3.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 238/1

NÕUKOGU27. juuni 2006. aasta,

ühine seisukoht (EÜ) nr 10/2006

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr … keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta

(2006/C 238 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Keskkonnakaitse on üks Euroopa Ülemkogu poolt vastuvõetud säästva arengu juhtpõhimõtteid käsitlevates deklaratsioonides sätestatud põhieesmärkidest. Keskkonnakaitse on ühenduse kaasrahastamise prioriteet ning keskkonnakaitse meetmeid tuleks rahastada peamiselt ühenduse horisontaalsete rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi, Euroopa Kalandusfondi ja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudu.

(2)

Need ühenduse rahastamisvahendid ei hõlma kõiki keskkonnaprioriteete. Seetõttu on vaja keskkonna rahastamisvahendit (LIFE+), et aidata konkreetselt kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide arengule ja rakendamisele ning eelkõige ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ (4).

(3)

Toetust tuleks anda toetuslepingute ja riigihankelepingute kaudu vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5).

(4)

LIFE+ vahendi kaudu rahastatavad meetmed ja projektid peaksid vastama abikõlblikkuse kriteeriumidele, et tagada ühenduse vahendite võimalikult otstarbekas kasutamine. Eelkõige peaks eelarveosa puhul, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud haldamist, meetmed ja projektid vastama täiendavatele abikõlblikkuse kriteeriumidele, et tagada Euroopa lisandväärtus ning vältida korduvate tegevuste, näiteks igapäevaste toimingute rahastamist.

(5)

Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas on ühenduse poliitika ja õigusaktide rakendamine ise raamistik Euroopa lisandväärtuse jaoks. Parimad tavad või tutvustavad meetmed või projektid, sealhulgas sellised, mis on seotud Natura 2000 alade haldamise või määramisega vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (6) ja nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivile 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (7) peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest.

(6)

Ühenduse keskkonnaeesmärkidega seotud innovatiivsed või tutvustavad meetmed ja projektid, sealhulgas sellised, mis arendavad või levitavad parimaid tavasid, oskusteavet ja tehnoloogiaid, ning samuti meetmed ja projektid, mis on ette nähtud teadlikkuse tõstmise kampaaniateks ja metsatulekahjude vältimisega tegelevate isikute erikoolituseks, peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid ja projekte saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest.

(7)

Meetmed ja projektid, millega arendatakse ja rakendatakse ühenduse eesmärke, mis on seotud metsade ja keskkonna vastastikuse mõju laiaulatusliku, ühtlustatud ja pikaajalise seirega, peaksid vastama LIFE+ vahendi kaudu ühenduse rahastamise tingimustele, välja arvatud juhul, kui selliseid meetmeid ja projekte saab rahastada muudest ühenduse rahastamisvahenditest.

(8)

Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga sätestatud tõhusa poliitika edasiarendamise ja rakendamise eesmärk on saavutatav üksnes juhul, kui toetatakse ühenduse keskkonnapoliitika arendamise või rakendamisega seotud parimaid tavasid või tutvustavaid meetmeid või projekte; tutvustatakse uuenduslikke poliitilisi lähenemisviise, tehnoloogiaid, meetodeid ja vahendeid; tugevdatakse alusteadmisi; parandatakse rakendussuutlikkust; edendatakse juhtimistava, koostöövõrkusid, vastastikust õpet ja parimate tavade vahetamist; ning tõhustatakse teabeedastuse ning teadlikkuse tõstmise ja teabevahetuse edendamist. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks seepärast aitama kaasa keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele, rakendamisele, järelevalvele ja hindamisele ning edastamisele ja levikule kogu ühenduses.

(9)

LIFE+ vahendil peaks olema kolm osa: LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus; LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava; ja LIFE+ teave ja teabevahetus. LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate meetmete ja projektidega peaks olema võimalik aidata kaasa rohkem kui ühe osa erieesmärkide saavutamisele ja kaasata osalemisse mitu liikmesriiki, samuti aidata kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike strateegiliste lähenemisviiside väljatöötamisele.

(10)

Selleks et komisjon saaks täita oma rolli keskkonnapoliitika arendamise ja elluviimise algatajana, peaks ta kasutama LIFE+ vahendeid, et viia läbi uuringuid ja hindamisi, osutada teenuseid, mis on vajalikud keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks ja integreerimiseks muudesse poliitikatesse, pidada koosolekuid ning korraldada seminare ja töörühmi ekspertide ja huvirühmade osalusel, välja arendada ja töös hoida võrgustikke ning luua ja hooldada arvutisüsteeme. Lisaks sellele peaks komisjon kasutama tsentraalselt hallatavat LIFE+ eelarveosa järgmiste tegevustega seotud kulude katmiseks: teavitamis-, teabe avaldamise ja levitamistegevused, sealhulgas üritused, näitused ja muu sarnane selgitustöö; audiovisuaalsete materjalide ettevalmistamine ja tootmine ning programmide ja projektide määratlemise, ettevalmistamise, juhtimise, järelevalve, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi taotlemine.

(11)

Valitsusvälised organisatsioonid aitavad arendada ja rakendada ühenduse keskkonnapoliitikat ja keskkonnaalaseid õigusakte. Seetõttu on asjakohane, et LIFE+ vahendi tsentraalselt hallatava osa kaudu toetataks mitme asjakohastele tingimustele vastava keskkonna valdkonnas tegutseva valitsusvälise organisatsiooni tegevusi, andes sellistele organisatsioonidele konkurentsipõhiseid ja läbipaistvaid iga-aastaseid tegevustoetusi. Sellised valitsusvälised organisatsioonid peaksid olema sõltumatud ja mittetulunduslikud ning tegutsema vähemalt kolmes Euroopa riigis kas iseseisavalt või ühendusena.

(12)

Praegustel ja varasematel vahenditel põhinev kogemus on rõhutanud vajadust kavandada ja teha programmitööd mitme aasta põhiselt ning koondada jõupingutusi, et soodustada keskkonnakaitset, esmatähtsustades ja seades eesmärgiks neid tegevusalasid, mis võivad saada ühenduse rahalist abi.

(13)

Liikmesriigid peaksid ette valmistama iga-aastased riiklikud tööprogrammid, mis erineksid kavadest ja programmidest, mis on koostatud paljude sektorite jaoks ning millega luuakse raamistik tulevase teostusloa saamiseks, ning kavadest ja programmidest, mille puhul tuleb korraldada hindamine nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta alusel, ning samuti ei peaks neid tööprogramme käsitatama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (8) reguleerimisalasse kuuluvate kavade ja programmidena.

(14)

Keskkonnakaitse nõuded tuleks hõlmata ühenduse poliitika ja tegevuste määratluste ja rakendamisega, sealhulgas rahastamisvahenditega. See tähendab, et LIFE+ peaks täiendama teisi ühenduse rahastamisvahendeid ning komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sellise vastastikuse täiendavuse nii ühenduse, riigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

(15)

Vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele kohtumistel Luxembourgis (detsembris 1997) ja Thessalonikis (juunis 2003) tuleks kandidaatriikidel ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel Lääne-Balkani riikidel lubada osaleda ühenduse programmides kooskõlas kõnealuste riikidega sõlmitud asjaomastes kahepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustega.

(16)

Olemasolevad keskkonnavahendid tuleb ühendada ning programmitööd ja juhtimist tuleb lihtsustada, luues ühtse ja täiustatud keskkonna rahastamisvahendi.

(17)

Siiski tuleb tagada sujuv üleminek ja jätkata praeguste programmide alusel rahastatavate tegevuste järelevalvet, auditeerimist ja kvaliteedi hindamist pärast nende lõppu.

(18)

Käesoleva määrusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis kujutab endast peamist juhist 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (9) punkti 37 tähenduses.

(19)

LIFE+ üldine eesmärk on kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, ajakohastamisele ja arendamisele ning eelkõige toetada kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist. Tegutsedes ühenduse vahendite kaudu üheskoos riiklikul ja kohalikul tasandil tulemuste parandamiseks, ühenduse eesmärkide saavutamiseks või kogu ühendust hõlmava teabevahetuse tagamiseks, saavad liikmesriigid saavutada Euroopa lisandväärtuse. Kuivõrd LIFE+ eesmärki ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja see on paremini saavutav ühenduse tasandil tegutsedes, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev määrus üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

(20)

Rakendusmeetmed, mida komisjoni volitatakse käesoleva määrusega vastu võtma, on korraldusmeetmed, mis on seotud oluliselt eelarvet mõjutava programmi rakendamisega nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (10) artikli 2 punkti a tähenduses. Seetõttu tuleks mõned rakendussätted võtta vastu kõnealuse otsuse artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt. Käesoleva määrusega kehtestatakse üldine raamistik ning seda kohaldatakse seitse aastat. Ühenduse ja liikmesriikide prioriteedid arenevad selle aja jooksul tõenäoliselt märkimisväärselt. Samuti jäetakse määrusega mitme olulise otsuse vastuvõtmine mitmeaastaste strateegiliste programmide ja iga-aastaste riiklike tööprogrammide hooleks. Need küsimused on väga murettekitavad konkreetsete liikmesriikide jaoks ning nendel küsimustel on otsustav tähtsus nende riikide keskkonnapoliitikas. Seetõttu on teiste sätete puhul asjakohasem, kui need võetakse vastu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt, et anda liikmesriikidele võimalus panna kavandatavad meetmed nõukogus arutusele. Regulatiivkomitee menetlust on samuti asjakohane kasutada, kui võetakse vastu määruse lisadesse tehtavad muudatused, millega täpsustatakse olulisi sätteid, eelkõige rahastamise tingimustele vastavaid meetmeid, ning kui sätestatakse muid rakenduseeskirju kui määruses selgesõnaliselt nimetatud tehnilised meetmed,.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva määrusega luuakse keskkonna rahastamisvahend (LIFE+).

2.   LIFE+ üldine eesmärk on kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, ajakohastamisele ja arendamisele, sealhulgas aidata integreerida keskkonnaküsimusi muudesse poliitikavaldkondadesse, soodustades nõndaviisi säästvat arengut.

LIFE+ toetab eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, sealhulgas temaatiliste strateegiate rakendamist ning rahastab meetmeid ja projekte, millel on Euroopa lisandväärtus liikmesriikides.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

“kuues keskkonnaalane tegevusprogramm” — otsusega nr 1600/2002/EÜ vastu võetud ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm;

2)

“finantsmäärus” — määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002;

3)

“siseriiklikud asutused” — siseriiklikud avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused, kellele on vastavalt artikli 7 lõikele 2 usaldatud eelarve täitmisega seotud ülesanded.

Artikkel 3

Abikõlblikkuse kriteeriumid

1.   LIFE+ rahastatavad meetmed ja projektid toetavad artikli 1 lõikes 2 sätestatud üldeesmärgi saavutamist. Võimaluse korral edendavad LIFE+ rahastatavad meetmed ja projektid kuuenda keskkonnalase tegevusprogrammi kohaste erinevate prioriteetide koostoimet ja edendavad integratsiooni.

2.   Artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud mitmeaastastes strateegilistes programmides ja artikli 6 lõike 5 kohaselt vastuvõetud iga-aastastes riiklikes tööprogrammides kavandatud meetmed ja nende programmide kohaselt rakendatavad projektid vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)

ühenduse huvides, aidates märkimisväärselt kaasa artikli 1 lõikes 2 sätestatud LIFE+ üldeesmärgi saavutamisele; ning

b)

tehniliselt ja rahaliselt selged, teostatavad ja annavad kulutustele vastava tulu.

3.   Peale selle vastavad iga-aastastes riiklikes tööprogrammides kavandatud meetmed ning nende programmide kohaselt rakendatavad projektid Euroopa lisandväärtuse tagamiseks ning korduvate tegevuste rahastamise vältimiseks vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

parimate tavade kohased meetmed ja projektid või tutvustavad meetmed või projektid direktiivi 79/409/EMÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks;

b)

ühenduse keskkonnaeesmärkidega seotud innovatiivsed või tutvustavad meetmed või projektid, sealhulgas sellised, mis arendavad või levitavad parimaid tavasid, oskusteavet ja tehnoloogiaid;

c)

teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja metsatulekahjude vältimisega tegelevate isikute erikoolitus;

d)

meetmed ja projektid, millega arendatakse ja rakendatakse ühenduse eesmärke, mis on seotud metsade ja keskkonna vastastikuse mõju laiaulatusliku, ühtlustatud ja pikaajalise seirega.

Artikkel 4

Erieesmärgid

1.   LIFE+ koosneb kolmest osast:

—

LIFE+ loodus ja bioloogiline mitmekesisus,

—

LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava

—

LIFE+ teave ja teabevahetus.

2.   LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osa erieesmärgid on järgmised:

a)

aidata kaasa ühenduse loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide, eelkõige direktiivi 79/409/EMÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisele, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil; ning toetada Natura 2000 võrgustiku edasist arengut ja rakendamist, sealhulgas ranna- ja mereelupaikade ja -liikide osas;

b)

aidata kaasa teadmistebaasi tugevdamisele ühenduse loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks;

c)

toetada looduse ja bioloogilise mitmekesisuse ning seda mõjustavate tegurite, survete ja survele reageeringute jälgimise ja hindamise poliitiliste lähenemisviiside ja vahendite väljatöötamist ja rakendamist, eelkõige seoses eesmärgiga peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ühenduses aastaks 2010;

d)

toetada keskkonnaalase juhtimistava parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva poliitika ja õigusaktide alastel konsultatsioonidel ning nimetatud poliitika ja õigusaktide rakendamisel.

3.   LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava osa erieesmärgid seoses kuuenda keskkonnaalase programmi eesmärkidega, sealhulgas nendega, mis on seotud prioriteetsete valdkondade hulka kuuluvate kliimamuutuse, keskkonna, tervise ja elu kvaliteedi ning loodusvarade ja jäätmetega, on järgmised:

a)

aidata kaasa uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite väljatöötamisele ja tutvustamisele;

b)

aidata kaasa teadmistebaasi tugevdamisele keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks;

c)

toetada keskkonnaseisundi ning seda mõjustavate tegurite, survete ja survele reageeringute jälgimise ja hindamise lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist;

d)

hõlbustada ühenduse keskkonnapoliitika rakendamist, pöörates eelkõige tähelepanu selle rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

e)

toetada keskkonnaalase juhtimistava parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist poliitika üle konsultatsioonide pidamisel ja poliitika elluviimisel.

4.   LIFE+ teabe ja teabevahetuse osa erieesmärgid on järgmised:

a)

levitada teavet ja tõsta teadlikkust keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses metsatulekahjude vältimisega;

b)

toetada kaasnevaid meetmeid nt teabematerjalid, infoüritused ja teavituskampaaniad, konverentsid ja koolitus, sealhulgas koolitus seoses metsatulekahjude vältimisega.

5.   I lisa sisaldab abikõlblike meetmete loetelu.

Artikkel 5

Toetuste liigid

1.   Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda järgmises õiguslikus vormis:

a)

toetuslepingud;

b)

riigihankelepingud.

2.   Ühenduse toetust võib anda kindlas vormis, näiteks partnerluse raamlepingud, finantsmehhanismides ja fondides osalemine või tegevus- või meetmetoetuste kaasrahastamine. Euroopa üldistes huvides tegutsevatele asutustele antavate tegevustoetuste suhtes ei kohaldata finantsmääruse kahanemissätteid.

3.   Meetmetoetuste kaasrahastamise maksimummäär on 50 % abikõlblikest kuludest. Erandina võib LIFE+ vahendi loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva osa puhul kaasrahastamise maksimummäär olla 75 % abikõlblikest kuludest, kui tegemist on esmatähtsaid elupaikasid või liike käsitlevate meetmete ja projektidega, pidades silmas direktiivi 79/409/EMÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamist, kui maksimummäära suurendamine on vajalik kaitseeesmärkide saavutamiseks.

4.   Riigihankelepingute puhul võidakse ühenduse rahalistest vahenditest katta teenuste ja kaupade ostmine. Need kulud võivad muu hulgas hõlmata teabe ja teavitamisega ning lisaks projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega seotud kulusid.

5.   Kui liikmesriik teeb sellise otsuse, vastavad personalikulud ühenduse kaasrahastamise tingimustele järgmistel tingimustel:

a)

siseriiklikud asutused võivad saada ühenduse rahalist abi maksimaalselt kuni 2 % ühenduse rahalistest vahenditest, mis on eraldatud liikmesriikide iga-aastastele riiklikele tööprogrammidele vastava aasta jaoks. Kõnealused töötajad peavad täitma lisaülesandeid, mida siseriiklikud asutused ühenduse programmide rakendamisega seoses varem ei täitnud;

b)

avalike teenistujate palgakulusid võib rahastada üksnes ulatuses, mis on seotud selliste projekti rakendamistegevuste kuludega, mida asjaomane asutus nimetatud projektita ei oleks pidanud läbi viima. Kõnealused töötajad lähetatakse spetsiaalselt projekti läbiviimiseks ja nendega seoses tekib olemasoleva alalise personali kuludega võrreldes lisakulusid.

Artikkel 6

Programmitöö

1.   Komisjon koostab esimese mitmeaastase strateegilise programmi aastateks 2007 kuni 2010 ning teise mitmeaastase strateegilise programmi aastateks 2011 kuni 2013. Kõnealustes programmides määratletakse ühenduse rahastamise peamised eesmärgid, prioriteetsed tegevusvaldkonnad, meetmete liigid ja eeldatavad tulemused seoses artiklites 1, 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumidega. Programmid sisaldavad vahendite jaotust liikmesriikide vahel ning osutavad neile eelarveosadele, mille suhtes kohaldatakse tsentraalseid otseseid ja delegeeritud haldamismeetodeid vastavalt artikli 7 lõikele 2.

Vähemalt 80 % eelarve suhtes tuleks kohaldada delegeeritud haldamist.

2.   Vahendite jaotus liikmesriikide vahel seoses eelarveosaga, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud haldamist, ei piira artikli 11 lõikes 3 ettenähtud iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist. Komisjon jaotab vahendid järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

rahvaarv:

i)

iga liikmesriigi rahvaarv. Selle kriteeriumi kaalutegur on 50 %; ning

ii)

iga liikmesriigi rahvastikutihedus, seades ülemmääraks ELi keskmise rahvastikutiheduse kahekordse väärtuse. Selle kriteeriumi kaalutegur on 5 %;

b)

loodus ja bioloogiline mitmekesisus:

i)

ühenduse tähtsusega alade kogupindala igas liikmesriigis, väljendatuna osana ühenduse tähtsusega alade kogupindalast. Selle kriteeriumi kaalutegur on 25 %; ning

ii)

liikmesriikide ühenduse tähtsusega aladega hõlmatud territooriumi osa võrreldes protsendimääraga ühenduse territooriumist, mis on hõlmatud ühenduse tähtsusega aladega. Selle kriteeriumi kaalutegur on 20 %.

Niipea kui asjakohased andmed on liikmesriikide jaoks kättesaadavad, teeb komisjon nii ühenduse tähtsusega alade kui ka erikaitselade põhjal looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osa jaoks arvutused, vältides samas topeltarvestamist.

Lisaks sellele võib komisjon teha lisaeraldisi sisemaal asuvatele liikmesriikidele. Sellisel viisil tehtud eralised ei ületa 3 % kogu delegeeritud eelarvest.

Komisjon tagab siiski, et ühegi liikmesriigi eraldis ei ole vähem kui asjakohane minimaalne eraldis 1 kuni 3 miljonit eurot aastas, võttes arvesse rahvastikutihedust, keskkonnakulutusi ja -vajadusi ning vastuvõtmise suutlikkust.

3.   Lõikes 1 osutatud mitmeaastaste strateegiliste programmide raames esitavad liikmesriigid komisjonile iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandid selle eelarveosa kohta, mille suhtes kohaldatakse delegeerimist; kavandid esitatakse iga aasta kohta ajavahemikel 2007 kuni 2010 ja 2011 kuni 2013. Nendes määratakse iga aasta kohta vähemalt:

a)

prioriteetsed valdkonnad, võttes arvesse kindlaksmääratud pikaajalisi vajadusi;

b)

konkreetsed riiklikud eesmärgid;

c)

rahastatavad meetmed ja viis, kuidas need vastavad artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele;

d)

kulude prognoos; ning

e)

kavandatav järelevalveraamistik.

Liikmesriigid võivad lisada oma iga-aastastesse riiklikesse tööprogrammidesse riikidevahelisi meetmeid.

4.   Komisjon konsulteerib mitmeaastaste strateegiliste programmide kavandite osas liikmesriikidega artikli 14 lõikes 1 osutatud komitee raames. Programmid võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõike 1 punktile a. Mitmeaastane strateegiline programm aastateks 2007 kuni 2010 võetakse vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

5.   Komisjon konsulteerib liikmesriikidega kahepoolselt iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandite osas, eesmärgiga võtta iga-aastased riiklikud tööprogrammid vastu vastavalt artikli 15 lõike 1 punktile b. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandid aastaks 2007 võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast esimese mitmeaastase strateegilise programmi vastuvõtmist. Vajadusel esitavad liikmesriigid iga-aastased riiklikud tööprogrammid järgmisteks aastateks ning juba esitatud kavandite ajakohastamised vastavalt artikli 15 lõike 2 punkti b kohaselt sätestatud ajakavale.

Liikmesriigid võivad soovi korral esitada iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandid käesoleva määrusega hõlmatud mõneks või kõikideks aastateks samal ajal.

6.   Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud asutused rakendavad artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt vastuvõetud iga-aastaseid riiklikke töökavasid. Siseriiklikud asutused kutsuvad esitama iga-aastastes riiklikes töökavades sätestatud meetmete rakendamiseks projektitaotlusi. Nad tagavad, et projektid vastavad artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, eelistades neid projekte, mis aitavad kõige paremini saavutada käesoleva määruse eesmärke.

7.   Siseriiklikud asutused annavad komisjonile aru iga-aastaste riiklike tööprogrammide rakendamise kohta. Nad teevad artikli 12 lõikes 1 osutatud lõplikud projektiaruanded või nende kokkuvõtted üldsusele kättesaadavaks. Komisjon peaks korrapäraselt avaldama LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektide loetelud, mis sisaldavad projekti eesmärkide ja saavutatud tulemuste lühikirjeldust ja igale projektile kulutatud vahendite kokkuvõtet. Komisjon kasutab selleks asjakohaseid meediakanaleid ja tehnoloogiaid, sealhulgas Internetti.

Artikkel 7

Rahastamiskord ja eelarve täitmise delegeerimine

1.   Komisjon rakendab käesolevat määrust kooskõlas finantsmäärusega.

2.   Komisjon võib finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c alusel ning vastavalt käesoleva määruse II lisas toodud valikukriteeriumidele otsustada usaldada osa eelarve täitmise ülesandest kokkuleppel liikmesriikidega määratud siseriiklikele asutustele.

Artikkel 8

Toetuse saajad

LIFE+ vahendi kaudu võib rahastada avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke asutusi, osalejaid ja institutsioone.

Artikkel 9

Kolmandate riikide osalemine

LIFE+ kaudu rahastatavad programmid on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, tingimusel et saadakse täiendavad eraldisi:

a)

EFTA riigid, kes on saanud Euroopa Keskkonnaagentuuri liikmeteks vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 933/1999, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta (11);

b)

Euroopa Liidu kandidaatriigid;

c)

Lääne-Balkani riigid, kes on kaasatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi.

Artikkel 10

Rahastamisvahendite vastastikune täiendavus

Käesoleva määrusega ei rahastata meetmeid, mis vastavad teiste ühenduse rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi, Euroopa Kalandusfondi ja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi abikõlblikkuse kriteeriumidele või saavad neist abi samal eesmärgil. Käesoleva määruse kohaselt toetuse saajad esitavad teabe ühenduse eelarvest saadud rahastamise ja menetluses olevate rahastamistaotluste kohta komisjonile, kui tegemist on tsentraalselt rahastatavate meetmetega, või siseriiklikule asutusele, kui tegemist on delegeeritud meetmetega. Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust ühenduse muude rahastamisvahenditega.

Artikkel 11

Kestus ja eelarvelised vahendid

1.   Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

2.   LIFE+ rakendamise rahastamispaketiks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtestatakse 1 854 372 000 EUR.

3.   Käesoleva määrusega sätestatud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena.

Eelarvepädev asutus kinnitab ettenähtud iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

4.   Vähemalt 40 % LIFE+ eelarvelistest vahenditest eraldatakse looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks võetavatele meetmetele.

Artikkel 12

Järelevalve

1.   Iga LIFE+ rahastatava meetme ja projekti kohta esitab toetuse saaja tsentraalselt rahastatud meetmete puhul komisjonile või delegeeritud meetmete puhul siseriiklikule asutusele tehnilise aruande ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast projekti lõpetamist.

2.   Ilma et see piiraks kontrollikoja poolt koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või -talitustega auditite läbiviimist vastavalt asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 lõike 1 punktile b, viivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad läbi kohapealseid kontrolle, sealhulgas pistelisi kontrolle, LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate projektide puhul, eesmärgiga kontrollida eelkõige artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist.

3.   Käesolevast määrusest tulenevad lepingud ja kokkulepped, sealhulgas kokkulepped siseriiklike asutustega, näevad eelkõige ette, et komisjon (või komisjoni volitatud esindaja) teostab järelevalvet ja finantskontrolli ning kontrollikoda viib läbi auditeid, mis toimuvad vajadusel kohapeal.

4.   Rahalise toetuse saaja hoiab viie aasta jooksul pärast mis tahes projektiga seotud viimast väljamakset komisjonile kättesaadavana kõik projektiga seoses tehtud kulutusi tõendavad dokumendid.

5.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või toetuse andmise tingimusi ning maksegraafikut.

6.   Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavaid meetmeid ja projekte viiakse ellu nõuetekohaselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja finantsmääruse sätetega.

Artikkel 13

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve, kohaldades pettust, korruptsiooni ja muid ebaseaduslikke tegevusi ennetavaid meetmeid, viies läbi tõhusaid kontrolle, nõudes tagasi põhjendamatult makstud summad ning kohaldades eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (12) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (14).

2.   LIFE+ vahendi kaudu rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine ühenduse õiguse sätte või lepingust tuleneva kohustuse rikkumist, mis tuleneb majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu.

3.   Komisjon vähendab projektile antava rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta tuvastab eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva määruse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et projekti on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti olemuse või rakendamistingimustega.

4.   Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või kui projekti rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon toetuse saajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui toetuse saaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5.   Iga põhjendamatu väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 14

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 2 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Rakendusotsused

1.   Artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras tehakse järgmised rakendusotsused, millega:

a)

võetakse vastu ja vajadusel muudetakse vastavalt artikli 6 lõikele 1 koostatud mitmeaastaseid strateegilisi programme;

b)

võetakse vastu ning vajadusel muudetakse liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6 lõikele 3 esitatud kavandite alusel koostatud iga-aastaseid riiklikke tööprogramme;

c)

lisatakse meetmeid I lisasse või muudetakse II lisa; ning

d)

kehtestatakse käesoleva määruse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

2.   Artikli 14 lõikes 3 sätestatud korras tehakse järgmised rakendusotsused, millega:

a)

otsustatakse usaldada eelarve täitmine siseriiklikule asutusele või siseriiklikele asutustele vastavalt artikli 7 lõikele 2 ning kinnitatakse, et asutus või asutused peavad kinni II lisas sätestatud valikukriteeriumidest;

b)

määratletakse artikli 6 lõike 3 eesmärkidel esitatavate iga-aastaste riiklike tööprogrammide ning artikli 6 lõikes 7 osutatud aruannete vorm, sisu ja esitamise kuupäevad;

c)

määratakse kindlaks artikli 12 lõikes 1 osutatud aruannete vorm, sisu ja saajad; ning

d)

kehtestatakse näitajad LIFE+ rahastatavate meetmete järelevalve hõlbustamiseks.

Artikkel 16

Hindamine

1.   Komisjon tagab korrapärase järelevalve mitmeaastaste programmide üle, et hinnata nende mõju.

2.   Hiljemalt 30. septembriks 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja artikli 14 lõikes 1 osutatud komiteele vahekokkuvõtte LIFE+ vahendi kohta. Vahekokkuvõttes antakse hinnang käesoleva määruse rakendamisele ajavahemikul 2007 kuni 2009. Vajadusel esitab komisjon ettepanekud rakendusotsuste muutmiseks vastavalt artiklile 15.

3.   Komisjon korraldab käesoleva määruse rakendamise lõpphindamise, milles antakse hinnang sellele, kuidas on määrus aidanud kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, kaasajastamisele ja arendamisele, ning eraldiste kasutamisele. Komisjon esitab kõnealuse lõpphinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2012 vajadusel koos ettepanekuga eranditult keskkonnavaldkonna rahastamiseks mõeldud rahastamisvahendi edasiseks arendamiseks alates 2014. aastast.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Lihtsustamise ja konsolideerimise eesmärgil tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse järgmised õigusaktid:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1655/2000 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (15);

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta otsus nr 1411/2001/EÜ ühenduse koostöö tegevusraamistiku kohta linnade säästva arengu edendamiseks; (16)

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. märtsi 2002. aasta otsus nr 466/2002/EÜ, millega sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks; (17)

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (“Forest Focus”) (18).

2.   Enne 31. detsembrit 2006 eespool nimetatud õigusaktide kohaselt alustatud meetmeid reguleeritakse kuni nende lõpetamiseni samade õigusaktidega. Kõnealuste õigusaktidega ette nähtud komiteed asendatakse käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud komiteega. Käesolevat määrust kasutatakse kõigi kõnealuste õigusaktidega nõutud kohustuslike järelevalvetoimingute ja hindamiste rahastamiseks pärast nende õigusaktide kehtivusaja lõppu. Kuni meetmete lõpuleviimiseni peavad need vastama lõikes 1 nimetatud vahendites määratletud tehnilistele sätetele.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg,

Euroopa Parlamendi nimel

president

...

Nõukogu nimel

eesistuja

...

(1)  ELT C 255, 14.10.2005, lk 52.

(2)  ELT C 231, 20.9.2005, lk 72.

(3)  Euroopa Parlamendi 7. juuli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 27. juuni 2005. ja Euroopa Parlamendi … aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(8)  EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

(9)  ELT C …

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(11)  EÜT 117, 5.5.1999, lk 1.

(12)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(13)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(15)  EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1682/2004 (ELT L 308, 5.10.2004, lk 1).

(16)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

(17)  EÜT L 75, 16.3.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ.

(18)  ELT L 324, 11.12.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 788/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).

I LISA

RAHASTAMISE TINGIMUSTELE VASTAVAD MEETMED

Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võib LIFE+ vahendi kaudu rahastada järgmisi meetmeid, kui need vastavad artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele:

1.

eelarve puhul, mille suhtes kohaldatakse tsentraalset otsest haldamist:

a)

peamiselt keskkonna kaitsmise ja edendamisega tegelevate üleeuroopaliste valitsusväliste organisatsioonide teatud operatiivsed tegevused;

b)

selliste võrkude ja arvutisüsteemide väljatöötamine ja hooldamine, mis on otseselt seotud ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega;

2.

eelarve puhul, mille suhtes kohaldatakse kas tsentraalset otsest või delegeeritud haldamist:

a)

uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine;

b)

järelevalve, sealhulgas metsaseire;

c)

suutlikkuse suurendamine;

d)

koolitused, töörühmad ja koosolekud, sealhulgas metsatulekahjude ennetamisega seotud algatustes osalejate koolitamine;

e)

koostöövõrkude loomine ja parimate tavade platvormid;

f)

teabe ja teabevahetusega seotud meetmed, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, eelkõige kampaaniad üldsuse teadlikkuse tõstmiseks metsatulekahjudest;

g)

uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite tutvustamine;

h)

siseriiklike asutuste palgakulud; ning

i)

konkreetselt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osas:

—

alade ja liikide haldamine ja alade planeerimine, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ökoloogilise sidususe parandamine;

—

kaitsestaatuse järelevalve, sealhulgas järelevalvemenetluste ja -struktuuride loomine;

—

liikide ja elupaikade kaitsmise tegevuskavade väljatöötamine ja rakendamine;

—

Natura 2000 võrgustiku laiendamine merealadele;

—

maaost, tingimusel et:

—

maaost aitab kaasa Natura 2000 ala kaitsele või taastamisele;

—

maaost on ainus või kõige tasuvam viis ala kaitsmise soovitud eesmärgi saavutamiseks;

—

ostetud maa eraldatakse selliseks pikaajaliseks kasutuseks, mis on kooskõlas artikli 4 lõikes 2 osutatud eesmärkidega; ja

—

asjaomased liikmesriigid tagavad kas üleandmise teel või muul viisil sellise maa pikaajalise eraldamise looduskaitse eesmärkideks.

II LISA

KRITEERIUMID EELARVE TÄITMISEGA SEOTUD ÜLESANNETE DELEGEERIMISEKS

1.

Komisjon määrab siseriiklikud asutused kokkuleppel liikmesriikidega. Liikmesriigid võivad määrata siseriiklikud asutused ka vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56 ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (1) artiklitele 38 ja 39. Liikmesriigid kehtestavad siseriiklikele asutustele haldus- ja finantssätted iga-aastaste riiklike tööprogrammide tõhusaks rakendamiseks.

2.

Komisjon tagab, et delegeerimine vastab säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetele. Enne delegeerimise kohaldamist tagab komisjon eelhinnangu abil, et rahaliste vahendite delegeerimine siseriiklikele asutustele vastab usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele ja tõhustab ühenduse tegevuse nähtavust.

3.

Siseriiklikuks asutuseks määratud üksus peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

—

ta peab olema asjaomase liikmesriigi õigusega reguleeritav juriidiline isik;

—

tal peab olema piisavalt keskkonnapoliitika valdkonnas pädevat personali;

—

tal on vajalik infrastruktuur, eelkõige infotöötluse ja teabevahetuses osas;

—

ta peab tegutsema halduskontekstis, mis võimaldab tal oma ülesandeid rahuldavalt täita ja vältida huvide konflikti;

—

tal peab olema õigus kohaldada ühenduse tasandil kehtestatud finantsjuhtimise eeskirju ja lepingulisi tingimusi;

—

ta peab esitama piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, ja nende juhtimissuutlikkus peab vastama ühenduse rahalistele vahenditele, mida neil palutakse hallata.

4.

Komisjon sõlmib vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklile 41 iga siseriikliku asutusega lepingu, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted, mis hõlmavad muu hulgas ülesannete määratlust, aruannete koostamise ja esitamise eeskirju, vastutuse piiritlemist ja kontrollimiskorda. Siseriiklikud asutused peavad kinni läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Nad väldivad topeltrahastamist muudest ühenduse rahastamisallikatest. Nad teostavad järelevalvet projektide täitmise üle ning nõuavad tagasi toetuse saajate poolt tagasimaksmisele kuuluvad rahalised vahendid.

5.

Lisaks teeb komisjon kindlaks, kas liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada siseriiklike asutuste asjakohane audiitorkontroll ja finantsjärelevalve. Liikmesriik esitab komisjonile enne delegeerimise teostamist piisavad tagatised selle kohta, et siseriiklikus asutuses on kasutusel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele vastavad sobivad ja nõuetekohaselt toimivad menetlused.

6.

Iga siseriiklik asutus vastutab mis tahes tagastamata rahaliste vahendite eest eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, milles on süüdi siseriiklik asutus.

7.

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega sujuva ülemineku varasemate keskkonnaalaste programmide raames rakendatud meetmetelt käesoleva määruse raames rakendatavatele meetmetele.

(1)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon võttis 2004. aasta septembris vastu ettepaneku (1) keskkonna rahastamisvahendit (LIFE+) käsitleva määruse kohta.

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu esimesel lugemisel 2005. aasta juulis. (2)

Regioonide Komitee (3) ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee (4) võtsid oma arvamused vastu 2005. aasta aprillis.

Nõukogu võttis ühise seisukoha vastu 27. juunil 2006. aastal.

II.   EESMÄRK

Esitatud määrus on üks mitmetest määrustest, mis on seotud finantsperspektiiviga (2007–2013), kuid see on ainus keskkonnaalane. Selle eesmärk on:

—

toetada ühenduse tasemel Euroopa lisandväärtusega meetmeid ja projekte, et rakendada, ajakohastada ja arendada ühenduse keskkonnaalast poliitikat ja seadusandlust, eelkõige rakendada ühenduse kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi (samas kui keskkonnale kasu toovate investeeringute ja korraldusmeetmete rahastamine, eelkõige seoses Natura 2000 võrgustikuga, toimuks üldiselt teiste finantsinstrumentide kaudu), ning

—

asendada mitmed kehtivad programmid (samas kui mõned praeguse LIFE korra elemendid integreeritaks teistesse rahastamisvahenditesse).

Sellise “integreeritud lähenemisviisi” eesmärk on avardada kaasrahastamise võimalusi, soodustada ühise poliitika kujundamist ning võimaldada rahastamisel kajastada paremini riigi ja piirkonna prioriteete.

III.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldist

Ühine seisukoht sisaldab kas sõna-sõnalt, osaliselt või tähenduselt pooli Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekuid. Eelkõige sätestatakse spetsiifiline olemus ja bioloogilise mitmekesisuse komponent ning kehtestatakse Euroopa lisandväärtuse tagamiseks üldised abikõlblikkuse kriteeriumid.

Ühises seisukohas ei kajastata ülejäänuid muudatusettepanekuid, sest nõukogu nõustus komisjoniga, et need olid tarbetud ja/või ebasoovitavad.

Ühine seisukoht sisaldab ka mitmeid muudatusi, mida Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastu võetud arvamuses ei leidu. Järgmistes osades kirjeldatakse sisulisi muudatusi. Lisaks neile on tehtud ka redaktsioonilisi muudatusi, et muuta teksti selgemaks või tagada määruse üldist arusaadavust.

2.   Eesmärk, mõisted ja abikõlblikkuse kriteeriumid (artiklid 1, 2, ja 3)

Ühine seisukoht ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuga 11. Nõukogu usub, et tuleb teha vahet artiklis 1 sätestatud üldise eesmärgi ja artiklis 4 sätestatud erieesmärkide vahel. Samuti leiab nõukogu, et ei ole vaja parafraseerida ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärke ja et oleks kohatu otsida võimalusi nende prioriteetide muutmiseks, mille kolm institutsiooni on kokku leppinud ajavahemikuks 2002–2012, nagu on sätestatud otsuses nr 1600/2002/EÜ, välja arvatud nimetatud otsuse artikli 11 lõikes 1 sätestatud läbivaatamise kontekstis.

Nõukogu lisas artikli 2, et anda määratlus kolmele mõistele, mida määruses tihti kasutatakse.

Artikkel 3 on kooskõlas muudatusettepanekutega 12 ja 42, 15 ja 34 selles osas, et seal sätestatakse üldised abikõlblikkuse kriteeriumid tagamaks, et ühendusepoolne kaasrahastamine LIFE+ abil annaks Euroopa lisandväärtust. Eelkõige ei rahastata LIFE+ abil korduvaid tegevusi, näiteks igapäevaseid tegevusi.

3.   Erieesmärgid (artikkel 4 ja I lisa)

Artiklis 4 on arvestatud muudatusettepanekute 12 ja 42 ülejäänud osadega, eelkõige luues uue komponendi spetsiaalselt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks ning lisades viited ökotehnoloogiatele ja metsadele.

Ühises seisukohas muudetakse ka I lisa staatus abikõlblike meetmete näitlikust nimekirjast täielikuks nimekirjaks. I lisas ei ole enam teemasid käsitlevat osa. Nõukogu leiab, et artiklites 1, 3 ja 4 sätestatud eesmärgid ja kriteeriumid ning I lisas sätestatud abikõlblike meetmete nimekiri on LIFE+ vahendi ulatuse määratlemiseks piisav.

4.   Finantssätted (artiklid 5 ja 8–13)

Nõukogu ei saa võtta vastu LIFE+ eelarvet käsitlevat muudatusettepanekut 43. Ühises seisukohas sätestatakse rahastamise kogusummaks1 854 372 000 eurot; see on arv, mis on esitatud komisjoni muudetud ettepanekus (tehti pärast finantsraamistiku (2007–2013) osas 17. mail 2006 kokkuleppe saavutamist). (5)

Ühine seisukoht on täielikult kooskõlas muudatusettepanekuga 44, sest seal ei ole lisa, milles kehtestatakse LIFE+ eelarve komponentidevaheline näitlik jaotus. Siiski, selle asemel, et esitada iga kolme komponendi jaoks eraldi arv, nagu nähakse ette kavandatud muudatusettepanekus 26, on suurema paindlikkuse võimaldamiseks artikli 11 lõikega 4 eraldatud eelarvest 40 % spetsiaalselt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise toetamise meetmete jaoks.

Artikkel 5 on kooskõlas muudatusettepanekuga 34 selles osas, et üldise kaasrahastamise maksimummääraks määratakse 50 %. See on osaliselt kooskõlas muudatusettepanekuga 13, kuna selles võimaldatakse teatavate looduskaitseprojektide puhul kõrgemat, kuni 75 %-list kaasrahastamise määra. Artiklis 5 on samuti selgitus personalikulude kaasrahastamise kohta (kooskõlas kehtiva tavaga ja finantsmäärusega).

Nõukogu usub, et LIFE+ rahastamise võimalike abisaajate kohta ei ole vaja näiteid esitada. Artikkel 8 ei ole seetõttu kooskõlas muudatusettepanekuga 21.

Nõukogu nõustub, et kooskõlas vastastikuse täiendavuse põhimõttega ei tohiks LIFE+ abil rahastada meetmeid, mis kuuluvad ühenduse teiste rahastamisvahendite abikõlblikkuse kriteeriumite alla. Ühise seisukoha artikkel 10 on kooskõlas muudatusettepaneku 23 eesmärgiga.

Järelevalve osas tugevdatakse ühise seisukohaga komisjonile esitatavat nõuet korraldada kohapealseid kontrollimisi. Lugedes koos artikli 17 lõike 2 punktiga c, on artikli 12 punkt 1 kooskõlas muudatusettepaneku 27 eesmärkidega.

5.   Programmitöö lähenemisviis (artiklid 6 ja 7 ning II lisa)

Komisjoni ettepanekus nähti ette oluline osa eelarve täitmisest delegeerida liikmesriikidele. Nõukogu nõustus selle lähenemisviisiga, kuid ühises seisukohas lisas kohaldatavatesse protseduuridesse märkimisväärselt rohkem üksikasju. Sedasi saavutatakse suurem selgus liikmesriikide ja komisjoni rolli ning nende kululiikide osas, mis kuuluvad tsentraalselt hallatavasse eelarveosasse (eelkõige valitsusväliste organisatsioonide jaoks, mis on kooskõlas muudatusettepanekuga 36).

Ühises seisukohas on toodud ka üksikasjalikud kriteeriumid eelarve delegeeritud osa jaotamiseks liikmesriikide vahel. Seal on kaks kriteeriumi: rahvaarv, sealhulgas rahvastiku tihedus, sest see on paljude keskkonnaalaste survete iseloomulik omadus, ning loodus ja bioloogiline mitmekesisus (põhineb määratud kohtade absoluutsel ja suhtelisel suurusel). Lisatud tabelis näidatakse nende kriteeriumide mõju.

Artikkel 6 on osaliselt kooskõlas muudatusettepanekuga 14, sest seal selgitatakse (lõige 3, teine lõik), et LIFE+ abil võib rahastada riikidevahelisi meetmeid. Iga-aastaste riiklike tööprogrammide vastuvõtmise menetlus on kooskõlas muudatusettepaneku 16 eesmärgiga, sest sellega võimaldatakse liikmesriikidel paindlikumalt arvestada riiklikke ja piirkondlikke prioriteete.

Nõukogu ei saa vastu võtta muudatusettepaneku 15 esimest osa ja muudatusettepanekuid 17 ja 18. Mitmeaastaste strateegiliste programmide vastu võtmisel kaasotsustamismenetluse abil lükkub keskkonnaprojektide rahastamine põhjendamatult edasi. Ühise seisukohaga lisatakse siiski märkimisväärselt rohkem üksikasju määruse ühiselt otsustatud teksti.

6.   Komiteemenetlus (artiklid 14 ja 17)

Ühine seisukoht on suures ulatuses kooskõlas muudatusettepanekuga 29, kuna kõikide peamiste otsuste suhtes tuleb kohaldada regulatiivkomitee menetlust. See on asjakohane, kuna määrusega kehtestatakse üldine raamistik seitsmeks aastaks. Ühenduse ja liikmesriikide prioriteedid arenevad selle aja jooksul tõenäoliselt märkimisväärselt. Mitmeaastastes strateegilistes programmides ja iga-aastastes riiklikes tööprogrammides tegeletakse küsimustega, mis on üksikutele liikmesriikidele üliolulised ja millel on määrav tähtsus nende riikliku keskkonnapoliitika jaoks. Teatavate tehnilisemate otsuste suhtes peaks siiski kohaldama korralduskomitee menetlust.

Nõukogu ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid 28, 30 ja 31, sest need kalduvad kõrvale otsuses 1999/468/EÜ sätestatud menetlustest. Kõik muudatused tuleb läbi rääkida horisontaalselt, mitte spetsiifilise vahendi kontekstis.

7.   Muud

Lisaks:

—

ühise seisukoha preambulit on pisut laiendatud, et selgitada määruse põhiosas toodud sätteid. Põhjendused hõlmavad Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel esitatud muudatusettepanekut 9 (kuid mitte muudatusettepanekuid 1–8, sest esitatud tekst ei oleks ajendanud ühtegi sätet nendes artiklites või lisades ega oleks olnud kooskõlas nende sätetega). Lisaks on põhjendus 15 osaliselt kooskõlas muudatusettepaneku 24 eesmärgiga;

—

ühine seisukoht hõlmab artikli 6 lõike 7 ja artikli 12 lõike 2 nõudeid, mille kohaselt komisjon peab korraldama muudatusettepanekuga 19 kooskõlas olevaid järelmeetmeid ja nende kohta aruande esitama;

—

ühine seisukoht täidab muudatusettepanekute 32 ja 33 eesmärke, selgitades artiklis 15 hindamisaruannete eesmärki ja ajakava;

—

ühise seisukohaga ei hõlmata muudatusettepanekut 20, sest komisjon ei suudaks tagada, et LIFE+ rakendamine tooks kaasa töökohtade loomise.

IV.   JÄRELDUS

Nõukogu usub, et ühine seisukoht esindab tasakaalustatud paketti, mille abil korraldada sihipärast ühenduse kaasrahastamist, et täiendada teisi ühenduse rahastamisvahendeid ning riiklikke ja piirkondlikke keskkonnaalaseid kulusid. Nõukogu ootab konstruktiivset arutelu Euroopa Parlamendiga, pidades silmas määruse peatset vastuvõtmist.

(1)  ELT C 12, 18.1.2005, lk 25.

(2)  10814/05

(3)  ELT C 231, 20.9.2005, lk 72.

(4)  ELT C 255, 14.10.2005, lk 52.

(5)  1 854 372 000 eurot on esitatud 2004. aasta hindades (samaväärne 2 097 880 000 euroga jooksevhindades). Institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 37 (eelarvedistsipliin ja eelarvemenetluse parandamine) sätestatakse, et see summa on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis.

Nõukogu tegi samuti avalduse komisjoni muudetud ettepanekus esitatud arvu kohta.

LISA

INDICATIVE ALLOCATIONS TO MEMBER STATES FOR 2007

Member State

Surface area

(km2)

Population

(thousands)

% of total EU population

Population density

Ratio MS density: EU density

Normalised ratio population density

SCI surface area

(km2)

Ratio SCI:total

% SCI total

Ratio MS %: EU total %

Normalised ratio SCIs

Budget allocation

(%)

Budget allocation

(€ mio)

Corrected budget allocation

(€ mio)

Member State

A

B

C

D

E

F

G

H

I

L

M

N

O

P

Q

R

 

 

 

(C/Total C)

(C*1000/B)

(E/Total E)

(F/Total F)

 

(H/Total H)

(H/B)

(J/Total J)

(K/Total K)

(0,5*D+0,05*G

+0,25*I+,2*L)

(D42*M)

 

 

BE

30 528,00

10 396,40

2,14 %

226,56

2,00

7,23 %

3 220,88

0,54 %

10,55 %

0,76

2,67 %

2,10 %

3,991

3,968

BE

CZ

78 866,00

10 211,50

2,10 %

129,48

1,14

4,13 %

7 241,36

1,22 %

9,18 %

0,67

2,32 %

2,03 %

3,851

3,829

CZ

DK

43 093,00

5 397,60

1,11 %

125,25

1,11

4,00 %

11 135,95

1,88 %

25,84 %

1,87

6,54 %

2,53 %

4,813

4,785

DK

DE

357 031,00

82 531,70

16,97 %

226,56

2,00

7,23 %

53 293,92

9,00 %

14,93 %

1,08

3,78 %

11,85 %

22,517

22,388

DE

EE

45 226,00

1 351,00

0,28 %

29,87

0,26

0,95 %

10 591,08

1,79 %

23,42 %

1,70

5,93 %

1,82 %

3,456

3,437

EE

EL

131 940,00

11 041,10

2,27 %

83,68

0,74

2,67 %

27 640,97

4,67 %

20,95 %

1,52

5,30 %

3,50 %

6,642

6,604

EL

ES

504 782,00

42 345,30

8,71 %

83,89

0,74

2,68 %

119 104,03

20,11 %

23,60 %

1,71

5,97 %

10,71 %

20,347

20,230

ES

FR

549 192,00

59 900,70

12,32 %

109,07

0,96

3,48 %

48 809,61

8,24 %

8,89 %

0,64

2,25 %

8,84 %

16,800

16,704

FR

IE

70 280,00

4 027,70

0,83 %

57,31

0,51

1,83 %

10 560,74

1,78 %

15,03 %

1,09

3,80 %

1,71 %

3,253

3,234

IE

IT

301 333,00

57 888,20

11,90 %

192,11

1,70

6,13 %

43 977,33

7,43 %

14,59 %

1,06

3,69 %

8,85 %

16,820

16,723

IT

CY

9 250,00

730,4

0,15 %

78,96

0,70

2,52 %

509,52

0,09 %

8,88 %

0,64

2,25 %

0,67 %

1,277

2,000

CY

LV

64 589,00

2 319,20

0,48 %

35,91

0,32

1,15 %

7 651,27

1,29 %

11,85 %

0,86

3,00 %

1,22 %

2,315

2,500

LV

LT

65 200,00

3 445,90

0,71 %

52,85

0,47

1,69 %

6 663,58

1,13 %

10,22 %

0,74

2,59 %

1,24 %

2,351

2,500

LT

LU

2 597,00

451,6

0,09 %

173,89

1,54

5,55 %

383,11

0,06 %

14,75 %

1,07

3,73 %

1,09 %

2,065

2,053

LU

HU

93 030,00

10 116,70

2,08 %

108,75

0,96

3,47 %

13 929,21

2,35 %

14,97 %

1,09

3,79 %

2,56 %

4,863

4,835

HU

MT

316,00

399,4

0,08 %

226,56

2,00

7,23 %

39,35

0,01 %

12,45 %

0,90

3,15 %

1,03 %

1,966

1,954

MT

NL

41 526,00

16 258,00

3,34 %

226,56

2,00

7,23 %

7 510,00

1,27 %

18,09 %

1,31

4,58 %

3,27 %

6,204

6,169

NL

AT

83 859,00

8 140,10

1,67 %

97,07

0,86

3,10 %

8 883,93

1,50 %

10,59 %

0,77

2,68 %

1,90 %

3,616

3,595

AT

PL

312 685,00

38 190,60

7,85 %

122,14

1,08

3,90 %

13 123,86

2,22 %

4,20 %

0,30

1,06 %

4,89 %

9,286

9,233

PL

PT

91 990,00

10 474,70

2,15 %

113,87

1,01

3,63 %

16 502,94

2,79 %

17,94 %

1,30

4,54 %

2,86 %

5,440

5,409

PT

SI

20 273,00

1 996,40

0,41 %

98,48

0,87

3,14 %

6 359,62

1,07 %

31,37 %

2,27

7,94 %

2,22 %

4,216

4,192

SI

SK

48 845,00

5 380,10

1,11 %

110,15

0,97

3,51 %

5 739,36

0,97 %

11,75 %

0,85

2,97 %

1,57 %

2,975

2,958

SK

FI

338 145,00

5 219,70

1,07 %

15,44

0,14

0,49 %

48 551,64

8,20 %

14,36 %

1,04

3,63 %

3,34 %

6,341

6,305

FI

SE

414 864,00

8 975,70

1,85 %

21,64

0,19

0,69 %

62 356,23

10,53 %

15,03 %

1,09

3,80 %

4,35 %

8,265

8,218

SE

UK

244 820,00

59 673,10

12,27 %

226,56

2,00

7,23 %

25 102,47

4,24 %

10,25 %

0,74

2,60 %

8,07 %

15,342

15,254

UK

BG

110 910,00

7 801,3

1,60 %

70,34

0,62

2,24 %

15 299,25

2,58 %

13,79 %

1,00

3,49 %

2,26 %

4,291

4,266

BG

RO

238 391,00

21 711,3

4,46 %

91,07

0,80

2,91 %

18 085,00

3,05 %

7,59 %

0,55

1,92 %

3,52 %

6,697

6,658

RO

EU + BG + RO

4 293 561,00

486 375,40

100,00 %

113,28

27,67

100,00 %

592 266,18

100,00 %

13,79 %

28,64

100,00 %

100,00 %

190

190

EU

Märkused

Eeltoodud tabeli koostasid komisjoni teenistused. Esitatud jaotus on suunav. Tegelik jaotus määratakse komiteemenetluse käigus pärast määruse vastuvõtmist. Mitmete asjaolude tõttu võib tegelik jaotus praegusest mõnevõrra erineda.

1.

Tabelis esitatakse jaotus 2007. aastaks ja see põhineb nimetatud aasta 190 miljoni eurosel delegeeritud eelarvel. Komisjoni rahastamisprogrammis nähakse ette, et nii LIFE+ eelarve kui ka liikmesriikidele eraldatud eelarve osa suureneb aasta aastalt.

2.

Tabelis kasutatakse komisjoni käsutuses olevaid kõige värskemaid andmeid (nt liikmesriikide rahvaarv on sama, mis esitatud Eurostati aastaraamatus 2005, ja ühenduse tähtsusega alade (SCI) andmed on seisuga 15. mai 2006). Andmed ja seega eraldised muutuvad LIFE+ vahendi kestuse jooksul. Eelkõige volitatakse artikli 6 lõike 2 teises lõigus komisjoni tegema, niipea kui asjakohased andmed on kõikide liikmesriikide jaoks kättesaadavad, nii ühenduse tähtsusega alade kui ka erikaitselade põhjal looduse ja bioloogilise mitmekesisuse osa jaoks arvutused, vältides samas topeltarvestust.

3.

Artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga võimaldatakse komisjonil teha ettepanek sisemaal asuvatele liikmesriikidele mõeldud lisaeraldiste kohta. Tabelis eeldatakse, et 2007. aastal selliseid lisaeraldisi ei tehta.

4.

SCId Bulgaarias on määratud praeguste liikmesriikide ja Rumeenia keskmisena. SCIde kohaldamisala Küprosel moodustavad üksnes need alad, mille suhtes kohaldatakse elupaikade direktiivi.

5.

Artikli 6 lõike 2 neljandas lõigus on kõikidele liikmesriikidele ette nähtud iga-aastane minimaalne eraldis 1–3 miljonit eurot, võttes arvesse rahvastiku tihedust, keskkonnakulutusi ja -vajadusi ning vastuvõtmise suutlikkust. Tabelis eeldatakse, et nimetatud sätet kasutatakse Küprose eraldise suurendamiseks 2 miljoni euroni ja Läti/Leedu oma 2,5 miljoni euroni.