiaalsele registreerijale viivitama varasema(te) registreerija(te) nime(d) ja aadressi(d) ning edastab sõltuvalt olukorrast kas nende poolt juba esitatud varasemad asjakohased kokkuvõtted või uuringute aruannete kokkuvõtted.

Agentuur teatab samaaegselt eelmistele registreerijatele potentsiaalse registreerija nime ja aadressi. Olemasolevaid uuringuandmeid jagatakse potentsiaalse registreerijaga vastavalt artiklile 27.

4. Kui mitu potentsiaalset registreerijat on esitanud päringu sama aine kohta, teatab agentuur viivitamata kõigile potentsiaalsetele registreerijatele teiste potentsiaalsete registreerijate nimed ja aadressid.

1. Kui aine on eelnevalt registreeritud vähem kui kümme aastat tagasi, nagu on osutatud artikli 26 lõikes 3, siis potentsiaalne registreerija:

taotleda eelmis(t)elt registreerija(te)lt artikli 10 punkti a alapunktide vi ja vii kohast teavet, mida ta registreerimiseks vajab.

2. Kui on esitatud taotlus teabe saamiseks vastavalt lõikele 1, teevad lõikes 1 osutatud potentsiaalsed ja varasemad registreerijad kõik selleks, et jõuda kokkuleppele potentsiaalse(te) registreerija(te) poolt seoses artikli 10 punkti a alapunktidega vi ja vii taotletava teabe jagamise osas. Kõnealusele kokkuleppele jõudmise asemel võib juhtumi esitada vahekohtule ning vahekohtu korraldusega tuleb nõustuda.

3. Varasem registreerija ja potentsiaalne registreerija või potentsiaalsed registreerijad teevad kõik selleks, et teabe jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival moel. Seda võib hõlbustada, järgides nimetatud põhimõtetele tuginevaid kulude jagamise suuniseid, mis on agentuuri poolt vastu võetud kooskõlas artikli 76 lõike 2 punktiga f. Registreerijad peavad jagama ainult neid kulusid, mis on seotud teabega, mida neil tuleb esitada registreerimisnõuete täitmiseks.

4. Teabe jagamise osas kokkuleppele jõudes teeb varasem registreerija kokkulepitud teabe uuele registreerijale kättesaadavaks ning annab uuele registreerijale loa osutada varasema registreerija uuringute aruandele.

5. Kui nimetatud kokkuleppele ei jõuta, teavitab potentsiaalne registreerija (teavitavad potentsiaalsed registreerijad) sellest agentuuri ja varasemat registreerijat (varasemaid registreerijaid) kõige varem ühe kuu möödumisel päevast, mil potentsiaalne registreerija sai agentuurilt varasema(te) registreerija(te) nime(d) ja aadressi(d).

6. Ühe kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud teabe saamist annab agentuur potentsiaalsele registreerijale loa osutada registreerimistoimikus tema poolt taotletud teabele. Eeldusel, et ta teeb uuringute aruande potentsiaalsele registreerijale kättesaadavaks, on varasema(te)l registreerija(te)l õigus nõuda potentsiaalselt registreerijalt tema poolt kantud kuludest võrdse osa tasumist; see nõue on täitmisele pööratav siseriiklikes kohtutes.

7. Agentuuri poolt käesoleva artikli lõike 6 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 90, 91 ja 92 edasi kaevata.

8. Varasema registreerija vastava taotluse korral pikendatakse uue registreerija artikli 21 lõikele 1 vastavat registreerimise ooteaega nelja kuu võrra.

1. Selleks, et saada kasu artiklis 23 ette nähtud üleminekukorrast, esitab iga faasiaine, mida toodetakse või imporditakse vähemalt üks tonn aastas ning mille hulka kuuluvad vaheained ilma piiranguteta, potentsiaalne registreerija agentuurile kogu alljärgneva teabe:

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ajavahemikus, mis algab … (54) ja lõpeb … (49).

3. Registreerijad, kes ei esita lõikes 1 nõutud teavet, ei saa tugineda artiklile 23.

4. Potentsiaalsed registreerijad, kes toodavad või impordivad faasiainet esmakordselt vähemalt üks tonn aastas pärast …. (49), võivad tugineda artiklile 23, eeldusel, et nad esitavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabe agentuurile kuue kuu jooksul alates aine esmakordsest tootmisest või importimisest ning mitte hiljem kui 12 kuud enne artiklis 23 sätestatud asjakohast tähtpäeva.

5. Hiljemalt… (55) avaldab agentuur oma veebilehel lõike 1 punktides a ja d osutatud ainete loetelu. Loetelu sisaldab ainult ainete nimetusi, sealhulgas nende EINECS-numbreid ja CAS-numbreid, kui need on kättesaadavad, ja muid tunnuskoode.

6. Faasiainete tootjad või importijad, kes toodavad või impordivad aineid vähem kui üks tonn aastas ning kes on kantud agentuuri poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 avaldatud loetellu, samuti ka nende ainete allkasutajad ja nende ainete kohta teavet valdavad kolmandad isikud võivad esitada agentuurile nimetatud ainete kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe või muu asjakohase teabe eesmärgiga võtta osa artiklis 29 osutatud foorumist ainet käsitleva teabe vahetamiseks.

1. Kõik tootjad ja importijad, kes on vastavalt artiklile 28 esitanud agentuurile teavet sama faasiaine kohta, võtavad osa foorumist ainet käsitleva teabe vahetamiseks.

3. Teabevahetusfoorumil osalejad edastavad teistele osalejatele olemasolevaid uuringuandmeid, vastavad teiste osalejate poolt esitatud teabenõuetele, määratlevad üheskoos edasiste uuringute vajaduse ja korraldavad nende läbiviimise. Kõik teabevahetusfoorumid lõpetavad töö … (53).

1. Enne katsete läbiviimist, mis on vajalik teabele esitatavate nõuete täitmiseks registreerimisel, esitab ainet käsitleval teabevahetusfoorumil osaleja järelepärimise oma teabevahetusfoorumi raames selle kohta, kas asjakohane uuring on olemas. Kui ainet käsitleva teabevahetusfoorumi raames on kättesaadavad asjakohase, selgroogseid loomi hõlmava uuringu andmed, esitab foorumil osaleja taotluse uuringuandmete saamiseks hiljemalt … (56). Kui ainet käsitleva teabevahetusfoorumi raames on kättesaadavad asjakohase, selgroogseid loomi mittehõlmava uuringu andmed, võib foorumil osaleja esitada taotluse uuringuandmete saamiseks hiljemalt … (56).

Taotluse esitamisele järgneva kahe nädala jooksul esitab uuringuandmete omanik uuringuandmeid taotlenud osaleja(te)le tõendi uuringute maksumuse kohta. Osaleja(d) ja omanik teevad kõik selleks, et teabe jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival moel. Seda võib hõlbustada, järgides nimetatud põhimõtetele tuginevaid kulude jagamise mis tahes suuniseid, mis on agentuuri poolt vastu võetud kooskõlas artikli 76 lõike 2 punktiga f. Kui nad vastavale kokkuleppele ei jõua, jagatakse kulud nende vahel võrdselt. Omanik annab loa viidata seoses registreerimisega uuringute aruandele kahe nädala jooksul alates makse laekumisest. Registreerijad peavad jagama ainult neid kulusid, mis on seotud teabega, mida neil tuleb esitada registreerimisnõuete täitmiseks.

2. Kui katseid käsitlevad asjakohased uuringuandmed ei ole teabevahetusfoorumi raames kättesaadavad, viib üks teabevahetusfoorumi osaleja teiste nimel tegutsedes foorumi raames läbi ainult ühe uuringu iga teabele esitatava nõude kohta. Liikmed teevad kõik selleks, et jõuda agentuuri seatud tähtpäevaks kokkuleppele selle osas, kes teiste osalejate nimel katse läbi viib ja esitab agentuurile kokkuvõtte või uuringute aruande kokkuvõtte. Kui kokkuleppele ei jõuta, täpsustab agentuur, milline registreerija või allkasutaja katse läbi viib. Kõik teabevahetusfoorumil osalejad, kes nõuavad uuringu läbiviimist, osalevad uuringu väljatöötamise kulude katmises, kusjuures nende hüvitatav osa on vastavuses osalevate potentsiaalsete registreerijate arvuga. Nendel osalejatel, kes ise uuringut läbi ei vii, on õigus saada uuringute aruanne kahe nädala jooksul pärast uuringu läbi viinud osalejale makse tasumist.

3. Kui lõikes 1 osutatud ja selgroogsete loomadega tehtavaid katseid hõlmavate uuringuandmete omanik keeldub esitamast teis(t)ele osaleja(te)le uuringuandmeid või tõendit antud uuringute maksumuse kohta, ei ole tal võimalik registreerimist jätkata seni, kuni ta on edastanud vastava teabe teis(t)ele osaleja(te)le. Teine registreerija või teised registreerijad jätkavad registreerimist ilma asjakohaseid teabele esitatavaid nõudeid täitmata, põhjendades seda registreerimistoimikus. Uuringut korratakse, kui 12 kuu jooksul teis(t)e osaleja(te) registreerimiskuupäevast ei ole nimetatud teabe omanik seda teavet neile edastanud ning agentuur otsustab, et nad peaksid katset kordama. Kui mõni teine registreerija on siiski juba esitanud nimetatud teavet sisaldava registreerimistaotluse, annab agentuur teis(t)ele foorumil osaleja(te)le loa osutada nimetatud teabele oma registreerimistoimiku(te)s. Nimetatud teisel registreerijal on õigus nõuda teis(t)elt foorumil osaleja(te)lt kulude võrdset jagamist eeldusel, et ta teeb uuringute aruande teis(t)ele osaleja(te)le kättesaadavaks; see nõue on täitmisele pööratav siseriiklikes kohtutes.

4. Kui lõikes 1 osutatud ja selgroogsete loomadega tehtavaid katseid mittehõlmavate uuringuandmete omanik keeldub esitamast teis(t)ele osaleja(te)le uuringuandmeid või tõendit antud uuringute maksumuse kohta, jätkavad teabevahetusfoorumi teised osalejad registreerimistoiminguid lähtudes sellest, et asjakohaseid uuringuandmeid teabevahetusfoorumi raames ei ole.

5. Agentuuri poolt käesoleva artikli lõike 2 või lõike 3 alusel vastu võetud otsused võib vastavalt artiklitele 90, 91 ja 92 edasi kaevata.

6. Uuringuandmete omanikku, kes keeldub esitamast uuringuandmeid või tõendit uuringuteks tehtud kulutuste kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 või 4, karistatakse vastavalt artiklile 125.

1. Aine või valmistise tarnija esitab aine või valmistise saajale vastavalt II lisale koostatud ohutuskaardi, kui:

2. Iga tarneahelas tegutseja, kes on vastavalt artiklitele 14 või 36 kohustatud teostama aine kemikaaliohutuse hindamise, tagab, et ohutuskaardil sisalduv teave on vastavuses kõnealuses hinnangus sisalduva teabega. Kui ohutuskaart koostatakse valmistise jaoks ning tarneahelas tegutseja on koostanud valmistise kohta kemikaaliohutuse hinnangu, piisab sellest, kui ohutuskaardil sisalduv teave vastab valmistise kohta koostatud kemikaaliohutuse aruandele, mitte iga valmistise koostisesse kuuluva üksiku aine kohta koostatud kemikaaliohutuse aruandele.

3. Tarnija esitab saajale taotluse korral vastavalt II lisale koostatud ohutuskaardi, kui valmistist ei klassifitseerita ohtlikuks vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ artiklitele 5, 6 ja 7, kuid mille koostisesse kuulub:

4. Ohutuskaarti ei ole vaja esitada juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või valmistised on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist.

5. Ohutuskaart esitatakse nende liikmesriikide ametlikes keeltes, kus aine või valmistis turule viiakse, kui asjaomane(asjaomased) liikmesriik(liikmesriigid) ei sätesta teisiti.

6. Ohutuskaart peab olema varustatud kuupäevaga ning sisaldama järgmisi lahtreid:

7. Iga tootmisahelas tegutseja, kellelt nõutakse kemikaaliohutuse aruande koostamist vastavalt artiklitele 14 või 36, lisab ohutuskaardi lisana kindlaksmääratud kasutusalasid hõlmavad asjakohased kokkupuutestsenaariumid (sealhulgas vajadusel kasutus- ja kokkupuutekategooriad), mis sisaldavad ka XI lisa punkti 3 kohaldamisest tulenevaid eritingimusi.

Iga allkasutaja võtab arvesse talle edastatud ohutuskaardil olevaid asjakohaseid kokkupuutestsenaariume ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma kindlaksmääratud kasutusalade jaoks ohutuskaardi koostamisel.

Iga levitaja edastab talle edastatud ohutuskaardil olevad asjakohased kokkupuutestsenaariumid ja kasutab muud seal leiduvat asjakohast teavet oma ohutuskaardi koostamisel nende kasutusalade jaoks, mille kohta on ta edastanud teavet vastavalt artikli 36 lõikele 2.

Teabe uus, kuupäevaga varustatud variant, mis kannab märget “Läbi vaadatud: (kuupäev)”, esitatakse paberkandjal või elektroonsel kujul tasuta kõigile, kellele on ainet või valmistist eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

Kohustus edastada teavet tarneahelas allapoole ainete või valmististe koostisainete kohta, mille puhul ohutuskaarti ei nõuta

1. Kõik ainete või valmistise koostisainete aine tarnijad, kes ei pea esitama ohutuskaarti vastavalt artiklile 31, esitavad saajale järgmise teabe:

2. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse tasuta paberkandjal või elektrooniliselt hiljemalt aine või valmistise koostisaine esimese tarne ajal, mis toimub pärast … (51).

Lisaks esitatakse kaasajastatud teave paberkandjal või elektroonselt tasuta kõigile varasematele saajatele, kellele on ainet või valmistist eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

4. Toote, mis sisaldab artikli 56 kriteeriumitele vastavat ja kooskõlas artikli 58 lõikega 1 kindlaks määratud ainet üle 0,1 massiprotsendi, tootja või importija esitab toote saajale toote ohutuks kasutamiseks piisavalt teavet, sealhulgas vähemalt aine nimetuse. See kohustus laieneb kõigile toodete saajatele tarneahelas.

Kõik aine või valmistise tarneahelas tegutsejad edastavad tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale kasutajale või levitajale järgmist teavet:

Levitajad edastavad antud teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale või levitajale.

Tööandja tagab töötajatele ja nende esindajatele juurdepääsu vastavalt artiklitele 31 ja 32 esitatud teabele, mis on seotud nende poolt töö käigus kasutatavate ainete või valmististega või ainete või valmististega, millega nad võivad töö käigus kokku puutuda.

1. Kõik tootjad, importijad, allkasutajad ja levitajad koguvad kokku kogu teabe, mida nad vajavad oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad selle kättesaadavuse vähemalt 10 aasta jooksul pärast aine või valmistise viimast tootmist, importimist, tarnimist või kasutamist nende poolt. Ilma et see piiraks II ja VI jaotise kohaldamist, esitab iga tootja, importija, allkasutaja või levitaja viivitamata kõnealuse teabe või teeb selle kättesaadavaks taotluse korral selle liikmesriigi mis tahes pädevale asutusele, kus ta on asutatud, või agentuurile.

2. Juhul, kui registreerija lõpetab oma tegevuse või kui ta annab oma tegevuse osaliselt või täielikult üle kolmandale isikule, on registreerija ettevõtte likvideerimise eest vastutav isik või asjaomase aine või valmistise turule viimist ülevõttev isik seotud lõikest 1 tuleneva kohustusega registreerija asemel.

Allkasutajate kemikaaliohutuse hinnangud ning kohustus määrata kindlaks riski vähendamise meetmed, neid kohaldada ja soovitada

1. Allkasutaja või levitaja võib esitada teavet, mis aitab kaasa registreerimise ettevalmistamisel.

2. Igal allkasutajal on õigus kirjalikult (paberkandjal või elektroonselt) teavitada teda aine või valmistise koostisainega varustavat tootjat, importijat, allkasutajat või levitajat aine kasutusalast, või vähemalt kasutusala lühikirjeldusest, eesmärgiga muuta see kindlaksmääratud kasutusalaks. Kasutusala teatavaks tehes esitab ta piisavalt teavet, et ainet tarnival tootjal, importijal või allkasutajal oleks tema kasutusala jaoks võimalik koostada tootja, importija või allkasutaja kemikaaliohutuse hinnangus kokkupuutestsenaarium, või kasutus- ja kokkupuutekategooria, kui see on asjakohane.

Levitajad edastavad sellise teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale või levitajale. Sellise teabe saanud allkasutajad võivad koostada kindlaksmääratud kasutusala jaoks kokkupuutestsenaariumi või edastada teabe tarneahelas neist vahetult ülevalpool olevale tegutsejale.

3. Registreeritud ainete puhul täidab tootja, importija või allkasutaja artiklis 14 sätestatud kohustusi, kas enne kui ta tarnib järgmisel korral ainet või valmistise koostisainet käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitanud allkasutajale, tingimusel, et taotlus esitati vähemalt üks kuu enne tarne toimumist, või ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Faasiainete puhul rahuldab tootja, importija või allkasutaja kõnealuse taotluse ning täidab artiklis 14 sätestatud kohustusi enne artiklis 23 nimetatud vastava tähtpäeva saabumist, tingimusel, et allkasutaja esitab oma taotluse vähemalt 12 kuud enne kõnealust tähtpäeva.

Kui tootjal, importijal või allkasutajal ei ole pärast kasutusala hindamist vastavalt artiklile 14 võimalik lisada see kindlaksmääratud kasutusalade hulka inimeste tervise- või keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel, esitab ta agentuurile ja allkasutajale viivitamata kirjalikult sellise otsuse põhjenduse(d) ning ei tarni allkasutaja(te)le ainet ilma nimetatud põhjuseid artiklites 31 või 32 osutatud teabele lisamata. Tootja või importija lisab sellise VI lisa punktis 3.7 sisalduva kasutusala oma registreerimistaotluse ajakohastusse vastavalt artikli 22 lõike 1 punktile d.

4. Aine või valmistise koostises esineva aine allkasutaja koostab kemikaaliohutuse aruande vastavalt XII lisale iga kasutusala jaoks, mis jääb välja talle ohutuskaardiga edastatud kokkupuutestsenaariumis või vajadusel kasutus- ja kokkupuutekategoorias kirjeldatud tingimustest, või mis tahes sellise kasutusala jaoks, mida tema tarnija ei soovita.

Allkasutaja ei pea koostama sellist kemikaaliohutuse aruannet järgmistel juhtudel:

5. Allkasutaja määratleb, kohaldab ja vajadusel soovitab asjakohaseid meetmeid niisuguste riskide piisavaks ohjamiseks, mis on määratletud:

6. Kui allkasutaja ei koosta kemikaaliohutuse aruannet vastavalt lõike 4 punktile c, võtab ta arvesse aine kasutusala(sid) ning määrab kindlaks ja kohaldab kõik asjakohased riskijuhtimismeetmed, mida on vaja inimeste tervist ja keskkonda mõjutavate riskide asjakohase ohjamise tagamiseks. Vajadusel kantakse see teave mis tahes tema poolt koostatavale ohutuskaardile.

7. Allkasutajad hoiavad oma kemikaaliohutuse aruanded kättesaadavatena ja ajakohastavad neid.

8. Vastavalt lõikele 4 koostatud kemikaaliohutuse aruanne ei pea sisaldama artikli 14 lõikes 5 sätestatud lõppkasutustest inimeste tervisele tulenevate riskide arvestamist.

1. Enne tarneahelas ülevalpool oleva tegutseja poolt vastavalt artiklile 6 või 18 registreeritud aine teatud viisil kasutama hakkamist või kasutamise jätkamist esitab allkasutaja agentuurile käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud teabe järgmistel juhtudel:

3. Allkasutaja ajakohastab nimetatud teavet viivitamata, kui lõike 1 kohaselt esitatud teave muutub.

4. Allkasutaja annab agentuurile teada, kui aine temapoolne klassifikatsioon erineb tarnija omast.

5. Käesoleva artikli lõigetele 1–4 vastava teabe esitamine ei ole nõutav niisuguse aine või valmistise koostises esineva aine puhul, mida allkasutaja kasutab vähem kui 1 tonn aastas konkreetse kasutusala jaoks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja tugineb artikli 36 lõike 4 punktis c sätestatud erandile.

1. Allkasutajad peavad järgima artikli 36 nõudeid hiljemalt kaksteist kuud pärast registreerimisnumbri saamist, mille tarnijad edastavad neile ohutuskaardil.

2. Allkasutajad peavad järgima artikli 37 nõudeid hiljemalt kuus kuud pärast registreerimisnumbri saamist, mille tarnijad edastavad neile ohutuskaardil.

1. Agentuur vaatab läbi kõik registreerimisdokumentides või allkasutaja aruandes esitatud katsetamisettepanekud, mis tehakse seoses vajadusega anda aine kohta IX ja X lisas kirjeldatud teavet. Eelisjärjekorras tuleb läbi vaadata selliste ainete registreerimisdokumendid, mis on püsivad, bioakumuleeruvad või toksilised või väga püsivad või väga bioakumuleeruvad, sensibiliseerivad ja/või kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised või direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ohtlikuks klassifitseeritud ning mille kogused ületavad 100 tonni aastas ja mille kasutamine põhjustab laialdast ja hajutatud kokkupuudet.

2. Agentuur valmistab lõikes 1 sätestatud läbivaatamise alusel ette ühe järgmistest otsustest ning see otsus võetakse vastu artiklites 49 ja 50 sätestatud korras:

3. Registreerija või allkasutaja esitab agentuurile nõutava teabe kehtestatud tähtpäevaks.

1. Agentuur võib läbi vaadata kõik registreerimistaotlused, et kontrollida järgmist:

2. Liikmesriikide pädevatele asutustele tehakse kättesaadavaks selliste toimikute loetelu, mille vastavust kontrollib agentuur.

3. 12 kuu jooksul pärast vastavuskontrolli alustamist võib agentuur lõike 1 kohaselt teostatud läbivaatamise alusel koostada otsuse eelnõu, mis nõuab registreerija(te)lt sellise teabe esitamist, mis on vajalik registreerimisdokumentide vastavusse viimiseks teabele esitatavate asjakohaste nõuetega; otsuse eelnõus sätestatakse ka piisavad tähtajad täiendava teabe esitamiseks. Selline otsus võetakse vastu artiklites 49 ja 50 sätestatud korras.

5. Tagamaks, et registreerimistoimikud on määrusega vastavuses, valib agentuur toimikute vastavuse kontrollimiseks välja teatud arvu toimikuid, mis moodustavad vähemalt 5 % kõigist agentuurile iga koguste vahemiku kohta saadetud toimikutest. Agentuur kontrollib eelisjärjekorras, kuid mitte ainult, toimikuid, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest:

6. Iga kolmas isik võib agentuurile edastada elektroonselt teavet artikli 28 lõikes 5 osutatud loetelus sisalduvate ainete kohta. Toimikute kontrollimisel ja valimisel kaalub agentuur nimetatud teavet koos artikli 123 kohaselt esitatud teabega.

7. Komisjon võib pärast agentuuriga konsulteerimist otsustada kehtestada toimikute väljavalimiseks teistsuguse protsendimäära ning muuta lõikes 5 sisalduvaid kriteeriume või lisada uusi kriteeriume artikli 132 lõikes 3 osutatud korras.

1. Agentuur vaatab läbi artikli 39 või 40 alusel tehtud otsuse tulemusena esitatud teabe ja koostab vajadusel asjakohase otsuse vastavalt nendele artiklitele.

2. Pärast toimiku hindamise lõpetamist teavitab agentuur komisjoni ja liikmesriikide pädevaid asutusi hindamisel saadud teabest ja tehtud järeldustest. Pädevad asutused kasutavad nimetatud hindamisel saadud teavet artikli 44 lõike 5, artikli 58 lõike 3 ja artikli 68 lõike 4 kohaldamisel. Agentuur kasutab hindamisel saadud teavet artikli 43 kohaldamisel.

1. Mittefaasiainete puhul koostab agentuur otsuse eelnõu vastavalt artikli 39 lõikele 2 180 päeva jooksul alates katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekut sisaldava registreerimistaotluse või allkasutaja aruande saamist.

2. Faasiainete puhul koostab agentuur otsuste eelnõud vastavalt artikli 39 lõikele 2:

3. Artikli 39 kohaselt hinnatavate registreerimistoimikute loetelu tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks.

1. Ühtlustatud lähenemise tagamiseks töötab agentuur koostöös liikmesriikidega välja kriteeriumid ainete tähtsuse järjekorda seadmiseks, pidades silmas edasist hindamist. Tähtsuse järjekorda seadmine toimub riskipõhise lähenemise alusel. Kriteeriumite puhul võetakse arvesse järgmist:

2. Agentuur kasutab lõikes 1 toodud kriteeriume ühenduse hindamisplaani kavandi koostamiseks, mis hõlmab 3 aastat ja milles täpsustatakse ained, mida igal aastal hinnatakse. Ained lisatakse hindamisplaani, kui on alust arvata (kas agentuuri poolt läbi viidud toimiku hindamise alusel või muule asjakohasele allikale, sealhulgas registreerimistoimikus sisalduvale teabele tuginedes), et nimetatud aine kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Agentuur esitab hindamisplaani esialgse kavandi liikmesriikidele hiljemalt … (60). Agentuur esitab hindamisplaani iga-aastase ajakohastamise kavandi liikmesriikidele iga aasta 28. veebruariks.

Agentuur võtab lõpliku ühenduse hindamisplaani vastu artikli 75 lõike 1 punktis e sätestatud liikmesriikide komitee (edaspidi “liikmesriikide komitee”) arvamuse alusel ja avaldab plaani oma veebilehel, nimetades ära liikmesriigi, kes hakkab teostama plaanis loetletud ainete hindamist vastavalt artiklile 44.

1. Agentuur vastutab ainete hindamise protsessi koordineerimise eest ja tagab ühenduse hindamisplaani kuuluvate ainete hindamise. Selles tegevuses toetub agentuur liikmesriikide pädevate asutuste tegevusele. Aine hindamist läbi viies võivad pädevad asutused määrata muu asutuse, kes tegutseb nende nimel.

2. Liikmesriik võib ühenduse hindamisplaani kavandist valida aine(d), eesmärgiga saada pädevaks asutuseks artiklite 45, 46 ja 47 kohaldamiseks. Agentuur tagab ühenduse hindamisplaani kavandisse kuuluva sellise aine hindamise, mida ei valinud ükski liikmesriik.

3. Kui kaks või enam liikmesriiki on väljendanud huvi ühe ja sama aine hindamise vastu ning nad ei suuda kokku leppida selles, kes neist peaks saama pädevaks asutuseks, määratakse artiklite 45, 46 ja 47 kohaldamiseks pädev asutus kindlaks vastavalt järgmisele korrale.

Agentuur suunab küsimuse liikmesriikide komiteele, et leppida kokku, milline asutus määratakse pädevaks asutuseks, võttes arvesse tootja(te) või importija(te) asukohaliikmesriiki, liikmesriigi osa ühenduse sisemajanduse kogutoodangust, liikmesriigi poolt juba hinnatavate ainete arvu ja olemasolevaid ekspertteadmisi.

Kui liikmesriikide komitee jõuab 60 päeva jooksul alates küsimuse suunamisest ühehäälsele kokkuleppele, võtavad asjaomased liikmesriigid ained hindamiseks vastu.

Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, esitab agentuur vastakad arvamused komisjonile, kes otsustab artikli 132 lõikes 3 osutatud korras, millisest asutusest saab pädev asutus, ning asjaomased liikmesriigid võtavad ained hindamiseks vastu.

4. Vastavalt lõigetele 2 ja 3 kindlaksmääratud pädev asutus hindab talle määratud aineid vastavalt käesolevale peatükile.

5. Liikmesriik võib agentuuri igal ajal teavitada ühenduse hindamisplaani mittelülitatud ainest, kui tema käsutuses on teavet, mis viitab, et aine on hindamisel prioriteetne. Agentuur teeb otsuse sellise aine ühenduse hindamisplaani lisamise kohta liikmesriikide komitee arvamuse alusel. Kui aine lisatakse ühenduse hindamisplaani, hakkab ainet hindama ettepaneku teinud liikmesriik või mõni muu liikmesriik, kes sellega nõustub.

1. Kui pädev asutus leiab, et on vaja täiendavat teavet, sealhulgas vajadusel teavet, mida ei nõuta VII–X lisas, koostab pädev asutus otsuse eelnõu, tuues välja registreerija(te)lt täiendava teabe nõudmise põhjused ja kehtestades selle esitamise tähtpäeva. Otsuse eelnõu koostatakse 12 kuu jooksul alates ühenduse hindamisplaani avaldamisest sellel aastal hindamisele kuuluvate ainete kohta agentuuri veebilehel. Otsus võetakse vastu artiklites 49 ja 51 sätestatud korras.

3. Pädev asutus vaatab esitatud teabe läbi ja koostab 12 kuu jooksul alates teabe esitamisest vajadusel asjakohased otsused vastavalt käesolevale artiklile.

4. Pädev asutus viib hindamistegevuse lõpule 12 kuu jooksul alates aine hindamise algusest või 12 kuu jooksul alates teabe esitamisest vastavalt lõikele 2 ja teatab sellest agentuurile. Kui nimetatud tähtpäev möödub, loetakse hindamine lõpetatuks.

1. Aine hindamine põhineb konkreetse aine kohta esitatud kogu asjakohasel teabel ja kõigil käesoleva jaotise kohastel varasematel hindamistel. Kui teave aine olemuslike omaduste kohta on saadud viidates sarnase struktuuriga aine(te)le, võib hindamine hõlmata ka nimetatud sarnaseid aineid. Juhul kui varem on hindamise kohta tehtud otsus kooskõlas artikliga 50 või artikliga 51, võib artikli 45 kohaselt täiendavat teavet nõudvaid otsuse eelnõusid põhjendada ainult asjaolude muutumise või omandatud uute teadmistega.

2. Ühtlustatud lähenemise tagamiseks täiendava teabe taotlemisel kontrollib agentuur artikli 45 alusel koostatud otsuste eelnõusid ning töötab välja kriteeriumid ja prioriteedid. Kui see on asjakohane, võetakse rakendusmeetmed vastu artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras.

Pärast aine hindamise lõpuleviimist kaalub pädev asutus, kuidas kasutada hindamisel saadud teavet artikli 58 lõike 3, artikli 68 lõike 4 ja artikli 114 lõike 1 kohaldamisel. Pädev asutus teavitab agentuuri oma järeldustest selle kohta, kas ja kuidas saadud teavet kasutada. Agentuur teavitab omakorda komisjoni, registreerijat ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete puhul, mida kasutatakse rangelt ohjatud tingimustes, ei kohaldata ei toimiku ega aine hindamist. Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil tegevuskoht asub, leiab siiski, et kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine kasutamisest tuleneb risk inimeste tervisele ja keskkonnale, mis on võrdväärne artikli 56 tingimustele vastavate ainete kasutamisest tuleneva riskiga, ja et nimetatud risk ei ole nõuetekohaselt ohjatud, võib ta:

Esimeses lõigus sätestatud menetlust võib rakendada ainult selles nimetatud pädev asutus. Pädev asutus teatab agentuurile sellise hindamise tulemused ja agentuur teavitab seejärel liikmesriikide pädevaid asutusi ja teeb tulemused neile kättesaadavaks.

1. Agentuur teeb artiklite 39, 40 või 45 alusel koostatud otsuse eelnõu asjaomas(t)ele registreerija(te)le või allkasutaja(te)le teatavaks, teavitades neid nende õigusest esitada omapoolseid märkusi 30 päeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. Kui asjaomane registreerija või allkasutaja või asjaomased registreerijad või allkasutajad soovivad märkusi esitada, esitavad nad need agentuurile. Agentuur omakorda teatab pädevale asutusele viivitamata märkuste esitamisest. Pädev asutus (artikli 45 kohaselt tehtud otsuste puhul) ja agentuur (artiklite 39 ja 40 kohaselt tehtud otsuste puhul) võtab arvesse kõiki esitatud märkusi ja võib otsuse eelnõu vastavalt muuta.

2. Kui registreerija on lõpetanud aine tootmise või importimise, teatab ta sellest agentuurile, mille tulemusena kantakse tema registreerimisandmetesse registreeritud koguseks null ja nimetatud ainega seoses ei saa taotleda mingit täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui registreerija teatab aine tootmise või impordi taasalustamisest. Agentuur teatab sellest tootja või importija asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

3. Registreerija võib lõpetada aine tootmise või importimise pärast otsuse eelnõu kättesaamist. Sellisel juhul teavitab ta agentuuri tegevuse lõpetamisest, mille tulemusena muutub tema registreerimine kehtetuks ja vastava aine kohta ei saa nõuda täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui ta esitab uue registreerimistaotluse. Agentuur teatab sellest tootja või importija asukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

4. Olenemata lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib vastavalt artiklile 45 nõuda täiendavat teavet ühel või mõlemal alljärgneval juhul:

1. Agentuur teeb artiklile 39, 40 või 44 vastava otsuse eelnõu liikmesriikide pädevatele asutustele teatavaks koos registreerija märkustega.

2. 30 päeva jooksul alates otsuse edastamisest võivad liikmesriigid esitada agentuurile ettepanekuid otsuse eelnõu muutmiseks.

3. Kui agentuurile muudatusettepanekuid ei esitata, võtab agentuur otsuse vastu lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud kujul.

4. Kui agentuurile esitatakse muudatusettepanekuid, võib agentuur otsuse eelnõud muuta. Agentuur suunab otsuse eelnõu koos esitatud muudatusettepanekutega liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud 30 päeva möödumisest.

5. Agentuur edastab viivitamata iga muudatusettepaneku asjaomastele registreerijatele ja allkasutajatele ja annab neile märkuste esitamiseks aega 30 päeva. Liikmesriikide komitee võtab saadud märkusi arvesse.

6. Kui liikmesriikide komitee jõuab 60 päeva jooksul alates suunamisest otsuse eelnõu osas ühehäälsele kokkuleppele, võtab agentuur otsuse vastavalt vastu.

7. Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon otsuse eelnõu, mis võetakse vastu artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras.

8. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 6 kohased agentuuri otsused võib vastavalt artiklitele 90, 91 ja 92 edasi kaevata.

1. Pädev asutus edastab vastavalt artiklile 45 oma otsuse eelnõu agentuurile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele koos registreerija või allkasutaja märkustega.

Katsetega seotud kulutuste jagamine registreerijate ja/või allkasutajate vahelise kokkuleppe puudumisel

1. Kui registreerijatel või allkasutajatel tuleb käesoleva jaotise kohaselt tehtud otsuse tulemusena viia läbi katse, teevad nimetatud registreerijad või allkasutajad kõik selleks, et jõuda kokkuleppele selles osas, kes katse teiste registreerijate või allkasutajate nimel läbi viib, ning teatavad sellest agentuurile 90 päeva jooksul. Kui agentuuri ei teavitata sellisest kokkuleppest 90 päeva jooksul, määrab agentuur ühe registreerija või allkasutaja kõigi nimel katset läbi viima.

2. Kui registreerija või allkasutaja viib katse läbi teiste nimel, jagatakse uuringu läbiviimise kulud kõigi vahel võrdselt.

3. Lõikes 1 osutatud juhul esitab katset läbi viiv registreerija või allkasutaja kõikidele asjaosalisele uuringute täieliku aruande koopia.

4. Katset teostaval ja uuringuandmeid esitaval isikul on õigus esitada teiste asjaosaliste vastu asjakohane nõue. Igal asjaomasel isikul on õigus nõuda, et teisel isikul keelatakse aine tootmine, importimine või turule viimine, kui nimetatud teine isik kas ei tasu oma osa kuludest või ei esita sellele summale tagatist või ei anna üle teostatud uuringuid käsitleva täieliku aruande koopiat. Kõik nõuded on täitmisele pööratavad riiklikes kohtutes. Iga isik võib esitada oma hüvitisnõude vahekohtule ja nõustuda vahekohtu korraldusega.

Iga aasta 28. veebruariks avaldab agentuur oma veebilehel aruande eelneva kalendriaasta jooksul tehtud edusammudest seoses hindamiskohustuse täitmisega. Nimetatud aruanne sisaldab eelkõige soovitusi potentsiaalsetele registreerijatele tulevaste registreerimisdokumentide kvaliteedi parandamiseks.

Käesoleva jaotise eesmärgiks on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja lõpptulemusena nende ainete asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad.

1. Tootja, importija või allkasutaja ei vii ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, kui see aine on kantud XIV lisasse, välja arvatud juhul, kui:

2. Allkasutaja võib kasutada lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele vastavat ainet eeldusel, et kasutusala vastab temast tarneahelas ülevalpool olevale tegutsejale samaks kasutusalaks antud autoriseeringu tingimustele.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ainete kasutamisel teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses. XIV lisas määratakse kindlaks, kas lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse seoses toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevusega, ja samuti sätestatakse kohustusest vabastamisel kehtivad maksimumkogused.

5. Ainete puhul, mille osas tuleb autoriseeringut taotleda vaid seetõttu, et nad vastavad artikli 56 punktide a, b või c kriteeriumitele või seetõttu, et nad on vastavalt artikli 56 punktile f tunnistatud ohtlikeks inimeste tervisele, ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 järgmiste kasutusalade suhtes:

6. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata valmististe koostises esinevate järgmiste ainete kasutamise suhtes:

1. Kui võetakse vastu otsus kanda XIV lisasse artiklis 56 nimetatud ained, tehakse nimetatud otsus artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras. Otsus sisaldab iga aine kohta järgmist:

2. Kasutusalad või kasutuskategooriad võib vabastada autoriseerimise nõudest eeldusel, et risk on nõuetekohaselt ohjatud ühenduse olemasolevate konkreetsete õigusaktide alusel, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega. Selliste vabastuste kehtestamisel tuleb eelkõige arvesse võtta aine olemusega seotud tervise- ja keskkonnariski proportsionaalsust, näiteks juhul kui risk oleneb aine füüsikalisest olekust.

3. Enne otsust ainete kandmise kohta XIV lisasse soovitab agentuur liikmesriikide komitee arvamust arvesse võttes lisasse kandmiseks prioriteetseid aineid, tuues iga aine kohta ära lõikes 1 sätestatud andmed. Prioriteetseks peetakse tavaliselt aineid:

XIV lisasse kantavate ainete arvu ja lõike 1 alusel kindlaksmääratud kuupäeva osas tuleb võtta arvesse agentuuri suutlikkust käsitleda taotlusi ettenähtud aja jooksul. Agentuur esitab oma esimese soovituse XIV lisasse kantavate prioriteetsete ainete kohta hiljemalt … (62). Agentuur esitab vähemalt igal teisel aastal edasised soovitused täiendavate ainete kandmiseks XIV lisasse.

4. Enne kui agentuur saadab oma soovituse komisjonile, teeb ta selle avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, näidates selgelt ära avaldamiskuupäeva, võttes arvesse teabele juurdepääsu käsitlevaid artikleid 117 ja 118. Agentuur kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi kolme kuu jooksul alates avaldamiskuupäevast, eelkõige seoses kasutusaladega, mis tuleks vabastada autoriseerimise nõudest.

5. Kui lõikes 6 ei sätestata teisiti, ei kohaldata pärast aine kandmist XIV lisasse selle aine suhtes VIII jaotises sätestatud menetluse alusel uusi piiranguid, mis hõlmavad aine, valmistise või toote koostises esineva aine XIV lisas kirjeldatud olemuslikest omadustest tulenevaid ja aine kasutamisega seotud riske inimeste tervisele või keskkonnale.

6. XIV lisas loetletud aine suhtes võib VIII jaotises sätestatud menetluse alusel kehtestada uusi piiranguid, mis hõlmavad too(de)te koostises esineva aine kasutamisest tulenevaid riske inimeste tervisele või keskkonnale.

7. XIV lisasse ei kanta aineid või sealt võetakse välja ained, mille igasugune kasutamine on VIII jaotise või muude ühenduse õigusaktide alusel keelatud.

8. Ained, mis uue teabe põhjal ei vasta enam artikli 56 kriteeriumitele, arvatakse XIV lisast välja artikli 132 lõikes 3 osutatud korras.

1. Käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud korda kohaldatakse artiklis 56 osutatud kriteeriumitele vastavate ainete määratlemiseks ja loetelu koostamiseks kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse. Agentuur osutab, millised selles loetelus olevad ained kuuluvad tema artikli 82 lõike 3 punkti e kohasesse tööprogrammi.

2. Komisjon võib paluda agentuuril koostada vastavalt XV lisa asjakohastele sätetele toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 56 sätestatud kriteeriumitele. Toimikus võib vajadusel piirduda osutamisega direktiivi 67/548/EMÜ I lisa sissekandele. Agentuur teeb kõnealuse toimiku liikmesriikidele kättesaadavaks.

3. Mis tahes liikmesriik võib koostada vastavalt XV lisale toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 56 sätestatud kriteeriumitele, ning edastada selle agentuurile. Toimikus võib vajadusel piirduda osutamisega direktiivi 67/548/EMÜ I lisa sissekandele. Agentuur teeb nimetatud toimiku teistele liikmesriikidele kättesaadavaks 30 päeva jooksul alates selle saamisest.

4. Agentuur avaldab oma veebilehel teate, et aine kohta on koostatud XV lisa kohane toimik. Agentuur kutsub kõiki huvitatud isikuid esitama agentuurile kindlaks tähtpäevaks kommentaare.

5. 60 päeva jooksul alates toimiku edastamisest võivad teised liikmesriigid või agentuur ise esitada agentuurile kommentaare aine määratlemise kohta toimikus vastavalt artiklis 56 esitatud kriteeriumidele .

6. Kui agentuur märkuseid ei saa, lisab ta nimetatud aine lõikes 1 osutatud loetellu. Agentuur võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 57 lõike 3 kohaselt.

7. Märkuste laekumise korral teiselt liikmesriigilt või muult huvitatud isikult või agentuuri enda algatusel suunab agentuur toimiku liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 5 osutatud 60-päevase perioodi lõppemisest.

8. Kui liikmesriikide komitee jõuab 30 päeva jooksul alates toimiku suunamisest aine määratlemise osas ühehäälsele kokkuleppele, lisab agentuur aine lõikes 1 osutatud loetellu. Agentuur võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 57 lõike 3 kohaselt.

9. Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon aine määratlemist käsitleva ettepaneku eelnõu kolme kuu jooksul alates liikmesriikide komitee arvamuse saamisest. Lõplik otsus aine määratlemise kohta võetakse vastu artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras.

10. Agentuur avaldab lõikes 1 osutatud loetelu oma veebilehel ja ajakohastab seda viivitamata pärast seda, kui on tehtud otsus aine loetellu kandmise kohta.

1. Komisjon vastutab autoriseerimist käsitlevate otsuste tegemise eest kooskõlas käesoleva jaotisega.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, antakse autoriseering siis, kui aine kasutamisel selle XIV lisas kirjeldatud olemuslikest omadustest tulenev risk inimeste tervisele või keskkonnale on piisavalt ohjatud vastavalt I lisa punktile 6.4 ja dokumenteeritud taotleja kemikaaliohutuse aruandes. Komisjon arvestab kõigi otsuse tegemise ajal teadaolevate heidete, emissioonide ja kadudega.

Komisjon ei arvesta ohtusid inimeste tervisele, mis tulenevad aine kasutamisest meditsiiniseadmes, mida reguleeritakse nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta), (63) nõukogu 14. juuni 2003. aasta direktiiviga 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (64) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (65).

4. Kui autoriseeringut ei saa anda lõike 2 alusel või lõikes 3 nimetatud ainetele, võib autoriseeringu anda juhul, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Vastav otsus võetakse vastu pärast kõikide järgmiste asjaolude arvesse võtmist:

5. Kasutusala autoriseeringut ei anta, kui see nõrgendaks XVII lisas sätestatud piirangut.

6. Autoriseering antakse üksnes juhul, kui taotlus vastab artikli 61 nõuetele.

7. Kui autoriseeringu taotlus sisaldab artikli 61 lõike 5 punktis b nimetatud teavet, võetakse seda teavet arvesse käesoleva artikli lõike 8 kohase läbivaatamise tähtaja kindlaksmääramisel.

8. Autoriseeringud vaadatakse teatud aja möödumisel läbi (läbivaatamise tähtaeg määratakse kindlaks iga üksiku juhtumi puhul eraldi), ilma et see piiraks otsuseid autoriseeringu järgnevate läbivaatamistähtaegade kohta ja tavaliselt kehtestatakse tingimused, sealhulgas seire.

10. Olenemata autoriseeringu mis tahes tingimustest tagab autoriseeringu valdaja, et kokkupuudet vähendatakse sellise tasemeni, mis on tehniliselt ja praktiliselt võimalik.

1. Vastavalt artiklile 59 antud autoriseeringud on kehtivad seni, kuni komisjon teeb läbivaatamise alusel otsuse nende muutmise või tühistamise kohta, eeldusel, et autoriseeringu valdaja esitab läbivaatamise aruande vähemalt 18 kuud enne autoriseeringu läbivaatamistähtaja möödumist. Uue taotluse puhul võib autoriseeringu valdaja esmase taotluse kõikide osade uuesti esitamise asemel esitada ainult olemasoleva loa numbri vastavalt teisele, kolmandale ja neljandale lõigule.

Autoriseeringu valdaja, kellele anti autoriseering vastavalt artiklile 59, esitab oma taotlusele lisatud asendusplaanide ajakohastatud versioonid. Kui autoriseeringu valdaja ei suuda tõendada, et risk on adekvaatselt ohjatud, esitab ta esmases taotluses sisaldunud sotsiaal-majandusliku analüüsi, alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate analüüsi ning asenduskava ajakohastatud versioonid.

Kui ta nüüd suudab tõendada, et risk on piisavalt ohjatud, esitab ta ajakohastatud kemikaaliohutuse aruande.

Kui esmase taotluse mis tahes muud osad on muutunud, esitab ta nende osade ajakohastatud andmed.

Komisjon määrab mõistliku tähtpäeva, mis ajaks autoriseeringu valdaja(d) võib (võivad) esitada läbivaatamiseks vajalikku täiendavat teavet, ning teatab, mis ajaks ta võtab vastu otsuse vastavalt artiklile 63.

3. Oma läbivaatamisotsuses võib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes autoriseeringut muuta või selle tühistada alates otsuse tegemise ajast, kui muutunud asjaolude alusel ei oleks autoriseeringut antud.

Juhul, kui esineb tõsine ja otsene risk inimeste tervisele või keskkonnale, võib komisjon autoriseeringu kuni läbivaatamiseni peatada, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

4. Kui direktiivis 96/61/EÜ osutatud keskkonnakvaliteedi standardit ei järgita, võib asjaomase aine kasutamisalale antud autoriseeringud uuesti läbi vaadata.

5. Kui direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud keskkonnaalaseid eesmärke ei järgita, võib autoriseeringud asjaomase aine kasutamiseks vastavas jõgikonnas uuesti läbi vaadata.

6. Kui läbivaatamise tulemusena on aine kasutamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/117/EMÜ (66) kohaselt keelatud või muul viisil piiratud, tühistab komisjon vastava kasutusala autoriseeringu.

2. Autoriseeringutaotlusi võib (võivad) esitada aine tootja(d), importija(d) ja/või allkasutaja(d). Taotlusi võib esitada üks või mitu isikut.

3. Taotlusi võib esitada ühe või mitme aine ja ühe või mitme kasutusala kohta. Taotlusi võib esitada taotleja omakasutus(t)e kohta ja/või kasutusalade kohta, milleks ta kavatseb aine turule viia.

6. Taotlus ei sisalda ohtusid inimeste tervisele, mis tulenevad aine kasutamisest meditsiiniseadmes, mida reguleeritakse nõukogu direktiividega 90/385/EMÜ, 93/42/EMÜ ja 98/79/EÜ.

7. Loataotluse esitamisel tuleb maksta tasu, mida nõutakse vastavalt IX jaotisele.

1. Kui aine kasutusala kohta on esitatud autoriseeringutaotlus, võib järgmine taotleja viidata eelmise taotluse osadele, mis esitati vastavalt artikli 61 lõike 4 punktile d ja lõike 5 punktidele a ja b eeldusel, et järgmisel taotlejal on loataotluse nendele osadele viitamiseks autoriseeringu varasema taotleja nõusolek.

2. Kui aine kasutusala kohta on antud autoriseering, võib järgmine taotleja viidata autoriseeringu valdaja poolt vastavalt artikli 61 lõike 4 punktile d ja lõike 5 punktidele a ja b esitatud taotluse osadele eeldusel, et järgmisel taotlejal on autoriseeringutaotluse nendele osadele viitamiseks autoriseeringu valdaja nõusolek.

1. Agentuur teatab taotlejale taotluse kättesaamise kuupäeva. Agentuuri riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitavad oma arvamuste eelnõud kümne kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.

2. Võttes arvesse teabele juurdepääsu käsitlevaid artikleid 117 ja 118, teeb agentuur oma veebilehel kättesaadavaks üldise teabe kasutusalade kohta, mille kohta on saabunud taotlused, ning määrab tähtpäeva, mis ajaks võivad asjast huvitatud kolmandad isikud esitada teavet alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta.

3. Oma arvamust ette valmistades kontrollib iga lõikes 1 viidatud komitee esmalt, kas taotlus sisaldab kogu artiklis 61 kirjeldatud teavet, mis on asjakohane tema pädevuse seisukohalt. Vajadusel esitavad komiteed teineteisega konsulteerides taotlejale ühise taotluse täiendava teabe saamiseks, et viia taotlus vastavusse artikli 61 nõuetega. Kui sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee peab seda vajalikuks, võib ta nõuda, et taotleja või kolmas isik esitaks kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavat teavet võimalike alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta. Komiteed võtavad samuti arvesse kolmandate isikute esitatud teavet.

5. Agentuur saadab nimetatud arvamuste eelnõud taotlejale lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks Ühe kuu jooksul alates arvamuse eelnõu kättesaamisest võib taotleja esitada kirjaliku teatise, milles avaldab soovi teha märkusi. Arvamuse eelnõu loetakse kättesaaduks seitse päeva pärast selle saatmist agentuuri poolt.

Kui taotleja ei soovi märkusi teha, saadab agentuur arvamused komisjonile, liikmesriikidele ja taotlejale 15 päeva jooksul alates tähtaja lõppemisest, mille jooksul taotleja võis märkusi esitada või 15 päeva jooksul alates taotlejalt teatise saamisest, et viimane ei soovi märkusi esitada.

Kui taotleja soovib märkusi esitada, saadab ta need agentuurile kirjalikult kahe kuu jooksul alates arvamuse eelnõu kättesaamisest. Komiteed kaaluvad märkusi ja võtavad oma lõpliku arvamuse vastu kahe kuu jooksul alates kirjalike märkuste kättesaamisest, võttes seejuures märkusi arvesse, kui see on asjakohane. Järgmise 15 päeva jooksul saadab agentuur arvamused koos kirjalike märkustega komisjonile, liikmesriikidele ja taotlejale.

6. Agentuur teeb vastavalt artiklitele 117 ja 118 kindlaks, millised tema arvamuste ja nende mis tahes lisade mittesalajased osad tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks agentuuri veebilehel.

7. Artikli 62 lõikega 1 reguleeritud juhtudel käsitleb agentuur taotlusi koos, tingimusel et esimese taotluse tähtpäevadest peetakse kinni.

8. Komisjon koostab autoriseeringu andmise otsuse eelnõu kolme kuu jooksul alates agentuuri arvamuste saamisest. Lõplik otsus autoriseeringu andmise või autoriseeringu andmisest keeldumise kohta tehakse artikli 132 lõikes 2 osutatud korras.

9. Komisjoni otsuste kokkuvõtted, sealhulgas autoriseeringu number, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks agentuuri poolt loodud ja ajakohastatavas andmebaasis.

10. Artikli 62 lõikega 2 reguleeritud juhtudel lühendatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega viiele kuule.

Nii autoriseeringu valdajad kui ka artikli 55 lõikes 2 osutatud allkasutajad, kes lisavad aineid valmistise koostisesse, kannavad autoriseeringu numbri märgistusele enne sellise aine võis sellist ainet sisaldava valmistise lubatud kasutuse eesmärgil turule viimist, ilma et see piiraks direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaldamist. Seda tuleb teha viivitamata, kui autoriseeringu number on tehtud avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artikli 63 lõikele 9.

1. Allkasutajad, kes kasutavad ainet vastavalt artikli 553 lõikele 2, teavitavad agentuuri kolme kuu jooksul alates aine esimesest tarnest.

2. Agentuur loob registri allkasutajate kohta, kes on esitanud teatise vastavalt lõikele 1, ning ajakohastab seda registrit. Agentuur tagab liikmesriikide pädevatele asutustele juurdepääsu kõnealusele registrile.

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULEVIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

1. Ainet või valmistise või toote koostises esinevat ainet, millele kehtivad XVII lisas toodud piirangud, ei toodeta, viida turule ega kasutata juhul, kui aine ei vasta nimetatud piirangu tingimustele. See ei kehti aine tootmisel, turuleviimisel või kasutamisel teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses. XVII lisas määratakse kindlaks, kas piirangut ei kohaldata seoses toote- ja tehnikaalase uurimis- ja arendustegevusega, ja samuti sätestatakse piirangust vabastamisel kehtivad maksimumkogused.

2. Piirangutele, mis on seotud inimeste tervist mõjutavate riskidega direktiivi 76/768/EMÜ reguleerimisalas, ei kohaldata lõiget 1 ainete kasutamisel nimetatud direktiivis määratletud kosmeetikatoodetes.

3. Kuni … (52) säilitab liikmesriik kõik aine tootmisele, turule viimisele või kasutamisele kehtestatud olemasolevad ja rangemad piirangud seoses XVI lisaga, eeldusel et nimetatud piirangutest on teavitatud vastavalt asutamislepingule. Hiljemalt… (62) koostab ja avaldab komisjon nimetatud piirangute loetelu.

1. Kui aine tootmisest, kasutamisest või turuleviimisest tuleneb inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu risk, millega on vaja tegeleda ühenduse tasandil, muudetakse XVI lisa vastavalt artikli 132 lõikes 3 osutatud korrale, võttes vastu uusi piiranguid või muutes XVI lisas toodud kehtivaid piiranguid nii aine kui valmistise või toote koostises esineva aine tootmise, kasutamise või turuleviimise kohta vastavalt artiklites 68–72 sätestatud korrale. Selliste otsuste tegemisel võetakse arvesse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas alternatiivide olemasolu.

Esimest lõiku ei kohaldata aine kasutamisel kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena.

2. Nii aine kui valmistise või toote koostises esineva aine puhul, mis vastab 1. või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele ja mida tarbija võib kasutada ning mille kohta komisjon on teinud ettepaneku kehtestada piirangud tarbijakasutusele, muudetakse XVI lisa artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras. Artikleid 68–72 ei kohaldata.

1. Kui komisjon arvab, et aine tootmine, turuleviimine või kasutamine nii ainena kui valmistise või toote koostisainena kujutab inimeste tervisele või keskkonnale sellist riski, mis pole piisavalt ohjatud ja millega on vaja tegeleda, palub komisjon agentuuril koostada XV lisa nõuetele vastav toimik.

2. XIV lisasse kantud ainete puhul kaalub agentuur pärast artikli 57 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäeva, kas nimetatud aine kasutamine toodetes kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud. Kui agentuur leiab, et riske ei ole piisavalt ohjatud, koostab ta XV lisa nõuetele vastava toimiku.

3. 12 kuu jooksul pärast komisjonilt lõikes 1 nimetatud taotluse saamist ja kui kõnealuses toimikus tõendatakse, et lisaks olemasolevatele meetmetele on vajalik rakendada ühenduse tasandil uusi meetmeid, soovitab agentuur piiranguid, et algatada piirangute kehtestamise menetlus.

4. Kui liikmesriik leiab, et aine tootmine, turuleviimine või kasutamine nii ainena kui valmistise või toote koostisainena kujutab inimeste tervisele või keskkonnale sellist riski, mis pole piisavalt ohjatud ja millega on vaja tegeleda, teavitab ta agentuuri oma ettepanekust koostada XV lisa asjakohaste sätete nõuetele vastav toimik. Kui aine ei ole arvatud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud agentuuri hallatavasse loetellu, koostab liikmesriik 12 kuu jooksul pärast agentuuri teavitamist XV lisa nõuetele vastava toimiku. Kui kõnealuses toimikus tõendatakse, et lisaks olemasolevatele meetmetele on vajalik rakendada ühenduse tasandil uusi meetmeid, esitab liikmesriik toimiku agentuurile XV lisas sätestatud vormis, et algatada piirangute kehtestamise menetlus.

Agentuur või liikmesriigid viitavad mis tahes toimikule, kemikaaliohutuse aruandele või riskide hindamisele, mis on agentuurile või liikmesriigile esitatud käesoleva määruse alusel. Samuti viitavad agentuur või liikmesriigid mis tahes asjakohasele riskihindamisele, mis on esitatud ühenduse muude määruste ja direktiivide kohaldamisel. Selleks annavad teised asutused, näiteks agentuurid, mis on asutatud ühenduse õiguse alusel ja mis täidavad sarnaseid ülesandeid, asjaomasele liikmesriigile või agentuurile sellekohase taotluse korral teavet.

Riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kontrollivad, kas esitatud toimik vastab XV lisa nõuetele. 30 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest teavitab vastav komitee piirangute kehtestamist soovitanud liikmesriiki või agentuuri sellest, kas toimik on nõuetekohane. Kui toimik ei ole nõuetekohane, esitatakse agentuurile või liikmesriigile kirjalikult põhjendused 45 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest. Agentuur või liikmesriik viib toimiku nõuetega vastavusse 60 päeva jooksul alates komiteede põhjenduste kättesaamisest; vastasel korral lõpetatakse käesoleva peatüki kohane menetlus. Agentuur avaldab viivitamata komisjoni või liikmesriigi kavatsuse algatada aine suhtes piirangute kehtestamise menetlus ning teavitab sellest neid, kes on esitanud taotluse antud aine registreerimiseks.

5. Agentuur haldab loetelu ainetest, mille kohta kas agentuur või liikmesriik kavandavad koostada või koostavad XV lisa nõuetele vastavat toimikut ettepandud piirangu kehtestamiseks. Kui aine kuulub sellesse loetellu, teist samasugust toimikut ei koostata. Kui kas liikmesriik või agentuur teeb ettepaneku XVII lisas loetletud olemasoleva piirangu läbivaatamiseks, tehakse sellekohane otsus artikli 132 lõikes 2 sätestatud korras liikmesriigi või agentuuri esitatud tõendite põhjal.

6. Ilma et see piiraks artiklite 117 ja 118 kohaldamist, teeb agentuur oma veebilehel avalikkusele viivitamata kättesaadavaks kõik toimikud, mis vastavad XV lisa nõuetele, kaasa arvatud vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 ette pandud piirangud, näidates sealjuures selgelt ära avaldamiskuupäeva. Agentuur kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kuue kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast üksikult või ühiselt järgmist:

Üheksa kuu jooksul alates artikli 68 lõikes 6 osutatud avaldamiskuupäevast koostab riskihindamise komitee toimiku asjaomaseid osi arvesse võttes arvamuse selle kohta, kas soovitatud piirangud on asjakohased tervise- ja/või keskkonnaohu vähendamiseks. Nimetatud arvamuses võetakse arvesse liikmesriikide koostatud toimikut või agentuuri poolt komisjoni taotlusel koostatud toimikut ning artikli 68 lõikes 6 osutatud huvitatud isikute seisukohti.

1. Kaheteistkümne kuu jooksul alates artikli 68 lõikes 6 osutatud avaldamiskuupäevast koostab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee soovitatud piirangute kohta arvamuse, mis põhineb toimiku asjaomaste osade ja piirangutega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude arvessevõtmisel. Komitee koostab arvamuse eelnõu soovitatud piirangute ja nende sotsiaal-majanduslike mõjude kohta, arvestades artikli 68 lõike 6 punktile b vastavaid analüüse või teavet, kui need on olemas. Agentuur avaldab arvamuse eelnõu viivitamata oma veebilehel. Agentuur kutsub huvitatud isikuid üles esitama märkuseid arvamuse eelnõu kohta 60 päeva jooksul pärast kõnealuse arvamuse eelnõu avaldamist.

2. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtab viivitamata vastu oma arvamuse, võttes vajaduse korral arvesse määratud tähtpäevaks saadud märkusi. Kõnealuses arvamuses arvestatakse huvitatud isikute märkuste ja sotsiaal-majandusliku analüüsiga, mis on esitatud artiklite 68 lõike 6 punkti b ja käesoleva artikli lõike 1 alusel.

3. Kui riskihindamise komitee arvamus erineb oluliselt liikmesriigi või komisjoni soovitatud piirangutest, võib agentuur sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse esitamise tähtpäeva maksimaalselt kuni 90 päeva võrra edasi lükata.

1. Agentuur esitab komisjonile viivitamata riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused ainena või valmistise või toote koostises esinevate ainete osas soovitatud piirangute kohta. Kui üks või kumbki komitee ei esita oma arvamust artiklis 69 ja artikli 70 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, teavitab agentuur sellest komisjoni ja esitab põhjused.

2. Ilma et see piiraks artiklite 117 ja 118 kohaldamist, avaldab agentuur kahe komitee arvamused viivitamata oma veebilehel.

3. Agentuur esitab komisjonile ja/või liikmesriigile taotluse korral kõik dokumendid ja tõendusmaterjalid, mis on agentuurile esitatud või mida agentuur on arvesse võtnud.

1. Kui artiklis 67 sätestatud tingimused on täidetud, koostab komisjon XVII lisa muudatuse eelnõu kolme kuu jooksul alates sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse saamisest või artikli 70 alusel kehtestatud tähtpäevaks, kui kõnealune komitee ei esita oma arvamust, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Kui muudatuse eelnõu kaldub esialgsest ettepanekust kõrvale või kui selles ei ole arvestatud agentuuri arvamustega, lisab komisjon üksikasjaliku selgituse erinevuste põhjuste kohta.

2. Lõplik otsus võetakse vastu artikli 132 lõikes 3 osutatud korras. Komisjon saadab muudatuse eelnõu liikmesriikidele vähemalt 45 päeva enne hääletamist.

1. Artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõigete 1 ja 5, artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõike 2, artikli 19 lõike 3, artikli 22 lõike 5, artikli 61 lõike 7 ja artikli 91 lõike 3 kohaselt nõutavad tasud määratakse kindlaks komisjoni määrusega, mis võetakse vastu artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras hiljemalt … (67).

2. Tasu ei tule maksta vahemikku 1–10 tonni jäävate ainete registreerimisel, kui registreerimistoimik sisaldab kogu VII lisas nõutavat teavet.

3. Lõikes 1 osutatud tasude struktuuri ja suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse käesoleva määruse kohaselt agentuurilt ja pädevatelt asutustelt nõutavat tööd ning nende suurus määratakse nii, et oleks võimalik tagada, et nendest laekuvad summad, koos artikli 95 lõike 1 kohase agentuuri eelarve muudest allikatest laekuvate summadega, oleks piisavad osutatavate teenuste eest tasumiseks. Registreerimistasude kindlaksmääramisel võetakse arvesse tööd, mida võib olla vaja teha VI jaotise kohaselt.

Artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõigete 1 ja 5, artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõike 4, artikli 17 lõike 2 ja artikli 18 lõike 2 korral võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse registreeritava aine koguseid.

Artikli 11 lõike 4 korral võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse seda, kas teave esitati ühiselt või eraldi.

Juhul kui esitatakse artikli 10 punkti a alapunkti xi kohane taotlus, võetakse tasude struktuuri ja suuruse määramisel arvesse tööd, mida agentuuril tuli teha põhjendusele hinnangu andmiseks.

4. Lõikes 1 osutatud määruses sätestatakse, millistel tingimusel kantakse osa tasudest üle asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

1. Euroopa Kemikaalide Agentuur asutatakse REACHi tehniliste, teaduslike ja haldusalaste aspektide juhtimiseks ja mõningatel juhtudel ka nende teostamiseks ning nimetatud aspektidega seotud järjepidevuse tagamiseks ühenduse tasandil.

2. Lõike 1 punktides c, d ja e osutatud komiteed (edaspidi “komiteed”), ja foorum võivad moodustada töörühmi. Sel eesmärgil võtavad nad kooskõlas oma töökorraga vastu täpse korra teatud ülesannete delegeerimiseks nimetatud töörühmadele.

3. Komiteed ja foorum võivad, kui nad peavad seda asjakohaseks, küsida oluliste üldteaduslike või eetiliste küsimustega seoses nõu asjakohastelt ekspertidelt.

1. Agentuur annab liikmesriikidele ja ühenduse asutustele parimat võimalikku teaduslikku ja tehnilist nõu niisugustes kemikaalidega seotud küsimustes, mis kuuluvad tema töövaldkonda ning mis suunatakse agentuurile vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori vastavalt artiklile 83 ning peaarvepidaja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 43.

Haldusnõukogu võtab vastu agentuuri kodukorra. Kõnealune kodukord avalikustatakse.

Haldusnõukogu täidab talle agentuuri eelarvega seoses pandud ülesandeid vastavalt artiklitele 95, 96 ja 102.

Haldusnõukogu nimetab apellatsiooninõukogu esimehe, liikmed ja asendusliikmed kooskõlas artikliga 88.

Haldusnõukogu edastab igal aastal kogu hindamise tulemuste seisukohast asjakohase teabe kooskõlas artikli 95 lõikega 6.

1. Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja ja kuni kuus komisjoni poolt ametisse nimetatud esindajat, sealhulgas kolm hääleõiguseta isikut, kes esindavad huvitatud isikuid.

Iga liikmesriik esitab ühe haldusnõukogu liikme. Esitatud liikmed nimetab ametisse nõukogu.

2. Liikmed nimetatakse nende asjakohaste ekspertteadmiste ja -kogemuste alusel, mida nad evivad kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas, tagades samas, et nõukogu liikmed omavad asjakohaseid ekspertteadmisi üldistes, finants- ja õigusküsimustes.

3. Ametiaja pikkus on neli aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada. Esimeseks ametiajaks nimetab komisjon pooled enda määratavatest isikutest ja nõukogu 12 enda määratavatest isikutest, kelle ametiaja pikkus on kuus aastat.

1. Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ning nende ametiaeg lõpeb koos nende liikmestaatuse lõppemisega haldusnõukogus. Ametiaega võib üks kord pikendada.

1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees või kutsutakse see kokku vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

3. Haldusnõukogu koosolekutest võivad ilma hääleõiguseta osa võtta artikli 75 lõike 1 punktides c–f nimetatud komiteede esimehed ja foorumi esimees.

Haldusnõukogu võtab vastu hääletamise korra, kaasa arvatud tingimused, mille puhul on liikmel õigus teise liikme nimel hääletada. Haldusnõukogu langetab otsused kõikide oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

1. Agentuuri juhib tegevdirektor, kes täidab oma kohustusi ühenduse huvides ning sõltumatult mis tahes konkreetsetest huvidest.

3. Tegevdirektor esitab igal aastal haldusnõukogule kinnitamiseks järgmised dokumendid:

1. Komisjon esitab kandidaadid tegevdirektori kohale nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral mujal ajakirjandusväljaannetes või veebilehtedel on avaldatud tööpakkumise kuulutus.

2. Haldusnõukogu nimetab ametisse agentuuri tegevdirektori, arvestades tema teeneid, dokumentaalselt tõendatud haldus- ja juhtimisoskusi ning samuti tema asjakohaseid kogemusi kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib seda üks kord pikendada kuni viie aasta võrra.

1. Iga liikmesriik võib üles seada kandidaate riskihindamise komitee liikme kohale. Tegevdirektor koostab kandidaatide nimekirja, mis avaldatakse agentuuri veebilehel. Haldusnõukogu nimetab nimekirja alusel ametisse komitee liikmed, kusjuures vähemalt ühe liikme, kuid mitte rohkem kui kaks liiget iga kandidaate esitanud liikmesriigi kandidaatide hulgast. Liikmete nimetamisel võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi artikli 76 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmisel.

2. Iga liikmesriik võib üles seada kandidaate sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikme kohale. Tegevdirektor koostab kandidaatide nimekirja, mis avaldatakse agentuuri veebilehel. Haldusnõukogu nimetab nimekirja alusel ametisse komitee liikmed, kusjuures vähemalt ühe liikme, kuid mitte rohkem kui kaks liiget iga kandidaate esitanud liikmesriigi kandidaatide hulgast. Liikmete nimetamisel võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi artikli 76 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmisel.

4. Komiteed püüdlevad selle poole, et nende liikmetel oleksid laialdased asjakohased ekspertteadmised. Sel eesmärgil võib igasse komiteesse koopteerida maksimaalselt viis lisaliiget nende eripädevuse alusel.

Komiteede liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ning neid võib ametisse tagasi nimetada.

Komiteede liikmeid võivad abistada teaduslike, tehniliste või regulatiivküsimuste konsultandid.

Tegevdirektoril või tema esindajal ja komisjoni esindajatel on õigus võtta vaatlejana osa kõikidest agentuuri või selle komiteede poolt kokku kutsutud komiteede ja töörühmade koosolekutest. Vastavalt vajadusele võib komitee liikmete või haldusnõukogu taotlusel kutsuda koosolekutest vaatlejaina osa võtma ka sidusrühmade esindajaid.

5. Pärast liikmesriigi poolt kandidaadiks seadmist ametisse nimetatud komiteede liikmed tagavad agentuuri ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.

6. Komiteede liikmete tööd toetatakse liikmesriikidele kättesaadavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Sel eesmärgil varustavad liikmesriigid nende poolt esitatud komiteede liikmeid piisavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Iga liikmesriigi pädev asutus aitab kaasa komiteede ja nende töörühmade tegevusele.

7. Liikmesriigid hoiduvad andmast riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee liikmetele või nende teaduslikele ja tehnilistele konsultantidele ja ekspertidele juhiseid, mis ei ole vastavuses nende isikute ülesannetega või agentuuri ülesannete, kohustuste ja sõltumatusega.

8. Arvamusi koostades annavad komiteed konsensuse saavutamiseks endast parima. Konsensuse mittesaavutamisel koostatakse arvamus, mis sisaldab liikmete enamuse seisukohta ja vähemuse seisukohta (seisukohti) koos vastavate põhjendustega.

9. Iga komitee koostab kuue kuu jooksul pärast komiteede esimest nimetamist ettepaneku oma töökorra kohta, mille kiidab heaks haldusnõukogu.

Töökorraga kehtestatakse eelkõige liikmete asendamise kord, teatud ülesannete töörühmadele delegeerimise kord, töörühmade loomise kord ning kord arvamuste kiireloomulise vastuvõtmise korra kehtestamiseks. Komiteede esimehed on agentuuri töötajad.

1. Iga liikmesriik määrab ametisse ühe foorumi liikme kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Liikmeid ametisse nimetades võetakse arvesse nende kohustusi ja kogemusi kemikaale käsitlevate õigusaktide jõustamisel ning liikmed hoiavad asjaomaseid kontakte liikmesriigi pädevate asutustega.

Foorum püüdleb selle poole, et tema liikmetel oleksid laialdased asjakohased ekspertteadmised. Sel eesmärgil võib foorumisse koopteerida maksimaalselt viis lisaliiget nende eripädevuse alusel. Kõnealused liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ning neid võib ametisse tagasi nimetada.

Agentuuri tegevdirektoril või tema esindajal ja komisjoni esindajatel on õigus osa võtta kõikidest foorumi ja selle töörühmade koosolekutest. Vastavalt vajadusele võib foorumi liikmete või haldusnõukogu taotlusel kutsuda koosolekutest vaatlejaina osa võtma ka sidusrühmade esindajaid.

2. Liikmesriigi poolt ametisse nimetatud foorumi liikmed tagavad foorumi ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.

3. Foorumi liikmete tööd toetatakse liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Iga liikmesriigi pädev asutus aitab kaasa foorumi ja selle töörühmade tegevusele. Liikmesriigid hoiduvad andmast foorumi liikmetele või nende teadus- ja tehnilistele konsultantidele ja ekspertidele juhiseid, mis ei ole vastavuses nende isikute ülesannete või foorumi ülesannete ja kohustustega.

4. Foorum koostab kuue kuu jooksul pärast foorumi esimest nimetamist ettepaneku oma töökorra kohta, mille kiidab heaks haldusnõukogu.

Töökorraga kehtestatakse eelkõige esimehe ametissenimetamise, asendamise ja liikmete asendamise kord ning teatud ülesannete töörühmadele delegeerimise kord.

1. Kui komitee peab vastavalt artiklile 76 otsustama, esitama arvamuse või kaaluma, kas liikmesriigi toimik vastab XV lisa nõuetele, määrab ta ühe oma liikmeist asja käsitlevaks ettekandjaks. Asjaomane komitee võib määrata teise liikme kaasettekandjaks. Ettekandjad ja kaasettekandjad kohustuvad iga juhtumi puhul tegutsema ühenduse huvides ning esitavad kirjalikult kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni. Komitee liiget ei määrata ettekandjaks, kui ta teatab, et tal on juhtumi sõltumatut kaalumist kahjustavaid huvisid. Asjaomane komitee võib ettekandja või kaasettekandja asendada igal ajal mõne teise oma liikmega, kui nimetatud isikud ei saa näiteks täita oma kohustusi ettenähtud perioodi jooksul või kui ilmnevad potentsiaalsed kahjustavad huvid.

2. Liikmesriigid edastavad agentuurile ekspertide nimed, kellel on tõendatud kogemused artiklis 76 nõutud ülesannete täitmiseks ning kes saavad osaleda komiteede töörühmades, märkides ära nende kvalifikatsiooni ja konkreetsed pädevusvaldkonnad.

Agentuur säilitab ekspertide nimekirja ja hoiab seda ajakohasena. Nimikiri sisaldab esimeses lõigus osutatud eksperte ja teisi, otse sekretariaadi poolt kindlaksmääratud eksperte.

3. Komitee liikmete või komiteede või foorumi töörühmades osalevate ekspertide poolset teenuste osutamist või muude ülesannete täitmist agentuuri heaks reguleerib agentuuri ja asjaomase isiku või, kui see on asjakohane, siis agentuuri ja asjaomase isiku tööandja vaheline kirjalik leping.

Asjaomast isikut või tema tööandjat tasustatakse agentuuri poolt vastavalt haldusnõukogu kehtestatud rahastamiskorras kindlaksmääratud tasuskaalale. Kui asjaomane isik ei täida oma kohustusi, on tegevdirektoril õigus lõpetada või peatada leping või pidada kinni tasu.

4. Teenuste puhul, mille osutamiseks on mitu potentsiaalset isikut, võidakse välja kuulutada osalemiskutse:

5. Agentuur võib kasutada ekspertide teenuseid muude eriülesannete täitmiseks, mille eest ta on vastutav.

1. Komiteede ja foorumi liikmete nimed avalikustatakse. Üksikliikmed võivad taotleda oma nimede mitteavalikustamist, kui nad usuvad, et avalikustamine võib neid ohustada. Tegevdirektor otsustab, kas rahuldada selline taotlus. Iga ametissenimetamise avaldamisel täpsustatakse iga liikme erialane kvalifikatsioon.

2. Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ning komiteede ja foorumi liikmed esitavad deklaratsiooni, millega nad kohustuvad oma ülesandeid täitma, ja deklaratsiooni huvide kohta, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult.

3. Igal koosolekul teevad haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, komiteede ja foorumi liikmed ning koosolekul osalevad eksperdid mis tahes päevakorrapunktiga seoses teatavaks oma huvid, mida võidakse pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Isik, kes teeb teatavaks sellised huvid, et saa osaleda vastava päevakorrapunkti hääletamisel.

2. Esimehel ja kahel liikmel on asendusliikmed, kes neid puudumise korral esindavad.

3. Haldusnõukogu nimetab komisjoni poolt vastu võetud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast ametisse esimehe, teised liikmed ja asendusliikmed nende asjakohaste ekspertteadmiste ja -kogemuste alusel, mida nad evivad kemikaaliohutuse, loodusteaduste või regulatiiv- ja kohtumenetluse valdkonnas.

Haldusnõukogu võib tegevdirektori soovitusel nimetada täiendavaid liikmeid ja nende asendusliikmeid sama korra kohaselt, kui see on vajalik edasikaebuste menetlemise rahuldava kiiruse tagamiseks.

4. Apellatsiooninõukogu liikmete vajaliku kvalifikatsiooni määrab kindlaks komisjon artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras.

1. Apellatsiooninõukogu liikmete, kaasa arvatud esimehe ja asendusliikmete ametiaja pikkus on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite juhistega.

3. Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi täita agentuuris muid kohustusi. Liikmed võivad täita oma ülesandeid osalise tööajaga.

4. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada ega nimekirjast kustutada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja komisjon teeb vastava otsuse pärast haldusnõukogult arvamuse saamist.

5. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikke huvisid või kui nad on varem olnud menetluse ühe osapoole esindajad või osalenud edasikaevatud otsuse tegemisel.

6. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab lõikes 5 nimetatud põhjustel, et ta ei tohi võtta osa apellatsioonimenetlusest, teavitab ta sellest apellatsiooninõukogu. Apellatsioonimenetluse mis tahes osaline võib lõikes 5 nimetatud mis tahes põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamisotsuse aluseks ei või olla liikme kodakondsus.

7. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget apellatsiooninõukogus tema asendusliige.

1. Edasi võib kaevata agentuuri poolt vastavalt artiklile 9, artiklile 20, artikli 27 lõikele 6, artikli 30 lõigetele 2 ja 3 ning artiklile 50 vastu võetud otsuseid.

Edasikaebamise õigust omavad isikud, edasikaebamisel kehtivad tähtajad, tasud ja kaebuse vorm

1. Iga füüsiline või juriidiline isik võib esitada kaebuse temale adresseeritud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2. Edasikaebus ning selle põhjendus tuleb esitada agentuurile kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, siis alates päevast, mil ta otsusest teada sai, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

3. Agentuuri otsuse peale kaebust esitavalt isikult võidakse nõuda tasu maksmist vastavalt IX jaotisele.

1. Kui tegevdirektor leiab pärast apellatsiooninõukogu esimehega konsulteerimist, et edasikaebus on vastuvõetav ja piisavalt põhjendatud, võib ta otsust parandada 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest kooskõlas artikli 91 lõikega 2.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetamata juhtudel teeb apellatsiooninõukogu esimees 30 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist kindlaks, kas artikli 91 lõike 2 kohaselt esitatud kaebus on vastuvõetav. Jaatava vastuse korral edastatakse kaebus apellatsiooninõukogule kaebuse aluste läbivaatamiseks. Kaebuse menetlusosalistel on õigus anda menetluse käigus suulisi seletusi.

3. Apellatsiooninõukogu võib kasutada agentuuri pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle agentuuri pädevale organile.

4. Apellatsiooninõukogu menetluskorra määrab kindlaks komisjon artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras.

1. Esimese Astme Kohtule ja Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklitele 225 ja 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või agentuuri otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

2. Kui agentuur ei langeta otsust, võib vastavalt asutamislepingu artiklitele 225 või 232 esitada Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule tegevusetuse hagi.

3. Agentuur peab võtma vajalikke meetmeid Esimese Astme Kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

1. Agentuur hoolitseb selle eest, et selgitada varakult välja võimalikud konfliktiallikad agentuuri arvamuste ja muude ühenduse õiguse alusel asutatud asutuste arvamuste vahel, kaasa arvatud ühenduse ametid, millel on sarnased ülesanded ühiseid huve puudutavates küsimustes.

2. Võimaliku konfliktiallika tuvastamisel võtab agentuur ühendust asjaomase asutusega, et tagada igasuguse asjakohase teadusliku ja tehnilise teabe jagamine ning selgitada välja vastuolu tekitada võivad teadusalased ja tehnilised küsimused.

3. Kui tegemist on olulise konfliktiga teadusalastes või tehnilistes küsimuses ning asjaomane asutus on ühenduse amet või teaduskomitee, teevad agentuur ja asjaomane asutus koostööd konflikti lahendamiseks või ühisdokumendi esitamiseks komisjonile, mis selgitab konflikti olemust teadusalastes ja/või tehnilistes küsimuses.

3. Tegevdirektor koostab hiljemalt iga aasta 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab järgmiseks eelarveaastaks kavandatavaid tegevuskulusid ja tööprogrammi, ning edastab kõnealuse esialgse projekti koos ametikohtade loetelu ja ametikohtade ajutise loeteluga haldusnõukogule.

5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt koostatud projekti põhjal agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Haldusnõukogu edastab nimetatud kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

6. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa ühenduste esialgse eelarveprojektiga.

7. Komisjon kannab kalkulatsiooni põhjal Euroopa ühenduste esialgsesse eelarveprojekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvesse arvatava toetuse suuruse, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklile 272.

8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad agentuuri toetamiseks ettenähtud assigneeringud.

9. Haldusnõukogu võtab vastu agentuuri eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa ühenduste üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

10. Eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu igasugune muutmine toimub eespool osutatud korras.

11. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Eelarvepädevad institutsioonid teatavad sellest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul alates projektist teatamise kuupäevast.

1. Tegevdirektor täidab eelarvevahendite käsutaja kohustusi ning vastutab agentuuri eelarve täitmise eest.

2. Agentuuri peaarvepidaja teostab järelevalvet agentuuri poolt kohustuste võtmise ja kulutuste eest tasumise ning agentuuri kõikide tulude tõendamise ja laekumise üle.

3. Pärast iga rahandusaasta lõppu esitab agentuuri peaarvepidaja hiljemalt 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 128, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (68).

4. Pärast iga rahandusaasta lõppu edastab komisjoni peaarvepidaja hiljemalt 31. märtsiks kontrollikojale agentuuri esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega lõppenud rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise kohta. Vastava rahandusaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 129 kohaste tähelepanekute saamist agentuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel agentuuri raamatupidamise lõpparuande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

6. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse agentuuri raamatupidamise lõpparuande kohta.

7. Tegevdirektor edastab raamatupidamise lõpparuande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

9. Tegevdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

10. Euroopa Parlament annab enne N+2 aasta 30. aprilli nõukogu soovituse põhjal heakskiidu tegevdirektori tegevusele seoses eelarve täitmisega aastal N.

1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse agentuuri suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (69) sätteid.

2. Agentuur on seotud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (70) ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse agentuuri kogu personali suhtes.

3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja dokumentides sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võivad vajadusel agentuurilt raha saajate ja raha jaotamise eest vastutavate isikute juures läbi viia kohapealseid inspekteerimisi.

Agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need ei tohi lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik agentuuri tegevuseks ja komisjon on andnud oma eelneva nõusoleku.

1. Agentuur on ühenduse asutus ja juriidiline isik. Agentuuril on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele juriidilistele isikutele antakse. Eelkõige võib agentuur omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtumenetluse osaliseks.

1. Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus. Otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale mis tahes vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur kõik tema või tema teenistujate poolt nende kohustuste täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguste ühistele üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

3. Töötajate isiklikku finants- ja distsiplinaarvastutust agentuuri ees reguleerivad agentuuri töötajate suhtes kohaldatavad vastavad eeskirjad.

Agentuuri suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

1. Agentuuri teenistujate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavaid eeskirju. Agentuur kasutab oma teenistujate suhtes ametisse nimetavale asutusele antud volitusi.

3. Agentuuri teenistujateks on komisjoni või liikmesriikide poolt sinna ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud ja agentuuri ülesannete täitmiseks tööle võetud muud teenistujad. Personali värbamisel järgib agentuur töölevõtmise plaani, mis tuleb lisada artikli 77 punktis d osutatud mitmeaastasesse tööprogrammi.

1. Agentuuri suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. (71)

2. Agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Haldusnõukogu liikmed, komiteede ja foorumi liikmed, eksperdid ning agentuuri ametnikud ja muud teenistujad on kohustatud isegi pärast oma kohustuste lõppemist mitte avaldama teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Haldusnõukogu võib asjaomase komitee või foorumi nõusolekul kutsuda kolmandate riikide esindajaid osalema agentuuri töös.

Haldusnõukogu võib asjaomase komitee või foorumi nõusolekul kutsuda agentuuri töös vaatlejatena osalema niisuguste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle huvid on seotud kemikaalide reguleerimise valdkonnaga.

Haldusnõukogu arendab komisjoni nõusolekul asjakohaseid kontakte agentuuri ning vastavate sidusrühmi esindavate organisatsioonide vahel.

Läbipaistvuse tagamiseks võtab haldusnõukogu tegevdirektori ettepanekul ja komisjoni nõusolekul vastu eeskirjad, mille eesmärgiks on tagada avalikkusele ainete või valmististe või toodete koostises esinevate ainete ohutust käsitleva mittesalajase regulatiivse, teadusliku või tehnilise teabe kättesaadavus.

1. Agentuur teeb koostööd teiste ühenduse asutustega, et tagada vastastikune toetus nende vastavate ülesannete täitmisel ning eelkõige selleks, et vältida asutuste töö dubleerimist.

2. Tegevdirektor kehtestab pärast riskihindamise komitee ja Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimist töökorra, mis käsitleb aineid, mille kohta on taotletud arvamust toiduohutuse kontekstis. Haldusnõukogu võtab töökorra vastu komisjoni nõusolekul.

Käesolev jaotis ei mõjuta muul viisil Euroopa Toiduohutusametile antud pädevust.

4. Tegevdirektor kehtestab pärast riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ning tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist töötajate kaitset käsitleva töökorra. Haldusnõukogu võtab töökorra vastu komisjoni nõusolekul.

Käesolev jaotis ei mõjuta tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteele ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile antud pädevust.

Agentuur määrab kindlaks vormid, mis tehakse kättesaadavaks tasuta, ja tarkvarapaketid, mis tehakse kättesaadavaks agentuuri veebilehel, ning mida kasutatakse agentuurile teabe edastamiseks. Liikmesriigid, tootjad, importijad, levitajad või allkasutajad kasutavad nimetatud vorme ja pakette agentuurile teabe esitamiseks vastavalt käesolevale määrusele. Eelkõige teeb agentuur kättesaadavaks tarkvaravahendid, et hõlbustada igasuguse teabe esitamist seoses artikli 12 lõike 1 kohaselt registreeritud ainetega.

Registreerimisel kasutatakse artikli 10 punktis a osutatud tehnilise toimiku esitamisel IUCLID-vormi. Maksimaalse ühtlustamise tagamiseks kooskõlastab agentuur nimetatud vormi edasise arendamise Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

1. Iga tootja või importija või tootjate või importijate rühm, kes viib turule artikli 111 reguleerimisalasse kuuluva aine, esitab agentuurile järgmise teabe selle lisamiseks andmikku vastavalt artiklile 113, kui seda pole registreerimise osana juba esitatud:

2. Kui lõikes 1 sätestatud kohustuse tulemusel tehakse andmikku sama aine kohta erinevaid kandeid, teevad teavitajad ja registreerijad kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele andmikku kooskõlastatud kande tegemise osas.

1. Agentuur loob andmebaasi vormis klassifitseerimis- ja märgistusandmiku, kuhu kantakse artikli 112 lõikes 1 osutatud teave, kaasa arvatud artikli 112 lõike 1 alusel teatavaks tehtud teave ning samuti ka registreerimistaotluse osana esitatud teave, ja haldab seda. Andmebaasis sisalduv artikli 118 lõikes 1 kindlaksmääratud teave on avalikult kättesaadav. Agentuur tagab kõikide andmikku kuuluvate ainete muudele andmetele juurdepääsu teavitajatele ja registreerijatele, kes on vastava aine kohta teavet esitanud kooskõlas artikli 29 lõikega 1.

Agentuur ajakohastab andmikku vastavalt artikli 112 lõikele 3 ajakohastatud teabe saamisel.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud teabele registreerib agentuur, kui see on asjakohane, iga sissekande kohta järgmise teabe:

1. Ühenduse tasandil ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus kantakse alates… (51) direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse tavaliselt aine klassifitseerimisel 1., 2. või 3. kategooria kantserogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise ainena või sissehingamisel sensibiliseerivalt toimiva ainena. Muudel eesmärkidel ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse võib samuti kanda direktiivi 67/548/EMÜ I lisasse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui esitatakse põhjendus, milles näidatakse vajadust võtta meetmeid ühenduse tasandil. Selleks võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada agentuurile ettepanekuid klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamiseks vastavalt XV lisale.

2. Riskihindamise komitee võtab ettepaneku kohta vastu arvamuse, andes asjaomastele osapooltele võimaluse märkuste tegemiseks. Agentuur edastab kõnealuse arvamuse koos kõikide märkustega komisjonile, kes võtab vastu otsuse vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõikele 3.

1. Liikmesriigid esitavad iga viie aasta järel komisjonile aruande käesoleva määruse toimimise kohta oma territooriumidel, mis sisaldab hindamist ja jõustamist puudutavaid osi vastavalt artiklile 126.

2. Agentuur esitab iga viie aasta järel komisjonile aruande käesoleva määruse toimimise kohta. Agentuuri aruanne sisaldab andmeid teabe ühise esitamise kohta vastavalt artiklile 11 ning ülevaadet teabe eraldi esitamisel toodud selgitustest.

3. Komisjon avaldab iga viie aasta järel üldaruande käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemuste kohta, mis sisaldab lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet.

1. Agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Järgmise teabe avaldamine loetakse tavaliselt asjaomaste isikute ärihuvide kaitset kahjustavaks:

Kui inimeste tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks, näiteks eriolukordades, on oluline rakendada kiireid meetmeid, võib agentuur käesolevas lõikes kirjeldatud teabe avalikustada.

3. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra vastu hiljemalt… (54).

4. Agentuuri poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsuste peale võib asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

1. Järgmine agentuuri valduses olev teave nii aine kui valmististe või toodete koostises esinevate ainete kohta tehakse Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks kooskõlas artikli 76 lõike 2 punktiga d:

2. Järgmine teave, mis käsitleb nii aineid kui valmististe või toodete koostises esinevaid aineid, tehakse Internetis avalikkusele tasuta kättesaadavaks kooskõlas artikli 76 lõike 2 punktiga d, välja arvatud juhul, kui teavet esitanud pool esitab agentuuri poolt kehtivaks tunnistatud põhjenduse vastavalt artikli 10 punkti a alapunktile xi selle kohta, miks võib selline avaldamine kahjustada registreerija või muu asjaomase poole ärihuve:

Olenemata artiklitest 117 ja 118 võib agentuuri poolt käesoleva määruse alusel saadud teavet avalikustada mis tahes kolmanda riigi valitsusele või asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile vastavalt lepingule, mis on sõlmitud ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) (72) või asutamislepingu artikli 181a lõikele 3 eeldusel, et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva määruse alusel pädevatele asutustele antud ülesannete täitmise ning komisjoni ja agentuuriga koostöö tegemise eest käesoleva määruse rakendamisel . Liikmesriigid annavad pädevate asutuste käsutusse piisavad ressursid, mis koos muude olemasolevate ressurssidega võimaldavad neil õigeaegselt ja tõhusalt täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Pädevad asutused teevad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel koostööd ja annavad sel eesmärgil teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kogu vajalikku ja kasulikku abi.

Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad üldsust ainetega kaasnevatest riskidest, kui seda peetakse inimeste tervise või keskkonna kaitsmise seisukohast vajalikuks. Komisjon koostab suunised vastavalt artikli 132 lõikes 3 osutatud menetlusele, eesmärgiga kooskõlastada liikmesriikide tegevust selles vallas.

Pädevad asutused edastavad agentuurile elektroonselt mis tahes nende käsutuses oleva teabe seoses ainetega, mis on registreeritud kooskõlas artikli 12 lõikega 1 ning mille kohta käivad toimikud ei sisalda VII lisas osutatud kogu teavet, eelkõige juhul, kui jõustamise ja järelevalve käigus on tuvastatud riskikahtlus. Pädev asutus ajakohastab nimetatud teavet vastavalt vajadusele.

Lisaks agentuuri poolt artikli 76 lõike 2 punkti f alusel antavatele tegutsemisjuhistele loob iga liikmesriik riikliku kasutajatoe, et anda tootjatele, importijatele, allkasutajatele ja kõikidele teistele huvitatud isikutele nõu käesolevast määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste osas, eelkõige seoses ainete registreerimisega vastavalt artikli 12 lõikele 1.

Liikmesriigid kasutavad ametlike kontrollide süsteemi ning muid asjaoludele vastavaid tegevusi.

Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt … (49) ja teavitavad komisjoni viivitamatult kõikidest hilisematest neid mõjutavatest muudatustest.

Seoses jõustamisega sisaldab artikli 116 lõikes 1 osutatud aruanne eelmise aruandlusperioodi jooksul läbiviidud ametlike kontrollide tulemusi, teostatud järelevalvet, ettenähtud karistusi ja muid artiklite 124 ja 125 kohaselt võetud meetmeid. Foorum lepib kokku aruannetes käsitletavad ühised küsimused. Komisjon teeb need aruanded kättesaadavaks agentuurile ja foorumile.

1. Vastavalt lõikele 2 ei tohi liikmesriigid keelata, piirata või takistada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sellise aine tootmist, importimist, turuleviimist ega kasutamist nii ainena kui valmistise või toote koostisainena, mis vastab käesolevale määrusele ja, kui see on asjakohane, siis käesoleva määruse rakendamisel vastu võetud ühenduse õigusaktidele.

2. Käesolevas määruses sätestatu ei takista liikmesriikidel säilitamast või ette nägemast riiklikke nõudeid töötajate, inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, mida kohaldatakse juhtudel, kui käesolev määrus ei ühtlusta tootmist, turule viimist ja kasutamist käsitlevaid nõudeid.

1. Kui liikmesriigil on põhjendatult alust uskuda, et seoses nii aine kui valmistise või toote koostises esineva ainega, mis vastab küll käesoleva määruse nõuetele, on oluline rakendada kiireid meetmeid inimeste tervise või keskkonna kaitsmiseks, võib antud liikmesriik võtta kasutusele asjakohaseid ajutisi meetmeid. Liikmesriik teatab sellest viivitamatult komisjonile, agentuurile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust ja esitades teadusliku või tehnilise teabe, millel ajutised meetmed põhinevad.

2. Komisjon võtab vastavalt artikli 132 lõikes 3 osutatud menetlusele otsuse vastu 60 päeva jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist. See otsus kas:

3. Juhul kui lõike 2 punktis a osutatud otsuse korral sisaldab liikmesriigi rakendatud ajutine meede aine turuleviimise või kasutamise piiramist, algatab asjaomane liikmesriik ühenduse piirangute menetluse, esitades agentuurile XV lisale vastava toimiku kolme kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast.

4. Lõike 2 punktis a viidatud otsuse korral kaalub komisjon, kas käesolevat määrust on vaja kohandada.

Pädevad asutused, agentuur ja komisjon põhjendavad kõiki käesoleva määruse alusel langetatud otsuseid.

Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 132 lõikes 3 osutatud korras.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 3 ja 7 sätestatud nõueandemenetlust, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud regulatiivkomitee menetlust, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

2. Selleks võib komisjon, kuni tegevdirektori ametissenimetamiseni vastavalt artiklile 83, määrata agentuuri nimel ametisse töötajaid, sealhulgas ajutiselt tegevdirektori haldusülesandeid täitva isiku, ja sõlmida muid lepinguid, kasutades selleks agentuuri jaoks ette nähtud eelarvelisi vahendeid.

1. Teavitajatele esitatud taotlusi pädevatele asutustele täiendava teabe andmiseks vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 2 käsitletakse käesoleva määruse artikli 50 kohaselt tehtud otsustena.

2. Teavitajatele esitatud taotlusi aine kohta täiendava teabe andmiseks vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 1 käsitletakse käesoleva määruse artikli 51 kohaselt tehtud otsustena.

Sellised ained loetakse kuuluvaks ühenduse hindamisplaani vastavalt käesoleva määruse artikli 43 lõikele 2 ning neid käsitletakse kui aineid, mille on kooskõlas käesoleva määruse artikli 44 lõikega 2 valinud liikmesriik, mille pädev asutus on taotlenud täiendava teabe esitamist vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 16 lõikele 1.

1. Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõike 2 kohaldamisel komisjoni määrusega tootjatele ja importijatele tehtud taotlusi komisjonile teabe esitamiseks käsitletakse käesoleva määruse artikli 51 kohaselt vastu võetud otsustena.

Ainega seotud pädevaks asutuseks on määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõike 1 kohaselt asja käsitlevaks ettekandjaks määratud liikmesriigi pädev asutus, kes täidab käesoleva määruse käesoleva määruse artikli 45 lõikes 3 ja artiklis 47 nimetatud ülesandeid.

2. Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 12 lõike 2 kohaldamisel komisjoni määrusega tootjatele ja importijatele tehtud taotlusi komisjonile teabe esitamiseks käsitletakse käesoleva määruse artikli 51 kohaselt vastu võetud otsustena. Agentuur määrab kindlaks ainega seotud pädeva asutuse, kes täidab käesoleva määruse artikli 45 lõikes 3 ja artiklis 47 nimetatud ülesandeid.

3. Liikmesriik, kelle asja käsitlev ettekandja ei ole hiljemalt ... (54) edastanud riskihinnangut ja vajadusel riskide piiramise strateegiat vastavalt määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 lõikele 3:

1. Komisjon koostab vajadusel hiljemalt … (49) XVII lisa paranduse eelnõu kooskõlas ühega järgnevatest:

2. Enne … (49), esitatakse artikli 128 lõikes 3 osutatud mis tahes toimikud komisjonile. Komisjon koostab vajadusel eelnõu XVI lisa muutmiseks.

1. Hiljemalt … (73) vaatab komisjon selle läbi, et hinnata, kas pikendada kohustust viia läbi kemikaaliohutuse hindamine ja dokumenteerida see kemikaaliohutuse aruandes seoses ainetega, mis ei ole selle kohustusega hõlmatud, kuna neid ei tule registreerida või nad tuleb registreerida, kuid neid toodetakse või imporditakse kogustes, mis ei ületa kümmet tonni aastas. Nimetatud läbivaatamise põhjal võib komisjon vajadusel teha seadusandlikke ettepanekuid nimetatud kohustuse pikendamiseks.

2. Komisjon võib esitada seadusandlikke ettepanekuid niipea, kui on võimalik kindlaks teha praktiline ja kuluefektiivne viis polümeeride valimiseks nende registreerimiseks kindlate tehniliste ja kehtivate teaduslike kriteeriumite alusel, ning pärast aruande avaldamist, mis käsitleb järgmist:

3. Artikli 116 lõikes 3 osutatud aruanne käesoleva määruse rakendamisel omandatud kogemuste kohta hõlmab registreerimisnõuete läbivaatamist, mis on seotud ainetega, mida toodetakse või imporditakse ainult kogustes alates 1 tonnist, kuid mis ei ületa 10 tonni aastas tootja või importija kohta. Läbivaatamise alusel võib komisjon esitada seadusandlikke ettepanekuid teabele esitatavate nõuete muutmiseks seoses ainetega, mida toodetakse või imporditakse kogustes alates 1 tonnist kuni 10 tonnini aastas tootja või importija kohta, võttes arvesse uusimaid arenguid, näiteks seoses alternatiivse katsetamisega ja (kvantitatiivsete) struktuuri ja aktiivsuse seostega ((Q)SAR).

4. Komisjon vaatab I, IV ja V lisa läbi hiljemalt … (54), eesmärgiga teha vajaduse korral ettepanekuid nende muutmiseks vastavalt artikli 132 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Direktiivid 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ ning määrused (EMÜ) nr 793/93 ja (EÜ) nr 1488/94 tunnistatakse kehtetuks alates …. (54)

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele loetakse viideteks käesolevale määrusele.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. II, III, V, VI, VII, X ja XI jaotist ning artikleid 127 ja 135 kohaldatakse alates … (54).

(3) Euroopa Parlamendi 17. novembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 27. novembril 2006 aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi …. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(20) Komisjoni 5. märtsi 1991. aasta direktiiv, milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamiseks (EÜT L 76, 22.3.1991, lk 35). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/58/EÜ (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 24).

(21) Komisjoni 20. juuli 1993. aasta direktiiv 93/67/EMÜ, millega kehtestatakse vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ teatatud ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamise põhimõtted (EÜT L 227, 8.9.1993, lk 9).

(22) Komisjoni 25. novembri 1993. aasta direktiiv 93/105/EÜ, millega sätestatakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ seitsmenda muudatuse artiklis 12 viidatud tehniliseks toimikuks nõutavat teavet sisaldav lisa VII D (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21).

(23) Komisjoni 25. aprilli 2000. aasta direktiiv 2000/21/EÜ, nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 13 lõike 1 viiendas taandes osutatud ühenduse õigusaktide loetelu kohta (EÜT L 103, 28.4.2000, lk 70).

(24) Komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 (EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3).

(43) Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3600/92, millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2266/2000 (EÜT L 259, 13.10.2000, lk 27).

(44) Komisjoni 6. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 703/2001, milles sätestatakse taimekaitsevahendite toimeained, mida kontrollitakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teises etapis, ning vaadatakse läbi kõnealuste ainete puhul ettekandjateks määratud liikmesriikide loetelu (EÜT L 98, 7.4.2001, lk 6).

(45) Komisjoni 14. augusti 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 451/2000, muudetud määruse (EÜ) N. 451/2000 (EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1744/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 23).

(46) Komisjoni 25. juuli 2003. aasta otsuses 2003/565/EÜ, millega pikendatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatud ajavahemikku (ELT L 192, 31.7.2003, lk 40).

LISADE LOETELU

I LISA

AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE JUHIS

III LISA

KRITEERIUMID AINETELE, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI

IV LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE a

V LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTLE b

VI LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

VII LISA

STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 TONN

VIII LISA

TÄIENDAVAD STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 10 TONNI

IX LISA

TÄIENDAVAD STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI

X LISA

TÄIENDAVAD STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1000 TONNI

XI LISA

ÜLDEESKIRJAD VII–X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS

XII LISA

ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS

XIII LISA

KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE MÄÄRATLEMISEKS

XIV LISA

AUTORISEERINGUT VAJAVATE AINETE LOETELU

XV LISA

TOIMIKUD

XVI LISA

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS

XVII LISA

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULE VIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

I LISA

AINETE HINDAMIST JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED

0. SISSEJUHATUS

0.1.

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas tootjad ja importijad peavad hindama, kas nende toodetud või imporditud ainetest tulenevad riskid on tootmise või tootja või importija omakasutus(t)e ajal piisavalt ohjatud ja kas järgmistel tarneahelas tegutsejatel on võimalik riske piisavalt ohjata, ja seda dokumenteerima.

0.2.	Kemikaaliohutuse hinnang koostatakse ühe või mitme pädeva isiku poolt, kellel on asjakohased kogemused ja kes on saanud vastavat koolitust, sealhulgas täiendkoolitust.

0.3.

Tootja kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse aine tootmist ja selle kõiki kindlaksmääratud kasutusalasid. Importija kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse kõiki kindlaksmääratud kasutusalasid. Kemikaaliohutuse hinnangus hinnatakse aine kasutamist ainena (koos kõigi peamiste lisandite ja lisaainetega) või valmistise või toote koostisainena vastavalt kindlaksmääratud kasutusalale. Hindamisel vaadeldakse aine tootmisest ja kindlaksmääratud kasutamisest tulenevaid aine elutsükli kõiki etappe. Kemikaaliohutuse hindamise aluseks on aine potentsiaalsete kahjulike mõjude võrdlemine mõjuga, mida antud aine teadaoleva või arvatava kokkupuute korral inimestele ja/või keskkonnale avaldab, võttes arvesse kohaldatud ja soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi.

0.4.

Aineid, mille füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt sarnased või mis käituvad oma struktuurse sarnasuse tõttu teatud kindla mudeli kohaselt, võib käsitada ühe rühmana või ainete “kategooriana”. Kui tootja või importija leiab, et ühe aine kemikaaliohutuse hindamine on piisav teisest ainest või aineterühmast või “kategooriast” tulenevate riskide nõuetekohase ohjamise hindamiseks ja dokumenteerimiseks, võib ta nimetatud kemikaaliohutuse hinnangut kasutada teise aine või aineterühma või “kategooria”. Sel juhul peab tootja või importija esitama asjakohase põhjenduse.

0.5.

Kemikaaliohutuse hindamine toimub tehnilises toimikus aine kohta sisalduva teabe ning muu kättesaadava ja asjakohase teabe alusel. Tootjad või importijad, kes esitavad ettepanekuid katsete läbiviimiseks vastavalt IX ja X lisale, peavad kajastama seda kemikaaliohutuse aruande vastavates osades. Lisatakse muude rahvusvaheliste ja riiklike programmide käigus teostatud hindamistest saadud olemasolev teave. Kui see on asjakohane ja võimalik, arvestatakse kemikaaliohutuse aruande koostamisel ühenduse õigusaktide kohaselt läbiviidud hindamisi (näiteks määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt läbiviidud riskide hindamine) ning seda kajastatakse kemikaaliohutuse aruandes. Nimetatud hindamistest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada.

Seega sisaldab arvesse võetav teave ainest tulenevate ohtudega seotud teavet, tootmistest ja importimisest tulenevat kokkupuudet, aine kindlaksmääratud kasutusalasid, käitlemistingimusi ja riskijuhtimismeetmeid, mida kohaldatakse või millega soovitatakse arvestada allkasutajatel.

XI lisa punktis 3 sätestatakse, et teatavatel juhtudel ei ole vaja puuduvat teavet hankida, kuna ühe nõuetekohaselt iseloomustatud riski ohjamiseks vajalikud riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused võivad olla piisavad ka teiste potentsiaalsete riskide ohjamiseks, ning nimetatud riske ei ole seetõttu vaja täpselt iseloomustada.

Kui tootja või importija vajab täiendavat teavet kemikaaliohutuse aruande koostamiseks ning kui seda teavet on võimalik hankida üksnes IX või X lisas ettenähtud katsete teostamisega, esitab ta ettepaneku katsestrateegia kohta, selgitades selles täiendava teabe vajalikkust, ning märgib selle kemikaaliohutuse aruande vastavasse osasse. Oodates täiendavate katsete tulemusi, märgib ta oma kemikaaliohutuse aruandesse ning lisab väljatöötatud kokkupuutestsenaariumisse ajutised riskijuhtimismeetmed, mis ta on kehtestanud ja sellised ajutised meetmed, mida ta soovitab allkasutajatele, kes peaksid kõnealuseid riske juhtima.

0.6.

Aine kemikaaliohutuse hindamine, mida teostab tootja või importija, koosneb käesoleva lisa vastavate punktide kohaselt järgmistest etappidest:

1.	Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamine

2.	Aine füüsikalis-keemilistest omadustest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamine

3.	Keskkonnaohu hindamine

4.	Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine

Kui tootja või importija järeldab etappide 1–4 tulemuste põhjal, et aine või valmistis vastab direktiivi 67/548/EMÜ või direktiivi 1999/45/EÜ kohastele ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele või sellel on püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete omadused, hõlmab kemikaaliohutuse hinnang järgmisi lisaetappe:

Kokkupuute hindamine

5.1	Kokkupuutestsenaariumi(te) koostamine või vajadusel asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate loomine

5.2	Kokkupuute hindamine

6.	Riski kirjeldus

Kemikaaliohutuse aruande vastavas osas (punkt 7) esitatakse kokkuvõte eespool nimetatud punktide käsitlemisel kasutatud kogu asjakohasest teabest.

0.7.

Kemikaaliohutuse aruande kokkupuudet käsitleva osa põhielemendiks on tootmisele, tootja või importija omakasutusele kehtestatud kokkupuutestsenaariumi(te) kirjeldus ning sellis(t)e kokkupuutestsenaariumi(te) kirjeldus, mida tootja või importija soovitab rakendada kindlaksmääratud kasutusala(de) puhul.

Kokkupuutestsenaarium on tingimuste kogum, mis kirjeldab aine valmistamist või kasutamist selle elutsükli vältel ning seda, kuidas tootja või importija kontrollib või soovitab allkasutajatel kontrollida aine kokkupuuteid inimeste ja keskkonnaga. Sellistes tingimuste kogumis kirjeldatakse tootja või importija poolt rakendatud või allkasutajatele rakendamiseks soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi.

Kui aine on turule viidud, esitatakse vastavalt II lisale ohutuskaardi lisana kokkupuutestsenaarium(id), sealhulgas riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused.

0.8.

Kokkupuutestsenaariumi kirjeldamisel nõutav üksikasjalikkuse aste on erinevate juhtumite puhul väga erinev, olenedes aine kasutusalast, aine ohtlikest omadustest ja tootjale või importijale kättesaadava teabe hulgast. Kokkupuutestsenaariumites võidakse kirjeldada asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid seoses mitmete erinevate protsesside ja aine kasutusaladega. Kokkupuutestsenaarium võib seega hõlmata väga mitmesuguseid protsesse või kasutusalasid. Suurt hulka protsesse või kasutusalasid hõlmavat kokkupuutestsenaariumit võib nimetada kokkupuutekategooriaks. Kokkupuutestsenaariumite käsitlemine käesolevas lisas ja II lisas hõlmab ka kokkupuutekategooriaid, kui need on välja töötatud.

0.9.	Kui teavet ei ole tarvis vastavalt XI lisale, märgitakse see asjaolu kemikaaliohutuse aruande asjakohasesse ossa; lisatakse viide tehnilises toimikus sisalduvale põhjendusele. Asjaolu, et teavet ei nõuta, märgitakse samuti ohutuskaardile.

0.10.

Teatava toime korral, näiteks võime kahandada osoonikihti, võime osooni fotokeemiliselt tekitada, tugev lõhn ja värvi muutmine, mille puhul ei saa kasutada punktides 1–6 sätestatud korda, hinnatakse seonduvaid riske iga juhtumi puhul eraldi ja tootja või importija lisab kemikaaliohutuse aruandele selliste hindamiste täieliku kirjelduse ja põhjenduse ning esitab nende kokkuvõtte ka ohutuskaardil.

0.11.

Spetsiaalse valmistise (nt sulamite) koostisesse liidetud ühe või mitme ainega seotud riskide hindamisel võetakse arvesse viisi, kuidas on koostisained keemilises maatriksis seotud.

0.12.

Kui käesolevas lisas kirjeldatud meetodid ei ole asjakohased, selgitatakse ja põhjendatakse alternatiivselt kasutatavate meetodite üksikasju kemikaaliohutuse aruandes.

0.13.

Kemikaaliohutuse aruande A osale lisatakse avaldus selle kohta, et tootja või importija on rakendanud asjakohastes kokkupuutestsenaariumites tootja või importija omakasutus(t)ele ette nähtud riskijuhtimismeetmeid ning et kindlaksmääratud kasutusalasid käsitlevad kokkupuutestsenaariumid on edastatud ohutuskaardiga või ohutuskaartidega levitajatele ja allkasutajatele.

1. AINEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

1.0. Sissejuhatus

1.0.1.

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel on järgmised eesmärgid:

—	aine klassifikatsiooni ja märgistuse kindlaksmääramine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ; ja

—	ainega kokkupuute tasemete tuletamine, millest kõrgema tasemega ei tohiks inimene kokku puutuda. Seda kokkupuute taset nimetatakse “tuletatud mittetoimivaks tasemeks” (DNEL).

1.0.2.

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel käsitletakse aine toksikokineetilisi omadusi (nt absorptsioon, ainevahetus, jaotumine ja elimineerimine) ning järgmisi toimerühmi: 1) akuutsed mõjud (akuutne mürgisus, ärritavus ja söövitavus), 2) sensibiliseerimine, 3) krooniline mürgisus ja 4) kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised mõjud. Muid mõjusid käsitletakse vajaduse korral kogu olemasoleva teabe alusel.

1.0.3.

Ohtude hindamine koosneb järgmisest neljast etapist:

1. etapp	:	Inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine
2. etapp	:	Inimeste kohta käiva teabe hindamine
3. etapp	:	Klassifitseerimine ja märgistamine
4. etapp	:	DNELide tuletamine

1.0.4.

Esimesed kolm etappi viiakse läbi kõikide selliste mõjude korral, mille kohta on teave kättesaadav, ja need registreeritakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis, ning vajadusel esitatakse nimetatud etappide kokkuvõte kooskõlas artikliga 31 ohutuskaardi lahtrites 2 ja 11.

1.0.5.

Mis tahes mõju korral, mida käsitlev asjakohane teave ei ole kättesaadav, sisaldab asjakohane punkt järgmist lauset: “Nimetatud teave ei ole kättesaadav” (“This information is not available”). Põhjendus, sealhulgas viide teabe mis tahes kirjandusotsingutele, lisatakse tehnilisele toimikule.

1.0.6.

Ainest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamisel toimub 4. etapis kolme esimese etapi tulemuste integreerimine ning saadud andmed esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis; teabe kokkuvõte esitatakse ohutuskaardi lahtris 8.1.

1.1.

1. etapp

Inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine

1.1.1.

Inimeste kohta mittekäiva teabe hindamine sisaldab järgmist:

—	mõjudega seotud ohtude määratlemine kogu kättesaadava inimeste kohta mittekäiva teabe põhjal;

—	annuse (kontsentratsiooni) ja reageeringu (mõju) vahelise seose kindlaksmääramine.

1.1.2.

Kui annuse (kontsentratsiooni) ja reageeringu (mõju) vahelist seost ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleks seda põhjendada ja esitada poolkvantitatiivne või kvalitatiivne analüüs. Näiteks, akuutsete mõjude korral ei ole tavaliselt võimalik annuse (kontsentratsiooni) ja reageeringu (mõju) vahelist seost vastavalt komisjoni määruses sätestatud katsemeetoditele (nagu need on määratletud artikli 13 lõikes 2) teostatud katse tulemuste põhjal kindlaks määrata. Sellistel juhtudel piisab, kui määratakse kindlaks, kas ja millisel määral on ainel olemuslik omadus antud mõju tekitada.

1.1.3.

Kogu inimeste kohta mittekäiv teave, mida kasutatakse inimestele avaldatava konkreetse mõju hindamiseks ning annuse (kontsentratsiooni) ja reageeringu (mõju) vahelise seose kindlaksmääramiseks, esitatakse võimaluse korral lühidalt tabelina või tabelitena, eristades in vitro, in vivo ja muud teavet. Asjakohased katsetulemused (näiteks LD50, NO(A)EL või LO(A)EL) ja katsetingimused (näiteks katse kestus, manustamisviis) ja muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

1.1.4

Kui on kättesaadav üks uurimus, tuleks nimetatud uurimuse kohta koostada kokkuvõtlik uuringuülevaade. Kui sama mõju on käsitletud mitmes uuringus, kasutatakse DNELide kindlaksmääramiseks tavaliselt seda uuringut või neid uuringuid, millest nähtub kõige suurem riskitegur, olles sealjuures arvestanud võimalikke muutujaid (nt läbiviimine, asjakohasus, katse läbiviimiseks kasutatud liikide asjakohasus, tulemuste kvaliteet jne), ning nimetatud uuringu või uuringute kohta koostatakse kokkuvõtlik uuringuülevaade ning see lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana. Kokkuvõtlikke uuringuülevaateid nõutakse ohu hindamisel kasutatud kõikide põhiandmete kohta. Kui ei kasutata uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, põhjendatakse seda täielikult ning põhjendused lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana mitte ainult kasutatud uuringu, vaid ka kõikide teiste uuringute kohta, millest nähtub suurem riskitegur kui kasutatud uuringust. Sõltumata sellest, kas ohud on identifitseeritud või mitte, on oluline hinnata uuringu valiidsust.

1.2.

2. etapp

Inimeste kohta käiva teabe hindamine

Kui inimeste kohta käiv teave ei ole kättesaadav, sisaldab käesolev osa lauset: “Inimeste kohta käiv teave ei ole kättesaadav” (“No human information is available”). Kui inimeste kohta käiv teave on kättesaadav, esitatakse need võimaluse korral tabelina.

1.3.

3. etapp

Klassifitseerimine ja märgistamine

1.3.1.

Esitatakse direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumitele vastavalt välja töötatud asjakohane klassifikatsioon ja märgistus ning vastavad põhjendused. Võimalusel esitatakse direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõike 4 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklite 4–7 kohaldamisest tulenevad kontsentratsiooni piirmäärad ja neid põhjendatakse, kui need ei sisaldu direktiivi 67/548/EMÜ I lisas. Hindamine peaks alati sisaldama avaldust selle kohta, kas aine vastab või ei vasta direktiivis 67/548/EMÜ toodud 1. ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele.

1.3.2.

Kui teave on ebapiisav, et otsustada, kas aine tuleks teatavate näitajate kohaselt klassifitseerida või mitte, märgib registreerija, millise meetme ta lõpuks võttis või millise otsuse tegi, ning esitab ka põhjenduse.

1.4.

4. etapp

DNELide kindlaksmääramine

1.4.1.

1. ja 2. etapi tulemuste põhjal määratakse kindlaks aine DNEL(id), mis peegeldab või peegeldavad tõenäolist manustamisviisi või tõenäolisi manustamisviise, kokkupuute kestust ja sagedust. Mõnede näitajate, eelkõige mutageensuse ja kantserogeensuse puhul ei pruugi olemasoleva teabe alusel olla võimalik kindlaks määrata läve ja seega ka DNELi. Kui see on põhjendatud kokkupuutestsenaariumi(te)ga, võib üks tuletatud mittetoimiv tase olla piisav. Kättesaadavat teavet ja kemikaaliohutuse aruande punktis 9 esitatud kokkupuutestsenaariumit või -stsenaariume arvesse võttes võib aga osutuda vajalikuks kõikide asjakohaste elanikkonnarühmade (nt töölised, tarbijad ja nimetatud ainetega keskkonna kaudu kaudselt kokku puutuda võivad isikud) ja isegi teatavate haavatavate alarühmade (nt lapsed, rasedad) ning erinevate kokkupuuteviiside jaoks erinevate tuletatud mittetoimivate tasemete kindlaksmääramine. Tuleb esitada täielik põhjendus, täpsustades muu hulgas kasutatud teabe valikut, kokkupuuteviise (suu või naha kaudu, sissehingamise teel) ning kokkupuute kestust ja sagedust, mille puhul tuletatud mittetoimiv tase kehtib. Kui kokkupuuteviise on tõenäoliselt rohkem kui üks, määratakse tuletatud mittetoimiv tase kindlaks iga kokkupuuteviisi kohta eraldi ning ka kõikide kokkupuuteviiside kohta ühiselt. Tuletatud mittetoimiva taseme kindlaksmääramisel tuleb muu hulgas arvestada järgmisi tegureid:

a)	ebakindlus, mida lisaks muudele teguritele põhjustavad ka katseandmete varieeruvus ning liigisisesed ja liikidevahelised erinevused;

b)	mõju laad ja raskusaste;

c)	elanikkonna rühma või alarühma tundlikkus, kelle suhtes kvantitatiivne ja/või kvalitatiivne teave kokkupuutumise kohta kehtib.

1.4.2.

Kui tuletatud mittetoimivat taset ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada täielik põhjendus.

2. FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OHTUDE HINDAMINE

2.1.	Füüsikalis-keemilistest omadustest tulenevate ohtude hindamise eesmärk on aine klassifitseerimine ja märgistamine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ.

2.2.

Hinnatakse vähemalt järgmiste füüsikalis-keemiliste omaduste potentsiaalset mõju inimtervisele:

—	plahvatusohtlikkus,

—

süttivus,

—	oksüdeerimisvõime.

Kui teave on ebapiisav, et otsustada, kas aine tuleks teatavate näitajate kohaselt klassifitseerida või mitte, märgib registreerija, millise meetme ta lõpuks võttis ning millise otsuse tegi, ning esitab ka põhjenduse.

2.3.	Teave iga üksikmõju hindamise kohta esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral tehakse sellest vastavalt artiklile 31 kokkuvõte ohutuskaardi lahtrites 2 ja 9.

2.4.	Iga füüsikalis-keemilise omaduse puhul hinnatakse aine olemuslikku kahjulikku toimet tulenevalt aine tootmisest ja kindlaksmääratud kasutusaladest.

2.5.	Esitatakse direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumitele vastavalt välja töötatud asjakohane klassifikatsioon ja märgistus ning vastavad põhjendused.

3. KESKKONNAOHU HINDAMINE

3.0. Sissejuhatus

3.0.1.

Keskkonnaohu hindamise eesmärk on aine klassifitseerimine ja märgistamine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ ning aine sellise kontsentratsiooni kindlaksmääramine, millest allpool ei ole ette näha kahjulike mõjude ilmnemist asjaomases keskkonnakomponendis. Seda kontsentratsiooni nimetatakse arvutuslikuks mittetoimivaks kontsentratsiooniks (PNEC).

3.0.2.

Keskkonnaohtude hindamisel käsitletakse potentsiaalseid mõjusid keskkonnale, mis koosneb 1) vesikeskkonnast (kaasa arvatud põhjasete), 2) maismaast ja 3) õhust, kaasa arvatud ka 4) toiduahelas akumuleerumise tõttu tekkida võivad potentsiaalsed mõjud. Lisaks käsitletakse potentsiaalseid mõjusid 5) reovee puhastussüsteemide mikrobioloogilisele aktiivsusele. Hinnang iga nimetatud viie keskkonnakomponendi kohta esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral esitatakse artikli 31 kohane kokkuvõte ohutuskaardi lahtrites 2 ja 12.

3.0.3.

Iga keskkonnakomponendi puhul, mille puhul puudub kättesaadav teave mõju kohta, sisaldab kemikaaliohutuse aruande asjakohane punkt lauset: “Nimetatud teave ei ole kättesaadav” (“This information is not available”). Põhjendus, sealhulgas viide kirjanduse põhjal teostatud mis tahes uuringutele, lisatakse tehnilisele toimikule. Iga keskkonnakomponendi puhul, mille kohta on teave kättesaadav, kuid mille puhul ei pea tootja või importija vajalikuks teostada ohtude hindamist, esitab tootja või importija põhjenduse koos viitega asjakohasele teabele kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis (punkt 7) ja vajaduse korral ka artiklile 31 vastava kokkuvõtte ohutuskaardi lahtris 12.

3.0.4.

Ohtude hindamine koosneb järgmisest kolmest etapist, mis kemikaaliohutuse aruandes on selgelt määratletud:

1. etapp	:	Teabe hindamine
2. etapp	:	Klassifitseerimine ja märgistamine
3. etapp	:	PNECi tuletamine

3.1.

1. etapp

Teabe hindamine

3.1.1.

Kogu kättesaadava teabe hindamine hõlmab järgmist:

—	ohtude väljaselgitamine kogu kättesaadava teabe põhjal;

—	annuse (kontsentratsiooni) ja reageeringu (mõju) vahelise seose kindlaksmääramine.

3.1.2.

Kui annuse (kontsentratsiooni) ja reageeringu (mõju) vahelist seost ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleks seda põhjendada ja esitada poolkvantitatiivne või kvalitatiivne analüüs.

3.1.3.

Konkreetsele keskkonnakomponendile avaldatavate mõjude hindamiseks kasutatud kogu teave esitatakse lühidalt, võimaluse korral tabelina või tabelitena. Asjakohased katsetulemused (nt LC50 või NOEC) ja katsetingimused (nt katse kestus, manustamisviis) ja muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

3.1.4.

Aine keskkonnas käitumise hindamiseks vajalik kogu teave esitatakse lühidalt, võimaluse korral tabelina või tabelitena. Asjakohased katsetulemused ja katsetingimused ning muu asjakohane teave esitatakse selleks rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtühikutes.

3.1.5.

Kui on kättesaadav üks uurimus, tuleks nimetatud uurimuse kohta koostada kokkuvõtlik uuringuülevaade. Kui sama mõju on käsitletud rohkem kui ühes uuringus, kasutatakse järelduste tegemisel uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, ning nimetatud uuringu või uuringute kohta koostatakse kokkuvõtlik uuringuülevaade, mis lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana. Kokkuvõtlikke uuringuülevaateid nõutakse ohu hindamisel kasutatud kõikide põhiandmete kohta. Kui ei kasutata uuringut (uuringuid), millest nähtub kõige suurem riskitegur, põhjendatakse seda täielikult ning põhjendused lisatakse tehnilisele toimikule selle ühe osana mitte ainult kasutatud uuringu, vaid ka kõikide teiste uuringute kohta, millest nähtub suurem riskitegur kui kasutatud uuringust. Kui kõik aine kohta olemas olevad uuringud näitavad ohu puudumist, viiakse läbi kõikide uuringute valiidsuse üldine hindamine.

3.2.

2. etapp

Klassifitseerimine ja märgistamine

3.2.1.

3.2.2.

3.3.

3. etapp

PNECi kindlaksmääramine

3.3.1.

Kättesaadava teabe põhjal määratakse kindlaks kõikide keskkonnakomponentide arvutuslik mittetoimiv kontsentratsioon. Arvutusliku mittetoimiva kontsentratsiooni arvutamiseks võib asjakohast hindamistegurit kohaldada toimeväärtustele (nt LC50 või NOEC). Hindamistegur väljendab erinevust piiratud arvu liikidega tehtud laborikatsete põhjal saadud toimeväärtuste ja keskkonnakomponendiarvutusliku mittetoimiva kontsentratsiooni vahel (1).

3.3.2.

Kui arvutuslikku mittetoimivat kontsentratsiooni ei ole võimalik tuletada, tuleb see selgesõnaliselt märkida ning esitada asjakohane põhjendus.

4. PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE OMADUSTE HINDAMINE

4.0. Sissejuhatus

4.0.1.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamise eesmärk on määrata kindlaks, kas aine vastab XIII lisas esitatud kriteeriumitele, ning kui vastab, siis iseloomustada aine potentsiaalset emissiooni. Käesoleva lisa punktidele 1 ja 3 vastavat ohuhindamist, milles käsitletakse kõiki pikaajalisi mõjusid, ning kooskõlas punkti 5 (kokkupuute hindamine) 2. etapiga (kokkupuutele antav hinnang) läbi viidud hinnangut, mis käsitleb inimese ja keskkonna pikaajalist kokkupuudet ainega, ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega läbi viia XIII lisas toodud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kriteeriumitele vastavate ainete osas. Seetõttu on vaja teostada eraldi püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine.

4.0.2.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine koosneb kahest etapist, mis tuleb selgesõnaliselt määratleda kemikaaliohutuse aruande B osa punktis 8:

1. etapp	:	Võrdlemine kriteeriumitega
2. etapp	:	Emissiooni iseloomustamine

Ohutuskaardi lahtris 12 esitatakse samuti kokkuvõte hindamise kohta.

4.1.

1. etapp

Võrdlemine kriteeriumitega

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamise selles etapis võrreldakse tehnilise toimiku osana esitatud olemasolevat teavet XIII lisas esitatud kriteeriumitega ja otsustatakse, kas aine vastab kriteeriumitele või mitte.

Kui ei ole piisavalt kättesaadavaid andmeid, et otsustada, kas aine vastab XIII lisas esitatud kriteeriumitele, käsitletakse iga juhtumi puhul eraldi muid tõendeid, nagu registreerija kohta olemas olevad seireandmed, millest nähtub võrdväärne riskitegur.

Kui tehniline toimik sisaldab ühe või mitme näitaja kohta ainult VII ja VIII lisas nõutud teavet, kaalub registreerija püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste väljaselgitamiseks olulist teavet ning otsustab, kas püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste ja väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiseks on vaja koguda täiendavat teavet. Juhul, kui täiendava teabe kogumine on vajalik ja nõuaks katsete läbiviimist selgroogsete loomadega, esitab registreerija katsetamisettepaneku. Sellist täiendavat teavet ei ole siiski vaja koguda, kui registreerija rakendab või soovitab piisavaid riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi, mis võimaldavad vastavalt XI lisa punktile 3 teha erandi seoses katsetamisega püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ja väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamiseks.

4.2.

2. etapp

Emissiooni iseloomustamine

Kui aine vastab kriteeriumitele, viiakse läbi emissiooni iseloomustamine, mis koosneb punktis 5 kirjeldatud kokkupuute hindamise asjakohastest etappidest. Eeskätt sisaldab see tootja või importija kõikide tegevuste käigus või kindlaksmääratud kasutusalade puhul erinevatesse keskkonna osadesse eraldunud aine hinnangulisi koguseid ning inimeste ja keskkonna ainega kokkupuute tõenäoliste viiside kindlakstegemist.

5. KOKKUPUUTE HINDAMINE

5.0. Sissejuhatus

Kokkupuute hindamise eesmärk on kvalitatiivse või kvantitatiivse hinnangu andmine aine annusele/kontsentratsioonile, millega inimesed ja keskkond kokku puutuvad või võivad kokku puutuda. Hindamisel vaadeldakse aine tootmisest ja kindlaksmääratud kasutamisest tulenevaid aine elutsükli kõiki etappe ning hindamine hõlmab kõiki punktides 1–4 kindlaksmääratud ohtudega seonduda võivaid kokkupuuteid. Kokkupuute hindamine koosneb järgnevast kahest etapist, mis on selgesõnaliselt määratletud kemikaaliohutuse aruandes:

1. etapp	:	Kokkupuutestsenaariumi(te) koostamine või asjakohaste kasutus- ja kokkupuutekategooriate loomine
2. etapp	:	Kokkupuute hindamine.

Vajaduse korral ja vastavalt artiklile 31 esitatakse kokkupuutestsenaarium samuti ohutuskaardi lisana.

5.1.

1. etapp

Kokkupuutestsenaariumite väljatöötamine

5.1.1.

Luuakse punktidele 0.7 ja 0.8 vastavad kokkupuutestsenaariumid. Kokkupuutestsenaariumid on kemikaaliohutuse hinnangu läbiviimise põhiliseks aluseks. Kemikaaliohutuse hinnangu koostamine võib olla iteratiivne protsess. Esimene hinnang põhineb nõutaval miinimumteabel ja olemasoleval ohte käsitleval teabel ning kokkupuute hinnangul, mis vastab esialgsetele oletustele kasutustingimuste ja riskijuhtimismeetmete kohta (esialgne kokkupuutestsenaarium). Kui esialgsete oletuste põhjal jõutakse riski kirjelduseni, mis viitab sellele, et inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvaid ohte ei ole piisavalt ohjatud, on vaja protsessi korrata, muutes sealjuures ohu või kokkupuute hindamise ühte või mitut tegurit, et saavutada piisav ohjamine. Ohuhinnangu täpsustamine võib nõuda täiendava ohte käsitleva teabe kogumist. Kokkupuutealase hinnangu täpsustamine võib sisaldada kokkupuutestsenaariumi osaks olevate käitlemistingimuste või riskijuhtimismeetmete asjakohast muutmist või kokkupuute täpsemat hindamist. Viimase kordamise tulemusena koostatud kokkupuutestsenaarium (lõplik kokkupuutestsenaarium) lisatakse kemikaaliohutuse aruandele ja samuti ohutuskaardile vastavalt artiklile 31.

Lõplik kokkupuutestsenaarium esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis ning samuti ohutuskaardi lisana, kasutades sobivat lühipealkirja, mis kirjeldab lühidalt kasutusala, mis vastab VI lisa punktile 3.5. Kokkupuutestsenaariumid hõlmavad igasugust tootmist ühenduses ja kõiki kindlaksmääratud kasutusalasid.

Eeskätt sisaldab kokkupuutestsenaarium vastavalt vajadusele järgmisi kirjeldusi:

Käitlemistingimused

—	aine tootmise, töötlemise ja/või kasutamisega seotud protsesside, sealhulgas aine füüsilise vormi kirjeldus;

—	protsessiga seotud töötajate tegevus ja nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus;

—	tarbijate tegevus ning nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus;

—	aine emissiooni erinevatesse keskkonna osadesse ning reoveekäitlussüsteemidesse sattumise sagedus ja kestus ning lahustumine vastuvõtvates keskkonna osades.

Riskijuhtimismeetmed

—	riskijuhtimismeetmed, mille eesmärk on vähendada või vältida inimeste (sealhulgas töölised ja tarbijad) ja erinevate keskkonna osade otsest või kaudset kokkupuudet ainega;

—	jäätmekäitlusmeetmed, et vähendada või vältida inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega jäätmete kõrvaldamise ja/või taaskasutuse ajal.

5.1.2.

Kui tootja, importija või allkasutaja esitab taotluse erikasutusloa saamiseks, koostatakse kokkupuutestsenaariumid vaid nimetatud kasutusala ja sellele järgnevate elustsükli etappide jaoks.

5.2.

2. etapp

Kokkupuute hindamine

5.2.1.

Kokkupuudet hinnatakse iga väljatöötatud kokkupuutestsenaariumi puhul ja hinnang esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohases punktis ning vajaduse korral tehakse sellest kokkuvõte ohutuskaardi lisas vastavalt artiklile 31. Kokkupuute hindamine koosneb kolmest osast: 1) emissiooni hindamine; 2) keemilise käitumise ja levikuteede hindamine; ja 3) kokkupuute ulatuse ja esinemissageduse hindamine.

5.2.2.

Emissiooni hindamisel käsitletakse aine emissiooni aine elustsükli kõigi asjakohaste etappide jooksul, mis tulenevad aine tootmisest ja igast kindlaksmääratud kasutusalast. Aine tootmisest tulenevate elutsükli etappide hulka kuulub vajadusel ka jäätmeetapp. Kindlaksmääratud kasutusalast tulenevate elutsükli etappide hulka kuulub vajadusel ka toodete kasutusperiood ja jäätmeetapp. Emissiooni hindamine viiakse läbi eeldusel, et kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud riskijuhtimismeetmed ja käitlemistingimused on rakendatud.

5.2.3.

Koostatakse iseloomustus võimalike degradatsiooni-, muundumis- või reaktsiooniprotsesside kohta ning hinnatakse keskkonnas levikut ja käitumist.

5.2.4

Koostatakse hinnang kõikide nende elanikkonna rühmade (töölised, tarbijad ja keskkonna vahendusel ainega kaudselt kokku puutuda võivad isikud) ja keskkonnakomponentide kokkupuute ulatuse ja esinemissageduse kohta, kelle või mille kokkupuude ainega on teada või põhjendatult prognoositav. Käsitletakse kõiki inimeste ainega kokkupuute asjakohaseid viise (sissehingamine, allaneelamine, absorbeerumine naha kaudu ja kombineeritult kõik asjakohased manustamisviisid ja kokkupuuteallikad). Nendes hinnangutes arvestatakse ka kokkupuutemudeli ruumilisi ja ajalisi erinevusi. Eelkõige arvestatakse kokkupuudet käsitlevas hinnangus järgmisi aspekte:

—	representatiivsed andmed kokkupuute kohta, mis on nõuetekohaselt mõõdetud;

—	kõik aine olulised lisandid ja lisaained;

—	kogused, milles ainet valmistatakse ja/või imporditakse;

—	aine kogus iga kindlaksmääratud kasutusala jaoks;

—	rakendatud või soovitatud riskijuhtimismeetmed, sealhulgas tootes püsivuse määr;

—	kokkupuute kestus ja sagedus vastavalt käitlemistingimustele;

—	protsessidega seotud töötajate tegevus ja nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus;

—	tarbijate tegevus ning nende ainega kokkupuute kestus ja sagedus;

—	aine erinevatesse keskkonna osadesse emissiooni sagedus ja kestus ning lahustumine vastuvõtvates keskkonnakomponentides;

—	aine füüsikalis-keemilised omadused;

—	transformeerumis- ja/või lagunemissaadused;

—	tõenäolised kokkupuuteviisid ja inimorganismi absorbeerumise võime;

—	tõenäolised levikuteed keskkonnas ning keskkonnas levimine ja degradatsioon ja/või muundumine (vaata samuti 1. etapi punkt 3);

—	kokkupuute (geograafiline) mastaap;

—	maatriksist sõltuv aine eraldumine/migratsioon.

5.2.5

Kui kokkupuudet käsitlevad nõuetekohaste mõõtmistega saadud representatiivsed andmed on kättesaadavad, tuleb kokkupuute hindamisel neile erilist tähelepanu pöörata. Kokkupuute ulatuse ja esinemissageduse hindamiseks võib kasutada asjakohaseid mudeleid. Võib arvestada ka analoogselt kasutatavate ning analoogsete kokkupuutemudelitega või omadustega ainete asjakohaseid seireandmeid.

6. RISKI KIRJELDUS

6.1	Iga kokkupuutestsenaariumi kohta koostatakse riski kirjeldus, mis esitatakse kemikaaliohutuse aruande vastavas punktis.

6.2

Riski kirjelduses käsitletakse elanikkonna rühmi (puutuvad kokku töötajatena, tarbijatena või kaudselt keskkonna kaudu, ning kui see on asjakohane, siis eespool nimetatud kokkupuutevõimaluste kombinatsioon) ja keskkonnakomponente, kelle või mille kokkupuude ainega on teada või põhjendatult prognoositav, eeldusel, et punktis 5 kirjeldatud kokkupuutestsenaariumis toodud riskijuhtimismeetmed on rakendatud. Lisaks kontrollitakse aine üldist keskkonnaohtlikkust, ühendades selleks kõikidest allikatest kõikidesse keskkonna osadesse toimuva üldised eraldumiste, emissiooni ja kadude kohta saadud tulemused.

6.3

Riski kirjeldus koosneb järgmistest osadest:

—	iga elanikkonnarühma teadaoleva või tõenäolise kokkupuute võrdlemine asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemetega (DNEL);

—	prognoositava keskkonnakontsentratsiooni võrdlemine arvutuslike mittetoimivate kontsentratsioonidega iga keskkonnakomponendi puhul; ja

—	aine füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu toimuva sündmuse tõenäosuse ja tõsidusastme hindamine.

6.4

Kõikide kokkupuutestsenaariumide puhul võib inimestele ja keskkonnale põhjustatava ohu lugeda piisavalt ohjatuks aine tootmisest või kindlaksmääratud kasutusaladest tuleneva elutsükli jooksul, kui:

—	punktis 6.2 hinnatud kokkupuute ulatus ja esinemissagedus ei ületa asjakohaste tuletatud mittetoimivate tasemete (DNEL) või arvutuslike mittetoimivate kontsentratsioonide (PNEC) väärtusi, mis on kindlaks määratud vastavalt punktidele 1 ja 3, ja

—	aine füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu toimuva sündmuse toimumise tõenäosus ja selle tõsidusaste, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile 2, on tähtsusetu.

6.5

Nende inimestele avaldatavate mõjude ja keskkonnakomponentide puhul, mille tuletatud mittetoimivat taset (DNEL) või arvutuslikku mittetoimivat kontsentratsiooni (PNEC) ei ole võimalik kindlaks määrata, hinnatakse mõjude vältimise tõenäosust kokkupuutestsenaariumi rakendamisel kvalitatiivse hindamise käigus.

Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete kriteeriumitele vastavate ainete puhul kasutab tootja või importija punkti 5 2. etapis saadud teavet, kui ta rakendab oma tegevuskohas ja soovitab allkasutajatele tootmisest ja kindlaksmääratud kasutamisest tuleneva aine elutsükli jooksul riskijuhtimismeetmeid, mis vähendavad inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega ja ainete emissiooni.

7. KEMIKAALIOHUTUSE ARUANDE VORM

Kemikaaliohutuse aruanne sisaldab järgmisi punkte:

KEMIKAALIOHUTUSE ARUANDE VORM

A OSA

1. KOKKUVÕTE RISKIJUHTIMISMEETMETEST

2. TEATIS RISKIJUHTIMISMEETMETE RAKENDAMISE KOHTA

3. TEATIS RISKIJUHTIMISMEETMETE EDASTAMISE KOHTA

B OSA

1. AINE NING SELLE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE MÄÄRATLUS

2. TOOTMINE JA KASUTUSALAD

2.1.

Tootmine

2.2	Kindlaksmääratud kasutusalad

2.3	Mittesoovitatavad kasutusalad

3. KLASSIFITSEERIMINE JA MÄRGISTAMINE

4. KESKKONNAS KÄITUMISEGA SEOTUD OMADUSED

4.1.	Lagunemine

4.2.	Levik keskkonnas

4.3.	Bioakumulatsioon

4.4	Sekundaarne mürgitus

5. AINEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

5.1. Toksikokineetika (absorptsioon, ainevahetus, jaotumine ja elimineerimine)

5.2. Akuutne mürgisus

5.3. Ärritus

5.3.1.

Nahk

5.3.2.

Silmad

5.3.3.

Hingamisteed

5.4. Söövitavus

5.5. Sensibiliseerimine

5.5.1.

Nahk

5.5.2.

Hingamissüsteem

5.6. Krooniline mürgisus

5.7. Mutageensus

5.8. Kantserogeensus

5.9. Reproduktiivtoksilisus

5.9.1.

Mõju sigivusele

5.9.2.

Arenguhäireid põhjustav toksilisus

5.10 Muud mõjud

5.11 Tuletatud mittetoimiva(te) taseme(te) (DNEL) tuletamine

6. AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTEST OMADUSTEST INIMESTE TERVISELE TULENEVA OHU HINDAMINE

6.1.	Plahvatusohtlikkus

6.2.

Süttivus

6.3.	Oksüdeerimisvõime

7. KESKKONNAOHU HINDAMINE

7.1.	Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

7.2.

Maismaa

7.3.

Õhk

7.4.	Mikrobioloogiline aktiivsus reoveekäitlemissüsteemides

8. PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE OMADUSTE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE OMADUSTE HINDAMINE

9. KOKKUPUUTE HINDAMINE

9.1. [kokkupuutestsenaariumi pealkiri]

9.1.1.

Kokkupuutestsenaarium

9.1.2.

Kokkupuute määratlemine

9.2. [kokkupuutestsenaariumi pealkiri]

9.2.1.

Kokkupuutestsenaarium

9.2.2.

Kokkupuute määratlemine

[jne]

10. RISKI KIRJELDUS

10.1. [kokkupuutestsenaariumi pealkiri]

10.1.1. Inimeste tervis

10.1.1.1.

Töötajad

10.1.1.2.

Tarbijad

10.1.1.3.

Inimeste kaudne kokkupuude ainega keskkonna kaudu

10.1.2. Keskkond

10.1.2.1.

Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

10.1.2.2.

Maismaa

10.1.2.3.

Õhk

10.1.2.4.

Mikrobioloogiline aktiivsus reoveekäitlemissüsteemides

10.2. [kokkupuutestsenaariumi pealkiri]

10.2.1. Inimeste tervis

10.2.1.1.

Töötajad

10.2.1.2.

Tarbijad

10.2.1.3.

Inimeste kaudne kokkupuude ainega keskkonna kaudu

10.2.2. Keskkond

10.2.2.1.

Vesikeskkond (sealhulgas põhjasete)

10.2.2.2.

Maismaa

10.2.2.3.

Õhk

10.2.2.4.

Mikrobioloogiline aktiivsus reoveekäitlemissüsteemides

[jne]

10.x. Üldine kokkupuude (kõik asjakohased emissiooni/eraldumise allikad koos)

10.x.1 Inimeste tervis (kõik kokkupuuteviisid koos)

10.x.1.1

10.x.2 Keskkond (kõik emissiooniallikad koos)

10.x.2.1

(1) Üldiselt, mida ulatuslikumad on andmed ja pikem katsete kestus, seda väiksem on määramatuse tase ja hindamisteguri suurus. Hindamistegurit 1 000 kohaldatakse tavaliselt erinevaid troofilisi tasandeid esindavate liikide põhjal saadud kolmest lühiajalisest L(E)C50 väärtusest kõige madalamale ja tegurit 10 erinevaid troofilisi tasandeid esindavate liikide põhjal saadud kolmest pikaajalisest NOEC väärtustest kõige madalamale.

II LISA

OHUTUSKAARTIDE KOOSTAMISE JUHIS

Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded ohutuskaardile, mis esitatakse aine või valmistise kohta vastavalt artiklile 31. Ohutuskaart võimaldab siirdada klassifitseeritud ainet või valmistist käsitlevat asjakohast ohutusteavet, sealhulgas vastavas kemikaaliohutuse aruandes või vastavates aruannetes sisalduvat teavet, tarneahelas vahetult allpool olevale kasutajale või kasutajatele. Ohutuskaardil esitatud teave on vastavuses teabega, mis sisaldub kemikaaliohutuse aruandes, kui selle esitamine on nõutav. Kui kemikaaliohutuse aruanne on koostatud, paigutatakse ohutuskaardi lisasse asjakohane kokkupuutestsenaarium või asjakohased kokkupuutestsenaariumid, et muuta neile viitamine ohutuskaardi asjakohastes lahtrites lihtsamaks.

Käesoleva lisa eesmärk on tagada artiklis 31 loetletud kohustuslike lahtrite sisu järjepidevus ja täpsus, et kasutajatel oleks võimalik ohutuskaartide alusel võtta asjakohaseid meetmeid inimeste tervise ja ohutuse kaitseks töökohal ning keskkonna kaitseks.

Ühtlasi vastab ohutuskaartidel esitatav teave nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl. Eeskätt võimaldab ohutuskaart tööandjal kindlaks teha keemiliste mõjurite olemasolu töökohal ning hinnata nende kasutamisest tulenevat ohtu töötajate tervisele ja ohutusele.

Ohutuskaardi teave esitatakse selgel ja kokkuvõtlikul viisil. Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes võtab arvesse kasutajaskonna teadaolevaid erivajadusi. Aineid ja valmistisi turule viivad isikud tagavad pädevatele isikutele asjakohase koolituse, sealhulgas täiendkoolituse.

Valmististe kohta, mida ei klassifitseerita ohtlikuks, kuid mille puhul tuleb artikli 31 kohaselt esitada ohutuskaart, esitatakse igas lahtris vajalik teave.

Ainete ja valmististe paljude erinevate omaduste tõttu võib mõnedel juhtudel osutuda vajalikuks esitada lisateavet. Kui muudel juhtudel selgub, et teatavaid omadusi käsitlev teave ei ole oluline või seda ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada, põhjendatakse seda igas punktis selgesõnaliselt. Teave esitatakse kõikide ohtlike omaduste kohta. Kui väidetakse, et teatav oht puudub, tuleb eristada selgelt juhtumid, mille korral teave ei ole klassifitseerijale kättesaadav ja juhtumid, mille korral katsetulemused on negatiivsed.

Ohutuskaardi väljaandmise kuupäev märgitakse esilehele. Kui ohutuskaardi andmetes on tehtud muudatusi, teavitatakse sellest saajat ja ohutuskaardile kantakse märge “Muudetud: (kuupäev).”

Märkus

Ohutuskaardi esitamist nõutakse ka teatavate direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa 8. ja 9. peatükis loetletud spetsiaalsete ainete ja valmististe puhul (nt metallid kompaktsel kujul, sulamid, surugaasid jne), mille märgistamisel kehtivad erandid.

1. AINE/VALMISTISE NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE

1.1. Aine või valmistise identifitseerimine

Määratlemisel kasutatav nimetus on identne direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas sätestatud märgisel oleva nimetusega.

Registreerimisele kuluvate ainete puhul vastab nimetus registreerimisel kasutatud nimetusele ja tuuakse ära ka käesoleva määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud registreerimisnumber.

Esitatakse teave ka muude kättesaadavate identifitseerimisvahendite kohta.

1.2. Aine/valmistise kasutamine

Esitatakse aine või valmistise teadaolevad kasutused. Kui võimalikke kasutusalasid on palju, tuleb loetleda vaid kõige olulisemad või tavalisemad. Lisaks sellele tuleks kokkuvõtlikult kirjeldada, mida nimetatud aine tegelikult teeb, nt kas tegemist on põlemist takistava ainega, antioksüdandiga vms.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, sisaldab ohutuskaart teavet kõikide kindlaksmääratud kasutusalade kohta, mis on ohutuskaardi saaja jaoks asjakohased. See teave on kooskõlas kindlaksmääratud kasutusalade ja kokkupuutestsenaariumitega, mis on esitatud ohutuskaardi lisas.

1.3. Äriühingu/ettevõtte identifitseerimine

Määratakse kindlaks aine või valmistise ühenduses turuleviimise eest vastutav isik, kelleks võib olla tootja, importija või levitaja. Esitatakse nimetatud isiku täielik aadress ja telefoninumber ning samuti ka ohutuskaardi koostamise eest vastutava pädeva isiku e-posti aadress.

Peale selle, kui kõnealune isik ei asu liikmesriigis, kus aine või valmistis turule viiakse, esitatakse võimaluse korral kõnealuses liikmesriigi vastutava isiku täielik aadress ja telefoninumber.

Registreerijate puhul vastab kindlaksmääratud isik registreerimisel tootja või importija isiku kohta esitatud teabele.

1.4. Hädaabitelefon

Lisaks eespool nimetatud teabele esitatakse äriühingu ja/või asjaomase ametliku nõuandeasutuse (selleks võib olla tervisega seotud teabe vastuvõtmise eest vastutav asutus, millele on osutatud direktiivi 1999/45/EÜ artiklis 17) hädaabitelefoni number. Täpsustatakse, kui nimetatud telefonil on abi kättesaadav ainult tööajal.

2. OHTUDE IDENTIFITSEERIMINE

Siinkohal esitatakse aine või valmistise klassifikatsioon, mis on saadud direktiivides 67/548/EMÜ või 1999/45/EÜ sätestatud klassifitseerimiseeskirjade kohaldamise tulemusena. Märgitakse selgelt ja lühidalt ainest või valmistisest tulenevad ohud inimesele ja keskkonnale.

Eristatakse selgelt ohtlikuks klassifitseeritud valmistisi neist valmististest, mida direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ei klassifitseerita ohtlikuks.

Kirjeldatakse kõige olulisemaid kahjulikke füüsikalis-keemilisi mõjusid, mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning aine või valmistise kasutamise ja prognoositava võimaliku väärkasutamisega seotud sümptomeid.

Võib osutuda vajalikuks nimetada ka muid ohte, näiteks tolmusus, ristsensibiliseerimine (cross-sensitisation), lämbumine, külmumine, suur lõhna või maitse tekitamise potentsiaalsus või keskkonnamõjud, näiteks ohud mullaorganismidele, osoonikihi kahandamise võime, võime osooni fotokeemiliselt tekitada jne, mis ei mõjuta küll klassifitseerimist, kuid võivad suurendada materjali ohtlikkust tervikuna.

Märgisel olev teave esitatakse punktis 15.

Aine klassifikatsioon vastab XI jaotises esitatud klassifitseerimis- ja märgistusloetelus sisalduvale klassifikatsioonile.

3. KOOSTIS/TEAVE KOOSTISAINETE KOHTA

Saajal on esitatava teabe alusel võimalik hõlpsalt määratleda valmistise koostisainetest tulenevad ohud. Valmistisest endast tulenevad ohud esitatakse lahtris 2.

3.1.	Täielikku koostist (koostisainete olemus ja nende kontsentratsioon) ei ole vaja esitada, kuid kasulikuks võib osutuda koostisainete ja nende kontsentratsioonide üldine kirjeldus.

3.2.

Direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ohtlikuks klassifitseeritud valmistise puhul esitatakse andmed järgmiste ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta valmistises:

tervise- või keskkonnaohtu põhjustavad ained direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses, kui nende kontsentratsioon on võrdne või suurem kui järgmistest madalaim:

—	kohaldatav kontsentratsioon, mis on määratletud direktiivi 1999/45/EÜ artikli 3 lõikes 3 esitatud tabelis, või

—	direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud kontsentratsiooni piirmäär või

—	direktiivi 1999/45/EÜ II lisa B osas esitatud kontsentratsiooni piirmäär või

—	direktiivi 1999/45/EÜ III lisa B osas esitatud kontsentratsiooni piirmäär või

—	direktiivi 1999/45/EÜ V lisas esitatud kontsentratsiooni piirmäär või

—	käesoleva määruse X jaotise kohaselt loodud klassifitseerimis- ja märgistusloetelu kinnitatud sissekandes esitatud kontsentratsiooni piirmäär;

b)	ained, mille suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid ja mis ei ole juba hõlmatud punktiga a;

c)	ained, mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas sätestatud kriteeriumitele, kui üksiku aine kontsentratsioon on võrdne või suurem kui 0,1 %.

3.3.

Valmististe puhul, mida ei klassifitseerita direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt ohtlikuks, esitatakse andmed ainete ning nende kontsentratsiooni või kontsentratsioonivahemiku kohta, kui nende kontsentratsioon moodustab kas:

vähemalt 1 % massist mittegaasiliste valmististe puhul ja ≥ 0,2 % mahust gaasiliste valmististe puhul ning

—	ained põhjustavad tervise- või keskkonnaohtu direktiivi 67/548/EMÜ (1) tähenduses või

—	ainete suhtes on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid;

või

b)	vähemalt 0,1 % massist ainete puhul, mis vastavalt XIII lisas sätestatud kriteeriumitele on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;

3.4.

Esitatakse eespool nimetatud ainete klassifikatsioon (direktiivi 67/548/EMÜ artiklite 4 ja 6, direktiivi 67/548/EMÜ I lisa või käesoleva määruse XI jaotise kohaselt loodud klassifitseerimis- ja märgistamisloetelu kinnitatud sissekande põhjal) koos ohutunnuste ja riskilausetega, mis on omistatud vastavalt nende ainete füüsikalis-keemiliste omadustega seotud ohtudele ning inimeste tervise ja keskkonnaga seotud ohtudele. Riskilauseid ei ole siin vaja täielikult välja kirjutada: viidatakse lahtrile 16, kus on esitatud kõigi asjakohaste riskilausete terviktekst. Kui aine ei vasta klassifitseerimise kriteeriumitele, kirjeldatakse aine lahtris 3 märkimise põhjuseid, nagu näiteks “püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine” või “aine, millele on kehtestatud ühenduse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid”.

3.5.

Kooskõlas direktiiviga 67/548/EMÜ tuuakse ära aine nimetus, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 1 antud registreerimisnumber, EINECS- või ELINCS-number selle olemasolul. Kasulikuks võivad osutuda ka CAS-number ja IUPACile vastav nimetus (kui need on kättesaadavad). Aineid, mille kohta esitatakse üldnimetus kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ artikliga 15 või käesoleva lisa punkti 3.3 joonealuse märkusega, ei pea täpselt keemiliselt määratlema.

3.6.

Kui direktiivi 1999/45/EÜ artikli 15 või käesoleva lisa punkti 3.3 joonealuse märkuse kohaselt tuleb teatavate ainete andmeid hoida konfidentsiaalsena, kirjeldatakse ohutu käitlemise tagamiseks nende keemilisi omadusi. Kasutatav nimi vastab eespool kirjeldatud menetluste käigus kindlaks määratud nimele.

4. ESMAABIMEETMED

Kirjeldatakse esmaabimeetmeid.

Esiteks märgitakse, kas vältimatu meditsiiniabi on nõutav.

Esmaabi käsitlev teave peab olema kokkuvõtlik ning kannatanule, kõrvalseisjatele ja esmaabi andjatele lihtsalt arusaadav. Esitatakse lühikokkuvõte sümptomitest ja mõjudest. Juhendis märgitakse, mida tuleb teha õnnetuse korral kohapeal ning kas kokkupuutele järgnevalt on oodata võimalikke hilismõjusid.

Teave jaotatakse alapunktidesse vastavalt erinevatele kokkupuuteviisidele, st sissehingamine, sattumine nahale või silmadesse, allaneelamine.

Märgitakse, kas arstiabi osutamine on vajalik või soovitatav.

Mõningate ainete või valmististe puhul võib olla oluline rõhutada, et töökohal peavad olema kättesaadavad erakorraliseks ja vältimatuks raviks vajalikud erivahendid.

5. TULETÕRJEMEETMED

Esitatakse aine või valmistise põhjustatud või selle läheduses tekkinud tulekahju kustutamise nõuded, tuues välja:

—	sobivad kustutusvahendid;

—	kustutusvahendid, mida ei tohi ohutusnõuetest tulenevalt kasutada;

—	erilised kokkupuuteohud, mis tulenevad ainest või valmistisest endast, põlemissaadustest või tekkivatest gaasidest;

—	spetsiaalsed kaitsevahendid tuletõrjujatele.

6. JUHUSLIKUL KESKKONDA SATTUMISEL VÕETAVAD MEETMED

Olenevalt asjaomasest ainest või valmistisest võib vajalikuks osutuda järgmine teave:

isikukaitsega seotud ettevaatusabinõud, näiteks:

—	süüteallikate kõrvaldamine, piisava ventilatsiooni/hingamisteede kaitse tagamine, tolmuleviku tõkestamine, aine nahale või silmadesse sattumise vältimine;

keskkonnaalased ettevaatusabinõud, näiteks:

—	saaste leviku vältimine äravoolutorudes, pinna- ja põhjavees ning pinnases, vajadus hoiatada ümbruskonna elanikke;

puhastusmeetodid, näiteks:

—	absorbentide (nt liiv, kobediatomiit, hapet siduv aine, universaalne siduv aine, saepuru jms) kasutamine, gaaside/aurude vähendamine vee abil, lahjendamine.

Kaalutakse ka järgmiste märgete kasutamist: “kasutamine keelatud, neutraliseerida …”.

Märkus

Vajaduse korral viidatakse lahtritele 8 ja 13.

7. KÄITLEMINE JA HOIDMINE

Märkus

Selles punktis esitatakse inimeste tervise- ja keskkonnakaitsega ning ohutuse tagamisega seotud teave. See aitab tööandjal töötada välja sobivad tööprotseduurid ja korralduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 98/24/EÜ artikliga 5.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist või registreerimist, peab käesoleva punkti teave olema kooskõlas ohutuskaardi lisas esitatud teabega kindlaksmääratud kasutusalade ja kokkupuutestsenaariumite kohta.

7.1. Käitlemine

Määratletakse ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud, sealhulgas nõuanded järgmiste tehniliste meetmete kohta:

—

isoleerimine, koht- ja üldventilatsioon, meetmed aerosoolide ja tolmu tekkimise ning tulekahjude vältimiseks, vajalikud keskkonnakaitsemeetmed (nt filtrite või skraberite kasutamine väljatõmbeventilatsioonis, kasutamine isoleeritud alal, meetmed lekete kogumiseks ja kõrvaldamiseks, jne) ning muud aine või valmistisega seotud erinõuded või -eeskirjad (nt keelatud või soovitatavad protseduurid või seadmed); võimaluse korral lisatakse nende lühikirjeldus.

7.2. Hoidmine

Määratletakse ohutu hoidmise tingimused, näiteks:

—	ladudele ja mahutitele (sealhulgas kemikaalile vastupidavad seinad ja ventilatsioon) kehtestatud erinõuded, kokkusobimatud materjalid, hoiutingimused (temperatuuri ja niiskuse piirmäär/vahemik, valgus, inertgaas, jne), spetsiaalsed elektriseadmed ja staatilise elektri vältimine.

Vajaduse korral antakse nõu seoses hoiustamisel kehtivate koguseliste piirangutega. Eelkõige esitatakse erinõuded, mis kehtivad aine või valmistise pakendites/mahutites kasutatavate materjaliliikide osas.

7.3. Eriotstarbeline kasutusala või eriotstarbelised kasutusalad

Eriotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud lõpptoodete puhul käsitlevad soovitused kindlaksmääratud kasutusala(sid) ning on üksikasjalikud ja praktilised. Võimaluse korral osutatakse tootmisharusid või sektoreid käsitlevatele heakskiidetud juhistele.

8. KOKKUPUUTE OHJAMINE/ISIKUKAITSEVAHENDID

8.1. Kokkupuute piirväärtused

Määratletakse kehtivad kohaldatavad spetsiaalsed kontrollparameetrid, sealhulgas kokkupuute piirnormid töökeskkonnas ja/või bioloogilised piirnormid. Piirnormid esitatakse selle liikmesriigi kohta, kus aine või valmistis turule viiakse. Antakse teavet kehtivate soovitatavate järelevalvemenetluste kohta.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, tuleb ohutuskaardi lisas toodud kokkupuutestsenaariumite kohta esitada aine asjakohased tuletatud mittetoimivad tasemed (DNELid) ja arvutuslikud mittetoimivad kontsentratsioonid (PNECid).

Valmististe puhul on kasulik esitada nende koostisainete piirnormid, mis tuleb loetleda ohutuskaardil vastavalt punktile 3.

8.2. Kokkupuute ohjamine

Käesolevas dokumendis tähendab kokkupuute ohjamine kõiki spetsiaalseid riskijuhtimismeetmeid, mida tuleb aine kasutamisel võtta, et vähendada töötajate ja keskkonna kokkupuudet ainega. Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruande esitamist, esitatakse ohutuskaardi lahtris 8 kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest ohutuskaardil märgitud kindlaksmääratud kasutusalade kohta.

8.2.1. Ohtlike ainetega kokkupuute ohjamine töökeskkonnas

Tööandja võtab nimetatud teavet arvesse ainest või valmistisest töötajate tervisele ja ohutusele tulenevate ohtude hindamise ajal vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 4, milles nõutakse järgmist (tähtsuse järjekorras):

—	asjakohaste tööprotsesside ja tehniliste kontrollide kavandamine, sobivate vahendite ja materjalide kasutamine;

—	kollektiivsete kaitsemeetmete kohaldamine riski esinemiskohas, näiteks piisav ventilatsioon ja asjakohased korralduslikud meetmed, ja

—	juhul kui kokkupuudet ei ole võimalik ära hoida muul viisil, siis individuaalsete kaitsemeetmete, näiteks isikukaitsevahendite kasutamine.

Seepärast tuleb nende meetmete kohta esitada asjakohane ja piisav teave, et riski oleks võimalik direktiivi 98/24/EÜ artikli 4 alusel nõuetekohaselt hinnata. See teave täiendab punktis 7.1 juba esitatud teavet.

Kui on tarvis individuaalseid kaitsemeetmeid, määratletakse üksikasjalikult piisava ja sobiva kaitse tagamiseks vajalikud vahendid. Võetakse arvesse nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/686/EEC isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (2) ja osutatakse Euroopa Standardikomitee asjakohastele standarditele (CEN-standardid).

Hingamisteede kaitsmine

Ohtliku gaasi, auru või tolmu puhul määratakse kindlaks kasutatavate kaitsevahendite liik, näiteks:

—	kompaktsed hingamisaparaadid, sobivad maskid ja filtrid.

Käte kaitsmine

Määratakse täpselt kindlaks aine või valmistise käitlemisel kasutatavate kinnaste liik, sealhulgas:

—	materjali liik,

—	kindamaterjali läbimisaeg, võttes arvesse naha kaudu toimuva kokkupuute ulatust ja kestust.

Vajaduse korral esitatakse muud käte kaitseks võetavad meetmed.

Silmade kaitsmine

Määratakse kindlaks silmade kaitsevahendite liik, näiteks:

—	kaitseprillid, näokaitsed.

Naha kaitsmine

Kui lisaks kätele on vaja kaitsta ka teisi kehaosi, määratakse kindlaks vajalike kaitsevahendite liik ja kvaliteet, näiteks:

—	põll, saapad ja kaitseülikond.

Vajaduse korral esitatakse muud naha kaitseks võetavad meetmed ja spetsiaalsed hügieenimeetmed.

8.2.2. Keskkonnaga kokkupuudete ohjamine

Esitatakse teave, mida tööandjal on vaja ühenduse keskkonnakaitsealastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, koostatakse ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumite jaoks kokkuvõte riskijuhtimismeetmetest, mis võimaldavad asjakohaselt kontrollida keskkonna kokkupuudet ohtliku ainega.

9. FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED

Nõuetekohaste kontrollimeetmete võtmiseks esitatakse kogu asjakohane teave aine või valmistise kohta, eelkõige punktis 9.2 loetletud teave. Selles punktis sisalduv teave on vastavuses teabega, mis esitatakse registreerimisel, kui see on nõutav.

9.1. Üldine teave

Välimus

Kirjeldatakse tarnitava aine või valmistise füüsikalist olekut (tahke, vedel, gaasiline) ning värvust.

Lõhn

Kui lõhn on tajutav, esitatakse selle lühikirjeldus.

9.2. Tervise, ohutuse ja keskkonnaga seotud oluline teave

Esitatakse tarnitaval kujul või vesilahusena esineva aine või valmistise pH; viimasel juhul näidata kontsentratsioon.

Keemistemperatuur/keemistemperatuuri vahemik

Leekpunkt

Süttivus (tahke, gaasiline)

Plahvatusohtlikkus

Oksüdeerivad omadused

Aururõhk

Suhteline tihedus

Lahustuvus

Lahustuvus vees

Jaotustegur: n-oktanool-vesi

Viskoossus

Aurutihedus

Aurustumiskiirus

9.3. Muu teave

Esitatakse muud olulised ohutusparameetrid, näiteks segunevus, rasvas lahustuvus (lahusti — täpsustamisele kuuluv õli) juhtivus, sulamistemperatuur/sulamisvahemik, gaasirühm (oluline Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, kohaldamisel) (3) isesüttimistemperatuur jne.

1. märkus

Eespool loetletud omadused määratakse kindlaks XI lisa A osas esitatud spetsifikatsioonide või mõne muu võrreldava meetodi kohaselt.

2. märkus

Valmististe puhul esitatakse teave üldjuhul valmistise enda omaduste kohta. Kui märgitakse, et teatav oht puudub, eristatakse selgelt juhtumid, mille korral teave ei ole klassifitseerijale kättesaadav, nendest juhtumistest, mille korral katsetulemused on negatiivsed. Kui peetakse vajalikuks teabe esitamist üksikute koostisainete omaduste kohta, märgitakse selgelt, milliseid aineid teave puudutab.

10. STABIILSUS JA REAKTSIOONIVÕIME

Esitatakse teave aine või valmistise stabiilsuse ning teatavatel kasutustingimustel ja keskkonda sattumisel tekkida võivate võimalike ohtlike reaktsioonide kohta.

10.1. Välditavad tingimused

Loetletakse tingimused, näiteks temperatuur, rõhk, valgus, löögid jne, mis võivad põhjustada ohtlikke reaktsioone, ning võimaluse korral lisatakse nende lühikirjeldus.

10.2. Välditavad materjalid

Loetletakse ained, näiteks vesi, õhk, happed, alused, oksüdandid või muud spetsiaalsed ained, mis võivad põhjustada ohtlikke reaktsioone, ning võimalusel lisatakse nende lühikirjeldus.

10.3. Ohtlikud lagunemissaadused

Loetletakse aine lagunemisel ohtlikes kogustes tekkivad ohtlikud materjalid.

Märkus

Eraldi tuleb käsitleda järgmist:

—	stabilisaatorite vajadus ja olemasolu,

—	ohtliku eksotermilise reaktsiooni võimalikkus,

—	aine või valmistise füüsikalises olekus toimuvate muudatuste võimalik ohtlikkus,

—	ohtlikud lagunemissaadused, mis võivad tekkida kokkupuutel veega,

—	ebastabiilsete ühendite tekkimise võimalus lagunemisel.

11. TOKSIKOLOOGILINE TEAVE

Selles punktis käsitletakse vajadust esitada kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste (tervise-)mõjude kohta, mis võivad tekkida kasutaja kokkupuutel aine või valmistisega.

Selline teave hõlmab aine või valmistisega kokkupuutel tekkivaid tervisele ohtlikke mõjusid, põhinedes näiteks katseandmete ja kogemuste põhjal tehtud järeldustel. Vajadusel peab teave sisaldama ka lühi- ja pikaajalise kokkupuute vahetut ja kroonilist ning hilismõju nagu sensibiliseerimine, uimastus, kantserogeensus, mutageensus ja reproduktiivtoksilisus (arenguhäireid tekitav mürgisus ja mõju sigivusele). Samuti hõlmab teave erinevaid kokkupuuteviise (sissehingamine, allaneelamine, sattumine nahale või silmadesse) ning kirjeldab füüsikaliste, keemiliste ja toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomeid.

Võttes arvesse lahtris 3 (koostis/teave koostisainete kohta) juba esitatud teavet võib osutuda vajalikuks viitamine konkreetsetele mõjudele, mida valmistisse kuuluvad teatavad ained tervisele avaldavad.

Käesolevas punktis esitatud teave peab olema kooskõlas registreerimisel esitatava teabega, kui registreerimine on nõutav, ja/või kemikaaliohutuse aruandega, kui seda nõutakse, ning annab teavet järgmiste potentsiaalsete mõjurühmade kohta:

—	toksikokineetika, ainevahetus ja jaotumine,

—	akuutsed mõjud (akuutne mürgisus, ärritus ja söövitavus),

—	sensibiliseerimine,

—	krooniline mürgisus ja

—	kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised mõjud.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul esitatakse kokkuvõte käesoleva määruse VII-XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt sisaldab teave ka kättesaadavate andmete võrdlustulemusi direktiivis 67/548/EMÜ toodud 1. ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumitega.

12. ÖKOLOOGILINE TEAVE

Kirjeldatakse aine või valmistise võimalikke mõjusid, käitumist ja keskkonnas säilimist õhu, vee ja/või pinnase seisukohalt. Võimaluse korral esitatakse asjakohased katseandmed (nt LC50 kala ≤ 1 mg/l).

Käesolevas punktis toodud teave peab olema kooskõlas registreerimisel esitatud teabega, kui registreerimine on nõutav, ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui aruanne on nõutav.

Kirjeldatakse aine või valmistise kõige tähtsamaid omadusi, millel on tõenäoline mõju keskkonnale, võttes arvesse aine või valmistise olemust ning eeldatavaid kasutusviise. Samalaadne teave esitatakse ka aine ja valmistise ohtlike lagunemissaaduste kohta. See võib hõlmata järgmist:

12.1. Ökotoksilisus

Esitatakse asjakohased kättesaadavad andmeid vesikeskkonnale, sealhulgas kaladele, koorikloomadele, vetikatele ja muudele veetaimedele avalduva akuutse ja kroonilise toksilisuse kohta. Lisaks sellele esitatakse võimaluse korral kättesaadavad mürgisust käsitlevad andmed pinnase mikro- ja makroorganismide kohta ning muude keskkonna seisukohast oluliste organismide, näiteks lindude, mesilaste ja taimede kohta. Kui aine või valmistis pärsib mikroorganismide aktiivsust, tuleb nimetada ka võimalikku mõju reoveepuhastitele.

Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse kokkuvõte VII–XI lisa kohaldamisel saadud teabe kohta.

12.2. Liikuvus

Aine või valmistise teatavate koostisosade (4) võime kanduda keskkonda sattumisel põhjavette või levida keskkonda sattumise kohast kaugemale.

Asjakohased andmed võivad sisaldada järgmist:

—	teadaolev või prognoositav levimine keskkonna osadeni,

—	pindpinevus,

—	absorptsioon/desorptsioon.

Muid füüsikalis-keemilisi omadusi käsitletakse punktis 9.

12.3. Püsivus ja lagundatavus

Aine või valmistise teatavate koostisainete (4) võime laguneda keskkonna eri osades kas biolagunemise või muude protsesside, näiteks oksüdeerumise või hüdrolüüsi tulemusel. Võimaluse korral esitatakse kättesaadav teave lagunemisega seotud poolestusaegade kohta. Lisaks esitatakse ka teave aine või valmistise teatavate koostisainete (4) lagunemisvõime kohta reoveepuhastites.

12.4. Bioakumuleerumisvõime

Esitatakse teave aine või valmististe teatavate koostisainete (4) võime kohta koguneda elustikku ja lõppkokkuvõttes läbida toiduahelat, osutades võimaluse korral kättesaadavatele andmetele oktanool-vesi jaotusteguri (Kow) ja biokontsentratsiooniteguri (BCF) kohta.

12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste hindamise tulemused

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, esitatakse püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste hindamise tulemused vastavalt kemikaaliohutuse aruandele.

12.6 Muud kahjulikud mõjud

Esitatakse kättesaadav teave muude kahjulike keskkonnamõjude kohta, nt omadused, mis võivad kahandada osoonikihti, tekitada osooni fotokeemiliselt, kahjustada sisesekretsioonisüsteemi ja/või aidata kaasa globaalsele soojenemisele.

Märkused

Tuleb tagada, et ka ohutuskaardi teistes lahtrites, eelkõige lahtrites 6, 7, 13, 14 ja 15 esitatakse keskkonna seisukohalt asjakohane teave, mis käsitleb eelkõige nõuandeid kemikaali ohjatud eraldumise, juhuslikul keskkonda sattumisel võetavate meetmete ning transpordi ja kõrvaldamisega seotud aspektide kohta.

13. KÕRVALDAMISJUHISED

Kui aine või valmistise kõrvaldamisega (ettenähtud kasutusel tekkivad ülejäägid või jäätmed) kaasneb oht, esitatakse nimetatud jääkide kirjeldus ning teave nende ohutu käitlemise kohta.

Määratakse kindlaks aine või valmistise ning saastunud pakkematerjalide kõrvaldamise asjakohased meetodid (põletamine, taaskasutus, ladestamine prügilasse jne).

Kui nõutakse kemikaaliohutuse aruannet, peab teave jäätmekäitlusmeetmete kohta, millega nõuetekohaselt kontrollitakse inimeste ja keskkonna kokkupuuteid ainega, vastama ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumitele.

Märkus

Osutatakse jäätmeid käsitlevatele asjakohastele ühenduse sätetele. Nende puudumisel on asjakohane tuletada kasutajale meelde võimalikke kehtivaid riiklikke või piirkondlikke sätteid.

14. VEOALANE TEAVE

Esitatakse teave mis tahes eriliste ettevaatusabinõude kohta, mida kasutaja peab teadma või järgima transportimisel või edasitoimetamisel nii oma valdustes kui ka väljaspool. Kui see on asjakohane, esitatakse teave transpordiklassifikatsiooni kohta kõikide transpordiliike käsitlevate määruste osas: IMDG (merevedu), ADR (nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5), RID (, nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (6), ICAO/IATA (õhuvedu). Teave võib muu hulgas sisaldada järgmist:

—	ÜRO-number (UN-number),

—

klass,

—	veose tunnusnimetus,

—	pakendirühm,

—	meresaasteained,

—	muu asjakohane teave.

15. REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID

Esitatakse direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaselt märgisel näidatud teave tervise, ohutuse ja keskkonna kohta.

Kui ohutuskaardil käsitletud aine või valmistise suhtes kehtivad inimeste või keskkonna kaitset käsitlevad ühenduse erisätted (nt VII jaotise kohaselt antud load või VIII jaotise kohaselt seatud piirangud), tuleks ka need võimaluse korral esitada.

Võimaluse korral nimetatakse ka nimetatud sätete rakendamiseks vastuvõetud riiklikud õigusaktid ja muud asjakohased siseriiklikud meetmed.

16. MUU TEAVE

Esitatakse muu teave, mida tarnija peab oluliseks kasutaja tervise ja ohutuse ning keskkonnakaitse seisukohalt, näiteks:

—	asjakohaste riskilausete loetelu. Esitatakse ohutuskaardi punktides 2 ja 3 osutatud riskilausete terviktekst,

—	koolitusalased nõuanded,

—	soovitatavad kasutuspiirangud (st tarnija antud mittesiduvad soovitused),

—	lisateave (kirjalikud allikad ja/või tehnilist teavet haldav kontaktasutus),

—	ohutuskaardi koostamisel kasutatud põhiandmete allikad.

Ohutuskaardi muutmise korral osutatakse selgelt, milline teave on lisatud, välja jäetud või muudetud (kui seda ei ole osutatud mujal).

(1) Kui valmistise turuleviimise eest vastutav isik suudab tõendada, et sellise aine keemiliste andmete avaldamine ohutuskaardil, mis on klassifitseeritud eranditult ärritavaks, välja arvatud ained, millele on omistatud riskilause R41, või ärritavaks koos ühe või mitme direktiivi 1999/45/EÜ artikli 10 punktis 2.3.4 nimetatud omadusega, või — kahjulikuks või kahjulikuks koos ühe või mitme direktiivi 1999/45/EÜ artikli 10 punktis 2.3.4 nimetatud omadusega, omades üksnes akuutset surmavat mõju ohustab tema intellektuaalomandi konfidentsiaalsust, võib ta kooskõlas direktiivi 1999/45/EÜ VI lisa B osa sätetega viidata kõnealusele ainele kas nimetuse abil, mis määratleb kõige olulisemad funktsionaalsed keemilised rühmad, või mõne muu alternatiivse nimetuse abil.

(2) EÜT L 399, 30.12.89, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(3) EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(4) Kuna see teave puudutab üksnes aineid, ei saa seda esitada valmististe puhul. Kui nimetatud teave on kättesaadav ja asjakohane, esitatakse see valmistise kõikide koostisainete kohta, mis tuleb ohutuskaardil loetleda kooskõlas käesoleva lisa punktiga 3.

(5) EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/111/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 25).

(6) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/110/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 24.

III LISA

KRITEERIUMID AINETELE, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI

Kriteeriumid ainetele, mida registreeritakse kogustes 1–10 tonni, vastavalt artikli 12 lõike 1 alapunktidele a ja b:

ained, mille puhul võib ette näha (st (kvantitatiivsete) struktuuri ja aktiivsuse seoste ((Q)SARs) kohaldamisega või muude tõendite alusel), et nad vastavad tõenäoliselt 1. ja 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele või XIII lisa kriteeriumitele.

järgmised ained:

i)	ained, mida kasutatakse laialdaselt ja hajutatult, eelkõige kui selliseid aineid kasutatakse tarbijatele mõeldud valmististes või kui nad kuuluvad tarbitavate toodete koostisesse; ja

ii)	ained, mille puhul võib ette näha (st (kvantitatiivsete) struktuuri ja aktiivsuse seoste ((Q)SARs) kohaldamisega või muude tõendite alusel), et nad vastavad tõenäoliselt direktiivi 67/548/EMÜ kohastele tervise- ja keskkonnamõjude näitajate klassifitseerimise kriteeriumitele.

IV LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTILE a

EINECS-nr	Nimetus/rühm	CAS-nr
200-061-5	D-glütsitool C6H14O6	50-70-4
200-066-2	Askorbiinhape C6H8O6	50-81-7
200-075-1	Glükoos C6H12O6	50-99-7
200-294-2	L-lüsiin C6H14N2O2	56-87-1
200-312-9	Palmitiinhape, puhas C16H32O2	57-10-3
200-313-4	Steariinhape, puhas C18H36O2	57-11-4
200-334-9	Sahharoos, puhas C12H22O11	57-50-1
200-405-4	α-tokoferoolatsetaat C31H52O3	58-95-7
200-432-1	DL-metioniin C5H11NO2S	59-51-8
200-711-8	D-mannitool C6H14O6	69-65-8
201-771-8	1-sorboos C6H12O6	87-79-6
204-007-1	Oleiinhape, puhas C18H34O2	112-80-1
204-664-4	Glütseroolstearaat, puhas C21H42O4	123-94-4
204-696-9	Süsinikdioksiid CO2	124-38-9
205-278-9	Kaltsiumpantotenaat, D-vorm C9H17NO5.1/2Ca	137-08-6
205-582-1	Lauriinhape, puhas C12H24O2	143-07-7
205-590-5	Kaaliumoleaat C18H34O2K	143-18-0
205-756-7	DL-fenüülalaniin C9H11NO2	150-30-1
208-407-7	Naatriumglükonaat C6H12O7.Na	527-07-1
212-490-5	Naatriumstearaat, puhas C18H36O2.Na	822-16-2
215-279-6	Lubjakivi Mittesüttiv tahke settekivim. Koosneb põhiliselt kaltsiumkarbonaadist.	1317-65-3
215-665-4	Sorbitaanoleaat C24H44O6	1338-43-8
216-472-8	Kaltsiumdistearaat, puhas C18H36O2.1/2Ca	1592-23-0
231-147-0	Argoon Ar	7440-37-1
231-153-3	Süsinik C	7440-44-0
231-783-9	Lämmastik N2	7727-37-9
231-791-2	Destilleeritud vesi või samasugust juhtivust omava puhtusega H2O	7732-18-5
231-955-3	Grafiit C	7782-42-5
232-273-9	Päevalilleõli Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, oleiinhape). (Helianthus annuus, Compositae).	8001-21-6
232-274-4	Sojaõli Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, oleiinhape, palmitiinhape ja steariinhape). (Soja hispida, Leguminosae).	8001-22-7
232-276-5	Saflooriõli Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape). (Carthamus tinctorius, Compositae).	8001-23-8
232-278-6	Linaseemneõli Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, linoleenhape, oleiinhape). (Linum usitatissimum, Linaceae).	8001-26-1
232-281-2	Maisiõli Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoolhape, oleiinhape, palmitiinhape ja steariinhape). (Zea mays, Gramineae).	8001-30-7
232-293-8	Riitsinusõli Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (ritsinoolhape). (Ricinus communis, Euphorbiaceae).	8001-79-4
232-299-0	Rapsiõli Ekstraktiivained ning nende füüsikaliselt modifitseeritud derivaadid. Koosneb peamiselt rasvhapete glütseriididest (linoleenhape, eruukhape, oleiinhape). (Brassica napus, Cruciferae).	8002-13-9
232-307-2	Letsitiinid Segu, mis saadakse rasvhapete diglütseriidide ühinemisel fosforhappe koliinestriga.	8002-43-5
232-436-4	Siirupid, hüdrolüüsitud tärklis Segu, mis tekib hapete või ensüümide toimel maisitärklise hüdrolüüsil. See koosneb põhiliselt d-glükoosist, maltoosist ja maltodekstriinidest.	8029-43-4
232-442-7	Tahkerasv, hüdrogeenitud	8030-12-4
232-675-4	Dekstriin	9004-53-9
232-679-6	Tärklis Kõrgpolümeersed süsivesikained, mis tavaliselt saadakse viljateradest, näiteks maisist, nisust ja sorgost, samuti juurikatest ja mugulatest, näiteks kartul ja tapiokk. Sisaldab tärklist, mis on vees kuumutamisel eelgeelistatud.	9005-25-8
232-940-4	Maltodekstriin	9050-36-6
234-328-2	A-vitamiin	11103-57-4
238-976-7	Naatrium D-glükonaat C6H12O7.xNa	14906-97-9
248-027-9	D-glütsitoolmonostearaat C24H48O7	26836-47-5
262-988-1	Kookosrasvhapete metüülestrid	61788-59-8
262-989-7	Rasvhapped, tahkerasv, metüülestrid	61788-61-2
263-060-9	Rasvhapped, riitsinusõli	61789-44-4
263-129-3	Rasvhapped, tahkerasv	61790-37-2
265-995-8	Tselluloosimass	65996-61-4
266-925-9	Rasvhapped, C12-18 Selle aine SDA ainenimetus on C 12 -C 18 alküülkarboksüülhape ja SDA viitenumber on 16-005-00.	67701-01-3
266-928-5	Rasvhapped C16-18 Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 alküülkarboksüülhape ja SDA viitenumber on 19-005-00.	67701-03-5
266-929-0	Rasvhapped, C8-18 ja C18-küllastamata. Selle aine SDA ainenimetus on C 8 -C 18 ja C 18 küllastamata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on 01-005-00.	67701-05-7
266-930-6	Rasvhapped, C14-18 ja C16-18-küllastamata. Selle aine SDA ainenimetus on C 14 -C 18 ja C 16 -C 18 küllastamata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on04-005-00.	67701-06-8
266-932-7	Rasvhapped, C16-C18 ja C18-küllastamata Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 ja C 18 küllastamata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on 11-005-00.	67701-08-0
266-948-4	Glütseriidid, C16-18 ja C18-küllastamata. Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 ja C 18 küllastamata trialküülglütseriid ja selle SDA viitenumber on 11-001-00.	67701-30-8
267-007-0	Rasvhapped, C14-18 ja C16-18-küllastamata, metüülestrid Selle aine SDA ainenimetus on C 14 -C 18 ja C 16 -C 18 küllastamata alküülkarboksüülhappe metüülester ja selle SDA viitenumber on 04-010-00.	67762-26-9
267-013-3	Rasvhapped, C6-12 Selle aine SDA ainenimetus on C 6 -C 12 alküülkarboksüülhape ja SDA viitenumber on 13-005-00.	67762-36-1
268-099-5	Rasvhapped, C14-22 ja C16-22 küllastamata. Selle aine SDA ainenimetus on C 14 -C 22 ja C 16 -C 22 küllastamata alküülkarboksüülhape ja selle SDA viitenumber on07-005-00.	68002-85-7
268-616-4	Siirupid, viljaterad, veetustatud	68131-37-3
269-657-0	Rasvhapped, soja	68308-53-2
269-658-6	Glütseriidid, rasv mono-, di- ja tri-, hüdrogeenitud	68308-54-3
270-298-7	Rasvhapped, C14-22	68424-37-3
270-304-8	Rasvhapped, linaseemneõli	68424-45-3
270-312-1	Glütseriidid, C16-18 ja C18-küllastamata, mono- ja di- Selle aine SDA ainenimetus on C 16 -C 18 ja C 18 küllastamata alküülglütseriid ning C16-C 18 ja C 18 küllastamata dialküülglütseriid ja selle SDA viitenumber on 11-002-00.	68424-61-3
288-123-8	Glütseriidid, C10-18	85665-33-4
292-771-7	Rasvhapped, C12-14	90990-10-6
292-776-4	Rasvhapped, C12-18 ja C18-küllastamata.	90990-15-1
296-916-5	Rasvhapped, rapsiõli, eruukhape-madal	93165-31-2

V LISA

AINED, MIS ON VABASTATUD REGISTREERIMISKOHUSTUSEST VASTAVALT ARTIKLI 2 LÕIKE 7 PUNKTLE b

1.	Ained, mis tekivad teise aine või toote kokkupuutel selliste keskkonnateguritega nagu näiteks õhk, niiskus, mikroobid või päikesevalgus kaasneda võiva keemilise reaktsiooni tulemusel;

2.	Ained, mis tekivad teise aine, valmistise või toote hoidmisega kaasneda võiva keemilise reaktsiooni tulemusel;

3.	Ained, mis tekivad teiste ainete, valmististe ja toodete lõppkasutamisel tekkiva keemilise reaktsiooni tulemusel ja mida iseenesest ei toodeta, impordita ega viida turule;

Ained, mida iseenesest ei toodeta, impordita ega viida turule ning mis saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena, mis tekib, kui:

stabilisaator, värvaine, lõhna- või maitseaine, antioksüdant, täiteaine, lahusti, kandeaine, pindaktiivne aine, plastifikaator, korrosiooni inhibiitor, vahutamise takistaja või vahueemaldaja, dispersant, sadenemise inhibiitor, kuivatusaine, sideaine, emulgaator, de-emulgaator, veetustaja, aglomerant, adhesiooniaktivaator, voo modifikaator, pH neutraliseerija, sekvestrant, koagulant, flokulant, tuleaeglusti, määrdeaine, kelaaditekiti või kvaliteedikontrolli reaktiiv toimib nõuetekohaselt, või

b)	aine, mis on mõeldud üksnes ettenähtud füüsikalis-keemilise iseloomuga funktsioonide teostamiseks;

5.	Kõrvaltooted, kui neid iseseisvalt ei valmistata ega turule viida;

6.	Aine ühinemisel veega tekkivad hüdraadid või ioonhüdraadid, eeldusel, et tootja või importija on selle aine antud erandit kasutades registreerinud;

7.	Järgmised looduses esinevad ained, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud: mineraalid, maagid, maagi kontsentraadid, tsemendiklinker, maagaas, veeldatud naftagaas, loodusliku gaasi kondensaat, protsessigaasid ja nende komponendis, toornafta, süsi, koks;

8.	Looduses esinevad ained, mis ei ole loetletud punktis 7, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud juhul, kui nad vastavad ohtlikeks klassifitseerimise kriteeriumitele direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt;

Põhilised elementained, millega seotud riskid ja ohud on juba teada:

vesinik, hapnik, väärisgaasid (argoon, heelium, neoon, ksenoon), lämmastik.

VI LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

SELGITAV MÄRKUS VI–XI LISAS ESITATUD NÕUETE TÄITMISE KOHTA

VI–XI lisas täpsustatakse teavet, mis tuleb esitada registreerimisel ja hindamisel vastavalt artiklitele 10, 12, 13, 39, 40 ja 45. Standardnõuded madalaima tonnaaži vahemiku kohta on esitatud VII lisas ja iga kord, kui jõutakse järgmisesse tonnaaži vahemikku, lisatakse vastava lisa nõuded. Iga registreerimise puhul on teabele esitatavad konkreetsed nõuded erinevad, sõltuvalt tonnaažist, kasutusalast ja kokkupuutest. Seega tuleb lisasid käsitleda ühtse tervikuna koostoimes registreerimise, hindamise ja vastutuskohustuse kohta käivate üldiste nõuetega.

1. ETAPP — OLEMASOLEVA TEABE KOGUMINE JA JAGAMINE

Registreerija peaks koguma kokku kõik kättesaadavad katseandmed registreeritava aine kohta; see hõlmaks ainet käsitleva asjakohase teabe otsimist kirjandusest. Teostatavuse korral tuleks registreerimist taotleda ühiselt vastavalt artiklile 11 või 19. See võimaldab katseandmeid jagada ja vältida seeläbi tarbetut katsetamist ja vähendada kulusid. Registreerijad peaksid samuti koguma kokku muu kättesaadava ja asjakohase teabe aine kohta, sõltumata sellest, kas antud näitaja puhul on katsetamine nõutav või mitte konkreetses tonnaaži vahemikus. See peaks hõlmama alternatiivsetest allikatest saadud teavet (nt kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuraktiivsuse mudelite tulemuste põhjal saadud andmed, teiste ainetega võrdlemisel saadud andmed, in vivo ja in vitro katsete andmed, epidemioloogilised andmed), mis võivad aidata kindlaks teha aine ohtlike omaduste olemasolu või nende puudumist ning võivad teatavatel juhtudel asendada loomkatsete tulemusi.

Lisaks tuleks koguda ka teavet kokkupuute, kasutusalase ja riskijuhtimismeetmete kohta vastavalt artiklile 10 ja käesolevale lisale. Eespool nimetatud teabe põhjal on registreerijal võimalik hinnata täiendava teabe hankimise vajadust.

2. ETAPP — TEABEVAJADUSE KAALUMINE

Registreerija selgitab välja, millist teavet registreerimiseks vajatakse. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, millist asjakohast lisa või milliseid lisasid tuleks vastavalt tonnaažile järgida. Nimetatud lisades nähakse ette teabele esitatavad standardnõuded, kuid neid vaadeldakse koostoimes XI lisaga, mis lubab tavalähenemise varieerimist, kui see on õigustatud. Eelkõige võetakse kõnealuses etapis arvesse kokkupuudet, kasutusalasid ja riskijuhtimismeetmeid käsitlevat teavet, et teha kindlaks ainega seotud teabevajadus.

3. ETAPP — TEABETÜHIKUTE VÄLJASELGITAMINE

Registreerija peab seejärel võrdlema ainega seotud teabevajadusi juba olemasoleva teabega ja välja selgitama teabetühikud. Selles etapis on oluline tagada, et olemasolevad andmed on asjakohased ja nõuete täitmiseks piisavalt kvaliteetsed.

4. ETAPP — UUTE ANDMETE HANKIMINE/ETTEPANEKU KOOSTAMINE KATSETAMISSTRATEEGIA KOHTA

Teatud juhtudel ei ole uute andmete hankimine vajalik. Kui teabes esineb tühikuid, mida tuleb täita, siis tuleb hankida uusi andmeid (VII ja VIII lisa) või koostada tonnaažist lähtudes ettepanek katsetamisstrateegia kohta (IX ja X lisa). Uusi katseid selgroogsete loomadega viiakse läbi ning ettepanekuid selliste katsete läbiviimiseks tehakse ainult siis, kui kõik muud andmeallikad on ammendatud.

Teatud juhtudel võivad VII-XI lisas sätestatud eeskirjad nõuda teatavate katsete läbiviimist standardnõuetes sätestatud katsetest varem või neile lisaks.

MÄRKUSED

1. märkus: Kui teabe esitamine ei ole tehniliselt võimalik või seda ei peeta teaduslikust seisukohast vajalikuks, tuleb need põhjused asjakohaste sätete kohaselt selgesõnaliselt esitada.

2. märkus: Registreerija võib soovida teatada, et teatav registreerimistoimikus esitatud teave on tundlik äriteave ning et selle avaldamine võib teda äriliselt kahjustada. Sellisel juhul loetleb ta sellise teabe ja esitab põhjendused.

ARTIKLI 10 PUNKTI a ALAPUNKTIDES i–v OSUTATUD TEAVE

1. ÜLDINE TEAVE REGISTREERIJA KOHTA

1.1.	Registreerija

1.1.1.

Nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress

1.1.2.

Kontaktisik

1.1.3.

Aine tootmise ja omakasutuse/omakasutuste koht/kohad, vastavalt vajadusele

1.2.

Andmete ühine esitamine

Artiklites 11 või 19 nähakse ette, et tootja või importija võib osa registreerimiseks vajalikust teabest esitada teiste tootjate või importijate nimel.

Sellisel juhul teeb tootja või importija kindlaks teised tootjad või importijad, esitades nende kohta järgmised andmed:

—	nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress,

—	teiste tootjate või importijate suhtes kehtivad registreerimisdokumendi osad.

Vajaduse korral märgitakse käesolevas lisas või VII-X lisas esitatud number või numbrid.

Teised tootjad või importijad nimetavad igaüks tootja/importija, kes esitab teavet tema nimel, täpsustades järgmised andmed:

—	nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress,

—	nimetatud tootja/tootjate või importija/importijate poolt esitatavad registreerimisandmete osad.

Vajaduse korral märgitakse käesolevas lisas või VII-X lisas esitatud number või numbrid.

2. AINE IDENTIFITSEERIMINE

Käesolevas punktis aine kohta esitatud teave on piisav nimetatud aine identifitseerimiseks. Kui teabe esitamine ühe või mitme allpool esitatud punkti kohta ei ole tehniliselt võimalik või teaduslikust seisukohast vajalik, tuleb seda selgesõnaliselt põhjendada.

2.1.	Aine nimetus või muu tunnus

2.1.1.

IUPAC-nomenklatuuri kohane nimetus/nimetused või muu rahvusvaheline nimetus või nimetused

2.1.2.

Teised nimetused (tavapärane nimetus, kaubanimi, lühend)

2.1.3.

EINECS- või ELINCS-number (kui on kättesaadav ja asjakohane)

2.1.4.

CAS-nimetus ja CAS-number (kui on kättesaadav)

2.1.5.

Muu tunnuskood (kui on kättesaadav)

2.2.	Teave iga aine molekuli- ja struktuurivalemi kohta

2.2.1.

Molekuli- ja struktuurivalem (sealhulgas SMILES-kood, kui on kättesaadav)

2.2.2

Teave optilise aktiivsuse ja tüüpilise (stereo-)isomeeride suhtarvu kohta (kui on kättesaadav ja asjakohane)

2.2.3.

Molekulmass või molekulmasside vahemik

2.3.	Iga aine koostis

2.3.1.

Puhtusaste ( %)

2.3.2.

Lisandite laad, kaasa arvatud isomeerid ja kõrvalsaadused

2.3.3.

(Oluliste) põhilisandite protsentuaalne sisaldus

2.3.4.

Kõikide lisandite laad ja ligikaudne sisaldus (… ppm, … %) (näiteks stabilisaatorid või inhibiitorid)

2.3.5.

Spektrid (ultraviolett-, infrapuna-, tuumamagnetresonants- või massispekter)

2.3.6.

Kõrgrõhuvedelik- kromatogramm, gaaskromatogramm

2.3.7.

Analüütiliste meetodite kirjeldus või asjakohased erialakirjanduse viited aine identifitseerimiseks ja kui see on asjakohane, siis ka lisandite ja lisaainete identifitseerimiseks. Teave peab olema piisav meetodite taaskasutamiseks.

3. TEAVE AINE(TE) TOOTMISE JA KASUTUSALA(DE) KOHTA

3.1.	Toodetavad ja/või imporditavad üldkogused tonnides tootja või importija kohta aastas: Registreerimise kalendriaastal (hinnanguline kogus)

3.2.	Tootja puhul: tootmisel kasutatava tehnoloogilise protsessi lühikirjeldus Protsessi üksikasjade täpsustamist ei nõuta, eriti kui on tegemist ärisaladustega.

3.3.	Tootja omakasutus(t)e tonnaaž

3.4.	Vorm (aine, valmistis või toode) ja/või füüsikaline olek, milles aine allkasutajatele kättesaadavaks muudetakse. Aine kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemik valmististes, mis tehakse kättesaadavaks allkasutajatele, ja aine kogused toodetes, mis tehakse kättesaadavaks allkasutajatele.

3.5.	Kindlaksmääratud kasutusala(de) üldine lühikirjeldus

3.6.	Teave tootmisel ja kindlaksmääratud kasutamisel tekkivate jäätmete koguste ja koostise kohta

3.7.	Mittesoovitatavad kasutusalad (vaata ohutuskaardi lahtrit 16) Vajaduse korral märge kasutusalade kohta, mida registreerija ei soovita ja miks (st tarnija antud mittesiduvad soovitused). Loetelu ei pea olema ammendav.

4. KLASSIFIKATSIOON JA MÄRGISTUS

4.1.	Aine(te)ga seotud ohtude klassifitseerimine tulenevalt direktiivi 67/548/EMÜ artiklite 4 ja 6 kohaldamisest. Kui näitaja ei ole klassifitseeritud, siis märgitakse iga kande puhul selle põhjus (st andmed puuduvad, on mittetäielikud või on täielikud, kuid klassifitseerimise jaoks ebapiisavad).

4.2.	Aine(te) ohumärgis(ed) tulenevalt direktiivi 67/548/EMÜ artiklite 23, 24 ja 25 kohaldamisest.

4.3.	Direktiivi 67/548/EMÜ artikli 4 lõike 4 ja direktiivi 1999/45/EÜ artiklite 4–7 kohaldamisest tulenevad konkreetsed kontsentratsiooni piirmäärad, kui need on kohaldatavad.

5. OHUTU KASUTAMISE JUHIS, MIS KÄSITLEB JÄRGMIST:

Siintoodud teave on kooskõlas ohutuskaardil oleva teabega, kui ohutuskaart on nõutav artikli 31 kohaselt.

5.1.	Esmaabimeetmed (ohutuskaardi lahter 4)

5.2.	Tuletõrjemeetmed (ohutuskaardi lahter 5)

5.3.	Juhuslikul keskkonda sattumisel võetavad meetmed (ohutuskaardi lahter 6)

5.4.	Käitlemine ja hoidmine (ohutuskaardi lahter 7)

5.5.	Veoalane teave (ohutuskaardi lahter 14) Kui kemikaaliohutuse aruanne ei ole vajalik, nõutakse järgmist lisateavet:

5.6.	Kokkupuute ohjamine/isikukaitsevahendid (ohutuskaardi lahter 8)

5.7.	Stabiilsus ja reaktsioonivõime (ohutuskaardi lahter 10)

5.8.	Kõrvaldamisjuhised

5.8.1.

Kõrvaldamisjuhised (ohutuskaardi lahter 13)

5.8.2.

Teave taaskasutuse ja kõrvaldamismeetodite kohta tööstuses

5.8.3

Teave avalikkusele taaskasutuse ja kõrvaldamismeetodite kohta

6. KOKKUPUUDET KÄSITLEV TEAVE SEOSES AINETEGA, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI AASTAS TOOTJA VÕI IMPORTIJA KOHTA

6.1.	Peamised kasutuskategooriad:

6.1.1.

a)	tööstuslik kasutamine ja/või

b)	kutsealane kasutamine ja/või

c)	tarbijakasutus

6.1.2

Tööstusliku ja kutsealase kasutamise täpsustus:

a)	kasutamine kinnises süsteemis ja/või

b)	kasutamine, mille tulemuseks on lisamine maatriksisse või maatriksile ja/või

c)	mittelaialdane kasutamine ja/või

d)	laialdane kasutamine

6.2.	Olulised kokkupuuteviisid:

6.2.1

Inimeste kokkupuude:

a)	suu kaudu ja/või

b)	naha kaudu ja/või

c)	sissehingamise teel

6.2.2

Keskkonna kokkupuude:

a)	vee kaudu ja/või

b)	õhu kaudu ja/või

c)	tahkete jäätmete kaudu ja/või

d)	pinnase kaudu.

6.3.

Kokkupuutemudel:

a)	juhuslik/harv ja/või

b)	aeg-ajaline ja/või

c)	pidev/sage

VII LISA

STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 TONN

Käesoleva lisa veerus 1 määratakse kindlaks standardne teave, mida nõutakse seoses järgmiste ainetega:

a)	mittefaasiained, mida toodetakse ja imporditakse kogustes 1–10 tonni;

b)	faasiained, mida toodetakse või imporditakse kogustes 1–10 tonni ja mis vastavad III lisa kriteeriumitele kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktidega a ja b; ja

c)	ained, mida toodetakse ja imporditakse vähemalt 10 tonni.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane füüsikalis-keemiline, toksikoloogiline ja ökotoksikoloogiline teave. Ainete puhul, mis ei vasta III lisa kriteeriumitele, on nõutavad vaid punktis 7 esitatud füüsikalis-keemilised nõuded.

Käesoleva lisa veerus 2 loetletakse erieeskirjad, mis lubavad nõutud standardse teabe esitamata jätmist, asendamist muu teabega, mõnes teises etapis esitamist või muul viisil kohandamist. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 sätestatud nõutavat standardset teavet XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt, välja arvatud ainele kohandatud kokkupuutealase katsetamise ärajätmist käsitleva punkti 3 puhul. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardse teabe kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa (1) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste kindlaksmääramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, varasemaid statistilisi inimeste kohta käivaid andmeid, kehtivate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuraktiivsuse mudelite tulemuste põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga aineid käsitlevaid andmeid (ülekandev lähenemisviis). Välditakse in vivo katseid söövitavate ainetega, kui kontsentratsiooni-/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks lisaks käesolevale lisale konsulteerida katsetamisstrateegiaid käsitlevate täiendavate suunistega.

Kui teatavate näitajate kohta ei ole esitatud teavet muudel põhjustel kui käesoleva lisa veerus 2 või XI lisas nimetatud põhjused, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada põhjendused.

7. TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

7.1.	Aine olek temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,3 kPa

7.2.	Sulamis-/külmumispunkt

7.2.	Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui alampiir jääb allapoole -20°C.

7.3.	Keemispunkt

7.3.

Uuringut ei ole vaja läbi viia:

—	gaaside puhul; või

—	tahkete ainete puhul, mis sulavad temperatuuril üle 300 °C või lagunevad enne keemist. Sellistel juhtudel võib hinnata või mõõta keemispunkti alandatud rõhul; või

—	ainete puhul, mis lagunevad enne keemist (nt autooksüdatsioon, ümberasetus, degradatsioon, lagunemine, jne).

7.4.	Suhteline tihedus

7.4.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine on stabiilne üksnes lahuses teatud kindla lahustiga ja lahuse tihedus on sarnane lahusti omale. Sellistel juhtudel on piisav märge selle kohta, et lahuse tihedus on lahusti tihedusest suurem või väiksem; või

—	aine on gaas. Sel juhul hinnatakse ainet molekulkaalust ja ideaalgaasi seadusest lähtuvate arvutuste põhjal.

7.5.

Aururõhk

7.5.	Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui sulamispunkt on üle 300 °C. Kui sulamispunkt on 200 °C ja 300 °C vahel, piisab mõõtmisel põhinevast piirväärtusest või tunnustatud arvutusmeetodist.

7.6.	Pindpinevus

7.6.

Uuring on vaja läbi viia ainult siis, kui:

—	struktuuri põhjal võib eeldada või ennustada pindaktiivsust; või

—	pindaktiivsus on materjali soovitav omadus.

Kui vees lahustuvus on alla 1 mg/l temperatuuril 20 °C, ei ole vaja katset läbi viia.

7.7.	Lahustuvus vees

7.7.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine on hüdrolüütiliselt ebastabiilne pH 4, 7 ja 9 juures (poolestusaeg vähem kui 12 tundi); või

—	aine oksüdeerub kergesti vees.

Kui aine on vees “lahustumatu”, tehakse piirsisalduskatse analüütilise meetodi piirmäärade leidmiseks.

7.8.	n-oktanool-vesi jaotustegur

7.8.

Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul. Kui katset ei ole võimalik läbi viia (näiteks aine laguneb, on kõrge pindaktiivsusega, reageerib ägedalt katse läbiviimise ajal või ei lahustu vees või oktanoolis või ei ole võimalik saada piisavalt puhast ainet), esitatakse log P väärtus ning üksikasjad arvutamismeetodi kohta.

7.9.

Leekpunkt

7.9.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine on anorgaaniline; või

—	aine sisaldab üksnes lenduvaid orgaanilisi komponente, mille leekpunktid on üle 100 °C vesilahustes; või

—	hinnanguline leekpunkt on üle 200 °C; või

—	leekpunkti on võimalik täpselt prognoosida interpolatsiooniga olemasolevatest juba iseloomustatud materjalidest.

7.10.

Süttivus

7.10.

Uuringut ei ole vaja läbi viia:

—	tahke aine puhul, mis on isesüttiv või plahvatusohtlik. Neid omadusi tuleb alati käsitleda enne, kui käsitletakse süttivust; või

—	gaaside puhul, kui süttiva gaasi kontsentratsioon segus inertgaasiga on nii madal, et õhuga segamisel jääb kontsentratsioon allapoole alumist piirväärtust; või

—	ainete puhul, mis õhuga kokkupuutel ise süttivad.

7.11.

Plahvatusohtlikkus

7.11.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine molekulid ei sisalda plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi; või

—	aine sisaldab hapnikku sisaldavaid plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, ning arvestuslik hapnikusisaldus on väiksem kui – 200; või

—	orgaaniline aine või orgaaniliste ainete ühtlane segu sisaldab plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, kuid eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 500 J/g ja eksotermiline lagunemine algab temperatuuril alla 500 °C; või

—

anorgaaniliste oksüdeerivate ainete (ÜRO, punkt 5.1) ja orgaaniliste ainete segude puhul, kui anorgaanilise oksüdeeruva aine kontsentratsioon on:

—	alla 15 massiprotsendi ÜRO I pakendirühma (kõrge ohuaste) või II pakendirühma (keskmine ohuaste) puhul;

—	alla 30 massiprotsendi ÜRO III pakendirühma (madal ohuaste) puhul.

Märkus: Detonatsiooni leviku ega detonatsiooni löögitundlikkuse katset ei nõuta, kui orgaanilise materjali eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 800 J/g.

7.12.

Isesüttivustemperatuur

7.12.

Uuringut ei ole vaja läbi viia:

—	kui aine on plahvatusohtlik või isesüttiv toatemperatuuril õhus; või

—	vedelike puhul, mis ei ole õhus süttivad, näiteks leekpunkt on üle 200 °C; või

—	gaaside puhul, millel puudub süttivusvahemik; või

—	tahkete ainete puhul, kui aine sulamispunkt on väiksem kui 160 °C või kui eelnevad tulemused välistavad aine isekuumenemise kuni temperatuurini 400 °C.

7.13.

Oksüdeerivad omadused

7.13.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine on plahvatusohtlik; või

—	aine on kergesti süttiv; või

—	aine on orgaaniline peroksiid; või

—

aine ei reageeri süttivate materjalidega eksotermiliselt, näiteks keemilise struktuuri alusel (näiteks orgaanilised ained, mis hapniku või halogeeni aatomeid ei sisalda ja antud elemendid ei ole keemiliselt seotud lämmastiku või hapnikuga või anorgaanilised ained, mis hapniku või halogeeni aatomeid ei sisalda).

Täismahus katset ei viida läbi tahkete ainetega, kui eelnev katse on selgelt näidanud, et katseainel on oksüdeerivad omadused.

Tähelepanu: kuna puudub katsemeetod gaasisegude oksüdeerivate omaduste kindlaksmääramiseks, tehakse need omadused kindlaks hindamismeetodi abil, mis põhineb segus olevate gaaside oksüdeerimisvõime võrdlemisel õhus oleva hapniku oksüdeerimisvõimega.

7.14.

Granulomeetriline koostis

7.14.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui ainet turustatakse või kasutatakse mittetahkel või granuleeritud kujul.

8. TOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

8.1.

Nahaärritus või naha söövitus

Käesoleva näitaja hindamine sisaldab järgmisi järjestikuseid etappe:

1)	inimeste ja loomade kohta käivate kättesaadavate andmete hindamine,

2)	puhverdusvõime hindamine,

3)	nahasöövituse in vitro uuring,

4)	nahaärrituse in vitro uuring.

8.1.

3. ja 4. etappi ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	kättesaadav teave näitab, et aine vastab nahka söövitavaks või silmi ärritavaks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele; või

—	aine on toatemperatuuril õhus süttiv; või

—	aine klassifitseeritakse väga toksiliseks kokkupuutel nahaga; või

—	akuutse mürgisuse uuring manustamisel naha kaudu ei näita nahaärritust kuni piirannuse tasemeni (2 000 mg/kg kehakaal).

8.2.

Silmade ärritus

Käesoleva näitaja hindamine sisaldab järgmisi järjestikuseid etappe:

1)	inimeste ja loomade kohta käivate kättesaadavate andmete hindamine,

2)	puhverdusvõime hindamine,

3)	silmade ärrituse in vitro uuring.

8.2.

3. etappi ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	kättesaadav teave näitab, et aine vastab nahka söövitavaks või silmi ärritavaks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele; või

—	aine on toatemperatuuril õhus süttiv

8.3.

Naha sensibiliseerimine

Käesoleva näitaja hindamine sisaldab järgmisi järjestikuseid etappe:

1)	inimeste ja loomade kohta käivate kättesaadavate andmete hindamine,

2)	In vivo katsed.

8.3.

2. etappi ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	kättesaadav teave näitab, et aine tuleks klassifitseerida kui nahka sensibiliseeriv või söövitav; või

—	aine on tugev hape (pH < 2,0) või alus (pH > 11,5); või

—	aine on toatemperatuuril õhus süttiv.

Lokaalne lümfisõlmede uuring (LLNA) on in vivo katsetamiseks eelistatav meetod. Ainult eriolukorras tuleks kasutada teist katset. Teise katse kasutamise kohta esitatakse põhjendus.

8.4.	Mutageensus

8.4.	Positiivse tulemuse korral kaalutakse täiendavaid mutageensuse uuringuid.

8.4.1.

Bakterite in vitro geenimutatsiooni uuring

8.5.	Akuutne mürgisus

8.5.

Uuringut või uuringuid ei ole üldiselt tarvis läbi viia, kui:

—	aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks.

8.5.1.

Manustamine suu kaudu

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui on kättesaadav uuring akuutse mürgisuse kohta sissehingamisel (8.5.2).

9. ÖKOTOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

9.1.	Toksiline toime vesikeskkonnale

9.1.1.

Lühiajaline mürgisuse katsetamine selgrootutega (eelistatud liik Daphnia)

Registreerija võib lühiajalise katsetamise asemel kaaluda pikaajalist katsetamist.

9.1.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et toksilist toimet vesikeskkonnale tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees väga halvasti lahustuv või aine ei suuda tõenäoliselt läbida bioloogilisi membraane; või

—	selgrootutega läbi viidud pikaajaline vesikeskkonnale avalduva toksilise toime uuring on kättesaadav; või

—	keskkonnaalase klassifitseerimise ja märgistamise eesmärgil on kättesaadav piisav teave.

Vesikeskkonnale avalduva toksilise toime pikaajalist katsetamist Daphniaga (IX lisa punkt 9.1.5) kaalutakse, kui aine lahustub vees halvasti.

9.1.2.

Kasvu pidurdumise uuring veetaimedega (eelistatud vetikad)

9.1.2.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et toksilist toimet vesikeskkonnale tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees väga halvasti lahustuv või aine ei suuda tõenäoliselt läbida bioloogilisi membraane.

9.2.	Lagunemine

9.2.1.

Biootiline

9.2.1.1.

Täielik biolagundatavus

9.2.1.1

Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane füüsikalis-keemiline, toksikoloogiline ja ökotoksikoloogiline teave.

(1) Samuti kohaldatakse tingimusi, mille puhul ei nõuta katsemeetodeid käsitleva komisjoni määruse artikli 13 lõikes 2 määratletud asjakohastes katsemeetodites esitatud erikatse läbiviimist, ja mida veerus 2 ei ole korratud.

VIII LISA

TÄIENDAVAD STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 10 TONNI

Käesoleva lisa veerus 1 on artikli 12 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud standardne teave, mida nõutakse kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse 10 tonni või rohkem. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII lisa veerus 1 nõutavat teavet. Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane füüsikalis-keemiline, toksikoloogiline ja ökotoksikoloogiline teave. Käesoleva lisa veerus 2 loetletakse erieeskirjad, mis lubavad nõutud standardse teabe esitamata jätmist, asendamist muu teabega, mõnes teises etapis esitamist või muul viisil kohandamist. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 sätestatud nõutavat standardset teavet XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardse teabe kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa (1) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

8. TOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

8.1.

Nahaärritus

8.1.1.

In vivo nahaärritus

8.1.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks või ärritavaks; või

—	aine on tugev hape (pH < 2,0) või alus (pH > 11,5); või

—	aine on toatemperatuuril õhus süttiv; või

—	aine klassifitseeritakse väga toksiliseks kokkupuutel nahaga; või

—	akuutse mürgisuse uuring manustamisel naha kaudu ei näita nahaärritust kuni piirannuse tasemeni (2 000 mg/kg kehakaal)

8.2.

Silmade ärritus

8.2.1.

In vivo silmade ärritus

8.2.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine klassifitseeritakse silmi ärritavaks koos ohuga põhjustada silmadele tõsist kahju; või

—	aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks ja eeldusel, et registreerija klassifitseeris aine silma ärritavaks aineks; või

—	aine on tugev hape (pH < 2,0) või alus (pH > 11,5); või

—	aine on toatemperatuuril õhus süttiv.

8.4.

Mutageensus

8.4.2.

Imetajate rakkude in vitro tsütogeensuse uuring

8.4.2.

Uuringut ei ole tavaliselt tarvis läbi viia, kui:

—	kui küllaldased in vivo tsütogeensuse katse andmed on kättesaadavad või

—	aine klassifitseeritakse teadaolevalt 1. või 2. kategooria kantserogeenseks või 1., 2. või 3. kategooria mutageenseks aineks.

8.4.3.

Imetajate rakkude in vitro geenimutatsiooni uuring, kui VII lisa punkti 6.4.1 ja VIII lisa punkti 6.4.2 tulemus on negatiivne.

8.4.3.

Uuring ei ole tavaliselt vajalik, kui on kättesaadavad küllaldased usaldusväärsed andmed imetajate in vivo mutatsioonikatse kohta.

8.4.	Asjakohaseid mutageensuse in vivo uuringud kaalutakse juhul, kui mis tahes VII või VIII lisa genotoksilisuse uuringutega on saadud positiivseid tulemusi.

8.5.	Akuutne mürgisus

8.5.

Uuringut või uuringuid ei ole üldiselt tarvis läbi viia, kui:

—	aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks.

Lisaks suu kaudu manustamisele (8.5.1) esitatakse mittegaasiliste ainete puhul punktides 8.5.2– 8.5.3 nimetatud teave vähemalt veel ühe manustamisviisi kohta. Teise viisi valik oleneb aine laadist ja inimeste ainega kokkupuute tõenäolisest viisist. Kui on vaid üks kokkupuuteviis, esitatakse teavet üksnes selle kohta.

8.5.2.

Manustamine sissehingamise teel

8.5.2.

Sissehingamise teel manustamise katsetamine onasjakohane, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, võttes arvesse aine aururõhku ja/või sissehingatava suurusega aerosoolide, osakeste või piiskadega võimalikku kokkupuutumist.

8.5.3.

Manustamine naha kaudu

8.5.3.

Nahakaudse manustamisviisi kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

1)	aine sissehingamine ei ole tõenäoline; ja

2)	aine kokkupuude nahaga on tõenäoline aine valmistamise ja/või kasutamise käigus; ja

3)	füüsikalis-keemilised ja toksikoloogilised omadused näitavad aine potentsiaali olulisel määral naha kaudu absorbeeruda.

8.6.

Krooniline mürgisus

8.6.1.

Kroonilise mürgisuse lühiaegne uuring (28 päeva), üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades.

8.6.1.

Lühiaegset mürgisuse uuringut (28 päeva) ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	usaldusväärne subkroonilise (90 päeva) või kroonilise mürgisuse uuring on kättesaadav ning selles on kasutatud asjakohast liiki, annust, lahust ja manustamisviisi; või

—	aine laguneb kohe ja on piisavalt tõendeid lagunemissaaduste kohta; või

—	inimeste vastavaid kokkupuuteid ainega on võimalik välistad vastavalt XI lisa punktile 3.

Asjakohase manustamisviisi valikul lähtutakse järgmisest:

Nahakaudse manustamisviisi kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

1)	aine sissehingamine ei ole tõenäoline; ja

2)	aine kokkupuude nahaga on tõenäoline aine valmistamise ja/või kasutamise käigus; ja

3)	füüsikalis-keemilised ja toksikoloogilised omadused näitavad aine potentsiaali olulisel määral naha kaudu absorbeeruda.

Registreerija teeb ettepaneku subkroonilise mürgisuse uuringu (90 päeva) (IX lisa punkt 6.6.2) läbiviimiseks, kui: inimeste kokkupuute sagedus ja kestus näitab, et pikaajaline uuring on asjakohane;

ja on täidetud üks järgmistest tingimustest:

—	muud kättesaadavad andmed näitavad, et ainel võib olla ohtlikke omadusi, mida lühiajalise mürgisuse uuringuga ei ole võimalik avastada; või

—	asjakohaselt kavandatud toksikokineetilised uuringud näitavad aine või selle metaboliitide akumuleerumist teatavates kudedes või organites, mis võib tõenäoliselt jääda avastamata lühiajalises mürgisuse uuringus ja mille kahjulik toime avaldub alles pärast pikemaajalist kokkupuudet.

Registreerija teeb ettepaneku viia läbi täiendavad uuringud või nõuab selliste uuringute läbiviimist agentuur artiklite 39 või 40 kohaselt, kui:

—	28 või 90päevase uuringuga ei ole suudetud täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldavat annust (NOAEL) identifitseerida, välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjulike mürgiste mõjude puudumine; või

—	esineb teatud raskusastmega mürgisus (nt tõsised/rasked mõjud); või

—	nähtub mõju, mille toksikoloogiliseks ja/või riskiiseloomustuseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav; sellistel juhtudel on samuti otstarbekam viia läbi spetsiifilised toksikoloogilised uuringud, mis on nende mõjude uurimiseks kavandatud (nt immuuntoksilisus, neurotoksilisus); või

—	esialgses kordusannuse uuringus kasutatud kokkupuuteviis ei olnud asjakohane, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuudet antud ainega ning ekstrapolatsiooni kasutusviisilt-kasutusviisile ei ole võimalik teha; või

—	kokkupuude on eriti murettekitav (nt kasutamine tarbijatele mõeldud toodetes, mille tulemusena kokkupuute ulatus ja esinemissagedus on lähedane annuse tasemetele, mille puhul võib juba eeldada mürgisust inimesele); või

—	28 või 90päevases uuringus ei avastatud mõjusid, mida täheldati ainete uurimisel, mille molekulaarstruktuur oli antud aine omaga selgelt sarnane.

8.7.

Reproduktiivtoksilisus

8.7.1.

Sõelumine reproduktiivtoksilisuse/arenguhäireid põhjustava mürgisuse puhul, üks liik (OECD 421 või 422), kui ei ole sarnase struktuuriga ainete andmetest, (Q)SARi hinnangutest või in vitro meetoditest pärinevaid tõendeid selle kohta, et aine võib olla arenguhäiret põhjustava toksilisusega.

8.7.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

—	aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või

—	inimeste vastavaid kokkupuuteid ainega on võimalik välistad vastavalt XI lisa punktile 3; või

—	kättesaadav on sünnieelseid arenguhäireid põhjustava mürgisuse uuringu (käesoleva lisa punkt 8.7.2.) või kahe sugupõlve reproduktiivtoksilisuse uuringu (käesoleva lisa punkt 8.7.3.) andmed.

Kui aine avaldab teadaolevalt kahjulikku mõju sigivusele, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele (R60), ning olemasolevad andmed on piisavad kokkuvõtliku riskihindamise toetamiseks, siis ei ole vaja teostada täiendavaid katseid seoses sigivusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses arenguhäireid põhjustava mürgisusega.

Kui aine põhjustab teadaolevalt arenguhäireid põhjustavat mürgisust, vastates 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimise kriteeriumitele (R61), ning olemasolevad andmed on piisavad kokkuvõtliku riskihindamise toetamiseks, siis ei ole vaja teostada täiendavaid katseid seoses arenguhäireid põhjustava mürgisusega. Siiski tuleb kaaluda katsete läbiviimist seoses mõjuga sigivusele.

Juhul kui esineb tõsiseid kahtlusi seoses aine võimaliku kahjuliku mõjuga sigivusele või arengule, võib registreerija teha ettepaneku kas sünnieelseid arenguhäireid põhjustava mürgisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.2.) või kahe sugupõlve reproduktiivtoksilisuse uuringu (IX lisa punkt 8.7.3.) läbiviimiseks sõeluuringu asemel.

8.8.

Toksikokineetika

8.8.1.

Aine toksikokineetilise käitumise hindamine asjakohase kättesaadava teabe ulatuses

9. ÖKOTOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

9.1.3.

Mürgisuse lühiajaline katsetamine kaladel: Registreerija võib lühiajalise katsetamise asemel kaaluda pikaajalist katsetamist.

9.1.3.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et toksilist toimet vesikeskkonnale tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees väga halvasti lahustuv või aine ei suuda tõenäoliselt läbida bioloogilisi membraane; või

—	kaladega läbiviidud pikaajaline vesikeskkonnale avalduva toksilise toime uuring on kättesaadav.

IX lisas kirjeldatud toksilisuse pikaajalist katsetamist kaalutakse, kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab vajadusele veeorganismidele avaldatavat mõju täiendavalt uurida. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Vesikeskkonnale avalduva toksilise toime pikaajalist katsetamist kaladel (IX lisa punkt 9.1.6) kaalutakse, kui aine lahustub vees halvasti.

9.1.4.

Aktiivmuda hapnikutarbe inhibeerimiskatse

9.1.4.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	ei toimu emissiooni reoveepuhastitesse; või

—	eksisteerivad kergendavad asjaolud, mis osutavad, et mikrobioloogilist mürgisust tõenäoliselt ei teki, näiteks kui aine on vees väga halvasti lahustuv; või

—	on leitud, et aine on täielikult biolagundatav ja kohaldatavad katsekontsentratsioonid on eeldatavasti samataseme ulatusega, kui reoveekäitlusettevõttesse sissevoolul.

Uuringu võib asendada nitrifikatsiooni inhibeerimise katsega, kui olemasolevad andmed näitavad, et aine on tõenäoliselt mikroobide kasvu või funktsioonide inhibiitor, eelkõige nitrifitseerijate bakterite puhul.

9.2.	Lagunemine

9.2.	Lagunemise täiendavat katsetamist kaalutakse siis, kui I lisa kohaselt läbi viidud kemikaaliohutuse hindamine osutab aine lagunemise täiendava uurimise vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.2.2.

Abiootiline

9.2.2.1.

Hüdrolüüs pH funktsioonina

9.2.2.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine on kergesti biolagundatav; või

—	aine on vees väga halvasti lahustuv.

9.3.

Säilimine ja käitumine keskkonnas

9.3.1.

Adsorptsiooni/desorptsiooni sõeluuring

9.3.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine füüsikalis-keemiliste omaduste põhjal võib arvata, et selle adsorptsioonivõime on madal (nt on ainel madal oktanool-vesi jaotustegur); või

—	aine ja selle asjaomased lagunemissaadused lagunevad kiiresti.

(1) Samuti kohaldatakse veerust 2 välja jäetud tingimusi, mis on esitatud katsemeetodeid käsitlevas artikli 13 lõikes 2 määratletud komisjoni määruses sisalduvates asjakohastes katsemeetodites ja mille puhul ei nõuta erikatse läbiviimist.

IX LISA

TÄIENDAVAD STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 100 TONNI

Käesoleva lisa tasandil peab registreerija esitama ettepaneku ja ajakava käesoleva lisa nõuete täitmiseks vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile d.

Käesoleva lisa veerus 1 on artikli 12 lõike 1 punkti d kohaselt kindlaks määratud standardne teave, mida nõutakse kõikide ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse 100 tonni või rohkem. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII ja VIII lisa veerus 1 nõutavat teavet. Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane füüsikalis-keemiline, toksikoloogiline ja ökotoksikoloogiline teave. Käesoleva lisa veerus 2 on loetletud erieeskirjad, mis lubavad nõutud standardse teabe esitamata jätmist, asendamist muu teabega, mõnes teises etapis esitamist või mõnel muul viisil kohandamist. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

7. TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

7.15.

Orgaaniliste lahustite stabiilsus ja asjakohaste lagunemissaaduste määratlemine

Nõutav ainult siis, kui aine stabiilsust peetakse kriitiliseks.

7.15.

Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul.

7.16.

Dissotsiatsioonikonstant

7.16.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—	aine on hüdrolüütiliselt ebastabiilne (poolestusaeg vähem kui 12 tundi) või vees täielikult oksüdeeruv; või

—	teaduslikult ei ole võimalik viia läbi katset näiteks juhul, kui analüütiline meetod ei ole piisavalt tundlik.

7.17.

Viskoossus

8. TOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

8.4.

Kui mis tahes in vitro genotoksilisuse uuringus on saadud positiivseid tulemusi VII või VIII lisa tasandil ja kättesaadavaid in vivo uuringu tulemusi ei ole, soovitab registreerija asjakohast in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringut.

Kui on kättesaadav in vivo somaatiliste rakkude genotoksilisuse uuringu positiivne tulemus, tuleks olemasolevate andmete, sealhulgas toksikokineetiliste tõendite põhjal kaaluda sugurakkude mutageensuse võimalust. Kui ei ole võimalik teha järeldusi sugurakkude mutageensuse osas, tuleks kaaluda täiendavaid uuringuid.

8.6.

Krooniline mürgisus

8.6.1.

Kroonilise mürgisuse lühiajaline uuring (28 päeva), üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades, kui seda ei nõuta juba VIII lisas või kui on tehtud ettepanek katsete läbiviimise kohta käesoleva lisa punkti 8.6.2 kohaselt. Sel juhul XI lisa punkti 3 ei kohaldata.

8.6.2.

Subkroonilise mürgisuse uuring (90 päeva), üks liik, näriline, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades.

8.6.2.

Subkroonilise mürgisuse uuringut (90 päeva) ei ole tarvis läbi viia, kui:

—

on kättesaadav usaldusväärne lühiajaline mürgisuse uuring (28 päeva), mis näitab tõsise mürgisuse mõjusid aine R48ks klassifitseerimise kriteeriumite kohaselt ning kui 28päevase uuringu NOAELi, kui sellele rakendatakse asjakohast määramatuse tegurit, on võimalik ekstrapoleerida 90päevase uuringu NOAELile sama kokkupuuteviisi puhul; või

—	on kättesaadav usaldusväärne kroonilise mürgisuse uuring, tingimusel, et selles on kasutatud asjakohast liiki ja manustamisviisi; või

—	aine laguneb kohe ja on piisavalt tõendeid lagunemissaaduste kohta (nii süsteemse toime kui toime kohta aine organismi sisenemise kohas); või

—	aine on mittereageeriv, lahustamatu ja mittesissehingatav, puuduvad tõendid absorptsiooni ja mürgisuse kohta 28päevases “piirkatses”, eriti kui see kokkupuutemudel inimeste puhul on piiratud.

Asjakohase manustamisviisi valikul lähtutakse järgmisest:

Nahakaudse manustamisviisi kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

1)	aine kokkupuude nahaga on tõenäoline aine valmistamise ja/või kasutamise käigus; ja

2)	füüsikalis-keemilised omadused annavad tunnistust aine olulisel määral naha kaudu absorbeerumisest; ja

on täidetud üks järgmistest tingimustest:

—	nahakaudse mõjuga akuutse mürgisuse katses on täheldatud mürgisust väiksemate annuste juures kui suu kaudu manustamisega mürgisuse katses; või

—	naha- ja/või silmade ärrituse uuringutes on täheldatud absorptsiooni süsteemset toimet või leitud muid tõendeid selle kohta; või

—	in vitro katsed näitavad olulist absorbeerumist naha kaudu; või

—	sarnase struktuuriga ainete puhul on täheldatud olulist nahakaudset mürgisust või nahast läbitungimist.

Sissehingamise teel manustamise viisi kasutamine katsetamisel on asjakohane, kui:

—	inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, võttes arvesse aine aururõhku ja/või sissehingatava suurusega aerosoolide, osakeste või piiskadega võimalikku kokkupuutumist.

Registreerija teeb ettepaneku viia läbi täiendavad uuringud või nõuab selliste uuringute läbiviimist agentuur artiklite 39 või 40 kohaselt, kui:

—	90päevase uuringuga ei ole suudetud NOAELi identifitseerida, välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjulike mürgiste mõjude puudumine; või

—	esineb eriti ohtlikku mürgisust (nt tõsised/rasked mõjud); või

—	nähtub mõju, mille toksikoloogiliseks ja/või riskiiseloomustuseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav; Sellistel juhtudel on samuti otstarbekam viia läbi spetsiifilised toksikoloogilised uuringud, mis on nende mõjude uurimiseks kavandatud (nt immuuntoksilisus, neurotoksilisus); või

—	erilist muret tekitab kokkupuude ainega (näiteks kasutamine tarbijatele mõeldud toodetes, mis põhjustab sellist kokkupuute ulatust ja esinemissagedust, mis on lähedased annuse tasemetega, mille korral võib eeldada et aine on inimesele mürgine).

8.7.	Reproduktiivtoksilisus

8.7.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

—	aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või

—

aine toksikoloogiline aktiivsus on madal (ühegi kättesaadava katse puhul ei ole leitud tõendeid mürgisuse kohta); toksikokineetiliste andmetega on tõendatud, et asjakohaste manustamisteede puhul ei toimu süstemaatilist absorptsiooni (näiteks kontsentratsioon plasmas/veres on tundlikku meetodit kasutades avastamise piirväärtustest allpool ning ainet ja metaboliite ei ole uriinis, sapis või väljahingatavas õhus) ning inimeste kokkupuude puudub või ei ole olulise suurusega.

8.7.2.

Sünnieelseid arenguhäireid põhjustava mürgisuse uuring, üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi antud ainega (artikli 13 lõikes 2 määratletud komisjoni määruse katsemeetodite B.31 või OECD 414).

8.7.2.

Esialgu tehakse katse ühe liigiga. Otsus selle kohta, kas on vaja teostada uuringut teise liigiga kõnealuses tonnaaži vahemikus või järgmises vahemikus, peaks põhinema esimese katse tulemusel ja muul asjakohasel olemasoleval teabel.

8.7.3.

Kahe sugupõlve reproduktiivtoksilisuse uuring, üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi, kui 28päevane või 90päevane uuring on näidanud kahjulikke mõjusid suguorganitele või kudedele.

8.7.3.

9. ÖKOTOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

9.1.	Toksiline toime vesikeskkonnale

9.1.	Registreerija teeb ettepaneku mürgisuse pikaajalise katsetamise kohta, kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab vajadusele veeorganismidele avaldatavat mõju täiendavalt uurida. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.1.5.

Pikaajaline mürgisuse katsetamine selgrootutega (eelistatud liik Daphnia) (kui seda ei nõuta juba VII lisas)

9.1.6.

Pikaajaline mürgisuse katsetamine kaladega, kui seda ei nõuta juba VIII lisas

Teave esitatakse punktidest 9.1.6.1, 9.1.6.2 või 9.1.6.3 ühe kohta.

9.1.6.1

Kala varajasel eluetapil (FELS) läbiviidav mürgisuse katse

9.1.6.2

Lühiajaline mürgisuse katse kala embrüo ja rebukoti faasis

9.1.6.3

Noorkalade kasvukatse

9.2.	Lagunemine

9.2.

Kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab aine ja selle lagunemissaaduste lagunemise täiendava uurimise vajadusele, teeb registreerija ettepaneku biootilist lagunemist käsitleva täiendava katsetamise kohta. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest ja see (need) võib (võivad) hõlmata simulatsioonkatseid asjakohase komponendiga (nt vesi, põhjasete või pinnas).

9.2.1.

Biootiline

9.2.1.2.

Lõpliku lagunduvuse simulatsioonkatse pinnavees

9.2.1.2.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	aine on vees väga halvasti lahustuv; või

—	aine on kergesti biolagundatav.

9.2.1.3.

Pinnase simulatsioonkatse (kõrge pinnasele adsorbeerumise potentsiaaliga ainetele)

9.2.1.3.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	aine on kergesti biolagundatav; või

—	aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.

9.2.1.4.

Põhjasette simulatsioonkatse (kõrge põhjasettele adsorbeerumise potentsiaaliga ainetele)

9.2.1.4.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	aine on kergesti biolagundatav; või

—	aine otsene ja kaudne kokkupuude põhjasettega on ebatõenäoline.

9.2.3.

Lagunemissaaduste identifitseerimine

9.2.3.

Kui aine ei ole kergesti biolagundatav

9.3.

Säilimine ja käitumine keskkonnas

9.3.2.

Bioakumulatsioon veeliikides, eelistatavalt kalas

9.3.2.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	aine on madala bioakumulatsioonivõimega (nt log Kow < 3) ja/või vähese bioloogiliste membraanide läbimise võimega; või

—	vesikeskkonna otsene ja kaudne kokkupuude ainega on ebatõenäoline.

9.3.3.

Täiendav teave adsorptsiooni/desorptsiooni kohta sõltuvalt VIII lisas nõutud uuringu tulemustest

9.3.3.

Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	aine füüsikalis-keemiliste omaduste põhjal võib arvata, et selle adsorptsioonivõime on madal (nt on ainel madal oktanool-vesi jaotustegur); või

—	aine ja selle lagunemissaadused lagunevad kiiresti.

9.4.	Mõjud maismaaorganismidele

9.4.

Neid uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.

Andmete puudumisel mullaelustikku mõjutava mürgisuse kohta võib mullaelustiku ohustatuse hindamiseks kasutada tasakaalulise jaotumise meetodit. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Registreerija kaalub lühiajalise mürgisuse katse asendamist pikaajalise mürgisuse katsega eelkõige ainete puhul, mille maapinnale adsorbeerumisvõime on kõrge või mis on väga püsivad.

9.4.1.

Lühiajaline mürgisuse mõju selgrootutele

9.4.2.

Mõjud pinnase mikroorganismidele

9.4.3.

Lühiajaline mürgisuse mõju taimedele

10. TUVASTAMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID

Vastava nõude korral esitatakse analüütiliste meetodite kirjeldus, mida teostatud uuringutes asjaomaste keskkonna osade puhul kasutati. Kui analüütilised meetodid ei ole kasutatavad, tuleb seda põhjendada.

X LISA

TÄIENDAVAD STANDARDSED TEABELE ESITATAVAD NÕUDED SEOSES AINETEGA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT 1 000 TONNI

Käesoleva lisa tasandil peab registreerija esitama ettepaneku ja ajakava käesoleva lisa nõuete täitmiseks vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile c.

Käesoleva lisa veerus 1 on artikli 12 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud standardne teave, mida nõutakse kõikide ainete kohta, mida toodetakse ja imporditakse 1 000 tonni või rohkem. Seega täiendab käesoleva lisa veerus 1 nõutav teave VII, VIII ja IX lisa veerus 1 nõutavat teavet. Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane füüsikalis-keemiline, toksikoloogiline ja ökotoksikoloogiline teave. Käesoleva lisa veerus 2 on loetletud erieeskirjad, mis lubavad nõutud standardse teabe esitamata jätmist, asendamist muu teabega, mõnes teises etapis esitamist või mõnel muul viisil kohandamist. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

8. TOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

8.4.

Kui mis tahes in vitro genotoksilisuse uuringus on saadud positiivseid tulemusi VII või VIII lisa tasandil, võib osutuda vajalikuks teise in vivo somaatiliste rakkudega läbiviidava katse teostamine, sõltuvalt kogu olemasoleva teabe kvaliteedist ja asjakohasusest.

8.6.3.

Artiklite 39 või 40 kohaselt võib registreerija teha ettepaneku pikaajalise kroonilise mürgisuse uuringu (≥ 12 kuud) läbiviimiseks või agentuur võib seda nõuda, kui inimeste kokkupuudete sagedus ja kestus näitavad, et pikemaajaline uuring on asjakohane ja on täidetud üks järgmistest tingimustest:

—	on täheldatud eriti murettekitavaid tõsiseid või raskeid mõjusid 28päevases või 90päevases uuringus, mille toksikoloogilise hinnangu ja/või riskiiseloomustuse koostamiseks vajalikud kättesaadavad tõendid on ebapiisavad; või

—	28päevases või 90päevases uuringus ei avastatud mõjusid, mis ilmnesid ainetel, mille molekulistruktuur on uuritava aine omaga selgelt sarnane; või

—	ainel võib olla ohtlik omadus, mida ei ole võimalik avastada 90päevases uuringus.

8.6.4

Registreerija teeb ettepaneku viia läbi täiendavad uuringud või nõuab selliste uuringute läbiviimist agentuur artiklite 39 või 40 kohaselt, kui:

—	esineb eriti ohtlikku mürgisust (nt tõsised/rasked mõjud); või

—

nähtub mõju, mille toksikoloogiliseks hinnanguks ja/või riskiiseloomustuseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav. Sellistel juhtudel on samuti otstarbekam viia läbi spetsiifilised toksikoloogilised uuringud, mis on nende mõjude uurimiseks kavandatud (nt immuuntoksilisus, neurotoksilisus); või

—	kokkupuude antud ainega on eriti probleemne (näiteks kasutamine tarbijatele mõeldud toodetes, mille tulemusena on kokkupuute ulatus ja esinemissagedus lähedased annuse tasemetele, mille puhul on täheldatud mürgisust).

8.7	Reproduktiivtoksilisus

8.7

Uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui:

—	aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja asjakohased riskijuhtimismeetmed on rakendatud; või

—	aine on teadaolevalt sugurakkude mutageen ja on rakendatud asjakohased riskijuhtimismeetmed; või

—

8.7.2.

Arenguhäireid põhjustava mürgisuse uuring, üks liik, kõige asjakohasem manustamisviis, pidades silmas inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi antud ainega (OECD 414).

8.7.3.

Kahe sugupõlve paljunemisvõimet kahjustava mürgisuse uuring, üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis inimeste tõenäolist kokkupuuteviisi silmas pidades, kui seda ei ole nõutud juba IX lisas.

8.9.1

Kantserogeensuse uuring

8.9.1

Registreerija võib teha ettepaneku kantserogeensuse uuringu läbiviimiseks või nõuab seda agentuur artiklite 39 või 40 kohaselt, kui:

—	ainet kasutatakse laialdaselt või kui on tõendeid inimeste sagedaste või pikaajaliste kokkupuudete kohta sellega; ja

—	aine on klassifitseeritud 3. kategooria mutageenseks aineks või on kordusannuse mürgisuse uuringu(te)ga saadud tõendeid selle kohta, et aine võib põhjustada hüperplaasiat ja/või neoplaasiaeelseid muutusi.

Kui aine on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria mutageenseks aineks, on eelduseks kantserogeensuse genotoksilise mehhanismi tõenäosus. Sellistel juhtudel kantserogeensuse katset tavaliselt ei nõuta.

9. ÖKOTOKSIKOLOOGILINE TEAVE

VEERG 1

NÕUTAV STANDARDNE TEAVE

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD NÕUETE KOHANDAMISEKS

9.2.	Lagunemine

9.2.

Kui I lisale vastav kemikaaliohutuse hinnang osutab aine ja selle lagunemissaaduste lagunemise täiendava uurimise vajadusele, tehakse ettepanek biootilist lagunemist käsitleva täiendava katsetamise kohta. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest ja see (need) võib (võivad) hõlmata simulatsioonkatseid asjakohase komponendiga (nt vesi, põhjasete või pinnas).

9.2.1.

Biootiline

9.3.

Säilimine ja käitumine keskkonnas

9.3.4.

Täiendav teave aine ja/või selle lagunemissaaduste keskkonnas käitumise ja säilimise kohta

9.3.4

Kui kemikaaliohutuse hindamine I lisa kohaselt osutab aine säilimise ja käitumise täiendava uurimise vajadusele, teeb registreerija ettepaneku täiendavate katsete läbiviimise kohta või nõuab seda agentuur vastavalt artiklile 39 või 40. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.4.	Mõjud maismaaorganismidele

9.4.

Registreerija teeb ettepaneku mürgisuse pikaajalise katsetamise kohta, kui I lisa kohaselt läbi viidud kemikaaliohutuse hindamise tulemused osutavad ainest ja/või selle lagunemissaadustest maismaaorganismidele tuleneva mõju täiendava uurimise vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Neid uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.

9.4.4.

Pikaajaline mürgisuse katsetamine selgrootutega, kui seda ei nõuta juba IX lisas.

9.4.6.

Pikaajaline mürgisuse katsetamine taimedega, kui seda ei nõuta juba IX lisas.

9.5.1.

Pikaajaline mürgisuse katsetamine põhjasette organismidega

9.5.1.

Registreerija teeb ettepaneku mürgisuse pikaajalise katsetamise kohta, kui kemikaaliohutuse hindamise tulemused osutavad ainest ja/või selle asjakohastest lagunemissaadustest põhjasette organismidele tuleneva mõju täiendava uurimise vajadusele. Asjakohas(t)e katse(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

9.6.1.

Lindudele mõjuv pikaajaline mürgisus või reproduktiivtoksilisus

9.6.1.

Katsete läbiviimise vajadust tuleks hoolikalt kaaluda, võttes arvesse imetajaid käsitlevat suurt andmekogumit, mis on kõnealuse tonnaaži vahemiku kohta tavaliselt kättesaadav.

10. TUVASTAMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID

XI LISA

ÜLDEESKIRJAD VII–X LISAS SÄTESTATUD STANDARDSE KATSETAMISKORRA KOHANDAMISEKS

VII–X lisas sätestatakse teabele esitatavad nõuded kõikidele ainetele, mida toodetakse või imporditakse järgmistes kogustes:

—	1 tonn või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile a,

—	10 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile c,

—	100 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile d ja

—	1 000 tonni või rohkem vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile e.

Registreerija võib lisaks VII–X lisa veerus 2 sätestatud erieeskirjadele kohandada standardset katsetamiskorda vastavalt käesoleva lisa punktis 1 ette nähtud üldeeskirjadele. Hindava liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad hindamise ajal hinnata neid standardse katsetamiskorra kohandusi.

1. KATSETAMIST EI PEETA TEADUSLIKUST SEISUKOHAST VAJALIKUKS

1.1. Olemasolevate andmete kasutamine

1.1.1. Andmed füüsikalis-keemiliste omaduste kohta, mis pärinevad katsetest, mis ei ole läbi viidud hea laboritava või artikli 13 lõikes 2 osutatud katsemeetodite kohaselt.

Andmeid peetakse võrdväärseteks artikli 13 lõikes 2 sätestatud katsemeetodite tulemusel saadud vastavate andmetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)	piisavus klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks,

2)	esitatakse piisav dokumentatsioon uuringu adekvaatsuse hindamiseks ja

3)	andmed on kehtivad uuritava näitaja jaoks ning uuringu läbiviimisel on tagatud piisav kvaliteet.

1.1.2. Andmed inimeste tervist ja keskkonda mõjutavate omaduste kohta, mis pärinevad katsetest, mis ei ole läbi viidud hea laboritava või artikli 13 lõikes 2 osutatud katsemeetodite kohaselt.

Andmeid peetakse võrdväärseteks artikli 13 lõikes 2 sätestatud katsemeetodite tulemusel saadud vastavate andmetega, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)	piisavus klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks,

2)	artikli 13 lõikes 2 osutatud vastavate katsemeetoditega uuritavate põhiparameetrite piisav ja usaldusväärne hõlmatus,

3)	kokkupuute kestus on võrdne artikli 13 lõikes 2 osutatud vastavate katsemeetodite kestusega või nendest pikem, kui kokkupuute kestus on oluline parameeter, ja

4)	uuringu kohta on esitatud piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon.

1.1.3. Varasem statistiline teave inimeste kohta

Arvesse tuleb võtta sellist varasemat statistilist teavet inimeste kohta nagu näiteks epidemioloogilised andmed ainega kokkupuutunud inimrühmade kohta, andmed juhusliku või ametialase tegevuse käigus toimunud kokkupuute kohta, kliinilised uuringud.

Teatud konkreetse inimeste tervisele avaldatava mõju puhul oleneb andmete mõjuvus lisaks muule ka analüüsi liigist, hõlmatud parameetritest, reageeringu ulatusest ja spetsiifilisusest ja sellest tulenevalt toime prognoositavusest. Andmete piisavuse hindamise kriteeriumite hulka kuuluvad:

1)	kokkupuute- ja kontrollrühmade nõuetekohane valik ja iseloomustus,

2)	kokkupuute piisav iseloomustus,

3)	piisavalt pikk aeg haiguse ilmemise järelkontrolliks,

4)	meetodi valiidsus mõju jälgimiseks,

5)	soodumuste ja segavate faktorite nõuetekohane arvestamine ja

6)	piisav statistiline usaldusväärsus järelduste põhjendamiseks.

Igal juhul tuleb esitada piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon.

1.2. Tõendite kaalukus

Mitmed sõltumatud teabeallikad võivad anda piisavaid kaalukaid tõendeid, mis võimaldavad oletada/järeldada, et ainel on või ei ole teatavat ohtlikku omadust, kusjuures igast üksikust allikast pärinev teave oleks selleks ebapiisav.

Piisavaid kaalukaid tõendeid võib anda hiljuti väljatöötatud ja artikli 13 lõikesse 2 kandmata katsemeetodite kasutamine või komisjoni või agentuuri poolt võrdväärseks tunnistatud rahvusvahelise katsemeetodi kasutamine, mis võimaldavad järeldada, kas ainel on või ei ole teatavat ohtlikku omadust.

Kui on olemas piisavad kaalukad tõendid teatud ohtliku omaduse olemasolu või puudumise kohta, siis:

—	jäetakse ära antud omaduse täiendav katsetamine selgroogsete loomadega,

—	võib ära jätta täiendavad selgroogseid loomi mittehõlmavad katsed.

Igal juhul tuleb esitada piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon.

1.3. Kvalitatiivsed või kvantitatiivsed struktuuraktiivsuse mudelid ((Q)SARs)

Kehtivate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuraktiivsuse mudelite ((Q)SARs) tulemused võivad näidata teatud ohtliku omaduse olemasolu või puudumist. Kvalitatiivsete või kvantitatiivsete struktuuraktiivsuse mudelite ((Q)SARs) tulemusi võib kasutada katsete asemel, kui on täidetud järgmised tingimused:

—	tulemused on saadud kvalitatiivse või kvantitatiivse struktuuriaktiivsuse mudeli kasutamisel, mille teaduslik valiidsus on kindlaks määratud,

—	aine kuulub kvalitatiivse või kvantitatiivse struktuuriaktiivsuse ((Q)SAR) mudeli reguleerimisalasse,

—	tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskide hindamiseks piisavad ja

—	esitatud on piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon kasutatud meetodi kohta.

Agentuur koostöös komisjoni, liikmesriikide ja huvitatud isikutega töötab välja ja esitab juhised selle kohta, kuidas hinnata seda, millised kvalitatiivsed või kvantitatiivsed struktuuri ja aktiivsuse seosed vastavad nimetatud tingimustele, ning esitab ka näiteid.

1.4. In vitro meetodid

Kohaste in vitro meetodite abil saadud tulemused võivad näidata teatava ohtliku omaduse olemasolu või need võivad olla olulised mehhanistliku arusaama seisukohalt, mis omakorda võib olla oluline hindamisel. Käesolevas kontekstis tähendab “kohane” piisavalt hästi ettevalmistatud katset, mis vastab katsete väljatöötamise rahvusvahelistele kriteeriumitele (nt Euroopa Alternatiivsete Meetodite Valideerimise Keskuse (ECVAM) kriteeriumid katse valideerimiseelse protsessi alustamiseks). Olenevalt potentsiaalsest riskist võib olla vajalik kas kohene kinnitamine, mis nõuab katsetamist, mis läheb kaugemale VII ja VIII lisas ettenähtud teabe hankimisest, või siis ettepaneku kohane kinnitamine, mis nõuab katsetamist, mis läheb kaugemale IX või X lisas ettenähtud teabe hankimisest vastavate tonnaaži vahemike puhul.

Kui selliste in vitro meetoditega saadud tulemused ei näita teatava ohtliku omaduse olemasolu, viiakse vastav katse asjakohase tonnaaži vahemiku kohta siiski läbi negatiivse tulemuse kinnitamiseks, kui katsetamist ei ole juba nõutud lisade VII–X kohaselt või käesoleva lisa muude eeskirjade kohaselt.

Sellest kinnitamisest võib loobuda, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)	tulemused on saadud in vitro meetodiga, mille teaduslik valiidsus on kindlaks määratud rahvusvaheliselt tunnustatud valideerimispõhimõtetele vastava valideerimise uuringuga,

2)	tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskide hindamiseks piisavad ja

3)	esitatud on piisav ja usaldusväärne dokumentatsioon kasutatud meetodi kohta.

1.5. Ainete rühmitamine ja ülekandev lähenemisviis

Aineid, mille füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt sarnased või mis käituvad oma struktuurse sarnasuse tõttu teatud kindla mudeli kohaselt, võib käsitada ühe rühmana või ainete “kategooriana”. Rühma mõiste kohaldamine eeldab, et füüsikalis-keemilisi omadusi, inimtervisele ja keskkonnale avaldatavat mõju või säilimist keskkonnas võib referentsaine andmete põhjal rühmasisesest interpolatsiooni kasutades prognoosida seoses teise samasse rühma kuuluva ainega (ülekandev lähenemisviis). Seetõttu ei ole vaja katsetada igat ainet iga näitaja suhtes.

Sarnasuste aluseks võib olla:

1)	ühine funktsionaalne rühm,

2)	ühised lähteained ja/või füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside käigus saadavate ühiste lagunemissaaduste tõenäosus, mille tulemuseks on struktuurilt sarnased kemikaalid, või

3)	omaduste tugevuse muutumise püsimudel kategooria raames.

Rühma mõiste kohaldamisel klassifitseeritakse ja märgistatakse ained sellest lähtuvalt.

Kõigil juhtudel peaks tulemused:

—	olema piisavad klassifitseerimise ja märgistamise ja/või riskihindamise jaoks,

—	hõlmama piisavalt ja usaldusväärselt artikli 13 lõikes 2 osutatud vastavate katsemeetoditega käsitletavaid põhiparameetreid,

—	hõlmama kokkupuute kestust, mis on võrreldav artikli 13 lõikes 2 osutatud vastavate katsemeetodite kestusega või nendest pikem, kui kokkupuute kestus on oluline parameeter, ja

—	sisaldama piisavat ja usaldusväärset dokumentatsiooni meetodi kohta.

2. KATSETAMINE ON TEHNILISELT VÕIMATU

Teatavate konkreetsete näitajate osas võib katsetamise ära jätta siis, kui uuringu läbiviimine ei ole tehniliselt võimalik aine omaduste tõttu, näiteks ei saa kasutada väga lenduvaid, väga aktiivselt reageerivaid või ebastabiilseid aineid, aine veega segamine võib põhjustada tulekahju- või plahvatusohu või kui teatavate uuringute puhul nõutav ainete radiomärgistamine ei ole võimalik. Alati järgitakse artikli 13 lõikes 2 osutatud katsemeetodites sisalduvaid juhiseid, eelkõige konkreetse meetodi tehniliste piirangute osas.

3. AINELE KOHANDATUD KOKKUPUUTEALANE KATSETAMINE

3.1	VIII lisa punktidele 8.6 ja 8.7 ning IX ja X lisale vastava katsetamise võib ära jätta, tuginedes kemikaaliohutuse aruandes esitatud kokkupuutestsenaariumi(te)le.

3.2

Igal juhul tuleb esitada piisav põhjendus ja dokumentatsioon. Põhjendus peab põhinema kokkupuute hindamisel vastavalt I lisa punktile 5 ja olema kooskõlas alapunkti 3.3 kohaselt vastu võetud kriteeriumitega ning kasutamise eritingimused tuleb edastada kemikaalide tarneahela kaudu kooskõlas artiklitega 31 ja 32.

3.3	… (1) võtab komisjon vastavalt artikli 132 lõikes 3 sätestatud menetlusele vastu kriteeriumid, milles määratletakse, millised on alapunkti 2 kohased piisavad põhjendused.

(1) 18 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

XII LISA

ÜLDSÄTTED ALLKASUTAJATELE AINETE HINDAMISEKS JA KEMIKAALIOHUTUSE ARUANNETE KOOSTAMISEKS

SISSEJUHATUS

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas allkasutajad peavad hindama ja dokumenteerima seda, kas nende kasutatava(te)st aine(te)st tulenevad riskid on piisavalt ohjatud sellise kasutuse puhul, mida neile edastatud ohutuskaart ei hõlma, ning kas teistel kasutajatel tarneahela järgmistes etappides on võimalik riske piisavalt ohjata. Hinnang hõlmab aine elutsüklit alates selle vastuvõtmisest allkasutaja poolt nii tema omakasutuse kui ka tarneahela järgmiste etappide kindlaksmääratud kasutusalade puhul. Hindamisel käsitletakse aine kasutamist ainena või valmististe või toodete koostisainena.

Kemikaaliohutuse hinnangut teostades ja kemikaaliohutuse aruannet koostades võtab allkasutaja arvesse kemikaali tarnijalt käesoleva määruse artiklitele 31 ja 32 kohaselt saadud teavet. Võimaluse korral ja kui see on asjakohane, võetakse kemikaaliohutuse hinnangus arvesse ühenduse õigusaktide alusel teostatud hinnanguid (nt määruse (EMÜ) nr 793/93 alusel teostatud riski hinnangud) ning see kajastub ka kemikaaliohutuse aruandes. Nimetatud hindamistest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada. Samuti võib arvesse võtta muid rahvusvaheliste ja riiklike programmide raames teostatud hinnanguid.

Allkasutaja läbib kemikaaliohutuse hinnangut teostades ja kemikaaliohutuse aruannet koostades kolmest etapist koosneva protsessi:

1. etapp: kokkupuutestsenaariumi(te) väljatöötamine

Allkasutaja töötab vastavalt I lisa punktile 5 välja kokkupuutestsenaariumid kasutusalade jaoks, mida talle edastatud ohutuskaart ei hõlma.

2. etapp: Vajadusel tarnija koostatud ohuhinnangu täpsustamine

Kui allkasutaja peab talle edastatud ohutuskaardil edastatud ohuhinnangut ning püsivuse, bioakumuleeruvuse ja toksilisuse hinnangut asjakohaseks, ei ole ohu ega püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste täiendav hindamine vajalik. Sellisel juhul kasutab ta riski kirjeldamisel tarnija edastatud asjakohast teavet. See märgitakse ära kemikaaliohutuse aruandes.

Kui allkasutaja ei pea talle edastatud ohutuskaardil esitatud hinnanguid asjakohasteks, teostab ta vajalikud ja talle sobivad hinnangud vastavalt I lisa punktidele 1–4.

Juhul kui allkasutaja leiab, et kemikaaliohutuse aruande koostamiseks on lisaks tarnija poolt esitatule vaja täiendavat teavet, kogub allkasutaja selle teabe. Kui sellist teavet saab koguda üksnes selgroogsete loomadega tehtavate katsete teel, esitab ta agentuurile artikli 37 kohaselt ettepaneku katsetamisstrateegia kohta. Allkasutaja selgitab, miks ta peab täiendavat teavet vajalikuks. Oodates täiendavate katsete tulemusi, märgib ta oma kemikaaliohutuse aruandesse uuritavate riskide juhtimiseks kavandatud riskijuhtimismeetmed, mis ta on kehtestanud.

Kui see on asjakohane, vaatab allkasutaja mis tahes täiendavate katsete lõpuleviimisel läbi kemikaaliohutuse aruande ja oma ohutuskaardi, kui temalt nõutakse selle esitamist.

3. etapp: Riski kirjeldus

Iga uue kokkupuutestsenaariumi puhul viiakse läbi riski kirjeldus, nagu on ette nähtud I lisa punktis 6. Riski kirjeldus esitatakse kemikaaliohutuse aruande asjakohase pealkirja all ning selle kokkuvõte esitatakse ohutuskaardil asjakohas(t)e pealkirja(de) all.

Kokkupuutestsenaariumit koostades on vaja teha esialgseid eeldusi käitamistingimuste ja riskijuhtimismeetmete kohta. Kui esialgsete eelduste põhjal jõutakse riski kirjelduseni, mis viitab inimeste tervise ja keskkonna ebapiisavale kaitsele, on vaja protsessi korrata, muutes sealjuures ühte või mitut tegurit, kuni saavutatakse piisav ohjamine. See võib nõuda täiendava ohtusid ja kokkupuudet käsitleva teabe kogumist või protsessi, käitamistingimuste või riskijuhtimismeetmete asjakohast muutmist. Seetõttu võib iteratsioone teha ühelt poolt riskijuhtimismeetmete väljatöötamist ja rakendamist hõlmava kokkupuutestsenaariumi koostamise ja (esialgse) stsenaariumi läbivaatamise ning teiselt poolt lõpliku kokkupuutestsenaariumi koostamiseks täiendava teabe hankimise vahel. Täiendava teabe hankimise eesmärgiks on täpsustatud ohuhinnangu ja/või kokkupuute hindamise põhjal riski täpsemalt kirjeldada.

Allkasutaja koostab kemikaaliohutuse aruande, milles kirjeldab üksikasjalikult kemikaaliohutuse hinnangut, kasutades selleks I lisa punktis 7 toodud vormi B osa punkte 9 ja 10 ning, kui see on asjakohane, samuti nimetatud vormi muid punkte.

Kemikaaliohutuse aruande A osa hõlmab avaldust selle kohta, et allkasutaja rakendab omakasutuste puhul asjakohastes kokkupuutestsenaariumites kirjeldatud riskijuhtimismeetmeid ning et kindlaksmääratud kasutusalasid käsitlevates kokkupuutestsenaariumites kirjeldatud riskijuhtimismeetmed edastatakse turustusahelas allapoole.

XIII LISA

KRITEERIUMID PÜSIVATE, BIOAKUMULEERUVATE JA TOKSILISTE AINETE NING VÄGA PÜSIVATE JA VÄGA BIOAKUMULEERUVATE AINETE MÄÄRATLEMISEKS

Käesolevas lisas sätestatakse kriteeriumid, mille põhjal määratakse kindlaks:

i)	püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained ning

ii)	väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained.

Aine määratletakse püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise ainena, kui see vastab punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 toodud kriteeriumitele. Aine määratletakse väga püsiva ja väga bioakumuleeruva ainena, kui see vastab punktides 2.1 ja 2.2 toodud kriteeriumitele. Käesolevat lisa ei kohaldata anorgaaniliste ainete suhtes, kuid seda kohaldatakse organometallide suhtes.

1. PÜSIVAD, BIOAKUMULEERUVAD JA TOKSILISED AINED

Aine, mis vastab kõigile kolmele alljärgnevates punktides esitatud kriteeriumile, on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine.

1.1. Püsivus

Aine vastab püsivuse kriteeriumile, kui:

—	poolestusaeg merevees on pikem kui 60 päeva või

—	poolestusaeg magevees või suudmeala vees on pikem kui 40 päeva või

—	poolestusaeg meresettes on pikem kui 180 päeva või

—	poolestusaeg magevee- või suudmeala veesettes on pikem kui 120 päeva või

—	poolestusaeg pinnases on pikem kui 120 päeva.

Keskkonnas püsivuse hindamine põhineb olemasolevatel poolestusaega käsitlevatel andmetel, mis on kogutud adekvaatsetel, registreerija poolt kirjeldatavatel tingimustel.

1.2. Bioakumulatsioon

Aine vastab bioakumuleeruvuse kriteeriumile, kui:

—	biokontsentratsiooni tegur (BCF) on suurem kui 2000.

Bioakumuleeruvuse hindamine põhineb mõõdetud andmetel biokontsentratsiooni kohta veeliikides. Kasutada võib andmeid nii magevees kui ka merevees elavate liikide kohta.

1.3. Toksilisus

Aine vastab toksilisuse kriteeriumile, kui:

—	pikaajaline täheldatavat toimet mitteavaldav kontsentratsioon (NOEC) mere- või mageveeorganismide puhul on väiksem kui 0,01 mg/l või

—	aine klassifitseeritakse kantserogeenseks (1. või 2. kategooria), mutageenseks (1. või 2. kategooria) või reproduktiivtoksiliseks (1., 2. või 3. kategooria) aineks või

—	on muid tõendeid kroonilise mürgisuse kohta, mis direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt määratletakse klassifikatsiooniga T, R48 või Xn, R48.

2. VÄGA PÜSIVAD JA VÄGA BIOAKUMULEERUVAD AINED

Aine, mis vastab alljärgnevates punktides esitatud kriteeriumitele, on väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine.

2.1. Püsivus

Aine vastab kriteeriumile “väga püsiv”, kui:

—	poolestusaeg merevees, magevees või suudmeala vees on pikem kui 60 päeva või

—	poolestusaeg merevee-, magevee- või suudmeala veesettes on pikem kui 180 päeva või

—	poolestusaeg pinnases on pikem kui 180 päeva.

2.2. Bioakumulatsioon

Aine vastab kriteeriumile “väga bioakumuleeruv”, kui:

—	biokontsentratsiooni tegur on suurem kui 5 000.

XIV LISA

AUTORISEERINGUT VAJAVATE AINETE LOETELU

XV LISA

TOIMIKUD

I. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED

Käesolevas lisas nähakse ette toimikute koostamise üldpõhimõtted, et panna ette ja põhjendada järgmist:

—	kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning sissehingamisel sensibiliseerivalt toimivate ainete ja muude mõjude ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus;

—	püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate või nendega võrdväärse riskiteguriga ainete identifitseerimine;

—	piirangud seoses aine tootmise, turuleviimise või kasutamisega ühenduses.

Käesolevale lisale vastava mis tahes toimiku koostamise metoodika ja toimiku formaat määratakse kindlaks kooskõlas I lisa vastavatele osadele.

Kõigi toimikute puhul võetakse arvesse registreerimistoimikutes sisalduvat kogu asjakohast teavet ja kasutada võib ka muud kättesaadavat teavet. Sellise ohte käsitleva teabe kohta, mida ei ole eelnevalt agentuurile esitatud, lisatakse toimikule kokkuvõtlik uuringuülevaade.

II. TOIMIKUTE SISU

1. Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning sissehingamisel sensibiliseerivalt toimivate ainete ja muude mõjude ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust käsitlevad toimikud

Ettepanek

Ettepanek sisaldab asjaomaste aine(te) määratlust ning ettepanekut ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta.

Põhjendus

Vastavalt I lisa punkti 1 asjakohastele osadele viiakse iga konkreetse juhtumi osas läbi olemasoleva teabe võrdlemine kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ning sissehingamisel sensibiliseerivalt toimivate ainete ja muude mõjude suhtes kohaldatavate direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumitega ning see võrdlus dokumenteeritakse I lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande B osas ettenähtud vormis.

Muude ühenduse tasandi mõjude põhjendus

Esitatakse põhjendus ühenduse tasandil võetavate meetmete vajalikkuse kohta

2. Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste; ning püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate või nendega võrdväärse riskiteguriga ainete artikli 58 kohast kindlaksmääramist käsitlev toimik

Ettepanek

Ettepanek sisaldab asjaomase aine või asjaomaste ainete määratlust ning seda, kas neid kavandatakse määratleda kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksilistena artikli 56 punktide a, b, või c kohaselt; püsivate, bioakumuleeruvate ja toksilistena artikli 56 punkti d kohaselt; väga püsivate ja väga bioakumuleeruvatena artikli 56 punkti e kohaselt; või samaväärselt ohtlike ainetena artikli 56 punkti f kohaselt.

Põhjendus

Vastavalt I lisa punktide 1–4 asjakohastele osadele viiakse läbi olemasoleva teabe võrdlemine XII lisas sisalduvate kriteeriumitega seoses püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainetega vastavalt artikli 56 punktile d, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainetega vastavalt artikli 56 punktile e või ohtude hindamine ning võrdlus artikli 56 punktiga f. See võrdlus dokumenteeritakse I lisas sätestatud kemikaaliohutuse aruande B ettenähtud vormis.

Teave kokkupuute, alternatiivsete ainete ja riskide kohta

Esitatakse olemasolev kasutamist ja kokkupuudet käsitlev teave alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta.

3. Piirangute kehtestamiseks tehtavaid ettepanekuid käsitlevad toimikud

Ettepanek

Ettepanek sisaldab aine ja selle tootmise, turuleviimise ja kasutamisega seotud kavandatava(te) piirangu(te) määratlust ning põhjenduste kokkuvõtet.

Ohte käsitlev teave

Piirangutega seoses käsitlemisele kuuluvaid ohte kirjeldatakse riskihindamise põhjal vastavalt I lisa asjakohastele osadele ning need dokumenteeritakse nimetatud lisa B osas kemikaaliohutuse aruandele ette nähtud vormis.

Esitatakse tõendid selle kohta, et rakendatud riskijuhtimismeetmed (sealhulgas need, mis on registreerimisel määratletud artiklite 10–14 kohaselt) ei ole piisavad.

Teave alternatiivide kohta

Esitatakse olemasolev teave alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta, sealhulgas:

—	teave, mis käsitleb alternatiivide tootmise ja kasutamisega seoses inimeste tervisele ja keskkonnale põhjustatavaid ohte;

—	teave nende kättesaadavuse, sealhulgas ajaliste piiride kohta;

—	teave tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta.

Põhjendus piirangute kehtestamiseks ühenduse tasandil

Põhjendus esitatakse, kui:

—	meetmete võtmine on nõutav ühenduse tasandil;

—

piirang on kõige asjakohasem ühenduse tasandi meede, mida hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

i)	tõhusus: piirang peab olema suunatud kindlaksmääratud riske põhjustavatele mõjudele või kokkupuudetele ning selle abil peab olema võimalik vähendada neid riske mõistliku ajavahemiku jooksul tasemeni, mis on aktsepteeritav ja riski suhtes proportsionaalne;

ii)	praktilisus: piirang peab olema rakendatav, jõustatav ja hallatav;

iii)	jälgitavus: peab olema võimalus teostada järelevalvet kavandatud piirangu rakendamise tulemuste üle.

Sotsiaal-majanduslik hinnang

Kavandatava piirangu sotsiaal-majanduslikke mõjusid võib analüüsida vastavalt XVI lisale. Selleks võib kavandatavate piirangute kasulikkust inimeste tervisele ja keskkonnale võrrelda nendest tootjatele, importijatele, allkasutajatele, levitajatele, tarbijatele ja kogu ühiskonnale tulenevate kulutustega.

Teave sidusrühmadega konsulteerimise kohta

Toimikusse lisatakse teave sidusrühmadega konsulteerimise kohta ning selle kohta, kuidas nende seisukohti on arvesse võetud.

XVI LISA

SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ANALÜÜS

Käesolevas lisas kirjeldatakse lühidalt teavet, mida võivad käsitleda need isikud, kes esitavad sotsiaal-majandusliku analüüsi loataotluse esitamisel, nagu on sätestatud artikli 61 lõike 5 punktis a, või seoses kavandatud piiranguga vastavalt artikli 68 lõike 6 punktile b.

Agentuur valmistab ette juhendi sotsiaal-majanduslike analüüside koostamiseks. Sotsiaal-majanduslikud analüüsid või neid täiendavad osad esitatakse agentuuri poolt artikli 110 kohaselt kindlaks määratud vormis.

Ent sotsiaal-majandusliku analüüsi või seda täiendavate osade üksikasjalikkuse ja ulatuse eest vastutab loa taotleja või, kui tegemist on kavandatud piiranguga, huvitatud isik. Esitatud teave võib käsitleda sotsiaal-majanduslikku mõju mis tahes tasandil.

Sotsiaal-majanduslik analüüs võib hõlmata järgmisi elemente:

—

Väljastatud või väljastamata jäetud loa mõju taotleja(te)le või, kui tegemist on kavandatud piiranguga, selle mõju sektorile (nt tootjatele ja importijatele). Mõju kõigile teistele tarneahelas tegutsejatele, allkasutajatele ning seotud ettevõtetele selliste kaubanduslike tagajärgedena nagu mõju investeeringutele, teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, ühekordsetele kulutustele ja tegevuskuludele (nt nõuetele vastavus, üleminekukord, muudatused olemasolevates protsessides, aruandlus- ja järelevalvesüsteemides, uue tehnoloogia sisseseadmine jne), võttes arvesse üldiseid suundumusi turul ja tehnoloogias.

—	Väljastatud või väljastamata jäetud loa või kavandatud piirangu mõju tarbijaile. Näiteks, tootehinnad, muudatused toodete koostises, kvaliteedis või toimimises, toodete kättesaadavus, tarbijate valik, samuti ka tarbijaid mõjutavad inimeste tervise- ja keskkonnamõjud.

—	Väljastatud või väljastamata jäetud loa või kavandatud piirangu sotsiaalsed tagajärjed. Näiteks, tööga kindlustatus ja tööhõive.

—

Alternatiivsete ainete ja/või tehnoloogiate kättesaadavus, sobivus ja tehniline teostatavus ning nende majanduslikud tagajärjed, samuti teave tehnoloogiliste muudatuste kiiruse ja potentsiaali kohta asjaomas(t)es tööstusharu(de)s. Loataotluse korral mis tahes olemasoleva alternatiivi kasutamise sotsiaalsed ja/või majanduslikud tagajärjed vastavalt artikli 61 lõike 5 punktile b.

—

Väljastatud või väljastamata jäetud loa või kavandatud piirangu laiem mõju kaubandusele, konkurentsile ja majandusarengule (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ja seoses kolmandate riikidega). See võib hõlmata kohalike, piirkondlike, riiklikele ja rahvusvaheliste aspektide kaalumist.

—

Kavandatud piirangu puhul ettepanekud muude regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete kohta, mille abil oleks võimalik saavutada kavandatud piiranguga taotletud eesmärki (siinkohal võetakse arvesse olemasolevaid õigusakte). See peaks hõlmama tõhususe ja alternatiivsete riskijuhtimismeetmetega seotud kulude hinnangut.

—	Kavandatud piirangute ja loa andmisest keeldumise puhul kavandatud piirangu inimeste tervise- ja keskkonnahüved ja samuti sotsiaalne ja majanduslik kasu. Näiteks, töötajate tervis, keskkonnategevuse tulemuslikkus ja sellise kasu jagamine, näiteks geograafiliselt, elanikkonna rühmade vahel.

—	Samuti võib sotsiaal-majanduslikus analüüsis käsitleda mis tahes muid küsimusi, mida taotleja(d) või huvitatud isik asjakohaseks peavad.

XVII LISA

TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULE VIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD

Aine, ainerühma või valmistise nimetus

Piirangu tingimused

polüklooritud terfenüülid (PCT)

—	valmistised, sealhulgas vana õli, mille PCT-sisaldus on suurem kui 0,005 massiprotsenti

Ei tohi kasutada. Seadmeid, agregaate ja vedelikke, mis olid kasutuses 30. juunil 1986, lubatakse siiski jätkuvalt kasutada kuni nende kõrvaldamiseni või nende tööea lõpuni järgmiselt:

a)	suletud süsteemiga elektriseadmed: muundurid, takistid ja induktorid;

b)	suured kondensaatorid (kogumassiga ≥ 1 kg);

c)	väikesed kondensaatorid;

d)	soojust juhtivad vedelikud suletud soojustjuhtivates seadeldistes;

e)	hüdraulilised vedelikud allmaa-kaevandusseadmete tarvis.

2.	Liikmesriigid võivad tervise- ja keskkonnakaitse eesmärgil keelata punktis 1 nimetatud seadmete, agregaatide ja vedelike kasutamise enne nende kõrvaldamist või enne nende tööea lõppu.

3.	Selliste seadmete, agregaatide ja vedelike, mille kõrvaldamine ei ole ette nähtud, turustamine kasutatud kujul on keelatud.

Kui liikmesriik leiab, et tehnilistel põhjustel ei ole võimalik kasutada asendustooteid, võib ta lubada kasutada PCTsid ja nendest tehtud valmistisi, kui nimetatud valmististe ainuotstarve on seadmete hoolduse normaaltingimustel täiendada PCTsid sisaldavate vedelike taset korralikult töötavas olemasolevas agregaadis, mis on soetatud enne 1. oktoobrit 1985.

5.	Liikmesriik võib tingimusel, et eelnevalt teatatakse komisjonile põhjendused, lubada erandeid selliste esmaste ainete või valmististe ning vaheainete või -valmististe turule viimise ja kasutamise keelust, kuivõrd nad leiavad, et need erandid ei avalda kahjulikku mõju tervisele ega keskkonnale.

PCTsid sisaldavatel seadmetel ja agregaatidel peavad olema näidatud juhised PCTde kõrvaldamise kohta ning neid sisaldava seadme ja agregaadi hoolduse ja kasutamise kohta, ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe märgistamisega seotud muude ühenduse sätete kohaldamist. Nimetatud juhiseid peab olema võimalik lugeda horisontaalselt, kui PCTsid sisaldav objekt on normaalselt paigaldatud. Tekst peab taustast selgelt eristuma ning peab olema koostatud keeles, mis on mõistetav sellel territooriumil, kus seda kasutatakse.

2.	Kloro-1-eteen (monomeerne vinüülkloriid) CAS nr 75-01-4 EINECS nr 200-831-0

Ei tohi kasutada surveanumas propellandina ühelgi otstarbel.

3.	Vedelad ained või valmistised, mis klassifitseeritakse ohtlikuks vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ ja direktiivile 1999/45/EÜ.

Ei tohi kasutada:

—	dekoratiivesemetes, mis on ette nähtud valgus- või värviefektide andmiseks eri faaside abil, näiteks dekoratiivlampides ja -tuhatoosides,

—	triki- ja pilatoodetes,

—	ühe või mitme osalejaga mängudes ega üheski selleks otstarbeks tarvitatavas esemes, isegi mitte nende kaunistamiseks.

Ilma et see piiraks punkti 1 kohaldamist, ained ja valmistised:

—	mis on ohtlikud sissehingamisel ja mis on märgistatud riskilausega R65 ning

—	mida saab kasutada põletusainena dekoratiivlampides ja

—	mida turustatakse 15-liitristes või väiksema mahuga pakendites,

ei tohi sisaldada värvainet, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse maksustamisega seotud põhjustel, ega lõhnaainet või mõlemat.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab punktiga 2 hõlmatud ainete ja valmististe pakendil, kui need ained või valmistised on ette nähtud kasutamiseks lampides, olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Selle vedelikuga täidetud lambid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.”

4.	Tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat CAS nr 126-72-7

Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu näiteks rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis puutuvad kokku nahaga.

5.	Benseen CAS nr 71-43-2 EINECS nr 200-753-785

1.	Ei ole lubatud kasutada turustatavates mänguasjades või mänguasjade osades, kui vabas olekus benseeni kontsentratsioon ületab 5 mg/kg selle mänguasja või mänguasja osa massist.

2.	Ei ole lubatud kasutada turule viidavates ainetes või valmististes, milles benseeni kontsentratsioon on 0,1 massiprotsenti või üle selle.

Punkti 2 ei kohaldata siiski:

a)	direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes;

b)	ainete ja valmististe suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuslikes protsessides, mille korral benseeni emissioon ei ületa olemasolevate õigusaktidega ette nähtud künniskoguseid;

c)	nõukogu direktiiviga nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) (1) ja direktiiviga 2006/12/EÜ hõlmatud jäätmete suhtes.

Asbestkiud

a)	kroküdoliit CAS nr 12001-28-4

b)	amosiit CAS nr 12172-73-5

c)	antofülliit, CAS nr 77536-67-5

d)	aktinoliit CAS nr 77536-66-4

e)	tremoliit CAS nr 77536-68-6

f)	krüsotiil (2) CAS nr 12001-29-5 CAS nr 132207-32-0

Nende kiudude ning neid kiude sisaldavate selliste toodete, millesse neid kiude on sihipäraselt lisatud, turustamine ja kasutamine on keelatud.

Liikmesriigid võivad siiski vabastada olemasolevate elektrolüüsipaigaldiste krüsotiili (punkt f) sisaldavad diafragmad nende turustamise ja kasutamise keelust kuni nende paigaldiste kasuliku tööea lõpuni või sobivate asbestivabade aseainete kättesaadavaks saamiseni, vastavalt sellele, kumb on varasem. Komisjon vaatab selle erandi läbi enne 1. jaanuari 2008.

Punktis 1 osutatud asbestkiude sisaldavaid tooteid, mis olid paigaldatud ja/või kasutuses enne 1. jaanuari 2005, lubatakse jätkuvalt kasutada kuni nende kõrvaldamiseni või kuni nende kasuliku tööea lõpuni. Tervisekaitse huvides võivad liikmesriigid siiski keelata selliste toodete kasutamise enne nende kõrvaldamist või enne nende kasuliku tööea lõppu.

Liikmesriigid ei luba oma territooriumil krüsotiilasbesti uute kasutusviiside kasutuselevõtmist.

Nende kiudude ja neid kiude sisaldavate toodete turustamine ja kasutamine eelnevalt nimetatud erandite kohaselt on lubatud üksnes siis, kui toodetel on märgis vastavalt käesoleva lisa 7. liitele, ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist.

7.	Tris(asiridinüül)fosfiinoksiid CAS nr 5455-55-1

Ei tohi kasutada tekstiilitoodetes, nagu näiteks rõivad, aluspesu ja voodipesu, mis puutuvad kokku nahaga.

8.	Polübroomitud bifenüülid (PBB) CAS nr 59536-65-1

Seebikoorepuu (Quillaja saponaria) koore pulber ja selle saponiine sisaldavad derivaadid

Rohelise lumeroosi (Helleborus viridis) ja musta lumeroosi (Helleborus niger) juure pulber

Valge upsujuure (Veratrum album) ja musta upsujuure (Veratrum nigrum) pulber

Bensidiin ja/või selle derivaadid

CAS nr 92-87-5

EINECS nr 202-199-1

o-nitrobensaldehüüd

CAS nr 552-89-6

Puidutolm

1.	Ei tohi kasutada nalja- ja pilatoodetes või sellisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud esemetes, näiteks nuuskpulbrite või haisupommide koostisosana.

2.	Punkti 1 ei kohaldata siiski haisupommide suhtes, mis ei sisalda üle 1,5 ml vedelikku.

10.	Ammooniumsulfiid CAS nr 12135-76-1 Ammooniumvesiniksulfiid CAS nr 12124-99-1 Ammooniumpolüsulfiid CAS nr 9080-17-5 EINECS nr 232-989-1

11.

Bromoäädikhapete lenduvad estrid:

Metüülbromoatsetaat

CAS nr 96-32-2

EINECS nr 202-499-2

Etüülbromoatsetaat

CAS nr 105-36-2

EINECS nr 203-290-9

Propüülbromoatsetaat

CAS nr 35223-80-4

Butüülbromoatsetaat

12.	2-naftüülamiin CAS nr 91-59-8 EINECS nr 202-080-4 ning selle soolad

13.	Bensidiin CAS nr 92-87-5 EINECS nr 202-199-1 ning selle soolad

14.	4-nitrobifenüül CAS nr 92-93-3 EINECS nr 202-204-7

15.	4-aminobifenüülksenüülamiin CAS nr 92-67-1 EINECS nr 202-177-1 ning selle soolad

1.	Ei ole lubatud kasutada turule viidavates ainetes ja valmististes, kui kontsentratsioon on 0,1 massiprotsenti või üle selle. Seda sätet ei kohaldata siiski direktiividega 91/689/EMÜ ja 2006/12/EÜ hõlmatud jäätmete suhtes, mis sisaldavad ühte või mitut sellist ainet.

2.	Selliseid aineid ega valmistisi ei tohi müüa elanikkonnale.

3.	Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab selliste valmististe pakendil olema loetavalt ja kustutamatult järgmine märge: “Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

16.

Pliikarbonaadid:

a)	neutraalne veevaba karbonaat (PbCO3) CAS nr 598-63-0 EINECS nr 209-943-4

b)	triplii-bis(karbonaat)-dihüdroksiid 2PbCO3Pb(OH)2 CAS nr 1319-46-6 EINECS nr 215-290-6

Ei tohi kasutada värvina kasutamiseks ette nähtud ainetena ja nende koostisosana, välja arvatud kunstiteoste ning ajalooliste hoonete ja nende interjööri restaureerimisel ja hooldamisel, kui liikmesriigid soovivad seda oma territooriumil lubada, vastavalt ILO konventsioonile nr 13 pliivalge pigmendi ja pliisulfaatide kasutamise kohta värvides.

17.

Pliisulfaadid

a)	PbSO4 (1:1) CAS nr 7446-14-2 EINECS nr 231-198-9

b)	PbxSO4 CAS nr 15739-80-7 EINECS nr 239-831-0

18.	Elavhõbedaühendid

Ei tohi kasutada ainetena ja valmististe koostisosadena, mis on ette nähtud järgmiseks kasutuseks:

mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud kahjustuste vältimiseks järgmistes kohtades:

—	laevakered,

—	sumbad, triivvõrgud, võrgud ja igasugused muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

—	mistahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus;

b)	puidu säilitamiseks;

c)	kauakestvate tööstuslike tekstiilide ja nende valmistamiseks mõeldud kiudude immutamiseks;

d)	tööstusvee käitlemiseks, olenemata selle kasutusest.

Keelatud on turustada patareisid ja akusid, mis sisaldavad elavhõbedat rohkem kui 0,0005 massiprotsenti, sealhulgas ka juhul, kui sellised patareid ja akud on seadmetesse sisse ehitatud. See keeld ei hõlma nööpelemente ega nendest koosnevaid patareisid, mis ei sisalda elavhõbedat rohkem kui 2 massiprotsenti.

19.	Arseeniühendid

Ei tohi kasutada ainetena ja valmististe koostisosana, mis on ette nähtud järgmiseks kasutuseks:

mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud kahjustuste vältimiseks järgmistes kohtades:

—	laevakered,

—	sumbad, triivvõrgud, võrgud ja igasugused muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses,

—	mistahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus;

b)	puidu säilitamiseks. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turustada;

erandina:

puidu säilitamiseks kasutatavate ainete ja valmististe puhul: neid võib kasutada üksnes tööstusrajatistes, kasutades puidu immutamiseks vaakumit või rõhku, kui tegemist on C-tüüpi anorgaaniliste vase-, kroomi- või arseeniühendite (CCA) lahustega. Selliselt töödeldud puitu ei või turule viia enne, kui puidukaitseaine on täielikult kinnistunud.

ii)

tööstusrajatistes CCA-lahustega vastavalt punktile i töödeldud puidu puhul: tingimusel, et puidu struktuurne terviklikkus vastab inimeste või loomade ohutusnõuetele ning ei ole tõenäoline, et elanikkond võiks puidu kasutusea jooksul sellega naha kaudu kokkupuutesse sattuda, võib ametialaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks turule viia järgmist:

—	ühiskondlike hoonete, põllumajandushoonete, büroohoonete ja tööstusrajatiste puitkonstruktsioonid,

—	sildade ja sillatoestuse osad,

—	puitkonstruktsioonid mageveekogudes ja riimvees, nt maabumissillad ja sillad,

—	müratõkked,

—	rajatised kaitseks laviinide eest,

—	maanteede ohutustarad ja -piirded,

—	kooritud ümarast okaspuust kandepostid kariloomade tarastamisel,

—	pinnasetoestusrajatised,

—	elektriülekandeliini ja telekommunikatsiooniliini postid,

—	allmaaraudtee liiprid.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, märgistatakse kogu turuleviidav töödeldud puit eraldi markeeringuga: “Üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks, sisaldab arseeni”. Lisaks peab kogu puit, mis viiakse turule pakkidena, olema samuti märgistatud järgmise tekstiga: “Puidu käitlemisel kanda kindaid. Puidu lõikamisel või muul viisil töötlemisel kanda tolmu- ja silmakaitset. Puidujäätmeid peab käitlema ohtlike jäätmetena selleks luba omav ettevõte.”

iii)

Punktides i ja ii osutatud töödeldud puitu ei tohi kasutada:

—	elamuehituses mitte mingil otstarbel,

—	kohtades, kus on oht korduvaks kokkupuuteks nahaga,

—	mereakvatooriumis,

—	põllumajanduslikul otstarbel mujal kui tugipostidena kariloomade tarastamisel ja puitkonstruktsioonides vastavalt punktile ii,

—	kohtades, kus töödeldud puit võib kokku puutuda inimtoiduks või loomasöödaks ettenähtud vahesaaduste või lõpptoodetega.

2.	Ei tohi kasutada ainetena või valmististe koostisosadena, mis on ette nähtud tööstusvee käitlemiseks, olenemata selle kasutusest.

20.	Tinaorgaanilised ühendid

1.	Ei tohi turustada kasutamiseks ainetena ega valmististe koostisosana, kui need toimivad biotsiidina vabaühendusega värvis.

Ei tohi turustada ega kasutada ainetena ja valmististe koostisosana, kui need toimivad biotsiidina mikroorganismide, taimede või loomade põhjustatud kahjustuste vältimiseks järgmistes kohtades:

a)	kõik merel, ranniku lähedal, suudmelahtedes ning siseveeteedel ja järvedes kasutatavad mis tahes pikkusega väikelaevad;

b)	sumbad, triivvõrgud, võrgud ja igasugused muud seadmed või varustus, mida kasutatakse kala- või karploomakasvatuses;

c)	mistahes täielikult või osaliselt vee alla jäävad seadmed või varustus.

3.	Ei tohi kasutada tööstusvete käitlemiseks kasutatavate ainetena ega selleotstarbeliste valmististe koostisosana.

21.	di-μ-okso-di-n-butüültinahüdroksüboraan dibutüültinavesinikboraat C8H19BO3Sn (DBB) CAS nr 75113-37-0 ELINCS nr 401-040-5

On keelatud kasutada turule viidavates ainetes ja valmististe koostisosades, kui kontsentratsioon on 0,1 massiprotsenti või üle selle. Seda sätet ei kohaldata selle aine (DBB) või seda sisaldavate valmististe suhtes, kui need on ette nähtud üksnes selliste valmistoodete valmistamiseks, milles nimetatud aine kontsentratsioon ei ole enam 0,1 massiprotsenti või üle selle.

22.	Pentaklorofenool CAS nr 87-86-5 EINECS nr 201-778-6 ning selle soolad ja estrid

1.	Ei kasutata turustatavates ainetes ja valmististes, kui kontsentratsioon on 0,1 massiprotsenti või üle selle.

Üleminekusätted:

Erandina võivad Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik kuni 31. detsembrini 2008 loobuda selle sätte kohaldamisest ainete ja valmististe suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstusrajatistes, mis ei võimalda pentaklorofenooli (PCP) emissiooni ja/või keskkonda heitmist suuremates kogustes, kui on ette nähtud olemasolevate õigusaktidega:

puidu töötlemisel.

Töödeldud puitu ei tohi siiski kasutada:

—	hoonete sees, olenemata nende hoonete otstarbest (elu-, töö- või puhkeruumid) ning sellest, kas puitu kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil või mitte,

—

järgmiste esemete valmistamiseks ja uuesti töötlemiseks:

i)	kasvatamiseks ette nähtud anumad;

ii)	pakendid, mis võivad kokku puutuda inimestele ja/või loomadele tarvitamiseks ette nähtud tooraine, vahesaaduste või valmistoodetega;

iii)	muud materjalid, mis võivad saastada punktides i ja ii nimetatud tooteid;

b)	kiudude ja kauakestvate tekstiilide immutamisel, mis ei ole mingil juhul ette nähtud rõivaesemete ega dekoratiivsisustuse valmistamiseks;

erandina võivad liikmesriigid üksikjuhtumipõhiselt lubada, et spetsialiseerunud erialaspetsialistid teostavad nende territooriumil kultuuriliselt, kunstiliselt või ajalooliselt olulistes hoonetes kohapeal või hädaolukordades kuivmädaniku (Serpula lacrymans) ja pruunmädanikuga nakatunud puidu ja müüritiste parandustöötlust.

Igal juhul:

a)	ei tohi pentaklorofenool iseseisva ainena või koostisosana valmististes, mida kasutatakse eespool loetletud erandite raames, sisaldada rohkem kui kaks miljondikku osa heksaklorodibensoparadioksiini (HCDD);

ei tohi neid aineid ega valmistisi:

—	turustada väiksemates kui 20-liitristes pakendites,

—	müüa elanikkonnale.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab punktidega 1 ja 2 hõlmatud ainete ja valmististe pakendil olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks.”

Seda sätet ei kohaldata direktiividega 91/689/EMÜ ja 2006/12/EÜ hõlmatud jäätmete suhtes.

23.	Kaadmium CAS nr 7440-43-9 EINECS nr 231-152-8 ning selle ühendid

Ei tohi kasutada sellistele valmistoodetele värvi andmiseks, mis on valmistatud allpool loetletud ainetest ja valmististest:

—	polüvinüülkloriid (PVC) [3904 10] [3904 21] [3904 22] (3)

—	polüuretaan (PUR) [3909 50] (3)

—	madala tihedusega polüetüleen (ld PE), välja arvatud madala tihedusega polüetüleen, mida kasutatakse pigmentpreparaatide valmistamiseks [3901 10] (3)

—	tselluloosatsetaat (CA) [3912 11] [3912 12] (3)

—	tselluloosatsetaatbutüraat (CAB) [3912 11] [3912 12] (3)

—	epoksüvaigud [3907 30] (3)

—	uureaformaldehüüd- (UF) -vaigud [3909 10] (3)

—	küllastumata polüestrid (UP) [3907 91] (3)

—	melamiin–formaldehüüd-(MF)-vaigud [3909 20] (3)

—	polüetüleentereftalaat (PET) [3907 60] (3)

—	polübutüleentereftalaat (PBT) (3)

—	läbipaistev/üldotstarbeline polüstüreen [3903 11] [3903 19] (3)

—	akrülonitriilmetüülmeta-krülaat (AMMA) (3)

—	ristseotud polüetüleen (VPE) (3)

—	löögikindel polüstüreen (3)

—	polüpropüleen (PP) [3902 10] (3)

b)	värvid [3208] [3209] (3) Kui värvidel on suur tsingisisaldus, peab kaadmiumi jääkkontsentratsioon nendes olema nii väike kui võimalik ega tohi mingil juhul ületada 0,1 massiprotsenti.

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest ei tohi eespool loetletud ainetest ja valmististest tehtud kaadmiumiga värvitud valmistooteid ega tootekomponente turustada, kui nende kaadmiumisisaldus (väljendatult metallilise kaadmiumina) ületab 0,01% plastikmaterjali massist.

2.	Punkti 1 ei kohaldata siiski nende toodete suhtes, mida värvitakse ohutuse tagamiseks.

Ei tohi kasutada vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest valmistatud järgnevalt loetletud toodete stabiliseerimiseks:

—	pakendimaterjalid (kotid, konteinerid, pudelid, kaaned) [3923 29 10] [3920 41] [3920 42] (3)

—	kontori- või koolitarbed [3926 10] (3)

—	mööbli või sõidukite furnituur ja muud sarnased tooted [3926 30] (3)

—	rõivad ja rõivalisandid (k.a kindad) [3926 20] (3)

—	põranda- ja seinakatted [3918 10] (3)

—	impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilmaterjalid [5903 10] (3)

—	kunstnahk [4202] (3)

—	grammofoniplaadid [8524 10] (3)

—	torud ja nende liitmikud [3917 23] (3)

—	pöörduksed (3)

—	maanteesõidukid (interjöör, eksterjöör, kerealune) (3)

—	ehituses või tööstuses kasutatava teraslehe kattekiht (3)

—	elektrijuhtmete isolatsioon (3)

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest on keelatud turustada vinüülkloriidi polümeeridest või kopolümeeridest tehtud eespool nimetatud valmistooteid ja tootekomponente, mida on stabiliseeritud kaadmiumi sisaldavate ainetega, kui nende kaadmiumisisaldus polümeeris (väljendatult metallilise kaadmiumina) ületab 0,01 massiprotsenti.

4.	Punkti 3 ei kohaldata siiski selliste valmistoodete suhtes, milles kasutatakse kaadmiumipõhiseid stabilisaatoreid ohutuse tagamiseks.

Käesolevas määruses tähendab “kadmeerimine” igasuguse metallilise kaadmiumi deposiiti või kihti metallpinnal.

Ei tohi kasutada järgmistes sektorites/rakendustes kasutatavate metallitoodete või tootekomponentide kadmeerimiseks:

seadmed ja masinad, mida kasutatakse:

—	toidu tootmiseks [8210] [8417 20] [8419 81] [8421 11] [8421 22] [8422] [8435] [8437] [8438] [8476 11] (3)

—	põllumajanduses [8419 31] [8424 81] [8432] [8433] [8434] [8436] (3)

—	jahutamiseks ja külmutamiseks [8418] (3)

—	trükkimiseks ja raamatute köitmiseks [8440] [8442] [8443] (3)

seadmed ja masinad järgmiste toodete tootmiseks:

—	tarbekaubad [7321] [8421 12] [8450] [8509] [8516] (3)

—	mööbel [8465] [8466] [9401] [9402] [9403] [9404] (3)

—	sanitaartehnikatooted [7324] (3)

—	keskkütte- ja kliimaseadmed [7322] [8403] [8404] [8415] (3)

Igal juhul ja olenemata kasutusalast või ettenähtud lõppotstarbest on keelatud turustada eespool alapunktides a ja b loetletud sektorites/rakendustes kasutatavaid ning eespool punktis b loetletud sektorites valmistatud kadmeeritud tooteid ja selliste toodete komponente.

Punktis 5 osutatud sätteid kohaldatakse samuti kadmeeritud toodete ja selliste toodete komponentide suhtes, kui neid kasutatakse järgnevalt punktides a ja b loetletud sektorites/rakendustes, ning järgnevalt punktis b loetletud sektorites valmistatud toodete suhtes:

seadmed ja masinad järgmiste toodete tootmiseks:

—	paber ja papp [8419 32] [8439] [8441] (3)

—	tekstiil ja rõivad [8444] [8445] [8447] [8448] [8449] [8451] [8452] (3)

seadmed ja masinad järgmiste toodete tootmiseks:

—	tööstuslikud teisaldusmehhanismid ja -masinad [8425] [8426] [8427] [8428] [8429] [8430] [8431] (3)

—	maanteesõidukid ja põllutöömasinad [peatükk 87] (3)

—	veerem [peatükk 86] (3)

—	veesõidukid [peatükk 89] (3)

Punktides 5 ja 6 sisalduvaid piiranguid ei kohaldata:

—	toodete ja tootekomponentide suhtes, mida kasutatakse lennunduses, kosmoselennunduses, kaevandamisel, avamerelaevanduses ja tuumatööstuses, kus rakendused peavad vastama kõrgetele ohutusstandarditele, ning maanteesõidukite ja põllutöömasinate, veeremi ja veesõidukite ohutusseadmetes;

—	elektrikontaktide suhtes igas kasutussektoris, arvestades selle aparatuuri nõutavat usaldusväärsust, millele need paigaldatakse.

Tulenevalt teadmiste ja tehnika arengust seoses kaadmiumist ja selle ühenditest vähem ohtlike asendusainetega, hindab komisjon liikmesriikidega nõu pidades olukorda regulaarselt käesoleva määruse artikli 132 lõikes 3 sätestatud korras.

24.	Monometüül-tetraklorodifenüülmetaan Kaubanduslik nimetus: Ugilec 141 CAS nr 76253-60-6

1.	Selle aine ning seda ainet sisaldavate valmististe ja toodete turuleviimine on keelatud.

Erandina ei kohaldata punkti 1:

a)	18. juunil 1994 juba käigus olnud seadmete ja masinate suhtes, kuni selliste seadmete ja masinate kõrvaldamiseni. Liikmesriigid võivad tervise- ja keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel siiski keelata oma territooriumil selliste seadmete ja masinate kasutamise enne nende kõrvaldamist;

b)	liikmesriigis 18. juunil 1994 juba käigus olnud seadmete ja masinate hoolduse suhtes.

3.	Nimetatud aine, seda ainet sisaldavate valmististe ning seda ainet sisaldavate seadmete/masinate turule viimine kasutatud kujul on keelatud.

25.	Monometüül-diklorodifenüülmetaan Kaubanduslik nimetus: Ugilec 121, Ugilec 21; CAS nr teadmata

Selle aine ning seda ainet sisaldavate valmististe ja toodete turuleviimine on keelatud.

26.	Monometüüldibromodifenüül-metaan bromobensüülbromotolueen, isomeeride segu Kaubanduslik nimetus: DBBT CAS nr 99688-47-8

Selle aine ning seda ainet sisaldavate valmististe ja toodete turuleviimine on keelatud.

27.	Nikkel CAS nr 7440-02-0 EINECS nr 231-111-4 ning selle ühendid

Ei tohi kasutada:

kõikides augustatud kõrvadest ning muudest augustatud kehaosadest augustamisega tekkinud haava epitelisatsiooni ajal läbipandavates ehteosades (olenemata sellest, kas see hiljem eemaldatakse või mitte), välja arvatud juhul, kui sellised ehteosad on homogeensed ning nikli sisaldus (väljendatuna nikli massi ja kogumassi suhtena) on väiksem kui 0,05 massiprotsenti;

toodetes, mis on ette nähtud olema nahaga otseses ja pikaajalises kontaktis, näiteks:

—	kõrvarõngastes,

—	kaelakeedes, käevõrudes ja kettides, jalakettides, sõrmustes,

—	käekellakorpustes, kellarihmades ja nende pannaldes,

—	neetnööpides, pannaldes, neetides, tõmblukkudes ja metallmärkides, kui neid kasutatakse rõivaesemetes,

—	kui nikli eraldumise määr nende toodete osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, on suurem kui 0,5 μg/cm2 nädalas;

sellistes toodetes, mis on loetletud punkti 1 alapunktis b, kui nende kattekiht ei sisalda niklit, välja arvatud juhul, kui selline kattekiht on piisav tagamaks, et nikli eraldumise määr selliste toodete nendest osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, ei ületa toote normaalsel kasutamisel vähemalt kahe aasta jooksul 0,5 μg/cm2 nädalas.

2.	Tooteid, mille suhtes kohaldatakse punkti 1 alapunkte a–c, ei turustada, kui need ei vasta nimetatud punktides sätestatud nõuetele.

3.	Selle kindlaksmääramisel, kas tooted vastavad punktise 1 ja 2 nõuetele, kasutatakse katsemeetoditena Euroopa Standardikomitee (CEN) vastu võetud standardeid.

28.

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeenideks ning märgistatud vähemalt kui “toksilised (T)” koos riskilausega R45: “Võib põhjustada vähktõbe” või riskilausega R49: “Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe” ning mis on loetletud järgmiselt:

1. liites loetletud 1. kategooria kantserogeen.

2. liites loetletud 2. kategooria kantserogeen.

Ilma et see piiraks käesoleva lisa muude osade kohaldamist, kohaldatakse kannete 28–30 suhtes järgmist:

Ei tohi kasutada ainetes ega valmististes, mida turustatakse müügiks elanikkonnale, kui iga aine kontsentratsioon on võrdne järgmisega või sellest suurem:

—	kas direktiivi 67/548/EMÜ I lisas näidatud vastav kontsentratsioon, või

—	direktiivis 1999/45/EÜ toodud vastav kontsentratsioon.

29.

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1. kategooria mutageenideks või 2. kategooria mutageenideks ning märgistatud riskilausega R46: “Võib põhjustada pärilikke kahjustusi” ning mis on loetletud järgmiselt:

3. liites loetletud 1. kategooria mutageen.

4. liites loetletud 2. kategooria mutageen.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab selliste ainete ja valmististe pakendil olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

30.

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisas loetletud ained, mis on klassifitseeritud 1. kategooria reproduktiivtoksilisteks või 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks ning märgistatud riskilausega R60: “Võib kahjustada sigivust” ja/või R61: “Võib kahjustada loodet” ning mis on loetletud järgmiselt:

5. liites loetletud 1. kategooria reproduktiivtoksiline aine.

6. liites loetletud 2. kategooria reproduktiivtoksiline aine.

Erandina ei kohaldata punkti 1:

a)	Direktiivis 2001/82/EÜ ning direktiivis 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;

b)	nõukogu direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes;

—	direktiiviga 98/70/EÜ hõlmatud mootorikütuste suhtes;

—	mineraalõlitoodete suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks kütusena liikuvates või statsionaarsetes põlemisseadmetes,

—	suletud süsteemides (nt vedelgaasiballoonid) müüdavate kütuste suhtes;

d)	direktiiviga 1999/45/EÜ hõlmatud maalimisvärvide suhtes (artists' paints).

31.

a)	kreosoot; pesuõli CAS nr 8001-58-9 EINECS nr 232-287-5

b)	kreosootõli; pesuõli CAS nr 61789-28-4 EINECS nr 263-047-8

c)	destillaadid (söetõrv), naftaleenõlid; naftaleenõli CAS nr 84650-04-4 EINECS nr 283-484-8

d)	kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon; pesuõli CAS nr 90640-84-9 EINECS nr 292-605-3

e)	destillaadid (söetõrv), ülemine; raske antratseenõli CAS nr 65996-91-0 EINECS nr 266-026-1

f)	antratseenõli CAS nr 90640-80-5 EINECS nr 292-602-7

g)	tõrvahapped, toorsüsi, toorfenoolid CAS nr 65996-85-2 EINECS nr 266-019-3

h)	puidukreosoot CAS nr 8021-39-4 EINECS nr 232-419-1

i)	madalatemperatuuriline tõrvaõli, leeliseline; ekstraheerimisjäägid (kivisüsi), madalatemperatuurse kivisöetõrva leelis CAS nr 122384-78-5 EINECS nr 310-191-5

1.	Ei tohi kasutada ainetena ja valmististe koostises puidu töötlemisel. Lisaks sellele ei tohi selliselt töödeldud puitu turustada.

Erandina:

seoses ainete ja valmististega: neid võidakse kasutada puidu töötlemiseks tööstuspaigaldistes või neid võivad kasutada erialaspetsialistid, kes on hõlmatud ühenduse õigusaktidega töötajate kaitse kohta kohapeal töötlemise puhul, kui need ained või valmistised sisaldavad:

i)	benso(a)püreeni, mille sisaldus on väiksem kui 0,005 massiprotsenti ja

ii)	vees ekstraheeruvaid fenoole, mille sisaldus on väiksem kui 3 massiprotsenti.

Selliseid aineid ja valmistisi, mis on ette nähtud puidu töötlemiseks tööstuspaigaldistes või erialaspetsialistide poolt:

—	võidakse turustada üksnes pakendis, mille maht on vähemalt 20 liitrit,

—	ei tohi müüa elanikkonnale.

“Üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks”.

seoses vastavalt alapunktile a tööstuslikult või erialaselt töödeldud puiduga, mida turustatakse esmakordselt või töödeldakse kohapeal uuesti: seda lubatakse üksnes kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutamiseks, nt raudteedel, elektriülekande- ja telekommunikatsiooniliinide puhul, tarade puhul, põllumajanduses (nt postides puude toetamiseks) ning sadamates ja veeteedel.

c)	Punktis 1 sätestatud turustamise keeldu ei kohaldata puidu suhtes, mida on töödeldud kande 31 punktides a–i loetletud ainetega enne 31. detsembrit 2002 ning mida turustatakse kasutatud kujul taaskasutamise eesmärgil.

Punkti 2 alapunktides b ja c osutatud töödeldud puitu ei tohi siiski kasutada:

—	mis tahes otstarbega hoonete siseviimistlusel,

—	mänguasjades,

—	mänguväljakutel,

—	parkides, aedades ning puhke- ja muudes vabaõhurajatistes, kus on olemas oht, et puit puutub sageli kokku inimese nahaga,

—	aiamööbli, nt piknikulaudade valmistamiseks,

—

valmistamaks, kasutamaks ja töötlemaks:

—	kasvatamiseks ette nähtud anumaid,

—	pakendeid, mis võivad kokku puutuda inimestele ja/või loomadele tarvitamiseks ette nähtud tooraine, vahesaaduste või valmistoodetega,

—	muid materjale, mis võivad eespool nimetatud tooteid saastada.

32.	Kloroform CAS nr 67-66-3 EINECS nr 200-663-8

33.	Süsiniktetrakloriid CAS nr 56-23-5 EINECS nr 200-262-8

34.	1,1,2-trikloroetaan CAS nr 79-00-5 EINECS nr 201-166-9

35.	1,1,2,2-tetrakloroetaan CAS nr 79-34-5 EINECS nr 201-197-8

36.	1,1,1,2-tetrakloroetaan CAS nr 630-20-6

37.	pentakloroetaan CAS nr 76-01-7 EINECS nr 200-925-1

38.	1,1-dikloroetüleen CAS nr 75-35-4 EINECS nr 200-864-0

39.	1,1,1-trikloroetaan, metüülkloroform CAS nr 71-55-6 EINECS nr 200-756-3

1.	Ei tohi kasutada ainetes ja valmististes, mida turustatakse müügiks elanikkonnale, ja/või difusioonirakendustes, nagu näiteks pindade ja riide puhastamine, kui loetletud ainete sisaldus on 0,1 massiprotsenti või üle selle.

Ilma et see piiraks ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude ühenduse sätete kohaldamist, peab selliste ainete ja valmististe, mis sisaldavad neid kontsentratsioonis 0,1 massiprotsenti või üle selle, pakendil olema järgmine loetav ja kustutamatu märge:

“Üksnes tööstuslikuks kasutamiseks”.

Erandina ei kohaldata seda sätet:

a)	direktiivides 2001/82/EÜ ning 2001/83/EÜ määratletud meditsiini- ja veterinaartoodete suhtes;

b)	direktiivis 76/768/EMÜ määratletud kosmeetikatoodete suhtes.

40.	Ained, mis vastavad direktiivis 67/548/EMÜ sisalduvatele tuleohtlikkuse kriteeriumitele ning mis klassifitseeritakse tuleohtlike, väga tuleohtlike või äärmiselt tuleohtlikena, olenemata sellest, kas nad sisalduvad nimetatud direktiivi I lisas või mitte.

Ei tohi kasutada iseseisva ainena ega valmististe kujul aerosoolpakendites, mis viiakse elanikkonna jaoks turule näiteks järgmisena nimetatud meelelahutuslikul või dekoratiivsel eesmärgil:

—	põhiliselt kaunistamiseks ette nähtud tooted metalse sära andmiseks,

—	kunstlumi ja -härmatis,

—	pilapadjad,

—	serpentiinaerosoolid,

—	ekskrementide imitatsioonid,

—	pidupasunad,

—	dekoratiivhelbed ja -vahud,

—	kunstlikud ämblikuvõrgud,

—	haisupommid,

—	muud sarnased tooted

2.	Ilma, et see piiraks ohtlike ainete klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, peavad eespool osutatud aerosoolide pakendil olema loetavalt ja kustutamatult järgmised sõnad: “Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”.

3.	Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivi 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4) artiklis 9a osutatud aerosoolide suhtes.

4.	Punktides 1 ja 2 osutatud tooteid ei turustata, kui nad ei vasta kindlaksmääratud nõuetele.

41.	Heksakloroetaan CAS nr 67-72-1 EINECS nr 200-6664

Ei tohi kasutada mitteraudmetallide tootmisel ega töötlemisel.

42.	Klooritud alkaanid, C10–C13, (lühikese ahelaga klooritud parafiinid) (SCCP) EINECS nr 287-476-5

Ei tohi ainetena või muude ainete või valmististe koostisosadena turule viia, kui klooritud alkaanide kontsentratsioon on üle 1%:

—	metallitöötlemises,

—	naha pehmitamiseks rasvaga.

43.

Asovärvid

Asovärve, mis ühe või enama asorühma lõhustumisel võivad ühe või rohkem 8. liites loetletud aromaatsetest amiinidest vabastada avastatavas kontsentratsioonis, s.t üle 30 ppm lõpptoodetes või nende värvitud osades vastavalt artikli 132 lõikes 3 kehtestatud katsemeetodile, ei tohi kasutada tekstiil- ja nahktoodetes, mis võivad sattuda otsesesse ja pikaajalisse kokkupuutesse inimese naha või suuõõnega, nagu näiteks:

—	rõivad, voodipesu, käterätid, tupeed või šinjoonid, parukad, kübarad, salvrätid ja muud hügieenitarbed, magamiskotid,

—	jalatsid, kindad, kellarihmad, käekotid, rahakotid ja -taskud, portfellid, istmekatted, kaelas kantavad rahakotid,

—	tekstiilist või nahast mänguasjad ning mänguasjad, millel on tekstiil- või nahkrõivad,

—	lõpptarbijale kasutamiseks ettenähtud lõng ja kangas.

2.	Lisaks ei tohi punktis 1 osutatud tekstiil- ja nahktooteid turule viia, kui need ei vasta nimetatud punktis sätestatud nõuetele.

3.	Asovärve, mis sisalduvad 9. liites toodud asovärvide loetelus, ei tohi turule viia ega kasutada tekstiil- või nahktoodete värvimisel ainena või valmistise koostisosana suuremas kontsentratsioonis kui 0,1 massiprotsenti.

4.	Komisjon vaatab asovärve käsitlevad sätted läbi uute teaduslike teadmiste valguses.

44.	Difenüüleetri pentabromoderivaat C12H5Br5O

1.	Ainet ei tohi turustada või kasutada iseseisva ainena ega teiste valmististe koostisosana, kui selle sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi.

2.	Tooteid ei tohi turustada, kui tooted või nende põlemist aeglustavad osad sisaldavad kõnealust ainet üle 0,1 massiprotsendi.

45.	Difenüüleetri oktabromoderivaat C12H2Br8O

1.	Ainet ei tohi turustada või kasutada iseseisva ainena ega teiste ainete või valmististe koostisosana, kui selle sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi.

2.	Tooteid ei tohi turustada, kui tooted või nende põlemist aeglustavad osad sisaldavad kõnealust ainet üle 0,1 massiprotsendi.

46.

a)	Nonüülfenool C6H4(OH)C9H19

b)	Nonüülfenooletoksülaat (C2H4O) nC15H24O

Ainet ei tohi turustada või kasutada iseseisva ainena ega teiste valmististe koostisosana, kui selle sisaldus on 0,1 massiprotsenti või üle selle, järgmisel otstarbel:

tööstushoonete ja ametiasutuste puhastus, v.a:

—	kontrollitavad suletud kuivpuhastussüsteemid, mille puhul vedelad puhastustooted ringlusse võetakse või põletatakse,

—	eritöötlusega puhastussüsteemid, mille puhul vedelad puhastustooted ringlusse võetakse või põletatakse;

2)	olmepuhastus;

tekstiili ja naha töötlemine, v.a:

—	töötlemine, mille puhul jäätmeid heitvette ei heideta,

—	eritöötlusega süsteemid, mille puhul kasutatavat vett eelnevalt töödeldakse, et enne reovee biopuhastust orgaaniline osa täielikult eemaldada (lambanahkade rasvaärastus);

4)	rasvaemulgaator lüpsiseadmetes;

metallitöötlemine, v.a:

—	kasutamine kontrollitavates suletud süsteemides, mille puhul vedelad puhastustooted ringlusse võetakse või põletatakse;

6)	tselluloosi ja paberi valmistamine;

7)	kosmeetikatooted;

muud isikliku hügieeni tooted, v.a:

—	spermitsiidid;

9)	pestitsiidide ja biotsiidide abiained.

47.

Tsement

1.	Tsementi ja tsementi sisaldavaid valmistisi ei või kasutada ega turule viia, kui need hüdraadituna sisaldavad tsemendi kuivaine kogumassist üle 0,0002 massiprotsendi lahustuvat kroomi (VI).

Kui kasutatakse redutseerijaid, siis ilma et see piiraks ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tuleb tsemendi või tsementi sisaldavate valmististe pakenditele loetavalt ja kustumatult märkida teave pakendamiskuupäeva, ladustamistingimuste ja ladustusperioodi kohta, mis on vajalik redutseerija aktiivsuse säilitamiseks ja lahustuva kroomi (VI) sisalduse hoidmiseks allpool punktis 1 osutatud piirmäära.

3.	Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 turuletoomise ja kasutamise suhtes seoses kontrollitavate ja täielikult automatiseeritud protsessidega, mille korral tsementi ja tsementi sisaldavaid segusid käideldakse üksnes masinatega ning nende kokkupuutumine nahaga ei ole võimalik.

(1) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(2) Krüsotiilil on kaks CAS numbrit, kooskõlastatud Euroopa Kemikaalide Bürooga.

(3) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987 lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 996/2006 (ELT L 179, 1.7.2006, lk 27).

(4) EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega )EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

1.–6. liide

EESSÕNA

Veerupealdiste selgitused

Ained:

Ainete kohta on kasutatud samu nimetusi kui direktiivi 67/548/EMÜ I lisas. Võimaluse korral on ohtlike ainete kohta antud nende nimetused EINECSi (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances e Euroopa olemasolevate kaubanduslike ainete loetelu) või ELINCSi (European List of Notified Chemical Substances e Euroopa teavitatud uute keemiliste ainete loetelu) järgi. Need on tabelis märgitud EÜ numbritena. Muud kanded, mida ei ole EINECSis ega ELINCSis loetletud, on tähistatud rahvusvaheliselt tunnustatud keemiliste nimetustega (nt ISO, IUPAC). Mõnel juhul on lisatud ka üldkasutatav nimetus.

Indeksinumber:

Indeksinumber on ainele direktiivi 67/548/EMÜ I lisas antud tunnuskood. Ained on liites loetletud vastavalt sellele indeksinumbrile.

EINECS number:

Iga EINECSs toodud aine jaoks on olemas tunnuskood. Kood algab numbritega 200-001-8.

ELINCS number:

Iga direktiivi 67/548/EMÜ alusel teavitatud uue aine jaoks on olemas tunnuskood, mis on avaldatud ELINCSs. Kood algab numbritega 400-010-9.

CAS number:

Chemical Abstracts Service'i (CAS) numbrid on ainetele antud selleks, et hõlbustada nende ainete identifitseerimist.

Märkused:

Märkuste täieliku teksti võib leida direktiivi 67/548/EMÜ I lisa eessõnas.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb arvestada järgmisi märkusi:

Märkus C:

Mõningaid orgaanilisi aineid võib turustada kas spetsiifiliste isomeeride kujul või mitme isomeeri seguna.

Märkus D:

Teatavaid aineid, mis võivad kergesti iseeneslikult polümeriseeruda või laguneda, turustatakse tavaliselt stabiliseeritud kujul. Sellisel kujul on need loetletud direktiivi 67/548/EMÜ I lisas.

Siiski turustatakse neid aineid mõnikord ka stabiliseerimata kujul. Sellisel juhul peab tootja või mis tahes muu isik, kes seda ainet turustab, märkima etiketile aine nimetuse järele sõna “stabiliseerimata”.

Märkus E:

Inimeste tervisele spetsiifilise mõjuga ained (vt direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa 4. peatükki), mis on klassifitseeritud 1. või 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks ja/või reproduktiivtoksilisteks, varustatakse märkusega E, kui need on samuti klassifitseeritud kui väga toksilised (T+), toksilised (T) või kahjulikud (Xn). Nende ainete puhul eelneb riskilausetele R20, R21, R22, R23, R24, R25, R26, R27, R28, R39, R68 (kahjulik), R48 ja R65 ning kõikidele nende riskilausete kombinatsioonidele sõna “samuti”.

Märkus J:

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 0,1 massiprotsendi benseeni (EINECSi nr 200-753-7).

Märkus K:

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 0,1 massiprotsendi 1,3-butadieeni (EINECSi nr 203-450-8).

Märkus L:

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 3 % DMSO ekstrakti, mõõdetuna IP 346-meetodiga.

Märkus M:

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et see aine sisaldab alla 0,005 massiprotsendi benso(a)püreeni (EINECSi nr 200-028-5).

Märkus N:

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui on teada aine rafineerimise kõik etapid ja kui on võimalik tõendada, et lähteaine ei ole kantserogeen.

Märkus P:

Ainet ei pea klassifitseerima kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 0,1 massiprotsendi benseeni (EINECSi nr 200-753-7).

Märkus R:

Kiude ei pea klassifitseerima kantserogeenseteks, kui nende kiudude pikkusega kaalutud diameetri geomeetrilise keskmise ja kahekordse standardhälbe vahe on üle 6 μm.

Märkus S:

Direktiivi 67/548/EMÜ artikli 23 kohaselt ei ole selle aine jaoks märgistust vaja (vt VI lisa 8. punkt).

1. liide

Punkt 28 — Kantserogeensed ained: 1. kategooria

Ained	Indeksinumber	EÜ number	CAS number	Märku-sed
Kroom(VI)trioksiid	024-001-00-0	215-607-8	1333-82-0
Tsinkkromaadid, sealhulgas tsinkkaaliumkromaat	024-007-00-3
Nikkelmonooksiid	028-003-00-2	215-215-7	1313-99-1
Nikkeldioksiid	028-004-00-8	234-823-3	12035-36-8
Dinikkeltrioksiid	028-005-00-3	215-217-8	1314-06-3
Nikkelsulfiid	028-006-00-9	240-841-2	16812-54-7
Nikkelsubsulfiid	028-007-00-4	234-829-6	12035-72-2
Diarseentrioksiid; arseentrioksiid	033-003-00-0	215-481-4	1327-53-3
Arseenpentoksiid; arseenoksiid	033-004-00-6	215-116-9	1303-28-2
Arseenhape ja selle soolad	033-005-00-1
Pliivesinikarsenaat	082-011-00-0	232-064-2	7784-40-9
Butaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [1]	601-004-01-8	203-448-7 [1]	106-97-8 [1]	C, S
Isobutaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [2]	601-004-01-8	200-857-2 [2]	75-28-5 [2]	C, S
1,3-butadieen	601-013-00-X	203-450-8	106-99-0	D
Benseen	601-020-00-8	200-753-7	71-43-2
Vinüülkloriid; kloroetüleen	602-023-00-7	200-831-0	75-01-4
Bis(klorometüül)eeter	603-046-00-5	208-832-8	542-88-1
Klorometüül-metüüleeter; klorodimetüüleeter	603-075-00-3	203-480-1	107-30-2
2-naftüülamiin; beeta-naftüülamiin	612-022-00-3	202-080-4	91-59-8
Bensidiin 4,4′-diaminobifenüül; bifenüül-4,4′-üleendiamiin	612-042-00-2	202-199-1	92-87-5
Bensidiini soolad	612-070-00-5
2-naftüülamiini soolad	612-071-00-0	209-030-0[1] 210-313-6[2]	553-00-4[1] 612-52-2[2]
Bifenüül-4-üülamiin; ksenüülamiin; 4-aminobifenüül	612-072-00-6	202-177-1	92-67-1
Bifenüül-4-üülamiini soolad; ksenüülamiini soolad; 4-aminobifenüüli soolad	612-073-00-1
Tõrv, kivisüsi; kivisöetõrv (Kivisöe utmise kõrvalsaadus. Peaaegu musta värvi pooltahke aine. Aromaatsete süsivesinike, fenooliühendite, lämmastikaluste ja tiofeeni keeruline segu.)	648-081-00-7	232-361-7	8007-45-2
Tõrv, kivisüsi, kõrgtemperatuuriline; kivisöetõrv (Kondensatioonisaadus, mis saadakse kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) utmisel eralduva gaasi jahutamisel kuni välistemperatuurini. Veest tihedam musta värvi viskoosne vedelik. Koosneb põhiliselt kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike keerulisest segust. Võib sisaldada väikestes kogustes fenooliühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid.)	648-082-00-2	266-024-0	65996-89-6
Tõrv, kivisüsi, madalatemperatuuriline; kivisöeõli (Kondensatsioonisaadus, mis saadakse kivisöe madaltemperatuurilisel (alla 700 °C) utmisel tekkiva gaasi jahutamisel umbes välistemperatuurini. Veest tihedam musta värvi viskoosne vedelik. Koosneb põhiliselt kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest, fenooliühenditest, aromaatsetest lämmastikalustest ja nende alküülderivaatidest.)	648-083-00-8	266-025-6	65996-90-9
Tõrv, pruunsüsi; (Pruunsöetõrvast destilleeritud õli. Koosneb põhiliselt alifaatsetest, nafteensetest ja ühe- kuni kolmetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, nende alküülderivaatidest, heteroaromaatsetest ühenditest ning ühe- ja kahetsüklilistest fenoolidest, mille keemispiirid on ligikaudu 150 °C ja 360 °C vahel.)	648-145-00-4	309-885-0	101316-83-0
Tõrv, pruunsüsi, madalatemperatuuriline; (Pruunsöe madalal temperatuuril koksistamisel ja madalal temperatuuril gaasistamisel saadud tõrv. Koosneb põhiliselt alifaatsetest, nafteensetest ja tsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, heteroaromaatsetest süsivesinikest ja tsüklilistest fenoolidest.)	648-146-00-X	309-886-6	101316-84-1
Destillaadid (nafta), kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse toornafta atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel määral küllastunud alifaatseid süsivesinikke, mis harilikult esinevad selles toornafta destilleerimisvahemikus.)	649-050-00-0	265-051-5	64741-50-0
Destillaadid (nafta), rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse toornafta atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel määral küllastunud alifaatseid süsivesinikke.)	649-051-00-6	265-052-0	64741-51-1
Destillaadid (nafta), kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse toornafta atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-052-00-1	265-053-6	64741-52-2
Destillaadid (nafta), rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse toornafta atmosfäärirõhul destilleerimise jäägi vaakumdestilleerimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-053-00-7	265-054-1	64741-53-3
Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-054-00-2	265-117-3	64742-18-3
Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-055-00-8	265-118-9	64742-19-4
Destillaadid (nafta), happega töödeldud rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-056-00-3	265-119-4	64742-20-7
Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-057-00-9	265-121-5	64742-21-8
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. See sisaldab suhteliselt suurel määral alifaatseid süsivesinikke.)	649-058-00-4	265-127-8	64742-27-4
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged parafiinsed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessis. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-059-00-X	265-128-3	64742-28-5
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud rasked nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessis. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-060-00-5	265-135-1	64742-34-3
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud kerged nafteensed; rafineerimata või väherafineeritud baasnafta (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessis. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-061-00-0	265-136-7	64742-35-4
Erioniit	650-012-00-0		12510-42-8
Asbest	650-013-00-6		12001-29-5 12001-28-4 132207-32-0 12172-73-5 77536-66-4 77536-68-6 77536-67-5

2. liide

Punkt 28 — Kantserogeensed ained: 2. kategooria

Ained	Indeksinumber	EÜ number	CAS number	Märku-sed
Berüllium	004-001-00-7	231-150-7	7440-41-7
Berülliumiühendid, välja avatud alumiiniumberülliumsilikaadid	004-002-00-2
Berülliumoksiid	004-003-00-8	215-133-1	1304-56-9	E
Sulfallaat (ISO); 2-kloorallüüldietüülditiokarbonaat	006-038-00-4	202-388-9	95-06-7
Dimetüülkarbamoüülkloriid	006-041-00-0	201-208-6	79-44-7
Diasometaan	006-068-00-8	206-382-7	334-88-3
Hüdrasiin	007-008-00-3	206-114-9	302-01-2
N,N-dimetüülhüdrasiin	007-012-00-5	200-316-0	57-14-7
1,2-dimetüülhüdrasiin	007-013-00-0		540-73-8
Hüdrasiini soolad	007-014-00-6
Hüdrasobenseen; 1,2-difenüülhüdrasiin	007-021-00-4	204-563-5	122-66-7
Hüdrasiin-bis(3-karboksü-4-hüdroksübenseensulfonaat)	007-022-00-X	405-030-1
Heksametüülfosfortriamiid; heksametüülfosforamiid	015-106-00-2	211-653-8	680-31-9
Dimetüülsulfaat	016-023-00-4	201-058-1	77-78-1
Dietüülsulfaat	016-027-00-6	200-589-6	64-67-5
1,3-propaansultoon	016-032-00-3	214-317-9	1120-71-4
Dimetüülsulfamoüülkloriid	016-033-00-9	236-412-4	13360-57-1
Kaaliumdikromaat	024-002-00-6	231-906-6	7778-50-9
Ammooniumdikromaat	024-003-00-1	232-143-1	7789-09-5
Naatriumdikromaat	024-004-00-7	234-190-3	10588-01-9
Naatriumdikromaatdihüdraat	024-004-01-4	234-190-3	7789-12-0
Kromüüldikloriid; kroomoksükloriid	024-005-00-2	239-056-8	14977-61-8
Kaaliumkromaat	024-006-00-8	232-140-5	7789-00-6
Kaltsiumkromaat	024-008-00-9	237-366-8	13765-19-0
Strontsiumkromaat	024-009-00-4	232-142-6	7789-06-2
Kroom(III)kromaat; kroomkromaat	024-010-00-X	246-356-2	24613-89-6
Kroomi(VI)ühendid, välja arvatud baariumkromaat ning mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas märgitud ühendid	024-017-00-8	–	–
Naatriumkromaat	024-018-00-3	231-889-5	7775-11-3	E
Koobaltdikloriid	027-004-00-5	231-589-4	7646-79-9
Koobaltsulfaat	027-005-00-0	233-334-2	10124-43-3
Kaaliumbromaat	035-003-00-6	231-829-8	7758-01-2
Kaadmiumoksiid	048-002-00-0	215-146-2	1306-19-0
Kaadmiumfluoriid	048-006-00-2	232-222-0	7790-79-6
Kaadmiumkloriid	048-008-00-3	233-296-7	10108-64-2
Kaadmiumsulfaat	048-009-00-9	233-331-6	10124-36-4
Benso[a]püreen; benso[d,e,f]krüseen	601-032-00-3	200-028-5	50-32-8
Benso[a]antratseen	601-033-00-9	200-280-6	56-55-3
Benso[b]fluoranteen; benso[e]atsefeenantrüleen	601-034-00-4	205-911-9	205-99-2
Benso[j]fluoranteen	601-035-00-X	205-910-3	205-82-3
Benso[k]fluoranteen	601-036-00-5	205-916-6	207-08-9
Dibens[a,h]antratseen	601-041-00-2	200-181-8	53-70-3
Krüseen	601-048-00-0	205-923-4	218-01-9
Benso[e]püreen	601-049-00-6	205-892-7	192-97-2
1,2-dibromoetaan; etüleendibromiid	602-010-00-6	203-444-5	106-93-4
1,2-dikloroetaan; etüleendikloriid	602-012-00-7	203-458-1	107-06-2
1,2-dibromo-3-kloropropaan	602-021-00-6	202-479-3	96-12-8
Bromoetüleen	602-024-00-2	209-800-6	593-60-2
Trikloroetüleen; trikloroeteen	602-027-00-9	201-167-4	79-01-6
α-klorotolueen; bensüülkloriid	602-037-00-3	202-853-6	100-44-7	E
α,α,α-triklorotolueen; bensotrikloriid	602-038-00-9	202-634-5	98-07-7
1,3-dikloro-2-propanool	602-064-00-0	202-491-9	96-23-1
Heksaklorobenseen	602-065-00-6	204-273-9	118-74-1
1,4-diklorobut-2-een	602-073-00-X	212-121-8	764-41-0
2,3-dibromopropaan-1-ool; 2,3-dibromo-1-propanool	602-088-00-1	202-480-9	96-13-9	E
Etüleenoksiid; oksiraan	603-023-00-X	200-849-9	75-21-8
1-kloro-2,3-epoksüpropaan; epikloorhüdriin	603-026-00-6	203-439-8	106-89-8
Propüleenoksiid; 1,2-epoksüpropaan; metüüloksiraan	603-055-00-4	200-879-2	75-56-9	E
2,2'-bioksiraan; 1,2:3,4-diepoksübutaan	603-060-00-1	215-979-1	1464-53-5
2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool	603-063-00-8	209-128-3	556-52-5
Fenüülglütsidüüleeter; 2,3-epoksüpropüülfenüüleeter; 1,2-epoksü-3-fenoksüpropaan	603-067-00-X	204-557-2	122-60-1	E
Stüreenoksiid; (epoksüetüül)benseen; fenüüloksiraan	603-084-00-2	202-476-7	96-09-3
Furaan	603-105-00-5	203-727-3	110-00-9	E
R-2,3-epoksü-1-propanool	603-143-00-2	404-660-4	57044-25-4	E
(R)-1-kloro-2,3-epoksüpropaan	603-166-00-8	424-280-2	51594-55-9
4-amino-3-fluorofenool	604-028-00-X	402-230-0	399-95-1
5-allüül-1,3-bensodioksool; safrool	605-020-00-9	202-345-4	94-59-7
3-propanoliid; 1,3-propiolaktoon	606-031-00-1	200-340-1	57-57-8
Uretaan (INN); etüülkarbamaat	607-149-00-6	200-123-1	51-79-6
Metüülakrüülamidometoksüatsetaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)	607-190-00-X	401-890-7	77402-03-0
Metüülakrüülamidoglükolaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)	607-210-00-7	403-230-3	77402-05-2
Akrülonitriil	608-003-00-4	203-466-5	107-13-1
2-nitropropaan	609-002-00-1	201-209-1	79-46-9
2,4-dinitrotolueen [1]; dinitrotolueen [2]; dinitrotolueen, tehniline vorm	609-007-00-9	204-450-0 [1] 246-836-1 [2]	121-14-2 [1] 25321-14-6 [2]
5-nitroatsenafteen	609-037-00-2	210-025-0	602-87-9
2-nitronaftaleen	609-038-00-8	209-474-5	581-89-5
4-nitrobifenüül	609-039-00-3	202-204-7	92-93-3
Nitrofeen (ISO); 2,4-diklorofenüül-4-nitrofenüüleeter	609-040-00-9	217-406-0	1836-75-5
2-nitroanisool	609-047-00-7	202-052-1	91-23-6
2,6-dinitrotolueen	609-049-00-8	210-106-0	606-20-2
2,3-dinitrotolueen	609-050-00-3	210-013-5	602-01-7	E
3,4-dinitrotolueen	609-051-00-9	210-222-1	610-39-9	E
3,5-dinitrotolueen	609-052-00-4	210-566-2	618-85-9	E
Hüdrasiin-tri-nitrometaan	609-053-00-X	414-850-9	–
2,5-dinitrotolueen	609-055-00-0	210-581-4	619-15-8	E
Asobenseen	611-001-00-6	203-102-5	103-33-3
Metüül-ONN-asoksümetüülatsetaat; metüülasoksümetüülatsetaat	611-004-00-2	209-765-7	592-62-1
Dinaatrium-{5-[4′-((2,6-hüdroksü-3-((2-hüdroksü-5-sulfofenüül)aso)fenüül)aso)(1,1′-bifenüül)-4-üül)aso]salitsülaato (4-)}kupraat(2-); CI Direct Brown 95	611-005-00-8	240-221-1	16071-86-6
4-o-toluaso-o-toluidiin; 4-amino-2′,3-dimetüülasobenseen; kiiregameetne (fast garnet) GBC alus; AAT; o-aminoasotolueen	611-006-00-3	202-591-2	97-56-3
4-aminoasobenseen	611-008-00-4	200-453-6	60-09-3
Bensidiinipõhised asovärvained; 4,4'-diarüülasobifenüülvärvid, välja arvatud need, mis on märgitud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas	611-024-00-1	–	–
Dinaatrium 4-amino-3-[[4'-[(2,4-diaminofenüül)aso][1,1'-bifenüül]-4-üül]aso]-5-hüdroksü-6-(fenüülaso)naftaleen-2,7-disulfonaat; C.I. Direct Black 38	611-025-00-7	217-710-3	1937-37-7
Tetranaatrium 3,3'-[[1,1'-bifenüül]-4,4'-düül-bis(aso)]bis[5-amino-4-hüdroksünaftaleen-2,7-disulfonaat]; C.I. Direct Blue 6	611-026-00-2	220-012-1	2602-46-2
Dinaatrium 3,3'-[[1,1'-bifenüül]-4,4'-düül-bis(aso)]bis[4-aminonaftaleen-1-sulfonaat); C.I. Direct Red 28;	611-027-00-8	209-358-4	573-58-0
o-dianisidiinil põhinevad asovärvid; 4,4'-diarüülaso-3,3'-dimetoksübifenüülvärvid, v.a need, mis on nimetatud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas	611-029-00-9	–	–
o-tolidiinil põhinevad värvid; 4,4'-diarüülaso-3,3'-dimetüülbifenüülvärvid, v.a need, mis on nimetatud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas	611-030-00-4	–	–
1,4,5,8-tetraaminoantrakinoon; C.I. Disperse Blue 1	611-032-00-5	219-603-7	2475-45-8
6-hüdroksü-1-(3-isopropoksüpropüül)-4-metüül-2-okso-5-[4-(fenüülaso)fenüülaso]-1,2-dihüdro-3-püridiinkarbonitriil	611-057-00-1	400-340-3	85136-74-9
(6-(4-hüdroksü-3-(2-metoksüfenüülaso)-2-sulfonato-7-naftüülamino)-1,3,5-triasiin-2,4-diüül)bis[(amino-1-metüületüül)-ammoonium]formaat	611-058-00-7	402-060-7	108225-03-2
Trinaatrium-[4'-(8- atsetüülamino-3,6-disulfo-nato-2-naftüülaso)-4''-(6-bensoüülamino-3-sulfonato-2-naftüülaso)bifenüül-1,3',3″,1″'-tetraolato-O, O', O″, O″']vask(II)	611-063-00-4	413-590-3	–
Fenüülhüdrasiin [1]	612-023-00-9	202-873-5 [1]	100-63-0 [1]	E
Fenüülhüdrasooniumkloriid [2]		200-444-7 [2]	59-88-1 [2]
Fenüülhüdrasiinvesinikkloriid [3]		248-259-0 [3]	27140-08-5 [3]
Fenüülhüdrasooniumsulfaat (2:1) [4]		257-622-2 [4]	52033-74-6 [4]
2-metoksüaniliin; o-anisidiin	612-035-00-4	201-963-1	90-04-0
3,3′-dimetoksübensidiin; o-dianisidiin	612-036-00-X	204-355-4	119-90-4
3,3′-dimetoksübensidiini soolad; o-dianisidiini soolad	612-037-00-5
3,3′-dimetüülbensidiin; o-tolidiin	612-041-00-7	204-358-0	119-93-7
4,4′-diaminodifenüülmetaan; 4,4′-metüleendianiliin	612-051-00-1	202-974-4	101-77-9
3,3′-diklorobensidiin; 3,3′-diklorobifenüül-4,4′-üleendiamiin	612-068-00-4	202-109-0	91-94-1
3,3′-diklorobensidiini soolad; 3,3′-diklorobifenüül-4,4′-üleendiamiini soolad	612-069-00-X	210-323-0[1] 265-293-1[2] 277-822-3[3]	612-83-9[1] 64969-34-2[2] 74332-73-3[3]
N-nitrosodimetüülamiin; dimetüülnitrosamiin	612-077-00-3	200-549-8	62-75-9
2,2′-dikloro-4,4′-metüleendianiliin; 4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)	612-078-00-9	202-918-9	101-14-4
2,2′-dikloro-4,4-metüleendianiliini soolad; 4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliini) soolad	612-079-00-4
3,3′-dimetüülbensidiini soolad; o-tolidiini soolad	612-081-00-5	210-322-5[1] 265-294-7[2] 277-985-0[3]	612-82-8[1] 64969-36-4[2] 74753-18-7[3]
1-metüül-3-nitro-1-nitrosoguanidiin	612-083-00-6	200-730-1	70-25-7
4,4′-metüleen-di-o-toluidiin	612-085-00-7	212-658-8	838-88-0
2,2′-(nitrosoimino)bisetanool	612-090-00-4	214-237-4	1116-54-7
o-toluidiin	612-091-00-X	202-429-0	95-53-4
Nitrosodipropüülamiin	612-098-00-8	210-698-0	621-64-7
4-metüül-m-fenüleendiamiin	612-099-00-3	202-453-1	95-80-7
Tolueen-2,4-diammooniumsulfaat	612-126-00-9	265-697-8	65321-67-7
4-klooraniliin	612-137-00-9	203-401-0	106-47-8
Etüleenimiin; asiridiin	613-001-00-1	205-793-9	151-56-4
2-metüülasiridiin; propüleenimiin	613-033-00-6	200-878-7	75-55-8
Kaptafool (ISO); 1,2,3,6-tetrahüdro-N-(1,1,2,2-tetrakloroetüültio)ftalimiid	613-046-00-7	219-363-3	2425-06-1
Karbadoks (INN); metüül-3-(kvinoksaliin-2-üülmetüleen)karbasaat-1,4-dioksiid; 2-(metoksükarbonüülhüdrasonometüül)kvinoksaliin-1,4-dioksiid	613-050-00-9	229-879-0	6804-07-5
Akrüülamiid	616-003-00-0	201-173-7	79-06-1
Tioatsetamiid	616-026-00-6	200-541-4	62-55-5
Järgmiste ainete segu: N-[3-hüdroksü-2-(2-metüül-akrüloüülamino-metoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiid; N-[2,3-bis-(2-metüülakrüloüülamino-metoksü)propoksümetüül]-2-metüülakrüülamiid; metakrüülamiid; 2-metüül-N-(2-metüül-akrüloüülaminometoksümetüül)-akrüülamiid; N-(2,3-dihüdroksüpropoksümetüül)-2-metüülakrüülamiid	616-057-00-5	412-790-8	–
Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon; kerge õli (Süsivesinike segu, mis on saadud kivisöetõrva destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C10 ja destilleerub umbes vahemikus 80 °C– 160 °C.)	648-001-00-0	283-482-7	84650-02-2
Tõrvaõlid, pruunsüsi; kerge õli (Ligniidi tõrva destillaat, mis keeb umbes vahemikus 80 °C–250 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest ja aromaatsetest süsivesinikest ja ühealuselistest fenoolidest.)	648-002-00-6	302-674-4	94114-40-6	J
Benseeni eelfraktsioon (süsi); kerge õli redestillaat, madalalt keev (Destillaat koksiahju kergest õlist, mis destilleerub umbes temperatuuril alla 100 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4 kuni C6.)	648-003-00-1	266-023-5	65996-88-5	J
Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon, BTK-rikas; kerge õli redestillaat, madalalt keev (Jääk, mis saadakse toorbenseeni destillatsioonil benseenifraktsioonide eemaldamiseks. Koosneb peamiselt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest ja keeb umbes vahemikus 75 °C–200 °C.)	648-004-00-7	309-984-9	101896-26-8	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C6-10, C8 rikkad; kerge õli redestillaat, madalalt keev	648-005-00-2	292-697-5	90989-41-6	J
Lahustibensiin (kivisüsi), kerge; kerge õli redestillaat, madalalt keev	648-006-00-8	287-498-5	85536-17-0	J
Lahustibensiin (kivisüsi), ksüleeni-stüreeni fraktsioon; kerge õli redestillaat, keskmise keemistemperatuuriga	648-007-00-3	287-502-5	85536-20-5	J
Lahustibensiin (kivisüsi), kumarooni-stüreeni sisaldav; kerge õli redestillaat, keskmise keemistemperatuuriga	648-008-00-9	287-500-4	85536-19-2	J
Tööstusbensiin (kivisüsi), destillatsiooni jäägid; kerge õli redestillaat, kõrgelt keev (Jääk saadakse regenereeritud nafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt naftaleenist ning indeeni ja stüreeni kondensatsiooniproduktidest.)	648-009-00-4	292-636-2	90641-12-6	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C8; kerge õli redestillaat, kõrgelt keevad (kõrge keemistemperatuuriga)	648-010-00-X	292-694-9	90989-38-1	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C8-9, süsivesinikvaikude polümerisatsiooni kõrvalsaadus; kerge õli redestillaat, kõrgelt keev (Keeruline süsivesinike segu, mis tekib polümeersetelt süsivesinikvaikudelt solvendi aurustamisel vaakumis. Sisaldab peamiselt aromaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C8 kuni C9 ning keeb vahemikus umbes 120 °C kuni 215 °C.)	648-012-00-0	295-281-1	91995-20-9	J
Aromaatsed süsivesinikud, süsiniku aatomite arvuga C9-12, benseeni destilleerimine; kerge õli redestillaat, kõrgelt keev	648-013-00-6	295-551-9	92062-36-7	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), benseeni fraktsioon, leelis- ja happerafinaadid (ekstraktid); kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Redestillaadid saadakse tõrva hapetest ja aslustest vabastatud kõrgelt keeva tõrva bituminoosse osa destillaadist, mille keemistemperatuur on ligikaudu vahemikus 90 °C–160 °C. Koosnevad valdavalt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest.)	648-014-00-1	295-323-9	91995-61-8	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), benseeni fraktsioon, leelis- ja happerafinaadid (ekstraktid); kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Süsivesinike segu, mis saadakse kõrgelt keeva kivisöetõrva (tõrvahapete ja -aluste vaba) destillaadi redestillatsioonil. Koosneb peamiselt asendamata ja asendatud ühetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest, mille keemistemperatuur jääb umbes vahemikku 85 °C–195 °C.)	648-015-00-7	309-868-8	101316-63-6	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), happeline benseeni fraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Happlise sette kõrvalsaadus, mis saadakse kõrgtemperatuurse toorkivisöe väävelhappega puhastamisel. Koosneb peamiselt väävelhappest ja orgaanilistest ühenditest.)	648-016-00-2	298-725-2	93821-38-6	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), kerge õli leelisrafinaat; destillatsiooni tipufraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, madala keemistemperatuuriga (Esimene fraktsioon aromaatsete süsivesinike, kumarooni-, naftaleeni- ja indeenirikaste eelfraktsioneerimisseadme põhjajääkide või pestud karboolõli destillatsioonil, mille keemistemperatuur on oluliselt vähem kui 145 °C. Koosneb peamiselt alifaatsetest ja aromaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C7 ja C8 .)	648-017-00-8	292-625-2	90641-02-4	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, happerafinaat, indeeni fraktsioon; kerge õli ekstraktsiooni jäägid, keskmise keemistemperatuuriga	648-018-00-3	309-867-2	101316-62-5	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, indeeni raskbensiini fraktsioon; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga (Destillaat saadakse aromaatsete süsivesinike, kumarooni-, naftaleeni- ja indeenirikaste eelfraktsioneerimisseadme põhjajääkide või pestud karboolõli destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on ligikaudu vahemikus 155 °C–180 °C. Koosneb peamiselt indeenist, indaanist ja trimetüülbenseenidest.)	648-019-00-9	292-626-8	90641-03-5	J
Lahustibensiin (kivisüsi); kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga Destillaadid saadakse kas kõrgtemperatuurse kivisöetõrva, koksiahju kerge õli või kivisöetõrva õli leeliselise ekstraktsiooni jääkide destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on umbes vahemikus 130 °C–210 °C. Koosneb peamiselt indeenist ja teistest polütsüklilistest ühenditest, kaasa arvatud ka üksik aromaatne tsükkel. Võib sisaldada fenooliühendeid ja aromaatseid lämmastikaluseid.)	648-020-00-4	266-013-0	65996-79-4	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, neutraalne fraktsioon; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga (Destillaat saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioonival destillatsioonil. Koosneb peamiselt alküülasendatud ühetsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 135 °C–210 °C. Võib sisaldada ka küllastumata süsivesinikke nagu indeen ja kumaroon.)	648-021-00-X	309-971-8	101794-90-5	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, happelised ekstraktid; kerge õli ekstraktsioonijäägid, kõrge keemistemperatuuriga (See õli on keeruline segu aromaatsetest süsivesinikest, peamiselt indeenist, naftaleenist, kumaroonist, fenoolist ja o-, m- ja p-kresoolist ning selle keemistemperatuur on umbes vahemikus 140 °C–215 °C.)	648-022-00-5	292-609-5	90640-87-2	J
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid; karboolõli (Kivisöetõrva destillatsioonil saadud keeruline süsivesinike segu. See koosneb aromaatsetest ja teistest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikühenditest ning destilleerub vahemikus ligikaudu 150 °C–210 °C.)	648-023-00-0	283-483-2	84650-03-3	J
Tõrvaõlid (kivisüsi); karboolõli (Destillaadid, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel, mille keemistemperatuur on umbes vahemikus 130 °C–210 °C. Koosnevad peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-024-00-6	266-016-7	65996-82-9	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline kerge õli, happeline rafinaat; karboolõli ekstraktsiooni jäägid (Õli, mis saadakse leelispestud karboolõli happega töötlemisel, et eraldada sealt vähene kogus aluseliste ühendite jääke (tõrvaluseid). Koosneb peamiselt indeenist, indaanist ja alküülbenseenidest.)	648-026-00-7	292-624-7	90641-01-3	J
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli; karboolõli ekstraktsiooni jäägid (Jääk saadakse kivisöetõrva õlist leelisel töötlusel, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, pärast toorkivisöetõrva hapete eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenidest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-027-00-2	266-021-4	65996-87-4	J
Ekstraktõlid (kivisüsi), kerge õli; happeline ekstrakt (Vesiekstrakt, mis saadakse leelisega töödeldud karboolõli pesemisel happega. Koosneb peamiselt happe sooladest erinevate aromaatsete lämmastikalustega, sealhulgas püridiin, kinoliin ja nende alküülderivaadid.)	648-028-00-8	292-622-6	90640-99-6	J
Püridiin, alküülderivaadid; toortõrva alused (Kombineeritud segu püridiini polüalküülderivaatidest, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil, või kõrge keemistemperatuuriga (ligikaudu üle 150 °C) destillaadid, mis saadakse ammoniaagi reageerimisel atseetaldehüüdi, formaldehüüdi või paraformaldehüüdiga.)	648-029-00-3	269-929-9	68391-11-7	J
Tõrva alused (kivisüsi), pikoliini fraktsioon; destillaatalused (Püridiinalused, mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 125 °C–160 °C ning mis saadakse neutraliseeritud happeekstrakti destillatsioonil aluseid sisaldavast tõrva fraktsioonist, mis on omakorda saadud bitumenoossete kivisöetõrvade destillatsioonil. Koosneb peamiselt lutidiinidest ja pikoliinidest.)	648-030-00-9	295-548-2	92062-33-4	J
Tõrva alused (kivisüsi), lutidiini fraktsioon; destillaatalused	648-031-00-4	293-766-2	91082-52-9	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), tõrva alus, kollidiini fraktsioon; destillaatalused (Ekstrakt, mis saadakse aluste happelisel ekstraktsioonil toorkivisöetõrva aromaatsetest õlidest, neutraliseerimisel ja aluste destillatsioonil. Koosneb peamiselt kollidiinidest, aniliinist, toluidiinidest, lutidiinidest, ksülidiinidest.)	648-032-00-X	273-077-3	68937-63-3	J
Tõrva alused (kivisüsi), kollidiini fraktsioon; destillaatalused (Tooraluste destillatsiooni fraktsioon, mis keeb vahemikus ligikaudu 181 °C–186 °C, mis saadakse happega neutraliseeritud alust sisaldavatest tõrva fraktsioonidest, mis on omakorda saadud bitumenoosse kivisöetõrva destillatsioonil. See sisaldab peamiselt aniliini ja kollidiine.)	648-033-00-5	295-543-5	92062-28-7	J
Tõrva alused (kivisüsi), aniliini fraktsioon; destillaatalused (Destillatsiooni fraktsioon, mis keeb umbes vahemikus 180 °C–200 °C ning mis saadakse kivisöetõrva destilleerimisel saadud karboleeritud õlist fenoolide ja aluste eemaldamisel. See sisaldab peamiselt aniliini, kollidiine, lutidiine ja toluidiine.)	648-034-00-0	295-541-4	92062-27-6	J
Tõrva alused (kivisüsi), toluidiini fraktsioon; destillaatalused	648-035-00-6	293-767-8	91082-53-0	J
Destillaadid (nafta), alkeeni-alküüni tootmise pürolüüsi õli, segatud kõrgtemperatuurse kivisöetõrva indeenifraktsiooniga; redestillaadid (Süsivesinike segu, mis saadakse redestillaadina alkeenide ja alküünide pürolüütilisel tootmisel naftatoodetest või maagaasist saadava kõrgtemperatuurse bitumenoosse kivisöetõrva ja õlijääkide fraksioneerival destillatsioonil. Sisaldab peamiselt indeeni ning keeb temperatuuri vahemikus umbes 160 °C–190 °C.)	648-036-00-1	295-292-1	91995-31-2	J
Destillaadid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõlid; redestillaadid (Redestillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse bitumenoosse kivisöetõrva ja pürolüüsi jääkõlide fraksioneerival destillatsioonil ning mis keeb temperatuuril vahemikus ligikaudu 190 °C–270 °C. Koosneb valdavalt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest ühenditest.)	648-037-00-7	295-295-8	91995-35-6	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõli redestillaat; redestillaadid (Redestillaat, mis saadakse metüülnaftaleenõli, millest on eraldatud fenoolid ja alused, fraksioneerival destillatsioonil, kusjuures metüülnaftaleenõli saadakse omakorda kõrgtemperatuursest bitumenoossest kivisöetõrvast ja pürolüüsi jääkõlidest keemistemperatuuriga vahemikus ligikaudu 220 °C–230 °C. See koosneb valdavalt asendamata ja asendatud kahetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest.)	648-038-00-2	295-329-1	91995-66-3	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõlid; redestillaadid (Neutraalne õli, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva ja pürolüüsi jääkõli destillatsioonil saadud õlist aluste ja fenoolide eraldamisel, (keemistemperatuur jääb vahemikku 225 °C–255 °C). Koosneb peamiselt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest.)	648-039-00-8	310-170-0	122070-79-5	J
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), kivisöetõrva pürolüüsi jääkõlid, naftaleenõli, destillatsiooni jäägid; redestillaadid (Jäägid, mis on bituminoosse kivisöetõrva ja pürolüüsiõli jääkidest saadud metüülnaftaleenõli destillatsioonil, millest on eraldatud fenoolid ja alused ning mis keeb temperatuuri vahemikus 240 °C–260 °C. Koosneb peamiselt asendatud kahetuumalistest aromaatsetest ja heterotrüklilistest süsivesinikest.)	648-040-00-3	310-171-6	122070-80-8	J
Absorptsioonõlid, bitsükloaromaatsete ja heterotrükliliste süsivesinike fraktsioon; pesuõli redestillaat (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse redestillaadina pesuõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt kahetsüklilistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest ning jääb keemistemperatuuri vahemikku umbes 260 °C–290 °C.)	648-041-00-9	309-851-5	101316-45-4	M
Destillaadid (kivisöetõrv), ülemine/kõrgem fraktsioon, fluoreenirikas; pesuõli redestillaat (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse tõrvaõli kristallisatsioonil. See sisaldab aromaatseid ja polütsüklilisi süsivesinikke, peamiselt fluoreeni ja vähesel määral atsenafteeni.)	648-042-00-4	284-900-0	84989-11-7	M
Kreosootõli, atsenafteeni fraktsioon, atsenafteenivaba; pesuõli redestillaat (Õli, mis jääb pärast seda, kui kristallisatsiooniprotsessis on kivisöetõrvast saadud atsenafteeniõlist eemaldatud atsenafteen. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-043-00-X	292-606-9	90640-85-0	M
Destillaadid (kivisöetõrv), rasked õlid; raske antratseenõli Destillaadid, mis saadakse bituminoosse kivisöetõrva fraktsioneerival destillatsioonil, keemispiiridega 240 °C–400 °C. Koosnevad peamiselt kolme- ja paljutuumalistest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)	648-044-00-5	292-607-4	90640-86-1
Antratseenõli, happeekstraktsioon; antratseenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu alusevabast fraktsioonist, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 325 °C–365 °C. See sisaldab valdavalt antratseeni ja fenantreeni ning nende alküülderivaate.)	648-046-00-6	295-274-3	91995-14-1	M
Destillaadid (kivisöetõrv); raske antratseenõli (Destillaadid, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil, mille keemistemperatuur on umbes vahemikus 100 °C–450 °C. Koosneb peamiselt kahe- kuni neljaliikmelistest kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest, fenoolsetest ühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-047-00-1	266-027-7	65996-92-1	M
Destillaadid (kivisöetõrv), pigi, rasked õlid; raske antratseenõli (Destillaadid, mis saadakse kõrgtemperatuurse bitumenoosse tõrva pigi destillatsioonil. Koosnevad peamiselt kolme- ja paljutuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ning keevad temperatuuril vahemikus umbes 300 °C–470 °C. Saadus võib sisaldada ka heteroaatomeid.)	648-048-00-7	295-312-9	91995-51-6	M
Destillaadid (kivisöetõrv), pigi; raske antratseenõli (Õli, mis saadakse pigi termilisel töötlemisel tekkivate aurude kondensatsioonil. Koosneb peamiselt kahe- kuni neljatuumalistest aromaatsetest ühenditest, mille keemistemepratuur jääb vahemikku 200 °C kuni üle 400 °C.)	648-049-00-2	309-855-7	101316-49-8	M
Destillaadid (kivisöetõrv), rasked õlid, püreeni fraktsioon; raske antratseenõli redestillaat (Redestillaat, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioneerival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 350 °C–400 °C. Koosneb valdavalt kolme- ja paljutuumalistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest.)	648-050-00-8	295-304-5	91995-42-5	M
Destillaadid (kivisöetõrv), pigi, püreeni fraktsioon; raske antratseenõli redestillaat (Redestillaat, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioneerival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 380 °C–410 °C. Koosneb valdavalt kolme- ja paljutuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)	648-051-00-3	295-313-4	91995-52-7	M
Parafiinvahad (süsi), kõrgtemperatuurne pruunsöetõrv, aktiivsöega töödeldud; pruunsöetõrva ekstrakt (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsiooni töötlemisel aktiivsöega, et eemaldada jääkkoostisosi ja lisandeid. See koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-052-00-9	308-296-6	97926-76-6	M
Parafiinvahad (süsi), kõrgtemperatuurne pruunsöetõrv, aktiivsöega töödeldud; pruunsöetõrva ekstrakt (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsiooni töötlemisel bentoniidiga, et eemaldada jääkkoostisosi ja lisandeid. See koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-053-00-4	308-297-1	97926-77-7	M
Pigi; pigi	648-054-00-X	263-072-4	61789-60-4	M
Pigi (kivisöetõrv) kõrgtemperatuurne; pigi (Jääk, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destillatsioonil. Must tahke aine, mille pehmenemistemperatuur jääb vahemikku 30 °C–180 °C. Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)	648-055-00-5	266-028-2	65996-93-2
Pigi (kivisöetõrv), kõrgtemperatuurne, termiliselt töödeldud; pigi (Kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destillatsioonil saadav termiliselt töödeldud jääk. Must tahke aine, mille pehmenemistemperatuur jääb vahemikku 80 °C–180 °C. Koosneb peamiselt kolme või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike segust.)	648-056-00-0	310-162-7	121575-60-8	M
Pigi (kivisöetõrv), kõrgtemperatuurne, sekundaarne; pigi redestillaat (Jääk, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva ja/või pigi koksiõli kõrgemate fraktsioonide destillatsioonil ning mille pehmenemispunkt on vahemikus 140 °C–170 °C DIN 52025 järgi. Koosneb peamiselt kolme- või mitmetuumalistest aromaatsetest ühenditest, mis sisaldavad ka heteroaatomeid.)	648-057-00-6	302-650-3	94114-13-3	M
Jäägid (kivisöetõrv), pigi destillaat; pigi redestillaat (Jääk, mis saadakse pigidestillaadi fraktsioneerival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 400 °C–470 °C. Koosneb peamiselt mitmetuumalistest aromaatsetest süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest.)	648-058-00-1	295-507-9	92061-94-4	M
Tõrv (kivisüsi), kõrgtemperatuurne, destillatsiooni- ja hoidmisjäägid; kivisöetõrva tahked jäägid (Koksi ja tuhka sisaldavad tahked jäägid, mis tekivad bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva termilisel töötlemisel ja destillatsioonil destillatsiooniseadmetes ja hoiuanumates. Koosneb peamiselt süsinikust, sisaldades vähesel määral ka heteroühendeid ning tuhakomponente.)	648-059-00-7	295-535-1	92062-20-9	M
Tõrv (kivisüsi), hoidmisjäägid; kivisöetõrva tahked jäägid (Sete, mis eraldatakse toorkivisöetõrva hoidlates. Koosneb peamiselt kivisöetõrvast ja süsinikku sisaldavatest tahketest osakestest.)	648-060-00-2	293-764-1	91082-50-7	M
Tõrv (kivisüsi), kõrgtemperatuurne, jäägid; kivisöetõrva tahked jäägid (Tahked jäägid, mis tekivad bituminoosse kivisöe koksistamisel bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuurse tõrva saamiseks. Koosnevad peamiselt koksist ja kivisöeosakestest, kõrgelt aromatiseeritud ühenditest ja mineraalainetest.)	648-061-00-8	309-726-5	100684-51-3	M
Tõrv (kivisüsi), kõrgtemperatuurne, kõrge tahkete ainete sisaldusega; kivisöetõrva tahked jäägid (Kondensatiooniproduktid, mis saadakse kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) destruktiivsel destillatsioonil eralduva gaasi jahutamisel ümbritseva temperatuurini. Koosnevad peamiselt kondenseerunud tuumadega aromaatsete süsivesinike keerulise koostisega segust, mis on suure kivisöe-tüüpi tahkete ainete sisaldusega.)	648-062-00-3	273-615-7	68990-61-4	M
Tahked jäätmed, kivisöetõrva pigi koksistamine; kivisöetõrva tahked jäägid (Jäätmete segu, mis tekib bituminoosse kivisöetõrva pigi koksistamisel. Koosneb peamiselt süsinikust.)	648-063-00-9	295-549-8	92062-34-5	M
Ekstraktsioonijäägid (kivisüsi), pruunsüsi; söe tõrva ekstrakt (Jöök, mis saadakse kuivatatud söe ekstraktsioonil.)	648-064-00-4	294-285-0	91697-23-3	M
Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv; söe tõrva ekstrakt (Süsivesinike keeruline segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist kristalliseerimise (solvendi õlist vabastamise), niiskuse eraldamise või liitmisprotsessis. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, milles süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-065-00-X	295-454-1	92045-71-1	M
Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv, hüdrogeenitud; söe tõrva ekstrakt (Süsivesinike keeruline segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist kristalliseerimise (solvendi õlist vabastamise), niiskuse eraldamise või liitmisprotsessis katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, milles süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-066-00-5	295-455-7	92045-72-2	M
Parafiinvahad (süsi), pruunsöe kõrgtemperatuurne tõrv, ränihappega töödeldud; söe tõrva ekstrakt (Süsivesinike keeruline segu, mis saadakse ligniidi karboniseerimise tõrvafraktsioonist töötlemisel ränihappega jääkide ja lisandite kõrvaldamiseks. See koosneb peamiselt hargnemata ja hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C12.)	648-067-00-0	308-298-7	97926-78-8	M
Tõrv (kivisüsi), madalatemperatuurne, destillatsiooni jäägid; tõrvaõli, keskmiselt keev (Jäägid, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva fraktsioneerival destillatsioonil, et eemaldada temperatuuril kuni umbes 300 °C keevad õlid. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest.)	648-068-00-6	309-887-1	101316-85-2	M
Pigi, kivisöetõrv, madalatemperatuurne; pigi jääk (Tahke või pooltahke aine, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva destillatsioonil. Selle pehmenemistemperatuur jääb vahemikku umbes 40 °C–180 °C. Koosneb peamiselt keerulise koostisega süsivesinike segust.)	648-069-00-1	292-651-4	90669-57-1	M
Pigi (kivisöetõrv), madalatemperatuurne, oksüdeeritud; pigi jääk, oksüdeeritud (Produkt, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva pigist õhu läbipuhumisel kõrgemal temperatuuril. Selle pehmenemistemperatuur jääb vahemikku umbes 70 °C–180 °C. Koosneb peamiselt keerulise koostisega süsivesinike segust.)	648-070-00-7	292-654-0	90669-59-3	M
Pigi (kivisöetõrv), madalatemperatuurne, termiliselt töödeldud; pigi jääk, oksüdeeritud; pigi jääk, termiliselt töödeldud (Keerulise koostisega must tahke aine, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva pigi termilisel töötlemisel. Selle pehmenemistemperatuur jääb vahemikku umbes 50 °C–140 °C. Koosneb peamiselt aromaatsete ühendite segust.)	648-071-00-2	292-653-5	90669-58-2	M
Destillaadid (kivisüsi-nafta), kondenseerunud tuumadega aromaatsed ühendid; destillaadid (Destillaadid, mis saadakse kivisöe, tõrva ja aromaatsete naftaaurude segust ning mille keemistemperatuur on vahemikus umbes 220 °C–450 °C. Koosneb peamiselt kolme või nelja kondenseerunud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest.)	648-072-00-8	269-159-3	68188-48-7	M
Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüetüleeni-polüpropüleeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüetüleeni-polüpropüleeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemistemperatuur on 100 °C–220 °C DIN 52025 järgi.)	648-073-00-3	309-956-6	101794-74-5	M
Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüetüleeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüetüleeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemistemperatuur on 100 °C–220 °C DIN 52025 järgi.)	648-074-00-9	309-957-1	101794-75-6	M
Aromaatsed süsivesinikud, C20-28, polütsüklilised, kivisöetõrva, pigi ja polüstüreeni segu pürolüüsi derivaadid; pürolüüsi produktid (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse kivisöetõrva pigi ja polüstüreeni segu pürolüüsil. Koosneb peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C20–C28 ning pehmenemistemperatuur on 100 °C–220 °C DIN 52025 järgi.)	648-075-00-4	309-958-7	101794-76-7	M
Pigi (kivisöetõrv, nafta); pigi jäägid (Jäägid, mis saadakse kivisöetõrva ja aromaatsete naftajääkide segu destillatsioonil. Tahke aine, mille pehmenemistemperatuur jääb vahemikku 40 °C–180 °C. Koosneb peamiselt 3- või enama kondenseerunud tuumaga aromaatsete süsivesinike keerulisest segust.)	648-076-00-X	269-109-0	68187-57-5	M
Fenantreen, destillatsiooni jäägid; raske antratseenõli redestillaat (Jäägid, mis saadakse toorfenantreeni destillatsioonil keemistemperatuuriga vahemikus umbes 340 °C–420 °C. Koosneb peamiselt fenantreenist, antratseenist ja karbasoolist.)	648-077-00-5	310-169-5	122070-78-4	M
Destillaadid (kivisöetõrv), ülemine, fluoreenivaba; pesuõli redestillaat (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse tõrvaõli kristallisatsioonil. Koosneb aromaatsetest polütsüklilistest süsivesinikest, milleks on eeskätt difenüül, dibensofuraan ja atsenafteen.)	648-078-00-0	284-899-7	84989-10-6	M
Jäägid (kivisöetõrv), kreosootõli destillaat; pesuõli redestillaat (Jääk, mis saadakse pesuõli fraktsioneerival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 270 °C–330 °C. Koosneb peamiselt kahetuumalistest aromaatsetest ja heterotsüklilistest süsivesinikest.)	648-080-00-1	295-506-3	92061-93-3	M
Destillaadid (kivisüsi), koksiahju kergõli, naftaleeni fraktsioon; naftaleenõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse koksiahju kergõli eelfraktsioneerimisel (pidev destillatsioon). Koosneb peamiselt naftaleenist, kumaroonist ja indeenist ning keeb temperatuuril üle 148 °C.)	648-084-00-3	285-076-5	85029-51-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, madal naftaleenisisaldus; naftaleenõli redestillaat (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse naftaleenõli kristallisatsioonil. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest ja fenoolsetest ühenditest.)	648-086-00-4	284-898-1	84989-09-3	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõli kristallisatsiooni emalahus; naftaleenõli redestillaat (Orgaaniliste ühendite keeruline segu, mis saadakse filtraadina kivisöetõrva naftaleenifraktsiooni kristallisatsioonil ning mille keemispiirid on vahemikus umbes 200 °C–230 °C. Sisaldab peamiselt naftaleeni, tionafteeni ja alküülnaftaleene.)	648-087-00-X	295-310-8	91995-49-2	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftaleenõli leeliselisel pesemisel, et eemaldada fenoolseid ühendeid (tõrva happeid). Koosneb naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-088-00-5	310-166-9	121620-47-1	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline, madala naftaleenisisaldusega; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis jääb järele leelisega töödeldud naftaleeniõli kristallatsiooniprotsessis pärast naftaleeni eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-089-00-0	310-167-4	121620-48-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, naftaleenivaba, leeliselised ekstraktid; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Õli, mis jääb järele leelisega töödeldud kuivatatud naftaleenõlist pärast fenoolsete ühendite (tõrva happed) eraldamist. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-090-00-6	292-612-1	90640-90-7	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), naftaleeniõli, leeliseline, destillatsiooni tipufraktsioon; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Leelisega töödeldud naftaleenõli destillaat keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C–220 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülbenseenidest, indeenist ja indaanist.)	648-091-00-1	292-627-3	90641-04-6	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, metüülnaftaleeni fraktsioon; metüülnaftaleenõli (Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioneerival destillatsioonil. Koosneb peamiselt asendatud kahe tuumaga aromaatsetest süsivesinikest ja aromaatsetest lämmastikalustest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 225 °C–255 °C.)	648-092-00-7	309-985-4	101896-27-9	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, indool-metüülnaftaleeni fraktsioon; metüülnaftaleenõli (Destillaat, mis saadakse kõrgtemperatuurse kivisöetõrva fraktsioneerival destillatsioonil. Koosneb peamiselt indoolist ja metüülnaftaleenist ja keeb temperatuuri vahemikus umbes 235 °C–255 °C.)	648-093-00-2	309-972-3	101794-91-6	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, happeekstraktid; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aluse eraldamisel kivisöetõrva destillatsioonil saadud metüülnaftaleeni fraktsioonist ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 230 °C–255 °C. Sisaldab peamiselt 1(2)-metüülnaftaleeni, naftaleeni, dimetüülnaftaleeni ja bifenüüli.)	648-094-00-8	295-309-2	91995-48-1	J, M
Ekstraktisooni jäägid (kivisüsi), naftaleenõli, leeliseline, destillatsiooni jäägid; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Jääk, mis saadakse leelisega töödeldud naftaleenõli destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus umbes 220 °C–300 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist, alküülnaftaleenidest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-095-00-3	292-628-9	90641-05-7	J, M
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), happelised, tõrva aluste vabad; metüülnaftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Ekstraktsiooniõli, mis keeb temperatuuril vahemikus umbes 220 °C–265 °C ning mis saadakse kivisöetõrva leeliseliste ekstraktsioonijääkide happega (nt väävelhappe vesilahusega) töötlemisel pärast destillatsiooni, et eraldada tõrva aluseid. Koosneb peamiselt alküülnaftaleenidest.)	648-096-00-9	284-901-6	84989-12-8	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), benseeni fraktsioon, destillatsiooni jäägid; pesuõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorbenseeni (kõrgtemperatuurne kivisöetõrv) destillatsioonil. See võib olla vedelik keemistemperatuuriga vahemikus umbes 150 °C–300 °C või pooltahke või tahke aine sulamistemperatuuriga kuni 70 °C. Koosneb peamiselt naftaleenist ja alküülnaftaleenidest.)	648-097-00-4	310-165-3	121620-46-0	J, M
Kreosootõli, kõrgkeev destillaat; pesuõli (Kõrgkeev destillatsioonifraktsioon, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuursel karboniseerimisel, mis edasi puhastatakse üleliigsetest kristalsetest sooladest. Koosneb peamiselt kreosootõlist, kust on eemaldatud mõned kivisöetõrva destillaatide koostises olevad normaalsed mitmetuumsed aromaatsed soolad. Kristallivaba umbes 5 °C juures.)	648-100-00-9	274-565-9	70321-79-8	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), happeline kreosootõli; pesuõli ekstraktsiooni jääk (Keerulise koostisega süsivesinike segu alusevabast fraktsioonist, mis saadakse kivisöetõrva destillatsioonil ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku ligikaudu 250 °C–280 °C. Koostises peamiselt bifenüül ja isomeersed difenüülnaftaleenid.)	648-102-00-X	310-189-4	122384-77-4	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta; antratseenõli fraktsioon (Antratseenõli kristalliseerimisel ja tsentrifuugimisel saadav antratseenirikas tahke aine. Koostises peamiselt antratseen, karbasool ja fenantreen.)	648-103-00-5	292-603-2	90640-81-6	J, M
Antratseenõli, madala antratseenisisaldusega; antratseenõli fraktsioon (Õli, mis jääb järele antratseenirikka tahke aine (antratseenpasta) kristalliseerimisel antratseenõlist. Koosneb peamiselt kahe-, kolme- ja neljatuumsetest aromaatsetest ühenditest.)	648-104-00-0	292-604-8	90640-82-7	J, M
Jäägid (kivisöetõrv), antratseenõli destillatsioon; antratseenõli fraktsioon (Jääk, mis saadakse toorantratseeni fraktsioneerival destillatsioonil ja mille keemistemperatuur on vahemikus ligikaudu 340 °C–400 °C. Koostises peamiselt kolme- ja mitmetuumsed aromaatsed ning heterotsüklilised süsivesinikud.)	648-105-00-6	295-505-8	92061-92-2	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, antratseeni fraktsioon; antratseenõli fraktsioon (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoossest kõrgtemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus 330 °C–350 °C. Koostises peamiselt antratseen, karbasool ja fenantreen.)	648-106-00-1	295-275-9	91995-15-2	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, karbasooli fraktsioon; antratseenõli fraktsioon (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoosse söe kõrgtemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus umbes 350 °C–360 °C. Koostises peamiselt antratseen, karbasool ja fenantreen.)	648-107-00-7	295-276-4	91995-16-3	J, M
Antratseenõli, antratseenpasta, kerged destillaadid; antratseenõli fraktsioon (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse bituminoossest madalatemperatuursest tõrvast saadava antratseenõli kristalliseerimisel saadava antratseeni destillatsioonil, keemispiiridega vahemikus umbes 290 °C–340 °C. Koostises peamiselt kolme tuumaga aromaatsed ühendid ja nende divesinikderivaadid.)	648-108-00-2	295-278-5	91995-17-4	J, M
Tõrvaõlid (kivisüsi), madalatemperatuurne; tõrvaõli, kõrgkeev (Madalatemperatuurse kivisöetõrva destillaat. Koosneb peamiselt süsivesinikest, fenooliühenditest ja aromaatsetest lämmastikalustest keemistemperatuuriga vahemikus umbes 160 °C–340 °C.)	648-109-00-8	309-889-2	101316-87-4	J, M
Fenoolid, ammoniaagivee ekstrakt; aluseline ekstrakt (Fenoolide segu, mis saadakse kivisöe madalatemperatuursel (vähem kui 700 °C) utmisel eralduva gaasi kondenseerimisel saadava ammoniaagivee ekstraktsioonil isobutüülatsetaadiga. Koosneb peamiselt mono- ja dihüdreeritud fenoolide segust.)	648-111-00-9	284-881-9	84988-93-2	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), kerged õlid, leeliselised ekstraktid; leeliseline ekstrakt (Karboolõlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav vesiekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)	648-112-00-4	292-610-0	90640-88-3	J, M
Ekstraktid, leeliseline kivisöetõrva õli; leeliseline ekstrakt (Kivisöetõrva õlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav ekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)	648-113-00-X	266-017-2	65996-83-0	J, M
Destillaadid (kivisöetõrv), naftaleenõlid, leeliselised ekstraktid; leeliseline ekstrakt (Naftaleenõlist leelispesul, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, saadav vesiekstrakt. Sisaldab peamiselt mitmesuguste fenoolsete ühendite leelismetallide sooli.)	648-114-00-5	292-611-6	90640-89-4	J, M
Ekstraktsioonijäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli, süsinikdioksiidiga ja kaltsiumoksiidiga töödeldud; toorfenoolid (Kivisöetõrva õli leeliselise ekstrakti CO2 ja CaO-ga töötlemisel saadav produkt. Koosneb peamiselt CaCO3, Ca(OH)2, Na2CO3 ning muudest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest.)	648-115-00-0	292-629-4	90641-06-8	J, M
Tõrva happed (pruunsüsi), toor-; toorfenoolid (Pruunsöetõrva destillaadi happega töödeldud leeliseline ekstrakt. Koosneb peamiselt fenoolist ja fenooli homoloogidest.)	648-117-00-1	309-888-7	101316-86-3	J, M
Tõrva happed, pruunsöe gaasistamine; toorfenoolid (Pruunsöe gaasistamisel saadav orgaaniliste ühendite segu. Koosneb peamiselt C6-10 hüdroksü-aromaatsetest fenoolidest ja nende homoloogidest.)	648-118-00-7	295-536-7	92062-22-1	J, M
Tõrva happed, destillatsiooni jäägid; destillaatfenoolid (Kivisöest saadava toorfenooli destillatsiooni jääk. Koosneb peamiselt fenoolidest, mille süsiniku aatomite arv jääb vahemikku C8 kuni C10 ning mille pehmenemistemperatuur on vahemikus 60 °C–80 °C.)	648-119-00-2	306-251-5	96690-55-0	J, M
Tõrva happed, metüülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (3- ja 4-metüülfenoolirikas tõrvahappe fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-120-00-8	284-892-9	84989-04-8	J, M
Tõrva happed, polüalküülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (Tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 225 °C–320 °C. Koosneb peamiselt polüalküülfenoolidest.)	648-121-00-3	284-893-4	84989-05-9	J, M
Tõrva happed, ksülenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (2,4- ja 2,5-dimetüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-122-00-9	284-895-5	84989-06-0	J, M
Tõrva happed, etüülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (3- ja 4-etüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-123-00-4	284-891-3	84989-03-7	J, M
Tõrva happed, 3,5-ksülenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (3,5-dimetüülfenoolirikas tõrvahapete fraktsioon, mis saadakse madalatemperatuurse kivisöetõrva toortõrvahapete destillatsioonil.)	648-124-00-X	284-896-0	84989-07-1	J, M
Tõrva happed, jäägid, destillaadid, esimene fraktsioon; destillaatfenoolid (Jääk, mis saadakse kerge karboolõli destillatsioonil teperatuuril vahemikus 235 °C–355 °C.)	648-125-00-5	270-713-1	68477-23-6	J, M
Tõrva happed, kresüülsed, jäägid; destillaatfenoolid (Kivisöe toortõrvahapetest fenooli, kresoolide, ksülenoolide ja kõrgemal temperatuuril keevate fenoolide eraldamisel tekkiv jääk. Must tahke aine sulamistemperatuuriga umbes 80 °C. Koosneb peamiselt polüalküülfenoolidest, kummivaikudest ja anorgaanilistest sooladest.)	648-126-00-0	271-418-0	68555-24-8	J, M
Fenoolid, C9-11; destillaatfenoolid	648-127-00-6	293-435-2	91079-47-9	J, M
Tõrva happed, kresüülsed; destillaatfenoolid (Orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse pruunsöest ja mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 200 °C–230 °C. Koosneb peamiselt fenoolidest ja püridiinalustest.)	648-128-00-1	295-540-9	92062-26-5	J, M
Tõrva happed, pruunsüsi, C2-alküülfenooli fraktsioon; destillaatfenoolid (Destillaat, mis saadakse leelispestud ligniiditõrva destillaadi happega töötlemisel ning mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 200 °C–230 °C. Sisaldab peamiselt m- ja p-etüülfenooli ning kresoole ja ksülenoole.)	648-129-00-7	302-662-9	94114-29-1	J, M
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), naftaleenõlid; happeekstrakt (Leelispestud naftaleenõli happega töötlemisel saadav vesiekstrakt. Koosneb peamiselt erinevate aromaatsete lämmastikaluste, sealhulgas püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happesooladest.)	648-130-00-2	292-623-1	90641-00-2	J, M
Tõrva alused, kinoliini derivaadid; destillaatalused	648-131-00-8	271-020-7	68513-87-1	J, M
Tõrva alused, kivisüsi, kinoliini derivaatide fraktsioon; destillaatalused	648-132-00-3	274-560-1	70321-67-4	J, M
Tõrva alused, kivisüsi, destillatsiooni jäägid; destillaatalused (Destillatsiooni jääk, mis tekib kivisöetõrvade destilleerimisel saadavate neutraliseeritud, happe-ekstraheeritud aluseid sisaldavate tõrvafraktsioonide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aniliinist, kollidiinidest, kinoliinist ja selle derivaatidest ning toluidiinidest.)	648-133-00-9	274-544-0	92062-29-8	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeni ja polüpropüleeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid (Õli, mis saadakse polüetüleeni/polüpropüleeni segu termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigiga või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus umbes 70 °C–120 °C.)	648-134-00-4	309-745-9	100801-63-6	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüetüleeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid (Õli, mis saadakse polüetüleeni termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigi või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus 70 °C–120 °C.)	648-135-00-X	309-748-5	100801-65-8	J, M
Süsivesinikõlid, aromaatsed, segatud polüstüreeniga, pürolüüsitud, kerge õli fraktsioon; termilise töötlemise produktid (Õli, mis saadakse polüstüreeni termilisel töötlemisel kivisöetõrva pigi või aromaatsete õlidega. Koosneb peamiselt benseenist ja selle homoloogidest keemistemepratuuriga vahemikus umbes 70 °C–210 °C.)	648-136-00-5	309-749-0	100801-66-9	J, M
Ekstraktsiooni jäägid (kivisüsi), leeliseline tõrvaõli, naftaleeni destillatsiooni jäägid; naftaleenõli ekstraktsiooni jääk (Ekstraktsiooni jääk, mis saadakse keemilisest õlist, millest on destillatsioonil eraldatud naftaleen. Koosneb peamiselt kahe kuni nelja kondenseeritud tuumaga aromaatsetest süsivesinikest ja aromaatsetest lämmastikalustest.)	648-137-00-0	277-567-8	736665-18-6	J, M
Kreosootõli, madalal temp. keev destillaat; pesuõli (Madalalt keev destillatsioonifraktsioon, mis saadakse bituminoosse kivisöe kõrgtemperatuursel karboniseerimisel ning mida on täiendavalt puhastatud, et eemaldada liigsed kristalsed soolad. Koosneb peamiselt kreosootõlist, millest on eraldatud mõned kivisöetõrva destillaadi koostises olevad normaalsed mitmetuumsed aromaatsed soolad. Kristallivaba umbes 38 °C juures.)	648-138-00-6	274-566-4	70321-80-1	J, M
Tõrva happed, kresüülsed, naatriumi soolad, leeliselised lahused; leeliseline ekstrakt	648-139-00-1	272-361-4	68815-21-4	J, M
Ekstraktsiooni õlid (kivisüsi), tõrvaalus; happeekstrakt (Ekstrakt, mis saadakse kivisöetõrva õli leeliselisest ekstraktsiooni jäägist, mis tekib happega, näiteks väävelhappe vesilahusega, töötlemisel pärast destillatsiooni naftaleeni eemaldamiseks. Koosneb peamiselt erinevate aromaatsete lämmastikaluste, sh püridiini, kinoliini ja nende alküülderivaatide happelistest sooladest.)	648-140-00-7	266-020-9	65996-86-3	J, M
Tõrva alused (kivisüsi), toor-; toortõrva alused (Reaktsiooniprodukt, mis saadakse kivisöetõrva aluste ekstraktsiooniõli neutraliseerimisel leelise lahusega, näiteks naatriumhüdroksiidi vesilahusega, et saada vabu aluseid. Koosneb peamiselt sellistest orgaanilistest alustest nagu akridiin, fenantridiin, püridiin, kinoliin ja nende alküülderivaadid.)	648-141-00-2	266-018-8	65996-84-1	J, M
Jäägid (kivisüsi), vedela solvendiga ekstraktsioon; (Kohesiivne pulber, mis jääb järele kivisöe ekstraktsioonil vedela solvendiga ning koosneb kivisöe mineraalsest osast ja lahustumata kivisöest.)	648-142-00-8	302-681-2	94114-46-2	M
Kivisöe vedelikud, vedela solvendiga ekstraheerimise lahus; (Produkt, mis saadakse kivisöe lahustamisel vedelas solvendis saadud ekstraktsioonilahusest kivisöe mineraalse osa ja lahustumata kivisöe filtreerimisel. Must, viskoosne, väga keerulise koostisega vedel segu, mis koosneb peamiselt aromaatsetest ja osaliselt hüdrogeenitud aromaatsetest süsivesinikest, aromaatsetest lämmastikühenditest, aromaatsetest väävliühenditest, fenoolsetest ja muudest aromaatsetest hapnikuühenditest ning nende alküülderivaatidest.)	648-143-00-3	302-682-8	94114-47-3	M
Kivisöe vedelikud, vedela solvendiga ekstraktsioon (Oluliselt solvendivaba produkt, mis saadakse kivisöe vedela solvendiga lahustamisel saadud ekstraktsioonilahuse filtreeritud solvendi destillatsioonil. Must pooltahke aine, mis koosneb peamiselt kondenseeritud tuumadega aromaatsete süsivesinike, aromaatsete lämmastik- ja väävliühendite, fenoolsete ja teiste aromaatsete hapnikühendite ning nende alküülderivaatide keerulisest segust.)	648-144-00-9	302-683-3	94114-48-4	M
Kergõli (kivisüsi), koksiahi; toorbenseen (Lenduv orgaaniline vedelik, mis on ekstraheeritud kivisöe kõrgtemperatuursel (üle 700 °C) utmisel eralduvast gaasist. Koosneb peamiselt benseenist, tolueenist ja ksüleenidest. Võib sisaldada teisi vähemtähtsaid koostisosi (süsivesinikke).)	648-147-00-5	266-012-5	65996-78-3	J
Destillaadid (kivisüsi), vedela solvendiga ekstraktsioon, primaarne; (Kivisöe vedela solvendiga lahustamisel eralduvate aurude vedel kondensatsiooniprodukt, mille keemistemperatuur jääb vahemikku umbes 30 °C–300 °C. Koosneb peamiselt osaliselt hüdrogeenitud kondenseeritud tuumadega aromaatsetest süsivesinikest, aromaatsetest lämmastikku, hapnikku ja väävlit sisaldavatest ühenditest ning nende alküülderivaatidest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C4 kuni C14.)	648-148-00-0	302-688-0	94114-52-0	J
Destillaadid (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud (Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 30 °C–300 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga peamiselt vahemikus C4 kuni C14. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)	648-149-00-6	302-689-6	94114-53-1	J
Tööstusbensiin (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud (Destillaadi fraktsioon, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 30 °C–180 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest süsiniku aatomite arvuga peamiselt vahemikus C4 kuni C9. Sisaldab ka aromaatseid ning hüdrogeenitud aromaatseid lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)	648-150-00-1	302-690-1	94114-54-2	J
Bensiin, kivisöe solventekstraktsioon, hüdrokrakitud tööstusbensiin (Mootorikütus, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedellahustiekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisproduktide rafineeritud tööstusbensiinifraktsiooni reformimisel; keemistemepratuuriga vahemikus umbes 30 °C–180 °C. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja nafteensetest süsivesinikest, nende alküülderivaatidest ja alküülsüsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C4 kuni C9.)	648-151-00-7	302-691-7	94114-55-3	J
Destillaadid (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud keskmine fraktsioon; (Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakkimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C–300 °C. Koosneb peamiselt kahetuumsetest aromaatsetest, hüdrogeenitud aromaatsetest ning nafteensetest ühenditest, nende alküülderivaatidest ja alkaanidest, süsiniku aatomite arvuga peamiselt vahemikus C9 kuni C14. Sisaldab ka lämmastik-, väävli- ja hapnikühendeid.)	648-152-00-2	302-692-2	94114-56-4	J
Destillaadid (kivisüsi), solventekstraktsioon, hüdrokrakitud hüdrogeenitud keskmine fraktsioon; (Destillaat, mis saadakse kivisöeekstrakti või vedela solvendiga ekstraktsioonil või superkriitilisel gaasekstraktsioonil saadava lahuse hüdrokrakitud destillatsiooni keskfraktsiooni hüdrogeenimisel, keemistemperatuuriga vahemikus umbes 180 °C–280 °C. Koosneb peamiselt hüdrogeenitud kahetsüklilistest süsinikuühenditest ja nende alküülderivaatidest süsiniku aatomite arvuga peamiselt vahemikus C9 kuni C14.)	648-153-00-8	302-693-8	94114-57-5	J
Kerge õli (kivisüsi), poolkoksistamisprotsess; primaarõli (Lenduv orgaaniline vedelik, mis saadakse kivisöe madalatemperatuursel (alla 700 °C) utmisel eralduva gaasi kondenseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C6-10.)	648-156-00-4	292-635-7	90641-11-5	J
Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti	649-001-00-3	265-102-1	64742-03-6
Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti	649-002-00-9	265-103-7	64742-04-7
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti	649-003-00-4	265-104-2	6472-05-8
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti	649-004-00-X	265-111-0	64742-11-6
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti	649-005-00-5	295-341-7	91995-78-7
Süsivesinikud C26-55, aromaatsete ühendite rikkad	649-006-00-0	307-753-7	97722-04-8
Jäägid (nafta), atmosfääridestillatsioonikolonn; raske kütteõli (Toorõli atmosfääridestillatsiooni jääkide kompleks. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-008-00-1	265-045-2	64741-45-3
Gaasiõlid (nafta), kõrgvaakum; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfääridestillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest aatomite arvuga valdavalt C20 kuni C50 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 350 °C–600 °C.) Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-009-00-7	265-058-3	64741-57-7
Destillaadid (nafta), rasked katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C15 kuni C35 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 260 °C–500 °C.) Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-010-00-2	265-063-0	64741-61-3
Puhastatud õlid (nafta), katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-011-00-8	265-064-6	64741-62-4
Jäägid (nafta), hüdrokrakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina hüdrokrakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20, ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C.)	649-012-00-3	265-076-1	64741-75-9
Jäägid (nafta), termiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-013-00-9	265-081-9	64741-80-6
Destillaadid (nafta), rasked termiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C15 kuni C36 ning on keeb temperatuuril vahemikus umbes 260 °C–480 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-014-00-4	265-082-4	64741-81-7
Gaasiõlid (nafta), vesinikuga töödeldud vaakumdestilleeritud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C13 kuni C50 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 230 °C–600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-015-00-X	265-162-9	64742-59-2
Jäägid (nafta), hüdrodesulfureeritud, atmosfääridestillatsioon; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfääridestillatsiooni jääkide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul eelkõige orgaaniliste väävliühendite eemaldamiseks sobivatel tingimustel. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-016-00-5	265-181-2	64742-78-5
Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud, kõrgvaakum; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisel hüdrodesulfureerimisprotsessil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C20 kuni C50 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 350 °C–600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-017-00-0	265-189-6	64742-86-5
Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina aurufaasis krakkimise (kaasa arvatud aurufaasis krakkimine etüleeni saamiseks) produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C14 ning keeb temperatuuril umbes üle 260 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-018-00-6	265-193-8	64742-90-1
Jäägid (nafta), atmosfääridestillatsioon; raske kütteõli (Toorõli atmosfääridestillatsiooni kompleksne jääk. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C11 ning keeb temperatuuril umbes üle 200 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-019-00-1	269-777-3	68333-22-2
Puhastatud õlid (nafta), hüdrodesulfureeritud, katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt suurem kui C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-020-00-7	269-782-0	68333-26-6
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud, keskmiselt katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse keskmiselt katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C11 kuni C30 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 205 °C–450 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal tritsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-021-00-2	269-783-6	68333-27-7
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud, tugevalt katalüütiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tugevalt katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel, et muuta orgaaniline väävel vesiniksulfiidiks ja see eraldada. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C15 kuni C35 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 260 °C–500 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-022-00-8	269-784-1	68333-28-8
Kütteõli, otsedestillatsiooni gaasiõlide jäägid, suure väävlisisaldusega; raske kütteõli	649-023-00-3	270-674-0	68476-32-4
Kütteõli, jäägid; raske kütteõli (Vedel produkt mitmesugustest rafineerimisseadmete voogudest, tavaliselt jääkidest. Koostis on kompleksne ja varieerub olenevalt toornafta päritolust.)	649-024-00-9	270-675-6	68476-33-5
Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu seadme destillatsioonijäägid; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse katalüütilise reformingu fraktsionaatori jäägi destillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes üle 399 °C.)	649-025-00-4	270-792-2	68478-13-7
Jäägid (nafta), raske koksistamisseadme gaasiõli ja vaakumgaasiõli; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina raske koksiahjugaasiõli ja vaakumgaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)	649-026-00-X	270-796-4	68478-17-1
Jäägid (nafta), rasked koksistamisseadmest ja kerged vaakumgaasiõlist; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina raske koksiahjugaasiõli ja kerge vaakumgaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)	649-027-00-5	270-983-0	68512-61-8
Jäägid (nafta), kerged vaakumdestilleeritud; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse toorõli atmosfääridestillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C13 ning keeb temperatuuril umbes üle 230 °C.)	649-028-00-0	270-984-6	68512-62-9
Jäägid (nafta), kerged aurufaasiliselt krakitud; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja küllastumata süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on üle C7 ning mis keeb temperatuuril umbes 101 °C kuni 555 °C.)	649-029-00-6	271-013-9	68513-69-9
Kütteõli, nr 6; raske kütteõli (Destilleeritud õli, mille viskoossus on 37,7 °C juures vähemalt 197 10-6 m2s-1 ja maksimaalselt 197 10-5 m2·s-1.)	649-030-00-1	271-384-7	68553-00-4
Jäägid (nafta), destillatsiooniseadmetest, madala väävlisisaldusega; raske kütteõli (Madala väävlisisaldusega keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina toorõli destillatsioonil. Jääk, mis saadakse pärast otsedestillatsiooni bensiini-, petrooleumi- ja gaasiõlifraktsioonide eraldamist.)	649-031-00-7	271-763-7	68607-30-7
Gaasiõlid (nafta), rasked atmosfääridestillatsioonist; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C7 kuni C35 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 121 °C–510 °C.)	649-032-00-2	272-184-2	68783-08-4
Jäägid (nafta), õli koksistamisseadme skraberist, kondenseerunud tuumaga aromaatseid ühendeid sisaldavad; raske kütteõli (Väga keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina vaakumjääkide ja termilise krakkimise jääkide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C20 ning keeb temperatuuril umbes üle 350 °C.) Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-033-00-8	272-187-9	68783-13-1
Destillaadid (nafta), nafta vaakumdestillatsiooni jäägid; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfääridestillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil.)	649-034-00-3	273-263-4	68955-27-1
Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud, vaigused; raske kütteõli (Jäägid, mis saadakse aurufaasiliselt krakitud naftajääkide destillatsioonil.)	649-035-00-9	273-272-3	68955-36-2
Destillaadid (nafta), keskmine vaakumdestillaat; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfääridestillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C14 kuni C42 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 250 °C–545 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-036-00-4	274-683-0	70592-76-6
Destillaadid (nafta), kerge vaakumdestillaat; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfääridestillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C11 kuni C35 ning on keemispiiridega umbes 250 °C–545 °C.)	649-037-00-X	247-684-6	70592-77-7
Destillaadid (nafta), vaakumdestillaat; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli atmosfääridestillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C15 kuni C50 ning on keemispiiridega umbes 270 °C–600 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-038-00-5	274-685-1	70592-78-8
Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud koksistamise õli, kõrgvaakumis destilleeritud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse koksistamise destillaatide hüdrodesulfureerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C18 kuni C44 ning on keeb temperatuuril vahemikus umbes 304 °C–548 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-039-00-0	285-555-9	85117-03-9
Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud, destillaadid; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafineeritud naftatõrva produktsiooni käigus aurufaasis krakitud tõrva destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja teistest süsivesinikest ning orgaanilistest väävliühenditest.)	649-040-00-6	292-657-7	90669-75-3
Jäägid (nafta), vaakumdestillatsioonist, kerged; raske kütteõli (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse toorõli atmosfääridestillatsiooni jäägi vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C24 ning keeb temperatuuril umbes üle 390 °C.)	649-041-00-1	292-658-2	90669-76-4
Kütteõli, raske, suure väävlisisaldusega; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest, aromaatsetest ja tsükloalifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C25 ning keeb temperatuuril umbes üle 400 °C.)	649-042-00-7	295-396-7	92045-14-2
Jäägid (nafta), katalüütiline krakkimine; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt üle C11 ning keeb temperatuuril umbes üle 200 °C.)	649-043-00-2	295-511-0	92061-97-7
Destillaadid (nafta), keskmiselt katalüütiliselt krakitud, termiliselt lagundatud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil ning mida on kasutatud soojusülekande vedelikuna. Koosneb peamiselt süsivesinikest, mille keemispiirid on vahemikus umbes 220 °C–450 °C. Võib sisaldada orgaanilisi väävliühendeid.)	649-044-00-8	295-990-6	92201-59-7
Jääkõlid (nafta); raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike, väävli- ja metallorgaaniliste ühendite segu, mis saadakse fraktsioneeriva krakkimise rafineerimisjäägina. Saadakse valmisõli viskoossusega üle 2 10-6 m2·s-1 100 °C juures.)	649-045-00-3	298-754-0	93821-66-0
Jäägid, aurufaasis krakitud, termiliselt töödeldud; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud toornafta töötlemisel ja destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, mis keevad temperatuuril umbes üle 180 °C.)	649-046-00-9	308-733-0	98219-64-8
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud kogu keskfraktsioon; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni C25 ning keeb temperatuuril vahemikus umbes 150 °C–400 °C.)	649-047-00-4	309-863-0	101316-57-8
Jäägid (nafta), katalüütilise reformingu produktide destillatsioonijääk; raske kütteõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt aromaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C10 kuni C25 ning keeb vahemikus umbes 160 °C–400 °C.) Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-048-00-X	265-069-3	64741-67-9
Nafta; toorõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu. Koosneb peamiselt alifaatsetest, alitsüklilistest ning aromaatsetest süsivesinikest. Võib samuti sisaldada vähesel määral lämmastiku-, hapniku- ja väävliühendeid. See kategooria hõlmab kergeid, keskmisi ja raskeid naftasid, samuti ka tõrvaliivade õlisid. Need on süsivesinik-materjalid (nt toorkiviõlid), mis vajavad ulatuslikke keemilisi muutusi, et neist saada nafta rafineerimise lähteaineid; siia hulka ei kuulu rikastatud kiviõlid ja vedelad kivisöekütused.)	649-049-00-5	232-298-5	8002-05-9
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini propaanieraldaja tipugaas, C3-rikas, happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud süsivesinike fraktsioneerimisel ning mida töödeldakse happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C4, valdavalt C3.)	649-062-00-6	270-755-0	68477-73-6	K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-063-00-1	270-756-6	68477-74-7	K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimisseade, C1-5-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C5.)	649-064-00-7	270-757-1	68477-75-8	K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini stabilisatsiooniseadme tipugaas, C2-4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini fraktsioneerival stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C2 kuni C6, valdavalt C2 kuni C4.)	649-065-00-2	270-758-7	68477-76-9	K
Gaasid (nafta), katalüütilise reformingu seadmest, C1-4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformingu produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C6, valdavalt C1 kuni C4.)	649-066-00-8	270-760-8	68477-79-2	K
Gaasid (nafta), C3-5 olefiinne-parafiinne alküülimisseadme toide; naftagaas (Keerulise koostisega olefiinsete ja parafiinsete süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, mida kasutatakse toitena alküülimisel. Välisõhu temperatuur tavaliselt ületab nende segude kriitilise temperatuuri.)	649-067-00-3	270-765-5	68477-83-8	K
Gaasid (nafta), C4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C4.)	649-068-00-9	270-767-6	68477-85-0	K
Gaasid (nafta), deetaniseerimisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt etaani ja etüleeni.)	649-069-00-4	270-768-1	68477-86-1	K
Gaasid (nafta), isobutaanieraldamiskolonni tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaani-buteeni voo atmosfääridestillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-070-00-X	270-769-7	68477-87-2	K
Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme gaas, kuiv, propaanirikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Sisaldab peamiselt propeeni, ka mõningal määral etaani ja propaani.)	649-071-00-5	270-772-3	68477-90-7	K
Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise gaasi ja bensiinifraktsioonide produktide destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-072-00-0	270-773-9	68477-91-8	K
Gaasid (nafta), gaasi regenereerimistehase propaanieraldamisseadme tipugaasid; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse mitmesuguste süsivesinikevoogude fraktsioneerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C4, valdavalt propaanist.)	649-073-00-6	270-777-0	68477-94-1	K
Gaasid (nafta), girbatol-seadme toide; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mida kasutatakse girbatol-seadme toitena vesiniksulfiidi eemaldamiseks. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-074-00-1	270-778-6	68477-95-2	K
Gaasid (nafta), isomeeritud tööstusbensiini fraktsionaator, C4-rikas, vesiniksulfiidivaba; naftagaas	649-075-00-7	270-782-8	68477-99-6	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioneeriva destillatsiooni kogujast; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud puhastatud õli ja termiliselt krakitud vaakumjäägi fraktsioneerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-076-00-2	270-802-5	68478-21-7	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabilisatsiooniabsorberist; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-077-00-8	270-803-0	68478-22-8	K
Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise, reformingu ja hüdrodesulfureerimise kombineeritud seadmest eraldunud gaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise, katalüütilise reformingu ja hüdrodesulfureerimise produktide fraktsioneerimisel, töödeldud happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-078-00-3	270-804-6	68478-24-0	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsioneerimisseadme stabilisaatorist; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini fraktsioneerival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-079-00-9	270-806-7	68478-26-2	K
Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside töötlemisetehase segatud voog, C4-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini, destillatsiooni jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioneerival stabilisatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C6, valdavalt butaanist ja isobutaanist.)	649-080-00-4	270-813-5	68478-32-0	K
Jääkgaas (nafta), küllastusgaaside kogumistehas, C1-2-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini, destillaadi jääkgaasi ja katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatori jääkgaasi fraktsioneerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5, valdavalt metaanist ja etaanist.)	649-081-00-X	270-814-0	68478-33-1	K
Jääkgaas (nafta), vaakumdestillatsiooni jääkide termilise krakkimise seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumjääkide termilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-082-00-5	270-815-6	68478-34-2	K
Süsivesinikud, C3-4-rikkad, nafta destillaat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsioonil ja kondensatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C3 kuni C5, valdavalt C3 kuni C4.)	649-083-00-0	270-990-9	68512-91-4	K
Gaasid (nafta), laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni tööstusbensiini heksaanieraldamiskolonni eelfraktsioon; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kogu otsedestillatsiooni tööstusbensiini fraktsioneerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-084-00-6	271-000-8	68513-15-5	K
Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme propaanieralduskolonni heitgaas, süsivesinikerikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4. Võib sisaldada vähesel hulgal vesinikku ja vesiniksulfiidi.)	649-085-00-1	271-001-3	68513-16-6	K
Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C6.)	649-086-00-7	271-002-9	68513-17-7	K
Jäägid (nafta), alküülimiskolonnist, C4-rikkad; naftagaas (Keerulise koostisega jääk, mis saadakse mitmesugustest rafineerimisoperatsioonidest pärinevate voogude destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C4 kuni C5, peamiselt butaanist, ning keeb temperatuuril vahemikus umbes -11,7 °C–27,8 °C.)	649-087-00-2	271-010-2	68513-66-6	K
Süsivesinikud, C1-4, demerkaptaniseeritud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse süsivesinikgaaside demerkaptaniseerimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4 ning on keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -0,5 °C.)	649-089-00-3	271-038-5	68514-36-3	K
Süsivesinikud, C1-3; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3 ning keemispiiridega umbes vahemikus -164 °C kuni -42 °C.)	649-090-00-9	271-259-7	68527-16-2	K
Süsivesinikud, C1-4, butaanieraldamisseadme fraktsioon; naftagaas	649-091-00-4	271-261-8	68527-19-5	K
Gaasid (nafta), C1-5, märjad; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsioonil ja/või destillatsioonikolonni gaasiõli krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-092-00-X	271-624-0	68602-83-5	K
Süsivesinikud, C2-4; naftagaas	649-093-00-5	271-734-9	68606-25-7	K
Süsivesinikud, C3; naftagaas	649-094-00-0	271-735-4	68606-26-8	K
Gaasid (nafta), alküülimisseadme toitegaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilisel krakkimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C4.)	649-095-00-6	271-737-5	68606-27-9	K
Gaasid (nafta), propaanieraldamisseadme põhjajääkide fraktsioneerimise heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaanieraldamisseadme põhjajääkide fraktsioneerimisel. Koosneb peamiselt butaanist, isobutaanist ja butadieenist.)	649-096-00-1	271-742-2	68606-34-8	K
Gaasid (nafta), töötlemise heitgaaside segu; naftagaas (Mitmesugustest protsessidest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-097-00-7	272-183-7	68783-07-3	K
Gaasid (nafta), katalüütiline krakkimine; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-098-00-2	272-203-4	68783-64-2	K
Gaasid (nafta), C2-4, demerkaptaniseeritud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4 ning keemispiiridega vahemikus umbes - 51 °C kuni - 34 °C.)	649-099-00-8	272-205-5	68783-65-3	K
Gaasid (nafta), toornafta fraktsioneerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli fraktsioneerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-100-00-1	272-871-7	68918-99-0	K
Gaasid (nafta), heksaanieraldamisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kombineeritud tööstusbensiini voogude fraktsioneerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-101-00-7	272-872-2	68919-00-6	K
Gaasid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioneeriva stabilisaatori heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni bensiini fraktsioneerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-102-00-2	272-878-5	68919-05-1	K
Gaasid (nafta), tööstusbensiini unifitseeriva desulfureerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tööstusbensiini unifitseerival desulfurisatsioonprotsessil ning eraldatakse saadud tööstusbensiinist. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-103-00-8	272-879-0	68919-06-2	K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolu fraktsioneerimisel. Koosneb metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-104-00-3	272-882-7	68919-09-5	K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooniseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C3-C4 desorberi toite fraktsioneerimisel. Koosneb peamiselt C3 süsivesinikest.)	649-105-00-9	272-893-7	68919-20-0	K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni produktide stabiliseerimisseadme heitgaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorõli destillatsiooni esimesest kolonnist saadava vedeliku fraktsioneerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-106-00-4	272-883-2	68919-10-8	K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieraldamisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini fraktsioneerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-107-00-X	273-169-3	68952-76-1	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja tööstusbensiini stabilisatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini ja destillaadi fraktsioneerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-108-00-5	273-170-9	68952-77-2	K
Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud destillaatide, gaasiõli ja tööstusbensiini lahutusseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide, tööstusbensiini ja gaasiõli eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-109-00-0	273-175-6	68952-81-8	K
Jääkgaas (nafta), termiliselt krakitud süsivesinike stabilisatsiooniseadmest, nafta koksistamine; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta koksistamisprotsessist pärinevate termiliselt krakitud süsivesinike fraktsioneerival stabiliseerimisel. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-110-00-6	273-176-1	68952-82-9	K
Gaasid (nafta), kergelt aurufaasis krakitud, butadieenikontsentraat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt C4.)	649-111-00-1	273-265-5	68955-28-2	K
Gaasid (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilise reformingu produktide stabilisatsiooniseadme tipugaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ja kogu väljavoolava vedeliku fraktsioneerimisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C2 kuni C4.)	649-112-00-7	273-270-2	68955-34-0	K
Süsivesinikud, C4; naftagaas	649-113-00-2	289-339-5	87741-01-3	K
Alkaanid, C1-4, C3-rikkad; naftagaas	649-114-00-8	292-456-4	90622-55-2	K
Gaasid (nafta), aurufaasilise krakkimise heitgaas, C3-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt propeenist vähese propaanisisaldusega ning on keemispiiridega vahemikus umbes -70 °C kuni 0 °C.)	649-115-00-3	295-404-9	92045-22-2	K
Süsivesinikud, C4, aurufaasilise krakkimise seadme destillaat; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga C4, valdavalt 1-buteen ja 2-buteen, sisaldades ka butaani ja isobuteeni, keemispiiridega umbes -12 °C kuni 5 °C.)	649-116-00-9	295-405-4	92045-23-3	K
Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaniseeritud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu demerkaptaniseerimisprotsessil merkaptaanide oksüdeerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt C4 küllastatud ja küllastumata süsivesinikest.)	649-117-00-4	295-463-0	92045-80-2	K
Süsivesinikud, C4, 1,3-butadieeni- ja isobuteenivabad; naftagaas	649-118-00-X	306-004-1	95465-89-7	K
Rafinaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C4-fraktsioon, ekstraheeritud vaskammooniumatsetaadiga, C3-5 ja C3-5 küllastumata, butadieenivabad; naftagaas	649-119-00-5	307-769-4	97722-19-5	K
Gaasid (nafta), amiinsüsteemi toitegaas; töötlemise heitgaas (Amiinsüsteemi toitegaas vesiniksulfiidi eraldamiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada ka süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vesiniksulfiidi ning alifaatseid süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-120-00-0	270-746-1	68477-65-6	K
Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrodesulfurisaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Benseeniseadmest pärinevad heitgaasid. Koosnevad peamiselt vesinikust. Võivad sisaldada ka süsinikmonooksiidi ning süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6, sealhulgas benseeni.)	649-121-00-6	270-747-7	68477-66-7	K
Gaasid (nafta), benseeniseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse benseeniseadme gaaside retsirkuleerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C6.)	649-122-00-1	270-748-2	68477-67-8	K
Gaasid (nafta), õlisegude destillatsiooni heitgaas, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlisegu destillatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese koguse süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-123-00-7	270-749-8	68477-68-9	K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini desorberi tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisatsioonil. Koosneb vesinikust ja küllastatud süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C4.)	649-124-00-2	270-759-2	68477-77-0	K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse C6-C8 toite katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil ning retsirkuleeritakse vesiniku konserveerimiseks. Koosneb peamiselt vesinikust. Võib sisaldada vähesel hulgal süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastikku ja süsivesinikke süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-125-00-8	270-761-3	68477-80-5	K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadmest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib C6-C8 toite katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C5 ja vesinikust.)	649-126-00-3	270-762-9	68477-81-6	K
Gaasid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu seadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas	649-127-00-9	270-763-4	68477-82-7	K
Gaasid (nafta), C2-ringlusgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesiniku ekstraheerimisel gaasivoost, mis koosneb peamiselt vesinikust koos väikese koguse lämmastiku, süsinikmonooksiidi, metaani, etaani ja eteeniga. Sisaldab valdavalt selliseid süsivesinikke nagu metaan, etaan ja eteen ning väikeses koguses vesinikku, lämmastikku ja süsinikmonooksiidi.)	649-128-00-4	270-766-0	68477-84-9	K
Gaasid (nafta), kuiv, väävelvesinikurikas, gaasikontsentratsiooniseadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Kuivade gaaside segu, mis saadakse gaasikontsentratsiooniseadmest. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-129-00-X	270-774-4	68477-92-9	K
Gaasid (nafta), gaasikontsentraadi reabsorberi destillaat; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasi kontsentreerimisreabsorberi kombineeritud gaasivoogude produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, lämmastikust, vesiniksulfiidist ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga vahemikus C1 kuni C3.)	649-130-00-5	270-776-5	68477-93-0	K
Gaasid (nafta), vesinikuabsorberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vesinikurikkast voost vesiniku absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, süsinikmonooksiidist, lämmastikust ja metaanist koos vähese hulga C2 süsivesinikega.)	649-131-00-0	270-779-1	68477-96-3	K
Gaasid (nafta), vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse gaasina süsivesinikgaaside jahutamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, lämmastiku, metaani ja C2 süsivesinikega.)	649-132-00-6	270-780-7	68477-97-4	K
Gaasid (nafta), eraldatud hüdrogeenimisseadme ringlusõlist, vesiniku-lämmastikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud hüdrogeenitud õlisegust. Koosneb peamiselt vesinikust ja lämmastikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-133-00-1	270-781-2	68477-98-5	K
Gaasid (nafta), ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse retsirkuleeritud reaktorigaasidest. Sisaldab peamiselt vesinikku koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku, vesiniksulfiidi ja küllastatud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on vahemikus C1 kuni C5.)	649-134-00-7	270-783-3	68478-00-2	K
Gaasid (nafta), reforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Reforminguseadmetest saadav keerulise koostisega segu. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-135-00-2	270-784-9	68478-01-3	K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist ja etaanist koos vähese hulga vesiniksulfiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C3 kuni C5.)	649-136-00-8	270-785-4	68478-02-4	K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme heitgaas, vesiniku-metaanirikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, lämmastiku ja küllastunud alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C2 kuni C5.)	649-137-00-3	270-787-5	68478-03-5	K
Gaasid (nafta), hüdroreforminguseadme ringlusgaas, vesinikurikas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdroreforminguprotsessil. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga süsinikmonooksiidi ja alifaatsete süsivesinikega, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-138-00-9	270-788-0	68478-04-6	K
Gaasid (nafta), termilise krakkimise produktide destillatsioonist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist ja süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-139-00-4	270-789-6	68478-05-7	K
Jääkgaas (nafta), katalüütilise krakkimise refraktsioneerimisabsorberist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide refraktsioneerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C3.)	649-140-00-X	270-805-1	68478-25-1	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-141-00-5	270-807-2	68478-27-3	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabilisaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C6.)	649-142-00-0	270-808-8	68478-28-4	K
Jääkgaas (nafta), krakitud destillaatide hüdrogeenimisseadme gaasiseparaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-143-00-6	270-809-3	68478-29-5	K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud otsedestillatsiooni tööstusbensiini separaatorist; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfuriseerimisel. Koosneb vesinikust ja küllastatud alifaatsetest süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C1 kuni C5.)	649-144-00-1	270-810-9	68478-30-8	K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabilisaatori tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel ning kogu väljavoolava vedeliku fraktsioneerimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-145-00-7	270-999-8	68513-14-4	K
Gaasid (nafta), reforminguseadme kõrgsurveaurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku kõrgrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-146-00-2	271-003-4	68513-18-8	K
Gaasid (nafta), reforminguseadme madalsurve aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib reformimisreaktori heitvedeliku madalrõhul aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-147-00-8	271-005-5	68513-19-9	K
Gaasid (nafta), nafta destillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse destillatsioonil gaasivoost, mis sisaldab vesinikku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikke C1 kuni C6) või saadakse etaani ja propaani krakkimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C2, vesinikust, lämmastikust ja süsinikmonooksiidist.)	649-148-00-3	271-258-1	68527-15-1	K
Gaasid (nafta), benseeniseadme hüdrogenisaatori pentaanieraldamisseadme tipugaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib benseeniseadme toite hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul järgneva pentaanieraldamisega. Koosneb peamiselt vesinikust, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi ja süsivesinikega, valdavalt C1 kuni C6. Võib sisaldada benseenijälgi.)	649-149-00-9	271-623-5	68602-82-4	K
Gaasid (nafta), sekundaarabsorberi heitgaas, vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni tipugaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisprotsessi tipuproduktide fraktsioneerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust ja süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C3.)	649-150-00-4	271-625-6	68602-84-6	K
Naftaproduktid, töötlemisgaasid; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis koosneb peamiselt vesinikust koos vähese hulga metaani, etaani ja propaaniga.)	649-151-00-X	271-750-6	68607-11-4	K
Gaasid (nafta), hüdrokrakkimisseadme madalrõhuseparaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrokrakkimisreaktori väljavoolu vedelik-aur separatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust ja küllastunud süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C3.)	649-152-00-5	272-182-1	68783-06-2	K
Gaasid (nafta), töötlemisest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse mitmesugustest naftatöötlemisoperatsioonidest. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest valdavalt C1 kuni C3.)	649-153-00-0	272-338-9	68814-67-5	K
Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse nafteenide keemilisel töötlemisel aromaatseteks ühenditeks. Koosneb vesinikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C4.)	649-154-00-6	272-343-6	68814-90-4	K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud väävlirikka petrooleumi pentaanieemaldamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenitud petrooleumi depentaniseerival stabilisatsioonil. Koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist koos vähese hulga lämmastiku, vesiniksulfiidi, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, valdavalt C4 kuni C5.)	649-155-00-1	272-775-5	68911-58-0	K
Gaasid (nafta), väävlirikka petrooleumi katalüütilise hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse seadme aurustist väävlirikka petrooleumi hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt vesinikust ja metaanist koos vähese hulga lämmastiku, süsinikmonooksiidi ja süsivesinikega, valdavalt C2 kuni C5.)	649-156-00-7	272-776-0	68911-59-1	K
Gaasid (nafta), heitgaas, eraldatud stabiliseerimisseadme desulfuraatori vedelproduktidest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse unifitseeriva desulfureerimisprotsessi vedelproduktist. Koosneb vesiniksulfiidist, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-157-00-2	272-873-8	68919-01-7	K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise produktide destillatsiooni jääkgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipuprodukti fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust ja süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-158-00-8	272-874-3	68919-02-8	K
Gaasid (nafta), vedelfaasilise katalüütilise krakkimise sekundaarabsorberi skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib vedelfaasilise katalüütilise krakkimise tipugaasi absorbeerimisel. Koosneb vesinikust, lämmastikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-159-00-3	272-875-9	68919-03-9	K
Gaasid (nafta), raske destillaadi hüdrodesulfureerimise heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis eraldatakse raske destillaadi hüdrodesulfureerimise vedelproduktist. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-160-00-9	272-876-4	68919-04-0	K
Gaasid (nafta), bensiini reforminguseadme stabilisatsiooniseadme heitgaas, tipufraktsioonide rektifikatsioon; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse bensiini reforminguseadme plaatinareaktorite kergete tipufraktsioonide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-161-00-4	272-880-6	68919-07-3	K
Gaasid (nafta), toornafta atmosfääridestillatsiooni heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse toornafta destilleerimisel esimesest tornist. Koosneb lämmastikust ja küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-162-00-X	272-881-1	68919-08-4	K
Gaasid (nafta), toornafta fraktsioonimisel saadud gaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse kergkrakitud toornafta fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest valdavalt C1 kuni C4.)	649-163-00-5	272-884-8	68919-11-9	K
Gaasid (nafta), destillaatide unifitseerimisseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas (Vesiniku ja metaani segu, mis saadakse unifitseerimisseadme produktide fraktsioonimisel.)	649-164-00-0	272-885-3	68919-12-0	K
Jääkgaas (nafta), tööstusbensiini katalüütilise desulfureerimisseadme separaatori heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisest. Koosneb vesinikust, metaanist, etaanist ja propaanist.)	649-165-00-6	273-173-5	68952-79-4	K
Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfureerimisseadmest; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini hüdrodesulfurisatsioonist. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest valdavalt C1 kuni C5.)	649-166-00-1	273-174-0	68952-80-7	K
Gaasid (nafta), käsnabsorberi heitgaas, vedelfaasilise krakkimisseadme gaasiõli desulfureerimis- ja destillatsiooniseadmete heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse vedelfaasilise katalüütilise krakkimisseadme ja gaasiõli desulfurisaatori produktide fraktsioonimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest valdavalt C1 kuni C4.)	649-167-00-7	273-269-7	68955-33-9	K
Gaasid (nafta), toornafta destillatsioon ja katalüütiline krakkimine; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib toornafta destillatsioonil ja katalüütilise krakkimise protsessis. Koosneb vesinikust, vesiniksulfiidist, lämmastikust, süsinikmonooksiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C6.)	649-168-00-2	273-563-5	68989-88-8	K
Gaasid (nafta), gaasiõli dietanoolamiini skraberi heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis tekib gaasiõlide desulfureerimisel dietanoolamiiniga. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist, vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-169-00-8	295-397-2	92045-15-3	K
Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme jääkvedelik; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelikust vedelfaasi separeerimisel. Koosneb peamiselt vesinikust, vesiniksulfiidist ja alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C3.)	649-170-00-3	295-398-8	92045-16-4	K
Gaasid (nafta), gaasiõli hüdrodesulfureerimise seadme läbipuhumise gaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse reformerist ja hüdrogeenimisreaktori läbipuhumisgaasidest. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-171-00-9	295-399-3	92045-17-5	K
Gaasid (nafta), hüdrogeenimisseadme aurusti heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega gaasisegu, mis saadakse hüdrogeenimisreaktsiooni jääkvedelike aurustamisel. Koosneb peamiselt vesinikust ja alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C6.)	649-172-00-4	295-400-7	92045-18-6	K
Gaasid (nafta), tööstusbensiini aurufaasilise kõrgrõhu krakkimise jääkgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse tööstusbensiini aurkrakkimisproduktide mittekondenseeruvate osade ning edasiste produktide valmistamisel saadavate jääkgaaside seguna. Koosneb peamiselt vesinikust ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5, millesse võib olla segatud ka looduslikku gaasi.)	649-173-00-X	295-401-2	92045-19-7	K
Gaasid (nafta), naftadestillaatide jääkide termilise viskoossuse alandamise seadme heitgaas; töötlemise heitgaas (Keerulise koostisega segu, mis saadakse jääkide viskoossuse alandamisel ahjus. Koosneb peamiselt vesiniksulfiidist ning parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-174-00-5	295-402-8	92045-20-0	K
Parafiinõli (nafta), happega rafineeritud; parafiinõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse parafiinõli töötlemisel väävelhappega. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50.)	649-175-00-0	300-225-7	93924-31-3	L
Parafiinõli (nafta), pleekmullaga töödeldud; parafiinõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse parafiinõli töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil eemaldamaks polaarsete ühendite jääke ning muid lisandeid. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50.)	649-176-00-6	300-226-2	93924-32-4	L
Gaasid (nafta), C3-4; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toornafta krakkimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest C3 kuni C4, valdavalt propaanist ja propeenist, keemistemperatuuriga umbes – 51 °C kuni – 1 °C.)	649-177-00-1	268-629-5	68131-75-9	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt krakitud destillaatide ja tööstusbensiini destillatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt krakitud destillaatide produktide ja katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-178-00-7	269-617-2	68307-98-2	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, katalüütiliselt polümeriseeritud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-179-00-2	269-618-8	68307-99-3	K
Jääkgaas (nafta), katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud tööstusbensiini destillatsiooni stabilisatsioonikolonnist ning millest on amiintöötlusega eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-180-00-8	269-619-3	68308-00-9	K
Jääkgaas (nafta), krakkdestillaatide hüdrogeenimisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C6.)	649-181-00-3	269-620-9	68308-01-0	K
Jääkgaas (nafta), otsedestillatsiooniproduktide hüdrodesulfureerimise seadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooniproduktide katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-182-00-9	269-630-3	68308-10-1	K
Jääkgaas (nafta), gaasiõli katalüütilise krakkimise seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse gaasiõli katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-183-00-4	269-623-5	68308-03-2	K
Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse mitmesuguste süsivesinikvoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-184-00-X	269-624-0	68308-04-3	K
Jääkgaas (nafta), gaasikogumistehasest ja etaaneemaldamise seadmetest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, saadakse mitmesuguste süsivesinikvoogude töötlemisel eraldunud süsivesinike destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-185-00-5	269-625-6	68308-05-4	K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud destillaadi ja hüdrodesulfureeritud tööstusbensiini destillatsiooni kolonnist, happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud tööstusbensiini ja destilleeritud süsivesinikvoogude fraktsioneerimisel ning mida on töödeldud happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-186-00-0	269-626-1	68308-06-5	K
Jääkgaas (nafta), hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt hüdrodesulfureeritud vaakumgaasiõli stabilisatsiooniseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C6.)	649-187-00-6	269-627-7	68308-07-6	K
Jääkgaas (nafta), kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini stabiliseerimisseadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-188-00-1	269-629-8	68308-09-8	K
Jääkgaas (nafta), alküleerimisseadme propaan-propeentoite etaanieemaldamisseadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaani ja propüleeni reaktsiooniproduktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-189-00-7	269-631-9	68308-11-2	K
Jääkgaas (nafta), vaakumgaasiõli hüdrodesulfureerimisseadmest, vesiniksulfiidivaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumgaasiõli katalüütilise hüdrodesulfureerimise seadmest ning millest on amiinmenetlusel eraldatud vesiniksulfiid. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C6.)	649-190-00-2	269-632-4	68308-12-3	K
Gaasid (nafta), katalüütiliste krakkproduktide destillatsiooni tipugaas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütiliste krakkproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5, ning on keemistemperatuuriga umbes – 48 °C kuni 32 °C.)	649-191-00-8	270-071-2	68409-99-4	K
Alkaanid, C1-2; naftagaas	649-193-00-9	270-651-5	68475-57-0	K
Alkaanid, C2-3; naftagaas	649-194-00-4	270-652-0	68475-58-1	K
Alkaanid, C3-4; naftagaas	649-195-00-X	270-653-6	68475-59-2	K
Alkaanid, C4-5; naftagaas	649-196-00-5	270-654-1	68475-60-5	K
Küttegaasid; naftagaas (Kergete gaaside segu. Koosneb peamiselt vesinikust ja/või madalmolekulaarsetest süsivesinikest.)	649-197-00-0	270-667-2	68476-26-6	K
Küttegaasid, naftasaaduste töötlemise heitgaasid; naftagaas (Kergete gaaside segu, mis tekib toornafta destillatsioonil ja tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb vesinikust ja süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4, ning on keemistemperatuuriga umbes – 217 °C kuni – 12 °C.)	649-198-00-6	270-670-9	68476-29-9	K
Süsivesinikud, C3-4; naftagaas	649-199-00-1	270-681-9	68476-40-4	K
Süsivesinikud, C4-5; naftagaas	649-200-00-5	270-682-4	68476-42-6	K
Süsivesinikud, C2-4, C3-rikas; naftagaas	649-201-00-0	270-689-2	68476-49-3	K
Naftagaasid, veeldatud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toornafta destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes – 40 °C kuni 80 °C.)	649-202-00-6	270-704-2	68476-85-7	K
Naftagaasid, veeldatud, demerkaptaanitud; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse veeldatud naftagaasisegu allutamisel demerkaptaniseerimisprotsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes – 40 °C kuni 80 °C.)	649-203-00-1	270-705-8	68476-86-8	K
Gaasid (nafta), C3-4, isobutaanirikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse küllastunud ja küllastumata süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C6, valdavalt butaan ja isobutaan, destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest C3 kuni C4, valdavalt isobutaanist.)	649-204-00-7	270-724-1	68477-33-8	K
Destillaadid (nafta), C3-6, piperüleenirikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C6, destillatsioonist. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest C3 kuni C6, valdavalt piperüleenidest.)	649-205-00-2	270-726-2	68477-35-0	K
Gaasid (nafta), butaani fraktsioneeriva destillatsiooni produkt; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanifraktsiooni destillatsioonil. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C4.)	649-206-00-8	270-750-3	68477-69-0	K
Gaasid (nafta), C2-3; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise fraktsioonimise produktide destillatsioonil. Koosneb valdavalt etaanist, eteenist, propaanist ja propeenist.)	649-207-00-3	270-751-9	68477-70-3	K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud gaasiõli propaanieemaldamisseadme heitgaas, C4-rikas happevaba; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasiõli süsivesinikvoo fraktsioonimisel ning on töödeldud vesiniksulfiidi jt happeliste ühendite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest C3 kuni C5, valdavalt C4.)	649-208-00-9	270-752-4	68477-71-4	K
Gaasid (nafta), katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini butaanieemaldamisseadme gaas, C3-5-rikas; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud tööstusbensiini stabiliseerimisel. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C5.)	649-209-00-4	270-754-5	68477-72-5	K
Jääkgaas (nafta), isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest; naftagaas (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse isomeeritud tööstusbensiini fraktsiooniva stabilisatsiooni seadmest. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C4.)	649-210-00-X	269-628-2	68308-08-7	K
Parafiinõli (nafta), aktiivsöega töödeldud; parafiinõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse parafiinõli töötlemisel aktiivsöega mitmesuguste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C12.)	649-211-00-5	308-126-0	97862-76-5	L
Destillaadid (nafta), demerkaptaanitud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)	649-212-00-0	265-088-7	64741-86-2	N
Gaasiõlid (nafta), solvent-rafineeritud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb valdavalt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-213-00-6	265-092-9	64741-90-8	N
Destillaadid (nafta), solvent-rafineeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb valdavalt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)	649-214-00-1	265-093-4	64741-91-9	N
Gaasiõlid (nafta), happega rafineeritud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)	649-215-00-7	265-112-6	64742-12-7	N
Destillaadid (nafta), happega töödeldud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 345 °C.)	649-216-00-2	265-113-1	64742-13-8	N
Destillaadid (nafta), happega töödeldud kerge fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C9 kuni C16, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 290 °C.)	649-217-00-8	265-114-7	64742-14-9	N
Gaasiõlid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud; gaasiõli — määratlemata (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessis. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)	649-218-00-3	265-129-9	64742-29-6	N
Destillaadid (nafta), keemiliselt neutraliseeritud, keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessis. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 345 °C.)	649-219-00-9	265-130-4	64742-30-9	N
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt perkolatsioonprotsessil, eemaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C9 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 345 °C.)	649-220-00-4	265-139-3	64742-38-7	N
Destillaadid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud, keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-221-00-X	265-148-2	64742-46-7	N
Gaasiõlid (nafta), hüdrodesulfureeritud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C13 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 400 °C.)	649-222-00-5	265-182-8	64742-79-6	N
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-223-00-0	265-183-3	64742-80-9	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu seadme destillatsioonikolonni jääk, kõrgelt keev; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, pärineb katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonist. Keemistemperatuur on umbes 343 °C kuni 399 °C.)	649-228-00-8	270-719-4	68477-29-2	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu seadme destillatsioonikolonni jääk, keskmiselt keev; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, pärineb katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonist. Keemistemperatuur on umbes 288 °C kuni 371 °C.)	649-229-00-3	270-721-5	68477-30-5	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu seadme destillatsioonikolonni jääk, madalalt keev; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, pärineb katalüütilise reformingu seadmest saadud jäägi destillatsioonist. Keeb alla umbes 288 °C.)	649-230-00-9	270-722-0	68477-31-6	N
Destillaadid (nafta), tugevalt rafineeritud keskmine fraktsioon; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafrakstsiooni allutamisega mõnedele järgmistest operatsioonidest: filtreerimine, tsentrifuugimine, atmosfäärne destillatsioon, vaakumdestillatsioon, hapestamine, neutralisatsioon ja pleekmullatöötlus. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C10 kuni C20.)	649-231-00-4	292-615-8	90640-93-0	N
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu seade, rasked aromaatsed kontsentraadid; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt reformitud naftafraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C10 kuni C16, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 300 °C.)	649-232-00-X	295-294-2	91995-34-5	N
Gaasiõlid (nafta), parafiinsed; gaasiõli — määratlemata (Destillaat, mis saadakse parafiinide karmi katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelikest saadud keerulise koostisega süsivesinike segu redestillatsioonil. Keemistemperatuur on umbes 190 °C kuni 330 °C.)	649-233-00-5	300-227-8	93924-33-5	N
Tööstusbensiin (nafta), solvent-rafineeritud, hüdrodesulfureeritud, raske; gaasiõli — määratlemata	649-234-00-0	307-035-3	97488-96-5	N
Süsivesinikud, C16-20, hüdrogeenitud keskmine destillaat, kerged fraktsioonid; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena keskmise destillaadi hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C16 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 290 °C kuni 350 °C. Saadakse valmisõli viskoossusega 2 10-6 m2·s-1 100 °C juures.)	649-235-00-6	307-659-6	97675-85-9	N
Süsivesinikud, C12-20, hüdrogeenitud parafiinsed, kerged fraktsioonid; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena raskete parafiinide katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C12 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 230 °C kuni 350 °C. Saadakse valmisõli viskoossusega 2 10-6 m2·s-1 100 °C juures.)	649-236-00-1	307-660-1	97675-86-0	N
Süsivesinikud, C11-17, solventekstraheeritud, kerged nafteensed; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 2,2 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C17, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 300 °C.)	649-237-00-7	307-757-9	97722-08-2	N
Gaasiõlid (nafta), hüdrogeenitud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse parafiinide katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike redestillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C17 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 330 °C kuni 340 °C.)	649-238-00-2	308-128-1	97862-78-7	N
Destillaadid (nafta), aktiivsöega töödeldud kerged parafiinsed; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta õlifraktsiooni töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C12 kuni C28.)	649-239-00-8	309-667-5	100683-97-4	N
Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, aktiivsöega töödeldud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C16 kuni C36.)	649-240-00-3	309-668-0	100683-98-5	N
Destillaadid (nafta), keskmised parafiinsed, saviga töödeldud; gaasiõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta töötlemisel pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C16 kuni C36.)	649-241-00-9	309-669-6	100683-99-6	N
Alkaanid, C12-26 hargnenud ja hargnemata ahelaga;	649-242-00-4	292-454-3	90622-53-0	N
Solidoolid; määre (Keerulise koostisega süsivesinike segu, valdavalt C12 kuni C50. Võib sisaldada leelis- ning leelismuldmetallide orgaanilisi sooli ja/või alumiiniumiühendeid.)	649-243-00-X	278-011-7	74869-21-9	N
Toorparafiin (nafta); toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist solvent-kristallisatsioonil (solvent-vahatustamine) või destillatsioonifraktsioonina väga parafiinsest toormest. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-244-00-5	265-165-5	64742-61-6	N
Toorparafiin (nafta), happega rafineeritud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina nafta toorparafiinfraktsiooni töötlemisel väävelhappega. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-245-00-0	292-659-8	90669-77-5	N
Toorparafiin (nafta), pleekmullaga töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta toorparafiinfraktsiooni töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-246-00-6	292-660-3	90669-78-6	N
Toorparafiin (nafta), hüdrogeenitud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorparafiini hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-247-00-1	295-523-6	92062-09-4	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist solvent-deparafiinimisel. See koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C12.)	649-248-00-7	295-524-1	92062-10-7	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, hüdrogeenitud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava toorparafiini hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. See koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C12.)	649-249-00-2	295-525-7	92062-11-8	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, aktiivsöega töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava toorparafiini töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. See koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C12)	649-250-00-8	308-155-9	97863-04-2	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, saviga töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava toorparafiini töötlemisel bentoniidiga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. See koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C12.)	649-251-00-3	308-156-4	97863-05-3	N
Toorparafiin (nafta), madalal temperatuuril sulav, ränihappega töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse madalal temperatuuril sulava toorparafiini töötlemisel ränihappega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. See koosneb valdavalt küllastunud hargnemata ja hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C12.)	649-252-00-9	308-158-5	97863-06-4	N
Toorparafiin (nafta), aktiivsöega töödeldud; toorparafiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toorparafiini töötlemisel aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks.)	649-253-00-4	309-723-9	100684-49-9	N
Petrolaatum; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse poolvedela massina parafiinse jääkõli deparafiinimisel. Koosneb peamiselt küllastunud kristalsetest ja vedelatest süsivesinikest, valdavalt üle C25.)	649-254-00-X	232-373-2	8009-03-8	N
Vaseliin (nafta), oksüdeeritud; petrolaatum (Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, peamiselt suure molekulmassiga karboksüülhapped, mis saadakse vaseliini õhus oksüdeerimisel.)	649-255-00-5	265-206-7	64743-01-7	N
Vaseliin (nafta), alumiiniumoksiidiga töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaseliini töötlemisel Al2O3-ga polaarsete komponentide ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud kristallilistest ja vedelatest süsivesinikest, valdavalt üle C25.)	649-256-00-0	285-098-5	85029-74-9	N
Vaseliin (nafta), hüdrogeenitud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse poolvedela massina deparafiniseeritud parafiinse jääkõli hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud mikrokristalsetest ja vedelatest süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-257-00-6	295-459-9	92045-77-7	N
Vaseliin (nafta), aktiivsöega töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftavaseliini töötlemisel aktiivsöega polaarsete komponentide jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-258-00-1	308-149-6	97862-97-0	N
Vaseliin (nafta), ränihappega töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftavaseliini töötlemisel ränihappega polaarsete komponentide jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt üle C20.)	649-259-00-7	308-150-1	97862-98-1	N
Vaseliin (nafta), pleekmullaga töödeldud; petrolaatum (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaseliini töötlemisel pleekmullaga polaarsete komponentide jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt üle C25.)	649-260-00-2	309-706-6	100684-33-1	N
Bensiin, looduslik; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse looduslikust gaasist kas külmutamisel või absorptsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 120 °C.)	649-261-00-8	232-349-1	8006-61-9	P
Tööstusbensiin; madalalt keev tööstusbensiin (Rafineeritud, osaliselt rafineeritud või rafineerimata naftaproduktid loodusliku gaasi destillatsioonist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 100 °C kuni 200 °C.)	649-262-00-3	232-443-2	8030-30-6	P
Ligroiin; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta rektifikatsioonil. Selle fraktsiooni keemistemperatuur on umbes 20 °C kuni 135 °C.)	649-263-00-9	232-453-7	8032-32-4	P
Tööstusbensiin (nafta), raske otsedestillatsiooni fraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toornafta destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)	649-264-00-4	265-041-0	64741-41-9	P
Tööstusbensiin (nafta), kogu otsedestillatsiooni fraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toornafta destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 220 °C.)	649-265-00-X	265-042-6	64741-42-0	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge otsedestillatsiooni fraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toornafta destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 180 °C.)	649-266-00-5	265-046-8	64741-46-4	P
Lahustibensiin (nafta), kerge alifaatne; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta või loodusliku bensiini destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 160 °C.)	649-267-00-0	265-192-2	64742-89-8	P
Destillaadid (nafta), otsedestillatsiooni kerged fraktsioonid; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toornafta destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes – 88 °C kuni 99 °C.)	649-268-00-6	270-077-5	68410-05-9	P
Bensiin, aurufaasis regenereeritud; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse aururegeneratsioonisüsteemi gaaside jahutamisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 196 °C.)	649-269-00-1	271-025-4	68514-15-8	P
Bensiin, otsedestillatsioon, kerge fraktsiooni destillatsiooniseade; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib toornafta destillatsioonil kerge fraktsiooni destillatsiooniseadmest. Keemistemperatuur on umbes 36,1 °C kuni 193,3 °C.)	649-270-00-7	271-727-0	68606-11-1	P
Tööstusbensiin (nafta), demerkaptaniseerimata; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib mitmesugustest rafineerimisprotsessidest saadavate tööstusbensiinifraktsioonide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 0 °C kuni 230 °C.)	649-271-00-2	272-186-3	68783-12-0	P
Destillaadid (nafta), kerge otsedestillatsiooni bensiini stabilisatsioonikolonni tipufraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, valdavalt C3 kuni C6.)	649-272-00-8	272-931-2	68921-08-4	P
Tööstusbensiin (nafta), raske, otsedestillatsioonist, aromaatikat sisaldav; madalalt keev tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 210 °C.)	649-273-00-3	309-945-6	101631-20-3	P
Tööstusbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 220 °C.)	649-274-00-9	265-066-7	64741-64-6	P
Tööstusbensiin (nafta), raske alkülaatfraktsioon; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, valdavalt C9 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 220 °C.)	649-275-00-4	265-067-2	64741-65-7	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge alkülaatfraktsioon; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 160 °C.)	649-276-00-X	265-068-8	64741-66-8	P
Tööstusbensiin (nafta), isomeeritud; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hargnemata ahelaga parafiinsete C4-6 süsivesinike katalüütilisel isomeerimisel. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest nagu isobutaan, isopentaan, 2,2-dimetüülbutaan, 2-metüülpentaan ja 3-metüülpentaan.)	649-277-00-5	265-073-5	64741-70-4	P
Tööstusbensiin (nafta), solvent-rafineeritud, kerge; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 °C.)	649-278-00-0	265-086-6	64741-84-0	P
Tööstusbensiin (nafta), solvent-rafineeritud, raske; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-279-00-6	265-095-5	64741-92-0	P
Rafinaadid (nafta), katalüütilisest reformerist etüleenglükooli vesilahusega vastuvoolu ekstraheeritud; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina katalüütilise reformeri voo UDEX-ekstraktsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C9.)	649-280-00-1	270-088-5	68410-71-9	P
Rafinaadid (nafta), reformingrafinaat, Lurgi seadmest; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina Lurgi separatsiooniseadmest. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest koos vähese hulga aromaatsete süsivesinikega, valdavalt C6 kuni C8.)	649-281-00-7	270-349-3	68425-35-4	P
Tööstusbensiin (nafta), kogu alkülaatfraktsioon, butaani sisaldav; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib isobutaani ja monoolefiinsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C5, reaktsiooniproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga küllastunud süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12 koos mõnede butaanidega ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 200 °C.)	649-282-00-2	271-267-0	68527-27-5	P
Destillaadid (nafta), tööstusbensiini aurufaasilise krakkimise produkt, solvent-rafineeritud, kerged hüdrogeenitud; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaatidena aurkrakitud tööstusbensiini hüdrogeenitud kergete destillaatide solvent-ekstraktsioonil.)	649-283-00-8	295-315-5	91995-53-8	P
Tööstusbensiin (nafta), C4-12 butaanalkülaat, isooktaanirikas; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse butaanide alküülimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C12, rikas isooktaani poolest ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 210 °C.)	649-284-00-3	295-430-0	92045-49-3	P
Süsivesinikud, hüdrogeenitud kerged tööstusbensiini destillaadid, solvent-rafineeritud; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud tööstusbensiini destillatsioonil järgneva solventekstraktsiooni ja destillatsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 94 °C kuni 99 °C.)	649-285-00-9	295-436-3	92045-55-1	P
Tööstusbensiin (nafta), isomeeritud, C6-fraktsioon; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt isomeeritud bensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt heksaani isomeeridest keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 66 °C.)	649-286-00-4	295-440-5	92045-58-4	P
Süsivesinikud, C6-7, tööstusbensiini krakkimine, solvent-rafineeritud; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud tööstusbensiini destillatsioonist saadud katalüütiliselt täielikult hüdrogeenitud benseenirikkast süsivesinikfraktsioonist benseeni sorptsioonil. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja nafteensetest süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes 70 °C kuni 100 °C.)	649-287-00-X	295-446-8	92045-64-2	P
Süsivesinikud, C6-rikas, hüdrogeenitud kerged tööstusbensiini destillaadid, solvent-rafineeritud; madalalt keev modifitseeritud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud tööstusbensiini destillatsioonil järgneva solventekstraktsiooniga. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 70 °C.)	649-288-00-5	309-871-4	101316-67-0	P
Tööstusbensiin (nafta), raske katalüütiliselt krakitud; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.) Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastumata süsivesinikke.)	649-289-00-0	265-055-7	64741-54-4	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge, katalüütiliselt krakitud; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes –20 °C kuni 190 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastumata süsivesinikke.)	649-290-00-6	265-056-2	64741-55-5	P
Süsivesinikud, C3-11, katalüütilise krakkimisseadme destillaat; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga kuni umbes 204 °C.)	649-291-00-1	270-686-6	68476-46-0	P
Tööstusbensiin (nafta), katalüütiliselt krakitud kerge destillaat; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C1 kuni C5.)	649-292-00-7	272-185-8	68783-09-5	P
Destillaadid (nafta), tööstusbensiini aurufaasilise krakkimise produkt, hüdrogeenitud, kerged aromaatsed; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud tööstusbensiini kerge destillaadi töötlemisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest.)	649-293-00-2	295-311-3	91995-50-5	P
Tööstusbensiin (nafta), raske katalüütiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud naftadestillaadi allutamisel demerkaptaniseerimisprotsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 200 °C.)	649-294-00-8	295-431-6	92045-50-6	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge katalüütiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest krakkimisest saadud tööstusbensiini allutamisel demerkaptaniseerimisprotsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eemaldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 210 °C.)	649-295-00-3	295-441-0	92045-59-5	P
Süsivesinikud, C8-12, katalüütiliselt krakitud, keemiliselt neutraliseeritud; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise krakkimise fraktsiooni destillatsioonil ning on läbinud leelispesu. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 210 °C.)	649-296-00-9	295-794-0	92128-94-4	P
Süsivesinikud, C8-12, katalüütilise krakkimisseadme destillaat; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C8 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 140 °C kuni 210 °C.)	649-297-00-4	309-974-4	101794-97-2	P
Süsivesinikud, C8-12, katalüütiliselt krakitud, keemiliselt neutraliseeritud, demerkaptaanitud; madalalt keev katalüütiliselt krakitud tööstusbensiin	649-298-00-X	309-987-5	101896-28-0	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge-katalüütiliselt reformitud; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal aromaatseid ja hargnenud ahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 või rohkem mahuprotsenti benseeni.)	649-299-00-5	265-065-1	64741-63-5	P
Tööstusbensiin (nafta), raske-katalüütiliselt reformitud; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-300-00-9	265-070-9	64741-68-0	P
Destillaadid (nafta), katalüütilise reformingu pentaanieemaldamisseade; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes – 49 °C kuni 63 °C.)	649-301-00-4	270-660-4	68475-79-6	P
Süsivesinikud, C2-6, C6-8, katalüütilise reformingu seadmest; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin	649-302-00-X	270-687-1	68476-47-1	P
Jäägid (nafta), C6-8 katalüütilise reformingu produktid; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega jääk C6-8 toite katalüütilisest reformimisest. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C6.)	649-303-00-5	270-794-3	68478-15-9	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge katalüütiliselt reformitud, aromaatikavaba; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 120 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal hargnenud ahelaga süsivesinikke, aromaatsed komponendid on kõrvaldatud.)	649-304-00-0	270-993-5	68513-03-1	P
Destillaadid (nafta), katalüütiliselt reformitud otsdestillatsiooni tööstusbensiini tipufraktsioon; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse otsedestillatsiooni tööstusbensiini katalüütilisel reformimisel, millele järgneb kogu jääkvedeliku fraktsioneerimine. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C6.)	649-305-00-6	271-008-1	68513-63-3	P
Naftatooted, hüdrogeenimisest ja reformimisest; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenimisest ja reformimisest, keemistemperatuuriga umbes 27 °C kuni 210 °C.)	649-306-00-1	271-058-4	68514-79-4	P
Tööstusbensiin (nafta), kogu reformitud fraktsioon; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 230 °C.)	649-307-00-7	272-895-8	68919-37-9	P
Tööstusbensiin (nafta), katalüütiliselt reformitud; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib katalüütilise reformimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 220 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal aromaatseid ja hargnenud ahelaga süsivesinikke. Võib sisaldada 10 või rohkem mahuprotsenti benseeni.)	649-308-00-2	273-271-8	68955-35-1	P
Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt reformitud hüdrogeenitud, C8-12 aromaatne fraktsioon; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega alküülbenseenide segu, mis saadakse raskbensiini katalüütilisel reformimisel. Koosneb peamiselt alküülbenseenidest, valdavalt C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 160 °C kuni 180 °C.)	649-309-00-8	285-509-8	85116-58-1	P
Aromaatsed süsivesinikud, C8, katalüütilisel reformingul saadud; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin	649-310-00-3	295-279-0	91995-18-5	P
Aromaatsed süsivesinikud, C7-12, C8-rikkad; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eraldamisel plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest C7 kuni C12, valdavalt C8, ning võib sisaldada mittearomaatseid süsivesinikke, mõlemad on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 200 °C.)	649-311-00-9	297-401-8	93571-75-6	P
Bensiin, C5-11, kõrgoktaanne stabiliseeritud reformitud; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Kõrgoktaanne keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse peamiselt nafteense tööstusbensiini katalüütilisel dehüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ja mittearomaatsetest ühenditest, valdavalt C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 45 °C kuni 185 °C.)	649-312-00-4	297-458-9	93572-29-3	P
Süsivesinikud, C7-12, C >9-aromaatikarikas, reformitud raske fraktsioon; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eraldamisel plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, keemistemperatuuriga umbes 120 °C kuni 210 °C ning C9 ja kõrgematest aromaatsetest süsivesinikest.)	649-313-00-X	297-465-7	93572-35-1	P
Süsivesinikud, C5-11, vähearomaatne, reformitud kerge fraktsioon; madalalt keev katalüütiliselt reformitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eraldamisel plaatinareformaate sisaldavast fraktsioonist. Koosneb peamiselt mittearomaatsetest süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11, keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 125 °C, benseenist ja tolueenist.)	649-314-00-5	297-466-2	93572-36-2	P
Parafiinõli (nafta), ränihappega töödeldud; parafiinõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse parafiinõli töötlemisel ränihappega mitmesuguste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt hargnemata ahelaga süsivesinikest, valdavalt üle C12.)	649-315-00-0	308-127-6	97862-77-6	L
Tööstusbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes – 10 °C kuni 130 °C.)	649-316-00-6	265-075-6	64741-74-8	P
Tööstusbensiin (nafta), raske termiliselt krakitud; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu termilise krakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 220 °C.)	649-317-00-1	265-085-0	64741-83-9	P
Destillaadid (nafta), rasked aromaatsed; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu etaani ja propaani termilise krakkimise produktide destillatsioonist. See kõrgemaltkeev fraktsioon koosneb peamiselt C5-7 aromaatsetest süsivesinikest koos mõnede küllastumata alifaatsete süsivesinikega, valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.)	649-318-00-7	267-563-4	67891-79-6	P
Destillaadid (nafta), kerged aromaatsed; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu etaani ja propaani termilise krakkimise produktide destillatsioonist. See madalamaltkeev fraktsioon koosneb peamiselt C5-7 aromaatsetest süsivesinikest koos mõnede küllastumata alifaatsete süsivesinikega, valdavalt C5. Võib sisaldada benseeni.)	649-319-00-2	267-565-5	67891-80-9	P
Destillaadid (nafta), pürolüsaadist saadud bensiinifraktsiooni rafinaat, bensiinisegu; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tööstusbensiini ja rafinaadi pürolüütilisel fraktsioonimisel 816 °C juures. Koosneb peamiselt C9-süsivesinikest ja keeb umbes 204 °C juures.)	649-320-00-8	270-344-6	68425-29-6	P
Aromaatsed süsivesinikud, C6-8, pürolüsaadist saadud bensiinifraktsiooni rafinaat; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tööstusbensiini ja rafinaadi pürolüütilisel fraktsioonimisel 816 °C juures. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C8, kaasa arvatud benseen.)	649-321-00-3	270-658-3	68475-70-7	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud tööstusbensiin ja gaasiõli; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud tööstusbensiini ja/või gaasiõli destillatsioonil. Koosneb peamiselt olefiinsetest C5-süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 33 °C kuni 60 °C.)	649-322-00-9	271-631-9	68603-00-9	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud tööstusbensiin ja gaasiõli, C5-dimeere sisaldav; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud tööstusbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb peamiselt C5-süsivesinikest koos mõnede dimeersete C5-olefiinidega ning on keemistemperatuuriga umbes 33 °C kuni 184 °C.)	649-323-00-4	271-632-4	68603-01-0	P
Destillaadid (nafta), termiliselt krakitud tööstusbensiin ja gaasiõli, ekstraheeriv destillatsioon; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termiliselt krakitud tööstusbensiini ja/või gaasiõli ekstraheerival destillatsioonil. Koosneb parafiinsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, peamiselt isoamüleenid nagu 2-metüül-1-buteen ja 2-metüül-2-buteen, ning on keemistemperatuuriga umbes 31 °C kuni 40 °C.)	649-324-00-X	271-634-5	68603-03-2	P
Destillaadid (nafta), kerged termiliselt krakitud, debutaanitud aromaatne; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib termilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest, peamiselt benseenist.)	649-325-00-5	273-266-0	68955-29-3	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud, demerkaptaanitud; madalalt keev termiliselt krakitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskete õlifraktsioonide kõrgtemperatuursest termilisest krakkimisest pärineva naftadestillaadi allutamisel demerkaptaanimisprotsessile merkaptaanide konverteerimiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest, olefiinidest ja küllastunud süsivesinikest ning on keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 100 °C.)	649-326-00-0	295-447-3	92045-65-3	P
Tööstusbensiin (nafta), raske hüdrogeenitud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C13, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)	649-327-00-6	265-150-3	64742-48-9	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 190 °C.)	649-328-00-1	265-151-9	64742-49-0	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge hüdrodesulfureeritud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 190 °C.)	649-329-00-7	265-178-6	64742-73-0	P
Tööstusbensiin (nafta), raske hüdrodesulfureeritud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-330-00-2	265-185-4	64742-82-1	P
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud keskmine fraktsioon, keskmiselt keev; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse keskmise destillaadi hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 127 °C kuni 188 °C.)	649-331-00-8	270-092-7	68410-96-8	P
Destillaadid (nafta), kerge destillaadi hüdrogeenimisprotsess, madalalt keev; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge destillaadi hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 3 °C kuni 194 °C.)	649-332-00-3	270-093-2	68410-97-9	P
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud raske tööstusbensiin, isoheksaani eemaldamisseadme tipufraktsioon; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske tööstusbensiini hüdrogeenimisproduktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes – 49 °C kuni 68 °C.)	649-333-00-9	270-094-8	68410-98-0	P
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne, hüdrogeenitud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 135 °C kuni 210 °C.)	649-334-00-4	270-988-8	68512-78-7	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge termiliselt krakitud hüdrodesulfureeritud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud termilise krakkimisseadme destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 23 °C kuni 195 °C.)	649-335-00-X	285-511-9	85116-60-5	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud, tsükloalkaane sisaldav; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 190 °C.)	649-336-00-5	285-512-4	85116-61-6	P
Tööstusbensiin (nafta), raske aurufaasis krakitud, hüdrogeenitud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin	649-337-00-0	295-432-1	92045-51-7	P
Tööstusbensiin (nafta), tugevalt hüdrodesulfureeritud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest hüdrodesulfureerimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 250 °C.)	649-338-00-6	295-433-7	92045-52-8	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge hüdrogeenitud aurufaasis krakitud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse pürolüüsil saadava naftafraktsiooni hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11 ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 190 °C.)	649-339-00-1	295-438-4	92045-57-3	P
Süsivesinikud, C4-12, tööstusbensiini krakkimisseadmest, hüdrogeenitud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tööstusbensiini aurufaasilise krakkimise produkti destillatsioonil ning järgneval kummimoodustajate selektiivsel katalüütilisel hüdrogeenimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 230 °C.)	649-340-00-7	295-443-1	92045-61-9	P
Lahustibensiin (nafta), hüdrogeenitud kerge nafteenne; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt tsükloparafiinsetest süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C7, ning on keemistemperatuuriga umbes 73 °C kuni 85 °C.)	649-341-00-2	295-529-9	92062-15-2	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge aurufaasis krakitud, hüdrogeenitud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurfaasilise krakkimise produktide eraldamisel ja edasisel hüdrogeenimisel eteeni saamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata parafiinidest, tsüklilistest parafiinidest ning tsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 50 °C kuni 200 °C. Benseensüsivesinike osakaal võib ulatuda kuni 30 massiprotsendini, võib sisaldada ka vähesel hulgal väävli- ja hapnikuühendeid.)	649-342-00-8	296-942-7	93165-55-0	P
Süsivesinikud, C6-11, hüdrogeenitud, dearomatiseeritud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse solventidena, mida hüdrogeenitakse katalüütiliselt saamaks aromaatsetest ühenditest nafteene.)	649-343-00-3	297-852-0	93763-33-8	P
Süsivesinikud, C9-12, hüdrogeenitud, dearomatiseeritud; madalalt keev hüdrogeenitud tööstusbensiin (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse solventidena, mida hüdrogeenitakse katalüütiliselt saamaks aromaatsetest ühenditest nafteene.)	649-344-00-9	297-853-6	93763-34-9	P
Stoddardi solvent; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Värvuseta, rafineeritud naftadestillaat, ei lõhna halvasti või ebameeldivalt, keemistemperatuuriga umbes 149 °C kuni 205 °C.)	649-345-00-4	232-489-3	8052-41-3	P
Loodusliku gaasi kondensaadid (nafta); madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna looduslikust gaasist pindseparaatoris tagurpidi kondensatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C20. Toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on vedelas olekus.)	649-346-00-X	265-047-3	64741-47-5	P
Looduslik gaas (nafta), vedel gaasikondensaat; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldatakse vedelikuna looduslikust gaasist gaasi ümbertöötamisseadmes kas külmutamisel või absorptsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C8.)	649-347-00-5	265-048-9	64741-48-6	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge hüdrokrakitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes - 20 °C kuni 180 °C.)	649-348-00-0	265-071-4	64741-69-1	P
Tööstusbensiin (nafta), raske hüdrokrakitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)	649-349-00-6	265-079-8	64741-78-2	P
Tööstusbensiin (nafta), demerkaptaanitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini allutamisel demerkaptaanimisprotsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes – 10 °C kuni 230 °C.)	649-350-00-1	265-089-2	64741-87-3	P
Tööstusbensiin (nafta), happega rafineeritud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina väävelhappega töötlemise protsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 230 °C.)	649-351-00-7	265-115-2	64742-15-0	P
Tööstusbensiin (nafta), raske keemiliselt neutraliseeritud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessis. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 65 °C kuni 230 °C.)	649-352-00-2	265-122-0	64742-22-9	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge keemiliselt neutraliseeritud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keeruline süsivesinike segu, mis saadakse happeliste materjalide kõrvaldamise töötlusprotsessis. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 190 °C.)	649-353-00-8	265-123-6	64742-23-0	P
Tööstusbensiin (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni katalüütilisel deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 230 °C.)	649-354-00-3	265-170-2	64742-66-1	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge aurufaasis krakitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 190 °C. Sisaldab tõenäoliselt 10 või enam mahuprotsenti benseeni.)	649-355-00-9	265-187-5	64742-83-2	P
Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete fraktsioonide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C8 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 135 °C kuni 210 °C.)	649-356-00-4	265-199-0	64742-95-6	P
Aromaatsed süsivesinikud, C6-10, happega töödeldud, neutraliseeritud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata	649-357-00-X	268-618-5	68131-49-7	P
Destillaadid (nafta), C3-5, 2-metüül-2-buteenirikas; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu süsivesinike destillatsioonist, tavaliselt C3 kuni C5, peamiselt isopentaan ja 3-metüül-1-buteen. Koosneb küllastunud ja küllastumata süsivesinikest C3 kuni C5, peamiselt 2-metüül-2-buteen.)	649-358-00-5	270-725-7	68477-34-9	P
Destillaadid (nafta), polümeeritud aurufaasiliste krakkproduktide destillaadid, C5-12 fraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse polümeeritud aurufaasis krakitud naftadestillaadi destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C12.)	649-359-00-0	270-735-1	68477-50-9	P
Destillaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C5-12 fraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb küllastumata süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C12.)	649-360-00-6	270-736-7	68477-53-2	P
Destillaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C5-10 fraktsioon, segatud kerge aurufaasis krakitud raskbensiini C5-fraktsiooniga; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata	649-361-00-1	270-738-8	68477-55-4	P
Ekstraktid (nafta), külm happeekstraktsioon, C4-6; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega orgaaniliste ühendite segu, mis tekib küllastunud ja küllastumata alifaatsete süsivesinike, tavaliselt C3 kuni C6, peamiselt pentaanid ja amüleenid, külmhappeekstraktsioonil. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest C4 kuni C6, peamiselt C5.)	649-362-00-7	270-741-4	68477-61-2	P
Destillaadid (nafta), pentaanieemaldamisseadme tipufraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütiliselt krakitud gaasifraktsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C6.)	649-363-00-2	270-771-8	68477-894-4	P
Jäägid (nafta), butaanieemaldamiskolonni jääk; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega jääk butaanifraktsiooni destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C6.)	649-364-00-8	270-791-7	68478-12-6	P
Jääkõlid (nafta), jääkfraktsioon isobutaani eralduskolonnist; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega jääk butaani-buteenifraktsiooni atmosfäärsest destillatsioonist. Koosneb alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C6.)	649-365-00-3	270-795-9	68478-16-0	P
Tööstusbensiin (nafta), laiafraktsiooniline destillaat õlikoksistamisseadme vedelproduktidest; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib õlikoksistamisseadme vedelproduktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C15, ning on keemistemperatuuriga umbes 43 °C kuni 250 °C.)	649-366-00-9	270-991-4	68513-02-0	P
Tööstusbensiin (nafta), aurufaasis krakitud keskmine aromaatne; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 220 °C.)	649-367-00-4	271-138-9	68516-20-1	P
Tööstusbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud lai fraktsioon otsedestillatsioonist; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis pärineb laiafraktsioonilise otsedestillatsiooni tööstusbensiini töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt perkolatsioonprotsessil, kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 220 °C.)	649-368-00-X	271-262-3	68527-21-9	P
Tööstusbensiin (nafta), pleekmullaga töödeldud kerge fraktsioon otsedestillatsioonist; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis pärineb kerge otsedestillatsiooni tööstusbensiini töötlemisest loodusliku või modifitseeritud saviga tavaliselt perkolatsioonprotsessil, kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ja lisandeid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 93 °C kuni 180 °C.)	649-369-00-5	271-263-9	68527-22-0	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge aurufaasis krakitud, aromaatne; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 110 °C kuni 165 °C.)	649-370-00-0	271-264-4	68527-23-1	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge aurufaasis krakitud, debenseenitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 218 °C.)	649-371-00-6	271-266-5	68527-26-4	P
Tööstusbensiin (nafta), aromaatikat sisaldav; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata	649-372-00-1	271-635-0	68603-08-7	P
Bensiin, pürolüüs, butaanieemaldamisseadme jääkfraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse propaanieraldamisseadme põhjajääkide fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C5.)	649-373-00-7	271-726-5	68606-10-0	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge, demerkaptaanitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftadestillaadi demerkaptaanimisprotsessil merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite eraldamiseks. Koosneb peamiselt küllastunud ja küllastumata süsivesinikest, valdavalt C3 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes – 20 °C kuni 100 °C.)	649-374-00-2	272-206-0	68783-66-4	P
Loodusliku gaasi kondensaadid; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis eraldub või kondenseerub looduslikust gaasist transportimisel ning võetakse puurkaevust ja/või tootmisest, kogumisest, sügavatest ülekande- ja jaotustorustikest, skraberitest jne. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C8.)	649-375-00-8	272-896-3	68919-39-1	J
Destillaadid (nafta), tööstusbensiini stabiliseerimisseade; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib tööstusbensiini unifitseerimisseadme produktide lahutamisel. Koosneb küllastunud alifaatsetest süsivesinikest, valdavalt C2 kuni C6.)	649-376-00-3	272-932-8	68921-09-5	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge katalüütiliselt reformitud, aromaatikavaba fraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis jääb järele aromaatsete ühendite selektiivsel absorptsioonil katalüütiliselt reformitud kergest tööstusbensiinist. Koosneb peamiselt parafiinsetest ja tsüklilistest ühenditest, valdavalt C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 66 °C kuni 121 °C.)	649-377-00-9	285-510-3	85116-59-2	P
Bensiin; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis koosneb peamiselt parafiinidest, tsükloparafiinidest, aromaatsetest ja olefiinsetest süsivesinikest, valdavalt üle C3, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 260 °C.)	649-378-00-4	289-220-8	86290-81-5	P
Aromaatsed süsivesinikud, C7-8, dealküülimisproduktid, destillatsioonijäägid; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata	649-379-00-X	292-698-0	90989-42-7	P
Süsivesinikud, C4-6, pentaanieemaldamiskolonni kerge fraktsioon, aromaatsed hüdrogeenitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena pentaanieemaldamiskolonnist enne aromaatsete voogude hüdrogeenimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C6, enamasti pentaanid ja penteenid, ning on keemistemperatuuriga umbes 25 °C kuni 40 °C.)	649-380-00-5	295-298-4	91995-38-9	P
Destillaadid (nafta), konstantsel temperatuuril töödeldud, aurufaasis krakitud tööstusbensiin, C5-rikas; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse konstantsel temperatuuril töödeldud aurufaasis krakitud tööstusbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest C4 kuni C6, valdavalt C5.)	649-381-00-0	295-302-4	91995-41-4	P
Ekstraktid (nafta), katalüütiliselt reformitud kerge tööstusbensiin; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina katalüütiliselt reformitud naftafraktsiooni solventekstraktsioonist. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 100 °C kuni 200 °C.)	649-382-00-6	295-331-2	91995-68-5	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge hüdrodesulfureeritud, dearomatiseeritud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud naftafraktsioonide destillatsioonil. Koosneb peamiselt C7 parafiinidest ja tsükloparafiinidest keemistemperatuuriga umbes 90 °C kuni 100 °C.)	649-383-00-1	295-434-2	92045-53-9	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge, C5-rikas, demerkaptaanitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini allutamisel demerkaptaanimisprotsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C5, enamasti C5, ning on keemistemperatuuriga umbes – 10 °C kuni 35 °C.)	649-384-00-7	295-442-6	92045-60-8	P
Süsivesinikud, C8-11, tööstusbensiini krakkimisseadmest, tolueenifraktsioon; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud tööstusbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C8 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 130 °C kuni 205 °C.)	649-385-00-2	295-444-7	92045-62-0	P
Süsivesinikud, C4-11, tööstusbensiini krakkimisseadmest; aromaatikavaba; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse eelhüdrogeenitud krakitud tööstusbensiinist pärast benseeni ja tolueeni sisaldavate fraktsioonide ning kõrgemalt keeva fraktsiooni väljadestilleerimist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 205 °C.)	649-386-00-8	295-445-2	92045-63-1	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge konstantsel temperatuuril töödeldud, aurufaasis krakitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud tööstusbensiini fraktsioonimisel pärast konstantsel temperatuuril töötlemist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C4 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 0 °C kuni 80 °C.)	649-387-00-3	296-028-8	92201-97-3	P
Destillaadid (nafta), C6-rikas; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest C5 kuni C7, C6-rikas, ning on keemistemperatuuriga umbes 60 °C kuni 70 °C.)	649-388-00-9	296-903-4	93165-19-6	P
Bensiin, pürolüüs, hüdrogeenitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Destillatsioonifraktsioon pürolüüsbensiini hüdrogeenimisest, keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 200 °C.)	649-389-00-4	302-639-3	94114-03-1	P
Destillaadid (nafta), aurufaasis krakitud, C8-12 fraktsioon, polümeeritud, kerge destillaat; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud naftadestillaatide C8-12 polümeeritud fraktsiooni destillatsioonil. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C8 kuni C12.)	649-390-00-X	305-750-5	95009-23-7	P
Ekstraktid (nafta); raske lahustibensiin, saviga töödeldud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta raske lahustibensiiniekstrakti töötlemisel pleekmullaga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C10, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 180 °C.)	649-391-00-5	308-261-5	97926-43-7	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge aurufaasis krakitud, debenseenitud, termiliselt töödeldud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse debenseenitud kerge aurufaasis krakitud raskbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C7 kuni C12, ning on keemistemperatuuriga umbes 95 °C kuni 200 °C.)	649-392-00-0	308-713-1	98219-46-6	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge aurufaasis krakitud, termiliselt töödeldud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge aurufaasis krakitud raskbensiini töötlemisel ja destilleerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C6, ning on keemistemperatuuriga umbes 35 °C kuni 80 °C.)	649-393-00-6	308-714-7	98219-47-7	P
Destillaadid (nafta), C7-9, C8-rikas, hüdrodesulfureeritud, dearomatiseeritud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse nafta kerge fraktsiooni destillatsioonil, hüdrodesulfureeritud ja dearomatiseeritud. Koosneb peamiselt süsivesinikest C7 kuni C9, valdavalt C8 parafiinid ja tsükloparafiinid, keemistemperatuuriga umbes 120 °C kuni 130 °C.)	649-394-00-1	309-862-5	101316-56-7	P
Süsivesinikud, C6-8, hüdrogeenitud sorptsioon-dearomatiseeritud, tolueeni rafinatsioon; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse tolueeni sorbeerimisel süsivesinike fraktsioonist, mis pärineb krakitud ja katalüütiliselt hüdrogeenitud bensiinist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C6 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 80 °C kuni 135 °C.)	649-395-00-7	309-870-9	101316-66-9	P
Tööstusbensiin (nafta), hüdrodesulfureeritud laiafraktsiooniline õlikoksistamisseadme destillaat; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrodesulfureeritud koksistamisseadme destillaadi fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C11, ning on keemistemperatuuriga umbes 23 °C kuni 196 °C.)	649-396-00-2	309-879-8	101316-76-1	P
Tööstusbensiin (nafta), kerge demerkaptaanitud; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raskbensiini allutamisel demerkaptaanimisprotsessile merkaptaanide konverteerimiseks või happeliste lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C5 kuni C8, ning on keemistemperatuuriga umbes 20 °C kuni 130 °C.)	649-397-00-8	309-976-5	101795-01-1	P
Süsivesinikud, C3-6, C5-rikas, aurufaasis krakitud tööstusbensiin; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasis krakitud tööstusbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest C3 kuni C6, valdavalt C5.)	649-398-00-3	310-012-0	102110-14-5	P
Süsivesinikud, C5-rikas, ditsüklopentadieeni sisaldav; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt C5 süsivesinikest ja ditsüklopentadieenist ning on keemistemperatuuriga umbes 30 °C kuni 170 °C.)	649-399-00-9	310-013-6	102110-15-6	P
Jäägid (nafta), kerged aurufaasis krakitud, aromaatsed; madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise või sarnaste protsesside produktide destillatsioonil pärast väga kergete produktide eraldamist, mille tulemuseks on C5 ja üle selle süsivesinikke sisaldav jääk. Koosneb valdavalt aromaatsetest süsivesinikest üle C5 ning keeb üle umbes 40 °C juures.)	649-400-00-2	310-057-6	102110-55-4	P
Süsivesinikud, C ≥ 5, C5-6-rikas, madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata	649-401-00-8	270-690-8	68476-50-6	P
Süsivesinikud, C5-rikas, madalalt keev tööstusbensiin — määratlemata	649-402-00-3	270-695-5	68476-55-1	P
Aromaatsed süsivesinikud, C8-10; kergõli redestillaat, kõrge keemistemperatuuriga	649-403-00-9	292-695-4	90989-39-2	P
Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C9 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 400 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal bitsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-435-00-3	265-060-4	64741-59-9
Destillaadid (nafta), keskmised katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimsprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C30, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 450 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal tritsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-436-00-9	265-062-5	64741-60-2
Destillaadid (nafta), kerged termiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisprotsessi produktide destillatsioonil. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest, valdavalt C10 kuni C22, ning on keemistemperatuuriga umbes 160 °C kuni 370 °C.)	649-438-00-X	265-084-5	64741-82-8
Destillaadid (nafta), kerged hüdrodesulfureeritud katalüütiliselt krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete katalüütiliselt krakitud destillaatide hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C9 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 400 °C. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal bitsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.)	649-439-00-5	269-781-5	68333-25-5
Destillaadid (nafta), kerge aurufaasis krakitud tööstusbensiin; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide korduval destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C10–C18.)	649-440-00-0	270-662-5	68475-80-9
Destillaadid (nafta), krakitud aurufaasis krakitud naftadestillaadid; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib destilleerides krakitud aurufaasis krakitud destillaati ja/või selle fraktsioonimisprodukte. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C10 kuni madala molekulmassiga polümeerideni.)	649-441-00-6	270-727-8	68477-38-3
Gaasiõlid (nafta), aurufaasis krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib aurufaasilise krakkimise produktide destillatsioonil. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C9, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-442-00-1	271-260-2	68527-18-4
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud termiliselt krakitud keskmised; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse termilise krakkimisseadme hüdrodesulfureeritud lähtedestillaatide fraktsioonimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C11 kuni C25, ning on keemistemperatuuriga umbes 205 °C kuni 400 °C.)	649-443-00-7	285-505-6	85116-53-6
Gaasiõlid (nafta), termiliselt krakitud, hüdrodesulfureeritud; krakitud gaasiõli	649-444-00-2	295-411-7	92045-29-9
Jäägid (nafta), hüdrogeenitud aurufaasis krakitud tööstusbensiin; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkfraktsioonina hüdrogeenitud aurufaasis krakitud tööstusbensiini destillatsioonil. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 350 °C.)	649-445-00-8	295-514-7	92062-00-5
Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud tööstusbensiini destillatsioonijääk; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kolonni põhjast tööstusbensiini kõrgtemperatuurse aurufaasilise krakkimise jääkvedelike separeerimisel. Keemistemperatuur on umbes 147 °C kuni 300 °C ning annab valmisõli viskoossusega 18 10-6 m2·s-1 50 °C juures.)	649-446-00-3	295-517-3	92062-04-9
Destillaadid (nafta), kerged katalüütiliselt krakitud, termiliselt lagundatud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilise krakkimise produktide destillatsioonil ning mida on kasutatud soojuskandjana. Koosneb peamiselt süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 190 °C kuni 340 °C. Sisaldab tõenäoliselt orgaanilisi väävliühendeid.)	649-447-00-9	295-991-1	92201-60-0
Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud, konstantsel temperatuuril töödeldud tööstusbensiin; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jäägina aurufaasis krakitud, konstantsel temperatuuril töödeldud tööstusbensiini destillatsioonist, ning mis on keemistemperatuuriga umbes 150 °C kuni 350 °C.)	649-448-00-4	297-905-8	93763-85-0
Gaasiõlid (nafta), kerge vaakum, termiliselt krakitud hüdrodesulfureeritud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerges vaakumis termiliselt krakitud nafta katalüütilisel hüdrodesulfureerimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C14 kuni C20, ning on keemistemperatuuriga umbes 270 °C kuni 370 °C.)	649-450-00-5	308-278-8	97926-59-5
Destillaadid (nafta), hüdrodesulfureeritud keskmine fraktsioon koksistamisseadmest; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib hüdrodesulfureeritud koksistamisseadme lähtedestillaatide fraktsioonimisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C12 kuni C21, ning on keemistemperatuuriga umbes 200 °C kuni 360 °C.)	649-451-00-0	309-865-1	101316-59-0
Destillaadid (nafta), rasked aurufaasis krakitud; krakitud gaasiõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aurufaasilise krakkimise raskete jääkide destillatsioonil. Koosneb peamiselt tugevalt alküülitud rasketest aromaatsetest süsivesinikest keemistemperatuuriga umbes 250 °C kuni 400 °C.)	649-452-00-6	309-939-3	101631-14-5
Destillaadid (nafta), rasked hüdrokrakitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, hüdrokrakkimise produktide destillatsioonist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C39, ning on keemistemperatuuriga umbes 260 °C kuni 600 °C.)	649-453-00-1	265-077-7	64741-76-0	L
Destillaadid (nafta), solventrafineeritud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-454-00-7	265-090-8	64741-88-4	L
Destillaadid (nafta), solventrafineeritud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-455-00-2	265-091-3	64741-89-5	L
Jääkõlid (nafta), asfalteenid lahusega eemaldatud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustuva fraktsioonina jäägist C3-C4-solvendiga asfalteenide eemaldamisel. Koosneb süsivesinikest valdavalt üle C25 ning keeb üle umbes 400 °C.)	649-456-00-8	265-096-0	64741-95-3	L
Destillaadid (nafta), solvent-rafineeritud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-457-00-3	265-097-6	64741-96-4	L
Destillaadid (nafta), solvent-rafineeritud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse rafinaadina solventekstraktsioonprotsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-458-00-9	265-098-1	64741-97-5	L
Jääkõlid (nafta), solvent-rafineeritud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lahustumatu fraktsioonina jäägi solventrafineerimisest, kasutades polaarset orgaanilist solventi nagu fenool või furfuraal. Koosneb süsivesinikest valdavalt üle C25 ning keeb üle umbes 400 °C.)	649-459-00-4	265-101-6	64742-01-4	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-460-00-X	265-137-2	64742-36-5	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-461-00-5	265-138-8	64742-37-6	L
Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõli töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest valdavalt üle C25 ning keeb üle umbes 400 °C.)	649-462-00-0	265-143-5	64742-41-2	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-463-00-6	265-146-1	64742-44-5	L
Destillaadid (nafta), pleekmullaga töödeldud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel kas loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-464-00-1	265-147-7	64742-45-6	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-465-00-7	265-155-0	64742-52-5	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-466-00-2	265-156-6	64742-53-6	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-467-00-8	265-157-1	64742-54-7	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-468-00-3	265-158-7	64742-55-8	L
Destillaadid (nafta), solvent-deparafiinitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist solventkristallisatsioonil normaalsete parafiinide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-469-00-9	265-159-2	64742-56-9	L
Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vesinikuga töötlemisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C25, ning keeb üle umbes 400 °C.)	649-470-00-4	265-160-8	64742-57-0	L
Jääkõlid (nafta), solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse jääkõlist solventkristallisatsioonil pikkade hargnenud ahelaga süsivesinike eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt üle C25, ning keeb üle umbes 400 °C.)	649-471-00-X	265-166-0	64742-62-7	L
Destillaadid (nafta), solvent-deparafiinitud rasked nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist solventkristallisatsioonil normaalsete parafiinide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, ning moodustab valmisõli viskoossusega mitte vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-472-00-5	265-167-6	64742-63-8	L
Destillaadid (nafta), solvent-deparafiinitud kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist solventkristallisatsioonil normaalsete parafiinide eraldamisel. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-473-00-0	265-168-1	64742-64-9	L
Destillaadid (nafta), solvent-deparafiinitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsioonist solventkristallisatsioonil normaalsete parafiinide eraldamisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega mitte vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-474-00-6	265-169-7	64742-65-0	L
Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-475-00-1	265-172-3	64742-68-3	L
Nafteensed õlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-476-00-7	265-173-9	64742-69-4	L
Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-477-00-2	265-174-4	64742-70-7	L
Parafiinõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-478-00-8	265-176-5	64742-71-8	L
Nafteensed õlid (nafta), kompleksselt deparafiinitud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hargnemata ahelaga parafiinsete süsivesinike eraldamisel tahke ainena töötlemisel sellise agendiga nagu karbamiid. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-479-00-3	265-179-1	64742-75-2	L
Nafteensed õlid (nafta), kompleksselt deparafiinitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse katalüütilisest deparafiinimisprotsessist. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-480-00-9	265-180-7	64742-76-3	L
Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad, kõrge viskoossusega; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli, raske vaakumgaasiõli ja solventdeasfalteenitud jääkõli hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 112 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-481-00-4	276-736-3	72623-85-9	L
Määrdeõlid (nafta), C15-30, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli ja raske vaakumgaasiõli hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 15 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-482-00-X	276-737-9	72623-86-0	L
Määrdeõlid (nafta), C20-50, hüdrogeenitud neutraalsed õlil baseeruvad; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumgaasiõli, raske vaakumgaasiõli ja solventdeasfalteenitud jääkõli hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul kaheastmelises protsessis, kus deparafiinimine toimub kahe astme vahel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 32 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt suurel hulgal küllastunud süsivesinikke.)	649-483-00-5	276-738-4	72623-87-1	L
Määrdeõlid (nafta); baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse solventekstraktsioonist ja deparafiinimisest. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C50.)	649-484-00-0	278-012-2	74869-22-0	L
Destillaadid (nafta), kompleksselt deparafiinitud rasked parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske parafiinse destillaadi deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega 19 10-6 m2·s-1 või rohkem 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-485-00-6	292-613-7	90640-91-8	L
Destillaadid (nafta), kompleksselt deparafiinitud kerged parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge parafiinse destillaadi deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C12 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vähem kui 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Sisaldab suhteliselt vähesel määral normaalahelaga parafiine.)	649-486-00-1	292-614-2	90640-92-9	L
Destillaadid (nafta), solvent-deparafiinitud rasked parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud raske parafiinse destillaadi töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50.)	649-487-00-7	292-616-3	90640-94-1	L
Süsivesinikud, C20-50, solvent-deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib deparafiinitud raske parafiinse destillaadi hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50.)	649-488-00-2	292-617-9	90640-95-2	L
Destillaadid (nafta), solvent-deparafiinitud kerged parafiinsed, pleekmullaga töödeldud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud kerge parafiinse destillaadi töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30.)	649-489-00-8	292-618-4	90640-96-3	L
Destillaadid (nafta), solvent-deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib deparafiinitud kerge parafiinse destillaadi hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30.)	649-490-00-3	292-620-5	90640-97-4	L
Jääkõlid (nafta), hüdrogeenitud solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-491-00-9	292-656-1	90669-74-2	L
Jääkõlid (nafta), katalüütiliselt deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-492-00-4	294-843-3	91770-57-9	L
Destillaadid (nafta), deparafiinitud rasked parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud destillaadi intensiivsel hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C25 kuni C39, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 44 10-6 m2·s-1 50 °C juures.)	649-493-00-X	295-300-3	91995-39-0	L
Destillaadid (nafta), deparafiinitud kerged parafiinsed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud destillaadi intensiivsel hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt küllastunud süsivesinikest, valdavalt C21 kuni C29, moodustades valmisõli viskoossusega ligikaudu 13 10-6 m2·s-1 50 °C juures.)	649-494-00-5	295-301-9	91995-40-3	L
Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud solvent-rafineeritud, deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega vedelate süsivesinike segu, mis saadakse deparafiinitud hüdrokrakitud solvent-rafineeritud naftadestillaatide rekristallisatsioonil.)	649-495-00-0	295-306-6	91995-45-8	L
Destillaadid (nafta), solvent-rafineeritud kerged nafteensed, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse naftafraktsiooni hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul ning eemaldades aromaatsed süsivesinikud solventekstraktsioonil. Koosneb peamiselt nafteensetest süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 13-15 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-496-00-6	295-316-0	91995-54-9	L
Määrdeõlid (nafta), C17-35, solvent-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata	649-497-00-1	295-423-2	92045-42-6	L
Määrdeõlid (nafta), hüdrokrakitud mittearomaatsed solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-498-00-7	295-424-8	92045-43-7	L
Jääkõlid (nafta), hüdrokrakitud happega töödeldud solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib happega töödeldud hüdrokrakitud raskete parafiinide destillatsioonijäägist parafiinide eraldamisel solvendiga ning mis keeb üle umbes 380 °C.)	649-499-00-2	295-499-7	92061-86-4	L
Parafiinõlid (nafta), rasked solvent-rafineeritud deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse väävlit sisaldavast parafiinsest toornaftast. Koosneb peamiselt solventrafineeritud deparafiinitud määrdeõlist viskoossusega 65 10-6 m2·s-1 50 °C juures.)	649-500-00-6	295-810-6	92129-09-4	L
Määrdeõlid (nafta), baasõlid, parafiinsed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse toornafta rafineerimisel. Koosneb peamiselt aromaatsetest ühenditest, nafteenidest ning parafiinidest, moodustades valmisõli viskoossusega 23 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-501-00-1	297-474-6	93572-43-1	L
Süsivesinikud, hüdrokrakitud parafiinsed destillatsioonijäägid, solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-502-00-7	297-857-8	93763-38-3	L
Süsivesinikud, C20-50, jääkõli hüdrogeenimine, vaakumdestillaat; baasõli — määratlemata	649-503-00-2	300-257-1	93924-61-9	L
Destillaadid (nafta), rasked solvent-rafineeritud hüdrogeenitud; hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata	649-504-00-8	305-588-5	94733-08-1	L
Destillaadid (nafta), solvent-rafineeritud hüdrokrakitud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta jäägi solvent-dearomaatimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C18 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 450 °C.)	649-505-00-3	305-589-0	94733-09-2	L
Määrdeõlid (nafta), C18-40, solvent-deparafiinitud hüdrokrakitud destillaatõli; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta destillatsioonijäägi solvent-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C18 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 550 °C.)	649-506-00-9	305-594-8	94733-15-0	L
Määrdeõlid (nafta), C18-40, solvent-deparafiinitud hüdrogeenitud rafinaatide destillaatõli; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud naftadestillaadist solvent-ekstraktsioonil saadud hüdrogeenitud rafinaadi solvent-deparafiinimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C18 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 550 °C.)	649-507-00-4	305-595-3	94733-16-1	L
Süsivesinikud, C13-30, aromaatikarikas, solvent-ekstraheeritud nafteenne destillaat; baasõli — määratlemata	649-508-00-X	305-971-7	95371-04-3	L
Süsivesinikud, C16-32, aromaatikarikas, solvent-ekstraheeritud nafteenne destillaat; baasõli — määratlemata	649-509-00-5	305-972-2	95371-05-4	L
Süsivesinikud, C37-68, deparafiinitud deasfalteenitud hüdrogeenitud vaakumdestillatsioonijäägid; baasõli — määratlemata	649-510-00-0	305-974-3	95371-07-6	L
Süsivesinikud, C37-65, deasfalteenitud hüdrogeenitud vaakumdestillatsioonijäägid; baasõli — määratlemata	649-511-00-6	305-975-9	95371-08-7	L
Destillaadid (nafta), hüdrokrakitud solvent-rafineeritud kerged; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrokrakitud nafta destillaadi töötlemisel solvendiga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C18 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 370 °C kuni 450 °C.)	649-512-00-1	307-010-7	97488-73-8	L
Destillaadid (nafta), hüdrogeenitud solvent-rafineeritud rasked; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse hüdrogeenitud nafta destillaadi töötlemisel solvendiga. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C19 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 390 °C kuni 550 °C.)	649-513-00-7	307-011-2	97488-74-9	L
Määrdeõlid (nafta), C18-27; hüdrokrakitud solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata	649-514-00-2	307-034-8	97488-95-4	L
Süsivesinikud, C17-30, hüdrogeenitud, solvent-deasfalteenitud atmosfäärse destillatsiooni jääk, kerged fraktsioonid; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena solvent-deasfalteenitud jäägi katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C17 kuni C30, ning on keemistemperatuuriga umbes 300 °C kuni 400 °C. Moodustab valmisõli viskoossusega 4 10-6 m2·s-1 100 °C juures.)	649-515-00-8	307-661-7	97675-87-1	L
Süsivesinikud, C17-40, hüdrogeenitud, solvent-deasfalteenitud destillatsioonijääk, kerged vaakumdestillatsiooni fraktsioonid; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse esimeste jooksudena solvent-deasfalteenitud jäägi viskoossusega 8 10-6 m2·s-1 umbes 100 °C juures, katalüütilise hüdrogeenimise jääkvedelike vaakumdestillatsioonist. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C17 kuni C40, ning on keemistemperatuuriga umbes 300 °C kuni 500 °C.)	649-516-00-3	307-755-8	97722-06-0	L
Süsivesinikud, C13-27, solventekstraheeritud, kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 9.5 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C13 kuni C27, ning on keemistemperatuuriga umbes 240 °C kuni 400 °C.)	649-517-00-9	307-758-4	97722-09-3	L
Süsivesinikud, C14-29, solventekstraheeritud, kerged nafteensed; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse aromaatsete ühendite ekstraheerimisel kergest nafteensest destillaadist viskoossusega 16 10-6 m2·s-1 40 °C juures. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C14 kuni C29, ning on keemistemperatuuriga umbes 250 °C kuni 425 °C.)	649-518-00-4	307-760-5	97722-10-6	L
Süsivesinikud, C27-42, dearomaaditud; baasõli — määratlemata	649-519-00-X	308-131-8	97862-81-2	L
Süsivesinikud, C17-30 hüdrogeenitud destillaadid, kerged fraktsioonid; baasõli — määratlemata	649-520-00-5	308-132-3	97862-82-3	L
Süsivesinikud, C27-45, nafteenne vaakumdestillaat; baasõli — määratlemata	649-521-00-0	308-133-9	97862-83-4	L
Süsivesinikud, C27-45, dearomaaditud; baasõli — määratlemata	649-522-00-6	308-287-7	97926-68-6	L
Süsivesinikud, C20-58, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata	649-523-00-1	308-289-8	97926-70-0	L
Süsivesinikud, C27-42, nafteensed; baasõli — määratlemata	649-524-00-7	308-290-3	97926-71-1	L
Jääkõlid (nafta), aktiivsöega töödeldud, solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse solvent-deparafiinitud nafta jääkõlide töötlemisel aktiivsöega kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid.)	649-525-00-2	309-710-8	100684-37-5	L
Jääkõlid (nafta), pleekmullaga töödeldud, solvent-deparafiinitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse solvent-deparafiinitud nafta jääkõlide töötlemisel pleekmullaga kõrvaldamaks polaarsete ühendite jälgi ning lisandeid.)	649-526-00-8	309-711-3	100684-38-6	L
Määrdeõlid (nafta), C25, solvent-ekstraheeritud, deasfalteenitud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse vaakumdestillatsiooni jääkide solventekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt üle C25, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 32 10-6 m2·s-1 kuni 37 10-6 m2·s-1 100 °C juures.)	649-527-00-3	309-874-0	101316-69-2	L
Määrdeõlid (nafta), C17-32, solvent-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide solventekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C17 kuni C32, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 17 10-6 m2·s-1 kuni 23 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-528-00-9	309-875-6	101316-70-5	L
Määrdeõlid (nafta), C20-35, solvent-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide solventekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C35, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 37 10-6 m2·s-1 kuni 44 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-529-00-4	309-876-1	101316-71-6	L
Määrdeõlid (nafta), C24-50, solvent-ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud; baasõli — määratlemata (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse atmosfäärse destillatsiooni jääkide solventekstraktsioonil ja hüdrogeenimisel. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C24 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vahemikus 16 10-6 m2·s-1 kuni 75 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-530-00-X	309-877-7	101316-72-7	L
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, aromaatikat sisaldav; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Aromaatne kontsentraat, mis saadakse vee lisamisel raske nafteense destillaatlahusti ekstraktile ja ekstraheerimislahustile.)	649-531-00-5	272-175-3	68783-00-6	L
Ekstraktid (nafta), solvent-rafineeritud raske parafiinne destillaatlahusti, aromaatseid ühendeid sisaldav; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina solvent-rafineeritud raske parafiinse destillaadi re-ekstraktsioonil. Koosneb küllastunud ja aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50.)	649-532-00-0	272-180-0	68783-04-0	L
Ekstraktid (nafta), rasked parafiinsed destillaadid, solvent-deasfalteenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina raske parafiinse destillaadi solvent-ekstraktsioonil.)	649-533-00-6	272-342-0	68814-89-1	L
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse raske nafteense destillaatlahusti ekstrakti hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega vähemalt 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-534-00-1	292-631-5	90641-07-9	L
Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib raske parafiinse destillaatlahusti ekstrakti hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C21 kuni C33, ning on keemistemperatuuriga umbes 350 °C kuni 480 °C.)	649-535-00-7	292-632-0	90641-08-0	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib kerge parafiinse destillaatlahusti ekstrakti hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C17 kuni C26, ning on keemistemperatuuriga umbes 280 °C kuni 400 °C.)	649-536-00-2	292-633-6	90641-09-1	L
Ekstraktid (nafta), hüdrogeenitud parafiinne kerge destillaatlahusti,; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse ekstraktina keskmise parafiinse ülemise lahustifraktsiooni destillaadi solventekstraktsioonil ning mida hüdrogeenitakse katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C16 kuni C36.)	649-537-00-8	295-335-4	91995-73-2	L
Ekstraktid (nafta), kerge nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse solventekstraktsiooni ekstrakti hüdrogeenimisel katalüsaatori juuresolekul tingimustel peamiselt väävliühendite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C30. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 kondenseerunud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.)	649-538-00-3	295-338-0	91995-75-4	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, happega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide solventekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, mis läheb väävelhappega rafineerimisele. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C16 kuni C32.)	649-539-00-9	295-339-6	91995-76-5	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge parafiinse destillaadi solventekstraktsioonil ning töödeldakse vesinikuga orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis eemaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C40, moodustades valmisõli viskoossusega üle 10-5 m2·s-1 40 °C juures.)	649-540-00-4	295-340-1	91995-77-6	L
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, hüdrogeenitud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli solventekstraktsioonil ning töödeldakse vesinikuga katalüsaatori juuresolekul. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C13 kuni C30.)	649-541-00-X	295-342-2	91995-79-8	L
Ekstraktid (nafta), raske parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis tekib naftafraktsiooni töötlemisel loodusliku või modifitseeritud saviga kas kontakt- või perkolatsioonprotsessil kõrvaldamaks polaarsete komponentide jälgi ja lisandeid. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50. Sisaldab tõenäoliselt 5 või rohkem massiprotsenti 4 kuni 6 tsükliga aromaatseid süsivesinikke.)	649-542-00-5	296-437-1	92704-08-0	L
Ekstraktid (nafta), raske nafteenne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis kõrvaldatakse. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega üle 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-543-00-0	297-827-4	93763-10-1	L
Ekstraktid (nafta), solvent-deparafiinitud raske parafiinne destillaatlahusti, hüdrodesulfureeritud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse solvent-deparafiinitud lähtenafta hüdrogeenimisel orgaanilise väävli konverteerimiseks vesiniksulfiidiks, mis eemaldatakse. Koosneb peamiselt süsivesinikest, valdavalt C15 kuni C50, moodustades valmisõli viskoossusega üle 19 10-6 m2·s-1 40 °C juures.)	649-544-00-6	297-829-5	93763-11-2	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, aktiivsöega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide solventekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, töödeldud aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C16 kuni C32.)	649-545-00-1	309-672-2	100684-02-4	L
Ekstraktid (nafta), kerge parafiinne destillaatlahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kergete parafiinsete ülemise naftafraktsiooni destillaatide solventekstraktsiooni ekstrakti destillatsioonifraktsioonina, töödeldud pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C16 kuni C32.)	649-546-00-7	309-673-8	100684-03-5	L
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, aktiivsöega töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli solventekstraktsioonil ning töödeldud aktiivsöega polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C13 kuni C30.)	649-547-00-2	309-674-3	100684-04-6	L
Ekstraktid (nafta), kerge vaakumgaasiõli lahusti, pleekmullaga töödeldud; destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse kerge vaakumnaftagaasiõli solventekstraktsioonil ning töödeldud pleekmullaga polaarsete ühendite jälgede ja lisandite kõrvaldamiseks. Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, valdavalt C13 kuni C30.)	649-548-00-8	309-675-9	100684-05-7	L
Parafiinõli (nafta); parafiinõli (Keerulise koostisega süsivesinike segu, mis saadakse õlifraktsioonina lahusti õlitustamisest või vaha “higistamisest”. Koosneb peamiselt hargnenud ahelaga süsivesinikest, valdavalt C20 kuni C50.)	649-549-00-3	265-171-8	64742-67-2	L
Parafiinõli (nafta), hüdrogeenitud; parafiinõli	649-550-00-9	295-394-6	92045-12-0	L
Tulekindlad keraamilised kiud; eriotstarbelised kiud, välja arvatud need, mis on näidatud mujal direktiivi 67/548/EMÜ I lisas; [sünteetilised juhusuunalised klaaskiud (silikaatkiud), mille leelisoksiidide ja leelismuldoksiidide (Na2O + K2O + CaO + MgO + BaO) sisaldus ei ole suurem kui 18 % massist]	650-017-00-8			R

3. liide

Punkt 29 — Mutageensed ained: 1. kategooria

4. liide

Punkt 29 — Mutageensed ained: 2. kategooria

Ained	Indeksinumber	EÜ number	CAS number	Märku-sed
Heksametüülfosfortriamiid; heksametüülfosforamiid	015-106-00-2	211-653-8	680-31-9
Dietüülsulfaat	016-027-00-6	200-589-6	64-67-5
Kaaliumdikromaat	024-002-00-6	231-906-6	7778-50-9
Ammooniumdikromaat	024-003-00-1	232-143-1	7789-09-5
Naatriumdikromaat	024-004-00-7	234-190-3	10588-01-9
Naatriumdikromaat-dihüdraat	024-004-01-4	234-190-3	7789-12-0
Kromüüldikloriid; kroomoksükloriid	024-005-00-2	239-056-8	14977-61-8
Kaaliumkromaat	024-006-00-8	232-140-5	7789-00-6
Naatriumkromaat	024-018-00-3	231-889-5	7775-11-3	E
Kaadmiumfluoriid	048-006-00-2	232-222-0	7790-79-6
Kaadmiumkloriid	048-008-00-3	233-296-7	10108-64-2
Butaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [1]	601-004-01-8	203-448-7 [1]	106-97-8 [1]	C, S
isobutaan [sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (203-450-8)] [2]	601-004-01-8	20-857-2 [2]	75-28-5 [2]	C, S
1,3-butadieen buta-1,3-dieen	601-013-00-X	203-450-8	106-99-0	D
Benso[a]püreen; benso[d,e,f]krüseen	601-032-00-3	200-028-5	50-32-8
1,2-dibromo-3-kloropropaan	602-021-00-6	202-479-3	96-12-8
Etüleenoksiid; oksiraan	603-023-00-X	200-849-9	75-21-8
Propüleenoksiid; 1,2-epoksüpropaan; metüüloksiraan	603-055-00-4	200-879-2	75-56-9	E
2,2'-bioksiraan; 1,2:3,4-diepoksübutaan	603-060-00-1	215-979-1	1464-53-5
Metüülakrüül-amidometoksüatsetaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)	607-190-00-X	401-890-7	77402-03-0
Metüülakrüül-amidoglükolaat (akrüülamiidisisaldus ≥ 0,1 %)	607-210-00-7	403-230-3	77402-05-2
Etüleenimiin; asiridiin	613-001-00-1	205-793-9	151-56-4
1,3,5-tris-(oksiranüülmetüül)-1,3,5-triasiin-2,4,6(1H,3H,5H)-trioon; TGIC	615-021-00-6	219-514-3	2451-62-9
Akrüülamiid	616-003-00-0	201-173-7	79-06-1
1,3,5-tris-[(2S ja 2R)-2,3-epoksüpropüül]-1,3,5-triasiin-2,4,6-(1H,3H,5H)-trioon	616-091-00-0	423-400-0	59653-74-6	E

5. liide

Punkt 30 — Reproduktiivtoksilised ained: 1. kategooria

Ained	Indeksinumber	EÜ number	CAS number	Märku-sed
Süsinikmonooksiid	006-001-00-2	211-128-3	630-08-0
Pliiheksafluorosilikaat	009-014-00-1	247-278-1	25808-74-6
Pliiühendid, välja arvatud mujal loetelus määratletud	082-001-00-6
Alküülpliid	082-002-00-1
Pliiasiid	082-003-00-7	236-542-1	13424-46-9
Pliikromaat	082-004-00-2	231-846-0	7758-97-6
Pliidiatsetaat	082-005-00-8	206-104-4	301-04-2
Pliifosfaat	082-006-00-3	231-205-5	7446-27-7
Pliiatsetaat	082-007-00-9	215-630-3	1335-32-6
Plii(II)metaansulfonaat	082-008-00-4	401-750-5	17570-76-2
C.I. pigment kollane 34; (aine on identifitseeritud Värvide Indeksis numbriga C.I. 77603.)	082-009-00-X	215-693-7	1344-37-2
C.I. pigment punane 104; (aine on identifitseeritud Värvide Indeksis numbriga C.I. 77605.)	082-010-00-5	235-759-9	12656-85-8
Pliivesinikarsenaat	082-011-00-0	232-064-2	7784-40-9
1,2-dibromo-3-kloropropaan	602-021-00-6	202-479-3	96-12-8
2-bromopropaan	602-085-00-5	200-855-1	75-26-3	E
Varfariin; 4-hüdroksü-3-(3-okso-1-fenüülbutüül)kumariin	607-056-00-0	201-377-6	81-81-2
Plii-2,4,6-trinitroresortsiinoksiid, pliistüfnaat	609-019-00-4	239-290-0	15245-44-0

6. liide

Punkt 30 — Reproduktiivtoksilised ained: 2. kategooria

Ained	Indeksinumber	EÜ number	CAS number	Märku-sed
6-(2-kloroetüül)- 6(2-metoksüetüül)- 2,5,7,10-tetraoksa-6-silaundekaan; etakelasiil	014-014-00-X	253-704-7	37894-46-5
Flusilasool (ISO): bis(4-fluorofenüül)-(metüül)-(1H-1,2,4-triasool-1-üülmetüül)-silaan	014-017-00-6	–	85509-19-9	E
Järgmiste ainete segu: 4-[[bis-(4-fluorofenüül)-metüülsilüül]metüül]-4H-1,2,4-triasool; 1-[[bis-(4-fluorofenüül)-metüülsilüül]metüül]-1H-1,2,4-triasool	014-019-00-7	403-250-2	–	E
Tetrakarbonüülnikkel	028-001-00-1	236-669-2	13463-39-3
Kaadmiumfluoriid	048-006-00-2	232-222-0	7790-79-6
Kaadmiumkloriid	048-008-00-3	233-296-7	10108-64-2
Benso[a]püreen; benso[d,e,f]krüseen	601-032-00-3	200-028-5	50-32-8
2-metoksüetanool; etüleenglükooli monometüüleeter; metüülglükool	603-011-00-4	203-713-7	109-86-4
2-etoksüetanool; etüleenglükooli monoetüüleeter; etüülglükool	603-012-00-X	203-804-1	110-80-5
2,3-epoksüpropaan-1-ool; glütsidool	603-063-00-8	209-128-3	556-52-5
2-metoksüpropanool	603-106-00-0	216-455-5	1589-47-5
Bis(2-metoksüetüül)eeter	603-139-00-0	203-924-4	111-96-6
R-2,3-epoksü-1-propanool	603-143-002	404-660-4	57044-25-4	E
4,4'-isobutüületülideendifenool; 2,2-bis (4'-hüdroksüfenüül)-4-metüülpentaan	604-024-00-8	401-720-1	6807-17-6
2-metoksüetüülatsetaat; etüleenglükooli monometüüleeteratsetaat; metüülglükoolatsetaat	607-036-00-1	203-772-9	110-49-6
2-metoksüetüülatsetaat; etüleenglükooli monoetüüleeteratsetaat; etüülglükoolatsetaat	607-037-00-7	203-839-2	111-15-9
2-etüülheksüül-3,5-bis(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüülmetüül-tioatsetaat	607-203-00-9	279-452-8	80387-97-9
Bis(2-metoksüetüül)ftalaat	607-228-00-5	204-212-6	117-82-8
2-metoksüpropüülatsetaat	607-251-00-0	274-724-2	70657-70-4
Fluasifop-butüül (ISO); butüül (RS)-2-[4-(5-trifluorometüül-2-püridüüloksü)fenoksü]pro-pionaat	607-304-00-8	274-125-6	69806-50-4
Vinklosoliin (ISO); N-3,5-diklorofenüül-5-metüül-5-vinüül-1,3-oksasolidiin-2,4-dioon	607-307-00-4	256-599-6	50471-44-8
Metoksüäädikhape	607-312-00-1	210-894-6	625-45-6	E
Bis(2-etüülheksüül)ftalaat; di-(2-etüülheksüül)ftalaat: DEHF	607-317-00-9	204-211-0	117-81-7
Dibutüülftalaat; DBF	607-318-00-4	201-557-4	84-74-2
(+/-) tetrahüdrofurfurüül (R)-2-[4-(6-klorokinoksaliin-2-üüloksü)fenüüloksü]propio-naat	607-373-00-4	414-200-4	119738-06-6	E
Binapakrüül (ISO); 2-sek-butüül-4,6-dinitrofenüül-3-metüülkrotonaat	609-024-00-1	207-612-9	485-31-4
Dinoseb; 6-sek-butüül-2,4-dinitrofenool	609-025-00-7	201-861-7	88-85-7
Dinosebi soolad ja estrid, välja arvatud mujal siin loetelus määratletud	609-026-00-2
Dinoterb; 2-tert-butüül-4,6-dinitrofenool	609-030-00-4	215-813-8	1420-07-1
Dinoterbi soolad ja estrid	609-031-00-X
Nitrofeen (ISO); 2,4-diklorofenüül-4-nitrofenüüleeter	609-040-00-9	217-406-0	1836-75-5
Metüül-ONN-asoksümetüülatsetaat; metüülasoksümetüülatsetaat	611-004-00-2	209-765-7	592-62-1
Tridemorf (ISO); 2,6-dimetüül-4-tridetsüülmorfoliin	613-020-00-5	246-347-3	24602-86-6
Etüleentiouurea; imidasolidiin-2-tioon; 2-imidasoliin-2-tiool	613-039-00-9	202-506-9	96-45-7
Tsükloheksimiid	613-140-00-8	200-636-0	66-81-9
Flumioksasiin (ISO); N-(7-fluoro-3,4-dihüdro-3-okso-4-prop-2-ünüül-2H-1,4-bensoksasiin-6-üül)tsükloheks-1-een-1,2-dikarboksamiid	613-166-00-X	–	103361-09-7
(2RS,3RS)-3-(2-klorofenüül)-2-(4-fluorofenüül)-[(1H-1,2,4-triasool-1-üül)-metüül]oksiraan	613-175-00-9	406-850-2	106325-08-0
N,N-dimetüülformamiid; dimetüülformamiid	616-001-00-X	200-679-5	68-12-2
N, N-dimetüülatsetamiid	616-011-00-4	204-826-4	127-19-5	E
Formamiid	616-052-00-8	200-842-0	75-12-7
N-metüülatseetamiid	616-053-00-3	201-182-6	79-16-3
N-metüülformamiid	616-056-00-X	204-624-6	123-39-7	E

7. liide

Asbesti sisaldavate toodete märgistamise erisätted

Kõikidel asbesti sisaldavatel toodetel või nende pakendil peab olema järgmiselt määratletud märgis:

a)	näidisele vastav märgis peab olema vähemalt 5 cm kõrge (H) ja 2,5 cm lai;

see peab koosnema kahest osast:

—	ülemine osa (h1 = 40 % H) sisaldab valget a-tähte mustal taustal,

—	alumine osa (h2 = 60 % H) sisaldab selgesti loetavat standardsõnastust mustas ja/või valges kirjas punasel taustal;

kui toode sisaldab kroküdoliiti, asendatakse standardsõnastuses tekst “sisaldab asbesti” tekstiga “sisaldab kroküdoliiti/sinist asbesti”.

Liikmesriigid võivad punkti 1 kohaldamisest vabastada tooted, mis on ette nähtud turustamiseks nende territooriumil. Sellest hoolimata peab nende toodete märgisel olema tekst “sisaldab asbesti”.

d)	kui märgis trükitakse otse tootele, piisab ühest värvist, mis kontrasteerub taustavärviga.

Käesolevas liites osutatud märgis paigaldatakse vastavalt järgmistele reeglitele:

a)	igale kõige väiksemale tarneüksusele;

b)	kui tootes on asbestipõhiseid komponente, piisab sellest, kui üksnes need komponendid on varustatud märgisega. Märgise nõudmine pole kohustuslik, kui pakendi väiksus või sobimatus muudab võimatuks märgise paigaldamise komponendile.

3. Asbesti sisaldavate pakendatud toodete märgistamine

3.1.

Asbesti sisaldavate pakendatud toodete pakendil on selgesti loetaval ja kustutamatul märgisel järgmised andmed:

a)	sümbol ja asjakohased ohuviited vastavalt käesolevale lisale;

b)	ohutusjuhised, mis peavad olema koostatud vastavalt käesolevas lisas osutatud üksikasjadele, kuivõrd need on kõnealuse toote puhul asjakohased.

Kui pakendil antakse ohutusalast lisateavet, ei tohi see nõrgendada vastavalt punktidele a ja b esitatud andmeid ega olla nendega vastuolus.

3.2.

Punktile 3.1 vastaval märgistamisel tuleb kasutada:

—	pakendile kindlalt paigaldatud märgist või

—	pakendi külge kindlalt seotud märgist või

—	trükkimist otse pakendile.

3.3.

Asbesti sisaldavaid tooteid, mis pakendatakse üksnes lahtisesse plastik- või muusse sarnasesse materjali, käsitletakse pakendatud toodetena ning märgistatakse vastavalt punktile 3.2. Kui tooted sellisest pakendist eraldatakse ja neid turustatakse pakendamata kujul, varustatakse iga kõige väiksem tarneüksus punktile 3.1 vastava märgistusega.

Asbesti sisaldavate pakendamata toodete märgistamine

Asbesti sisaldavate pakendamata toodete märgistamisel vastavalt punktile 3.1 tuleb kasutada:

—	asbesti sisaldavale tootele kindlalt paigaldatud märgist, või

—	sellise toote külge kindlalt seotud märgist, või

—	trükkimist otse tootele,

või kui eespool osutatud viise ei saa mõistlikkuse piires kasutada näiteks toote väiksuse, toote omaduste sobimatuse või teatavate tehniliste raskuste tõttu, tuleb kasutada käsilehte punktile 3.1 vastava märgistusega.

Tootele, mida vastavalt selle kasutamiskontekstile võidakse töödelda või viimistleda, tuleb lisada ohutusjuhised, mis võivad olla kõnealuse toote puhul asjakohased, ning eriti järgmised juhised, ilma et see piiraks tööohutust ja -hügieeni käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist:

—	võimaluse korral kasutada välistingimustes või hea ventilatsiooniga ruumis,

—	soovitatav on kasutada käsitööriistu või aeglaseid tööriistu, mis on vajaduse korral varustatud asjakohase tolmuimuvahendiga. Kiirete tööriistade kasutamise korral peaksid need alati olema varustatud sellise vahendiga

—	võimaluse korral niisutada enne puurimist või lõikamist,

—	tolm niisutada ning paigutada korralikult suletavasse anumasse ja ohutul viisil kõrvaldada.

6.	Koduseks kasutamiseks ette nähtud tootel, mida ei ole hõlmatud jaos 5 ning mille kasutamise käigus tõenäoliselt satuvad keskkonda asbestkiud, peab vajaduse korral olema järgmine ohutusjuhis: “kulumise korral asendada”.

7.	Asbesti sisaldavate toodete märgistus peab olema selle liikmesriigi või nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus toodet turustatakse.

8. liide

Punkt 43 — Asovärvained

Aromaatsete amiinide loetelu

	CAS number	Indeksinumber	EÜ number	Ained
1	92-67-1	612-072-00-6	202-177-1	bifenüül-4-üülamiin 4-aminobifenüül ksenüülamiin
2	92-87-5	612-042-00-2	202-199-1	bensidiin
3	95-69-2		202-441-6	4-kloro-o — toluidiin
4	91-59-8	612-022-00-3	202-080-4	2-naftüülamiin
5	97-56-3	611-006-00-3	202-591-2	o-aminoasotolueen 4-amino-2', 3-dimetüülasobenseen 4-o-tolüülaso-o-toluidiin
6	99-55-8		202-765-8	5-nitro-o — toluidiin
7	106-47-8	612-137-00-9	203-401-0	4-kloroaniliin
8	615-05-4		210-406-1	4-metoksü-m — fenüleendiamiin
9	101-77-9	612-051-00-1	202-974-4	4,4'-metüleendianiliin 4,4'-diaminodifenüülmetaan
10	91-94-1	612-068-00-4	202-109-0	3,3'-diklorobensidiin 3,3'-diklorobifenüül-4,4'-üleendiamiin
11	119-90-4	612-036-00-X	204-355-4	3,3'-dimetoksübensidiin- o-dianisidiin
12	119-93-7	612-041-00-7	204-358-0	3,3'-dimetüülbensidiin 4,4'bi-o-toluidiin
13	838-88-0	612-085-00-7	212-658-8	4,4'-metüleendi-o — toluidiin
14	120-71-8		204-419-1	6-metoksü-m-toluidiin- p-kresidiin
15	101-14-4	612-078-00-9	202-918-9	4,4'-metüleen-bis-(2-kloroaniliin) 2,2'-dikloro-4,4'-methüleen-dianiliin
16	101-80-4		202-977-0	4,4'-oksüdianiliin
17	139-65-1		205-370-9	4,4'-tiodianiliin
18	95-53-4	612-091-00-X	202-429-0	o-toluidiin 2-aminotolueen
19	95-80-7	612-099-00-3	202-453-1	4-metüül-m-fenüleendiamiin
20	137-17-7		205-282-0	2,4,5-trimetüülaniliin
21	90-04-0	612-035-00-4	201-963-1	o-anisidiin 2-metoksüaniliin
22	60-09-3	611-008-00-4	200-453-6	4-aminoasobenseen

9. liide

Punkt 43 — Asovärvained

Asovärvide loetelu

CAS number

Indeksinumber

EÜ number

Ained

Määratlemata

Komponent 1:

CAS nr: 118685-33-9

C39H23ClCrN7O12S·2Na

Komponent 2:

C46H30CrN10O20S2·3Na

611-070-00-2

405-665-4

Järgmiste ainete segu: dinaatrium-(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksidofenüülaso)-1-naftolato) (1-(5-kloro-2-oksidofenüülaso)-2-naftalato)kromaat(1-);

trinaatrium- bis(6-(4-anisidino)-3-sulfonato-2-(3,5-dinitro-2-oksidofenüülaso)-1-naftalato)kromaat(1-)