[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 30.5.2005 KOM(2005) 209 lõplik 2005/0102 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse kultuurisündmusega "Euroopa kultuuripealinn" seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019 (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Euroopa kultuurilinna idee algatas ministrite nõukogu 13. juunil 1985. Kuni 2004. aastani valiti Euroopa kultuurilinnad valitsuste poolt ning liikmesriigid valisid ühehäälselt välja linnad, mis sobisid selle sündmuse korraldamiseks. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 151 alusel vastu võetud otsusega 1419/1999/EÜ[1] muudeti alates 2005. aastast linnade „Euroopa kultuuripealinnaks“ valimise korda. Euroopa kultuuripealinna otsustab nüüd nõukogu komisjoni soovituse põhjal, milles võetakse arvesse seitsmest sõltumatust liikmest koosneva žürii arvamust. Valik põhineb eespool nimetatud otsuses sätestatud kriteeriumidel. Otsuses on ka EUR-15 liikmesriikide loetelu (I lisa), milles on esitatud kandidaatide nimetamise järjekord aastatel 2005–2019.[2] Kümme uut liikmesriiki, mis ühinesid ELiga 1. mail 2004, ei ole selles loetelus. Komisjon esitas seepärast 2003. aasta novembris ettepaneku otsuse 1419/1999/EÜ parandamiseks, et uued liikmesriigid saaksid teha Euroopa kultuuripealinna kohta ettepanekuid alates 2009. aastast. Selle ettepaneku võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu 13. aprillil 2005. Selle tulemusena on alates 2009. aastast igal aastal kaks Euroopa kultuuripealinna (üks EUR-15-st ja teine uuest liikmesriigist). 2. KEHTIVA OTSUSE LÄBIVAATAMISE VAJADUS 2.1. Kogemuste ning huvirühmadega konsulteerimise põhjal nõutavad parandused Komisjon käivitas uurimuse[3] (edaspidi „Euroopa kultuuripealinna uurimus“), mis kinnitab, et Euroopa kultuuripealinna sündmust hindab üldsus väga positiivselt. Siiski leiti otsuses 1419/1999 sätestatud nimetamisprotsessi rakendamisel mitmeid puudusi, eelkõige seoses järgmisega: – linnadevaheline konkurents; – valikukomisjoni roll; – kontrollimine; – Euroopa mõõde; – ajakava; – kolmandate riikide osalemine. Valikukomisjonide hinnanguaruanded, Euroopa Parlamendi kultuuri-, noorsoo-, haridus-, meedia- ja spordikomisjoni aruanne muudetud otsuse esimese lugemise kohta ning Euroopa kultuuripealinna uurimus kinnitasid neid puudusi. Seepärast on mitmesugustel arvamustel põhineva käesoleva ettepaneku eesmärk asendada 13. aprillil 2005. aastal muudetud otsus 1419/1999. Selle eesmärgiks on muu hulgas parandada ka valikuprotsessi läbipaistvust ja Euroopa lisandväärtuse kindlaksmääramist. 2.2. Ettepaneku lühiülevaade A) Konkurentsi tugevdamine Eri konkurentsimudelite hoolika kaalumise järel on komisjon: – lükanud tagasi üleeuroopalise täiesti avatud konkurentsi idee, mille kohaselt võib üles seada mis tahes Euroopa linna. Sellise lähenemisviisi puhul oleks komisjonis, valikukomisjonides ja liikmesriikides vaja igal aastal märkimisväärseid ja ebaproportsionaalseid vahendeid. See ei tagaks ka liikmesriikidevahelist rotatsiooni. – jätnud kõrvale piiratud konkurentsi süsteemi, mille kohaselt iga liikmesriik esitab vähemalt kaks ettepanekut ; see süsteem ei taganud Euroopa kultuuripealinna sündmuste ulatuslikumat Euroopa mõõdet. Veelgi enam, kõik liikmesriigid ei pruugi olla valmis esitama vähemalt kahte ettepanekut. Selle põhjal on komisjon valinud süsteemi, mis julgustab liikmesriike korraldama huvitatud linnade vahel siseriikliku võistluse. B) Valikukomisjoni roll Komisjon teeb ettepaneku luua nn segatud valikukomisjon , mis koosneb Euroopa institutsioonide poolt nimetatud seitsmest eksperdist, kellest üks on eesistuja, ning asjaomaste liikmesriikide poolt komisjoni nõusolekul nimetatud kuuest eksperdist. Seitse eksperti tuleks nimetada järgemööda nõukogu, Euroopa Parlamendi, komisjoni ja regioonide komitee poolt kolmeks aastaks vastavalt käesoleva ettepaneku artikli 5 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele. Valikukomisjoni koosseis peaks tagama piisava tasakaalu kohalike ja riiklike huvide vahel ning kindlustama riikliku valikuotsuse Euroopa mõõtme. Asjaomane liikmesriik peaks välja kuulutama taotluste esitamise kutse kuus aastat enne ürituse kavandatavat algust ning korraldama võimalikele kandidaatidele teabepäeva. Valikukomisjon peaks kogunema viis aastat enne üritust, et leppida kokku esialgsetes kandidaatides. Ta peaks koostama aruande kandidaatide programmide kohta ning tegema esialgselt valitud kandidaatidele soovitusi. Aruanne tuleks esitada asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Valikukomisjon peaks kohtuma üheksa kuud pärast esimest valikukoosolekut, et koostada aruanne esialgselt valitud kandidaatide programmide kohta ning selle põhjal teha soovitus Euroopa kultuuripealinnaks nimetatava linna kohta. Aruandes tuleks esitada ka soovitused valitud linnale. See aruanne tuleks esitada asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Asjaomane liikmesriik peaks teatama ülesseadmisest neli aastat enne ürituse kavandatavat aega. Euroopa Parlament võib edastada komisjonile arvamuse järgmise kahe kuu jooksul. Selle põhjal teeks komisjon nõukogule soovituse. Nõukogu nimetab seejärel linna. C) Euroopa kontrollikomisjoni kontroll Komisjon teeb ettepaneku luua „Euroopa kontrollikomisjon“ ajavahemikuks Euroopa kultuuripealinna nimetamisest kuni sündmuse alguseni. See keskenduks programmi Euroopa mõõtmele ning aitaks vajaduse korral kaasa programmi Euroopa lisandväärtuse tagamisele. Kõnealune Euroopa kontrollikomisjon koosneks üksnes seitsmest valikukomisjoni liikmest, kelle on vastavalt punktis 2.2.B selgitatule nimetanud Euroopa institutsioonid. Euroopa kontrollikomisjon peaks pakkuma linnadele tuge ja suuniseid nende programmi edasisel kavandamisel. – Kaks aastat enne sündmuse kavandatavat algust peaks Euroopa kontrollikomisjon viima läbi kahe linna ettevalmistusjärgus projekti ja programmi ning Euroopa mõõtme vahehindamise. – Hiljemalt kuus kuud enne sündmust peaks Euroopa kontrollikomisjon kohtuma uuesti nimetatud Euroopa kultuuripealinnade ametiasutustega, et võtta kokku ja hinnata seni tehtud tööd ning edaspidi võetavaid meetmeid. Euroopa kontrollikomisjon peaks seejärel andma välja lõpliku kontrolliaruande hiljemalt üks kuu pärast lõppkoosolekut. Selle põhjal võib komisjon anda auhinna nimetatud linnadele, tingimusel et nende ametiasutused täitsid valikuetapil ettenähtud kohustusi ning järgisid piisavalt komisjonide poolt valiku- ja kontrollietapis tehtud soovitusi. D) Euroopa mõõde – valikukriteeriumid Euroopa kultuuripealinna tegevusprogramm peaks hõlmama sündmusi/tegevusi, mis rõhutavad Euroopa mõõdet ja pakuvad Euroopa lisandväärtust. Rõhutada tuleks järgmisi aspekte: – Euroopa mõõde, mis peaks tugevdama mitmepoolset koostööd kultuurivaldkonnas tegutsejate vahel igal tasandil, rõhutama kultuurilise mitmekesisuse rikkust ning tooma esile Euroopa kultuuri ühised aspektid; – kodakondsuse mõõde, mis peaks äratama linnaelanike ning teistest riikides pärit inimeste huvi ning olema linna pikaajalise kultuurilise arengu lahutamatu osa. E) Ajakava Viimased kogemused ning Euroopa kultuuripealinna uurimus kinnitavad, et kavandamise üldaega tuleb pikendada. Valikuprotsess peaks algama kuus aastat enne sündmuse kavandatavat algust (eelvalik/valik/nimetamine). Nõukogu peaks olema valmis nimetama Euroopa kultuuripealinna neli aastat enne sündmust. F) Kolmandate riikide osalemine Euroopa kultuuripealinna uurimuse põhjal teeb komisjon ettepaneku valida maksimaalselt kaks Euroopa kultuuripealinna aastas. See lähenemine on kooskõlas 2005. aasta märtsi otsusega, millega liidetakse uued liikmesriigid. Üle kahe kultuuripealinna aastas kahjustaks sündmuse kõlapinda. Seepärast on välja jäetud Euroopa kultuuripealinna ülesseadmine kolmandate riikide poolt. Selle asemel võiks taastada eduka kultuurikuu-algatuse, mis eksisteeris kolmandate riikide jaoks 2003. aastani. Võimaluse arutelu peaks toimuma Euroopa kultuuripealinna kontekstist väljaspool. G) Järeldus Euroopa kultuuripealinnad nimetatakse kahes etapis institutsioonide ja asjaomaste liikmesriikide nimetatud ekspertidest koosneva valikukomisjoni hinnangu põhjal. Kontrollikomisjon toetab nimetatud linnasid nende ettevalmistusetapis kuni sündmuse alguseni. Auhinnaga tunnustatakse valminud programmi kvaliteeti (eelkõige selle Euroopa mõõtme ulatust). Selline kava hoiab hästi tasakaalus riiklikke ja kohalikke prioriteete ja meetme nõutavat Euroopa lisandväärtust. 3. KÕRVALMEETMED Valikukomisjonid, Euroopa Parlament, regioonide komitee ja Euroopa kultuuripealinna uurimus kutsuvad üles võtma mitmeid kõrvalmeetmeid, et: – parandada valikuprotsessi läbipaistvust; – selgitada Euroopa kultuuripealinna sündmuse eesmärke; – selgitada valikukriteeriumeid; – määratleda Euroopa mõõtme mõiste; – anda võimalikele kandidaatidele suuniseid. Selle põhjal töötab komisjon välja asjakohased dokumendid, sealhulgas kirjeldused kandidaatide ülesseadmiseks ja seotud ametlike aruannete nõuded. Need dokumendid tehakse alates 2006. aastast üle Interneti kättesaadavaks niipea kui võimalik. Komisjon edendab ka Euroopa kultuuripealinnade vahelist teabe ja kogemuste vahetust. 4. VAHENDID – OTSUSE KEHTIVUS 4. 1. Vahendid Käesoleval ettepanekul ei ole otsest finantsmõju. Euroopa kultuuripealinnadega seotud finantsküsimustega tegeletakse programmi „Kultuur 2000“ ja tulevase programmi „Kultuur 2007“ raames. Praeguses etapis lubaks komisjoni ettepanek programmi „Kultuur 2007“ kohta suurendada ühenduse toetust igale Euroopa kultuuripealinnale praeguse programmiga võrreldes kuni kolm korda. 4.2. Kohaldamise tähtaeg (üleminekuaeg) Käesolevat ettepanekut, millega asendatakse ja muudetakse kehtetuks otsus 1419/1999, kohaldatakse alates 2007. aastast. See hõlmab üleminekuaega kahe kava vahel, et katta 2011. ja 2012. aasta kultuuripealinnade nimetamised. 2005/0102 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019 EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,[4] eriti selle artiklit 151, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[5] võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[6] toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele[7] ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1419/1999/EÜ[8] kehtestati kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meetmed aastateks 2005 kuni 2019. (2) Kultuurisündmuse „Euroopa kultuuripealinn“ kuni 2004. aastani saavutatud tulemuste uurimine näitas, et sündmusel on positiivne mõju, kui arvestada massiteabevahendite vastukaja, kultuuri ja turismi arengut ning linnaelanike arusaamist nende linna valimise tähtsusest. Meedet tuleb siiski parendada. (3) Sündmuse huvirühmad rõhutasid otsuses 1419/1999/EÜ sätestatud valikuprotsessi probleeme ning soovitasid ettepanekuid kontrollida, eelkõige nende Euroopa mõõtme suurendamiseks. (4) Euroopa kultuuripealinna olulisus ja mõju tingivad vajaduse kehtestada valiku tegemiseks segaprotsess, mis kaasaks nii riikliku kui Euroopa tasandi, ning kehtestada tugev kontroll. (5) Sündmuse ettevalmistusetapp on meetme eesmärkidele vastava edu tagamiseks ülioluline. (6) Kontrollietappi pärast nimetamist on vaja, et tagada meetme Euroopa lisandväärtus. (7) Oluline on tunnustada programmi kvaliteeti seoses meetme eesmärkide ja kriteeriumidega ja eelkõige seoses Euroopa lisandväärtusega, andes välja auhind. (8) Käesolevas otsuses sätestatud nimetamisprotsess peab kestma kuus aastat kuni rakendamiseni; seda ajavahemikku ei saa tagada aastateks 2011 ja 2012, kuna käesolev otsus jõustub 2007. aastal. Nendeks aastateks toimub nimetamine vastavalt otsusega 649/2005/EÜ muudetud otsuse 1419/1999/EÜ sätetele. (9) Selguse huvides tuleks otsus 1419/1999 asendada käesoleva otsusega. ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE: Artikkel 1 Sisu Käesolevaga kehtestatakse ühenduse meede „Euroopa kultuuripealinn“, et rõhutada Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ja nende ühiseid jooni ning edendada Euroopa elanike suuremat vastastikust tutvumist. Artikkel 2 Juurdepääs meetmele 1. Liikmesriikide linnasid võib nimetada Euroopa kultuuripealinnaks üheks aastaks järjekorras vastavalt lisas sätestatule. 2. Nimetada saab ühe linna igast lõikes 1 osutatud loetelus märgitud liikmesriigist. Loetelus sätestatud kronoloogilist järjestust võib muuta asjaomaste liikmesriikide vastastikusel kokkuleppel. Artikkel 3 Taotlused 1. Iga taotlus sisaldab Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi, mis põhineb peamiselt kultuurikoostööl vastavalt asutamislepingu artiklis 151 sätestatud eesmärkidele ja meetmetele. 2. Sündmuse kultuuriprogramm koostatakse spetsiaalselt asjaomase aasta Euroopa kultuuripealinna jaoks, rõhutades Euroopa lisandväärtust vastavalt lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele. 3. Kultuuriprogramm peab vastama järgmistele kriteeriumidele, mis jagatakse kahte kategooriasse nimetusega „Euroopa mõõde“ ja „Linn ja kodanikud“. „Euroopa mõõtme“ puhul peab programm: a) tugevdama koostööd teiste liikmesriikide kultuurialal tegutsejate, kunstnike ja linnade vahel mis tahes kultuurivaldkonnas, b) rõhutama Euroopa kultuurilise mitmekesisuse rikkust, c) tooma esile Euroopa kultuuride ühised aspektid. „Linna ja kodanike“ puhul peab programm: a) tõstma linna ja selle ümbruse elanike, samuti välismaalt pärit inimeste huvi, b) olema jätkusuutlik ning olema linna pikaajalise kultuurilise arengu lahutamatu osa. 4. Programm kestab ühe aasta. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad linnad valida lühema ajavahemiku. Samaks aastaks nimetatud linnade programmide vahel tuleb luua seosed. Linnad võivad oma programmi lülitada neid ümbritseva piirkonna. Artikkel 4 Taotluste esitamine 1. Taotluste esitamise kutse avaldavad igal aastal asjaomased liikmesriigid hiljemalt kuus aastat enne kõnealuse sündmuse kavandatavat algust. Nendes taotluste esitamise kutsetes, mis on suunatud kandideerivatele linnadele, nimetatakse käesoleva otsuse artiklis 3 ja komisjoni veebilehel sätestatud kriteeriumid. Iga taotluste esitamise kutse puhul kavandatakse ettepaneku esitamise tähtajaks hiljemalt kümme kuud pärast avaldamist. Kutsete alusel saadud ettepanekutes esitatakse ülevaated programmidest, mida kandidaatlinnad kavatsevad asjaomasel aastal ellu viia. 2. Asjaomased liikmesriigid teavitavad ettepanekutest komisjoni. Artikkel 5 Valikukomisjon 1. Valikukomisjon asutatakse, et hinnata kandidaatlinnade ettepanekuid ning soovitada asjaomasel liikmesriigil üles seada üks linn. 2. Valikukomisjonil on 13 liiget. Liikmed nimetatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja regioonide komitee ning igal aastal asjaomase liikmesriigi poolt. Valikukomisjon nimetab oma eesistuja Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja regioonide komitee nimetatud isikute hulgast. 3. Kaks valikukomisjoni liiget nimetab Euroopa Parlament, kaks nõukogu, kaks komisjon ja ühe regioonide komitee. Need valikukomisjoni liikmed on sõltumatud eksperdid, kellel ei ole huvide konflikti ning kellel on piisavalt kogemusi ja teadmisi kultuurivaldkonnas, linnade kultuuriarengu vallas ja Euroopa kultuuripealinna sündmuse korraldamisel. Nad nimetatakse kolmeks aastaks. Erandina esimesest lõigust nimetab käesoleva otsuse jõusoleku esimesel aastal komisjon kaks eksperti üheks aastaks, Euroopa Parlament kaks eksperti kaheks aastaks, nõukogu kaks eksperti kolmeks aastaks ja regioonide komitee ühe eksperdi kolmeks aastaks. 4. Iga asjaomane liikmesriik nimetab kokkuleppel komisjoniga liikmeteks kuus isikut, kes on sõltumatud linnadest, mis vastasid taotluste esitamise kutsele. Need valikukomisjoni liikmed on sõltumatud eksperdid, kellel ei ole huvide konflikti ning kellel on piisavalt kogemusi ja teadmisi kultuurivaldkonnas või linnaarengu vallas. Artikkel 6 Eelvalik 1. Iga asjaomane liikmesriik kutsub kokku artiklis 5 sätestatud valikukomisjoni hiljemalt viis aastat enne sündmuse kavandatavat algust. 2. Iga valikukomisjon hindab taotluste esitamise kutsele vastanud linnade ettepanekuid, hinnates neid vastavalt artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Ta koostab esialgse loetelu kandidaatidest, kes pääsevad edasi, ning teeb aruande kandidaatlinnade ettepanekutest ja esitab soovitused esialgselt välja valitud kandidaatidele. Komisjon esitab aruande pädevale liikmesriigile ja komisjonile. Artikkel 7 Lõppvalik 1. Esialgselt välja valitud linnad koostavad oma lõpliku ettepaneku ning edastavad valmis pakkumise asjaomasele liikmesriigile, mis edastab selle seejärel komisjonile. 2. Iga asjaomane liikmesriik kutsub kokku vastava valikukomisjoni lõppvaliku tegemiseks üheksa kuud pärast esimest valikukoosolekut. Valikukomisjon hindab esialgselt valitud linnade muudetud programme vastavalt käesoleva meetme kriteeriumidele ning valikukomisjoni poolt eelvaliku koosolekul antud soovitustele. Ta koostab esialgselt valitud kandidaatide programmide kohta aruande, tehes soovituse ühe linna nimetamiseks Euroopa kultuuripealinnaks. Aruandes esitatakse ka soovitused valitud linnale seoses asjaomasel aastal saavutatavate edusammude ja arenguga, kui nõukogu nimetab selle linna Euroopa kultuuripealinnaks. Aruanne esitatakse asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. See avaldatakse komisjoni internetilehel. Artikkel 8 Nimetamine 1. Iga asjaomane liikmesriik seab üles ühe linna Euroopa kultuuripealinnaks ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja regioonide komiteed hiljemalt neli aastat enne sündmuse kavandatavat algust. Ülesseadmisest teavitamisel tuleb lisada valikukomisjoni aruandel põhineva otsuse õigustus. Ülesseadmisel võetakse arvesse valikukomisjoni tehtud soovitusi. 2. Euroopa Parlament võib edastada arvamuse komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast asjaomaste liikmesriikide ülesseadmiste kättesaamist. Nõukogu nimetab Euroopa Parlamendi arvamuse ja valikukomisjonide aruannetele tuginevate põhjenduste põhjal koostatud komisjoni soovituse alusel asjaomased linnad ametlikult Euroopa kultuuripealinnadeks selleks aastaks, milleks nad on üles seatud. Artikkel 9 Vahekontroll 1. Kultuuripealinnadeks nimetatud linnad esitavad komisjonile vahearuande sündmuse programmi ettevalmistamise seisu kohta hiljemalt 27 kuud enne sündmuse kavandatavat algust. Komisjon tagab selle aruande sõltumatu hinnangu. 2. Hiljemalt 24 kuud enne sündmuse kavandatavat algust kutsub komisjon kokku seitse eksperti, kelle on nimetanud Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud linnade programmide rakendamise eest vastutavad ametiasutused. Sellest etapist alates moodustavad need eksperdid kontrollikomisjoni. Nad kogunevad, et hinnata sündmuse ettevalmistamist, eriti seoses programmide Euroopa lisandväärtusega. Kontrollikomisjon koostab vahekontrolliaruande sündmuse ettevalmistamise seisu kohta ning edaspidi võetavate meetmete kohta kooskõlas meetme eesmärkide ja kriteeriumidega ning artikli 7 lõikes 2 osutatud valikukomisjonide aruannetes sätestatud soovitustega. Vahekontrolliaruanne edastatakse komisjonile ja asjaomastele linnadele ja liikmesriikidele hiljemalt üks kuu pärast vahekontrolli koosolekut. See avaldatakse komisjoni internetilehel. Artikkel 10 Lõppkontroll 1. Ülesseatud kultuuripealinnad esitavad komisjonile lõpparuande sündmuse programmi ettevalmistamise seisu kohta hiljemalt üheksa kuud enne sündmuse kavandatavat algust. Komisjon tagab selle aruande sõltumatu hinnangu. 2. Komisjon kutsub kokku kontrollikomisjoni koosoleku koos Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud linnade programmide rakendamise eest vastutavate ametiasutustega hiljemalt kuus kuud enne sündmuse kavandatavat algust, et hinnata sündmuse ettevalmistamist, eelkõige seoses programmi Euroopa lisandväärtusega. Kontrollikomisjon koostab lõppkontrolliaruande sündmuse ettevalmistamise seisu kohta ning veel võetavate meetmete kohta kooskõlas meetme eesmärkide ja kriteeriumidega ning artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus ja artikli 9 lõike 2 neljandas lõigus osutatud aruannetes sätestatud soovitustega. Lõppkontrolliaruanne edastatakse komisjonile ja asjaomastele linnadele ja liikmesriikidele hiljemalt üks kuu pärast lõppkontrolli koosolekut. See avaldatakse komisjoni internetilehel. Artikkel 11 Auhind Artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud aruande põhjal võib komisjon anda igale nimetatud linnale auhinna, tingimusel et nende programmid vastavad meetme kriteeriumidele ja artiklites 9 ja 10 osutatud valiku- ja kontrollimenetluse jooksul komisjonide tehtud soovitustele. Auhinnaga tunnustatakse programmi kvaliteeti vastavalt artiklis 3 kirjeldatud programmi eesmärkidele. Artikkel 12 Hindamine Igal aastal tagab komisjon kultuurisündmuse „Euroopa kultuuripealinn“ eelneva aasta tulemuste välise ja sõltumatu hindamise vastavalt käesolevas otsuses sätestatud meetme eesmärkidele ja kriteeriumidele. Hindamise aruande saadab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning regioonide komiteele. Artikkel 13 Kehtetuks tunnistamine Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks otsus 1419/1999/EÜ, mida on muudetud otsusega 649/2005/EÜ. Artikkel 14 Üleminekusätted 1. Otsuse 1419/1999/EÜ (muudetud otsusega 649/2005/EÜ) põhjal 2010. aastaks Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud linnade puhul kohaldatakse käesoleva otsuse artiklites 9 ja 10 sätestatud kontrollimenetlust. Komisjon võib anda nimetatud linnadele auhinna käesoleva otsuse artikli 11 põhjal. 2. Erandina artiklitest 4 ja 8 kohaldatakse 2011. ja 2012. aastaks Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud linnade suhtes järgmist otsustusmenetlust: 1) Liikmesriikide linnad nimetatakse Euroopa kultuuripealinnaks järjekorras vastavalt lisas esitatud loetelule. 2) Iga liikmesriik teatab järjekorras ühe või mitme linna ülesseadmisest Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja regioonide komiteele. 3) Ülesseadmisest teatatakse hiljemalt neli aastat enne kõnealuse sündmuse kavandatavat algust ning sellele võib lisada soovituse asjaomaselt liikmesriigilt. 4) Komisjon moodustab igal aastal valikukomisjoni, kes meetme eesmärke ja omadusi arvesse võttes esitab ühe või mitme kandidaadi ülesseadmise kohta aruande. 5) Valikukomisjon koosneb seitsmest sõltumatust isikust, kes on kultuuriala asjatundjad ning kelle hulgast kaks nimetab Euroopa Parlament, kaks nõukogu, kaks komisjon ja ühe regioonide komitee. 6) Valikukomisjon edastab aruande komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 7) Euroopa Parlament võib komisjonile edastada oma arvamuse ühe või mitme ülesseadmise kohta hiljemalt kolm kuud pärast aruande kättesaamist. 8) Nõukogu nimetab Euroopa Parlamendi arvamuse ja valikukomisjoni aruande põhjal koostatud komisjoni soovituse alusel asjaomase linna ametlikult Euroopa kultuuripealinnaks selleks aastaks, milleks ta on üles seatud. 9) Ülesseadmisele lisatakse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele vastav kultuuriprogramm. Artikkel 15 Jõustumine Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. Kuupäev ja koht Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja LISA Euroopa kultuuripealinna kandidaatide nimetamise järjekord 2007 | Luksemburg | 2008 | Ühendkuningriik | 2009 | Austria | Leedu | 2010 | Saksamaa | Ungari | 2011 | Soome | Eesti | 2012 | Portugal | Sloveenia | 2013 | Prantsusmaa | Slovakkia | 2014 | Rootsi | Läti | 2015 | Belgia | Tšehhi Vabariik | 2016 | Hispaania | Poola | 2017 | Taani | Küpros | 2018 | Madalmaad | Malta | 2019 | Itaalia | [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsus 1419/1999/EÜ (EÜT L 166, 1.7.1999). http://www.europa.eu.int/eur-lex/pri/en/oj/dat/1999/l_166/l_16619990701en00010005.pdf [2] 2005. aastal Iirimaa ning 2006. aastal Kreeka. [3] "Study on European Cities and Capitals of Culture and the European Cultural Months (1995-2004)" ("Uurimus Euroopa kultuurilinnade ja -pealinnade ning Euroopa kultuurikuude kohta (1995–2004)") (Palmer-Rae Associates August 2004) http://www.europa.eu.int/comm/culture/eac/sources_info/studies/capitals_en.html. [4] EÜT C 325, 24.12.2002, lk 99. [5] ELT .[…], […], lk […] [6] ELT […], […], lk […] [7] EÜT C 325, 24.12.2002, lk 133. [8] EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 649/2005/EÜ (ELT L 117, 4.5.2005, lk 20).