Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 225/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 7 ja 12d. Kõik vastuväited taotlusega seotud vastuväited tuleb edastada liikmesriigi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse vahendusel kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest. Dokumendi avaldamise tingisid järgmised, eelkõige punktis 4.6 esitatud üksikasjad, mis võimaldavad lugeda taotluse põhjendatuks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2081/92.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2081/92

“HUILE D'OLIVE DE NIMES”

EÜ nr: FR/00441/18.11.2004

KPN (X) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Kõikide üksikasjade suhtes palutakse eelkõige asjaomaste kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähisega hõlmatud toodete tootjatel tutvuda kas siseriiklikul tasandil või Euroopa Komisjonist (1) kättesaadava tehnospetsifikaadi täieliku variandiga.

1.   Liikmesriigi pädev asutus

2.   Rühm

3.   Toote liik

rühm 1.5. Oliiviõli

4.   Tehnospetsifikaat:

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1   Nimetus: “Huile d'olive de Nîmes”

4.2   Kirjeldus: “Nîmes'i oliiviõlile” on iseloomulik oliivisordi “Picholine” domineerimine, millest on tingitud teatav tuline, mõnikord mõrkjas tunne suus. Lõhna poolest leidub selles artišoki ja aedvilja aroome. Suus lähevad need aroomid üle gariigi ja punaste viljade lõhnaks.

Õli värv on kollaselt helklev roheline.

4.3   Geograafiline piirkond: “Nîmes'i oliiviõli” tootmisala laiub Gard'i departemangu 183 kommuunis ja Hérault' departemangu 40 kommuunis Kommuunide täielik loetelu on toodud tehnospetsifikaadis.

Geograafilist piirkonda iseloomustab künklik ja põndakuline maastik, mille kõrgus on üldiselt alla 350 meetri; maatükid koosnevad valdavalt tertsiaari molassist, lubjakivist ja kriidiajastu mergli-lubjakivist ning alluviaalsetest setetest.

Kliima on vahemereline, mistraalile valla.

4.4   Päritolutõend: Oliiviõli ei või turustada “Nîmes'i oliiviõli” kontrollitud päritolunimetuse all, kui siseriiklik päritolunimetustega tegelev asutus ei ole väljastanud sellele heakskiidutunnistust vastavalt kontrollitud päritolunimetusega õlitaimeviljeluse saaduste heakskiitmist käsitlevate siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustele.

Kõik tooraine tootmise ja oliiviõli valmistamisega seonduvad toimingud peavad toimuma kindlaksmääratud geograafilisel alal.

Tooraine tootmise osas nähakse sätestatud korras ette:

maatükkide identifitseerimise, mille käigus koostatakse loetelu “Nîmes'i oliiviõli” päritolunimetuse tootmiseks sobivatest maatükkidest, mis täidavad oliivisalude istutamise ja tootmistingimuste alaseid nõudeid,

saagikoristuse deklaratsiooni, mille koostab igal aastal oliivikasvataja, kes deklareerib tootmispindala suuruse, kindlaksmääratud saagikuse alusel toodetud oliivikoguse, oliivide otstarbe (õlivabrik, tootmiskoht).

Toote valmistamise osas nähakse sätestatud korras ette:

tootmisdeklaratsiooni, mille koostab kutseline tootmisettevõtja, kes deklareerib igal aastal töödeldud toote koguse,

heakskiitmistunnistuse taotlemist, mille alusel saab identifitseerida toote ladustamise koha ning kõik nõutavat toodet sisaldavad mahutid.

Kogu seda korda täiendab analüütiline ja organoleptiline uuring, mis võimaldab tagada toote kvaliteedi ja tüübikohasuse.

Lisaks peab iga heakskiitmistunnistuse saanud ettevõtja igal aastal koostama varude deklaratsiooni.

4.5   Tootmismeetod: Oliivid peavad olema toodetud ja töödeldud punktis 4–3 määratletud tootmispiirkonnas.

Sordid:

Oliiviõli peab pärinema järgmistest sortidest: “Picholine”, “Négrette”, “Noirette”. Need sordid peavad moodustama kokku vähemalt 85 % istanduste kõigist viljapuudest. “Picholine'i” sordi osakaal peab olema vähemalt 70 % istanduste viljapuude arvust. See osakaal võib siiski olla 60 % kuni 2015. aastani (kaasa arvatud).

Teisejärgulised sordid on “Roheline Sauzen”, “Rougette”, “Olivastre”, “Broutignan”, “Cul blanc”, “Verdale de l'Hérault” või “Groussaldo”, “Aglandau”, “Amellau”, “Pigalle”, “Piquette” ning muud enne 1956. aasta külma olemas olnud kohalikud sordid.

Igasse viljapuuaeda on lubatud istutada tolmlevatest sortidest oliivipuid, kui need paigutatakse sobilikult ja nende arv ei ületa 5 % asjaomasest viljapuuaia tüvede arvust. Nendest sortidest pärit oliivide kasutamine on lubatud tingimusel, et nende osakaal ei ületa 5 % kasutusse võetud oliivide kogusest.

Viljapuude hooldamine:

Viljapuid tuleb hooldada kas haritud või rohtunud põllumaal, mida niidetakse igal aastal. Igal puul peab olema ruumi vähemalt 24 m2. Puudevaheline kaugus on vähemalt 4 meetrit.

Tagasilõikamine on kohustuslik vähemalt iga 2 aasta tagant.

Kastmine on oliivipuu võrsumise perioodil lubatud kuni viljade küpsemise alguseni.

Saagikus ei tohi ületada 10 tonni hektarilt. Teatud kindla saagikoristuse puhul erakorraliste ilmastikuolude korral võib saagikus väheneda või suureneda, ilma et see ületaks 12 tonni oliive hektarilt.

Õli valmistatakse vähemalt viie aasta vanustel puudel kasvanud oliividest.

Saagikoristus:

Saagikoristuse algus määratakse prefekti korraldusega INAO (päritolunimetuste riiklik instituut) talituste ettepanekul.

Õli valmistatakse oliividest, mis koristatakse küpsushetkel, millal vähemalt 25 % oliividest on värvunud helerohelisest kollaseks.

Oliivid korjatakse otse puu otsast või koristatakse puu raputamise teel, alla koputamise, imemise või mis tahes muu koristussüsteemi abil, mis ei kahjusta oliivide väljanägemist, viljade kogumisega võrkudesse või muudesse puude alla asetatud koristusnõudesse. Iseenesest mahakukkunud oliivide kasutamine on keelatud.

Maast korjatud oliive tuleb hoida eraldi nendest oliivipartiidest, mida võib kasutada päritolunimetusega õli tootmiseks.

Oliive ladustatakse ja veetakse sõrestikulistes või virna laotavates kastides.

Töötlemistingimused:

Oliive ei tohi hoida koristusest kuni töötlemiseni üle kaheksa päeva.

Eri sorti oliivide segamine on lubatud enne purustamist, kusjuures “Picholine'i” sort peab moodustama vähemalt 60 % kasutatavatest oliividest.

Ekstraheerimine toimub mehaaniliste võtetega ilma oliivipasta kuumutamiseta üle maksimaalse temperatuuri 30 °C.

Lubatud töötlused on pesemine, dekanteerimine, tsentrifuugimine ja filtreerimine. Peale vee on mis tahes lisandite kasutamine õli ekstraheerimise lihtsustamiseks keelatud.

Saadav õli peab olema oliiviõli, mille õlihappena väljendatud vaba happesus on maksimaalselt 0,8 grammi 100 grammi kohta.

4.6   Seos piirkonnaga: Loodusliku keskkonna elementide, ajaloo ja oskusteadmiste kombinatsioon teeb “Nîmes'i oliiviõlist” ainulaadse ja algupärase toote.

Looduslik keskkond:

Tootmispiirkonda iseloomustab künklik ja põndakuline maastik, mille kõrgus on üldiselt alla 350 meetri. Maatükid koosnevad valdavalt tertsiaari molassist, lubjakivist ja kriidiajastu mergli-lubjakivist ning alluviaalsetest setetest. Kliima on vahemereline, selgesti väljenduva suvise põua ja tugevate sügisvihmadega. Piirkond on mistraalile valla ja seda võivad räsida karmid talved.

Ajalugu:

Oliivisalude olemasolu vanaajast alates annab tunnistust Nîmes'i piirkonna tihedast seosest oliivikasvatusega.

Selles piirkonnas, kus oliivipuud on suutelised oma suure kasuga väärtustama vaeseid pinnaseid ja tootma nii ainsat võimalikku rasvainet, on oliiviõli valmistamisel väga pikk ajalugu. Kreeklaste asumise aegu juurutatud oliiviviljelus kogus jõudu rooma kolooniate tekke ajal. Suurima ulatuse saavutab oliivikultuur XVI sajandil.

1789. aastal peetakse Aramon'i sektoris toodetud oliiviõli üheks parimaks ja Nîmes on tähtsaks õli turustamise paigaks.

Ometigi taandub oliiviistanduste pindala viinapuuistanduste ja kasvava õliimpordi ees.

XIX sajandit iseloomustab viinamarjakasvatuse ja teiste rasvainete impordiga võistleva õlikultuuri langus. Langus jätkub kuni Teise maailmasõjani, kus 5 aastat kestva konflikti tulemusel taastub huvi oliiviõli tootmise vastu seoses õli ja rasvainete impordi nappusega.

1956. suur pakane laastab Nîmes'i piirkonna oliivisalud.

Uut tõusu täheldatakse alates 1990ndatest aastatest ja praegu on märgata “Nîmes'i oliiviõli” tootmise edasiminekut.

Oskusteadmised:

“Nîmes'i oliiviõli” toodetakse enamjaolt “Picholine'i” sordist, mida eelistatakse seoses selle vastupidavusega, mis võimaldas tal suurepäraselt kohaneda pinnase kliimatingimustega. See sort ilmutab teatud vastupidavust talvekülmadele ning viljad peavad vastu tugevatele sügistuule iilidele.

“Picholine'i” sort kasvab valdavad Nîmes'i nõos, sordi hällis, samas kui Cévenols'i nõlvadel leidub teisi kohalikke sorte.

Tuule tõttu lõikavad inimesed oliivipuud suhteliselt madalaks, mis lisaks paremale vastupidavusele tuultele hõlbustab ka lauaoliivideks mõeldud oliivide koristamist toorelt. Koristatakse peamiselt käsitsi, sest valdavat “Picholine'i” sorti, kasutatakse esiteks kahel otstarbel (õli tootmiseks ja lauaoliivideks) ja see on väga vastupidav raputamisele ning teiseks on see seotud traditsiooniliste viljapuuaedade paigutusega (väike pindala, madalate tarade olemasolu, sageli piiratud juurdepääs).

Pinnase ja eriti just “Picholine'i” sordi hea sobivus ning sellest saadava õli kvaliteet on soosinud Nîmes'i õlitoodangu kasvu ja selle levikut Nîmes-Sommières'i ajaloolise keskuse südamest kaugemale.

4.7   Kontrolliasutus:

4.8   Märgistus: Peale märgistust ja toiduainete pakendamist käsitlevate õigusaktidega sätestatud kohustuslike märgete sisaldab “Nîmes'i oliiviõli” kontrollitud päritolunimetusega õli märgistus järgmisi tähiseid:

päritolunimetus “Nîmes'i oliiviõli” (“Huile d'olive de Nîmes”)

märge: “appellation d'origine contrôlée” (kontrollitud päritolunimetus) või “AOC”. Kui etikettimisel on märgitud aadressist sõltumatult ettevõtte või margi nimi, korratakse päritolunimetust sõnade: “appellation” ja “contrôlée” vahel.

Need tähistused paigutatakse sildil nähtavale samale väljale ja samale sildile.

Need tähistused kujutatakse nähtavate, loetavate, kustutamatute ja piisava suurusega tähtedega, mis eristuvad selgelt taustal, millele need on trükitud nii, et tähistus oleks selgelt eristatav kõikidest muudest kirjutatud tähistest ja joonistest.

4.9   Siseriiklikud nõuded: “Nîmes'i oliiviõli” kontrollitud päritolunimetust käsitlev määrus

(1)  Euroopa Komisjon — põllumajanduse peadirektoraat — põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond — B-1049 Brüssel.