9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/83

1.1

EMSK tervitab Euroopa Komisjoni teatist i2010 kohta, mis on ELi infoühiskonna tulevikustrateegiate oluline osa. EMSK nõustub täielikult ettepanekus püstitatud kolme prioriteediga: esiteks ühtse, üldist juurdepääsu ja rikkalikku digitaalsisu pakkuva Euroopa inforuumi väljakujundamine; teiseks teadus- ja uuendustegevuse toimimise parandamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) uuringute valdkonnas; kolmandaks kõiki hõlmava Euroopa infoühiskonna saavutamine, mis parandaks elukvaliteeti.

1.2

Kuna IKT moodustab olulise osa Lissaboni protsessist, soovib EMSK rõhutada jõupingutuste tõhustamise vajadust, et liikmesriike toetada ja avaldada neile — eriti mahajäänumatele neist — survet arengu kiirendamiseks ja Lissaboni strateegia 2010. aastaks püstitatud eesmärkidega toimetulemiseks. Ilma piisavate rahaliste vahenditeta, eelkõige uurimis- ja arendustegevusse ning IKTsse, ei ole võimalik teatises nimetatud eesmärke saavutada. Uurimis-, arendus- ja uuendustegevus on ülimalt olulised nii IKT tööstusele kui ka IKTd kasutatavatele tööstustele. Suurem eelarve on eluliselt tähtis, kuid sama oluline on ka vajadus kindlustada uurimis- ja arendustegevuse projektide võimalikult suur mõju tööstusele, millest seeläbi tõuseks maksimaalne kasu Euroopa kodanikele.

1.3

Teatises käsitletakse õigustatult lähenemise ja koostoime teemasid, mis on lõppkasutajate seisukohalt ühtedeks olulisemateks strateegia aspektideks. EMSK on veendunud, et määrus peaks edendama koostalitusvõimet, säilitades samaaegselt tehniliselt neutraalse lähenemise, ning raskustele vaatamata lahendama kõikvõimalikud vasturääkivused koostalitusvõime ja neutraalsuse vahel. Uurimis- ja arendustegevus ning standardimistöö kõnealuses valdkonnas on EMSK arvates väga suure tootlikkuse potentsiaaliga ja peaks jääma turuliidriks ning kaasama kõiki asjaomaseid sidusrühmi.

1.4

EMSK rõhutab, et digitaalse lõhe ületamine on eeltingimuseks, et IKT saaks ära kasutada oma loomupärast sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali. Üksnes juhul kui teabele on tehniline ja legaalne juurdepääs, lairibateenused on üldised ja kättesaadavad, inimestel on piisavad arvutisoskused ja programmid on kasutajasõbralikud, on võimalik ületada digitaalset lõhet. See tähendab muuhulgas ka poliitikaloomes sotsiaalselt tõrjutud inimeste erivajadustega arvestamist, kindlustades sel viisil kaasav, võrdseid võimalusi pakkuv infoühiskond. Samuti on vaja luua teabe eristamise ja teadmiste paikapidavuse kontrollimise kultuur. Siiani ei vasta Euroopa haridussüsteem digitaalajastu nõudmistele. Seetõttu soovitab EMSK i2010 strateegia siduda nii tihedalt ja tõhusalt kui võimalik Euroopa haridussüsteemide parandamisega, eraldades viimastele rohkem vahendeid. Üksnes eeltoodud tingimuste olemasolul, saame ära kasutada infoühiskonna pakutavaid võimalusi mitte ainult majanduskasvu ja tööhõive, vaid ka isiksuse arengu valdkonnas.

1.5

Lisaks tuleb üldise ja kättesaadava juurdepääsu kontseptsiooni toetada konkreetsete tehniliste meetmetega, mis tähendavad infoühiskonna tugisambaks olevate telekommunikatsiooni struktuuride ajakohastamist ja arengut. EMSK soovib samuti rõhutada vajadust tõsta teadlikkuse turvalisuse küsimustes, sest usaldus infotehnoloogia vastu on selle sagedase kasutamise eeltingimuseks, seda eriti seoses interneti täieliku potentsiaali ärakasutamisega. Teadlikkuse parandamiseks peaksid kohaliku, riikliku ja ELi tasandi ametivõimud innustama koostööd ettevõtetega küberkuritegevusega võitlemisel.

2.1

Kõnealuse ettepanekuga (KOM(2005) 229 lõplik) soovib komisjon arendada edasi e-Euroopa tegevuskava 2005  (1), mis oli järjeks e-Euroopa 2002 tegevuskavale  (2). Viimane algatati 2000. aasta juunis Lissaboni strateegia toetuseks, et muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Seoses e-Euroopa tegevuskava 2005 peatse lõpetamise, väljakujuneva ja globaliseeruva IKT pakutavate väljakutsetega, aga ka Lissaboni strateegia vahekokkuvõtte tulemuseks on pakiline vajadus kõikehõlmava ja tervikliku strateegia loomise järele, mis kannustaks antud sektori arengut.

2.2

Komisjon peab IKT sektorit majanduskasvu ja tööhõive võimsaks mõjutajaks ning omistab talle seega võtmerolli Euroopa Liidu tasandi poliitikaloomes. Samas nõustub komisjon sellega, et infoühiskonna, meediateenuste, -võrkude ja -vahendite digitaalne ühtlustamine esitavad väljakutse poliitikaloomele, sest vaja on aktiivset ja terviklikku lähenemist poliitikale ning poliitika lähenemist lisaks võimele operatiivselt kohandada reguleerivaid raamistikke.

2.3

Komisjon pakub välja uue strateegilise raamistiku, i2010 — Euroopa Infoühiskond 2010, mis ühtlustaks laiemad poliitilised suunad. See edendab avatud ja konkurentsivõimelist digitaalset majandust ning rõhutab IKT tähtsust kaasamise ja elukvaliteedi mõjutajana. Uuendatud, majanduskasvule ja tööhõivele suunatud Lissaboni partnerluse olulise elemendina püüdleb i2010 infoühiskonnale integreeritud lähenemise ja audiovisuaalse meedia poliitika poole Euroopa Liidus.

2.4

Põhinedes infoühiskonna väljakutsete laiaulatuslikul analüüsil ning kasutades huvirühmade poolt väljendatud arvamusi eelnevate algatuste ja vahendite (3) kohta, pakub komisjon välja kolm prioriteeti. Esimeseks eesmärgiks on ühtne Euroopa inforuum, mis pakub vastuvõetava hinnaga ja turvalist laisagedusribasidet, suuremahulist ja mitmekesist infosisu ning digitaalteenuseid, austades vahendite ja platvormide koostalitusvõime põhimõtet. Teiseks eesmärgiks on maailmaklassi tulemused IKT uurimistegevuse ja uuenduste vallas. Kolmandaks eesmärgiks on mõjutada kõiki hõlmava infoühiskonna arenemist suunas, et ta muutuks kõikehõlmavaks, pakuks kvaliteetseid avalikke teenuseid ning edendaks elukvaliteeti.

3.1

Oma arvamuses e-Euroopa tegevuskavast (4), mis oli kavandatava i2010 tegevuskava eelkäijaks, tegi EMSK mitmeid tähelepanekuid, sealhulgas:

“Majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab e-Euroopa algatust ning peab seda tänase seisuga Euroopa Liidu kõige tähtsamaks ja auahnemaks kavatsuseks, millega soovitakse nii kiiresti kui võimalik oma kodanikele tutvustada ning ettevõtteid ja ametivõime kohandada digitaalse ajastu ja uue majanduse uudsete tingimustega. Komitee arvates on algatus midagi enamat kui pelgalt tutvustus- ja kohanemisprotsessi algu; see on alustala olulistele, turul ja ühiskonnas juba — kuigi aeglaselt — aset leidvatele, protsessidele” (5).

“Majandus- ja sotsiaalkomitee on veendunud, et kõik interneti kasutamise edendamise, infoühiskonna loomise ja liidu uue strateegilise eesmärgi saavutamisega seotud meetmed peaksid keskenduma inimestele ja nende vajadustele, Euroopa kodanikule, Euroopa ühiskonnale ja Euroopa majandusele. Infoühiskonna kui teadmistepõhise ühiskonna eelkäija loomine omandab märkimisväärse tähtsuse tingimusel, et järgitakse kõnealust põhimõtet,.” (6)

“Majandus- ja sotsiaalkomitee on teadlikkõnealuse tegevuskava arendamisega seotud probleemide ulatusest ja arvukusest. Eelkõige prognoosib komitee raskusi nende mahajäämuste kõrvaldamisel, mis on tingitud Euroopa hilinenud reageerimisest uutele tehnoloogilistele väljakutsetele.” (7)

“Majandus- ja sotsiaalkomitee arvates kujutab endast suurt ja mitmetahulist riski asjaolu, et algatusega võivad jääda hõlmamata üksikisikud, rühmad või terved piirkonnad, arvestades, et mitteelektrooniline juurdepääs üldistele teenustele kaotab arvutipõhiste teenuste arenedes järk-järgult tähtsust. Seetõttu nõustub komitee nendega, kes toetavad seisukohta, mille alusel kava tervikuna ja ka üksikmeetmed peaksid sisaldama vahendeid kõnealuste ohtude vastu võitlemiseks.” (8)

3.2

Need ning muud (9) EMSK tähelepanekud koos lõpparuande ja komisjoni teiste e-Euroopa 2002 kava teemaliste dokumentidega, on aluseks järgmistele komitee järeldustele komisjoni teatise “i2010: Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” kohta.

3.3

EMSK tervitab Euroopa Komisjoni teatist i2010 kohta, mis on oluliseks katseks kujundada ELi infoühiskonna tulevikustrateegiat.

3.4

EMSK toetab komisjoni kavatsust jätkata ja intensiivistada e-Euroopa algatust ka pärast 2005. aastat.

3.5

Viimasel kümnendil on Euroopa olnud edukas uue infotehnoloogia rakendamisel, nii infotehnoloogia kasutuselevõtu kui ka tugeva infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonitööstuse osas. Seda on edendanud komisjoni olulised poliitilised initsiatiivid, eeskätt e-Euroopa 2005 tegevuskava, millest on olnud suur abi. Siiski on teha veel palju, et areneva info- ja teadmisteühiskonna hüvesid täielikult ära kasutada.

3.6

EMSK jagab komisjoni arvamust, et erinevust ELi ja USA tootlikkuse vahel saab osaliselt seletada investeeringutega IKTsse ja IKT uuringutega, ning et suurenenud investeeringud IKTsse tagavad suureneva tootlikkuse ka Euroopas, edendades seeläbi majanduskasvu, tööhõivet ja heaolu.

3.7

Globaliseerumine esitab Euroopa Liidule uusi väljakutseid. Hiina, India ja Lõuna-Ameerika majandused arenevad kiiresti, samuti ka sealne IKT tööstus. Kõnealuse konkurentsiga toimetulemiseks on ELil vaja välja töötada tugevad strateegiad, eriti IKT valdkonnas.

3.8

IKT tähtsus ELi konkurentsivõime parandamisel leidis esiletõstmist ka Lissaboni strateegias. EMSK tervitab i2010 algatust, mis on osaks Lissaboni eesmärkide saavutamisel ja Euroopa Liidu muutmisel 2010. aastaks “maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus”.

3.8.1

Kuna IKT moodustab olulise osa Lissaboni protsessist, rõhutab EMSK jõupingutuste tõhustamise vajadust, et liikmesriike nii toetada kui ka avaldada neile — eriti mahajäänumatele neist — survet arengu kiirendamiseks ja Lissaboni strateegia 2010. aastaks püstitatud eesmärkidega toimetulemiseks.

3.9

IKT on “üldotstarbeline tehnoloogia” (GPT — General Purpose Technology). GPT võimaldab ümber kujundada tegelikult kogu ühiskonda, levitades GPTd arvukates, sageli juba paigaldatud, rakendustes. GPT näide 20. sajandi kohta on sisepõlemismootor. Kui auto leiutati, ei andnud 20. sajandi Lääne majanduse kestvale arengule tugevat tõuget mitte autotööstus, vaid autode kasutamiseks ehitatud infrastruktuurid — maanteede ja uute teenindussektoritega alustades ja täielikult muutunud eluviiside ning kaupade tarnimissüsteemidega lõpetades.

3.9.1

Uue tehnoloogia sisseviimine iseenesest lisaväärtust ei loo või kasumit ei anna. See juhtub alles pärast töö ja tootmisprotsessi ümberkorraldamist. Tootlikkuse kasv ilmneb sageli tükk aega pärast uuenduse sisseviimist. Sama kehtib ka IKT kohta. Tuleb aru saada, et IKT (GPT) täielik potentsiaal realiseerub siis, kui sidusrühmad — sh ettevõtted, töötajad, kodanikud ja ametiasutused kõigil valitsustasandeil — võtavad uue tehnoloogia laialdaselt kasutusele. EMSK rõhutab, et digitaalse lõhe ületamine on IKT sisemise potentsiaali ärakasutamise eeltingimuseks.

3.10

Komisjoni teatises rõhutatakse eriliselt vajadust suurenenud investeeringute järele hankepoole tugevdamisel. EMSK leiab, et oleks olnud hea, kui komisjon oleks täpsemalt tutvunud tingimustega, mis võimaldaksid kõnealuseid investeeringuid teha. EMSK arvab samuti, et küsimus on uuendus- ja tehnoloogia levitamise suutlikkuses.

3.10.1

Kui tõhususe ja tootlikkuse kasv soovitakse saavutada uue tehnoloogia abil, tuleb töö korraldada viisil, mis lubab uue tehnoloogi pakutavaid võimalusi paremini ära kasutada. Selleks on vaja muuta ärijuhtimist ja sotsiaalse dialoogi käigus viia sisse avatud ning uuenduslikud tööstruktuurid. Niiviisi saaksid töötajad juurde ka suurema vastutuse ja muutuks nende töö sisu. Komisjon oleks võinud kõnealust mõõdet üksikasjalikumalt käsitleda.

3.10.2

Kui soovime luua teadmistepõhist ühiskonda ja majandust, peame kaaluma IKT rakendamise võimalust tootmis- ja teenindussfääris üldises tootmis- ja töötingimuste muutmise kontekstis. Ettevõtetes aset leidnud IKT eduka rakendamise näidete uurimisel ilmneb, et edu saavutati juhul, kui rakendamisele eelnes uute töökorraldusvormide sisseviimine, kui hierarhia on madal/lameda hierarhia korra, mille puhul usaldatakse töötajate kogemusi ja teadmisi, asjatundlikkust ning otsuseid võetaks tavaliselt vastu ühiselt.

3.10.3

Komisjoni strateegia rõhutab eriliselt investeeringute suurendamist hankepoole parandamiseks. Kasu oleks üksikasjalikumast arutelust vajalike raamtingimuste ja kasutajanõuete üle, et üldse muuta kõnealused investeeringud edukateks uuendusteks.

3.11

EMSK arvab, et komisjoni teatises oleks pidanud käsitlema infoühiskonna statistika koostamise teemat. Siiani kasutatud statistikameetmeid ei saa kasutada uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja nendega seotud sektorite kohta. Kõnealuse valdkonna poliitikat vajab standarditud, rahvusvaheliselt võrreldavat statistika kasutamist ja teeninduse ning tehnoloogia parandamist. Teatises seda küsimust küll ei arutata, kuid EMSK teab ja tervitab komisoni tehtud algatusi kõnealuse teema käsitlemisel.

4.1

EMSK märgib, et teatises sätestatud eesmärgi saavutamise otsustavaks teguriks infoühiskonna tugisambaks olevate telekommunikatsiooni struktuuride ajakohastamine ja areng. Poliitikaalgatuste kujundamisel tulevikus on otsustav omistada ülimat tähtsust meetmetele, mis edendavad investeeringuid ja tõhustavad konkurentsi erinevates sektorites ning turu kõigi osapoolte vahel, samas tagades võrdse kohtlemisel kõigile sidusrühmadele. EMSK rõhutab siiski, et eriti tuleb arvestada domineerivate osalejate ning IKT tööstuse, eelkõige tarkvara arendamise, tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtete kehtivate konkurentsi eritingimustega.

4.2

EMSK rõhutab vajadust käivitada kiires korras lairibuühendus, et ei oleks takistusi uue tehnoloogia nüüdisaegsete rakenduste kasutamisel.

4.2.1

Raske on esitada lairibaühenduse täpset, üldiselt aktsepteeritud määratlust, kuid loomulikult on mingisugust vaja määratlust, kui selle arengu üle kavatsetakse sisukat arutelu pidada. Komisjoni teatis oleks pidanud seda paremini selgitama. EMSK arvab, et lairibaühendus peaks tähistama asünkroonset läbilaskevõimet kiirusega üle 2 Mb sekundis ning vaid erandjuhtudel võib lairibaühenduse puhul olla tegu kiirusega 512 Kbit sekundis.

4.3

EMSK tervitab komisjoni kavatsust vaadata üle elektroonilise side reguleeriv raamistik. Läbivaatamine on hädavajalik, et luua suurem motivatsioon investeeringute ja uuenduste tegemiseks.

4.4

EMSK soovib rõhutada, et ühtlustamine seab poliitikute infotehnoloogia kasutuselevõtu suurendamise püüdluste ette uusi väljakutseid. Ühtlustamine tähendab seda, et kasutajatele võimaldatakse juurdepääs samale sisule ja teenustele (nt video-, hääl- ja andmeside) mitmesuguste platvormide (ADSL, kaabel, satelliit, PLC, 3G jne) ja lõppterminalide kaudu, alates tavapärastest arvutitest, mobiiltelefonidest ja televiisoritest lõpetades sisseehitatud infotehnoloogiaelementidega autodes, kodumasinate ja muude erinevate rakendustega. Ühtlustamisest kasu saamise ulatus sõltub sellest, kas kliendile pakutakse kvaliteetset teenust ja kas tal on juurdepääs kiirele ühendusele.

4.4.1

Uute õigusaktide või standardite väljatöötamisel on oluline arvestada uute rakenduste kiire arenguga ja murranguliste tehnoloogiate (disruptive technologies), nagu RFID-kiibid (smart tags) ja voice over IP tehnoloogia, juurutamisega. EMSK on veendunud, et määrus peaks edendama koostalitusvõimet — mis on lõppkasutajate seisukohalt kõige olulisem –, säilitades samaaegselt tehniliselt neutraalse lähenemise, ning raskustele vaatamata lahendama kõikvõimalikud vasturääkivused koostalitusvõime ja neutraalsuse vahel.

4.5

IKT sektor on märkimisväärses teisenemisstaadiumis, mis võimaldab sektoril tegelda nimetatud küsimustega, muu hulgas lairibatehnoloogia leviku, tehnoloogiliste muutuste, tarbijamudelite ning uute ärimudelite tekkimise ja platvormidevahelise kasvava konkurentsiga.

4.5.1

Teatises käsitletakse õigustatult ühtlustamist ja koostalitusvõimet. Uurimis- ja arendustegevus ning standardimistöö kõnealuses valdkonnas on EMSK arvates väga suure tootlikkuse potentsiaaliga. Standardimistöö peaks lähtuma turu arengust, kaasama kõiki asjaomaseid sidusrühmi ning keskenduma kasutajate vajadustele. Komitee soovib viidata varasematele kogemustele seoses GSM standardi ja IP-protokolliga.

4.6

Arengul integreeritumate IP-põhiste võrkude suunas nii ettevõtlus- kui avalikus sektoris on kaugeleulatuvad tagajärjed erinevate sidusrühmade (ettevõtted, riigiasutused, kodanikud) koosmõjule. Telekommunikatsiooniettevõtjad peavad tegema suuri investeeringuid, et tagada vajalik ühtlustamine, kaasajastada olemasolevaid võrke, lihtsustada arhitektuuri ja arendada uue põlvkonna võrke. EMSK arvates on Euroopa infoühiskonna jaoks on oluline, et Euroopa Liidu ja riiklikud seadusandjad tagavad kõnealuste märkimisväärsete investeeringute läbiviimiseks kohase keskkonna.

4.7

Infoühiskonda käsitlevates aruteludes turvalisus kesksel kohal seoses suhtumise ja usalduse kujundamisega infotehnoloogiasse. Digitaalsete tehingute tajutav turvalisus ja usaldusväärsus määrab selle, kui kiiresti suudavad ettevõtted IKTd oma tegevuses kasutusele võtta. Tarbija valmisolekut anda mõnel veebilehel oma krediitkaardi number mõjutab see, kuivõrd turvalisena tarbija seda toimingut tajub. Lisaks on kasutajate usaldus IKT vastu e-valitsuse ja selle kiirema levimise aktsepteerimise üks oluline osa.

4.7.1

Teabe turvalisus ja arvutikuriteod on jätkuvalt suur probleem, mis mõjutab ühtviisi nii ettevõtteid, valitsemist, töötajaid kui ka kliente. EMSK soovib rõhutada, et infoühiskonna poliitika tuleb kujundada nii, et suureneks usaldus ning kõik osapooled julgeksid interneti potentsiaali täielikult kasutada (10).

4.7.2

Kuna teabevõrgud on omavahel üha enam seotud, sõltub ühiskond üha enam selle süsteemi ööpäevaringsest toimimisest kõigil nädalapäevadel; järelikult on teabe ja võrgu turvalisuse käsitlemise seisukohalt oluline füüsilise infrastruktuuri toimimine. Tähtis on tagada ka süsteemi võrkude liiasus.

4.7.3

IKT kasutajate jaoks on oluline arvutikuritegude tõkestamine, võimaluse korral rahvusvahelisel tasemel ühtlustatud moel, ning õigusaktide aktiivne jõustamine, millega näidatakse, et sellised kuriteod ei tasu end ära. Siiski tuleks hinnata arvutikuritegudega võitlemiseks esitatavaid algatusi, välistamaks nende toimumist tööstuse kulul või põhiõiguste, nagu eraelu puutumatus, eiramise hinnaga. Kõnealused hinnangud on olulised, eriti käimasolevas arutelus andmete säilitamise rangemate nõuete üle (11).

4.7.4

Komisjon on turvalisuse probleemi möönnud arvukates teatistes ja soovitustes, aga ka Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Ameti loomise kaudu. EMSK on arvamusel, et kõnealuse ameti kaudu tuleks luua ühtne keskkond, kus avalik ja erasektor teevad koostööd oma teabesüsteemide kaitsmiseks, arvestades üha kiiremaid muutusi tehnoloogias, tekitamata seejuures ebakohast haldus- ja finantskoormust.

4.7.5

EMSK usub, et teabe ja võrkude turvalisuse suurendamiseks on kõige olulisem suurendada teadlikkust. Teadlikkuse parandamiseks peaksid kohaliku, riikliku ja ELi tasandi ametivõimud õhutama tihedamat koostööd ettevõtetega küberkuritegevuse vastu võitlemisel.

4.8

Muus osas tuleks suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu. E-kaubandust ja privaatsust käsitlevate direktiivide ja riiklike õigusaktide rohkus ei võimalda kergesti mõista, mis on lubatud ja mis mitte, eriti sellepärast, et seaduste jõustamine ja karistuste rakendamine ei ole veel piisav.

4.8.1

EMSK tervitab komisjoni ettepanekut anda hinnang e-kaubandust ja privaatsust käsitlevatele direktiividele. Paljudel juhtudel on võimalik õigusakte lihtsustada, et olukorda läbipaistavamaks muuta. Mõnedel juhtudel oleks kasulik õigusaktide täiendav ühtlustamine; näiteks võiks ühtlustada viisi, kuidas liikmesriigid käsitlevad elektroonilist rämpsposti.

4.9

Siiski ei takista üksnes turvalisuse aspekt ja kehtivate eeskirjade tundmine VKEsid täielikult osa saada IKT arengu pakutavast potentsiaalist. Oluliseks faktoriks on ka piisavalt kasutajasõbralike programmide puudus. EMSK usub, et toodete ja teenuste arendamise toetamine VKEde puhul, näiteks uurimis- ja arendustegevuse toetamise, standardimise ja haridusprojektide kaudu, võiks olla võtmeks ELi parema konkurentsivõime saavutamisel.

4.10

Uurimis- ja arendustegevuse ning uuenduste poliitika on ülioluline nii IKT sektori kui IKT kasutajate sektori seisukohalt. Oluline ei ole mitte ainult tagada suurem eelarve uurimis- ja arendustegevuse ning uuenduste tarbeks, vaid pidada silmas ka uurimis- ja arendustegevuse projektide suurimat võimalikku mõju ja kasu Euroopa kodanikele ning tööstusele. Seejuures on oluline uurimis- ja arendustegevuse projektidesse kaasata põhilised sidusrühmad, need, kel on suurem mõju tehnoloogiate lõplikule rakendamisele — ettevõtjad, tootjad ja teenuseosutajad.

4.11

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viie aasta hinnangu sõltumatu kogu järeldas oma hiljutises aruandes, et Euroopa teadus- ja arendustegevus infoühiskonna tehnoloogiate valdkonnas aitab olulisel määral kaasa jõupingutustele, saamaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusruumiks. Kuid Euroopa peab hoogustama investeeringuid, kui soovib “kriitilise massi” kõnealustes tehnoloogiates. Aruandes juhitakse tähelepanu ka vajadusele vähendada bürokraatiat, mis ähvardab teadustegevust lämmatada. EMSK on samal arvamusel.

4.12

EMSK on arvamusel, et IKT-poliitika üks kesksemaid tugisambaid on IKT ulatuslik kasutamine riigiasutuste poolt. Riigiasutused kui sageli IKT nõudlikud ja pädevad kasutajad ning ostjad on seega oluliseks poliitiliseks vahendiks, mis aitab saavutada i2010 tegevuskava eesmärgid. Kavandada võiks arvukalt meetmeid, mis hõlmavad elektroonilisi riigihankeid, IKT kasutamist ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks (e-valitsus), e-tervishoidu, e-õpet ning avaliku sektori kulutusi uurimis- ja arendustegevusele.

4.13

Oluline on hoomata digitaalse lõhe tagajärgi ja laiendada IKT kasutamist — sellel oleks majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mõju. Kui soovitakse realiseerida infoühiskonna täielikku potentsiaali, peavad ettevõtted, kodanikud ja töötajad parandama oma vilumust infotehnoloogia valdkonnas. See tähendaks elukestvat õpet ja oskuste arendamist.

4.14

EMSK senisele tööle tuginedes usub komitee, et täieliku ja tõhusa Euroopa infoühiskonna ülesehitamisel on peamiseks probleemiks selge arusaama puudumine enamike eurooplaste hulgas seoses usaldusväärse teabe ja teadmiste ülekandmise rolli, väärtuste ja võimalustega kaasaegse maailma tootmise ja kaubanduse seisukohalt, samuti asjaolu, et puudub massiline ja süstemaatiline “teabe eristamise ja teadmiste paikapidavuse kontrollimise kultuuri” (12) arendamine, ehk siis sellise kultuuri arendamine, mis suudab tegeleda suuremast teabemahust tuleneva segaduse ja teabe tänapäevase liikumiskiirusega.

4.14.1

EMSK arvab, et eelpool mainitud probleemid tulenevad Euroopa haridussüsteemide suutmatusest vastata digitaalajastu nõudmistele. Seetõttu on soovitav i2010 strateegia siduda nii tihedalt ja tõhusalt kui võimalik Euroopa haridussüsteemide parandamisega, eraldades viimastele rohkem vahendeid.

4.14.2

Uut hoogu annaks asjale juurde kindlasti see, kui kahekordistatakse digitaalkoolituses osalevate töötajate arvu. Koolitusel peaks võrdselt olemas esindatud nii oskustöölised kui ka madala kvalifikatsiooniga töötajad. Nii tööandjate kui töötajate roll on siinkohal oluline.

4.14.3

Elukestva õppe edendamisel ja integreerimisel etendavad väga olulist osa ka avaliku sektori erinevad tasandid. Eelöeldu on kooskõlas ELi üldiste, Lissaboni strateegias sõnastatud poliitikaeesmärkidega, mille hulka kuulub ka jätkusuutlik areng. Samas peab avaliku toetusega infotehnoloogia koolitusprogrammid olema kättesaadavad ka töötutele, aitamaks neil tööjõuturule tagasi tulla.

4.14.4

Sellega seoses soovib EMSK korrata oma varasemas arvamuses (13) väljendatud seisukohta ja rõhutada jõuliselt vajadust luua soodsamad tingimused, et arendada e-õpet kõikidel haridustasanditel.

4.15

Siiski ei ole juurdepääsu võimaldamine sotsiaalselt tõrjutute jaoks pelgalt haridusalgatuste pärusmaa. Sageli ei saa erinevad rühmad kaasaegseid teabevahendeid kasutada kas majanduslikel või geograafilistel põhjustel või tingituna nende erivajadustest (nt nägemispuudulikkusega või eakad isikud). Kõnealuste takistuste ületamine on eduka, võrdseid võimalusi pakkuva infoühiskonna saavutamise oluliseks mõõdupuuks.

4.15.1

Edasiseks väljakutseks on kõikehõlmava Euroopa infoala loomine, mis tugevdab kõigi kodanike osalusõigusi ning toetab kultuurilist ja keelelist paljusust. Selle saavutamiseks tuleb teabe ja uuenduste vool muuta demokraatlikuks ning tagada piiranguteta juurdepääs teabele. Võttes arvesse infoala digiteerimist ja teabevoo seireks ning piiramiseks loodud uute tehnoloogiate arengut, tuleb luua õiguslikud garantiid selleks, et avalik teave oleks kättesaadav kõigile ning arvestama peaks avalikkuse huvidega autoriõigusega kaitstud teabe suhtes. Intellektuaalse omandi– patentide ja autoriõiguste, tarkvara ja andmebaaside– kaitse eeskirjad võivad tugevasti mõjutada uuendusvõimet. Intellektuaalse omandi kaitse ja üksikisiku õigus juurdepääsuks kultuurile ning teadmistele peavad olema tasakaalus viisil, mis võimaldab ajutist kaitset uuenduste ja investeeringute edendamise eesmärgil, kuid tagab samas võimalikult laialdase juurdepääsu teabele ja teadmistele kooskõlas Lissabonis strateegiaga.

4.16

Üksnes juhul kui teabele on tehniline ja legaalne juurdepääs, lairibateenused on üldised ja kättesaadavad, inimestel on piisavad arvutisoskused ja programmid on kasutajasõbralikud, on võimalik ületada digitaalset lõhet. Üksnes siis saame ära kasutada infoühiskonna pakutavad võimalused mitte ainult majanduskasvu ja tööhõive, vaid ka isiksuse arengu valdkonnas.