[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 6.4.2005

KOM (2005) 117 (lõplik)

2005/0045 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas {SEK(2005)426}

(esitanud komisjon)

SELETUSKIRI

Ühise kalanduspoliitika rakendamise üks keskseid eesmärke on tõhustada finantssekkumist. Üksteist rohkem täiendavad ning lihtsustatumad, ühtsemad ja kooskõlastatumad menetlused nii Euroopa Liidu sees kui suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on olulised finantssekkumise järjepidevuse ja asjakohasuse tagamiseks.

1. SISU JA REGULEERIMISALA (I PEATÜKK)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika rakendamiseks finantssekkumise raamistik, mis täiendaks Euroopa kalandusfondi käsitlevat ettepanekut nõukogu määruse kohta. Finantssekkumine on kavandatud eelkõige järgmistes valdkondades: kontroll ja rakendus, kaitsemeetmed, andmete kogumine ja teadusalaste nõuannete parendamine, juhtimine, rahvusvahelised suhted ning mereõigus.

2. EESMÄRGID (II PEATÜKK)

Käesolev määrus aitab kaasa finantssekkumise rakendamise tingimuste parandamisele kõikides kõnealustes valdkondades, püstitades igale valdkonnale erieesmärgi. Kõnealused eesmärgid võib kokku võtta järgmiselt.

Kontrolli ja rakenduse puhul on eesmärk parandada kontrolli kalapüügi üle võitlemaks kalavarude kaitse seisukohalt kahjuliku kalandustegevusega nii ühenduse vetes kui neist väljaspool, tagades liikmesriikidele ühenduse rahalise toetuse nende kalanduskontrolliprogrammide puudujääkide vähendamiseks; hinnates ja kontrollides ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamist liikmesriikides ning aidates koordineerida kontrollimeetmeid, eriti seoses riiklike inspekteerimis- ja seiresüsteemide ühise kasutamisega ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri abil.

Andmekogumise ja teadusalaste nõuannete valdkonna puhul on eesmärk anda ühenduse toetust selliste andmete kogumisele ja haldamisele, mis on vajalikud kalavarude ja kalamajanduse olukorra hindamiseks nii ühenduse vetes kui neist väljaspool, tagades liikmesriikidele ühenduse rahalise toetuse, et nad koostaksid mitmeaastased kokkuvõtlike ja teaduspõhiste andmete kogumid, mis sisaldavad bioloogilisi, majanduslikke ja keskkonnaandmeid. Juhtimisvaldkonna puhul tagab finantssekkumine sidusrühmade teabega varustatuse ning kindlustab nende osalemise poliitika arendamise kõikides etappides kuni rakendamiseni, viimane kaasa arvatud.

Rahvusvaheliste suhete valdkonnas tagab finantssekkumine ühenduse rahalise toetuse kolmandate riikidega kalanduskokkulepete sõlmimiseks, sh kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimiseks, ning osalemiseks kalanduse või mereõigusega seotud rahvusvahelistes organisatsioonides, aidates kaasa kolmandate riikide vete ja avamere kalavarude jätkusuutlikkuse parandamisele.

3. ÜHENDUSE FINANTSMEETMED (III PEATÜKK)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on ülalpool nimetatud valdkondades kavandatud järgmised erimeetmed:

- Kontrolli ja rakendamise valdkonnas võimaldavad meetmed investeeringuid kontrollitegevusse, rakendamiskulude analüüsi ja hindamist ning kalandussektoris tegutsejate ja avalikkuse vahelise dialoogi ja teabevahetuse parandamisele suunatud algatusi. Määruse alusel rahastamine näeb samuti ette komisjoni inspektorite läbiviidava inspekteerimisega seotud kulude ning ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri haldus- ja tegevuskulude katmist.

- Andmete kogumise ja teadusalaste nõuannete parendamise valdkonnas nähakse rahastamist ette meetmetele, mis on seotud ühenduse rahalise toetusega ühise kalanduspoliitika rakendamiseks vajalike andmete kogumise programmidele ning partnerluslepingutele riiklike uurimisasutustega või asjakohaste rahvusvaheliste organite tegevuses osalemiseks. Ühenduse rahaline toetus nähakse samuti ette kokkulepeteks ühenduse nõuandeorganitega sekretariaaditeenuste osutamiseks kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele ning andmete eelanalüüsi, hindamise ja koostamise läbiviimiseks.

- Ühise kalanduspoliitika juhtimise valdkonnas näeb määrus ette kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomiteega ning piirkondlike nõuandekomisjonidega seotud kulude katmist ning piirkondlike nõuandekomisjonide tegevuskulude ja kirjaliku ja suulise tõlke kulude rahastamist nõuandekomisjonide algusjärgus. Samuti nähakse ette selliste kulutuste rahastamist, mis tekivad ühise kalanduspoliitikaga seotud teabe levitamisel asjakohastele sidusrühmadele.

- Rahvusvahelise koostöö valdkonnas võib ühendus aidata rahastada kolmandate riikidega kalanduskokkulepete sõlmimise kulusid ja teha kohustuslikke või vabatahtlikke sissemakseid rahvusvaheliste organisatsioonide vahenditesse, sh ÜRO organitele. Rahastamine võib hõlmata ka ühenduse rahalist toetust uute organisatsioonide asutamise ettevalmistustöödele või ühenduse seisukohalt eriti olulist huvi pakkuvate kalandust ja mereõigust käsitlevate lepingute sõlmimiseks.

Kuna ühise kalanduspoliitika eri valdkonnad on keerulised, nõuab õigusaktide ettevalmistamine ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamine sageli suurt asjatundlikkust, mida võivad kõige paremini pakkuda spetsialistid. Sel põhjusel on määruses säte, kus kirjeldatakse üksikasjalikult tehnilise abiga seotud meetmeid, millele võib anda ühenduse rahalist toetust. Sellised meetmed võivad hõlmata ühenduse rahalist toetust uuringuteks, kohtumisteks, ekspertide kaasamiseks, teavitamiseks, teadlikkuse tõstmiseks, koolitus- ja kirjastustegevuseks, ning kuludeks, mis on seotud infotehnoloogia ja teabevahetuse arvutivõrkudega. Samuti võidakse katta kulutused ajutise personali palkamiseks ning mis tahes muud haldus- või tehnilise abi kulud, mis võivad komisjonil tekkida.

4 . KAASRAHASTAMISE MÄÄRAD JA RAHASTAMISE KORD (IV JA V PEATÜKK)

MÄÄRUSES SÄTESTATAKSE ÜHENDUSE JA RIIKLIKE PROGRAMMIDE SISU KEHTESTAMIST KÄSITLEV KORD. ÜHENDUSE JA RIIKLIKE PROGRAMMIDEGA SEOTUD NÕUDED HÕLMAVAD SÄTTEID LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSE KOHTA TEAVITADA KOMISJONI OMA IGA-AASTASTEST PROGRAMMIDEST. SAMUTI KÄSITLETAKSE SÄTETES ÜHENDUSEPOOLSE TOETUSE TAOTLEMIST JA SELLE ERALDAMIST, SH RAHASTAMISE MÄÄRAD JA TINGIMUSED, NING ÜKSIKASJALIKE EESKIRJADE SISU JA VASTUVÕTMISE KORDA.

Liikmesriikide esitatud järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamise programmide osas annab komisjon eelisõiguse meetmetele, mida ta peab selle valdkonna tõhususe parandamise seisukohalt kõige sobivamateks, arvestades ka liikmesriikide tulemuslikkust juba heakskiidetud programmide rakendamisel.

5. ÜLD- JA LÕPPSÄTTED (VI JA VII PEATÜKK)

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed ei saa finantsabi muudest ühenduse vahenditest. Seepärast edastavad abisaajad ühendusele kogu asjakohase teabe.

Ühenduse finantshuvide kaitseks on ette nähtud meetmed, mis tagavad ühenduse rahaliste vahendite kasutamise kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega ning väldivad pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust. Komisjon võib selle nõude kohaselt vajaduse korral meetme rahalise toetuse summat vähendada, selle väljamaksmise peatada või toetuse tagasi nõuda. Kooskõla tagamiseks annab määrus komisjoni ja kontrollikoja ametnikele volitused kontrollida käesoleva määruse alusel rahastatud tegevust. Nimetatud meetmed on vastu võetud kooskõlas vastavate ühenduse õigusaktidega.

Vajalik on hinnata käesoleva määruse alusel rahastatud meetmeid, et tagada ühendusepoolse rahastamise tõhusus, ning komisjonil on kohustus tagada vastavate meetmete korrapärane sõltumatu välishindamine ja esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohased vahe- ja järelhindamise aruanded.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 30 asutatud kalanduse ja akvakultuuri komitee aitab komisjonil täita talle käesoleva määrusega antud ülesandeid.

2005/0045 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta[3] on sätestatud, et ühine kalanduspoliitika tagab vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimuses.

(2) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2371/2002 ja selle rakendusmäärustega ette nähtud ühise kalanduspoliitika rakendamise üks keskseid eesmärke on tõhustada ühenduse finantssekkumist selles sektoris. Üksteist rohkem täiendavad ning lihtsustatumad, ühtsemad ja kooskõlastatumad menetlused nii Euroopa Ühenduse sees kui suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on olulised finantssekkumise järjepidevuse ja asjakohasuse tagamiseks.

(3) Tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformiga varem püstitatud eesmärke, mida on täiendatud sektorisiseste õiguslike ja poliitiliste vahenditega.

(4) Lisaks tuleb kohandada ühenduse õigusakte kõnealuste eesmärkidega ja 2007.–2013. aasta finantsraamistiku suundumustega, järgides samas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[4] ning selle rakenduseeskirju, mis on sätestatud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses nr 2342/2002,[5] samuti järgides lihtsustamise ja õigusliku reguleerimise parendamise nõudeid.

(5) On vaja selgelt määratleda ühendusepoolse rahastamise eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja oodatavad tulemused.

(6) Tuleb ette näha eeskirjad, mis reguleeriksid kulude abikõlblikkust, ühenduse rahalise toetuse taset ja toetuse saamise tingimusi.

(7) Liikmesriikide hea varustatus kõrgetasemeliste kontrollimiste läbiviimiseks on kõikide ühistes huvides. Ühendus peaks toetama liikmesriikide investeeringuid kontrollivaldkonda tagamaks, et liikmesriigid täidavad ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ettenähtud kohustusi.

(8) Tuleb tagada komisjonile vajalikud rahalised vahendid ühise kalanduspoliitika rakendamise järelevalveks.

(9) Ühendus peaks samuti rahastama ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri eelarvet agentuuri aastase tööplaani rakendamiseks, sh varustuse hankimise ja jooksvate kulude ning kohustuste täitmiseks tehtavate kulutuste katteks.

(10) Kalamajanduse haldamine sõltub kalavarude bioloogilist olukorda ja kalalaevastike tegevust käsitlevate andmete kättesaadavusest. Ühendus peab rahaliselt toetama ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumist liikmesriikide poolt ning komisjoni korraldatavaid lisauuringuid ja katseprojekte.

(11) Rahalised vahendid tuleb muuta kättesaadavaks, et saada regulaarselt teadusalaseid nõuandeid rahvusvahelistelt teadusorganisatsioonidelt, kes vastutavad kalandusalaste uuringute koordineerimise eest vetes, kus tegutsevad ühenduse kalalaevad.

(12) Ühise kalanduspoliitika reformi tulemusel on tekkinud uusi vajadusi teadusalaste nõuannete järele eelkõige ökosüsteemidest lähtuva lähenemisviisi vastuvõtmise ja mitme liigiga püügipiirkondade halduse osas. Tuleb muuta kättesaadavaks rahaline hüvitis, mis võimaldaks nende valdkondade tunnustatud ekspertidel või asutustel, kus nad töötavad, rahuldada kõnealuseid uusi vajadusi.

(13) Kalandussektori ja teiste huvigruppide vahelise dialoogi ja teabevahetuse edendamise seisukohalt on tähtis tagada, et tööstusharu ja teisi sidusrühmi teavitataks kavandatavatest algatustest võimalikult varajases järgus ning et ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja meetmed oleksid esitatud selges ja arusaadavas vormis.

(14) Komisjoni otsusega 1999/478/EÜ[6] uuendatud kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee (ACFA) ülesandeid silmas pidades tuleks ACFAs esindatud Euroopa kutseorganisatsioonidele ACFA koosolekute ettevalmistamiseks rahalist toetust anda, et parandada riiklike organisatsioonide tegevuse koordineerimist Euroopa tasandil ja tagada tööstuste suurem ühtekuuluvus ühenduse huvisfääri kuuluvates küsimustes.

(15) Parandamaks ühise kalanduspoliitika juhtimist ning tagamaks nõukogu otsusega 2004/585/EÜ[7] asutatud piirkondlike nõuandekomisjonide tegelikku töölehakkamist, on oluline neid algjärgus rahaliselt toetada ning aidata katta suulise ja kirjaliku tõlke kulusid.

(16) Piirkondlike nõuandekomisjonide ja ACFA töö kooskõlastamiseks on vaja hõlbustada ACFA esindaja osalemist piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekutel.

(17) Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks osaleb ühendus aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja sõlmib kalanduskokkuleppeid, sh kalandusalaseid partnerluslepinguid.

(18) On oluline, et ühendus aitaks rahastada avameres ja kolmandate riikide vetes paiknevate kalavarude pikaajaliseks kaitseks ja säästvaks kasutamiseks kavandatud meetmeid.

(19) Käesoleva määruse rakendamiseks ja määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete hindamiseks vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega ning määruse eesmärkide saavutamisega seotud kulutused peaksid kuuluma tehnilise abi rahastamismeetmete alla.

(20) Paindlikkuse tagamiseks ühise kalanduspoliitika eri valdkondade toimimisel ja rakendamisel ning nende valdkondade eriomaduste kajastamiseks on vaja eri liiki haldust ja sekkumist.

(21) Vajalik on kehtestada ühise kalanduspoliitika vastavatesse valdkondadesse kuuluvate eri meetmete ühenduse ja riiklike programmide sisu käsitlev kord.

(22) Asjakohane on kehtestada liikmesriikide kulude katteks antava ühenduse rahalisele toetuse määrad.

(23) Ajavahemikuks 2007–2013 tuleks kehtestada finantsraamistik kooskõlas komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Ehitades meie ühist tulevikku – laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013”.[8]

(24) Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse osas on vajalik tagada ühenduse finantshuvide kaitse, kohaldades nõuetekohaselt kõnealuste huvide kaitset käsitlevaid õigusakte, ning samuti tagada, et liikmesriigid ja komisjon korraldavad asjakohaseid kontrollimisi.

(25) Ühendusepoolse rahastamise tõhususe tagamiseks tuleks käesoleva määruse alusel rahastatavat tegevust korrapäraselt hinnata.

(26) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[9]

(27) Nõukogu määrus (EÜ) nr 657/2000,[10] nõukogu otsus nr 2004/439/EÜ[11] ja nõukogu otsus nr 2004/465/EÜ[12] tuleb alates 1. jaanuarist 2007 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK SISU JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmete raamistik ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse rakendamiseks (edaspidi „ühenduse finantsmeetmed“).

Artikkel 2 Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse finantsmeetmete suhtes järgmistes valdkondades:

a) ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontroll ja rakendamine;

b) kaitsemeetmed, andmete kogumine ja ühise kalanduspoliitika reguleerimisalasse kuuluvate kalavarude säästvat majandamist käsitlevate teadusalaste nõuannete parendamine;

c) ühise kalanduspoliitika juhtimine;

d) rahvusvahelised suhted ühise kalanduspoliitika ja mereõiguse valdkonnas.

II PEATÜKKEESMÄRGID

Artikkel 3 Üldeesmärgid

III peatükis osutatud ühenduse finantsmeetmed aitavad konkreetselt kaasa järgmiste üldeesmärkide saavutamisele:

a) täiustada ühise kalanduspoliitika haldussuutlikkust ja selle eeskirjade kontrolli- ja rakendusvahendeid;

b) tõhustada ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumist;

c) parandada teadusalaste nõuannete kvaliteeti vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele;

d) parandada ühenduse kalalaevastiku haldamist vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele;

e) parandada kalandussektori ja teiste huvigruppide osalemist ühises kalanduspoliitikas ning edendada nende ja komisjoni vahelist dialoogi ja teabevahetust;

f) rakendada kahe- ja mitmepoolsete lepingutega seotud meetmeid vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele, eelkõige avameres ja kolmandate riikide vetes paiknevate kalavarude jätkusuutlikkuse parandamiseks;

g) rakendada mereõigusega seotud meetmeid.

Artikkel 4 Erieesmärgid kontrolli ja rakendamise valdkonnas

Artiklis 8 osutatud ühenduse finantsmeetmed aitavad saavutada kalandustegevuse kontrolli tõhustamise eesmärki, et võidelda kalavarude kaitse seisukohalt kahjuliku kalandustegevusega nii ühenduse vetes kui neist väljaspool, rahastades järgmisi meetmeid:

a) liikmesriikide võetud meetmed kalandusalase kontrollitegevuse suutlikkuse suurendamiseks või leitud puuduste kõrvaldamiseks;

b) komisjoni talituste poolne ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamise hindamine ja kontroll liikmesriikides;

c) kontrollimeetmete koordineerimine, eelkõige riiklike inspekteerimis- ja seiresüsteemide ühise kasutamise kavandamise kaudu ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri abil.

Artikkel 5 Erieesmärgid andmekogumise ja teadusalaste nõuannete valdkonnas

Artiklites 9, 10 ja 11 osutatud ühenduse finantsmeetmed aitavad saavutada eesmärki tõhustada andmete kogumist ja haldamist ning parendada teadusalaseid nõuandeid, mis on vajalikud selleks, et hinnata kalavarude olukorda, kalapüügi määra, kalamajanduse mõju kalavarudele ja mere ökosüsteemile ning kalamajanduse tulemuslikkust nii ühenduse vetes kui neist väljaspool; liikmesriikidele antakse rahalist toetust, et nad koostaksid mitmeaastased kokkuvõtlike ja teaduspõhiste andmete kogumid, mis sisaldavad bioloogilisi, tehnilisi, majanduslikke ja keskkonnaandmeid.

Artikkel 6 Erieesmärgid juhtimise valdkonnas

Artiklis 12 osutatud ühenduse finantsmeetmed aitavad saavutada eesmärki kaasata sidusrühmi ühise kalanduspoliitika kõikides etappides väljatöötamisest rakendamiseni ning teavitada neid ühise kalanduspoliitika eesmärkidest ja sellega seotud meetmetest ning vajadusel ka meetmete mõjust ühiskonnale ja majandusele.

Artikkel 7 Erieesmärgid rahvusvaheliste suhete valdkonnas

1. Kalanduskokkulepete, sh kalandusalaste partnerluslepingute läbirääkimise ja sõlmimise valdkonnas aitavad artiklis 13 osutatud ühenduse finantsmeetmed saavutada järgmisi eesmärke:

a) arendada partnerluse kaudu kalavarude haldamise ja kontrolli suutlikkust kolmandates riikides säästva kalapüügi tagamiseks ning edendada kalandussektori majanduslikku arengut nendes riikides, parandades asjaomaste püügipiirkondade teaduslikku ja tehnilist hindamist ning kalandustegevuse, tervishoiu ja sektori majanduskeskkonna järelevalvet ja kontrolli;

b) tagada tööhõive kalandusest sõltuvates ühenduse piirkondades;

c) kindlustada ühenduse kalandussektori jätkuv elujõud ja konkurentsivõime;

d) tagada ühenduse turu piisav varustamine.

2. Euroopa Ühenduse rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise valdkonnas aitavad artiklis 13 osutatud ühenduse finantsmeetmed kaasa kalavarude kaitsmisele ja säästvale kasutamisele rahvusvahelisel tasandil, võttes vastu asjakohaseid meetmeid nende varude majandamiseks.

III PEATÜKKÜHENDUSE FINANTSMEETMED

Artikkel 8 Meetmed kontrolli ja rakendamise valdkonnas

Ühise kalanduspoliitika kontrolli ja rakendamise valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a) liikmesriikidel ühise kalanduspoliitika järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamisel tekkivad kulud:

i) investeeringud, mis on seotud haldusasutuste või erasektori kontrollitegevusega, sh uue kontrollimistehnoloogia rakendamine ja kontrollimisvahendite ostmine, eelkõige laevade ja õhusõidukite moderniseerimine;

ii) koolitus- ja vahetusprogrammid riigiteenistujatele, kes vastutavad kalanduse järelevalve, kontrolli ja seire eest;

iii) inspekteerimis- ja vaatlussüsteemide katseprogrammide rakendamine;

iv) tulude-kulude analüüs, kulude hindamine ja auditid, mille viivad läbi pädevad seire-, kontroll- ja järelevalveasutused;

v) algatused, sh seminarid ja meediavahendite kasutamine, mille eesmärk on kalurite jt osaliste, nagu inspektorite, prokuröride ja kohtunike ning üldsuse hulgas tõsta teadlikkust seoses vajadusega võidelda vastutustundetu ja ebaseadusliku kalapüügiga ning suurendada teadlikkust seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisega;

b) kulutused, mis tulenevad Teadusuuringute Ühiskeskuse või mõne muu ühenduse nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetest uute tehnoloogiate kasutuselevõtu analüüsimiseks;

c) kõik tegevuskulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika liikmesriikides rakendamise inspekteerimisega komisjoni inspektorite poolt, eelkõige kontrollkülastused, inspektorite turvaseadmed ja koolitus, koosolekud ning inspekteerimisvahendite ost või prahtimine komisjoni poolt;

d) ühenduse kalanduse kontrolliagentuuri eelarve rahastamine, katmaks tööjõu- ja halduskulusid ning tööprogrammiga seotud tegevuskulusid, sh sidekulusid ja kosmosetehnoloogiaga seotud kulutusi.

Artikkel 9 Meetmed lähteandmete kogumise valdkonnas

1. Lähteandmete kogumise valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud liikmesriikide kulud kalapüügi lähteandmete kogumisel ja haldamisel järgmistel eesmärkidel:

i) eri kalalaevastike tegevuse ja püügivõimsuse muutuste hindamine;

ii) kokkuvõtete koostamine, milleks kasutatakse ühenduse muude ühist kalanduspoliitikat käsitlevate õigusaktide põhjal kogutud andmeid, ning lisateabe kogumine selleks, et:

- luua andmekogumisprogrammid, mis täiendavad kõnealuseid ühenduse muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi või mille eesmärk on saada andmeid nende kohustustega hõlmamata tegevusvaldkondadest, tehes seda vajaduse korral proovivõtmise alusel;

- määrata kindlaks kokkuvõtlike andmete saamise kord;

- tagada kokkuvõtlike andmete saamiseks kasutatud andmete kättesaadavus võimalikeks ümberarvutusteks.

iii) saagi kogumahu hindamine varude ja laevarühmade kaupa, hõlmates sealhulgas vajaduse korral tagasiheitmist, ning vajadusel selle saagi liigitamine geograafiliste piirkondade ja ajavahemike järgi;

iv) kalavarude hulga ja jaotumise hindamine; hinnangud võivad põhineda nii kutselise püügi andmetel kui ka merel läbi viidud teadusuuringutel kogutud andmetel;

v) kalandustegevuse keskkonnamõju hindamine;

vi) sektori sotsiaal-majandusliku olukorra hindamine;

vii) eri lossimistega seotud hindade jälgimise võimaldamine ning kõikide ühenduses ja sellest väljaspool asuvates sadamates toimuvate lossimiste ja impordi kajastamine;

viii) kalanduse majandusliku ja sotsiaalse seisundi hindamine uuringute ja proovide alusel, mis on piisavalt ulatuslikud, et tagada usaldusväärne hinnang.

2. Lõike 1 punktis viii määratletud lähteandmed, mida liikmesriikidel tuleb koguda, on järgmised:

a) kalalaevastike kohta:

i) müügi- ja muud tulud;

ii) tootmiskulud;

iii) andmed, mille alusel saab loendada ja liigitada töökohti merel;

b) kalatööstuse kohta:

i) tootmismaht ja toodangu väärtus artikli 31 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratavate tooteliikide kaupa;

ii) ettevõtete ja töökohtade arv;

iii) tootmiskulude muutused ja koostis.

Artikkel 10 Meetmed lisaandmete kogumise valdkonnas

1. Lisaandmete kogumise valdkonnas võib komisjon läbi viia uuringuid ja katseprojekte. Tegevusvaldkonnad, mis võivad ühenduse finantsmeetmete jaoks olla abikõlblikud, hõlmavad järgmist:

a) metodoloogilised uuringud ja projektid, mis on suunatud artiklis 9 nimetatud andmete kogumise meetodite tõhustamisele ja standardiseerimisele;

b) uurimuslikud andmekogumisprojektid, eelkõige sellistes valdkondades nagu akvakultuur, kalanduse ja akvakultuuri seos keskkonnaga ning töökohtade loomise võimalused kalapüügi ja akvakultuuri valdkonnas;

c) majanduslikud ja biomajanduslikud analüüsid ning simulatsioonid seoses ühise kalanduspoliitika alusel kavandatavate otsustega ja ühise kalanduspoliitika mõju hindamisega;

d) kalanduse selektiivsus, sealhulgas püügivahendite ja –tehnikatega seotud selektiivsus, ning seoste uurimine püügimahu, püügikoormuse ja suremuse vahel igas püügipiirkonnas;

e) ühise kalanduspoliitika rakendamise parandamine, eriti kulutasuvuse osas;

f) sidemete hindamine ja haldamine kalandustegevuse ning akvakultuuri ja vee-ökosüsteemide vahel.

2. Kõikide lõike 1 alusel läbiviidavate uuringute ja katseprojektide rahastamine ei tohi ületada 15% iga-aastastest eraldistest, mis on määratud artikli 9 ja käesoleva artikli alusel rahastatavatele meetmetele.

Artikkel 11 Meetmed teadusalaste nõuannete valdkonnas

Teadusalaste nõuannete valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a) riiklike uurimisasutustega teadusalaste nõuannete andmiseks sõlmitud partnerluslepingutest tulenevad kulud;

b) kulud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskusega või mõne muu ühenduse nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkuleppega, mis käsitleb kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele (STECF) sekretariaaditeenuste tagamist ning kalavarude olukorra hindamist käsitlevate andmete eelanalüüsi ja koostamist.

c) hüvitised, mis makstakse STECF-i liikmetele ja/või nende poolt kutsutud ekspertidele töörühmades ja täiskogu istungitel osalemise ja seal tehtud töö eest;

d) hüvitised, mis makstakse sõltumatutele ekspertidele, kes annavad komisjonile teadusalast nõu või korraldavad haldustöötajatele või huvirühmadele koolitust teadusalaste nõuannete tõlgendamise kohta;

e) maksed rahvusvahelistele organitele, kes vastutavad kalavarude hindamise eest.

Artikkel 12 Meetmed juhtimise valdkonnas

Juhtimise valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a) reisi- ja majutuskulud Euroopa kutsorganisatsioonide liikmetele, kellel on vaja reisida, et valmistada ette kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee (ACFA) istungeid;

b) piirkondlike nõuandekomisjonide istungitel ACFA poolt teda esindama määratud esindajate osalemise kulud;

c) tegevuskulud algusjärgus (viis aastat) ning piirkondlike nõuandekomisjonide istungite kirjaliku ja suulise tõlke kulud vastavalt nõukogu otsusele 585/2004/EÜ;

d) kulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja meetmete, eelkõige komisjoni ettepanekute selgitamisega ning kõnealust valdkonda käsitleva asjakohase teabe edastamisega kalamajandusele ja muudele asjaomastele rühmadele; see hõlmab järgmisi komisjoni algatusel võetavaid meetmeid:

i) asjaomaste rühmade erivajadusi käsitlevate dokumentide (kirjalike, audiovisuaalsete ja elektrooniliste) koostamine ja levitamine;

ii) laialdase juurdepääsu tagamine eelkõige komisjoni ettepanekuid käsitlevatele andmetele ja selgitavale materjalile kalanduse peadirektoraadi veebisaidi väljatöötamise, korrapäraste trükiste avaldamise ning arvamusliidritele teabe- ja koolitusseminaride korraldamise kaudu.

Artikkel 13 Meetmed rahvusvaheliste suhete valdkonnas

1. Rahvusvaheliste suhete valdkonnas on ühenduse finantsmeetmete jaoks abikõlblikud järgmised kulud:

a) kulud, mis tulenevad kalanduskokkulepetest ja kalandusalastest partnerluslepingutest, mille üle ühendus on pidanud läbirääkimisi või mida ta kavatseb uuendada või mille üle ta kavatseb pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega;

b) kulud, mis tulenevad Euroopa Ühenduse kohustuslikest maksetest rahvusvaheliste organisatsioonide eelarvetesse;

c) kulud, mis tulenevad Euroopa Ühenduse liikmesusest ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kalandusosakonnas – sealhulgas Globefish – ja sellele eraldatavatest vabatahtlikest toetustest, ning kulud, mis on seotud Euroopa Ühenduse liikmesusega muudes mereõiguse alal tegutsevates rahvusvahelistes organisatsioonides ja nendele eraldatavate vabatahtlike toetustega;

d) vabatahtlikud rahalised toetused, et valmistada ette ühendusele huvi pakkuvate uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomist või rahvusvaheliste lepingute sõlmimist;

e) vabatahtlikud rahalised toetused rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatavate teadustööde või –programmide jaoks, mis pakuvad ühendusele erilist huvi;

f) rahalised toetused tegevusele (lepinguosaliste töö-, mitteametlikud ja erakorralised koosolekud), millega toetatakse ühenduse huvisid rahvusvahelistes organisatsioonides ning tugevdatakse koostööd ühenduse partneritega nendes organisatsioonides. Sel juhul kantakse kolmandate riikide esindajate rahvusvaheliste foorumite raames toimuvatel läbirääkimistel ja koosolekutel osalemise kulud siis, kui nende osavõtt on ühenduse huvide seisukohalt vajalik.

2. Lõike 1 punktide a ja b alusel rahastatavaid meetmeid rakendatakse eelkõige nende määruste ja otsuste põhjal, mis käsitlevad kalanduskokkulepete ja/või –protokollide sõlmimist Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahel, ning nende määruste ja otsuste alusel, mis käsitlevad rahvusvahelisi kalandusorganisatsioone puudutavate kokkulepete allkirjastamist Euroopa Ühenduse poolt.

Artikkel 14 Tehniline abi

Ühenduse rahastamine võib hõlmata kulusid, mis on seotud käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete rakendamiseks ja hindamiseks ning käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega, näiteks uuringud, kohtumised, ekspertide kaasamine, teave, teadlikkuse tõstmine, koolitus- ja kirjastustegevus, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiaga, sealhulgas teabevahetuse arvutivõrkudega, ajutise personali kulusid ning muid haldus- või tehnilise abi kulusid, mis võivad komisjonil tekkida.

IV PEATÜKKKAASRAHASTAMISE MÄÄRAD

Artikkel 15 Järelevalve- ja kontrollisüsteemi valdkonna kaasrahastamise määrad

Artikli 8 punktis a nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas ei ületa kaasrahastamise määr 50% abikõlblikest kuludest. Siiski võib komisjon meetmete puhul, mis on nimetatud artikli 8 punkti a alapunktis i, välja arvatud laevade ja õhusõidukite ost, ning alapunktides iii ja v, otsustada sellise määra kasuks, mis ületab 50% abikõlblikest kuludest.

Artikkel 16 Lähteandmete kogumise valdkonna kaasrahastamise määrad

Artiklis 9 nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas ei ületa kaasrahastamise määr:

a) 50% abikõlblikest riiklikest kuludest, mis tekivad artikli 23 lõikes 1 sätestatud miinimumprogrammi täideviimisel;

b) 35% abikõlblikest riiklikest lisakuludest, mis tekivad artikli 23 lõikes 1 sätestatud laiendatud programmi täideviimisel. Rahalist toetust võib ühenduse laiendatud programmidega seotud meetmetele anda ainult tingimusel, et kõnealune liikmesriik vastab täielikult ühenduse miinimumprogrammi tingimustele ning et iga-aastased ühenduse eraldised ei ole kulutatud miinimumprogrammi rahalisele toetusele.

Artikkel 17 Lisaandmete kogumise valdkonna kaasrahastamise määrad

Artiklis 10 nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas ei ületa kaasrahastamise määr 50% abikõlblikest kuludest nende meetmete puhul, mida rakendatakse pärast projektikonkurssi; ülikoolid ja avalikud uurimisasutused, millelt nende asukohamaa õiguse alusel nõutakse piirkulude kandmist, võivad esitada ettepanekuid kuni 100% kohta projekti täideviimisel tekkivatest piirkuludest.

Artikkel 18 ACFA liikmete reisi- ja majutuskulude rahastamismäärad

1. Artikli 12 punktides a ja b nimetatud ühenduse finantsmeetmete osas määratakse rahastamise määr vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2. Rahakasutusõigus antakse komisjoniga sõlmitud rahastamislepingu alusel ACFA täiskogu liikmeskonda kuuluvatele kutseorganisatsioonidele võrdeliselt nende õigustega ACFA komitee täiskogul ja vastavalt olemasolevatele rahalistele vahenditele.

3. Reiside arv, mille kulud võib iga organisatsioon kanda istungite ettevalmistamiseks, põhineb nimetatud rahakasutusõigusel ja kutseorganisatsiooni ühe liikme keskmisel reisikulul. 20% rahakasutusõigusega ettenähtud summast jätab iga kutseorganisatsioon ettevalmistavate istungite korraldamisega otseselt seotud logistika- ja halduskulude katteks.

V PEATÜKKRAHASTAMISE KORD

1. jaguJärelevalve- ja kontrollisüsteemide valdkonna rahastamise kord

ARTIKKEL 19 Sissejuhatav säte

Ühenduse rahalist toetust liikmesriikide poolt vastu võetud riiklikele programmidele ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamiseks antakse käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 20 Kavandamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile ühenduse finantsmeetmete kohaldamise taotluse igal aastal 31. jaanuariks.

Nimetatud taotlustele tuleb lisada iga-aastane kalanduse kontrollikava, mis sisaldab järgmist teavet:

a) iga-aastase kalanduse kontrollikava eesmärgid;

b) olemasolevad inimressursid;

c) olemasolevad finantsressursid;

d) olemasolevate laevade ja õhusõidukite arv;

e) loetelu projektidest, millele taotletakse rahalist toetust;

f) projektide elluviimiseks kavandatavad kogukulud;

g) projekti täitmise kava iga projekti kohta, mis on loetletud iga-aastases kalanduse kontrollikavas;

h) loetelu näitajatest, mida kasutatakse kõnealuse kontrollikava tõhususe hindamiseks.

2. Iga projekti puhul tuleb kalanduse kontrollikavas märkida üks artikli 8 punktis a nimetatud meede ning meetme eesmärk, kirjeldus, omanik, asukoht, hinnangulised kulud, järgitav haldusmenetlus ja elluviimise ajakava.

3. Laevade ja õhusõidukite puhul tuleb iga-aastases kalanduse kontrollikavas samuti märkida:

a) millisel määral kasutavad pädevad asutused neid kontrolli eesmärgil; esitatakse nende kasutamise protsendina aasta kogutegevusest;

b) mitu tundi või päeva aastas kasutatakse neid kalandusalase kontrolli eesmärgil;

c) moderniseerimise korral nende kasutusiga.

Artikkel 21 Komisjoni otsus

1. Liikmesriikide esitatud kalanduse kontrollikavade põhjal tehakse igal aastal otsused riiklikele programmidele antava ühenduse rahalise toetuse kohta artikli 31 lõikes 2 kehtestatud korra kohaselt.

2. Lõikes 1 nimetatud otsuste puhul antakse eelis nendele meetmetele, mis on kõige sobivamad järelevalve-, kontrolli- ja seiretegevuse tõhususe parandamiseks, võttes samuti arvesse liikmesriikide suutlikkust juba heakskiidetud programmide rakendamisel.

3. Lõikes 1 nimetatud otsustega määratakse kindlaks:

a) igale liikmesriigile artikli 8 punktis a osutatud meetmete rakendamiseks antava rahalise toetuse üldsumma;

b) rahalise toetuse määr;

c) kõik rahalise toetuse suhtes kohaldatavad tingimused.

2. jaguAndmete kogumise valdkonna rahastamise kord

ARTIKKEL 22 Sissejuhatav säte

Ühenduse rahalist toetust artiklis 9 nimetatud kalandusalaste lähteandmete kogumisel ja haldamisel liikmesriikide poolt kantavate kulude katteks antakse käesolevas jaos sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 23 Kavandamine

1. Ühenduse miinimumprogramm ja ühenduse laiendatud programm määratletakse artikli 31 lõikes 2 kehtestatud korra kohaselt; miinimumprogramm hõlmab teaduslikeks hinnanguteks vajalikku olulist teavet. Laiendatud programm hõlmab lisaks miinimumprogrammis sisalduvale teabele ka teaduslikke hinnanguid tõenäoliselt olulisel määral parandavaid andmeid.

2. Iga liikmesriik koostab siseriikliku andmete kogumise ja haldamise programmi. Programmis kirjeldatakse nii üksikasjalike andmete kogumist kui kokkuvõtlike andmete saamiseks vajalikku töötlemist vastavalt artiklis 5 nimetatud eesmärkidele.

3. Iga liikmesriik lisab oma riiklikku programmi võimalust mööda elemente, mis on sellega seotud lõike 1 alusel koostatud ühenduse miinimumprogrammi raames.

4. Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt rahalist abi siseriiklike programmide nendele osadele, mis vastavad ühenduse miinimumprogrammi asjakohastele osadele.

Liikmesriigid võivad taotleda ühenduse rahalist abi ka siseriikliku programmi täiendavatele osadele, mis vastavad ühenduse laiendatud programmile, kui miinimumprogrammi käsitlevad sätted on täielikult kohaldatud.

5. Liikmesriigid tagavad ühenduse programmidega seotud kokkuvõtlike andmete sisestamise infotehnoloogilisse andmebaasidesse.

Artikkel 24 Haldusviis

1. Komisjon usaldab heakskiidetud riiklikes programmides sisalduvate meetmete rakendamise pädevatele asutustele.

2. Lõikes 1 nimetatud asutused peavad vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a) nad on siseriiklikud avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigust;

b) nad esitavad piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, eelkõige selle tagamiseks, et komisjon saaks täielikult tagasi võlgnetavad summad;

c) nad tegutsevad vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele;

d) nad tagavad teostatavate toimingute läbipaistvuse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 56 lõike 1 punktide a–e kohaselt.

3. Komisjon kiidab heaks avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused, kui need vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Lisaks hinnatakse eraõiguslikke asutusi järgmiste valikukriteeriumide alusel:

a) tehniline ja kutsealane suutlikkus;

b) majandus- ja finantssuutlikkus;

c) tõendus äri- või kutseregistrisse kuulumise kohta;

d) vastavus määruse (EÜ) nr 1605/2002 artiklites 93 ja 94 kehtestatud kriteeriumidele.

Artikkel 25 Andmeedastus

1. Liikmesriigid võivad käesoleva määrusega hõlmatud andmeid saata pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele vastavalt oma erieeskirjadele.

2. Komisjonile teatatakse kõikidest andmeedastustest ja komisjoni nõudmisel saadetakse talle andmete elektrooniline koopia.

3. Komisjonil on arvutivõrgu kaudu juurdepääs kõigile ühenduse programmidega seotud kokkuvõtlikele andmetele ja ta võib teha need andmed STECF-ile kättesaadavaks.

4. Käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või kogutud andmeid käsitatakse ametisaladusena ja neid kaitstakse andmed vastu võtnud liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega nagu muid samalaadseid andmeid.

VI PEATÜKKRAHALISTE VAHENDITE ERALDAMINE

Artikkel 26 Eelarvelised vahendid

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 27 Ühenduse toetuse kumuleerumine

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed ei saa toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Käesoleva määruse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe muude saadavate toetuste ja menetluses olevate rahastamistaotluste kohta.

VII PEATÜKKKONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 28 Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimise ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva määruse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ühenduse õiguse mis tahes rikkumise suhtes, kaasa arvatud programmi alusel kehtestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise suhtes, mille on põhjustanud ettevõtja tegevus või tegevusetus, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduste täidetavat eelarvet.

3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks rikkumisi, kaasa arvatud käesoleva määruse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramine, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata muudetud ning muudatus on vastuolus meetme laadi või rakendamise tingimustega.

Artikkel 29 Kontroll ja finantskorrektsioonid

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele tehtavat kontrolli, võivad komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad käesoleva määruse alusel rahastatavat tegevust kohapeal kontrollida igal ajal kuni kolmeaastase ajavahemiku jooksul pärast seda, kui komisjon on sooritanud lõpliku makse.

Kui käesoleva määruse alusel antav ühenduse rahaline toetus määratakse hiljem lõplikuks abisaajaks olevale kolmandale osapoolele, siis algne abisaaja, kes on ühenduse rahalise toetuse saaja, peab esitama komisjonile kogu asjakohase teabe asjaomase lõpliku abisaaja kohta.

Seetõttu peavad abisaajad kõnealuse ajavahemiku jooksul tagama kõikide asjakohaste dokumentide kättesaadavuse.

Komisjon võib lisaks nõuda, et asjaomane liikmesriik kontrolliks kohapeal meetmeid, mida rahastatakse käesoleva määruse artiklite 8 ja 9 alusel. Komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad võivad sellisest kontrollimisest osa võtta.

2. Kui komisjon leiab, et ühenduse rahalisi vahendeid ei ole kasutatud käesolevas määruses või mis tahes muus kohaldatavas ühenduse õigusaktis kehtestatud tingimuste kohaselt, teatab ta sellest abisaajatele, sealhulgas kõikidele lõplikele abisaajatele lõike 1 tähenduses, kes peavad kuu aja jooksul sellise teate saamisest saatma komisjonile oma tähelepanekud.

Kui abisaaja ei vasta nimetatud ajavahemiku jooksul või tema tähelepanekute alusel komisjon oma arvamust ei muuda, siis komisjon kas vähendab antavat rahalist toetust, tühistab selle või peatab maksed.

Iga alusetult tehtud väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

3. Komisjon tagab, et on olemas asjakohane kord nõukogu määruse (EÜ) nr 1605/2002 artikli 53 lõike 7 ja artikli 165 kohaselt rahastatavate meetmete kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

4. Riikliku suveräänsuse põhimõtte kohaselt võib komisjon läbi viia või lasta läbi viia artikli 13 punkti a alusel rahastavate meetmete jaoks kolmandatele riikidele makstud rahaliste vahendite finantsauditeid ainult kokkuleppel kolmanda riigiga.

Artikkel 30 Hindamine ja aruanded

1. Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete üle teostatakse korrapärast järelevalvet, et jälgida nende rakendamist.

2. Komisjon tagab rahastatavate meetmete korrapärase sõltumatu välishindamise.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b) hiljemalt 30. augustiks 2012 teate käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise jätkamise kohta;

c) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.

VIII PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 31 Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 1 ettenähtud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 20 tööpäeva.

Artikkel 32 Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad artikli 8 punktis a ja artiklis 9 sätestatud meetmete jaoks võib koostada artikli 31 lõikes 2 kehtestatud korras.

Artikkel 33 Vananenud õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 657/2000 ja otsused nr 2000/439/EÜ ja nr 2004/465/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 34 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

1. NAME OF THE PROPOSAL:

Proposal for a Council Regulation establishing Community financial measures for the implementation of the Common Fisheries Policy and in the area of the Law of the Sea

2. ABM / ABB FRAMEWORK

Policy Area(s) concerned and associated Activity/Activities:

11: Fisheries

11 03: International Fisheries

11 04: Governance of the Common Fisheries Policy

11 07: Fisheries Conservation, Control and Enforcement

3. BUDGET LINES

4. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B.A lines)) including headings:

Administrative expenditure:

11 01 04 02: Closer dialogue with the fishing industry and those affected by the common fisheries policy — Expenditure on administrative management

11 01 04 03: Support for the management of fish resources (collection of basic data and improvement of scientific advice) — Expenditure on administrative management

11 01 04 04: International fisheries agreements — Expenditure on administrative management

11 01 04 05: Contributions to international organisations — Expenditure on administrative management

11 01 04 06: Inspection and surveillance of fishing activities in Community waters and elsewhere – Expenditure on administrative management

International fisheries

11 03 01: International fisheries agreements

11 03 02: Contributions to international organisations

11 03 03: Preparatory work for new international fisheries organisations and other non-compulsory contributions to international organisations

11 03 04: European Community financial contribution to the bodies set up by the United Nations Convention on the Law of the Sea, 1982

Governance of the Common Fisheries Policy

11 04 01: Closer dialogue with the fishing industry and those affected by the common fisheries policy

Fisheries Conservations, Control and Enforcement

11 07 01: Support for the management of fishery resources (collection of basic data and improvement of scientific advice)

11 07 02: Financial contribution to the Member States for expenses in the field of control

11 07 03: Inspection and surveillance of fishing activities in Community waters and elsewhere

11 07 04: Community Fisheries Control Agency (CFCA)

5. Duration of the action and of the financial impact:

2007 - 2013

6. Budgetary characteristics ( add rows if necessary ):

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

11010401 | Non-comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 2 |

11010402 | Non-comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 3 |

11010403 | Non-comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 3 |

11010404 | Comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 4 |

11010405 | Comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 4 |

11010406 | Non-comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 3 |

110301 | Comp | Diff | NO | NO | NO | No 4 |

110302 | Comp | Diff | NO | NO | NO | No 4 |

110303 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No 4 |

110304 | Comp | Diff | NO | NO | NO | No 4 |

110401 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No 3 |

110701 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No 3 |

110702 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No 3 |

110703 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No 3 |

110704 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No 3 |

7. SUMMARY OF RESOURCES

8. Financial Resources

9. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

EUR million (to 3 decimal places)

Expenditure type | Section no. | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 & 2013 | Total |

Operational expenditure[13] |

Commitment Appropriations (CA) | 8.1 | a | 368,5 | 368,5 | 368,5 | 368,5 | 368,5 | 737 | 2579,5 |

Payment Appropriations (PA) | b | 368,5 | 368,5 | 368,5 | 368,5 | 368,5 | 737 | 2579,5 |

Administrative expenditure within reference amount[14] |

Technical & administrative assistance (NDA) | 8.2.4 | c | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 13 | 45,5 |

TOTAL REFERENCE AMOUNT |

Commitment Appropriations | a+c | 375 | 375 | 375 | 375 | 375 | 750 | 2625 |

Payment Appropriations | b+c | 375 | 375 | 375 | 375 | 375 | 750 | 2625 |

Administrative expenditure not included in reference amount[15] |

Human resources and associated expenditure (NDA) | 8.2.5 | d |

Administrative costs, other than human resources and associated costs, not included in reference amount (NDA) | 8.2.6 | e |

Total indicative financial cost of intervention

TOTAL CA including cost of Human Resources | a+c+d+e | 375 | 375 | 375 | 375 | 375 | 750 | 2625 |

TOTAL PA including cost of Human Resources | b+c+d+e | 375 | 375 | 375 | 375 | 375 | 750 | 2625 |

Co-financing details

If the proposal involves co-financing by Member States, or other bodies (please specify which), an estimate of the level of this co-financing should be indicated in the table below (additional lines may be added if different bodies are foreseen for the provision of the co-financing):

EUR million (to 3 decimal places)

Co-financing body | Year n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 and later | Total |

…………………… | f |

TOTAL CA including co-financing | a+c+d+e+f |

10. Compatibility with Financial Programming

( Proposal is compatible with existing financial programming.

The proposal is compatible with the Communication from the Commission to the Council and the European Parliament - Building our common Future - Policy challenges and Budgetary means of the Enlarged Union 2007-2013 (COM (2004) 101 final of 10.02.2004), and in particular with Heading 2 ‘Sustainable management and protection of natural resources: agriculture, fisheries and environment’

( Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

( Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement[16] (i.e. flexibility instrument or revision of the financial perspective).

11. Financial impact on Revenue

( Proposal has no financial implications on revenue

( Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows:

EUR million (to one decimal place)

Prior to action [Year n-1] | Situation following action |

Total number of human resources |

12. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES

13. Need to be met in the short or long term

The present proposal will regroup existing legal instruments with a view to make Community financial interventions for the implementation of the CFP more effective, transparent and easier to manage, both for the Commission and for the competent authorities of the Member States and other beneficiaries, in accordance with the principle of sound financial management and the rules laid down in the financial regulation and in line with the requirements of better regulation and simplification of Community legislation. Community financial intervention for the CFP must become more effective, consistent and streamlined through uniform and coordinated procedures wherever that’s possible. Moreover, there is a need to simplify programming through a clearer definition of objectives, areas of action and expected results for Community funding. Objective rules have to be laid down governing the eligibility of expenditure, the level of the Community contribution and the terms on which it will be made available.

In preparing this proposal account has been taken of previously established objectives. These are the objectives established in the 2002 CFP reform complemented by sectoral, legal and policy instruments that have been adopted since then[18].

14. Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy

The proposals on stepping up controls on fishing activities, data collection, strengthening scientific advice, governance and international relations are an integral part of the common fisheries policy, and are thus included in Heading 2 of the new financial perspective. They are indispensable for implementing an effective policy for the sustainable management of fishery resources under the exclusive authority of the Community. They are the result of the decisions adopted by the Council under the CFP reform of December 2002.

A single regulatory framework option has been chosen because it provides for greater transparency of objectives and means as well as for better and simplified procedures, including simplification of programming and improvement of the delivery systems, without overseeing the specific needs and characteristics of each policy domain covered by the proposal.

15. Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework

The proposal does not envisage changes to the objectives, principles and decision-making rules governing the different areas that will be supported by Community financial interventions. These are laid down in the EC Treaty and the rules of the CFP following its reform in December 2002[19].

The reflection on possible policy options was already made within the reform of the CFP.

However, the existing financial interventions need to be extended in several areas in order to ensure the sustainable management of the fisheries resources all over the world as aimed in the CFP Reform.

In the area of control and enforcement :

- The new Member States (actual and future ones) need to be brought up to speed with the standards required by the CFP and which are in place in the other Member States. This will need an investment in heavy equipment (vessels and aircrafts, …) and networks in those new Member States. The programmes in the new Member States will only be put in place from 2006 on. It has to be noted that a huge investment is necessary in those countries for heavy equipment in order to be up to speed with the other Member States. Moreover, Cyprus and Malta have to cover an extensive protection zone (50 miles from their coast line) which necessitates an increase of their heavy equipment. The forthcoming enlargement with Bulgaria and Romania will extend the Common Fisheries Policy to the Black Sea, including control measures and relating investments in this area.

In the coming years it will also be necessary to renew and modernise the present equipment in the other Member States in conformity with new technology used in the area of control and enforcement in the coming years.

Moreover, the creation of the Agency and the reinforced cooperation between Member States that will encourage the joint cooperation in the area on control by the Member States in Community waters, the control of the fisheries activities on migratory species between Community waters and adjacent waters (NEAFC area, Mediterranean, …) and our control obligations within the Regional Fisheries Organisations (NAFO, ICCAT, CCAMLR, etc.) will need an increase of the heavy equipment in the Member States to be able to respond to these obligations.

In addition, the Commission would like to put an emphasis within the national programs on audits and evaluations carried out by Member States.

In order to finance those measures the Commission has foreseen a gradual increase of the Community contribution to the Member States of 35 M€ in 2006 to 40 M€ in 2013.

- The introduction of e-recording and e-reporting (e-logbooks) need an update of existing networks and an investment in software on board of more than 12.000 vessels. Moreover, it is intended to extend those measures relating to electronic equipment to all vessels (< 15 m), which means more than 50.000 vessels.

An investment is also necessary by the national Fisheries Monitoring Centres of the Member States to be able to analyse the e-data and use it as an effective control tool.

Experience has shown that Member States are sometimes reluctant to apply new technologies in the area of control and a financial incentive is necessary to apply those in order to improve the control of the fishing technologies used by the fishermen.

A Community contribution of 5M€ is foreseen from 2007 on.

- A gradual increase is also foreseen to cover arrangements with the JRC on the development and follow-up of new technologies (2M€ in 2007 – 5 M€ in 2013), in order to preserve the stocks, it will be necessary to improve the control technology by using satellite images in addition to the Vessel Monitoring System. Moreover, the development of systems to identify and control the origin of the catches (traceability) will be necessary. The added value of the use of those satellite images is that they are independent from the data provided by the fishermen themselves and constitute a useful tool of comparison and verification of the reliability of the latter.

- In the area of inspection, no increase of the budget is foreseen (5 M€). However, the setting up of the Agency will change the present role of the Commission inspectors. Direct control will be taken over by the Agency (joint-co-operation between Member States) but an emphasis will be necessary on the control of the control. At this end, an investment in training of the Commission inspectors will be necessary as well as communication networks with the Agency.

- In order to make the Agency fully operational, it will be necessary to equip it with all the installations necessary to permit the monitoring at long distance in order to be able to analyse the information relative to the fisheries activities at long distance. This will need the set up of a Fisheries Monitoring Centre, secured network lines and extended databases. Moreover, important expenses in the area of telecommunication and satellite images will be necessary. The Agency will probably need to charter inspection means to be able to fulfil its commitments in the area of control and enforcement. A gradual increase of the budget is foreseen (5 to 10 M€) to meet those needs. The increase of the budget is in conformity with the conclusions of the feasibility study on the Agency that pointed out a need to increase the foreseen budget.

- An increase is also foreseen to cover additional audits and arrangements with the JRC on the development and follow-up of new technologies.

In the area of data-collection the increase of the budget is driven by the need to extend the current programmes with environmental data on the impact of fisheries on the marine ecosystem and to include two new Member States in 2007, and possibly more before the end of the programming period in 2013. With the forthcoming enlargement it will be necessary to apply the CFP in a whole new area, namely the Black Sea. This will require additional effort and support from the Community (an increase of 4 M€ by 2013 has been foreseen).

In addition, it is important to increase the collection of environmental and economic data so that the socio-economic impact of management decisions can be taken more fully into account (a gradual increase to cover this expenditure has been foreseen (5M€ in 2007 – 10 M€ in 2013).

The move towards an increased integration of environmental concerns and the application of an ecosystem approach will necessitate the collection of new data, such as sampling programmes to estimate by-catches and discards. The latter will demand an increase of very costly sampling programmes with on-board observers (a gradual increase till 5 M€ has been foreseen).

The reform of the CFP has put a greater emphasis on a mixed fisheries approach instead of a stock by stock approach. This has created substantial additional demands for fisheries advice .

This measure will only be fully implemented from 2007 onwards with the reinforcement of the Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries, consultation of independent experts on specific issues, contracts with national research institutes, …

The involvement of all relevant stakeholders in the CFP at all stages is one of the key elements of the reform of the CFP. The need to inform and involve the stakeholders in the decision making process is increasing rapidly. Moreover, there is a already a request of the Member States at this stage to continue Community aid to the RACs after the five years, actually foreseen in Council Decision 585/2004/EC. Without anticipating a decision, it will probably be necessary to continue financing the Regional Advisory Councils.

In the area of international relations, already at this stage negotiations are taking place to conclude new partnership fisheries agreements. Moreover, the role of the International Organisations in the sustainable management of the fisheries resources all over the world is increasing steadily with an increase of the obligatory and non-obligatory contributions as a result.

16. Method of Implementation (indicative)

Show below the method(s)[20] chosen for the implementation of the action.

( Centralised Management

( Directly by the Commission

( Indirectly by delegation to:

ٱ Executive Agencies

ٱ Bodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the Financial Regulation

( National public-sector bodies/bodies with public-service mission

ٱ Shared or decentralised management

ٱ With Member states

ٱ With Third countries

( Joint management with international organisations (please specify)

Relevant comments:

The methods of implementation used to allocate the budget to the actions financed under this Regulation, are pursuant to the financial regulation applicable to the general to the European Communities and its implementing rules.

The Commission implements the budget in the following way in the different areas:

a) on a centralised direct basis, in particular in the areas of control and enforcement, scientific advice, governance, international relations;

b) on a centralised indirect basis with Member States, in particular in the area of data-collection;

c) by joint management in particular in the area of some non-obligatory contributions to international organisations.

17. MONITORING AND EVALUATION

18. Monitoring system

The actions financed under this Regulation will be monitored regularly. The Commission shall ensure the regular, independent and external evaluation of the actions financed.

19. Evaluation

20. Impact assessment

An impact assessment accompanies this proposal, which is part of the new financial perspectives package covering the period 2007-2013. The purpose of the proposal is to provide the legal basis for the continuation of Community financing to support the objectives of the Common Fisheries Policy (hereafter the CFP) beyond 31.12.2006, in the areas of control and enforcement of CFP rules, conservation, data collection, scientific advice, fisheries governance and international fisheries relations, including law of the sea matters. It also aims at providing a transparent, clear and simplified framework for the execution of Community financial interventions.

The proposal does not envisage changes to the objectives, principles and decision-making rules governing the different areas that will be supported by Community financial interventions. These are laid down in the EC Treaty and the rules of the CFP following its reform in December 2002[21]. For this reason, the assessment of the impact of the proposed Regulation does not focus on the economic, social and environmental consequences of the actions that must be financed in order to ensure the implementation of the CFP. In other words, the economic, social and environmental impacts of these actions have already been assessed and taken into account at the time of the adoption of the CFP reform.

The reflection on possible policy options was already made when this extended impact assessment was undertaken. The Commission had in fact already decided in the course of 2004 to promote the simplification of the legal bases for Community financial interventions in the area of the CFP through, inter-alia, the reduction of the number of legal instruments available for that purpose.

21. Terms and frequency of future evaluation

The Commission will submit to the European Parliament and the Council

22. An interim evaluation report on the results obtained and the qualitative and quantitative aspects of the implementation of the actions financed under this Regulation no later than 31 March 2011;

23. A Communication on the continuation of the actions financed under this Regulation no later than 30 August 2012;

24. An ex-post evaluation report no later than 31 December 2014.

25. ANTI-FRAUD MEASURES

The Commission shall ensure that, when actions financed under the present Regulation are implemented, the financial interests of the Community are protected by the application of preventive measures against fraud, corruption and any other illegal activities, by effective checks and by the recovery of the amounts unduly paid and, if irregularities are detected, by effective, proportional and dissuasive penalties, in accordance with Council Regulations (EC, Euratom) No 2988/95 and (EC, Euratom) No 2185/96, and with Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council.

For the Community actions financed under this Regulation, the notion or irregularity referred to in Article 1(2) of Regulation (EC, Euratom) No 2988/95 shall mean any infringement of a provision of Community law or any breach of a contractual obligation resulting from an act or omission by an economic operation, which has, or would have, the effect of prejudicing the general budget of the Communities or budgets managed by them, by an unjustified item of expenditure.

The Commission shall reduce, suspend or recover the amount of financial assistance granted for an action if it finds irregularities, including non-compliance with the provisions of this Regulation or the individual decision or the contract or agreement granting the financial support in question, or if it transpires that, without Commission approval having being sought, the action has been subjected to change which conflicts with the nature or implementing conditions of the actions financed.

Moreover, without prejudice to checks carried out by the Member States in accordance with national laws, regulations and administrative provisions, officials of the Commission and of the Court of Auditors, or their representatives, may carry out on-the-spot checks on actions financed by this Regulation at any time up to three years after the final payment made by the Commission. For this purpose, all documents related have to be kept available by the beneficiaries during that period.

The Commission may also require the Member State concerned to carry out on-the-spot checks. Officials of the Commission and of the Court Auditors, or their representatives, may take part in such checks.

If the Commission considers that Community funds have not been used in accordance with the conditions laid down in this Regulation or in any other applicable regulation, it shall inform the beneficiary, which will have a month to send its observations to the Commission.

If the beneficiary does not reply or if its observations do not lead the Commission to modify its opinion, the Commission shall reduce or cancel the financial contribution granted or suspend payments.

Any amount unduly paid shall be repaid to the Commission. Interest shall be added to any sums not repaid in due time under the conditions laid down in the Financial Regulation.

The Commission shall ensure that suitable arrangements exist of the control and audit of the actions financed pursuant to Articles 53(7) and 165 of Council Regulation (EC) N° 1605/2002.

However, under the principle of national sovereignty, only by agreement with the third country may the Commission carry out, or have carried out, financial audits of funds paid to third countries.

26. DETAILS OF RESOURCES

27. Objectives of the proposal in terms of their financial cost

Commitment appropriations in EUR million (to 3 decimal places)

(Headings of Objectives, actions and outputs should be provided) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 & 2013 | TOTAL |

28. Description of tasks deriving from the action

29. Sources of human resources (statutory)

Posts allocated to the execution of the actions described in this Regulation will be subject to a yearly evaluation in the framework of the APS/PDB exercise

( Posts currently allocated to the management of the programme to be replaced or extended

( Posts pre-allocated within the APS/PDB exercise for year n

( Posts to be requested in the next APS/PDB procedure

( Posts to be redeployed using existing resources within the managing service (internal redeployment)

( Posts required for year n although not foreseen in the APS/PDB exercise of the year in question

30. Other Administrative expenditure included in reference amount (XX 01 04/05 – Expenditure on administrative management)

EUR million (to 3 decimal places)

Budget line (number and heading) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 1012 & 2013 | TOTAL |

Data Collection and Scientific advice | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 7 |

Governance | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 1 | 3,5 |

International relations | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 2,5 | 5 | 17,5 |

Total Technical and administrative assistance | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 6,5 | 13 | 45,5 |

31. Financial cost of human resources and associated costs not included in the reference amount

EUR million (to 3 decimal places)

Type of human resources | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 and later |

Officials and temporary staff (XX 01 01) |

Staff financed by Art XX 01 02 (auxiliary, END, contract staff, etc.) (specify budget line) |

Total cost of Human Resources and associated costs (NOT in reference amount) |

Calculation– Officials and Temporary agents

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

Calculation– Staff financed under art. XX 01 02

Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable

8.2.6 Other administrative expenditure not included in reference amount EUR million (to 3 decimal places) |

XX 01 02 11 02 – Meetings & Conferences |

XX 01 02 11 03 – Committees[25] |

XX 01 02 11 04 – Studies & consultations |

XX 01 02 11 05 - Information systems |

2 Total Other Management Expenditure (XX 01 02 11) |

3 Other expenditure of an administrative nature (specify including reference to budget line) |

Total Administrative expenditure, other than human resources and associated costs (NOT included in reference amount) |

Calculation - Other administrative expenditure not included in reference amount

[1] ELT C , , lk .

[2] ELT C , , lk .

[3] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[4] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[5] EÜT L 357, 31.12.2002.

[6] EÜT L 187, 20.7.1999, lk 70.

[7] ELT L 256, 3.8.2004, lk 17.

[8] KOM(2004) 101 (lõplik), 10.2.2004.

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[10] EÜT L 80, 31.3.2000, lk 7.

[11] EÜT L 176, 15.7.2000, lk 42.

[12] ELT L 157, 30.4.2004, lk 117.

[13] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[14] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[15] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[16] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[17] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years

[18] See in particular, Roadmap on the reform of the CFP - COM(2002) 181, Communication on improving scientific and technical advice for Community fisheries management - COM(2003) 625, Communication on an integrated framework for fisheries partnership agreements with third countries - COM(2002) 637, Communication on compliance with the rules of the CFP - COM(2003) 344.

[19] See in particular Council Regulation (EC) No 2371/2002.

[20] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point.

[21] See in particular Council Regulation (EC) No 2371/2002.

[22] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[23] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[24] Cost of which is included within the reference amount.

[25] Specify the type of committee and the group to which it belongs.