[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 1.12.2005 KOM(2005) 629 lõplik VALGE RAAMAT Finantsteenuste poliitika (2005-2010) {SEC(2005) 1574} SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE: SISSEJUHATUS/EESMÄRGID/JUHTMÕTE 4 1. FINANTSTEENUSTE DÜNAAMILINE KONSOLIDEERIMINE 5 2. PAREM ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 5 2.1. Avatud ja läbipaistev konsulteerimine 5 2.2. Mõju hindamine 6 2.3. Rakendamine ja jõustamine 6 2.4. Järelhindamine 7 2.5. Lihtsustamine, kodifitseerimine ja täpsustamine 7 2.6. Finantsteenuste kasutajad: osalus, teavitamine ja õiguskaitse 8 2.7. Koostöö tugevdamine muude poliitikavaldkondadega 9 3. EÜ SOBILIKE REGULEERIVATE JA JÄRELEVALVESTRUKTUURIDE TAGAMINE 9 3.1. Lamfalussy protsessi toimima panemine 9 3.2. Järelevalvealased väljakutsed 10 3.2.1 Päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalveametnike ülesannete ja vastusalade täpsustamine 10 3.2.2 Järelevalveametnike ülesannete ja vastutuse delegeerimise uurimine 11 3.2.3 Mõned praktilised vahendid järelevalve tõhususe täiustamiseks 11 3.2.4 Üle-euroopalise järelevalvetava kujundamine 11 4. KÄIMASOLEV JA EDASPIDINE SEADUSANDLIK TEGEVUS (2005–2010) 12 4.1. Käimasolevad projektid 12 4.1.1. Jaepangandus 12 4.1.2. Projekt Solvency II 12 4.1.3. Oluliste osaluste läbivaatamine 12 4.1.4. Kliiring ja arveldus 13 4.2. Analüüsimine 13 4.2.1. Piiriülese konsolideerimise põhjendamatute tõkete kõrvaldamine 13 4.2.2. E-raha direktiiv 13 4.2.3. Kindlustuse tagamise kavad 13 4.2.4. Haagi väärtpaberikonventsioon 13 4.2.5. Mittesiduvad õigusaktid 13 4.3. Valdkonnad, kus praegu ei kavandata uusi õigusakte 14 4.4. Edaspidised algatused 14 4.4.1. Investeerimisfondid 14 4.4.2. Jaefinantsteenused: pangakontod ja krediidi vahendajad 15 5. VÄLISMÕÕDE 15 6. JÄRELEVALVE 16 Lühikokkuvõte Käesolevas dokumendis esitatakse Euroopa Komisjoni finantsteenuste poliitika prioriteedid kuni 2010. aastani. Lisatud on ülevaade konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest (I lisa). Avalik arutelu rohelise raamatu[1] üle on osutanud kõnealuste prioriteetide laialdasele toetamisele. Valges raamatus on arvestatud ka 18. juuli 2005. aasta seisukohtade vahetamise tulemusi[2] ja samaaegseid algatusi, nagu finantsteenuste komitee finantsintegratsiooni aruanne,[3] majandus- ja rahandusministrite nõukogu 11. oktoobri 2005. aasta kohtumise järeldused ning Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomitee aruanne ELi finantsturgude integratsiooni praeguse olukorra kohta.[4] Käesolevat dokumenti täiendab asjakohane mõjuhinnang (vt II lisa). Komisjoni finantsteenuste poliitika eesmärgid järgmisel viiel aastal on järgmised: tagada dünaamiline konsolideerimine ELi integreeritud, avatud, osalust soosiva, konkurentsivõimelise ja majanduslikult tõhusa finantsturu suunas; kaotada olulised majanduslikud tõkked, et võimaldada finantsteenuste osutamist ja kapitali vaba ringlust kogu ELis madalaimate kuludega, kasutades selleks tõhusaid usaldatavusnormatiive ja tegevuseeskirju, mis tagavad finantsstabiilsuse, tarbijahüvede ja tarbijakaitse kõrge taseme; rakendada, jõustada ja pidevalt hinnata olemasolevat õigusraamistikku ja edaspidiste algatuste puhul järgida rangelt parema õigusliku reguleerimise tegevuskava; tõhustada järelevalvealast koostööd ja ühtlustamist ELis, süvendada finantssuhteid teiste ülemaailmsete finantsturgudega ja tugevdada Euroopa mõju kogu maailmas. | - Dünaamiline konsolideerimine on komisjoni rakendatava ning praktilise, ambitsioonika ja sidusrühmade arvamusi peegeldava lähenemisviisi juhtmõte. FINANTSTEENUSTE VALGE RAAMAT AASTATEKS 2005–2010 1. FINANTSTEENUSTE DÜNAAMILINE KONSOLIDEERIMINE FINANTSTURUD ON TÄNAPÄEVASE MAJANDUSE TOIMIMISE ÜKS ALUSTALASID. MIDA INTEGREERITUMAD ON TURUD, SEDA TÕHUSAMALT JAOTATAKSE MAJANDUSRESSURSSE JA SEDA PAREMAD ON MAJANDUSTULEMUSED PIKAS PERSPEKTIIVIS. FINANTSTEENUSTE ÜHTSE TURU VÄLJAKUJUNDAMINE ON SEEGA OLULINE OSA LISSABONI STRATEEGIA KOHASEST MAJANDUSREFORMIST [5] ja keskse tähtsusega ELi konkurentsivõime jaoks ülemaailmsel tasandil. Euroopa finantsturu integreerimist on edendatud finantsteenuste tegevuskavaga aastateks 1995–2005. Selle põhimõtted on osutunud hästi toimivateks: finantssektori tulemused on paranenud; kasvanud on likviidsuse tase ja konkurentsivõime, kasumlikkus on kindlam ja finantsstabiilsus tugevam, hoolimata ülemaailmsetest probleemidest. Finantsteenuste tegevuskavast tulenevate meetmete järkjärgulise rakendamisega järgnevatel aastatel paranevad ka nimetatud tulemused. Jõupingutusi tuleb kindlasti jätkata. ELi finantsteenuste sektoril on majanduse ja tööhõive kasvu soodustav suur kasutamata potentsiaal. Kiiresti on vaja tõsta üle-euroopaliste pikaajaliste säästutoodete turgude tõhusust. Pensionide suur puudujääk, mis on ELi peamine struktuurist tulenev väljakutse majandusele, vajab rahastamist. Jaekaubanduse siseturg ei ole veel kaugeltki valmis. Uute ja uuenduslike ettevõtete ning majanduskasvu edendamiseks on vaja paremini toimivat riskikapitaliturgu.[6] Arengu konsolideerimine, pooleliolevate meetmete lõpuleviimine, järelevalvealase koostöö ja ühtlustamise tõhustamine ning oluliste majanduslike tõkete kaotamine on komisjoni järgneva viie aasta tegevuskava nurgakivid. 2. PAREM ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Komisjon hakkab oma tegevuskava välja töötama kõige avatumal, läbipaistvamal ja tõenditel põhineval viisil, kasutades nii avatud konsulteerimist kui ka mõju hindamist, et tagada selliste usaldusväärsete eeskirjade koostamine, mis annaksid lisaväärtuse ELi finantsteenuste sektorile ja tarbijatele. 2.1. Avatud ja läbipaistev konsulteerimine Avatud konsulteerimised (sealhulgas sidusrühmadega) on keskse tähtsusega ja need tuleb korraldada enne, kui peetakse vajalikuks koostada uus õigusakt. Komisjon jätkab konsulteerimiste käigus saadud vastuste, praktiliste kokkuvõtete ja tagasisidearvamuste avaldamist. 2.2. Mõju hindamine Komisjoni iga uue ettepanekuga kaasneb mõju hindamine. Selle raames määratakse kindlaks valdkonna ulatus ja kõige sobivam lahendus. Mõju hindamisel keskendutakse kuludele ja tuludele seoses laiaulatuslike majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste mõõtmetega ning vajadusel finantsstabiilsusele, turgude nõuetekohasele toimimisele ja tarbijakaitsele avalduvale mõjule. Võimalusel tuleks mõju hindamise metoodikat enne avaldamist asjaomaste sidusrühmadega arutada. Komisjon hindab juhtumipõhiselt seda, kas on vaja hinnata ka tehniliseks rakendamiseks (teine aste) kasutatavate meetmete mõju. Komisjon eeldab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kinni oma kohustustest täiustada ühenduse õigusaktide kvaliteeti ja koostavad mõjuhinnangud, kui nad esitavad sisulisi muudatusi komisjoni ettepanekutesse.[7] Siiamaani ei ole niisuguseid mõjuhinnanguid tehtud ja see on parema õigusliku reguleerimise ahela nõrk lüli.[8] 2.3. Rakendamine ja jõustamine Kahjuks ei ole liikmesriigid pidanud kinni ühenduse õiguse ülevõtmise tähtajast.[9] Liikmesriigid peavad üles näitama tegelikku kavatsust ja tagama nõuetekohase rakendamise tähtajaks. Jõustamismehhanisme tuleb tugevdada ja siduda liikmesriikide tasemel. Jagatud vastutus on oluline väljakutse EL25 jaoks ja edaspidised laienemised seisavad veel ees. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et jälgida edusamme, tagada korrektne rakendamine ja vältida tarbetute reguleerivate täienduste lisamist õigusaktidele (nn ülelihvimine). Komisjon ajakohastab korrapäraselt sidussüsteemis finantsteenuste tegevuskava ülevõtmise maatriksit ja lisab hüperlingid liikmesriikide rakendusaktidele. Ülevõtmise üldolukorda kajastatakse ka finantsteenuste iga-aastases arenguaruandes.[10] Ülevõtmise küsimust arutavad seminarid liikmesriikide ja Euroopa seadusandjatega on foorumid EÜ õigusaktide teatavate sätete rakendamise alal konsensuse saavutamiseks ja võimalike probleemide ennetavaks kõrvaldamiseks. Komisjon avaldab kokkuvõtteid ülevõtmise alastest seminaridest ja vajadusel täiendavaid tõlgendamissuuniseid. Need praktilised sammud aitavad kaasa tõhusale järelevalvele. Väära rakendamise korral algatab komisjon kiiresti rikkumismenetluse. Sidusrühmad on rõhutanud vajadust piisava ülevõtmisaja järele. Komisjon on sellega nõus. Kuid teise astme meetmete arengut silmas pidades peaks ülevõtmine nii õigusloome kui ka tehnilise rakendamise tasandil (esimene ja teine aste) toimuma võimalusel paralleelselt. 2.4. Järelhindamine Põhiküsimus seisneb selles, kas eeskirjadega on võimalik eesmärke saavutada. Komisjon jälgib igal aastal finantsintegratsiooni seisu finantsintegratsiooni jälgimise aruandes.[11] Institutsioonidevaheline järelevalverühm[12] aitab hinnata Lamfalussy protsessi finantsteenuste kõikides sektorites.[13] Finantsteenuste tegevuskava ja kõikide uute seadusandlike meetmete järelhindamine on komisjoni jaoks järgneva viie aasta jooksul esmatähtis ülesanne. 2009. aastaks soovib komisjon lõpetada kõikide finantsteenuste tegevuskavast tulenevate meetmete[14] täieliku majandusliku ja õigusliku hindamise. Aastatel 2007–2008 algatatakse uurimus.[15] Peamiste meetmete hindamine toimub umbes neli aastat pärast iga meetme rakendamise tähtaega. Kui hoolika hindamise ja analüüsimise tulemusel ilmneb aja jooksul, et teatavad õigusaktid ei ole toiminud, siis need muudetakse või tunnistatakse kehtetuks seadusandliku menetluse käigus.[16] 2.5. Lihtsustamine, kodifitseerimine ja täpsustamine Finantsteenuseid käsitlevad ühenduse ja liikmesriikide rakendusaktid peavad toimima ühe järjepideva õigusnormide kogumina. Kuigi komisjon on püüdnud hoida finantsteenuste tegevuskavast tulenevaid õigusakte võimalikult lihtsate ja järjepidevatena, on siiski arenguruumi. Seepärast korraldab komisjon sektorisiseseid ja sektoriüleseid järjepidevuskontrolle, uurides asjakohaseid õigusakte, et tagada mõistete ja mõju ühtsus. Õigusliku järjepidevuse uurimine kätkeb kindlasti liikmesriikide valitud lähenemisviiside uurimist, et mõista paremini ühenduse õiguse tegelikku rakendamist ja tagada turgudele vajalik õiguslik järjepidevus. Selle ülesande lähtepunktiks on loomulikult ühenduse õigus, kuid tähelepanu tuleb pöörata vahetult selle ülevõtmisele ja kohaldamisele riigi tasandil. Komisjoni tegevus mitmeaastaste algatuste raames algab järgmiste praktiliste sammudega: - Lihtne juurdepääs ühenduse õigusele tagatakse ühenduse asjakohaste õigusaktide koondamisega Internetis[17] sellises vormis, mis sobib nii spetsialistidele kui ka üldsusele; - Esimene sektorisisene järjepidevuse kontroll korraldatakse väärtpaberite puhul. Luuakse spetsialistide ja turuekspertide rühm, kes hakkab abistama komisjoni peamiste probleemide analüüsimisel. Sellega seonduva ülesande on juba võtnud komisjoni õiguskindluse töörühm, kes tegeleb väärtpaberitega seotud õiguste ja üleandmiste piiriüleste küsimustega. - Praegune mitmekesisus ja kasutajale pakutav teabekogus võib ajada segadusse nii kasutaja kui ka teenuse pakkuja. 2008. aastal korraldatakse laiaulatuslik uurimus, et kontrollida EÜ eeskirjades sisalduvate teabenõuete asjakohasust ja nende võimalikku ebaühtlust ; - See küsimus on eriti terav ühiste investeerimisfondide puhul. Nende suhtes kehtivad sektorisisesed ja –ülesed eeskirjad koos teatavate kohalike turundustavadega. Asjaomasest sektorist saadud tagasiside viitab sellele, et olukord takistab tõhusat piiriülest kauplemist fondi osakutega. Sellega kaasneb ebakindlus küsimuses, kas investoritele teenuste turustamisel või osutamisel vastutab fondi korraldaja või turustaja. Mõningate kõnealuste küsimuste täpsustamiseks avaldab komisjon 2006. aasta jooksul teatise/soovituse. Sellest võib saada lähtepunkt samalaadseks tegevuseks muudes valdkondades; - Kindlustusseltside maksejõulisuse projekti Solvency II raames on alustatud ulatusliku kodifitseerimisega . Ilma et kehtivate õigusaktide üle uuesti läbi rääkima hakataks, koondatakse kuusteist kindlustusdirektiivi üheks EÜ kindlustusdirektiiviks. Sellest võiks saada näidis sarnaste kodifitseerimisalgatuste jaoks muudes finantsteenuste valdkondades; - Kui tuvastatakse ühenduse õiguse nõuetele mittevastav rakendamine, võtab komisjon asjakohased meetmed, sealhulgas algatab rikkumismenetluse , et tagada järjekindel ja tõhus reguleeriv kord kogu ELis. 2.6. Finantsteenuste kasutajad: osalus, teavitamine ja õiguskaitse Finantsteenuste kasutajate FIN-USE foorum on väga oluline, sest see annab edasi kasutajate nägemuse EÜ poliitika arengust.[18] Peale selle tagab komisjon kasutajate proportsionaalse esindatuse kõikides tulevastes nõustamisrühmades. Kuna avalik sektor lõpetab järk-järgult sotsiaalsüsteemi mõningate aspektide rahastamise, on vajadus tõsta kodanike teadlikkust ja otsest osalust finantsküsimustes. Nõudluse tugevdamiseks ja heade investeerimisvalikute soodustamiseks, nt pensionide puhul on oluline suurendada läbipaistvust ja võrreldavust ning aidata tarbijatel mõista finantstooteid. Kuigi peamine vastutus tarbijate teavitamise eest lasub liikmesriikidel, suudab komisjon lisaks üle-euroopalisele arvamuste vahetamise soodustamisele finantsalase teavitamise, tarbijate teadlikkuse ja hea tava vallas aidata kaasa ühistele projektidele. Komisjon kavatseb korraldada sel teemal konverentsi 2007. aasta alguses. Selleks et teavitada tarbijaid muutustest finantsteenuste valdkonnas, kavatseb komisjon anda korrapäraselt välja teabelehte, milles esitatakse kasutaja/tarbija jaoks kõige olulisemad aspektid komisjoni tegevusest. Kavandatakse ka luua alaline rühm, kes esindab tarbijaid kogu Euroopas ja hakkab arutama tarbijate jaoks eriti olulisi finantsteenustega seotud küsimusi. Jätkuvad korrapärased kontaktid finantsteenuste valdkonna töötajaid esindava UNI-EUROPAga. FIN-NETil[19] on oluline osa kasutajatele ja tarbijatele piiriüleste juhtumite puhul kohtuvälistele kaebemenetlustele lihtsa juurdepääsu pakkumisel.[20] Komisjon on asunud läbi vaatama FIN-NETi ülesandeid, et selle tõhusust veelgi tõsta. Komisjon hakkab ka uurima liikmesriikide õiguskaitsesüsteeme finantsteenuste valdkonnas, et tuvastada võimalikke puudujääke. 2.7. Koostöö tugevdamine muude poliitikavaldkondadega Finantsteenuste ja muudest poliitikavaldkondadest tulenevate koosmõjude maksimaalne ärakasutamine on kõige alus. Järgneva viie aasta jooksul tugevdatakse veelgi tihedat koostööd muude poliitikavaldkondadega, eriti konkurentsi (valdkonnasisesed uurimused[21]), tarbijakaitse (tarbijakaitse, lepinguõigus[22]) ja maksuküsimuste valdkonnaga. Komisjoni hiljutisest uurimusest tõkete kohta piiriülese konsolideerimise puhul[23] Euroopas selgus, et maksueeskirjadest tulenev diskrimineerimine ja ebakindlus, eelkõige ümberkorraldamisega seotud käibemaksukohustus, on peamised tõkked finantsteenuste integreerimisel.[24] Komisjon kavatseb pärast laiaulatuslikke konsultatsioone kõikide sidusrühmadega esitada seadusandliku ettepaneku finantsteenuste suhtes kehtivate käibemaksueeskirjade kohandamiseks vastavalt ühtse finantsturu arengule.[25] Uurimises rõhutati ka vajadust võtta meetmeid muudes poliitikavaldkondades, milles komisjon võiks soovida tegutseda.[26] 3. EÜ SOBILIKE REGULEERIVATE JA JÄRELEVALVESTRUKTUURIDE TAGAMINE 3.1. Lamfalussy protsessi toimima panemine ELi finantsturu integreerumine kiireneb. Kuigi osa jaeteenustest jäävad kohalikule tasandile, otsivad ettevõtted võimalusi üle-euroopalise mastaabiefekti saavutamiseks, ehkki nad jäävad sageli füüsiliselt tegutsema ka kohalikul tasandil: riskijuhtimise ja arveldusosakondade tegevuse tsentraliseerimise, piiriüleste ühinemiste ja Interneti kasutuse kaudu. ELi reguleerivad ja järelevalvestruktuurid peavad seetõttu kohanema ning reguleerimise kulusid tuleb võimalusel vähendada. EÜ reguleerimise ja järelevalvemeetodite põhiosa finantsteenuste alal tugineb nüüd neljaastmelisele Lamfalussy protsessile.[27] Seda protsessi toetatakse laialdaselt ja see on osutunud edukaks. Otsuste tegemise ja järelevalvealane korraldus on praegu hoopis tõhusam ja paindlikum. Komisjoni peamine eesmärk on toetada seda protsessi ja arendada seda järgmise viie aasta jooksul maksimaalsete tulemuste saavutamiseks. Reguleeriva tegevuse peamised väljakutsed on järgmised; 1. Komitoloogia ümberkorraldamise arutelu on erilise tähtsusega; 2. Kogu protsessiga seotud vastutuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu suhtes, võttes arvesse kindlaksmääratud institutsioonilisi piire ning asjaolu, et riiklikud järelevalveametnikud annavad nõu komisjonile; 3. Sektoriülese reguleerimisalase koostöö arendamine üha enamates sektoriülestes finantsküsimustes; 4. Lamfalussy protsessi kõigi nelja astme parema õigusliku reguleerimise kavale vastavuse kindlustamine ja seeläbi hea õigusloome, järjekindla rakendamise ja jõustamise tagamine. Olenemata kolmanda astme raamesse kuuluvate komiteede headest töötulemustest ja võttes arvesse nende piiratud ressursse, leiab komisjon, et nendepoolsed nõuandeid, mis nõuavad märkimisväärseid reguleerimise kulusid, peaksid majanduseksperdid mõju ja proportsionaalsuse seisukohast täiendavalt läbi vaatama; 5. Vajadusel koostöö peamiste partneritega standardite ülemaailmseks lähendamiseks. 3.2. Järelevalvealased väljakutsed Tuleb tugevdada järelevalveametnike kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet. Koostöö kriisiolukordades peab olema tagatud. Mõned väljakutsed järgmiseks viieks aastaks: Vajadus täpsustada ja optimeerida päritolu- ja vastuvõtva riigi vastutusalasid, arvestades integratsiooni kiirenemist, ja käsitleda võimaliku ülekanduva mõju (3.2.1); Vajadus uurida ülesannete ja vastutusalade delegeerimist ning tagada järelevalveametnikele piisav teave ja usaldus üksteise suhtes (3.2.2); Vajadus täiustada järelevalve tõhusust ja vältida kahekordset aruandlust ja kahekordseid teabenõudeid (3.2.3); Vajadus arendada järjekindlamat ja õigeaegset koostööd ning üle-euroopalist järelevalve tava (3.2.4). | 6. 3.2.1 Päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalveametnike ülesannete ja vastusalade täpsustamine Päritolu- ja vastuvõtva riigi põhimõte, mille aluseks on vastastikune tunnustamine, ning konsolideeritud järelevalve moodustavad EÜ järelevalvesüsteemi alustala. Võimalike ülekanduvate mõjudega tuleb tõhusalt tegelda – näiteks pankrotti läheb üleeuroopalisel tasandil tegutsev kontsern või süsteemi seisukohalt oluline asutus, kes tegutseb ühes liikmesriigis, kuid järelevalvet kontserni üle, kuhu ta kuulub, teostatakse teises liikmesriigis.[28] Usaldatavusnormatiivide järelevalvestruktuuride areng kaugemale ELis praegu kehtivast korrast tekitab keerulisi küsimusi seoses poliitilise ja rahalise vastutusega, eriti kui võib vaja minna rahastamist avalikest vahenditest. Komisjon soosib järkjärgulist arengut vastavalt ilmnenud probleemidele, et saavutada sobilik tasakaal tõhusama ja konsolideeritud järelevalvekorra vahel ning tagada finantsstabiilsuse saavutamine kogu ELis. Hoiuste tagamise skeemid on olulised ka tarbijate kaitsmiseks. On vaja edaspidiseid jõupingutusi, et tagada olemasoleva korra piiriülene toimimine ja ühildatavus muu korraga, näiteks kõrgema astme laenuallikaid reguleerivate sätetega ja finantskriiside rahastamise kohustusega. Komisjon uurib peamisi omavahel seotud küsimusi ja avaldab sel teemal teatise 2006. aastal. 3.2.2 Järelevalveametnike ülesannete ja vastutuse delegeerimise uurimine Pangandusalased õigusaktid annavad juba järelevalveametnikele võimaluse delegeerida täielik vastutus tütarettevõtja üle järelevalve teostamise eest emaettevõtja üle järelevalve teostajale. Seda võimalust ei ole siiski veel kasutatud. Samamoodi lubatakse väärtpabereid reguleerivate õigusaktidega, näiteks turu kuritarvitamise ja emissiooniprospektide alal, kanda teatavaid ülesandeid ühelt reguleerivalt asutuselt üle teisele. Kuid teabe vahetamiseks ja nende ülesannete tõhusamaks täitmiseks saab teha veelgi rohkem.[29] Vahendusmehhanisme võiks kasutada lihtsate igapäevaste piiriüleste vaidluste kiireks ja tõhusaks lahendamiseks järelevalveametnike vahel. See tugevdaks erinevate riikide järelevalvealase tava ühtlustamist.[30] 3.2.3 Mõned praktilised vahendid järelevalve tõhususe täiustamiseks Mitmekordse aruandluse kohustused tekitavad piiriülestele kontsernidele tarbetuid kulutusi. Need kohustused tuleks asendada ühtlustatud ühise aruandlusega, millele ei lisandu riigisisest aruandlust. Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, finantsinstrumentide turge käsitlev direktiiv ja uute usaldatavusnormatiivide väljatöötamine panganduses ja kindlustuses loovad ainulaadse võimaluse aruandlusvorme ratsionaliseerida. Komisjon leiab, et on saabunud aeg töötada täielikult ühiste andme- ja aruandlusnõuete nimel ja vajadusel ühiste järelevalvealaste andmebaaside nimel. Kolmanda astme raamesse kuuluvad komiteed peaksid alustama intensiivselt lihtsustatud ühiste andme- ja aruandlusvormide loomist, mille aluseks on tegelik teabevahetus riiklike järelevalveametnike vahel. Komisjon ootab kõnealuste oluliste tõhustamisvahendite tulemusi 2008. aastaks. Alates 2009. aastast peaksid kõik ELi pangad, kindlustusseltsid ja peamised investeerimisettevõtjad täitma aruandekohustust ja saatma ainult ühe täieliku aruandepaketi konsolideeritult pädevale järelevalveametnikule. 3.2.4 Üle-euroopalise järelevalvetava kujundamine Ühtse otsuste tegemise ja jõustamistava loomiseks, eriti mitmeid riike või sektoreid hõlmavate kontsernide puhul, tuleks järgmise viie aasta jooksul ambitsioonikalt arendada ühiseid kontrolle, vastastikuseid eksperdihinnanguid[31] ja praktilisi meetmeid, nagu personali vahetamine, järelevalveametnike ühine väljaõpe, teabe ja kogemuste vahetamine. 4. KÄIMASOLEV JA EDASPIDINE SEADUSANDLIK TEGEVUS (2005–2010) 4.1. Käimasolevad projektid 4.1.1. Jaepangandus Kolm peamist algatust jaepanganduses on juba käimas: - Hüpoteeklaenude valdkonnas avaldatakse 2006. aastal valge raamat, mis sisaldab algatusi, mis on ELi hüpoteeklaenude turu integreerimiseks vajalikud ja majanduslikult põhjendatud; - Tarbijakrediidi valdkonnas avaldati 10. oktoobril 2005 muudetud ettepanek direktiivi kohta, eesmärgiga luua tõeline siseturg tarbijakrediidi jaoks ja parandada tarbijakaitset[32] - Makseteenuste direktiivi ettepanekuga tihendatakse konkurentsi ja täpsustakse kasutajate ja teenuseosutajate õigusi ja kohustusi käsitlevaid eeskirju. Selle algatusega soodustatakse ja toetatakse vastava sektori püüdlusi luua Euroopa ühine makseala 2010. aastaks. 2007. aastaks teeb komisjon kindlaks, milliseid edaspidised meetmeid võib vaja minna ühise makseala õigeks ajaks loomiseks. 4.1.2. Projekt Solvency II Projekti Solvency II eesmärk on vaadata läbi EÜ õiguslik ja järelevalvealane kord kindlustusvaldkonnas. Kindlustusettevõtjate jaoks nähakse ette maksejõulisuse nõuete riskipõhine arvutamine. Kindlustuskohustiste arvutamine (tehnilised sätted) ühtlustatakse ning soodustatakse erinevate riikide järelevalvetava ühtlustamist. See laialt toetatav projekt on tihedalt seotud raamatupidamise, järelevalve ja kindlustusstatistika rahvusvahelise arenguga ning selles arvestatakse panganduses Basel II raamistiku alusel toimuvate oluliste muutustega. Komisjon kavatseb esitada ühtse õigusakti ettepaneku 2007. aasta keskel; kogu struktuur pannakse paika komiteemenetluse teise astme meetmetega. 4.1.3. Oluliste osaluste läbivaatamine Järelevalveametnikud saavad tõkestada võimalikke investeerimisi, ühinemisi ja ülevõtmisi finantssektoris. Järelevalve raames oluliste osaluste läbivaatamisel on ilmselge vajadus suurema täpsuse, läbipaistvuse ja avalikustamise järele. Komisjon ja järelevalvekomiteed (Euroopa pangandusjärelevalve komitee CEBS ja Euroopa kindlustusjärelvalve ja tööandjapensionide järelevalve komitee CEIOPS) on juba alustanud pangadirektiivi artikli 16 ja kindlustusdirektiivi artikli 15 läbivaatamist ning ühiste usaldatavuskriteeriumide määratlemist. Panganduses oodatakse ettepanekut 2006. aasta keskel; kindlustuses peaks see tegevus toimuma projekti Solvency II raames. 4.1.4. Kliiring ja arveldus Piiriülesed kliiringu ja arvelduse infrastruktuurid on oluliselt kulukamad riigisisestest ning nende turvalisus ja tõhusus on väiksem. Piiriüleste tehingute suure maksumuse põhjusteks on tehnilised, õiguslikud ja maksutõkked.[33] ELi tasandil puudub reguleeriv raamistik. Komisjon soovitas 2004. aasta teatises, et tõhusate, turvaliste ja odavate piiriüleste kliiringu ja arveldustehingute jaoks võiks vaja minna raamdirektiivi. Selle vajaduse testimiseks korraldab komisjon väga põhjalikku konsulteerimist ja mõju hindamist. Pärast tegevuste lõpuleviimist ja arvestades võimalikke uusi turumuutusi, otsustab komisjon 2006. aastal, milline seisukoht võtta ja kas esitada ametlik ettepanek. 4.2. Analüüsimine 4.2.1. Piiriülese konsolideerimise põhjendamatute tõkete kõrvaldamine Komisjon on tuvastanud ja uurinud võimalikke tõkkeid piiriülestele investeeringutele ja majanduslikule ratsionaliseerimisele Euroopas.[34] Komisjon on uurinud ka asutamislepingukohasest kapitali vaba liikumise õigusest kinnipidamist.[35] Põhjendamatute tõkete kõrvaldamine või vähemalt vähendamine tugevdab rahandussektori ja üldisemalt kogu majanduse konkurentsivõimet ning soodustab majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. Järelmeetmete võtmist kavatsetakse alustada 2006. aastal (vt ka 4.1.3). 4.2.2. E-raha direktiiv E-raha direktiivi hinnatakse, kuna sellega ei ole tagatud piisav õiguskindlus ja see võib olla piiranud turu arengut. 2006. aasta kevadel avaldatakse aruanne koos asjakohaste soovitustega edasisteks meetmeteks. 4.2.3. Kindlustuse tagamise kavad Komisjon otsustab 2006. aastal seadusandliku ettepaneku tegemise selles valdkonnas. 4.2.4. Haagi väärtpaberikonventsioon Nõukogu taotletud õiguslik hinnang Haagi väärtpaberikonventsiooni teatavate õiguslike aspektide kohta[36] aitab nõukogul otsustada, kas nõustuda komisjoni ettepanekule allakirjutamisega. 4.2.5. Mittesiduvad õigusaktid Konsulteerimised on osutanud laialt levinud kahtlustele mittesiduvate õigusaktide (nn 26. korraldused) otstarbekuse ja kasulikkuse suhtes finantsteenuste valdkonnas. Selliste mittesiduvate õigusaktide pooldajad peavad selgitama omi ideid ning aktide juriidilist ja praktilist otstarbekust ja eeliseid täpsemalt. Komisjon ei ole lõplikku otsust teinud,[37] kuid teda tuleb veenda selles, et mittesiduvad õigusaktid võivad anda märkimisväärset kasu turuosalistele. 4.3. Valdkonnad, kus praegu ei kavandata uusi õigusakte Peamised valdkonnad, kus uusi õigusakte ei kavandata, on järgmised: reitinguagentuurid ; finantsanalüüs ; teise astme meetmed ülevõtmispakkumiste direktiivi kohaste pakkumisdokumendi tingimuste kohta; ja kapitalinõuded reguleeritud turgudele . Komisjon leiab, et praegu kehtivad reguleerivad tingimused (või need, mida juba kavandatakse näiteks finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi teise astme meetmete raames) on piisavad ja turumuutustele saavad paremini reageerida liikmesriigid ise, rakendades täiendavaid meetmeid, ja turuosalised isereguleerimise teel. 4.4. Edaspidised algatused Komisjon on tuvastanud kaks valdkonda, kus hoolikalt kavandatud ja kogemustel põhinevad algatused võiksid tuua ELi majandusele kasu: investeerimisfondid ja jaefinantsteenused. Neis valdkondades toimub tegevus madalaimalt tasandilt lähtudes ja põhineb laiaulatuslikel konsulteerimistel ning selle käigus arvestatakse turu vajadusi ning olemasolevate õigusaktide ja uute algatuste vastastikust mõju. 4.4.1. Investeerimisfondid ELi reguleeriv keskkond peaks võimaldama seda, et investeerimisfondide valdkonnas, kus praegu hallatakse vara üle 5 triljoni euro väärtuses, areneksid laitmatu ülesehitusega hästi organiseeritud ühised investeerimisfondid, mis on üksikute investorite finantssuutlikkust ja riskivalmidust arvestades suurima võimaliku tootlusega ja annavad investoritele vajaliku teabe riskide ja kulude hindamiseks. Avatud investeerimisfonde käsitlevate sätete järjekindla rakendamise tagamiseks tehakse juba mõnda aega jõupingutusi. Muu hulgas pingutatakse avatud investeerimisfondi paremini toimiva tegevusloa, investeerimispiirangute täpsema selgitamise ja avatud investeerimisfonde käsitlevate kehtivate õigusaktide järjekindlama ülevõtmise nimel. Komisjoni 2005. aasta juuli rohelises raamatus investeerimisfondide raamistiku tõhustamise kohta[38] hinnatakse olemasolevaid avatud investeerimisfonde vastavalt praegu investeerimisfondide valdkonnas toimuvatele muutustele. Vastukaja rohelisele raamatule[39] ja praegune tegevus annavad komisjonile vajaliku teabe kindla ja kogemustel põhineva seisukoha võtmiseks edasiste meetme sisu ja vormi kohta. Komisjon esitab oma seisukohad valges raamatus, mis avaldatakse 2006. aasta teisel poolel. 4.4.2. Jaefinantsteenused: pangakontod ja krediidi vahendajad Killustunud jaefinantsteenuste turgude avamiseks on vaja võtta edasisi meetmeid. Komisjon valib kindlale sihtrühmale suunatud ja konsulteerimisi sisaldava lähenemisviisi, milles kaasatakse kõiki turuosalisi poliitika kujundamise igas etapis. Komisjon on otsustanud, et järgmistele jaevaldkondadele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata: Pangakonto kasutamine on enamikule tarbijaist lähtepunkt finantsteenustele ja turgudele ligipääsemisel ning selle tähtsus kodanike jaoks turul ja ühiskonnas osalemisel kasvab, eriti elektroonsete maksete tegemisel ühtses maksealas. Mis tahes pangakonto liigiga (jooksevkonto, hoiukonto, väärtpaberikonto) seotud põhjendamatud tõkked tuleb kõrvaldada,[40] tarbijate valikut laiendada ja konkurentsi teenuse pakkujate vahel tihendada. Komisjon loob eksperdirühma vastava sektori ja kasutajate esindajatest, et tuvastada kasutaja liikuvusega seotud probleemid (nt kontode (sealhulgas e-konto) piiriülene avamine, sulgemistasud, pankadevahelised ülekanded) ja arutada standardpangakonto võimaluse kasulikkust. Eksperdirühma töö tulemused peaksid olema kättesaadaval 2007. aasta alguseks. Komisjon uurib algatuste tegemist ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ja kasutab selleks juba korraldatavaid sektorisiseseid konkurentsialaseid küsitlusi.[41] Ilma et see piiraks tarbijakrediidi direktiivi loomeprotsessi tulemust, leiab komisjon, et krediidivahenduse valdkonnas on vaja edasisi uurimisi. Komisjon algatab uurimise, mis avaldatakse 2008. aastal, et koguda teavet kohaldatavate riiklike eeskirjade kohta ja tuvastada lahknevatest või kattuvatest eeskirjadest tekkivad probleemid. Arvesse võetakse kindlustust ja väärtpaberite vahendamist reguleerivatest õigusaktidest saadud kogemusi. 5. VÄLISMÕÕDE Standardeid ja head tava töötatakse üha enam välja ülemaailmsel tasandil, näiteks raamatupidamise, auditi ja pankade kapitalinõuete puhul. Arvestades ELi turu suurust ja Euroopa kogemust ühtlustatud eeskirjade järele tekkinud õiguspärase vajaduse ja erinevate turgude/kultuuride/osaliste lahknevate vajaduste ühitamisel, peab ELil olema juhtroll standardite loomisel ülemaailmsel tasandil. ELil on kogu maailma kõige avatum finantsturg, mis muutub järjest tugevamaks. Euro kasutuselevõtt, mida toetab kapitali vaba liikumine, loob avatuse ja läbipaistvuse seisukohast ülemaailmse standardi. Teised riigi peaksid seda järgima. ELil on kindel kavatsus võtta endale ülemaailmsete finantsteenuste turgude avamise ambitsioonikas ülesanne. Seda kavatsust toetavad teenuskaubanduse üldlepingu alaste läbirääkimiste tulemused Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha voorus ja muud kaubandusläbirääkimised. Palju toetust on leidnud komisjoni peetavad reguleerimist käsitlevad dialoogid järgmistel teemadel: teabevahetus, võimalike reguleerimisprobleemide ennetav tuvastamine ja vastastikku sobivate lahenduste otsimine. Komisjon kavatseb seepärast süvendada edukat dialoogi finantsturgude probleemide lahendamiseks ELi ja USA vahel ning teavitab sellest liikmesriike, Euroopa Parlamenti, erasektorit ja muid asjakohaseid sidusrühmi. Komisjon kavatseb kaasata finantsalasesse dialoogi ja koostöösse ka teisi riike, nagu Jaapan, Hiina, Venemaa ja India, ning arvestada seejuures võimalikult palju asjaomase valdkonna prioriteetidega. Samamoodi on vaja EÜ tugevat esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides, kus liit peab üksmeelselt võitlema ettevõtete pettuse ja äripettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehiilimise, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega. Koostöö ja teabevahetus peab olema tõhus, ka maksuvabade finantskeskuste suhtes. Euroopa-sisest kooskõlastamist rahvusvahelistel foorumitel, nagu Baseli komitee, Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalveamet IAIS, Väärtpaberite Järelevalve Rahvusvaheline Organisatsioon IOSCO, ja UNIDROIT, tuleb kiirendada enne kohtumisi, et panna täpselt paika Euroopa lähtekohad läbirääkimistel. Lisaks peab komisjon osalema finantsstabiilsuse foorumil, millest ta on praegu põhjendamatult kõrvale jäetud. 6. JÄRELEVALVE Käesolevas dokumendis nimetatud valdkondades toimunud edusammude ja arengu kohta avaldab komisjon igal aastal üksikasjaliku aruande. Annex I: Concrete tasks or activities contained in White Paper Financial Services | What | Who | When | BETTER REGULATION – CONSULTATION AND IMPACT ASSESSMENTS (2.1 / 2.2) | Transparent consultation procedures | European Commission | ongoing | Ex ante evaluations (impact assessments) in preparation of all new proposals | European Commission | ongoing | Ex ante evaluations (impact assessments) in preparation of significant level-2 measures | European Commission | ongoing | Ex ante evaluations (impact assessments) in preparation of substantive amendments to European Commission proposals | European Parliament and Council | ongoing | IMPLEMENTATION AND ENFORCEMENT (2.3) | Improve timely and accurate transposition and enforcement of EC Directives | Member States | ongoing | Update transposition matrix of FSAP measures (web-site) | European Commission | ongoing | Complete transposition matrix with hyper-links to national transposing legislation | European Commission | 10/2005 until 02/2006 | Convene and run transposition workshops | European Commission | ongoing | Publication summary notes of transposition workshops and interpretative guidance for transposition | European Commission | ongoing | Launch infringement procedures in case of faulty transposition and incorrect enforcement | European Commission | ongoing | Set adequate (aligned) transposition time for level-1 and level-2 measures | European Commission, European Parliament and Council | ongoing | EX-POST EVALUATION (2.4) | Publication of Financial Integration Monitor Report | European Commission | annually | Assistance to the Inter-Institutional Monitoring Group | European Commission | 2005-2007 | External study on impact of FSAP (measuring empirical and economic effects) | European Commission | 2007-2008 | Workshop with economic experts (as input for full evaluation of FSAP measures) | European Commission | autumn 2006 | Ex-post evaluations of all new legislative measures | European Commission | 4 years after transposition | SIMPLIFICATION, CODIFICATION AND CLARIFICATION (2.5) | Setting up and running an Advisory Committee to assist the European Commission in the Economic and legal evaluation of securities legislation | European Commission | 2005 and beyond | Running of Legal Certainty Group in the area of Clearing and Settlement, consisting of practitioners and market experts: support work of the network and ensure secretariat | European Commission | 2005 and beyond | Consistency check on information requirements and marketing and distribution requirements in financial services legislation: launch of external study | European Commission | 2008 | Communication/Recommendation on marketing of investment funds | European Commission | 2006 | Solvency II – codification of Insurance Directives + technical work on modernising solvency requirements | European Commission | ongoing; proposal 2007 | USERS OF FINANCIAL SERVICES: INPUT, EDUCATIONS AND REDRESS (2.6) | FIN-USE: support work of the group and ensure secretariat | European Commission | Ongoing 6/7 meetings per year | Conference to discuss financial education and consumer literacy | European Commission | Early 2007 | Periodic newsletter pointing to ongoing work/initiatives of relevance for consumers/users/SME’s | European Commission | 2006 and beyond; twice a year | Establishment and running of Financial Services Consumer Group (representatives from all MS) | European Commission | 2006; 2/3 meetings per year | Continuation of regular contacts with UNI-EUROPA (Trade Unions – financial services employees) | European Commission | Ongoing; twice a year | FIN-NET: support work of the network and ensure secretariat | European Commission | Ongoing; 2 meetings per year | FIN-NET: Task Force with a view to maximise FIN-NET’s efficiency | European Commission | Ongoing; 2-3 meetings | Dolceta project: web-based tool for educational institutions, governments to use for financial training | European Commission | Ongoing | Investigation of redress systems in the area of financial service in place in Member States | European Commission | 2006 | FURTHER REINFORCING THE INTERACTION WITH OTHER POLICY AREAS (2.7) | Reinforcing interaction with other policy areas, e.g. competition, consumer policy and taxation. | European Commission | ongoing | Fiscal Compliance Experts’ group in area of Clearing and Settlement: support work of the group and ensure secretariat | European Commission | ongoing | ENSURING THE RIGHT EC REGULATORY AND SUPERVISORY STRUCTURES – MAKING THE LAMFALUSSY PROCESS WORK (3.1) | Aim at permanent inter-institutional stability to maintain the Lamfalussy arrangements | Council, European Parliament and European Commission | Ongoing | Improve the accountability and transparency applied in the Lamfalussy process | Supervisory Committees: CEBS, CEIOPS, CESR, while informing the European Commission | Ongoing | Develop cross-sectoral regulatory cooperation | Regulatory Committees: EBC, EIOPS, ESC | Ongoing | Consultation + ex ante evaluations (impact assessments) in preparation of draft advice to the European Commission | Supervisory Committees: CEBS, CEIOPS, CESR | 2006 and beyond | SUPERVISORY CHALLENGES (3.2) | Assessment of roles and responsibilities of home/host supervisors | European Commission in co-op with respective Supervisory Committees: CEBS, CEIOPS, CESR | Ongoing | Study on liquidity management in banks and Member States’ prudential requirements | European Commission | 2006 | Communication on Deposit Guarantee Schemes (including impact assessment) | European Commission | mid-2006 | Explore delegation of tasks and responsibilities between supervisors | Supervisory Committees: CEBS, CEIOPS, CESR | Ongoing | Conference on Supervisory Convergence in the banking sector | European Commission in co-op with CEBS and banking industry | 2007 | Mediation mechanisms at supervisory level | Supervisory Committees: CEBS, CEIOPS, CESR; in co-op with the European Commission | Ongoing | Improving efficiency of supervision by common data and reporting templates | Supervisory Committees: CEBS, CEIOPS, CESR | By 2008 | Deliver common decision-making and enforcement practices (joint inspections, peer reviews, staff exchanges, joint training, exchange of information/expertise) | Supervisory Committees: CEBS, CEIOPS, CESR | By 2010 | FUTURE INITIATIVES – ONGOING PROJECTS (4.1) | White Paper on mortgage credit | European Commission | End 2006 | Concrete actions in mortgage credit (follow-up White Paper) | European Commission | 2007and beyond | Modified proposal for a Consumer Credit Directive | European Commission | 2005 | Proposal for a Payments Directive | European Commission | End 2005 | Examination if further measures are necessary to ensure a Single European Payments Area | European Commission | By 2007 | Proposal for a Solvency II Directive | European Commission | Mid-2007 | Revision of Art. 16 Banking Directive | European Commission | proposal by mid-2006 | Revision of Art. 15 Insurance Directive | European Commission | In parallel to revision Art. 16 BD; in context of Solvency II work | (possible) initiatives on Clearing and Settlement | European Commission | 2006 | REFLECTIONS UNDERWAY (4.2) | (possible) follow up actions after ECOFIN discussions on x-border consolidation | European Commission | 2006 and beyond | Report on the functioning of the E-money Directive | European Commission | spring 2006 | (possibly) Insurance Guarantee schemes | European Commission | A decision will be taken 1st half 2006 | Legal assessment on the Hague Securities Convention | European Commission | Ongoing | Optional instruments ("26th regime"): ongoing work on CFR and impact assessment on optional instruments | European Commission | 2005 and beyond | Optional instruments ("26th regime"): possible forum group, once more groundwork has been done, based on a specific product | European Commission | Possibly in 2006 | FUTURE INITIATIVES (4.4) | White Paper on investment funds | European Commission | autumn 2006 | Regulation to clarify the definitions of eligible assets for UCITS | European Commission | 2006and beyond | Communication on marketing of UCITS | European Commission | 2006 and beyond | Other concrete actions in investment funds (follow-up White Paper) | European Commission | 2007 and beyond | Expert group on Bank Accounts | European Commission | early 2007 | External study, assessing whether EU-level action on bank accounts is advisable | European Commission | end 2007 | Studying access to banking services throughout the EU | European Commission | 2006 and beyond | Work on Credit Intermediaries, building on evaluations of insurance and securities intermediation: study | European Commission | 2008 | THE EXTERNAL DIMENSION (V) | Strive for an ambitious opening of global financial services markets in the WTO | European Commission | ongoing | Further deepening the Financial Markets Regulatory Dialogue with the US | European Commission | ongoing | Widen dialogues and cooperation with other countries, including Japan, China, Russia and India | European Commission | ongoing | Improve representation and manage co-ordination of EU-positions in international bodies | European Commission | ongoing | MONITORING PROGRESS (VI) | Publication of annual Progress Report to monitor progress and main developments in financial services | European Commission | December 2005 + every year | -o- [1] Roheline raamat finantsteenuste poliitika kohta (2005-2010), avaldatud 3. mail 2005. Raamat on tehtud valikute alus. 2005. aasta 1. augustini kestnud arutelude käigus saadi üle 150 arvamuse. Koos raamatuga avaldati ka tagasisidet sisaldav dokument. Lisateave: http://europa.eu.int/comm/internal_market/finances/docs/actionplan/index/green_en.pdf. [2] Lisateave: http://europa.eu.int/comm/internal_market/finances/docs/actionplan/infosession/results_en.pdf [3] Aruanne esitati ELi rahandusministritele läbivaatamiseks 2. juunil 2004; aruande trükiarv oli piiratud. [4] Lisateave: http://www.europarl.eu.int/meetdocs/2004_2009/documents/PR/553/553131/55311en.pdf [5] Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)330 (lõplik)), 20.7.2005. Vt: http://europa.eu.int/growthandjobs/pdf/COM2005_330_en.pdf ja "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel: Lissaboni strateegia uus algus“ SEK(2005) 622/2, 29.2.2005, Vt: http://europa.eu.int/growthandjobs/pdf/SEC2005_622_en.pdf. [6] Kuigi see jääb käesoleva dokumendi ulatusest välja, on prioriteetide väljaselgitamine edaspidisteks algatusteks riskikapitali valdkonnas erakordselt tähtis ja kindlasti komisjoni prioriteet järgmise viie aasta jooksul. [7] Vt institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta (ELT C 321/1, 31.12.2003) ja konkurentsivõime nõukogu järeldusi parema õigusloome kohta (9501/05). [8] Praeguseks on komisjon korraldanud ligi 80 mõju hindamist, parlament ja nõukogu vaid ühe. Liikmesriikide endi seadusloome algatuste kohta sise- või justiitsküsimuste valdkonnas ei ole korraldatud mõju hindamisi. [9] Vt: http://europa.eu.int/comm/internal_market/en/finances/actionplan [10] Järgmine arenguaruanne on ette nähtud jaanuariks 2006. [11] vt http://europa.eu.int/comm/internal_market/finances/cross-sector/index_en.htm#monitor. [12] Vt http://europa.eu.int/comm/internal_market/finances/cross-sector/index_en.htm#interinstitutional. [13] Lamfalussy protsessi rakendatakse panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberite ja avatud investeerimisfondide puhul. Horisontaalsed küsimused, nagu ettevõtte juhtimine, audit ja raamatupidamine ei üle põhimõtteliselt Lamfalussy protsessiga kaetud, välja arvatud siis, kui algatused nendes valdkondades käsitlevad konkreetselt finantsteenuseid. [14] Välja arvatud need, mille rakendamise tähtaeg on pärast 2005. aastat. [15] Komisjon kavatseb selle ettevalmistamiseks korraldada majandusekspertidega seminari 2006. aasta sügisel. [16] Rohelise raamatu üle toimunud konsulteerimistel ei leitud ühtegi õigusakti, mida oleks vaja kohe kehtetuks tunnistada. [17] Hüperlinkidega riikide rakenduskaktidele. Vaata punkt 2.3 [18] Vt http://europa.eu.int/comm/internal_market/finservices-retail/finuse_en.htm [19] Vt: http://europa.eu.int/comm/internal_market/finservices-retail/finnet/index_en.htm [20] Juhtumite arv kasvab (2001. aastal 335, 2002. aastal 601 ja 2003. aastal 796). [21] 13. juunil 2005 otsustas komisjon alustada finantsteenuste uurimisi jaepanganduse ja ärikindluste valdkonnas. Uurimisega selgitatakse välja, kas neis valdkondades (eriti piiriülese konkurentsi puhul) toimib konkurents täielikult. [22] Komisjon töötab välja ühist tugiraamistikku Euroopa lepinguõiguse sidususe parandamise vahendina. [23] Vt: http://europa.eu.int/comm/internal_market/finances/docs/cross-sector/mergers/cross-border-consolidation_en.pdf. [24] Vt: http://europa.eu.int/comm/internal_market/finances/docs/cross-sector/mergers/survey-results_en.pdf: punkt B.1.2 maksutõkked. [25] Teatis, milles käsitletakse maksu- ja tollipoliitika rolli Lissaboni strateegias [26] Investeerimisfondide puhul on fondide ühinemise käsitamine maksustamist nõudva tehinguna suurim komistuskivi Euroopa liigarvuka fondidemaastiku ratsionaliseerimisel. [27] Vt: http://europa.eu.int/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/02/195&format=HTML&aged=1&language=EN&guiLanguage=en [28] Komisjon algatab uurimuse pankade likviidsuse juhtimise ja liikmesriikide usaldatavus normatiivide kohta. [29] 2007. aastal korraldatakse konverents järelevalve ühtlustamise kohta pangandussektoris. [30] See peab toimuma vabatahtlikult vastavalt koostöökohustuse ühisele põhimõttele. Järgida tuleb konfidentsiaalsusnõudeid ja Euroopa institutsioonilist raamistikku. [31] Need võiks avalikustada. [32] Vt: http://europa.eu.int/comm/consumers/cons_int/fina_serv/cons_directive/2ndproposal_en.pdf [33] Niinimetatud Giovannini tõkked. Komisjon jätkab nende piiriülest kliiringut ja arveldust piiravate tõkete vähendamist mitmete rühmade abiga (kliiringu ja arvelduse nõustamise ning seire ekspertrühm CESAME ning maksueeskirjade järgimise ekspertrühmaga FISCO). [34] Vt: http://europa.eu.int/comm/internal_market/finances/cross-sector/index_en.htm#obstacles ja punkti 2.7. [35] Vt: http://europa.eu.int/comm/internal_market/capital/docs/communication_en.pdf. [36] Mitmepoolne leping, mis käsitleb vahendajate valduses olevate väärtpaberitega seotud seaduste vastuolusid. [37] 2004. aasta oktoobri teatises „Euroopa lepinguõigus ja ühenduse õigustiku muutmine“ teatas komisjon kavatsusest alustada mittesiduvate õigusaktide mõju hindamist. [38] Vt: http://europa.eu.int/comm/internal_market/securities/ucits/index_en.htm [39] Vastukaja avaldatakse 2006. aasta sügisel. [40] Lisaks neile aspektidele, millega makseid käsitleva algatuse raames juba tegeldakse. [41] Vt punkt 2.7.