11.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/48

1.1

Komisjoni liige Laszlo Kovacs palus komiteel 13. mail 2005. aastal välja töötada ettevalmistav arvamus ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi jaoks. Komisjoni liige juhib tähelepanu sellele, et nimetatud ühine maksubaas kõrvaldaks arvukad probleemid, millega ettevõtted praegu piiriülesel tegevusel ELis toime peavad tulema. Idee leidis laialdast toetust nii majanduses kui ka paljudelt valitsustelt.

1.2

Euroopa Komisjon on alates 2001. aastast esitanud arvukalt teatiseid ja aruandeid ettevõtte tulumaksu kohta, muuhulgas mahuka aruande ettevõtete maksustamise kohta (2001. aasta oktoobris).

1.2.1

Pärast mitteametliku dokumendi esitamist ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi jaoks 2004. aasta juulis ja pärast selgitusi ministrite nõukogus moodustati liikmesriikide ekspertidest koosnev tehniline töörühm. Nimetatud töörühm peab 2007. aastaks välja selgitama kõik üksikasjad, mis on vajalikud ühise maksubaasi praktiliseks teostamiseks. Kõnealuste läbirääkimiste, nagu ka käesoleva arvamuse teemaks on ainult ettevõtete tulumaksubaas, mitte aga ettevõtete tulumaksu määr. Ei käsitleta ka maksustamist kodumaal (home state taxation). Sealjuures võiks tegemist olla ajaliselt piiritletud katseprojektiga, kusjuures ühine maksubaas kujutab endast üldprojekti.

1.3

Läbirääkimiste teemaks ei ole üksnes ühise maksubaasi, vaid ka konsolideeritud maksubaasi loomine. See kehtib eelkõige ettevõtete kohta, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis korraga. Ühise maksubaasi optimaalseks toimimiseks peab kontsernil olema võimalik arvutada kõiki tulusid kontserni jaoks loodud ühtse maksubaasi alusel, mille järel peetakse arvutusi konsolideerituks. See muudab vajalikuks kogutulu jaotamise süsteemi ettevõtte erinevate osade vahel.

1.4

Aruteludes käsitletakse eranditult ettevõtte tulumaksu ja mitte kõiki ettevõtete maksustamise vorme. On terve hulk ettevõtlusvorme, nagu näiteks vabatahtlikud ühendused ja sihtasutused, mis liikmesriigiti erinevad. Kui rakendatakse ühine maksubaas näiteks aktsiaseltside jaoks, siis kaob antud ettevõtlus- ja organisatsioonivormi ja muude ettevõtlusvormide vahel tasakaal kasumi maksustamise osas. Sellisel juhul võib olla vajalik ühtlustada riikides muude ettevõtlus- ja organisatsioonivormide kasumi maksustamine. Nimetatud aspekti ei käsitleta aga ei ülalpool nimetatud, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide esindajatest moodustatud töörühmas ega ka käesoleva arvamuse raames.

2.1

Komitee on juba paljudes arvamustes tegelenud erinevate ettevõtte tulumaksubaaside probleemiga ELi liikmesriikides. Komitee astub välja vabade ja õiglaste konkurentsitingimuste eest piiriüleste tegevuste edendamiseks, kaotamata seejuures siiski riiklikke ettevõtete maksustamise aluseid (1). Komitee soovitab esmalt püüelda ettevõtete ühise tulumaksubaasi loomise poole ja alles seejärel rääkida maksumääradest (2).

2.2

Ettevõtete ühise tulumaksubaasi loomise abil oleks võimalik vähendada või isegi kõrvaldada enamik takistusi piiriüleste tegevuste puhul ELis. Nimetatud takistused on muuhulgas

2.2.1

Olgugi et ettevõtete maksustamine on soodsate tingimuste loomisel olulise tähtsusega, ei tohi siiski unustada, et ka mitmed muud tegurid võivad piiriülese kaubanduse ja tootmise asukoha valikul otsustava tähtsusega olla (3).

2.3

Komitee juhib tähelepanu sellele, et probleemid ei lähtu üksnes maksubaaside erinevustest. Nii tuleb näiteks kindlaks määrata ka arvukad praktilised erinevused, nt maksude maksmisel makseviiside sätestamisel, aruandlusel ning vaidluste selgitamisel. Osa ühise maksubaasiga kaasnevaid probleeme on võimalik vähendada praktilise korra sätestamise abil (4).

2.3.1

Loodava ühise maksubaasi suurim praktiline eelis ettevõtete jaoks seisneb ehk tõsiasjas, et ettevõtted peavad tundma ja kasutama vaid üht reeglistikku. Ettevõtete erinevad osad saavad eraldi raamatupidamise asemel kasutada ühtset raamatupidamist. Lisaks võib ühine maksubaas peale õiglase konkurentsi edendamise suurendada mitte üksnes ettevõtete, vaid ka maksuametite tõhusust (5).

2.4

Komitee soovitas ühise maksubaasi arutelu puhul mitte piirduda üksnes piiriülese tegevuse põhiprobleemidega. Ühise maksubaasi kehtestamisel on eeliseid mitte üksnes piiriüleselt tegutsevatele ettevõtete, vaid ka ainult kodumaise tegevusulatusega ettevõtete jaoks. Põhiline ülesanne — õiglase konkurentsi loomine piiriüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks — ei tohi viia selleni, et tekitatakse uued erinevused nimetatud ettevõtete ja ainult kodumaal tegutsevate ettevõtete vahel.

2.4.1

Selle taga on ka soov kergendada olukorda väikeettevõtetel, kes peaaegu kõik tegutsevad ainult kodumaisel turul. Katse rakendada lihtsat ja selget maksukorraldust on ka antud kontekstis väga oluline (6).

2.5

Komitee on korduvalt väljendanud seisukohta, et ühine maksubaas ei ole vabatahtlik ning et ei tohi olla võimalust valida, kas tegutseda edasi riiklike maksusüsteemide alusel või piiriüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks loodud erikorralduse alusel. Komitee arvab seetõttu, et uus ettevõtte tulumaksubaas peab olema kohustuslik (7).

2.6

Komitee on alati olnud seisukohal, et ühise maksubaasi korralduse raames tuleb suurel määral arvestada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Sealjuures on komitee teadlik, et rahvusvahelised raamatupidamisstandardid saavad ühise tulumaksubaasi regulatsioonidele olla vaid lähtepunktiks.

2.7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu suutmatus jõuda kokkuleppele ühise ettevõtte tulumaksubaasi osas põhjustab soovimatu kõrvalmõju, et vajalikud otsused võtab lõpuks vastu Euroopa Kohus. Kuni eksisteerivad erinevused liikmesriikide maksusüsteemide vahel, on ikka ja jälle vajalikud ka kohtulahendid. Liikmesriikide maksusüsteeme muudetakse siseturul järk-järgult ka ilma poliitiliste otsusteta Euroopa Kohtu kohtupraktika kaudu (8)  (9). Antud juhul ilmestab seda selgelt Euroopa Kohtus äsja otsuseni jõudnud kohtuasi “Marks & Spencer”.

2.8

Komitee soov asetada ettevõtete maksustamine laiemasse poliitilisse konteksti tähendab, et maksupoliitika neutraalsust ei seostata mitte ainult ettevõtete maksustamisega, vaid ka mõlema tootmisteguriga — töö ja kapitaliga. Nimetatud põhimõtteline kaalutlus on esmajoones seotud siiski maksumäära valikuga (10).

2.9

Integratsioon ja konkurentsi suurendamine on üksteisega tihedalt seotud ning võivad endaga kaasa tuua suurema tõhususe ja suurema majanduskasvu. Samas aga tähendab see, et need, kes konkurentsi suureneva survega sammu ei suuda pidada, ei suuda puudulikku tootlikkust ettevõtte maksude vähendamise abil tasakaalustada. Seega tuleb ettevõtete maksustamisel kõrvaldada konkurentsi moonutavad elemendid, et saavutada integratsiooni positiivne mõju (11).

2.10

Loodetavasti kohustuslik ettevõtete ühine maksubaas lihtsustaks maksude tasumise kontrolli, kuna riigiasutused peaksid valdama ainult ühte süsteemi ja saaksid kergemini teavet vahetada. See aitaks ka kaasa maksude tasumisest kõrvalehoidmise vähendamisele. Mittekohustuslik ühine maksubaas, mis annaks ainult kodumaal tegutsevatele ettevõtetele valikuvõimaluse uue ja senise riikliku arvestamismeetodi vahel, looks lisaks sellele olukorra, kus riigid — ettevõtete asemel — peaksid kasutama mitmeid maksusüsteeme.

3.1

Ettevõtete maksukoormus on liikmesriigiti erinev, mis on peaasjalikult tingitud erinevatest maksumääradest (12,5 % ja 40 % vahel). Kuna samas on ka maksubaasid erinevad, ei ole alati selge, millises ulatuses see tõepoolest erinevatele maksumääradele tugineb (12).

3.2

Euroopa Komisjon kõrvutas nn implicit tax rate'i andmeid, mis peaksid selgitama ettevõtte tulust tegelikult makstud maksude osakaalu. Tihti võrreldakse vaid maksumäärasid, mis võib olla aga eksitav, kuna nt suur maksumäär liiga kõrgete maksuvabade summade puhul võib viia liiga väikeste maksulaekumisteni. Maksukoormuse erinevused võivad põhineda ka maksude kogumise tõhususel või maksukontrolli viisil. Tõhusast ja mittebürokraatlikust maksusüsteemist sõltub ka ettevõtete nende ressursside maht, mis seotakse ettevõtte tulumaksu maksmisega. (13)

3.3

OECD kinnitas 1990. aastal, et 60 % maailma kaubandusest toimub kontsernide vahel. Erinevad riiklikud maksusüsteemid on ettevõtete jaoks problemaatilised ka seetõttu, et erinevused kerkivad esile ühe ja sama ettevõtte sees.

3.4

Ühise ettevõtete tulumaksubaasi majanduslikke tagajärgi pole kerge välja arvestada. Ühes uues uurimuses hinnati mõjusid SKT-le 0,2-0,3-le protsendile. Arvestused puudutavad ainult tulumaksubaasi ühiseid sätteid ja mitte konsolideerimist ega halduskulude säästu. Seda tuleb vaadata seoses asjaoluga, et kogu ettevõtte tulumaksustamine moodustab ca 3 % SKT-st (14).

3.5

Piiriüleseid majandustegevusi teostavad täna suuremalt jaolt suurettevõtted. Ettevõtete erinev maksustamine on seega kõnealuste ettevõtete jaoks probleem. Mitmetes riikides tegutsevad ettevõtted on sellega seoses omandanud vajalikud teadmised ning kindlustanud endale nimetatud lisakulutuste rahastamise. Siiski on nimetatud maksusüsteemide erinevustel kõige suurem mõju oletatavasti nendele väikestele ja keskmiste suurusega ettevõtetele, kes on tegevust välismaal kaalunud, aga sellest siiski loobunud. Ühine kord võib oluliselt vähendada tõkkeid majandustegevuse alustamise jaoks mitmes liikmesriigis. Siin on rohkem ruumi suurema integratsiooni ja tugevama konkurentsi jaoks, mis on võib-olla ühise maksubaasi süsteemi üks kõige suuremaid eeliseid.

4.1

Seni on seoses ettevõtte tulu maksustamisega vastu võetud vaid kolm direktiivi. Emaettevõtjate ja tütarettevõtjate direktiivis (90/435/EMÜ) sätestatakse, et maksuvabaks muudetakse sellise tütarettevõtja väljamakstavad dividendid, kes asub samas liikmesriigis kus emaettevõtja. Nimetatud maksuvabastust on siiski võimalik asendada korraga, mille kohaselt tütarettevõtja makstud maksud arvatakse emaettevõtja makstavatest maksudest maha.

4.2

Ühinemisdirektiiviga (90/434/EMÜ) reguleeritakse maksustamist ettevõtete ümberkorraldamisel. Kuna piiriüleste ettevõtete ühinemiste või jagunemiste kohta ei ole tsiviilõiguslikke regulatsioone, ei hõlmata neid ka direktiiviga, mis käsitleb peamiselt ettevõtete võõrandamist.

4.3

Kolmas, hiljuti vastu võetud direktiiv (2003/49/EÜ) puudutab eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja kasutustasude suhtes kohaldatavat maksustamissüsteemi. Direktiiviga vabastatakse kõnealused piiriülesed ülekanded kinnipeetavast maksust.

4.4

Alates 1997. aastast on ettevõtete maksustamise kohta olemas tegevusjuhend, mille kohaselt liikmesriigid ei tohi investeeringuid ligi meelitada ebaausate maksuabinõude abil. Liikmesriigid kohustuvad tegevusjuhendi alusel mitte rakendama ebaausaid uusi makse ja vastavalt muutma olemasolevaid sätteid. Tegevusjuhendile lisati 66 ebaausast maksumeetmest koosnev nimekiri, mida praegu üle vaadatakse.

5.1

Suurimad erinevused liikmesriikide vahel on maksubaasi arvutamisel maksuvabu summasid puudutavates sätetes, mis on seetõttu liikmesriikide vahelistel kõnelustel kesksete teemade hulgas. Seoses sellega tuleb suurt tähelepanu pöörata laia tulumaksubaasi olulisele tähtsusele. Tuleb aga siiski meeles pidada, et laiema tulumaksubaasi korral tuleks üle vaadata maksumäär.

Läbirääkimisi tuleb aga kahjuks alustada kõige põhilisemast. Kulusid on juba praegu võimalik erinevatesse klassidesse liigitada vastavalt sellele, kas neid vaadeldakse tavaliste väljaminekutena ja kas neid tuleb seega maksubaasi sisse arvestada või kas neid on võimalik alles pärast maksubaasi kindlaksmääramist tulust maha arvata. Enne kui maksueksperdid saavad esitada ühise ettepaneku, tuleb lahendada veel palju küsimusi.

5.2

Tulumaksubaasi süsteem peab olema orienteeritud konkurentsile, et luua Euroopas häid eeldusi investeerimiseks. Maksusüsteem ei tohi üldiselt mõjutada seda, milliseid investeeringuid millises liikmesriigis tehakse. Määrav peab olema tulusus ja mitte küsimus, kuidas saada investeerimiseks vahendeid. Loomulikult peab olema nt võimalik edendada keskkonnasõbralikke investeeringuid või suunata investeeringud halvemas olukorras olevatesse piirkondadesse, aga siinkohal sobivad paremini muud vahendid kui ettevõtte tulumaksubaas.

5.2.1

Samuti on oluline selge eristamine üksikisiku tulumaksust. Aktsionäridele makstavate dividendide käsitlemine on üksikisiku tulumaksu küsimus, mis ei oma tähtsust ettevõtte tulu maksustamise arutelu suhtes. Peale selle ei ole see küsimus oluline korporatsioonide asukohta puudutavate otsuste jaoks.

5.3

Kui ühise maksubaasi osas peaks saavutatama kokkulepe, peavad teatud valdkondade jaoks olema ette nähtud erisätted. Nii võivad olla vajalikud näiteks erisätted reservide kohta panganduses ja finantssektoris, eriti elukindlustuse valdkonnas, kus reservid etendavad erilist, valdkonnale tüüpilist rolli. Teiseks näiteks on metsandus, kus sissetulekuid on kõige äärmuslikumate näidete puhul oodata alles saja aasta pärast.

5.4

Järgmine aspekt on küsimus, kas ettevõtte rahastamine põhineb peaasjalikult laenukapitalil või pigem omakapitalil. Kui laenuintressid on mahaarvatavad, maksustatakse ettevõtte sissetulekust aktsiatuluna vaid väike osa. Kui laenu ei ole võetud ja kogu rahastamisvajadus kaetakse omakapitalist, maksustatakse kõik tuluna. Võimaluse korral peaks vältima valikut suunas, kus ettevõtte tulumaks mõjutab ettevõtte rahastamist.

5.5

Pärast maksuvabade summade ulatuse kindlaksmääramist tuleb kokku leppida aja ja meetodi osas. Suurim erinevus liikmesriikide vahel seisneb selles, kas on võimalik iga investeeringute liik eraldi maha arvata või võetakse kõik investeeringud kokku ja arvatakse koos maha. Üldist kulumi arvestamise süsteemi on ettevõtetel kergem kasutada, kuna üksikute masinate ja varustuse koosseisu kuuluvate esemete kohta ei pea esitama kalkulatsioone.

5.6

Kui kogu kontserni tulu arvutamiseks juurutatakse konsolideeritud maksubaas, tuleb määratleda mõiste “kontsern”. Nimetatud mõistele võib alternatiiviks olla ka iga tütarettevõtja protsentuaalne osa omandist või iga tütarettevõtja tegevuste protsentuaalne osa emaettevõtja tegevusest. Valida tuleks mõlema võimaluse kombinatsioon, kuna ei ole mitte põhjust juurutada konsolideeritud maksubaasi ühise omandistruktuuriga kuid erinevates sektorites tegutsevate ettevõtete jaoks.

5.7

Kui on kokku lepitud ettevõtete ühise tulumaksubaasi osas, siis tuleb ikkagi veel lahendada probleemid konsolideerimise osas: kuidas jagada erinevates riikides tegutsevate ettevõtete kasum erinevate riikide vahel? Kui soovitakse vältida tulude ümberpaigutamist erinevate maksusüsteemide raames, ei piisa ühise maksubaasi olemasolust. Samamoodi peab olemas olema lihtne ja loogiline süsteem ettevõtte tulude jaotamiseks liikmesriikide vahel (ja seega erinevate maksumääradega riikide vahel). Kui ettevõtte eri osade poolt eri riikides teenitud kasum koondatakse kõnealusel viisil, siis on vaja tihedat koostööd maksuasutuste vahel.

5.7.1

Nimetatud nõudmiste tõttu on kasulik uurida Kanada süsteemi (tulu jagatakse pooleks vastavalt töötajate ja müügi protsentuaalsele osale).

5.8

Et kasumi jaotamine ka praktikas sujuvalt toimuks, tuleb peale maksubaasi sätete ühtlustada ka muid sätteid. Arvutused tuleb teha nt terve aasta põhjal ja maksude maksmised peaksid kõikides liikmesriikides toimuma korraga. Lisaks on veel nõue elektrooniliste püsi-maksekorralduste kohta.

5.9

Ühise maksubaasi üks tähtsamaid tulemusi on süsteemi suurem läbipaistvus. Tänapäeval on tavainimese jaoks võrdlusaluseks vaid maksumäär. Kui aga võrrelda ettevõtte tulumaksumäära ettevõtte tulumaksust saadava tulu osaga SKT-st, siis selgub, kui eksitav võib see toimimisviis olla. Ettevõtte tulumaksust saadava SKT tulu oli Saksamaal kõige madalam aastal 2003 0,8 % maksumäära 39,5 % juures, mis ilmselt tuleneb teatud määral probleemidest seoses maksubaaside määratlemisega. Uutes liikmesriikides on ettevõtte tulumaksust saadav tulu keskmiselt 2,7 % SKT-st, kusjuures maksumäärad on 15–35 %. Enamikes vanades liikmesriikides moodustavad ettevõtte tulumaksust saadavad tulud 12,5–38 % maksumäärade juures umbes 3 % SKT-st (15) Nii suured ja ootamatud erinevused tuleks demokraatia nõudele vastavalt teha nähtavaks peale ettevõtete ka valijatele.