[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.10.2005

KOM(2005) 457 lõplik

2005/0194 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

pürotehniliste toodete turuletoomise kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU KONTEKST

Pürotehnilised tooted on direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) reguleerimisalast selgesõnaliselt välja jäetud. Ühes nimetatud direktiivi põhjenduses aga märgitakse, et pürotehniliste toodete kohta kavandatakse täiendavat õigusakti.

Käesoleva ettepanekuga soovitakse luua terviklik ja sidus õiguslik raamistik ühenduse tasandil ning selles esitatakse miinimumohutusnõuded, mille eesmärgid on järgmised:

* pürotehniliste toodete vaba liikumise kindlustamine ELis,

* tarbijate ja spetsialistide üldise kaitse parandamine,

* õnnetuste vähendamisele kaasaaitamine,

* erinevates liikmesriikides kohaldatavate ohutusnõuete ühtlustamine.

1.1. Olukord praegu

Pürotehniliste toodete turuletoomist ja kasutamist reguleeriv õiguslik raamistik on liikmesriigiti väga erinev. Olukorrast ülevaate saamiseks saatis komisjon 2003. aastal välja pürotehniliste toodetega, eelkõige ilutulestikega, seotud õiguslikku raamistikku käsitleva küsimustiku. Ühtlasi sooviti küsimustiku abil koguda ka statistilisi andmeid ilutulestikega ELi ja EMP territooriumil toimunud õnnetuste kohta.

Õnnetuste kohta allpool esitatud andmed hõlmavad üksnes ilutulestikke, mitte aga muid pürotehnilisi tooteid, nagu näiteks lavaefektide saavutamiseks mõeldud pürotehnilisi tooteid ja signaalrakette või mootorsõidukitööstuses kasutatavaid pürotehnilisi tooteid. Liikmesriikidel puudub nende toodetega toimunud õnnetustest teatamise järjepidev süsteem.

1.1.1. Ilutulestike turuletoomine

Liigitamine ja heakskiitmine

Liikmesriikides praegu kehtivate õigusaktide kohaselt jagatakse ilutulestikud erinevateks klassideks. Nimetatud klasse eristatakse ilutulestikus sisalduva pürotehnilise aine koguse ja teatavatel juhtudel ka ilutulestiku kasutamiskoha (siseruumis või väljas) järgi. Kuigi need siseriiklikud klassifitseerimissüsteemid on omavahel sarnased, sest nad kõik põhinevad kasutatud pürotehnilise aine kogusel, pole nad siiski identsed.

Paljudes liikmesriikides on heakskiitmissüsteemid, mille kohaselt ilutulestike turuletoomine on seotud nende liigitusega. Sellistes heakskiitmissüsteemides kasutatakse praegu ilutulestike hindamiseks siseriiklikke standardeid. Euroopa Standardikomitee (CEN) on neist erinevustest teadlik ning püüab seetõttu välja töötada ELi ühtlustatud ilutulestike standardeid. CENi esimene ilutulestike standardite seeria avaldati 2003. aasta mais. Mitmed liikmesriigid on teatanud, et kavatsevad CENi standardid oma siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Tarbijatele seatavad piirangud

Väga suured erinevused on liikmesriikides ilutulestike liikide suhtes, mille müügile võivad liikmesriigid seada siseriiklikke piiranguid. Kõikides liikmesriikides on keelatud suurte ilutulestike müük tarbijatele. Kolm liikmesriiki on keelanud üldjuhul kõikide ilutulestike müügi kõikidele tarbijatele. Lisaks on ühes liikmesriigis lubatud väikeste ilutulestike müük tarbijatele ja kõikide muude ilutulestike müük on keelatud.

Osa liikmesriike on keelanud müraefektiga ilutulestikud (näiteks valjud tulevärgid). Mõnedes liikmesriikides on ka keelatud teatavate muude ilutulestikuliikide müük. Nimetatud meetmete võtmise põhjused varieeruvad alates ohutuskaalutlustest kuni mureni kaaskodanike häirimise pärast.

Vanuse alampiirid, millest alates on lubatud erinevatesse kategooriatesse kuuluvate ilutulestike kasutamine, varieeruvad Euroopa Liidus väga oluliselt.

Kolm liikmesriiki lubavad ilutulestikke müüa ja/või kasutada ainult teatavatel päevadel, näiteks jõulude ja uue aasta esimese päeva vahelisel perioodil.

Märgistamine

Liikmesriikide märgistusnõuetes on teatud erinevusi. Nimetatud nõuded võivad kohustada esitama teavet liigitamise ja vastavustõendamise kohta ning mõningat teavet ka ohutu kasutamise või vanuse alampiiride kohta. Kõikides siseriiklikes õigusaktides nõutakse teabe esitamist ohutu käitlemise ja kasutamise kohta.

1.1.2. Õnnetused

Komisjoni küsimustikule vastates esitasid vaid väike arv liikmesriike ja üks EFTA liikmesriik arvandmeid ilutulestikuga seotud õnnetuste kohta. Üheks põhjuseks võib olla see, et siseriiklikud õnnetuste registreerimise süsteemid ei sisalda eriteavet ilutulestikest põhjustatud õnnetuste kohta.

Ilmnes, et õnnetuste arv erinevates liikmesriikides on väga erinev. Selle põhjuseks võivad osaliselt olla ka kohalikud traditsioonid ilutulestike avalikul kasutamisel.

Registreeritud õnnetuste arv Kreekas (1 miljoni kohta) ja Iirimaal (3,9) on madalam kui Taanis (5,4), Ühendkuningriigis (60,1), Rootsis (umbes 50) ja Norras (4,5). Erinevuste põhjused on ebaselged. Siiski on huvitav märkida, et kahes kõige väiksema registreeritud õnnetuste arvuga liikmesriigis on ilutulestike müümine tarbijatele keelatud.

Ühtlasi tuleks märkida, et eespool esitatud teave osutab vaid registreeritud õnnetustele ning põhineb haiglaravi vajanud juhtumitel. Arvesse ei ole võetud teavet nende õnnetuste kohta, millesse sattunuid on ehk ravinud perearst või mis võisid toimuda kodus ning millest ei ole teatatud. Seetõttu võib registreeritud õnnetuste arv olla tegelikust väiksem.

Kuna peale faktiliste andmete pole võimalik palju rohkem teada saada, tuleks suhtuda ettevaatusega igasse ELis toimunud õnnetuste koguarvu hindamise katsesse. Õnnetuste alammäär peaks siiski olema 15 ja ülemmäär 100 ringis miljoni elaniku kohta. Kasutades neid määrasid 455 miljonilise rahvaarvuga laienenud ELi puhul, oleks ilutulestikuga seotud õnnetuste koguarv nimetatud territooriumil vahemikus 7000 ja 45 000.

Piiratud on ka teave selle kohta, kas õnnetuse põhjuseks on olnud ilutulestiku talitlushäire või väärkasutamine. Esitatud teabe kohaselt on suurem osa õnnetustest tingitud väärkasutamisest, kuid on huvitav märkida, et Taanis olid 2002. aastal peaaegu pooled registreeritud õnnetustest põhjustatud ilutulestike talitlushäiretest. Mõned küsimustikule vastanud riigid väljendasid üldist muret mõningate ELi turule jõuda võivate ilutulestike kvaliteedi ja standarditele vastavuse üle.

Erinevaid siseriiklikke õigusakte kohaldatakse ka muudele pürotehnilistele toodetele, sealhulgas näiteks lavaefektide saavutamiseks mõeldud toodetele ja signaalrakettidele. Komisjonil puuduvad siiski statistilised andmed nimetatud toodete talitlushäirete ning nendega seotud õnnetuste kohta, samas ei saa aga välistada sellistest talitlushäiretest põhjustatud õnnetuste esinemist.

1.1.3. Autotööstuse pürotehniliste toodete turuletoomine

Paljud liikmesriigid järgivad autotööstuses ja muul otstarbel kasutatavate turvapadja täispuhujate, moodulite ja ohutusseadmete turuletoomisel teistest erinevat heakskiitmismenetlust. Praegu kasutatakse nimetatud toodete turulelubamisel siseriiklikel õigusaktidel põhinevat heakskiitmismenetlust.

1.2. ELi õigusaktide kavandatav mõju

Pürotehniliste toodete turustamist ja kasutamist käsitlevates ELi õigusaktides kavatsetakse edasi arendada põhiohutusnõudeid, mis aitavad tõhustada ELi pürotehniliste toodete ühtlustatud standardeid. Ka käesoleva direktiivi eelnõu eesmärk on töötada välja ELi ühtlustatud lähenemisviis pürotehniliste toodete ohutut käitlemist ja kasutamist käsitleva teabe esitamisele.

ELi ühtlustatud lähenemisviis pürotehniliste toodete standarditele tagab, et standardile mittevastavaid pürotehnilisi tooteid ELi turule ei tooda, mis peaks oluliselt vähendama ka ilutulestike talitlushäiretest põhjustatud õnnetuste arvu. See laieneb ka pürotehniliste toodete CE-vastavusmärgistele, nii et turule võib tuua üksnes CE-vastavusmärgisega pürotehnilisi tooteid.

ELi ühtlustatud lähenemisviis pürotehniliste toodete ohutut käitlemist ja kasutamist käsitlevale teabele võib aidata vähendada ka väärkasutamisest tulenevate õnnetuste arvu.

Ühtlustatud lähenemine pürotehniliste toodete liigitamisele, standardite kasutamisele ja heakskiitmissüsteemile peaks tooma olulist kasu seoses tooteohutusega ning tootjate ja importijate ühtsele turule.

Arvestades samal ajal siseriiklike õigusaktide erinevusi ilutulestike turustamise ja kasutamise osas, jätab ettepanek liikmesriikidele võimaluse säilitada olemasolevad eeskirjad vanuse alampiiride ja teatud ilutulestikuliikide turustamise ja kasutamise kohta.

1.3. Kooskõla ühenduse muude õigusaktidega

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud kehtivates ELi õigusaktides juba sätestatud muud pürotehnilised tooted, näiteks laevavarustus. Direktiivi ei kohaldata ka lõhkeainetele, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ reguleerimisalasse.

Sellest tulenevalt on direktiiv kooskõlas ühenduse muude õigusaktidega.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA PEETUD KONSULTATASIOONIDE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE

Konsultatsioonid

Kuna eelnevalt ei olnud ELi tasandil pürotehniliste toodete töögruppi moodustatud, algas direktiivi konsultatsiooniprotsess 2003. aasta mais küsimustiku väljasaatmisega, nagu eespool nimetatud. Sellele lisati kiri liikmesriikide alalistele esindustele ja kandidaatriikide ning EFTA riikide esindustele, millega ergutati edastama küsimustikku võimalikele sidusrühmadele ning selgitati, et vastata võivad kõik isikud.

Sidusrühmade töögrupi esimene koosolek toimus 2003. aasta 23. septembril, sellele järgnesid veel kaks koosolekut: 1. detsembril 2003 ja 16. märtsil 2004 Brüsselis. Nende koosolekute kutsed saadeti liikmesriikide, kandidaatriikide ja EFTA liikmete valitsustele ning küsimustikule vastanud või töögrupi töös osalemise soovist teatanud liitudele.

Pürotehnikatööstust esindasid Euroopa Pürotehnikute Liidu esindajad. Autotööstuse komponentide tarnijatest oli esindatud CLEPA oma Euroopas asuva liidu kaudu.

Euroopa Standardikomitee, eriti selle pürotehniliste toodete tehnikakomitee, on samuti olnud direktiivi ettevalmistamisega tihedalt seotud. Ta aitas kavandada põhiohutusnõudeid, mille väljatöötamine lõpetati 17.–18. novembril 2003 Delftis toimunud koosolekul, kus eesistujaks olid Madalmaad.

Töörühmas osalejad olid laialdaselt tutvustanud direktiivi eelmisi eelnõusid, millele laekus kommentaare mitte üksnes pürotehniliste toodete eest vastutavatelt riigiasutustelt vaid ka paljudelt ametiliitudelt ja üksikettevõtetelt (ilutulestiku, autotööstuse komponentide tarnijate ning lennundus- ja kosmonautikasektoritest).

Põhimõtteliselt tervitas enamus liikmesriike ja pürotehnikatööstuse liitusid ning autotööstuse komponentide tarnijaid pürotehnilisi tooteid käsitleva direktiivi koostamise algatust. Siiski arvasid Ühendkuningriigi ja Rootsi pädevad asutused, et kõnealuses valdkonnas pole ELi õigusaktid vajalikud, seda seisukohta toetasid ka mõned Ühendkuningriigi pürotehniliste toodete valmistajad.

Samal ajal, kui Euroopa autotööstuse komponentide tarnijad on selgesõnaliselt nõudnud õhkpatjade ning autode muu pürotehnilise ohutusvarustuse võtmist direktiivi reguleerimisalasse, on esitatud taotlus lennunduse ja kosmonautikaga seotud osade väljajätmise kohta, kuna need on juba hõlmatud rahvusvaheliste eeskirjadega.

Liikmesriikidega arutati töörühma koosolekutel põhiliselt siseriiklike piirangute säilitamise ulatust teatavat liiki ilutulestike müümisel ja kasutamisel liikmesriikides.

Kuna ilutulestikega seotud kultuuritraditsioonid on väga erinevad, nähakse ettepanekus liikmesriikidele ette võimalus piirata 2. ja 3. kategooria ilutulestike müümist elanikkonnale ja/või nende kasutamist.

Osa liikmesriike soovib kasutamise ja/või müügi piiramise õigust ka 1. kategooria ilutulestikele (s.t väga madala ohutasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud), mille eeldatav risk on väga väike. Kuna me ei saa sellega põhimõtteliselt nõustuda, sest selle tooterühma jaoks on vaja luua siseturutingimused, on komisjon valmis andma CENile uue volituse 1. kategooria ümbermääratlemiseks ning nimekirja koostamiseks toodetest, mida kõik liikmesriigid peavad ohutuks ning mis võivad seega vabalt siseturul ringelda.

Vanuse alampiir oli teine küsimus, mille tõstatasid mitmed liikmesriigid ja mis tekitas lahkarvamusi. Seoses selle küsimusega on komisjon aga selgitanud, et tegemist on miinimumnõuetega ning et liikmesriikidel on õigus ette näha rangemaid piiranguid, juhul kui nad peavad seda vajalikuks. Loodetavasti aitavad nimetatud vanuse alampiirid vähendada ilutulestikega toimunud õnnetuste arvu nendes liikmesriikides, kus vanuse alampiiri ilutulestike müümisel lõpptarbijatele veel kehtestatud ei ole.

Mõju hindamine

ELi turul müüakse tarbijatele ilutulestikke (kategooriad 1, 2 ja 3) hinnanguliselt umbes 700 miljoni euro eest aastas. Ka üksnes professionaalidele kasutamiseks mõeldud ilutulestikke müüakse ELi turul hinnanguliselt umbes 700 miljoni euro eest aastas. Ilutulestikest vaid väike osa valmistatakse ELis. Paljud ELis valmistatud ilutulestikud on ette nähtud üksnes professionaalseks kasutamiseks (4. kategooria).

Igal aastal paigaldatakse ELi autotööstuses hinnanguliselt umbes 20 miljonile sõidukile reisijat kaitsvad süsteemid. Õhkpatjade osas ulatub kogus 80 miljoni süsteemini, mis igal aastal turule tuuakse ja mille väärtus on umbes 3,5 miljardit eurot. Ohutusrihmade eelpinguteid tuuakse igal aastal turule umbes 90 miljonit ühikut ja nende väärtus on umbes 2 miljardit eurot.

Direktiiviga, mille kohta ettepanek on tehtud, loodaks pürotehniliste toodete ühtne turg. See peaks kaasa tooma ELi piires kehtivatest siseriiklikest õigusnormidest tingitud kauplemistõkete kadumise. Direktiivis sätestatakse pürotehniliste toodete põhiohutusnõuded, millele vastavust hakkavad hindama liikmesriikide pädevad asutused. Ohutusnõuetele vastavad tooted saavad CE-vastavusmärgise, mis tagab nende vaba ringluse ELis, mis ühtlasi tagab ka tarbijakaitse kõrge taseme.

Eeldatavalt aitab direktiiv märgatavalt vähendada kulusid, kuna ühtne CE-vastavushindamine asendab kuni 25 paralleelselt toimivat siseriiklikku heakskiitmismenetlust.

Saadav põhikasu on seega järgmine: ettevõtete koormuse vähenemine pürotehniliste toodete turuletoomiseks kasutatava ühtlustatud heakskiitmissüsteemi tõttu, ühtse turu loomine ja tarbijakaitse kõrge tase.

Käesolevast direktiivist on välja jäetud relvajõudude, politsei ja õhusõidukite jaoks mõeldud pürotehnilised tooted või laevavarustuse direktiivi (96/98/EÜ) reguleerimisalase kuuluvad pürotehnilised tooted.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslikuks aluseks on asutamislepingu artikkel 95.

Põhinõuete ühtlustamisega määratakse käesoleva direktiiviga kindlaks pürotehniliste toodete turuletoomise ja kasutamise tingimused ELis. Eesmärk on kehtestada miinimumohutusnõuded, mis kaitseksid elanikkonda ja spetsialiste, ning samal ajal kaotada kauplemistõkked või neid vältida ning hoida ära erinevatest reguleerimissüsteemidest tulenevad konkurentsimoonutused. Seetõttu keskendutaksegi tarbijakaitsele, parandades seejuures ka siseturu toimimise tingimusi.

Pürotehniliste toodete turustamis- ja kasutamistingimuste ühtlustamiseks ning tarbijakaitse samaaegseks parandamiseks on seega asjakohane kasutada EÜ asutamislepingu artiklit 95.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted

Pürotehniliste toodete kaubandust ja kasutamist käsitlevad õigusaktid määratakse käesoleval ajal kogu Euroopa Liidus kindlaks siseriiklikul tasemel ning sellised üksteisest erinevad siseriiklikud õigusaktid kalduvad takistama ühendusesisest kaubandust.

Seetõttu on komisjoni eesmärk luua tõeline siseturg teatavat liiki pürotehnilistele toodetele ning võtta kasutusele põhiohutusnõuded. See on võimalik üksnes direktiivi või määruse abil.

Seoses õnnetustega ja võttes arvesse asjaolu, et avatud piiride tõttu on väga lihtne ilutulestikke ühest liikmesriigist teise transportida, ei ole ametivõimudel lihtne omada kontrolli ilutulestike turuletoomise üle. Ilma põhiohutusnõuete määratlemiseta on oodata võimsatest ilutulestikest tingitud õnnetuste arvu suurenemist veelgi.

Subsidiaarsuspõhimõtet võetakse siiski arvesse, kuna direktiivi ettepanekus ei takistata liikmesriike üldsuse julgeoleku ja turvalisuse kaalutlustel võtmast meetmeid, et piirata teatavat liiki ilutulestike turuletoomist. Lisaks lubatakse direktiivi ettepanekus liikmesriikidel säilitada jällegi ülduse julgeoleku ja turvalisuse kaalutlustel kõrgemaid vanuse alampiire ilutulestike müümisel tarbijatele.

Direktiivi ettepanek on proportsionaalne tarbijate ohutuse parandamise ning pürotehnilistele toodetele siseturu loomise eesmärkidega.

Õigusakti valik

Komisjon on valinud direktiivi, pidades seda oma eesmärkide saavutamise parimaks vahendiks, kuna on vaja ühtlustada erinevad siseriiklikud õigusaktid pürotehniliste toodete kohta. Alternatiiviks oleks olnud määrus, ent seda pole uue lähenemisviisi puhul varem kasutatud ning mitmed direktiivis sisalduvad sätted (näiteks liikmesriikide kohustus teatada oma teavitatud asutustest ning tegeleda turu seirega) oleks määrusest välja jäänud, kuna määrus on otseselt kohaldatav.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev direktiiv eelarvet otseselt ei mõjuta. Artiklis 18 osutatud komitee langetab otsuse Euroopa Liidu pürotehniliste toodete registreerimisnumbrite registri asutamise võimaluse kohta, mis hõlbustab pürotehniliste toodete ning nende tootjate või volitatud esindajate identifitseerimist talitlushäiretest tingitud õnnetuste korral. Käesolev säte võib hiljem omada mõju eelarvele ja kui vastav ettepanek tehakse, tuleks nimetatud mõju põhjalikult uurida.

2005/0194 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

pürotehniliste toodete turuletoomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt,[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Liikmesriikides kehtivad erinevad õigusnormid pürotehniliste toodete turuletoomise ja kasutamise kohta, eriti ohutuse ning toimimise näitajate osas.

(2) Kuna need õigusnormid võivad ühenduses tekitada kaubandustõkkeid, tuleb need ühtlustada, et kindlustada pürotehniliste toodete vaba liikumine siseturul ning tagada samal ajal inimeste tervise kaitse ja tarbijate ohutuse kõrge tase.

(3) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivis 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta[4] märgitakse, et pürotehniliste toodete osas tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada tarbijate kaitse ja elanikkonna ohutus ning et selles valdkonnas on kavandatud täiendavaid õigusakte.

(4) Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (nimetatud Seveso II direktiiviks),[5] mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2003. aasta direktiiviga 2003/105/EÜ,[6] on kehtestatud ohutusnõuded rajatistele, kus lisaks muudele ohtlikele ainetele hoitakse ka lõhkeaineid, sealhulgas pürotehnikat.

(5) Kõrgetasemelise kaitse nõuetekohaseks tagamiseks peaksid pürotehnilised tooted olema liigitatud kasutusliigi, otstarbe ja ohutaseme järgi.

(6) Seoses pürotehniliste toodete kasutamisest tuleneva ohuga on asjakohane kehtestada nende tarbijatele müümise ja kasutamise puhul vanusepiirangud ning tagada nende ohutuks kasutamiseks piisava ja asjakohase teabe kandmine märgistele, et kaitsta inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda. Sätestada tuleks teatavate pürotehniliste toodete kättesaadavaks tegemine üksnes vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi omavatele volitatud spetsialistidele.

(7) Pürotehnika ning eriti ilutulestike kasutamistavad ja -traditsioonid on liikmesriigiti väga erinevad. Seepärast tuleb elanikkonna turvalisuse ja ohutuse huvides lubada liikmesriikidel võtta siseriiklikke meetmeid teatavat liiki ilutulestike üldkasutatavuse või elanikkonnale müümise piiramiseks.

(8) On asjakohane kehtestada pürotehnilistele toodetele peamised ohutusnõuded.

(9) Pürotehniliste toodete vastavuse eest käesolevale direktiivile, eriti nimetatud peamistele ohutusnõuetele, peaks vastutama tootja, kes peaks asuma ühenduses, või määratud volitatud esindaja.

(10) Liikmeriikidel ei tohiks olla võimalik keelata, piirata või takistada pürotehniliste toodete vaba liikumist juhul, kui kõnealused peamised ohutusnõuded on täidetud.

(11) Peamistele ohutusnõuetele vastavuse tõendamise protsessi lihtsustamiseks töötatakse välja selliste toodete kavandamise, tootmise ja katsetamise ühtlustatud standardid.

(12) Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI) koostavad, võtavad vastu ja muudavad Euroopa ühtlustatud standardeid. Need organisatsioonid on tunnistatud pädevaks vastu võtma ühtlustatud standardeid, mida nad koostavad vastavalt oma organisatsioonide ja komisjoni vahelise koostöö suunistele,[7] ning menetluse kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord.[8]

(13) Nõukogu tutvustas vastavushindamismenetluse rakendamise ühtlustamise võimalusi oma 22. juuli 1993. aasta otsuses 93/465/EMÜ, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid. Nende moodulite kohaldamine pürotehnilistele toodetele võimaldab kindlaks määrata tootja ning vastavushindamismenetlusse kaasatud asutuste vastutuse, arvestades seejuures asjaomaste pürotehniliste toodete olemust.

(14) Selleks et pürotehnilised tooted saaksid ühenduses vabalt liikuda, peavad need kandma CE-vastavusmärgist, mis näitab nende vastavust käesoleva direktiivi sätetele.

(15) Transpordi ohutuse osas on pürotehniliste toodete transpordi eeskirjad sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ja lepingutes, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovitustes ohtlike kaupade transpordi kohta.

(16) Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(17) Eriti oluline on ette näha üleminekuperiood, mis võimaldab kindlaks määratud valdkondade siseriiklikke õigusakte järk-järgult kohandada.

(18) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt täita ning seetõttu on need paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Lähtudes nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest, ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik.

(19) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta nõukogu otsuse 1999/468/EÜ[9] kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid ja reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on tagada pürotehniliste toodete vaba liikumine siseturul ja tagada samal ajal inimeste tervise kaitse ja tarbijaohutuse kõrge tase.

2. Käesolevas direktiivis kehtestatakse põhiohutusnõuded, millele pürotehnilised tooted peavad turuletoomiseks vastama.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 2 määratletud pürotehniliste toodete suhtes.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

- pürotehniliste toode suhtes, mille kasutajaks on siseriikliku õigusaktide kohaselt relvajõud või politsei;

- nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/98/EÜ (laevavarustuse kohta)[10] reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes;

- õhusõidukites kasutamiseks ettenähtud pürotehniliste toodete suhtes;

- nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiivi 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[11] reguleerimisalasse kuuluvate pürotehniliste toodete suhtes;

- nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta)[12] reguleerimisalasse kuuluvate lõhkeainete suhtes;

- laskemoona suhtes, see tähendab väikerelvades, suurtükiväerelvades ja muudes tulirelvades kasutatavate lendkehade ja paiskelaengute suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Pürotehniline toode − iga toode, mis sisaldab ainet või ainete segu, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil nii meelelahutuslikul kui muul eesmärgil.

2. Turuletoomine − lõppkasutamiseks mõeldud üksiktoote ühenduse turul esmakordselt tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine selle levitamiseks ja/või kasutamiseks.

3. Ilutulestik − meelelahutusliku otstarbega pürotehnilised tooted.

4. Autotööstuse pürotehniline toode − mootorsõidukite ohutus- või muid seadmeid aktiveerivad tooted, mis sisaldavad pürotehnilisi aineid.

5. Tootja − füüsiline või juriidiline isik, kes kavandab ja/või valmistab käesoleva direktiiviga hõlmatud toodet või kes on selle toote turuletoomiseks või professionaalseks või erakasutuseks oma nimel või oma kaubamärgi all kavandada ja valmistada lasknud; või kes toob käesoleva direktiiviga hõlmatud toote oma nime või kaubamärgi all turule.

6. Volitatud esindaja − iga ühenduse territooriumil elu- või asukohta omav juriidiline või füüsiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda viimase nimel käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste piires.

7. Ühtlustatud standard − Euroopa standard, mille on komisjoni volitusel Euroopa standardiorganisatsioon vastu võtnud vastavalt direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetlusele ning mille järgimine ei ole kohustuslik.

8. Spetsialisti teadmistega isik − isik, keda liikmesriik on volitanud asjaomase liikmesriigi territooriumil oma valduses hoidma ja/või kasutama 4. kategooria ilutulestikku ja/või 2. kategooria muid pürotehnilisi tooteid, mille määratlused on esitatud artiklis 3.

Artikkel 3

Kategooriatesse jaotamine

1. Tootja jaotab käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe ja ohutaseme järgi. Teavitatud asutused kinnitavad kategooriad vastavalt artiklile 9 vastavushindamismenetluse osana.

Kategooriatesse jaotamine toimub järgmiselt:

a) ilutulestikud

1. kategooria: väga madala ohutasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud;

2. kategooria: madala ohutasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal;

3. kategooria: keskmise ohutasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal;

4. kategooria: kõrge ohutasemega ilutulestikud, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud ning mida tavaliselt nimetatakse „professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestikeks“.

b) muud pürotehnilised tooted

1. kategooria: madala ohutasemega pürotehnilised tooted, mis pole ilutulestikud;

2. kategooria: pürotehnilised tooted, mis ei ole ilutulestikud ja mida võivad käidelda või kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni menetlustest, mille kohaselt nad teevad kindlaks ja volitavad erialaste teadmistega isikuid.

Artikkel 4

Tootja kohustused

1. Tootja tagab käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate pürotehniliste toodete vastavuse I lisas sätestatud põhiohutusnõuetele, mida kohaldatakse kõnealuste toodete suhtes just nagu kõiki käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.

2. Pürotehniliste toodete tootjate elu- või asukoht peab olema ühenduse territooriumil või nad peavad nimetama endale volitatud esindaja.

Ühenduse asutused ja organid võivad pöörduda tootja asemel volitatud esindaja poole seoses kohustustega, mille täitmine on tehtud esindaja ülesandeks.

3. Pürotehniliste toodete müüja peab:

1. esitama toote teavitatud asutusele, kes viib läbi artikli 9 kohase vastavushindamismenetluse;

2. kinnitama pürotehnilisele tootele artiklite 11 ja 12 kohaselt CE-vastavusmärgise ja etiketi.

Artikkel 5

Turuletoomine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate pürotehniliste toodete turuletoomine oleks võimalik üksnes siis, kui nende puhul on järgitud käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, kui nendel on CE-vastavusmärgis ning kui nende puhul on järgitud vastavushindamisega seotud kohustusi.

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et pürotehnilised tooted ei kannaks põhjendamatult CE-vastavusmärgist.

Artikkel 6

Vaba liikumine

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate ning selle nõuetele vastavate pürotehniliste toodete turuletoomist.

2. Ka ei välista käesoleva direktiivi sätted meetmeid, mida liikmesriigid avaliku julgeoleku või ohutuse huvides 2. ja 3. kategooria ilutulestike kasutamise ja/või elanikkonnale müümise piiramiseks võtavad.

3. Messidel, näitustel ja esitlustel ei tohi liikmesriigid takistada käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate pürotehniliste toodete esitlemist tingimusel, et nähtaval sildil on selgelt osutatud nimetatud toodete mittevastavusele ning selgitatud, et neid ei või müüa seni, kuni tootja või selle ühenduse territooriumil elu- või asukohta omav volitatud esindaja pole neid käesoleva direktiivi sätetega vastavusse viinud. Sellistel juhtudel tuleb inimeste ohutuse tagamiseks rakendada kõiki asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud ohutusmeetmeid.

4. Liikmesriigid ei takista uurimise, arendustöö ja katsetamise eesmärgil valmistatud ning käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate autotööstuse pürotehniliste toodete vaba liikumist ja kasutamist tingimusel, et nähtaval sildil on selgelt osutatud nende toodete direktiivile mittevastavusele ning mittemüüdavusele.

Artikkel 7

Vanusepiirid

1. Pürotehnilisi tooteid ei müüda ega tehta muul viisil kättesaadavaks tarbijatele, kes on nooremad kui

a) ilutulestike puhul:

1. kategooria: 12 aastat;

2. kategooria: 16 aastat;

3. kategooria: 18 aastat;

b. muude pürotehniliste toodete puhul:

1. kategooria: 18 aastat.

2. Liikmesriigid võivad tõsta punktis 1 sätestatud vanusepiire, kui elanikkonna julgeolek või ohutus seda nõuab. Liikmesriigid võivad ka nimetatud vanusepiiri alandada erialase koolituse läbinud või parajasti läbivate isikute puhul.

3. Tootjad ja jaotajad ei müü ega tee muul viisil kättesaadavaks järgmisi pürotehnilisi tooteid (välja arvatud spetsialisti teadmistega isikutele):

3. 4. kategooria ilutulestikud;

4. 2. kategooria muud pürotehnilised tooted.

Artikkel 8

Ühtlustatud standardid

1. Järgides direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetlusi, võib komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidelt nõuda käesolevat direktiivi toetavate Euroopa standardite koostamist või läbivaatamist.

2. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas viited sellistele ühtlustatud standarditele.

3. Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid pürotehnilisi tooteid, mis vastavad asjakohastele ühtlustatud standarditele ja mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavaks artikli 4 lõikes 1 osutatud põhiohutusnõuetele.

Kui liikmesriigid kiidavad heaks ühtlustatud standardite ülevõtmise siseriiklikku õigusesse, avaldavad nad nende ülevõtmiste viitenumbrid.

4. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et käesolevas artiklis nimetatud ühtlustatud standardid ei vasta täielikult artikli 4 lõikes 1 osutatud põhiohutusnõuetele, võib komisjon või asjaomane liikmesriik suunata küsimuse koos põhjendustega direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud alalisele komiteele. Komitee esitab viivitamata oma arvamuse. Komitee arvamusest lähtudes teatab komisjon liikmesriikidele, milliseid meetmeid seoses ühtlustatud standardite ja lõikes 2 nimetatud avaldamisega tuleks võtta.

Artikkel 9

Vastavushindamismenetlused

1. Pürotehniliste toodete nõuetekohasuse kinnitamiseks kasutab tootja ühte järgmistest menetlustest:

5. II lisa punktis 1 osutatud EÜ tüübihindamismenetlus (moodul B) ja tootja valikul:

6. II lisa punktis 2 osutatud tüübivastavusmenetlus (moodul C) või

7. II lisa punktis 3 osutatud tootmiskvaliteedi tagamise menetlus (moodul D) või

8. II lisa punktis 4 osutatud tootekvaliteedi tagamise menetlus (moodul E) või

9. II lisa punktis 5 osutatud tootekinnitamismenetlus (moodul F) või

10. II lisa punktis 6 osutatud tooteühiku kinnitamise menetlus (moodul G).

Artikkel 10

Teavitatud asutused

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuste nimed, kelle nad on määranud artiklis 9 osutatud vastavushindamismenetluse läbiviijaks, nende volitustekohased ülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid.

2. Komisjon avaldab teavitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustekohased ülesanded Internetis komisjoni veebisaidil. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

3. Liikmesriigid kohaldavad komisjonile teatatud asutuste hindamisel III lisas sätestatud miinimumnõudeid. Asutusi, mis vastavad asjakohastes ühtlustatud standardites teavitatud asutuste jaoks sätestatud hindamiskriteeriumitele, loetakse vastavaks asjakohastele miinimumnõuetele.

4. Kui liikmesriik on konkreetsest asutusest komisjonile teatanud ja avastab, et see ei vasta enam lõikes 3 nimetatud kriteeriumitele, tühistab ta kõnealuse teatise. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 11

CE-vastavusmärgise kinnitamise kohustus

1. Pärast artiklile 9 vastava vastavushindamise edukat lõpetamist kannab tootja CE-vastavusmärgise nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustumiskindlalt pürotehnilistele toodetele või kui see ei ole võimalik, siis toote külge kinnitatud tunnusmärgile või kui kumbagi nimetatud võimalust ei saa kasutada, siis pürotehnilise toote pakendile. Tunnusmärk peab olema selline, et selle teistkordne kasutamine oleks võimatu.

CE-vastavusmärgise näidis vastab nõukogu otsusele 93/465/EMÜ.

2. Tootja ei tohi kinnitada pürotehnilistele toodetele märgiseid või silte, mille tähenduse ja vormi võivad kolmandad isikud CE-märgisega segamini ajada. Muid märgiseid võib pürotehnilistele toodetele kinnitada tingimusel, et sellega ei halvendata CE-vastavusmärgise nähtavust ja loetavust.

3. Kui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate pürotehniliste toodete suhtes kohaldatakse ka mõnda muud Euroopa Liidu õigusakti, milles käsitletakse teisi aspekte ning sätestatakse CE-vastavusmärgise kinnitamine tootele, osutatakse märgisel sellele, et eespool nimetatud toode peab vastama ka selle suhtes kohaldatava teise õigusakti sätetele.

Artikkel 12

Märgistamine

1. Tootja tagab pürotehniliste toodete nõuetekohase märgistamise selle riigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus toode tarbijale müüakse.

2. Pürotehnilise toote märgisele peab olema märgitud vähemalt tootja või tema volitatud esindaja nimi, toote nimi ja liik, artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud vanuse alampiirid, asjakohane kategooria ja kasutussuunised ning vajaduse korral ohutu kaugus. Märgisel tuleb osutada ka tootes sisalduva aine või ainete segu klassile/jaole (1.1–1.6) UN/ADR klassifitseerimissüsteemi kohaselt või märkida võrreldav teave ohtlikkuse kohta (võime plahvatada kogu massiga, plahvatusel laialipaiskumise oht, väike plahvatusoht, tuleoht).

3. Ilutulestiku puhul peab märgisel olema täiendavalt järgmine miinimumteave:

1. kategooria: vajaduse korral märkida „ainult väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus;

2. kategooria: „ainult väljas kasutamiseks” ja kui see on asjakohane, minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused);

3. kategooria: „ainult väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused);

4. kategooria: „kasutamiseks ainult erialaste teadmistega isikutele“ ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused).

4. Kui pürotehnilisel tootel pole piisavalt ruumi lõigetes 2 ja 3 nimetatud märgistamisnõuete täitmiseks, esitatakse teave pakendil.

5. Lõigete 1–4 sätteid ei kohaldata 4. kategooria ilutulestikule ning muudele 2. kategooriasse kuuluvatele pürotehnilistele toodetele, mida tootja esitleb avalikkusele.

Artikkel 13

Turu seire

1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid pürotehnilisi tooteid oleks võimalik turule tuua üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ja ohutust.

2. Võttes nõuetekohaselt arvesse CE-vastavusmärgist kandvate toodete eeldatavat vastavust, korraldavad ja teostavad liikmesriigid turule toodud toodete asjakohast seiret.

3. Kui liikmesriik tuvastab, et käesoleva direktiiviga hõlmatud CE-vastavusmärgist kandvad tooted, millel on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt, võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust, võtab ta tarvitusele asjakohased ajutised meetmed nimetatud toote turult kõrvaldamiseks, selle turuletoomise keelamiseks või vaba liikumise piiramiseks. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 14

Kiire teavitamine tõsist ohtu põhjustavatest toodetest

Kui liikmesriigil on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva direktiiviga hõlmatud toode ohustab tõsiselt inimeste tervist ja/või ohutust Euroopa Liidus, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning viib läbi asjakohase hindamise. Ta teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike hindamise taustast ja tulemustest.

Artikkel 15

Kaitseklausel

1. Kui liikmesriigil on piisavalt põhjust uskuda, et pürotehniline toode ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, esitab ta artikli 13 lõikes 3 ja artiklis 14 sätestatud teavitamise korra kohaselt oma otsuse põhjused, osutades eelkõige sellele, kas mittevastavuse põhjuseks on:

11. artikli 4 lõikes 1 nimetatud põhinõuete mittetäitmine;

12. artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardite ebaõige kohaldamine;

13. puudused artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardites.

2. Komisjon alustab asjaosalistega viivitamata konsultatsioone. Pärast konsultatsioone hindab komisjon liikmesriigi võetud meetmete põhjendatust ning teatab oma otsusest algatuse teinud liikmesriigile, teistele liikmesriikidele ning tootjale või selle volitatud esindajale.

3. Kui lõikes 1 nimetatud meetmeid on võetud ühtlustatud standardites olevate puuduste tõttu, suunab komisjon küsimuse direktiivi 98/34/EÜ kohaselt moodustatud komiteele juhul, kui meetmed võtnud liikmesriik jääb oma seisukoha juurde, ning komisjon või liikmesriik algatab artiklis 8 nimetatud menetluse.

4. Kui nõuetele mittevastav pürotehniline toode kannab CE-vastavusmärgist, võtab pädev liikmesriik asjakohased meetmed märgistuse tootele kinnitanud isiku suhtes ning teatab sellest komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.

5. Komisjon tagab liikmesriikide teavitamise menetluse käigust ja tulemustest.

Artikkel 16

Keeldu või piirangut eeldavad meetmed

1. Iga käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetme puhul, millega:

14. keelatakse või piiratakse toote turuletoomist või

15. kõrvaldatakse toode turult, selgitatakse täpselt antud meetme võtmise põhjuseid. Nimetatud meetmetest teatatakse viivitamata asjaosalisele, keda samaaegselt teavitatakse ka talle kõnesolevas liikmesriigis kehtivate siseriiklike õigusaktide raames kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ning nende kasutamise tähtaegadest.

2. Kui on tegemist artikli 16 lõikes 1 nimetatud meetmega, peaks tootjal olema võimalus esitada eelnevalt oma seisukoht, välja arvatud juhud, kui selline konsulteerimine ei ole võimalik võetava meetme kiireloomulisuse tõttu, eriti kui seda tingivad elanikkonna tervishoiu- ja ohutusnõuded.

Artikkel 17

Rakendusmeetmed

Vajaduse korral võetakse käesoleva direktiivi rakendamiseks artikli 18 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt järgmised meetmed:

- kohandused, mis on vajalikud Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni edaspidiste soovitustega arvestamiseks;

- 2. ja 3. lisa kohandamine tehnilise arenguga;

- Euroopa Liidu pürotehniliste toodete registreerimisnumbrite registri koostamine, mis hõlbustab pürotehniliste toodete, samuti nende tootjate või volitatud esindajate kindlakstegemist talitlushäiretest põhjustatud õnnetuste puhul;

- muud käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 18

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8. Otsuse 99/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud ajavahemik on kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 19

Sanktsioonid

1. Hiljemalt […][13] pärast käesoleva direktiivi jõustumist näevad liikmesriigid ette asjakohased õigus- või haldusmeetmed käesoleva direktiivi nõuete rikkumisele reageerimiseks ning hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed sanktsioonid iga sellise rikkumise jaoks.

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mis võimaldavad neil kinni pidada käesolevale direktiivile mittevastavate pürotehniliste toodete saadetised.

2. Nad teavitavad komisjoni nendest meetmetest viivitamata.

Artikkel 20

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiiviga vastavuse saavutamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […][14]. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud sätete teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

2. Nad kohaldavad nimetatud sätteid […][15] ilutulestikele ja […][16] muudele pürotehnilistele toodetele.

3. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete avaliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Niisuguse viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

5. Enne lõikes 2 osutatud kuupäeva väljastatud siseriiklikud load kehtivad loa väljastanud liikmesriigi territooriumil kuni aegumiskuupäevani või kuni kümne aasta möödumiseni käesoleva direktiivi jõustumisest, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

6. Erandina lõikest 5 on enne lõikes 2 osutatud kuupäeva autotööstuse pürotehnilistele toodetele väljastatud siseriiklikud load kehtivad kuni nende aegumiseni.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

PÕHIOHUTUSNÕUDED

16. Maksimaalse ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad kõik pürotehnilised tooted vastama tootja poolt ettenähtud parameetritele.

17. Kõik pürotehnilised tooted tuleb kavandada ja valmistada selliselt, et neid oleks võimalik keskkonda võimalikult vähe mõjutava asjakohase protsessi abil ohutult kõrvaldada.

18. Kõik eesmärgipäraselt kasutatavad pürotehnilised tooted peavad nõuetekohaselt toimima.

Vastavalt vajadusele tuleb silmas pidada ja katsetada allpool loetletud teavet ja omadusi. Kõik pürotehniliste toodetega tehtavad katsed peaksid toimuma tegelikkusele vastavates oludes. Kui see ei ole võimalik laboratooriumis, peavad katsed toimuma keskkonnas, kus pürotehnilist toodet kasutama hakatakse.

a) Väliskujundus, konstruktsioon ja iseloomulikud omadused, sealhulgas üksikasjalik keemiline koostis (kasutatud ainete mass ja protsent) ning mõõtmed.

b) Pürotehnilise toote füüsiline ja keemiline stabiilsus kõigi tavaliste prognoositavate keskkonnatingimuste korral.

c) Tundlikkus tavalise prognoositava käitlemise ja transpordi suhtes.

d) Kõikide komponentide vastastikune sobivus, kui pidada silmas nende keemilist stabiilsust.

e) Pürotehnilise toote veekindlus, kui pürotehniline toode on mõeldud kasutamiseks niiskes või märjas keskkonnas ja kui vesi võib pürotehnilise toote ohutust või töökindlust kahjustada.

f) Vastupidavus madalatele ja kõrgetele temperatuuridele, kui pürotehniline toode on mõeldud säilitamiseks või kasutamiseks sellistel temperatuuridel ja ühe komponendi või pürotehnilise toote kui terviku jahtumine või kuumenemine võib kahjustada pürotehnilise toote ohutust või töökindlust.

g) Enneaegset või tahtmatut initsieerimist või süttimist takistavad turvaelemendid.

h) Nõuetekohased juhised ja vajaduse korral vastuvõtva liikmesriigi riigikeeles või riigikeeltes märgised ohutu käitlemise, ladustamise, kasutamise (sealhulgas ohutud kaugused) ja kõrvaldamise kohta.

i) Pürotehnilise toote, selle kesta või muude komponentide riknematus tavaliste prognoositavate ladustamistingimuste puhul.

j) Kõigi vajalike seadmete ja manuste spetsifikatsioonid ning pürotehnilise toote ohutuks tööks vajalikud kasutusjuhised.

k) Pürotehnilised tooted peaksid transportimisel ja tavakäitlusel säilitama oma pürotehnilise koostise, kui tootja juhistes pole teisiti sätestatud.

19. Pürotehniliste toodete erinevad rühmad peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele.

A. Ilutulestikud

a) Tootja jagab ilutulestikud kategooriatesse vastavalt artiklile 3, lähtudes puhta lõhkeaine sisaldusest, ohutust kaugusest, müratasemest ja muust sarnasest. Märgisel tuleb selgelt osutada kategooriale.

b) Ilutulestikud tohivad sisaldada vaid neid materjale, mille jäätmetest tingitud oht tervisele, omandile ja keskkonnale on minimaalne.

c) Süüteviis peab olema selgelt nähtav või sellele tuleb osutada märgisel või juhistes.

d) Ilutulestikud ei liigu korrapäratul ja ettearvamatul viisil.

e) 1., 2. ja 3. kategooria ilutulestikud peavad olema tahtmatu süttimise eest kaitstud kas kaitseümbrise, pakendi või toote konstruktsiooniga. 4. kategooria ilutulestikud peavad olema tahtmatu süttimise eest kaitstud tootja poolt kindlaks määratud meetoditega.

B. Muud pürotehnilised tooted

a) Pürotehnilised tooted peavad olema kavandatud nii, et nende tavatingimustel kasutamisel oleks oht inimtervisele, omandile ja keskkonnale minimaalne.

b) Süüteviis peab olema selgelt nähtav või sellele tuleb osutada märgisel või juhistes.

c) Pürotehnilised tooted peavad olema kavandatud nii, et nende tahtmatul süttimisel oleks jäätmetest tingitud oht inimtervisele, omandile ja keskkonnale minimaalne.

d) Kui see on asjakohane, toimivad pürotehnilised tooted nõuetekohaselt kuni tootja poolt ettenähtud kasutusaja lõppemiseni.

C. Süüteseadised

a) Süüteseadiseid peab saama usaldusväärsel viisil initsieerida ning nende initsieerimisvõimsus peab olema piisav kõikide tavaliste prognoositavate kasutustingimuste puhul.

b) Süüteseadised peavad olema kaitstud elektrostaatilise laengu mahalaadimise vastu tavalistel prognoositavatel kasutus- ja ladustamistingimustel.

c) Elektrilised süüturid peavad olema kaitstud elektromagnetiliste väljade eest tavalistel prognoositavatel ladustamis- ja kasutustingimustel.

d) Kaitsmete kattekiht peab olema sobiva mehhaanilise tugevusega ning pakkuma lõhkeainest koosnevale sisule piisavat kaitset tavaliste prognoositavate mehhaaniliste mõjutuste korral.

e) Kaitsmete puhul peavad tootel olema esitatud põlemisaja parameetrid.

f) Tootel peavad olema esitatud elektriliste süüturite elektrilised omadused (näiteks plahvatust mittepõhjustav voolutugevus, takistus jne).

g) Arvestades elektriliste süüturite kasutusotstarvet, peavad nende juhtmed olema piisavalt isoleeritud ja mehhaaniliselt vastupidavad, sealhulgas ka ühenduskohtades süüturiga.

II LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUS

1. MOODUL B: EÜ tüübihindamine

1. See moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille kohaselt teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab, et kontrollitava toodangu tüüpiline näidis vastab direktiivi asjakohastele sätetele.

2. Tootja esitab EÜ tüübihindamistaotluse tema poolt valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- tootja nimi ja aadress,

- kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

- punktis 3 kirjeldatud tehnilised dokumendid.

Taotluse esitaja annab teavitatud asutusele kontrollitava toodangu tüüpilise näidise, edaspidi nimetatud „tüüp”. Kui see on kontrollimiseks vajalik, võib teavitatud asutus paluda täiendavaid näidiseid.

3. Tehniliste dokumentide järgi peab olema võimalik hinnata toote vastavust direktiivis esitatud nõuetele. Kui hinnangu andmiseks on vaja, võib nõuda tehnilisi dokumente seadise projekteerimise, valmistamisviisi ja toimimise kohta ning kui see on hinnangu andmiseks vajalik, peavad need sisaldama järgmisi andmeid:

- tüübi üldkirjeldus,

- põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid,

- jooniste, skeemide ja toote toimimise mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud põhiohutusnõuetega vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardeid,

- konstruktsiooniarvutuste, tehtud uuringute jms tulemused,

- katseprotokollid.

4. Teavitatud asutus peab:

4.1. kontrollima tehnilisi dokumente, veenduma, et tüüp on valmistatud kooskõlas nimetatud dokumentidega ja selgitama välja, millised elemendid on projekteeritud vastavalt artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardite asjakohastele sätetele ja milliste komponentide projekteerimisel ei ole ühtlustatud standardite asjakohaseid sätteid kohaldatud;

4.2. tegema või laskma teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui ei ole kohaldatud artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardeid, vastavad tootja kasutatud lahendused direktiivis sätestatud põhiohutusnõuetele;

4.3. tegema või laskma teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid ühtlustatud standardeid, on neid ka tegelikult kohaldatud;

4.4. leppima taotluse esitajaga kokku vajalike uuringute ja katsete tegemise koha suhtes.

5. Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, väljastab teavitatud asutus taotlejale EÜ tüübihindamistõendi. Tõendis on kirjas tootja nimi ja aadress, hindamise põhjal tehtud järeldused ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed.

Tõendile lisatakse tehniliste dokumentide asjakohaste osade nimekiri ja teavitatud asutus säilitab nimekirja koopia.

Kui tootjale ei anta tüübihindamistõendit, peab teavitatud asutus oma keeldumist üksikasjalikult põhjendama.

Ette tuleb näha edasikaebamise kord.

6. Taotluse esitaja teatab EÜ tüübihindamistõenditega seotud tehnilisi dokumente haldavale teavitatud asutusele kõigist heakskiidetud toote muutmistest, millele tuleb taotleda täiendav kooskõlastus juhul, kui need muutmised võivad mõjutada vastavust põhinõuetele või toote ettenähtud kasutustingimusi. Täiendav heakskiit väljastatakse esialgse EÜ tüübihindamistõendi lisana.

7. Iga teavitatud asutus peab edastama muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade kohta.

8. Muudel teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübihindamistõendite ja/või nende lisade ärakirju. Tõendite lisad peavad olema kättesaadavad muudele teavitatud asutustele.

9. Tootja peab koos tehniliste dokumentidega säilitama EÜ tüübihindamistõendeid ja nende lisasid vähemalt kümme aastat pärast viimase asjaomase toote valmimist.

Kui tootja ei oma ühenduses elu- või asukohta, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib toote ühenduse turule.

2. MOODUL C: Tüübivastavus

1. See moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et asjakohased pürotehnilised tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja täidavad käesolevas direktiivis nende suhtes sätestatud nõudeid. Tootja peab paigaldama igale pürotehnilisele tootele CE-vastavusmärgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

2. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmise käigus tagatakse toodete vastavus EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesolevas direktiivis sätestatud põhiohutusnõuetele.

3. Tootja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt kümme aastat pärast viimase asjaomase toote valmistamist.

Kui tootjal ei ole elu- või asukohta ühenduses, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib toote ühenduse turule.

4. Tootja valitud teavitatud asutus peab tegema või laskma teha toote uuringud suvaliste ajavahemike järel. Teavitatud asutuse poolt kohapeal võetud sobivat valmistoote näidist kontrollitakse ja sellega tehakse artiklis 8 osutatud kohaldatavas ühtlustatud standardis määratletud katsed või samaväärsed katsed, et kontrollida toote vastavust asjakohase direktiivi nõuetele. Kui üks või mitu kontrollitud toodet ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma asjakohased meetmed.

Teavitatud asutuse vastutusel kinnitab tootja tootele tootmisprotsessi käigus nimetatud asutuse tunnusnumbri.

3. MOODUL D: Tootmiskvaliteedi tagamine

1. See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, tagab ja deklareerib, et asjakohased pürotehnilised tooted on vastavuses EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübiga ja vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Tootja kinnitab igale pürotehnilisele tootele CE-vastavusmärgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Koos CE-vastavusmärgisega kinnitatakse ka punktis 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2. Tootja peab kasutama tootmise jaoks kinnitatud kvaliteedisüsteemi, valmistoodete kontrollimist ja katsetamist, nagu on sätestatud punktis 3. Tema suhtes kohaldatakse punktis 4 osutatud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja esitab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste pürotehniliste toodete osas taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- kogu asjakohane teave kavandatud pürotehnilise toote kategooria kohta,

- dokumendid kvaliteedisüsteemi kohta,

- tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja EÜ tüübihindamistõendi koopia.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama pürotehniliste toodete vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele, mida nende toodete suhtes kohaldatakse.

Kõik elemendid, nõuded ja sätted, mida tootja on vastu võtnud, tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -andmestike järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige peavad need sisaldama piisavat kirjeldust järgmise kohta:

- kvaliteedialased eesmärgid ja pürotehniliste toodete kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

- tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja võetavad süstemaatilised meetmed;

- enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus,

- kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne;

- pürotehniliste toodete kvaliteedialase järelevalve meetodid ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise kontroll.

3.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et kvaliteedisüsteemid, millega kohaldatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid, vastavad nendele nõuetele. Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on sarnase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja toetama kõnealust süsteemi, et see oleks piisav ja tõhus.

Tootja peab teatama kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi plaanitavast muutmistest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 esitatud nõuetele või on vaja hindamist korrata.

Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1 Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2 Tootja tagab teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- dokumendid kvaliteedisüsteemi kohta,

- kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jms.

4.3. Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema kontrolle, et teha kindlaks, kas tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditiaruande.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti; vajaduse korral peab teavitatud asutus esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5. Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama siseriiklike ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

- punkti 3.1 teises taandes nimetatud dokument,

- punkti 3.4 teises lõigus nimetatud muudatused,

- teavitatud asutuse otsused ja aruanded, mis on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6. Kõik teavitatud asutused peavad võimaldama muudel teavitatud asutustel kasutada teavet kvaliteedisüsteemile antud kinnituse ja kinnituse tühistamise kohta.

4. MOODUL E: Toote kvaliteedi tagamine

1. See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, tagab ja deklareerib, et pürotehnilised tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile. Tootja peab kinnitama igale tootele CE-vastavusmärgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. CE-vastavusmärgisele tuleb lisada punktis 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2. Tootja peab pürotehniliste toodete lõppkontrolli ja katsete jaoks kasutama heakskiidetud kvaliteedisüsteemi vastavalt punktile 3. Tema suhtes kohaldatakse punktis 4 osutatud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja esitab kvaliteedisüsteemi hindamiseks oma pürotehniliste toodete osas taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

- kogu asjakohane teave kavandatud pürotehnilise kategooria kohta,

- kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon,

- tehnilised dokumendid kinnitatud tüübi kohta ja EÜ tüübihindamistõendi koopia.

3.2. Kvaliteedisüsteemi raames kontrollitakse iga pürotehnilist toodet ja tehakse artiklis 8 nimetatud asjakohases ühtlustatud standardis/asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud vajalikud katsed või nendega samaväärsed katsed, et kontrollida, kas see vastab käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide,-plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige tuleb neis kirjeldada järgmist:

- kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused,

- pärast tootmist teostatud uuringud ja katsed,

- kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalvevahendid,

-kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jms.

3.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Teavitatud asutus peab eeldama, et kvaliteedisüsteemid, mis järgivad asjakohast ühtlustatud standardit, vastavad nendele nõuetele.

Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on sarnase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Tootjale tuleb otsusest teatada. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja toetama kõnealust süsteemi, et see oleks piisav ja tõhus.

Tootja või tema volitatud esindaja peab teatama kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi plaanitavast muutmisest. Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja hindamist korrata. Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja peab tagama teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning andma talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

-kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni,

-tehnilised dokumendid,

-kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jms.

4.3. Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema kontrolle kindlustamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditiaruande.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti; vajaduse korral peab teavitatud asutus esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5. Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama siseriiklike ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

- punkti 3.1 teises taandes nimetatud dokumendid,

- punkti 3.4 teises lõigus nimetatud muudatused,

- volitatud asutuse otsused ja aruanded, mida on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6. Kõik teavitatud asutused peavad edastama muudele teavitatud asutustele asjakohase teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kinnituste kohta.

5. MOODUL F: Toote kinnitamine

1. See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja või tema volitatud esindaja, kellel on ühenduses elu- või asukoht, kontrollib ja kinnitab, et punkti 3 sätete reguleerimisalasse kuuluvad lõhkematerjalid vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

2. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsess tagaks pürotehniliste toodete vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja kõnealuste lõhkematerjalide suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja kinnitab igale pürotehnilisele tootele CE-vastavusmärgise ja koostab vastavusdeklaratsiooni.

3. Selleks, et kontrollida iga pürotehnilise toote vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, teeb teavitatud asutus iga pürotehnilise toote puhul punkti 4 kohased vajalikud uuringud ja katsed.

Tootja või tema volitatud esindaja säilitab vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt kümme aastat pärast viimase pürotehnilise toote valmistamist.

4. Vastavustõendamine iga pürotehnilise toote hindamise ja katsetamise teel

4.1. Kõik pürotehnilised tooted vaadatakse ühekaupa üle ja tehakse artiklis 8 nimetatud asjakohases ühtlustatud standardis/asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud vajalikud katsed või võrdväärsed katsed, et tõendada pürotehniliste toodete vastavust asjakohasele tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2. Teavitatud asutus kinnitab või laseb igale heakskiidetud pürotehnilisele tootele kinnitada oma tunnusnumbri ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

4.3. Tootja peab tagama, et nõudmise korral oleks tal võimalik esitada teavitatud asutuse vastavustunnistused.

6. MOODUL G: Tooteühiku kinnitamine

1. See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et pürotehniline toode, mille kohta on väljastatud punktis 2 nimetatud tõend, vastab direktiivi asjakohastele nõuetele. Tootja peab kinnitama igale pürotehnilisele tootele CE-vastavusmärgise ja koostama vastavusdeklaratsiooni.

2. Teavitatud asutus kontrollib pürotehnilist toodet ja teeb artiklis 8 nimetatud asjakohases ühtlustatud standardis/asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud vajalikud katsed või võrdväärsed katsed, et tagada pürotehniliste toodete vastavus direktiivi asjakohastele nõuetele.

Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada heakskiidetud pürotehnilisele tootele oma tunnusnumbri ja koostama tehtud katsete kohta vastavustunnistuse.

3. Tehnilised dokumendid on mõeldud selleks, et oleks võimalik hinnata vastavust direktiivi nõuetele ning aru saada pürotehnilise toote konstruktsioonist, valmistamisviisist ja toimimisest.

Niivõrd, kui see on hindamiseks vajalik, peavad dokumendid sisaldama järgmist:

- tüübi üldkirjeldus;

- põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;

- nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning pürotehnilise toote või ohutussüsteemide tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

- artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud põhiohutusnõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardeid;

- konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused,

- katseprotokollid.

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MILLEGA LIIKMESRIIGID PEAVAD VASTAVUSHINDAMISE EEST VASTUTAVATE ASUTUSTE PUHUL ARVESTAMA

1. Teavitatud asutus, selle juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla kontrollitavate pürotehniliste toodete kavandaja, tootja, tarnija ega paigaldaja, samuti ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi otseselt ega volitatud esindajana osaleda lõhkematerjalide kavandamises, valmistamises, turuletoomises ega hoolduses. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel.

2. Teavitatud asutus ja selle personal peavad tegema vastavustõendamiskatseid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemusega.

3. Teavitatud asutuse kasutuses peavad olema vajalik personal ja vahendid, mis võimaldavad tal nõuetekohaselt täita vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehnilisi ülesandeid; samuti peab tal olema juurdepääs eriliseks vastavustõendamiseks vajalikele seadmetele.

4. Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

- piisavad teadmised nõuete kohta, mis on kehtestatud nende poolt läbiviidavatele katsetele ja piisavad kogemused selliste katsete tegemisel,

- suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5. Kontrolliva personali erapooletus peab olema tagatud. Personali töötasu ei tohi sõltuda tehtud katsete arvust ega tulemustest.

6. Teavitatud asutus peab sõlmima tsiviilvastutuskindlustuse lepingu, välja arvatud juhul, kui vastavalt siseriiklikele õigusaktidele võtab riik sellise vastutuse enda peale või kui liikmesriik vastutab otseselt katsete eest.

7. Teavitatud asutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusorganitele, kus volitatud asutus tegutseb).

IV LISA

VASTAVUSMÄRGIS

CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest „CE“ järgmisel kujul:

Märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest.

[1] EÜT C , , lk .

[2] EÜT C , , lk .

[3] EÜT C , , lk .

[4] EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20.

[5] EÜT L 10, 14.1.1997 lk 13.

[6] ELT L 345, 31.12.2003 lk 0097 – 0105.

[7] ELT C 91, 16.4.2003, lk 7.

[8] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37, viimati muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[10] EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

[11] EÜT L 187, 16.7.1988 lk 1.

[12] EÜT L 121, 15.5.1993 lk 20.

[13] 18 kuud pärast

[14] 18 kuud pärast direktiivi avaldamist

[15] 24 kuud pärast direktiivi avaldamist

[16] 5 aastat pärast direktiivi avaldamist