16.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 309/115 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta”
KOM(2006) 35 lõplik
(2006/C 309/24)
1. veebruaril otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: “Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta”
Vastavalt kodukorra artikli 19 lõikele 1 otsustas komitee oma täiskogu 424. istungjärgul 15.–16. veebruaril luua allkomitee tööde ettevalmistamiseks kõnealusel teemal.
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav Euroopa teabevahetuspoliitika allkomitee võttis oma arvamuse vastu 22. juunil 2006. Raportöör oli Jillian van Turnhout.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma täiskogu 428. istungjärgul 5.–6. juulil 2006 (6. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 108 erapooletuks jäi 4 liiget.
1. Järeldused ja soovitused
Komitee üksikasjalikud seisukohad Euroopa Komisjoni valgesse raamatusse kantud viies küsimuses on esitatud allpool. Kokkuvõttes ei poolda komitee täiendavat, üldpõhimõtteid sätestavat hartat või tegevusjuhendit, kuid ta kordab oma nõuet, et komisjon tegeleks teabevahetuspoliitika õigusliku aluse puudumise probleemiga. Komitee juhib tähelepanu kahele ressurssidega seotud probleemile: rahaliste vahendite puudumine ja heidutavalt keerulised bürokraatlikud protseduurid nende väljamaksmiseks. Komitee tervitab praktilisi ettepanekuid, mis puudutavad selliseid küsimusi nagu kodanikuõpetus, juhib tähelepanu asjaolule, et neist paljude eest lasub esmane vastutus liikmesriikidel, ning kutsub muuhulgas haridusministreid üles arutama Euroopa Liidu ajaloo ühesuguse käsitlemise üle. Selleks, et jõuda kodanikuni, on ühelt poolt vaja selget ja ligitõmbavat sõnumite kogumit — selget tulevikunägemust, mida kodanikud võiksid aktsepteerida kui enda oma, teiselt poolt aga teabevahetuseks sobivat kujundust ja vahendeid. EMSK on valmis tegema koostööd teiste institutsioonidega ja märgib siinkohal paljusid institutsioonidevahelisi positiivseid arenguid kesktasandil. Komitee, kes innukalt toetab detsentraliseeritud lähenemist, soovitab siiski tungivalt, et komisjon kajastaks edaspidi seda, kuidas saab detsentraliseeritud tasandil aidata kaasa ehedale sünergiale ja institutsioonidevahelisele koostööle. Komitee teeb ettepaneku, et pärast valge raamatu vastuvõtmist lubatud lisa Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelisele koostööprotokollile keskenduks nimetatud konkreetsele probleemile.
2. Seletuskiri
2.1 |
Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta (KOM(2006) 35 lõplik) võeti vastu 1. veebruaril 2006. See kujutab endast kolmandat teabevahetusteemalist dokumenti, mille Euroopa Komisjoni viimase seitsme kuu jooksul on vastu võtnud. Esimesed kaks olid sisemine tegevuskava (SEK(2005) 985 lõplik), mis võeti vastu 20. juulil 2005, ning komisjoni teatis “Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (KOM(2005) 494 lõplik), mis võeti vastu 13. oktoobril 2005. Valge raamat kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja organeid reageerima “tavalisi kanaleid pidi”. See kehtestab aruteluks kuuekuulise ajavahemiku, mille järel teeb ettepaneku anda hinnang, “et koostada igas töövaldkonnas tegevuskavade ettepanekud”. |
2.2 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on omalt poolt hiljuti võtnud vastu kaks arvamust teabevahetusvaldkonnas: esimene teemal “Järelemõtlemisaeg: struktuur, teemad ja raamistik hindamaks väitlust Euroopa Liidu üle” (CESE 1249/2005 (1)), mis võeti vastu 26. oktoobril 2005 ning oli adresseeritud Euroopa Parlamendile; teine komisjoni teatise “Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (CESE 1499/2005 (2)) kohta, mis võeti vastu 14. detsembril 2005. EMSK kommunikatsioonirühm alustas kõnealuste soovituste rakendamise süstemaatilise läbivaatamise protsessi oma koosolekul 6. aprillil 2006. |
2.3 |
Käesolev valget raamatut käsitlev arvamus ei tohiks seega korrata seda, mida komitee on juba käsitlenud ja veel käsitleb. Pigem peaks püüdma reageerida valges raamatus eristatud viiele põhivaldkonnale. Need on järgmised:
|
2.4 |
Lisaks kahele eelnimetatud komitee arvamusele ja komisjoni valgele raamatule kasutavad allkomitee ja arvamuse raportöör mitmeid täiendavaid allikaid:
|
2.5 |
Käeolev arvamus valge raamatu kohta on jagatud viide ossa, mis langevad kokku komisjoni dokumendis määratletud viie küsimusega, ja piirdub ühe või mõne üksiku võtmeküsimuse käsitlemisega igas osas. |
3. Üldised märkused
3.1 Ühiste põhimõtete määratlemine: kuidas minna edasi?
3.1.1 |
Just Euroopa asjadest teavitamisel on liikmesriikidel oluline roll. Paljudes teistes valdkondades on see roll ettevõtetel, sotsiaalpartneritel, kodanikuühiskonna osadel. Lühidalt — dünaamiline ühiskond ise etendab edukalt määravat osa. See ei kehti üldiselt Euroopa asjadest teavitamise kohta. |
3.1.2 |
Põhiküsimus on siinkohal see, kas komitee nõustuks või mitte komisjoni ettepanekuga, et “Euroopa Liidu küsimusi käsitlevat teabe- ja teabevahetustegevust reguleerivad ühised põhimõtted ja nõuded võiks sätestada raamdokumendis, näiteks teabevahetusalases Euroopa hartas või tegevusjuhendis. Eesmärk on saavutada, et kõik osapooled (ELi institutsioonid, liikmesriikide valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja valitsusvälised organisatsioonid) kohustuksid järgima nimetatud põhimõtteid, ning tagada, et ELi teabevahetuspoliitika teeniks tema kodanike huve”. |
3.1.3 |
Komitee mõistab, et Euroopa Komisjoni põhiline mure nimetatud kontekstis on tõelise õigusliku aluse puudumine, millel ELi teabe- ja teabevahetusetegevused võiksid põhineda. Komitee on juba väljendanud selgelt oma seisukohta nimetatud küsimuses. Eriti punktis 3.7 komitee 26. oktoobri 2005. aasta arvamuses Euroopa Parlamendile järelemõtlemisaja kohta (3) kutsus komitee komisjoni üles kaaluma “seadusandliku ettepaneku esitamist reaalselt toimiva teavituspoliitika teemal, mis aitaks paremini vastu seista olematust õiguslikust alusest tulenevale varjatud probleemile, millega on kaasnenud mitmed mitteametlikud mehhanismid ja tasakaalustamata lähenemine”. Kõnealuse ettepaneku esitamine võib komitee arvates väitlust elavdada. |
3.1.4 |
Sellise ettepaneku päevakorda võtmine julgustaks komitee arvates juba iseenesest väitlust. Valges raamatus sätestatakse, et konsulteerimisperioodi lõpus “esitab komisjon saadud tulemused ja kaalub, kas teha ettepanek harta, tegevusjuhendi või mõne muu dokumendi vastuvõtmiseks”. Komitee tunneb selle sõnastuse pärast muret ja näeb ohteseoses komisjoni ilmselt väljapakutava lähenemisviisiga. |
3.1.5 |
Komisjon viitab mõnede liikmesriikide praktikale tuginedes ühistele põhimõtetele ja nõuetele, aga sellised põhimõtted ja nõuded väljuvad teabevahetuse ja teabe raamidest. Selliste põhimõtete pelk deklareerimine, millega kõik võiksid nõustuda, — sest tegelikult nad juba ongi nõus — ei annaks lisaväärtust. Teisalt oleks hartal või tegevusjuhendil oht näida kitsendavana. Lisaks on selliseid põhimõtteid juba mitmetes alustekstides talletatud. Teisalt, kui on kavatsus koostada meedia ja teiste teabevahetuses osalejate jaoks tegevusjuhend või harta, võidakse seda vaadelda kui katset mõjutada arutelu või lämmatada euroskeptilisi lähenemisviise. Pealegi tundub eesmärk kaasata kõiki osalejaid ebareaalne, kuna üks järeldus, mis kõigil institutsioonidel Prantsusmaa ja Madalmaade referendumite kogemustest teha tuleb, on see, et osalejate arvu suurenemine ei toeta automaatselt Euroopa integratsiooniprotsessi. Viimaks, kui kõik osalejad, keda valges raamatus nimetatakse, peaksid sellise juhendiga liituma, vihjaks see sellele, et kõigil oleks Euroopa Liidu ees seisva teabevahetuse alase väljakutse eest võrdne vastutus. Komitee arvates oleks kõnealuse mulje jätmine eksitav, kuna esmane vastutus lasub — ja peaks kõigile arusaadavalt lasuma — liikmesriikide valitsustel. |
3.1.6 |
Komitees tekitab muret komisjoni poolt spetsiaalse veebipõhise foorumi käivitamine eesmärgiga saada teada, kas kõnealust raamdokumenti soovitakse. Kõigil Euroopa kodanikel ei ole juurdepääsu sellisele veebipõhisele lähenemisviisile. Oleks loomulik toetada konsulteerimise läbiviimist muu, tavapärasema meedia kaudu. |
3.2 Kuidas jõuda kodanikuni?
3.2.1 |
Komitee märgib, et rahalised vahendid on äärmiselt piiratud. Lisaks sellele raskendab pärast uue finantsmääruse vastuvõtmist kehtestatud vahendite väljamaksmise menetlus kahtlemata paljusid mõistlikke kodanikuühiskonna tegevusi ja takistab nende elluviimist. |
3.2.2 |
Selleks et kodanikeni jõudmist saadaks edu, peab tegutsemisel lähtuma nende skepsise põhjustest. Esiteks suhtub osa ühiskonnast üha kriitilisemalt elu- ja töötingimuste osas langetatud poliitiliste otsuste tulemustesse ja mõjusse. Teiseks puudub tegelikult poliitiline arutelu ja seega on vajadus teabevahetuse järele, kuid kõnealuse teabevahetuse õnnestumiseks tuleb see ümber kujundada. |
3.2.3 |
Edukas teabevahetus nõuab eelkõige selgete ja köitvate sõnumite kogu — selget visiooni, millega kodanikud nõustuvad. Kodanikud soovivad, et Euroopa oleks poliitiline projekt, mis hõlmaks sotsiaalmajanduslikku projekti, Euroopa mudelit, sotsiaalse ühtekuuluvuse säilimist ja konkurentsivõime parandamist. Mitmetes riikides on selle võimalikkus kinnitust leidnud. |
3.2.4 |
Teabevahetus on tsentraliseeritud ja euroopakeskne. See toimub peamisel Euroopa tasandil Euroopa osapoolte, institutsioonide ja inimeste vahel, kes juba on seotud Euroopa projektiga. Lisaks kasutatakse selliseid vahendeid nagu veebipõhine nõustamine, mis jõuab vaid valitud kodanike rühmadeni. Kaugemale küündimiseks tuleb arendada teabevahetustegevusi, mis hõlmavad lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja juba ELiga tihedalt seotutele ka teisi. Arutelud tuleb täielikult detsentraliseerida, st need peavad leidma aset riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, kaasates seal otsustajaid ja meediat (keda mõnikord tuleb selleks kõigepealt veenda). |
3.2.5 |
Selles osas tehakse valges raamatus mitmeid praktilisi ettepanekuid — kodanikuõpetusest ühiste avatud mõttevahetusteni. Komitee pooldab eriti kodanikuõpetust toetavaid argumente. Nagu valges raamatus tunnistatakse, sätestab EÜ asutamislepingu artikkel 149 siiski üsna selgelt, et vastutus õppesisu ja haridussüsteemide korraldamise eest lasub üksnes liikmesriikidel. Seepärast tuleks korrata, et kodanikuõpetuse parandamise toetamine Euroopa institutsioonide poolt kujutab endast kahesugust ohtu. Ühelt poolt riskivad nad sellega, et neid võidakse süüdistada liikmesriikide valitsuste suveräänsusesse sekkumises, ja teiselt poolt võtaksid nad enda peale otsese vastutuse millegi eest, mille eest nad tegelikult ei vastuta. |
3.2.6 |
Siiski vajab Euroopa Liit oma kodanike nõustumist ühise saatusega. Seetõttu on soovitav liikmesriikide haridusprogrammide ühe osana tutvustada Euroopa Liitu ning selgitada selle ajalugu ja tänapäeva kui kõigi liikmesriikide ja nende elanike ühist poliitilist projekti. Kõnealust küsimust peaks avalikult arutama haridusministrite nõukogus. |
3.2.7 |
See ei tähenda, et ELi institutsioonid ei tohiks midagi teha. Vastupidi — kõik peaksid keskenduma rohkem Euroopa kodaniku informeerimisele sellest, kuidas Euroopa Liit väärtust lisab. Määratleda tuleks sihtrühmad ja reklaamida tuleks näiteid ELi vaieldamatutest õnnestumistest. |
3.2.8 |
Üldiselt tuleks panna kodanikud tundma end täiesti läbipaistva reguleeriva ja otsuseid langetava protsessi osana. |
3.3 Kuidas kaasata massiteabevahendeid tõhusamalt Euroopa Liidu küsimustega seotud teabevahetusse?
3.3.1 |
Selles jaotises teeb komisjon ettepaneku, et ELi institutsioonid peaksid olema paremini varustatud sidevahenditega, mille võimsus peaks olema suurem, ja uurib digitaalse lõhe kõrvaldamise viise. Komitee väljendab kahetsust, et komisjoni esialgne ettepanek Euroopa pressiagentuuri loomise kohta jäeti valge raamatu viimasest versioonist välja, sest esmaste reageeringute põhjal võis oodata, et see kutsub esile laiaulatusliku arutelu Brüsselis asuva meedia ja ELi institutsioonide vahelise suhte iseloomu üle. |
3.3.2 |
Komitee toetab selles jaotises sätestatud meetmeid. Komitee nõuab siiski, et komisjon teeks vahet erialase meedia ja üldmeedia vahel. Reeglina on erialane meedia hästi informeeritud ja edastab informatiivseid reportaaže. Komitee rõhutab ka seda, et televisioon jääb enamike Euroopa kodanike jaoks peamiseks teabeallikaks. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon võtaks mistahes üldstrateegia väljatöötamisel arvesse eelnimetatut ja digitaaltelevisiooni kiiret arengut. Siinkohal rõhutab komitee kodanike nende emakeeles teavitamise olulist tähtsust. |
3.3.3 |
Kõnealuses valdkonnas jätkab komitee oma strateegilise teabevahetuskava ajakohastamist ja rakendamist. See hõlmab sidevahendite ja nende kasutuse pidevat ülevaatamist ning uuenduslike meetodite uurimist (avatud ruumi meetodi kasutamine 7.–8. novembril 2005 Brüsselis ja 9.–10. mail 2006 Budapestis toimunud sidusrühmade foorumitel “Lõhe ületamine” oli märkimisväärne näide selle kohta). |
3.4 Kuidas võiks paremini mõõta eurooplaste arvamust?
3.4.1 |
Komisjon teeb ettepaneku riiklike asjatundjate võrgustiku ja Euroopa Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse loomiseks. Komitee nõustub valge raamatu põhiideega selles valdkonnas. Ta nõustub eriti sellega, et Euroopa Liidul on elujõuline vahend Eurobaromeetri näol, kuigi usub, et komisjon peaks samuti püüdma arendada sidemeid ja sünergiat liikmesriikide arvamusküsitlusi teostavate organisatsioonidega. |
3.4.2 |
Komitee leiab ka, et eelkõige komisjon ei kasuta veel piisavalt olemasolevaid mehhanisme avaliku arvamuse uurimisel, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed. Nimetatud kontekstis oli komiteel hea meel märkida Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelises uues koostööprotokollis (allkirjastatud 7. novembril 2005) sisalduvat tahteavaldust. Komitee kui foorumi korrapärasem kasutamine on midagi, mida peaks 7. novembril 2005. aastal välja kuulutatud valge raamatu järgse koostööprotokolli lisa kontekstis arendama. |
3.5 Koostöö
3.5.1 |
Siin loetleb komisjon mitmeid uusi struktureeritud koostöövorme. Ta märgib juba praegu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mängitavat rolli ja viitab kahe institutsiooni vahel 7. novembril 2005 sõlmitud uuele koostööprotokollile. Kahe institutsiooni vaheline koostöö toimib hästi kesktasandil. Komitee tunneb siiski, et palju rohkem võiks ära teha selleks, et stimuleerida komisjoni ja komitee vahendite vahelist sünergiat detsentraliseeritud tasandil. Veelkord — see on valdkond, mida võiks valge raamatu järgse 7. novembri 2005 koostööprotokolli lisa lisas täpsustada. |
4. Komitee eelnevate soovituste meeldetuletamine
4.1 |
Komitee tuletab komisjonile meelde oma eelnevaid teabevahetuse kontekstis antud soovitusi, eriti neid, mis on sätestatud komitee arvamuse “Järelemõtlemisaeg: struktuur, teemad ja raamistik hindamaks väitlust Euroopa Liidu üle” lisas (CESE 1249/2005 (4)) ja tema maikuu arvamuses, mis on adresseeritud 15.–16. juunil kogunevale Euroopa Ülemkogule. |
Brüssel, 6. juuli 2006.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
president
Anne-Marie Sigmund
(1) ELT C 28, 3.2.2006, lk 42–46.
(2) ELT C 65, 17.03.2006, lk 92–93.
(3) Järelemõtlemisaeg: struktuur, teemad ja raamistik hindamaks väitlust Euroopa Liidu üle, ELT C 28, 3.2.2006, lk 42–46 — [puudub eestikeelses versioonis].
(4) ELT C 28, 3.2.2006, lk 42–46 — [puudub eestikeelses versioonis].