27.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 267/36

1.1

Välissuhete sektsioon võttis esimese teabearuande “India-ELi suhted” (CES 947/2000) vastu detsembris 2000 esimese India-ELi ümarlaua ettevalmistamisel, mis korraldati New Dehlis jaanuaris 2001. Ümarlaua Euroopa-poolsed liikmed pärinevad EMSKst, India-poolsed liikmed esindavad organiseeritud kodanikuühiskonna läbilõiget (vaata lisa 1).

1.2

2001. aastal loodud ümarlauast on saanud oluline India-ELi suhteid edendav institutsioon. Tema seitsmendal kohtumisel 2004. a juunis Srinagaris, Kašmiiris ja kaheksandal kohtumisel detsembris Londonis arutati otsekoheselt, kuid siiski konstruktiivselt selliseid tundlikke teemasid nagu laste töö ja sooline võrdõiguslikkus töökohal (vt jagu 5, ELi ja India kodanikuühiskondade senine dialoog).

1.3

Käesolev omaalgatuslik arvamus India-ELi suhete kohta koostati arvestades nende suhete kasvavat tähtsust alates 2000. aastast, mis peegeldub selgelt mitmes 2004. aastal toimunud arengus.

1.4

Seetõttu ei piirdu käesolev omaalgatuslik arvamus üksnes India-ELi suhteid käsitleva 2000. aasta teabearuande ajakohastamisega. See rõhutab ka vajadust, et EMSK kasutaks Euroopa ja India kodanikuühiskondade koostöö tihendamise huvides täielikult ära nii ELi institutsioonide kui ka India valitsuse tugevat poliitilist toetust. Sellega seoses märgib käesolev omaalgatuslik arvamus ära osa, mida EMSK on juba etendanud India ja Euroopa kodanikuühiskondade mõtestatud dialoogiks kokkuviimisel. Ta näeb ette tulevast panust, mida EMSK saab eriti ümarlaua kaudu anda eelkõige Euroopa Liidu-India strateegilise partnerluse ühise tegevuskava ettevalmistamisse.

1.5

Arvestades seda, et India-ELi suhted on viimastel aastatel arenenud eksponentsiaalselt nii oma ulatuse kui intensiivsuse poolest, saatis Euroopa Komisjon juunis 2004 nõukogule, Euroopa Parlamendile ja EMSKle oma laiaulatuslikud ettepanekud strateegilise partnerluse kohta Indiaga. Komisjon kutsus üles looma tegevuskava, mis kiidetaks heaks kuuendal India-ELi tippkohtumisel 2005. aastal.

1.6

India valitsuse poolt augustis antud vastus komisjoni 16. juuni teatisele oli positiivne ja selles tehti ettepanek moodustada komitee ministeeriumide tasandil, koostamaks tegevuskava, mis esitataks heakskiitmiseks kuuendal tippkohtumisel.

1.7

Euroopa Ülemkogu tervitas oma oktoobris vastu võetud järeldustes põhjalikku ja kõikehõlmavat komisjoni teatist. Ülemkogu toetas täielikult selle üldeesmärke ja kohustus töötama koos komisjoniga nende elluviimise heaks.

1.8

Oktoobris soovitas Euroopa Parlament nõukogul võtta vastu otsuse India-ELi suhete edasiarendamiseks strateegilise partnerluse tasandile ja astuda selles osas vajalikke praktilisi samme.

1.9

Novembris Haagis toimunud viiendal India-ELi tippkohtumisel kutsuti mõlemaid pooli üles töötama koos välja kõikehõlmavat ning komisjoni teatisel, nõukogu järeldustel ja India vastustel põhinevat India-ELi strateegilise partnerluse tegevuskava ja uut poliitilist ühisavaldust heakskiitmiseks kuuendal tippkohtumisel.

1.10

Oma detsembri kohtumisel Londonis tunnistas ümarlaud soovitustes 2005. aasta India-ELi tippkohtumisele, et India-ELi strateegiline partnerlus on ümarlaua foorumi kaudu taganud võimaluse edendada ja laiendada kodanikuühiskonna rolli selles partnerluses. Ümarlaud rõhutas, et kodanikuühiskond peab olema selle uue partnerluse lahutamatu osa ja väljendas oma tõsist huvi aidata aktiivselt kaasa ühise tegevuskava väljatöötamisele.

1.11

Euroopa Komisjoni teatise ja India valitsuse vastuse pikkuse põhjal võiks arvata, et India-ELi suhete tugevdamiseks ja süvendamiseks on veel palju ära teha. Tegelikult on EL ja India, nagu väideti ka tippkohtumisel, juba praegu ühiste väärtuste ja tõekspidamiste kindlal alusel põhineva partnerluse raames lähedastes suhetes. Eelnimetatud kolmest dokumendist ilmneb, kui palju on siiani saavutatud.

1.12

India-ELi partnerlus on aastate jooksul kasvanud välja pelgalt majandus- ja arenduskoostöö raamidest ning taotleb kõrgemaid poliitilisi ja strateegilisi mõõtmeid, arvestades seda, et nii India kui ka Euroopa Liit on globaalsel tasandil olulised tegutsejad, kes jagavad ühist, multilateralismil põhinevat arusaama maailmakorrast. Nende poliitiline dialoog hõlmab nüüdseks korrapäraseid, viimastel aastatel igal aastal toimunud tippkohtumisi, iga-aastaseid “troika”-kohtumisi ministeeriumide tasandil ning pärast India-ELi 2001. aasta ühisdeklaratsiooni terrorismi kohta kaks korda aastas toimuvaid COTER troika, st terrorismivastase poliitilise töörühma koosolekuid. Peale selle hõlmavad loodud institutsioonilised mehhanismid konsulaarküsimuste töörühma, alates aastast 2000 kaks korda aastas toimuvaid Euroopa Liidu ja India kõrgemate ametnike kohtumisi ja samuti kaks korda aastas aset leidvaid ümarlaua koosolekuid.

1.13

India-ELi suhete nurgakiviks jäävad kaubandus ja investeeringud. EL on India suurim kaubanduspartner ning peamine välisinvesteeringute allikas. Kuigi nii kaubanduse kui ka investeeringute osas on veel selgelt arenguruumi, on India ja Euroopa ettevõtjad ühisalgatuses juba esitanud kaubanduse ja investeeringute laiendamiseks soovitusi meetmete võtmiseks kaheksas sektoris. Nendele soovitustele tuginedes koostati 13,4 miljoni euro suuruse eelarvega kaubanduse ja investeeringute arendamise programm. Ühtlasi sõlmisid EL ja India kaubavoogude soodustamiseks tollikoostöö kokkuleppe ning peavad läbirääkimisi laevanduskokkuleppe sõlmimiseks, et soodustada ja arendada India ja Euroopa laevandusettevõtjate tegevust.

1.14

India infotehnoloogia (IT) eksport ELi kasvas 2003. aastal enam kui 2 miljardile eurole, moodustades 20 % riigi tarkvara ekspordi kogusummast. Umbes 900 India ja Euroopa ettevõtjat ja organisatsiooni osalesid 2004 aasta Euro-India infotehnoloogia koostööfoorumil, mis toimus märtsis 2004 New Dehlis. Vahepeal algatati 2001. aastal infoühiskonna ja info- ning sidetehnoloogia arendamist käsitleva ühise India-ELi nägemuse deklaratsiooni alusel infoühiskonna alane dialoog. See näeb ette uurimistegevust kuues prioriteetses valdkonnas ja süvitsiminevat dialoogi infoühiskonna ja elektroonilise side reguleeriva raamistiku kohta.

1.15

1980ndate keskel alguse saanud koostöö teaduse ja tehnoloogia valdkonnas on kujunenud India-ELi koostöö üheks kõige paljutõotavamaks valdkonnaks. 2002. aasta teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö kokkulepe tagab India ja Euroopa teadlastele õigusliku raamistiku osalemaks teineteise programmides, kuna India on ELi kuuenda teadusuuringute raamprogrammi alusel toimuva rahvusvahelise koostöö sihtriik.

1.16

India ja EL on välja töötamas ELi Galileo satelliitnavigatsiooniprojekti alast koostöökokkuleppe projekti. India pädevuse tõttu satelliitide ja navigatsiooniga seotud valdkonnas soodustab kokkulepe tööstuskoostööd paljudes kõrgtehnoloogia valdkondades. India ja EL on oma vastavate kosmoseagentuuride, ESA ja ISRO, kaudu avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise alal teinud koostööd juba pikka aega. Samas on EL väljendanud huvi India mehitamata kuu-uurimismissiooni Chandrayaan-1 vastu.

1.17

Arengukoostöös on toimunud uued arengud. India on muutumas ebatüüpiliseks osapooleks, keda iseloomustab muutuv arengupoliitika, kus ta on ühtlasi nii abisaaja kui ka abiandja. Kõnealune nihe tuli eriti selgelt esile tsunami põhjustatud laastustöö puhul, mis tabas India ookeaniga piirnevaid alasid 26. detsembril 2004. India keeldus välismaisest hädaabist ja osutas ise suureulatuslikku hädaabi Sri Lankale. Abisaajana võtab ta arenguabi vastu valitud hulgalt kahepoolsetelt rahastajatelt, kelle hulka kuuluvad nüüdsest EL, G8 liikmesriigid ja väiksed kahepoolsed rahastajad, kes ei ole G8 liikmeks, ent kellelt ollakse nõus abi vastu võtma, kui abi iga-aastane kogumaht ületab 25 miljonit dollarit. EL annab Indiale ajavahemikul 2001–2006 toetusi 225 miljoni euro väärtuses, millest neli viiendikku on mõeldud vaesuse vähendamiseks. Arengukoostöö keskendub Rajasthani ja Chattisgarh'i osariikidele ning suurel määral haridus- ja tervishoiuprogrammidele.

1.18

EMSK peab tõhusalt reageerima sellele 2005. aasta esimesel poolel, seega kuue kuu jooksul, ilmnenud poliitiliselt oluliste arengute laviinile. Euroopa Komisjon tegi oma juunikuu teatises ettepaneku integreerida ümarlaud täielikult India-ELi institutsioonilistesse mehhanismidesse, kusjuures selle kaasesimeestel paluti esitada tippkohtumisele mittesiduvaid poliitilisi soovitusi. Nõukogu toetas komisjoni ettepanekuid suurendada vastastikust mõistmist parteide, ametiühingute, äriühingute, ülikoolide ja kodanikuühiskondade vahelise koostöö suurendamise kaudu. Haagi tippkohtumisel otsustati edendada parteide, ametiühingute, äriühingute, ülikoolide ja kodanikuühiskondade vahelist koostööd.

1.19

Käesolev omaalgatuslik arvamus vaatleb ka viise, kuidas saaks ümarlauda muuta tõhusamaks, ja kuidas tema kodulehekülge, India-ELi kodanikuühiskonna internetifoorumit, saaks kasutada nii ümarlaua tõhustamiseks kui ka selleks, et jõuda märgatavalt suurema arvu India ja Euroopa kodanikuühiskondade organisatsioonideni.

2.1

Oma Londonis detsembris 2004 toimunud kohtumisel tervitas ümarlaud India-ELi strateegilise partnerluse algatamist ja kohustus kaasa aitama ühise tegevuskava väljatöötamisele 2005. aastal enne kuuendat India-ELi tippkohtumist. Ta deklareeris oma kavatsust esitada ettepanekuid valdkondades, kus kodanikuühiskond saab jätkusuutlikku arengut soodustades ja üleilmastumist juhtides eelkõige ÜRO millenniumi tippkohtumisel uueks aastatuhandeks püstitatud arengueesmärkide saavutamise osas tekitada reaalset lisaväärtust. Ümarlaud kohustus ka kaaluma, kuidas kodanikuühiskond saab aidata ellu viia ühisavaldust kultuurisuhete kohta.

2.2

Ümarlaual nagu ka EMSKl on head võimalused aidata kaasa India-ELi strateegilisele partnerlusele. Alates oma avakohtumisest New Dehlis jaanuaris 2001 on ümarlaud 1) arutanud mitmeid teemasid, mida Euroopa Komisjon käsitles oma 16. juuni teatises, ja 2) esitanud nende teemade kohta soovitusi India-ELi tippkohtumistele. Oma Londoni kohtumisel tunnustas ümarlaud, et arenev strateegiline partnerlus on ümarlaua foorumi kaudu taganud võimaluse arendada ja laiendada kodanikuühiskonna rolli. Oma teisel kohtumisel Brüsselis juulis 2001 ümarlaud juba arutas ja esitas soovitusi mitmetel teemadel, sealhulgas üleilmastumise, kaubanduse ja investeeringute, WTO, intellektuaalomandi ja meedia ning kultuuri alal. Oma järgnevatel kohtumistel ta mitte üksnes ei pöördunud nende teemade juurde tagasi, vaid ka laiendas oma huvivaldkonda, lisades sellised teemad nagu koostöö toiduainete- ja põllumajandustööstuste alal, inimõigused töökohal, säästev areng ja turism. Oma järgmisel kohtumisel arendab ta oma varasemat kultuurialast teabevahetust edasi aruteluga kultuurilise ja usulise pluralismi üle demokraatlikes ühiskondades.

2.3

Ümarlaud otsustas oma Londoni kohtumisel kõigi Euroopa Komisjoni poolt strateegilise partnerluse raames tõstatatud teemade käsitlemise asemel keskenduda nendele valdkondadele, kus kodanikuühiskond saab anda ainulaadse panuse. Seega oleks otstarbekas, kui ta kaaluks oma võimalusi anda panus järgmistes valdkondades, mida komisjon on määratlenud areneva strateegilise partnerluse oluliste elementidena.

2.3.1

Konfliktide vältimine ja konfliktijärgne taastamine: Need on valdkonnad, kus, nagu komisjon on märkinud, India on etendanud olulist rolli nii ÜRO raames kui ka kahepoolselt, näiteks Afganistanis. Siit ka ümarlaua ettepanek, et EL ja India uuriksid viise, kuidas formaliseerida regulaarset koostööd nendes valdkondades. Komisjon soovitab ka, et nad kaasrahastaksid konfliktide vältimist ja konfliktijärgset taastamist käsitlevat ÜRO konverentsi ja alustaksid dialoogi selle kohta, kuidas regionaalne integratsioon saab aidata kaasa konfliktide vältimisele.

2.3.2

Migratsioon: Komisjon märgib, et seoses üleilmastumisega on suurenenud rahvusvaheline migratsioon. See on toonud kaasa ühest küljest järjest suurema hulga ümberasujate tagasisaatmise ja teisest küljest ebaseadusliku migratsiooni ja inimkaubanduse. Komisjon pooldab ulatuslikku dialoogi, mis kataks mitte üksnes seaduslikku sisserännet, sealhulgas tööjõu migratsiooni ja tööliste liikumist ning viisaküsimusi, vaid ka võitlust sisserändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate vastu, ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist ja kodumaa poolt tagasivõtmist ning teisi migratsiooniga seotud teemasid.

2.3.3

Demokraatia ja inimõigused: Komisjon pooldab praeguse dialoogi laiendamist sellistele teemadele nagu surmanuhtluse kaotamine, sooline diskrimineerimine, laste töö ja tööõigused, ettevõtete sotsiaalne vastutus ja usuvabadus. Komisjon on valmis rahastama Indias projekte Euroopa inimõiguste ja demokraatia algatuse raames. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates tuleb tõstatada küsimus kastisüsteemist tulenevast diskrimineerimisest.

2.3.4

Keskkonnateemad: India ja EL peaksid tegutsema koos, et edendada koostööd selliste üleilmsete keskkonnaalaste väljakutsete osas nagu ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kus saaks arendada konstruktiivset dialoogi teemal “Juurdepääs ja hüvede jagamine” (ABS). Indiat kutsutakse üles korraldama kodanikuühiskonda ja ettevõtjaid kaasavat India-ELi keskkonnafoorumit, et vahetada arvamusi, oskusteavet ning teaduslikku ja tehnoloogilist teavet. Komitee on seisukohal, et lähiajal peaksid India-ELi ümarlauas arutusele võetama energiapoliitika ja energiavarustuse kindluse alased küsimused.

2.3.5

Säästev areng: Seda tuleb edendada dialoogi kaudu sellistel teemadel nagu säästvalt toodetud kaupade kaubavoogude julgustamine, märgistamine ja mõjuanalüüs säästva arengu seisukohalt vastavalt Euroopa Komisjoni nõuetele. Komisjon toetab ka säästva kaubanduse ja innovatsiooni keskuse (Sustainable Trade and Innovation Centre — STIC) ulatuslikumat kasutamist.

2.3.6

Arengukoostöö: India on kahepoolsete rahastajate arvu vähendanud kuuele (EL, Ühendkuningriik, Saksamaa, USA, Jaapan ja Venemaa). Riik on muutunud tegelikult nii arenguabi saajaks kui ka rahastajaks. Vaatamata sellele soovib komisjon, et EL aitaks Indial saavutada uue aastatuhande arengueesmärke. Sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse võiks muuta prioriteediks, tuginedes kogemustele, mis EL on saanud alghariduse ja tervishoiu abiprogrammidest Indias. Komisjon usub, et ELi arengukoostöö peaks järjest enam keskenduma ühiskonnast kõrvale jäetud inimgruppide abistamisele. Samuti peaks see toetama ka ILO tuumkonventsioonide edendamist. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvates tuleks Indial ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) need kolm põhikonventsiooni, mis India on senini jätnud ratifitseerimata.

2.3.7

Kultuurikoostöö: Komisjon soovib edendada koostööd eelkõige filmi ja muusika valdkonnas. Poliitilise ja äritippkohtumisega samal ajal võiks korraldada kultuurinädala. Komitee märgib, et 2006. aastal peetav kultuuridevahelise dialoogi aasta võiks ümarlauale anda sobiva võimaluse kõnealuse küsimuse arutamiseks.

2.3.8

Nähtavus: Komisjoni arvates tuleks India avalikkust teavitada ELi kõikidest tahkudest, mitte üksnes tema kaubandussuhetest. Ta käivitab uurimisprojekti, et kindlaks teha sihtauditooriumid, võtmesõnumid, peamised vahendid ja nende parima rakendamisviisi. Nii liikmesriike kui Euroopa Parlamenti kutsutakse üles aitama kaasa ELi tuntuse suurendamisele Indias. India valitsuselt oodatakse omaenda teabevahetusstrateegia väljatöötamist.

2.3.9

Kaubandus ja investeeringud: Nagu Euroopa Komisjon oma teatises märgib, moodustavad kaubandus ja investeeringud India-ELi suhete nurgakivi. Seetõttu käsitlevad mitmed teatises esitatud ettepanekud neid kahte teemat nii mitmepoolsel kui kahepoolsel tasandil. Komisjon soovib, et WTO kaubandusläbirääkimiste Doha arenguvooru võtmeküsimustes EL ja India seisukohad teineteisele rohkem läheneksid. Samuti pooldab ta kahepoolset dialoogi intellektuaalomandi õiguste (IPR) valdkonnas, et jõuda ühisele arusaamale TRIPSi (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu) suhtes.

2.4

Komisjon soovib oma teatise ettevõtjate omavahelise koostöö stimuleerimisele pühendatud osas, et EL aitaks luua juhtivate äriringkondade ümarlauda. Seda ettepanekut toetas ka Haagi tippkohtumine. Samas on India-ELi ühisalgatus võimaldanud kaubanduse ja investeerimistegevuse suurendamiseks otsedialoogi äri- ja poliitikaringkondade vahel. India ettevõtjate ja tööstusliidud juba korraldavad poliitilise tippkohtumisega üheaegselt toimuva India-ELi äritippkohtumise ja edastavad juhtivate äriringkondade järeldused oma juhtivatele poliitilistele ringkondadele.

2.5

Kuna osa ümarlaua liikmeid tuleb ettevõtjate ja tööandjate liitudest, oleks kasulik kaaluda, kuidas saaks neis India ja Euroopa äriringkondade poolt ühiselt korraldatavates tegevustes kõige paremini osaleda. Kuna ümarlaual on ilmselgelt oluline roll komisjoni soositud India-ELi majanduspartnerluse tugevdamisel, peaks ümarlaua panus ühisesse tegevuskavasse keskenduma säästva arengu edendamisele ja üleilmastumise juhtimisele, nagu otsustati Londoni kohtumisel.

2.6

Ümarlaua liikmed tulevad ka akadeemilistest ringkondadest. Seetõttu võiks ta võtta kaalumisele oma panuse Euroopa Komisjoni käivitatud või ettevalmistamisel olevatesse ja tema teatises märgitud akadeemilistesse programmidesse. Siia kuulub Euroopa õpingute programm Jawaharlal Nehru Ülikoolis New Dehlis. 33 miljonit euro suuruse eelarvega stipendiumiprogramm peaks hakkama toimima alates 2005/2006 akadeemilisest õppeaastast. See seotakse ELi Erasmus Munduse programmiga ja keskendub India tudengite kraadiõppele ELi ülikoolides.

3.1.1

India kodanikuühiskonna tähtsuse kasv ilmneb igasuguste vabatahtlike organisatsioonide üha suurenevast arvust. (Indias eelisatakse seda terminit; termin “valitsusväline organisatsioon” või NGO on muutunud populaarseks alles viimase 20 aasta jooksul.) Nende arvuks hinnati 10 aastat tagasi umbes 50 000–100 000 ning sealtpeale on see peaaegu kindlasti suurenenud. Kodanikuühendused tegelevad Indias mitmesuguste tegevustega ja nende hulka kuuluvad äri- ja kutseorganisatsioonid ning ametiühingud.

3.1.2

India kodanikuühendused:

3.1.3

Nii NGOd kui valitsus tunnevad eelkõige arenguküsimustes, et nad peavad tegutsema partneritena. Nii on riigi planeerimiskomisjon mitmel korral rahastanud vabatahtlikke organisatsioone. Viimases, kümnendas viie aasta plaanis märgitakse, et:

“Plaanid peaksid peegeldama inimeste tegelikke vajadusi ja olema majanduslikult ning sotsiaalselt tundlikud nende inimeste eetose suhtes, kelle jaoks nad on mõeldud. Inimesed peavad tundma end selliste plaanide suhtes omanikena ja andma selles osas oma panuse. Lõppema peab olukord, kus eeldatakse, et valitsus teeb kõik inimeste eest ära; teadaolevalt on inimeste osalusega programmid ja plaanid palju tõhusamad.”

3.1.4

Planeerimiskomisjonis on olemas vabatahtliku tegevuse rakuke, mis on “tema liides vabatahtliku sektoriga.” Komisjon otsustas nüüd “moodustada nõuanderühmad…, mis koosnevad riigi eri osadest pärit inimestest, kes teavad, mis riigis sünnib ja kes oskavad soovitada, mida on vaja muuta ja kuidas”, väidab planeerimiskomisjoni liige pr Sayeeda Hameed (2).

3.1.5

Kongressipartei on kodanikuühiskonda alati toetanud ja kongressipartei juhitud koalitsioonivalitsus New Dehlis peab selle tegevust tõenäoliselt olulisemaks kui tema eelkäija. Peagi pärast uue valitsuse moodustamist korraldas see konsultatsioone kodanikuühendustega, et näha nende reaktsiooni oma ühisele miinimumprogrammile (CMP). Ta moodustas riikliku nõuandekogu (NAC) eesotsas kongressipartei juhi Sonia Gandhiga, mida tuleks käsitleda selle teabe valguses. Kongressipartei juhtiv liige, keda seostati NACi loomisega, märkis, et see “oleks ühendatud progressiivse liidu (UPA) valitsuse liides kodanikuühiskonnaga; see toob planeerimisse värske mõtlemisviisi, mida muidu valitsusega ei seostata”. (3) NAC, mille 12 liiget määras peaminister Manmohan Singh, hakkab andma talle nõu, kuidas tuleks liidu ühist miinimumprogrammi rakendada. Kui valitsuse nõunikud on sageli erru läinud ametnikud või diplomaadid, siis pool NACi liikmetest on praktilise kogemusega töötajad valitsusvälisest sektorist (4). Sonia Gandhi sooviks esialgu seada esikohale põllumajanduse, hariduse, tervishoiu ja tööhõive.

3.2.1

Kodanikuühiskond ELis, kus on arvukalt kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil tegutsevaid organisatsioone, on sama dünaamiline kui Indias. Kuid viimasega võrreldes on tal üks oluline eelis: Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonnal on omaenda “tipporgan”, kui kasutada India kõnepruuki, — Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) Brüsselis. Pealegi on EMSK nende institutsioonide oluline osa, mis loodi 1957. aasta Rooma lepinguga, millega moodustati kuuest riigist koosnev Euroopa Majandusühendus, millest on nüüd saanud 25 riigist koosnev Euroopa Liit (6). EMSK koosneb praegu 317 liikmest, kes on pärit 25 liikmesriigist. Liikmed määrab liikmesriikide ettepanekul Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu. Liikmed kuuluvad ühte kolmest rühmast: tööandjad, töötajad ja mitmesugused muud huvirühmad. Vastavalt Rooma lepingule kuuluvad kolmandasse rühma talupidajad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, käsitööndus, vabakutselised, ühistud, tarbijaorganisatsioonid, keskkonnakaitserühmad, pereliidud, naisorganisatsioonid, teadlased ja õpetajad, valitsusevälised organisatsioonid (NGOd) jne.

3.2.2

EMSK on nõuandva pädevusega mittepoliitiline nõuandeorgan. Tema ülesandeks on teavitada otsuste tegemise eest vastutavaid ELi institutsioone oma liikmete seisukohtadest. 14 poliitikavaldkonnas võib Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjon võtta vastu otsuse alles pärast konsulteerimist EMSKga. Need valdkonnad on: põllumajandus; inimeste ja teenuste vaba liikumine; sotsiaalpoliitika, haridus, kutseõpe ja noorsugu; rahvatervis; tarbijakaitse; tööstuspoliitika; teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning keskkond. Nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament võivad, kui nad seda vajalikuks peavad, EMSKga konsulteerida ka teistes küsimustes. EMSK omalt poolt võib avaldada arvamust teemadel, mida peab oluliseks; siit ka käesolev “omaalgatuslik arvamus” ELi-India suhete kohta.

3.2.3

EMSK roll kodanikuühiskonnaga dialoogi soodustajana ulatub üle 25-liikmelise Euroopa piiride. Komitee võtab aktiivselt osa käimasolevast dialoogist Vahemereriikidega ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidega, kellega EL on seotud Cotonu konventsiooni kaudu. Samuti osaleb ta dialoogis Ladina-Ameerika riikide kodanikuühiskonnaga, kaasa arvatud Mercosuri (Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu) riigid ja lõpuks, kuid mitte sugugi vähem olulisena, Indiaga — India-ELi ümarlaua abil — ja Hiinaga.

4.1

Täielik ülevaade nii ELis kui Indias toimuvatest dramaatilistest muutustest võtaks enda alla mitusada lehekülge. Käesolev aruanne keskendub peamistele arengutele, mis võimaldavad EMSK-l tõhusamalt kaasa aidata ELi-India suhete tugevdamisele. ELi seisukohast on olulisimateks arenguteks tema laienemine 25 liikmeriigini, meede luua laiem Euroopa naaberriikide poliitika (ENP) abil ja “Lissaboni strateegia” rakendamine, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu Lissabonis märtsis 2000. Kõnealune strateegia, mis asetab põhirõhu jätkusuutlikule arengule, taotleb muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks. Veel üks keskse tähtsusega areng on olnud kokkulepe Euroopa põhiseaduse lepingu suhtes, mis praegu ootab ratifitseerimist 25 liikmesriigi poolt.

4.2

ELi laienemine 1. mail 2004 muutis dramaatiliselt nii Euroopa poliitilist kui majanduslikku maastikku. Laienemise poliitilised tagajärjed on majanduslikest tõenäoliselt olulisemad juba üksnes seetõttu, et kümne uue liikmesriigi majanduste integreerimine algas kaugelt enne nende ametlikku liitumist ELiga 1. mail 2004. Laienemine suurendas ELi rahvaarvu 380 miljonilt 455 miljonini, nii et nüüd moodustab see 7,3 % maailma rahvastikust. Laienemine suurendas ELi sisemajanduse kogutoodangu (SKT) 9,3 triljonilt eurolt 9,7 triljoni euroni, suurendades seega ELi osa maailma SKTs 28,7 protsendile. Laienemine tõi siiski kaasa languse sisemajanduse kogutoodangus inimese kohta 21 000 euroni (varem 24 100 eurot) ja languse tema kaubavahetuses kolmandate riikidega 1,8 triljoni euroni (varem 2 triljonit eurot). Viimase arengu põhjuseks on asjaolu, et 15-liikmelise Euroopa Liidu ja 10 kandidaatriigi vaheline kaubandus on nüüd osa 25-liikmelise ELi sisekaubandusest.

4.3

Laienemisega avardusid ELi piirid. EL hakkas siiski juba enne laienemist looma uusi poliitikaid eesmärgiga rajada “sõprade ring”. Sellega seoses lõi ta Euroopa naaberriikide poliitika (ENP), mis hõlmab kuut Ida-Euroopa riiki (Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene) ja üheksat Vahemere lõunapiirkonna riiki — Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Süüria ja Tuneesia — ning Palestiina omavalitsust. ENP eesmärk, nagu Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas aprillis 2004, on “jagada laienenud ELi hüvesid naaberriikidega, et aidata kaasa Euroopa Liidu ja tema naabrite stabiilsuse, turvalisuse ning jõukuse suurenemisele”. (7) Nõukogu sõnul tähendab ENP “märkimisväärset majanduslikku integratsiooni ja poliitilise koostöö süvenemist eesmärgiga vältida uute eraldusjoonte kujunemist laienenud ELi ja tema naabrite vahel”.

4.4

India puhul oli keskse tähtsusega arenguks maikuus toimunud üldvalimiste suuresti ootamatu tulemus, mille tulemusena BJP juhitud koalitsiooni eesotsas peaminister Atal Behari Vajpayee'ga vahetas välja kongressipartei juhitud koalitsioon eesotsas peaminister Manmohan Singh'iga. Suur osavõtuprotsent üldvalimistest, edukas elektrooniliste hääletusmasinate kasutamine kogu riigis ja võimu sujuv üleminek New Dehlis vaatamata valimistulemustest põhjustatud poliitilisele murrangule õigustasid India pretendeerimist maailma suurima demokraatliku riigi tiitlile.

4.5

Kongressipartei üllatusvõit põhjustas spekulatsioone, et ükski kongressipartei juhitud koalitsioon kas ei saa püsida või on oma “väliste” toetajate, eelkõige kommunistliku partei mõjutusel sunnitud reformidele tagasikäiku andma. Tuleb siiski meeles pidada, et kõnealused reformid, sealhulgas impordikontrollide likvideerimine ja kapitaliturgude avamine, käivitas kongressipartei valitsus 1991. aastal ning et selle peaarhitektideks olid praegune uus peaminister Manmohan Singh ja praegune uus rahandusminister Palaniappan Chidambaram. Viimane näeb ennast kongressipartei juhitud koalitsioonis “investeeringute ministrina”. Teisisõnu teevad temaga koostööd äri- ja rahandusringkondi esindavad kodanikuühendused, näiteks need, mis on esindatud ELi-India ümarlauas, et arendada riigi teadmistepõhiseid majandussektoreid.

4.6

Siiski soovib India valitsus, et tema majandusstrateegial oleks “inimlik nägu”, likvideerimaks umbes 300 miljoni India elaniku vaesus, kes peavad hakkama saama vähem kui 0,75 euroga (1 dollar) päevas. Sellest ka tema püüded saavutada 7–8 %-line aastane kasvumäär, aidata talupidajaid, suurendada naiste õigusi ja võimalusi ning kulutusi tervishoiule ja haridusele.

4.7

India kodanikuühiskonna ees seisvad väljakutsed annaksid Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse teha vastastikku kasulikku koostööd India vastavate organisatsioonidega. Seda saaks esialgu teha ELi-India ümarlaua kaudu, kuid üsna kiiresti saaksid liituda näiteks organisatsioonid, kellega ümarlaua Euroopa ja India liikmetel on tihedad sidemed, samuti teised maaelu arendamise, tervishoiu ja hariduse alaste teadmiste ja kogemustega EMSK liikmed. Selline praktiline koostöö Euroopa ja India kodanikuühiskonna vahel tagaks selle, et ümarlaua soovitused iga-aastasele ELi-India tippkohtumisele oleksid teostatavad, kuna põhineksid kogemusel.

5.1

Kaardistamaks eelseisvat teed, peame esmalt vaatama seda, kust me oleme tulnud. Seetõttu peavad kodanikuühiskonna tõhustatud dialoogi lähtepunktiks olema sellise dialoogi pidamiseks praegu juba olemasolevad institutsioonilised mehhanismid ja nende senised saavutused. EMSK jaoks tähendab see ELi-India ümarlaua senise töö hindamist ja kokkuleppele jõudmist selles, kuidas kõige paremini kaasa aidata tema eesmärkide saavutamisele, arvestades alati muid asjassepuutuvaid arenguid nagu näiteks Haagi tippkohtumise otsus edendada koostööd mitte üksnes kodanikuühiskondade, vaid ka poliitiliste parteide, ametiühingute, tööandjate organisatsioonide ja ülikoolide vahel.

5.2

Ümarlaua kohtumistel alates tema loomisest 2001. aastal arutatud teemadele on siinkohal viidatud selleks, et demonstreerida ümarlaua usaldusväärsust esmatähtsa partnerina ühise tegevuskava väljatöötamisel. Mõningase ettekujutuse ümarlaua töö järjepidevusest, arutlusel olnud teemade ulatusest ja usalduslikust õhkkonnast, milles need arutelud toimusid, saab, kui vaadata viimaste kohtumiste tulemusi.

5.3

Nii esitas ümarlaud oma Roomas toimunud kuuendal kohtumisel rea soovitusi, alates algatustest toetada ettevõtete sotsiaalset vastutust (CSR) ja spetsiaalselt toetada VKEsid kuni India teadustöötajate ajutist ELi sisest liikumist reguleerivate õigusnormide ratsionaliseerimiseni ja komplekssete tööstusstruktuuride ehk nn. tööstusklastrite toetamiseni ELi poolt mõnes valitud ekspordipotentsiaali omavas ning arengut edendavas sektoris. Samas määras ümarlaud kaks raportööri, kes hindavad, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonide vaatenurki saaks paremini integreerida kaubanduse ja säästva arengu edendamisse.

5.4

Seda teemat arutati ümarlaua seitsmendal kohtumisel, mis toimus juunis 2004 Srinagaris. Seal otsustati, et säästva arengu suhtes ühise arusaama süvendamiseks peaksid India ja ELi praktilised näited olema aluseks lõplikule aruandele, mis esitatakse ümarlaua üheksandale kohtumisele. Srinagari kohtumisel arutati ümarlaua EMSK ja India delegaatide ettekande alusel ka India-ELi koostööd turismi arendamisel. Ümarlaud oli nõus, et kodanikuühendustel on oluline roll säästva turismi edendamisel, mis soodustab majandus- ja sotsiaalset arengut ning toob kasu elanikkonnale tervikuna.

5.5

Rooma, Srinagari ja Londoni kohtumistel arutati kodanikuühiskonna internetifoorumi loomist, mida soovitati märtsis 2003 toimunud Bangalore kohtumisel. Kohtumistel rõhutati foorumi potentsiaali pidevalt toimiva arutelufoorumina ümarlaua India ja Euroopa liikmete vahel ning üldiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise dialoogi parandamiseks.

5.6

Rooma kohtumisel vaadati ka üle ümarlaua senised peamised saavutused. Jõuti seisukohale, et nende saavutuste hindamist ei saa piirata ellurakendatud soovituste arvulise analüüsiga, kusjuures üks põhjus on selles, et paljud kõnealustest soovitustest ei ole ELi ja India kodanikuühiskonna rakenduspädevuses. Oluline on, et ümarlaud on tegelikult vastu võtnud soovitusi ja ühiskäsitlusi mitmesugustel teemadel, sealhulgas sellistel teemadel, mida võib pidada tundlikeks või isegi vastuolulisteks. Ta on ka rõhutanud koostöö teatud vorme, näiteks internetifoorumi loomist, korraldanud oma kaks korda aastas toimuvatel kohtumistel kodanikuühenduste kuulamist ning soodustanud ad hoc EMSK-India koostööd nagu näiteks India delegatsiooni poolt EMSKle osutatud abi tema töös üldise soodustuste süsteemi alal.

5.7

Arvestades, et 60 — 70 % töötavast elanikkonnast töötab kas ametlikult või mitteametlikult põllumajanduses, on India-ELi ümarlauas peetavaid arutelusid talupidamise ja maaelu arengu probleemide üle takistanud talupidajate esindamatus ümarlaua India delegatsioonis.

5.8

Ümarlaud käsitles tööandjate ja töötajate vaheliste suhete ning sotsiaalse dialoogi mehhanisme Euroopa Liidus. Ta pööras tähelepanu ELis kehtivatele tavadele sotsiaalse dialoogi partnerite osas, selle dialoogi partnerite määramise ja esindatavusega seotud küsimustele ning kõnealuseks dialoogiks kasutatavatele erinevatele foorumitele. Ümarlauas teostati India tööandjate ja töötajate hetkeolukorra analüüs, muuhulgas hõlmas kõnealune analüüs ametiühingute ja kollektiivläbirääkimiste struktuuri ja koosseisu, tööõiguse reformimist ning India suhtumist ettepanekutesse töönormide sidumiseks rahvusvahelise kaubandusega. Sellega seoses konstateeriti, et India töötajad töötavad suures enamikus niinimetatud mitteametlikus sektoris (VKE-d, mikroettevõtted, ajutised töösuhted) ning et on vaja teha jõupingutusi töötajate olukorra parandamiseks. Lisaks nõuti püüdluste suurendamist ILO töönormialaste põhikonventsioonide ratifitseerimiseks ning nende normide seadustamiseks ja elluviimiseks.

6.1

Aeg on küps 25-liikmelise ELi ja India organiseeritud kodanikuühiskondade vahelise koostöö eksponentsiaalseks kasvuks. ELi-India tippkohtumisel juba tunnistati ümarlaua töö tähtsust. India valitsus on vastu võtnud rea otsuseid eesmärgiga tugevdada koostööd India kodanikuühiskonnaga. Euroopa Komisjon kutsus oma 16. juuni teatises ümarlauda üles olema täielikult integreeritud institutsioonide raamistikku ning tegi ettepaneku kutsuda selle kaks kaasesimeest osalema India-EL tippkohtumistel.

6.2

India valitsus märkis oma esialgses vastuses 16. juuni teatisele, et vaatamata püüdlustele “ametlikul tasandil pidada sammu Indias ja ELis toimuvate muutustega … on jätkuvalt vaja edasi arendada kontakte teistel tasanditel, sealhulgas meie vastavate kodanikuühiskondade vahel.”

6.3

Vältimatult kerkib küsimus, kuidas saab ümarlaud olla tõhusam otsuste kujundamise ja tegemise protsessis, eriti kuna tal on haruldane eelisõigus pääseda juurde kõrgeimatele poliitilistele ametivõimudele, so India peaministrile ja ELi roteeriva eesistujariigi peaministrile nende iga-aastasel tippkohtumisel. Käesoleva omaalgatusliku arvamuse 2. osas “Panus India-ELi strateegilisse partnerlusse” on näidatud, kuidas ümarlaud saab tõhusalt kaasa aidata strateegilise partnerluse ühise tegevuskava ettevalmistamisele. See tegevus kestab üksnes kuuenda India-ELi tippkohtumiseni 2005. aasta teisel poolel, millelt oodatakse selle kava kinnitamist.

6.4

Paljud ümaralaua soovitused India-ELi tippkohtumistele puudutavad keskmise tähtajaga või pikaajalisi kohustusi. Kogemus näitab, et on otstarbekas, et ümarlaua soovitused tippkohtumisele hõlmaksid ka projekte, mida Euroopa ja India kodanikuühiskonna organisatsioonid ühiselt ellu viivad. Poliitiline toetus lihtsustaks vajaliku rahastamise tagamist ja võimaldaks India ja Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonnal teha koostööd suure hulga erinevate projektide raames (8).

6.5

Kui soovitakse, et ümarlaud oleks tõhus otsuste ettevalmistamsel ja vastuvõtmisel, peab tema tegevuskava sisaldama ametlikul tasandil arutusel olevaid teemasid nagu näiteks need, mis seonduvad WTO-ga ja Doha kaubandusläbirääkimiste arengule pühendatud vooruga. Ümarlaud saaks samuti suurendada oma tõhusust, tehes koostööd ELi-India äritippkohtumisega, mille korraldavad kaks tema liiget, kes kuuluvad vastavalt India Kaubandus- ja Tööstuskodade Liitu (FICCI) ja India Tööstuskeskliitu (CII). Ta peaks ka paluma end seostada Euroopa Komisjoni poolt ette pandud ettevõtete juhtide ümarlauaga.

6.6

Kuna ümarlaua liikmete hulka kuulub akadeemilise maailma esindajaid, saaks ta aidata kaasa Euroopa Komisjoni poolt 2005. aastal käivitatud 33 miljoni euro suuruse Indiale määratud stipendiumiprogrammi edule. EMSK ise võiks laiendada omaenda Indiasse puutuvaid algatusi, näiteks komitee varasemat otsust paluda ümarlaua India kaasesimehel osaleda oma Cancuni-järgsel WTOd käsitleval seminaril.

6.7

Asjaolu, et ametiisikute ja juhtivate äriringkondade vahelised sidekanalid majandusküsimustes mitmekordistuvad, ei tähenda seda, et ümarlaud peaks oma aruteludel nende teemadega piirduma. Otse vastupidi. Kuid selle asemel, et keskenduda üksnes nende puhtalt majanduslikele aspektidele, peaks ta käsitlema nende mittemajanduslikke ja eelkõige sotsiaalseid mõjusid. Jätkusuutliku arengu osas otsustas ümarlaud Srinagaris teha järgmist: ta käsitleb seda kontseptsiooni mitte üksnes arengustrateegia majanduslikest aspektidest lähtudes, vaid vaatleb ka sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud aspekte. Allhanked on veel üks teema, mida nii käsitletakse. ELis allhangetega seoses esile kerkinud küsimused erinevad suuresti Indias tõstatunutest, kuid midagi on neil siiski ühist: mõlemal juhul on sotsiaalsed probleemid kõige raskemini lahendatavad. Teisisõnu on ümarlaud võimeline terviklikku lähenemisviisi rakendades tagama võrdväärse kaalu andmist peamiselt majanduslikeks teemadeks peetavate küsimuste mittemajanduslikele aspektidele.

6.8

Kõnealune fookusenihe võimaldab ümarlaual korraldada ELi-India sotsiaalkonverentse, mis täiendaks äri- ja poliitilisi tippkohtumisi. Selliste konverentside teemasid võib valida nende hulgast, mida ümarlaud on juba arutanud nagu näiteks sooline võrdõiguslikkus. Lisaks võiks käsitleda teemasid nagu näiteks allhangete ja väljarände sotsiaalsed mõjud. Selliste konverentside tähtsust nii Euroopa kui India ühiskonna tasakaalustatud arengu seisukohalt on raske üle hinnata.

6.9

Ümarlaud peaks käsitlema kultuuriteemasid keskendatumalt. Ta saab kindlasti aidata kaasa India-ELi kultuurisuhteid käsitleva ühisdeklaratsiooni elluviimisele. Kuid ümarlaud võiks vaadelda soovitust tsivilisatsioonide, religioonide ja kultuuride dialoogiks, mille Aasia kodanikuühiskonna esindajad esitasid Aasia-Euroopa kohtumisele (mida tuntakse rohkem ASEMi tippkohtumisena), kui nad kohtusid Barcelonas juunis 2004 (9). ASEMi juhid on juba alustanud tsivilisatsioonide dialoogi, kus osalesid ELi riigipead ja valitsusjuhid, kuid mitte India, sest India ei ole ASEMi liige. Oma vastuses komisjoni teatisele ilmutas India oma valmisolekut astuda ELiga dialoogi probleemide osas, mida tekitavad usuline ekstremism ja fundamentalism.

6.10

Edu saavutamiseks nendes ettevõtmistes peab ümarlaud jõudma palju enamate kodanikuühendusteni, kui neid füüsiliselt mahub tema kohtumistele. Kuid tal on selleks juba olemas suurepärane vahend — tema loodud internetifoorum. Avades foorumi teistele kodanikuühendustele ELis ja Indias, saab ümarlaud nad aruteludesse kaasata. Kuna selliseid ühendusi on väga palju, saab juurdepääsu esialgu piirata ümarlaua liikmetele teadaolevate ühendustega. Täienduseks sellisele küberruumi vahendusel toimuvale arvamustevahetusele jätkab ümarlaud kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide kutsumist oma korralistele koosolekutele.

6.11

Internetifoorum tagab ka valmis sidekanali ümarlaua liikmetele nende kaks korda aastas toimuvate koosolekute vahepeal, arvestades, et India liikmed asuvad laiali üle kogu riigi. Ettekannete projektid saab foorumisse üles panna, et liikmed esitaksid oma märkused nende kohta enne koosolekut. Koosolekutel toimuvad arutelud oleksid selle tulemusena palju viljakamad ja soovitused ELi-India tippkohtumisele keskendatumad. Liikmed saavad üksteist teavitada oma tegevustest, mis võimaldab neil üksteist vähemalt professionaalsel tasandil paremini tundma õppida. Ja sedamööda, kuidas foorumil osalevate Euroopa ja India ühenduste arv kasvab, saavad ühiste huvidega ühendused kasutada seda tihedama koostöö alustamiseks, alates kogemuste jagamisest kuni ühisprojektide väljatöötamiseni.

6.12

Lisaks on ümarlaud ulatuslikult arutanud veel kahte teemat: meedia roll kodanikuühiskonna tugevdamisel ja kultuurikoostöö. Seetõttu saab ta aidata kaasa 1) liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni püüdlustele suurendada ELi tuntust Indias, eriti kodanikuühenduste seas, ja 2) konkreetse kultuurikoostöö peatüki väljatöötamisele strateegilise partnerluse tegevuskavas India-ELi 8. novembri 2004 kultuurikoostöö ühisavalduse alusel.

7.1

EL ja India on oma koostöö avardamise ja süvendamise suhtes otsusekindlamad kui kunagi. Viimaseks tõendiks sellest on kiirus, millega Euroopa Komisjon ja India diplomaatiline esindus ELi juures on alustanud tööd India-ELi strateegilise partnerluse tegevuskavaga. Mõlemad soovivad, et nende vastavad kodanikuühiskonnad annaksid sellesse protsessi oma panuse. EMSK juba aitab tuua Euroopa ja India kodanikuühiskondi kokku oma aktiivse osaluse kaudu India-ELi ümarlauas, oma finantsabiga India-ELi internetifoorumile ja oma kutsetega ümarlaua India kaasesimehele N. N. Vohrale osaleda India-ELi suhetega seostatud tegevustes.

7.2

Olles heaks kiitnud Euroopa Komisjoni teatise India-ELi strateegilise partnerluse kohta, peab EMSK nüüd aktiivselt kaasa aitama tegevuskava väljatöötamisele. Ümarlaua Londoni kohtumisel kohustuti “esitama ettepanekuid Euroopa institutsioonidele ja India valitsusele valdkondades, kus kodanikuühiskond saab jätkusuutlikku arengut soodustades ja üleilmastumist juhtides eelkõige ÜRO millenniumi tippkohtumisel uueks aastatuhandeks vastu võetud arengueesmärkide saavutamise osas tekitada reaalset lisaväärtust.”

7.3

India valitsus tervitas ELi laienemist. Pärast 8. novembri 2004 Haagi tippkohtumist avaldatud ühises pressiteates kinnitas India oma seisukohta, et “ELi süvendamine ja laiendamine peaks kaasa aitama meie suhete edasisele tugevdamisele.” EMSK peab seetõttu Euroopa kodanikuühiskonda esindava nõuandva organina tagama, et 25-liikmeline Euroopa Liit on ümarlauas piisavalt esindatud ning tõstma India-ELi suhete kaalu omaenda tegevustes. India-ELi ümarlaud võib seega muutuda mudeliks EMSK suhetele maailma teiste arenguriikide ning –piirkondadega.