[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.8.2005

KOM(2005) 324 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.-2013. aasta finantsperspektiivi alusel

1. SISSEJUHATUS

Komisjon on esitanud järgmise, 2007.-2013. aasta finantsperspektiivi raames ühenduse välisabivahenditest abi andmise lihtsustatud struktuuri, mille eesmärk on ühtlustamisele ja järjepidevusele kaasaaitamine ning kasutusel olevate ressursside abil paremate tulemuste saavutamine. Kasutusel olevate temaatiliste ja geograafiliste rahastamisvahendite asemele, mis on aja jooksul vastavalt vajadusele edasi arenenud, on tulevikku silmas pidades esitatud kuus rahastamisvahendit. Neist kolm on kavandatud horisontaalsete vahenditena teatavatele konkreetsetele vajadustele reageerimiseks (humanitaarabivahend, stabiliseerimisvahend, makromajanduslik finantsabi) ja ülejäänud kolm on kavandatud kindlat geograafilist valdkonda silmas pidades tegevuspõhimõtete rakendamiseks teatavates poliitikavaldkondades (ühinemiseelne abiprogramm (IPA), Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend (ENPI) ning arengu ja majanduskoostöö rahastamisvahend (DCECI). 29. septembril 2004. aastal võttis komisjon kuuest nelja vahendi suhtes vastu uued seadusandlikud ettepanekud; ülejäänud kahe (makromajanduslik finantsabi ja humanitaarabi) suhtes peetakse olemasolevat õiguslikku alust praegusel kujul piisavaks. Finantsmääruse tähenduses moodustavad kõnealused kuus määrust „põhiõigusaktid“ asjaomaste eelarveassigneeringute tarbeks rubriigi 4 "EL kui globaalne tegutseja“ all tulevase finantsperspektiivi raames.

Ülemaailmse tähtsusega temaatiliste programmide tuleviku üle on tundnud muret nii Euroopa Parlament ja nõukogu kui ka Euroopa valitsusvälised organisatsioonid, kes traditsiooniliselt rakendavad programmidest olulise osa komisjoniga sõlmitud toetuslepingute alusel. Vastuseks neile muredele teatas president Barroso 12. aprillil parlamendile, et komisjon esitab oma asjakohased ettepanekud käesoleva teatise kujul. Ettepanekute koostamisel konsulteeris komisjon kodanike ühendustega ning võttis nende arvamusi ja probleeme võimaluste piires arvesse.

Esitatud lihtsustamine mõjutab oluliselt seda, kuidas temaatilisi programme tulevikus määratletakse ja hallatakse. Oluline osa kasutusel olevatest konkreetsetest temaatilistest programmidest nagu näiteks „Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus“[1] või arengumaades vaesusega kaasnevate haiguste vastu võitlemisel antavat abi käsitlev programm[2] integreeritakse nimetatud uutesse määrustesse, mis annavad seega tulevastele temaatilistele programmidele õigusliku aluse. Komisjon määratleb temaatilised programmid, mis käsitlevad kolme geograafilise ulatusega poliitikast juhinduvat vahendit (DCECI, IPA, ENPI), ja võtab vastu strateegiadokumendid, mis sisaldavad mitmeaastaste eraldiste suunavat jaotust. Lisaks sellele sätestatakse DCECI-s üksikasjalikult üleilmsed algatused ja toetus ülemaailmse tähtsusega avalikele hüvedele, et ühenduse toetusel oleks selge ja ainuslik õiguslik alus. See võib tähendada, et erandlikel asjaoludel saavad programmidest kasu ka muud kui ainult arengumaad. Kolm horisontaalset vahendit näevad ette mehhanismid eriolukordadele reageerimiseks ja seega rakendatakse neid eristrateegiate ja pikaajalise koostöö puhul mitmeaastaste programmide kaudu.

Üldiselt, tunnustades temaatiliste programmide lisandväärtust, näeb välistegevuse vahendite uus struktuur ette võimaluse uuesti läbi mõelda temaatiliste programmide reguleerimisala ja sisu, sealhulgas vastavad eelarveassigneeringud, ja laiendada neile lihtsustamise konseptsiooni, konsolideerides ja ratsionaliseerides neid, et parandada nende tulemuslikkust ja tõhusust. Käesolevas dokumendis sätestatakse komisjoni ettepanek temaatiliste programmide kriteeriumide, kavandatud programmide reguleerimisala ja nende koostamise põhimõtted ning programmide kavandamisel, eelarvestamisel ja vastuvõtmisel ettetulevate haldamise kriitiliste aspektide kohta. Sealjuures võetakse arvesse hindamisel saadud kogemusi. (vaata lisa). Iga temaatilise programmi täieliku sisu, sealhulgas vastavate strateegiate ja täpse piiritluse kohta teeb komisjon edasisi üksikasjalikke ettepanekuid.

2. ETTEPANEK JÄRGMISE FINANTSPERSPEKTIIVI ALUSEL RAKENDATAVATE TEMAATILISTE PROGRAMMIDE KOHTA

2.1. Mõisted ja reguleerimisala

Käesolevas teatises kasutatakse järgmist määratlust:

Temaatiline programm hõlmab geograafiliselt määratlemata partnerriikide rühmale huvipakkuvat konkreetset tegevusvaldkonda või eri piirkondadele või partnerriikidele suunatud koostööd või geograafiliselt määratlemata rahvusvahelist tegevust, sealhulgas mitmepoolseid või üleilmseid algatusi,[3] et edendada ühenduse sisepoliitikat välismaal.

Subsidiaarsuse põhimõte“ on temaatiliste programmide mõiste oluline alus. Geograafilised programmid on eelistatud vahendiks koostöös kolmandate riikidega. Teatavatel asjaoludel ei ole geograafilist laadi programmid (riiklikud, riikidevahelised ja piirkondlikud programmid) siiski kõige paremaks vahendiks teatud valdkonda sekkumisel. Siin tulevadki mängu temaatilised programmid, mis peavad olema geograafiliste programmidega kooskõlas ja andma neile lisandväärtuse.

Komisjoni ja nõukogu vahel 2000. aasta novembris kokku lepitud riiklike strateegiadokumentide raamistikus rõhutatakse, et geograafilised programmid peaksid olema terviklikud ning et riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid on õiged vahendid tagamaks tegevuspõhimõtte ja rahastamisvahendi asjakohast kombinatsiooni kolmandate riikidega suhtlemisel ning annavad seeläbi oma panuse ühenduse poliitika ühtsusele. See tähendab, et riiklike ja piirkondlike strateegiate puhul tuleks arvestada Euroopa Liidu asjakohase sisepoliitika mõjudega. Peale selle tuleb valdkondadevahelisi küsimusi, nagu sooline võrdsus ja keskkond, käsitleda integreeritud viisil nii geograafilistes kui ka temaatilistes programmides. Välistegevuseks vajalike vahendite lihtsustamise kontekstis on komisjon veelkord kinnitanud oma pühendumust neile põhimõtetele.[4]

Põhimõtteliselt rakendatakse riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid finantsressursside abil, mis on eraldatud riiklikele ja piirkondlikele programmidele. See peab peegeldama kahepoolse või piirkondliku koostöö prioriteete, pidades silmas partnerriikide arengustrateegiaid ja teiste rahastajate täiendavat sekkumist. Riiklike ja piirkondlike programmide alusel rahastatavaid koostööprogramme täiendatakse temaatiliste programmidega, mis on osa tegevuspõhimõtte ja rahastamisvahendi kombinatsioonist.

Programme, millega rakendatakse ühenduse poliitikat ja mis käsitlevad ühise teema all teatavat piirkonda, nimetatakse „piirkondlikeks programmideks“. Teatavaid olemas olevaid programme jätkatakse seega pigem geograafilises kui temaatilises raamistikus ja neid käesolevas teatises ei käsitleta.[5]

2.2. Määratluse kriteeriumid

Eespool nimetatud mõistete alusel määratletakse temaatilised programmid, arvestades nende selgesti eristatavat lisandväärtust ja vastavust eespool nimetatud subsidiaarsuse põhimõttele. Järgmised kriteeriumid, mis ei välista üksteist vastastikku, aitavad määratleda temaatilisi programme ja tegevusvaldkondi, mida need võivad hõlmata. Temaatilisi programme võib luua, juhul kui

1. Euroopa Liidu poliitika eesmärke ei ole võimalik saavutada riiklike ja piirkondlike programmide kaudu ja programmi rakendab vahendusorganisatsioon või seda rakendatakse vahendusorganisatsiooni kaudu, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid või muud valitsusvälised osalejad ja rahvusvahelised organisatsioonid või mitmepoolsed mehhanismid, s.t:

2. ülemaailmse tähtsusega algatused säästva arengu valdkonnas või avalike hüvede toetuseks (või võitluseks üleilmsete avalike "pahede vastu“);

3. meetmed Euroopa Liidu liikmesriikides ja kandidaatriikides (näiteks valitsusväliste organisatsioonide korraldavate teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaasrahastamine);

ja/või

4. Programmiga kaasnevad partnerriikides ja piirkondades meetmed, mis on kooskõlas riiklike ja piirkondlike programmide (kui need on olemas) raames rahastatavate meetmetega. Sellistel juhtudel on mõjuvam (s.t temaatiliste meetmete eeldatavad tulemused on paremad kui riiklike ja piirkondlike programmide kaudu saavutatavad tulemused) või tõhusam (halduskulud on väiksemad) kasutada temaatilisi programme, s.t:

5. meede hõlmab mitut piirkonda ja/või on valdkondadevaheline (sealhulgas katseprojektid ja uuendused);

6. meetme kohta ei ole sõlmitud kokkulepet partnervalitsusega (partnervalitsustega);

7. meede toetab EÜ ühepoolset poliitilist prioriteeti või rahvusvahelist kohustust;

8. puuduvad riiklikud strateegiadokumendid ja riiklikud näidisprogrammid või nende rakendamine on peatatud.

2.3. Kavandatud temaatilised programmid

Temaatiliste programmide kavandamisel järgmise finantsperspektiivi raames teeb komisjon ettepaneku nende loomise ja haldamise tõhusama ja ratsionaalsema raamistiku kohta, et vältida tarbetut killustumist ja parandada prioriteetide seadmist programmides. Selleks peavad kavandatud programmid olema sisemiselt ühtsed ja terviklikud.

Lisaks välispoliitika rakendamise meetmetele hõlmavad uued määrused ka sisepoliitika välisaspekte.[6] Vajaduse korral tuleb neid selles raamistikus[7] arvestada.

Temaatilised programmid on kavandatud allpool nimetatud valdkondades. Neid kirjeldatakse üldjoontes, kuid komisjoni lõplikud ettepanekud lähtuvad iga temaatilise programmi kohta esitatavatest üksikasjalikest teatistest.

9. Demokraatia ja inimõiguste

Komisjon kavatseb teha ettepaneku demokraatia ja inimõiguste ülemaailmse edendamise programmi kohta, millega asendatakse käimasolev Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus. Asutamislepingute eesmärkidest[8] lähtudes edendaks temaatiline programm Liidu välissuhetes Euroopa Liidu põhiväärtusi, suunates rahalisi toetusi tegevusele, mille eesmärk on inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine ning demokraatia ja demokraatiliste protsesside edendamine. Programm hõlmaks üleilmset, piirkondlikku ja konkreetsele riigile suunatud rahalist toetust meetmetele, mida rakendavad peamiselt valitsusvälised osalejad, kodanike ühendused ning piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid. Programm toetaks Euroopa Liidu poliitilist nähtavust inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonnas, eriti ülemaailmsetes küsimustes, nagu rahvusvaheline kriminaalkohtusüsteem ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus, surmanuhtluse kaotamine, võitlus piinamise ja rassismi vastu, vähemuste ja põlisrahvaste diskrimineerimine ning demokratiseerimine ja valimiste vaatlemine. Rahalise toetuse andmine temaatilise programmi kaudu ei sõltuks abisaaja riigi asutuste heakskiidust ega riigi strateegiadokumendi või riikliku programmi olemasolust.

10. Inimareng ja ühiskondlik areng

Komisjon kavatseb teha ettepaneku inimarengut ja ühiskondlikku arengut käsitleva ühtse temaatilise programmi kohta, mis põhineks ühtsel ja terviklikul strateegial, et toetada inimarengut ja ühiskondliku arenguga seotud poliitiliste eesmärkide saavutamist ja täita selles valdkonnas EÜ rahvusvahelisi kohustusi.

Temaatilises programmis võiks käsitleda tervise, AIDS-i, rahvastiku, hariduse ja väljaõppe, soolise võrdsuse, rahuldava töö,[9] sotsiaalase ühtekuuluvuse ja kultuuri asjakohaseid aspekte ja edendada sellega seonduvaid rahvusvahelisi teemasid, mis põhinevad aastatuhande deklaratsioonil, Kairo, Pekingi ja Kopenhaageni tegevuskavadel, algatusel „Koolitus kõigile“ jne. See hõlmaks EÜ lähenemisviisi strateegilisele partnerlusele ÜRO allasutuste ja institutsioonidega, rahvusvahelisi partnerlusi ja ülemaailmseid fonde ning algatusi, mille eesmärk on kõnealuste tegevuskavade edendamine ja rakendamine, samuti tööd neis valdkondades aktiivsete kodanike ühenduste rahvusvaheliste või piirkondlike võrkudega.

11. Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

Komisjon kavatseb teha ettepaneku keskkonda ja loodusressursse käsitleva ühtse temaatilise programmi kohta. See käsitleks arengu keskkonnamõõdet ja aitaks edendada Euroopa Ühenduse keskkonna- ja energiapoliitikat välismaal.

Temaatilise strateegia raames võiks:

- toetada nii ülemaailmseid ja Eli algatusi kui ka rahvusvahelisi organisatsioone (sealhulgas valitsusväliseid organisatsioone eesmärgiga edendada säästva majandamise keskkonnamõõdet, ülemaailmse tähtsusega avalikke keskkonnahüvesid ja loodusvarade säästvat majandamist, mis võiks muu hulgas hõlmata kliimamuutusi, keskkonnast tingitud terviseprobleeme, kemikaalide ja jäätmete käitlust, bioloogilist mitmekesisust, metsi, maakasutust, mereressursse, magevett ning säästvama tarbimise ja tootmise mudeleid, samuti rahvusvahelise keskkonnajuhtimise, seire ja hindamise tõhustamist;

- toetada arengumaade valitsuste ja kodanike ühenduste jõupingutusi ja tugevdada nende suutlikkust lõimida keskkonnamõõdet arengukoostöösse, tugevdada nende osalust ülemaailmsetes ja piirkondlikes konventsioonides, algatustes või protsessides; toetada loodusvarade haldamise tugevdamist arengumaades; ning aidata neil täita sellest tulenevaid kohustusi;

- anda vabatahtlike panuste kaudu operatiivset toetust mitmepoolsetele keskkonnalepingutele ja teistele rahvusvahelistele keskkonnaalgatustele, protsessidele ja organisatsioonidele (sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele);

- edendada EÜ keskkonnapoliitikat välismaal; see hõlmaks muu hulgas toetust avalikele ja/või eraalgatustele ning neis osalemist.

„ Energia säästva majandamise “ jaoks on ette nähtud eraldi tegevussuund, millega loodaks asjakohane seos tulevase Euroopa aruka energia II programmiga, täiendaks säästva energia meetmeid eespool nimetatud komponentides ja oleks kooskõlas temaatilise programmi muude elementidega. Nimetatud tegevussuuna üldiseks eesmärgiks oleks vaesuse leevendamine. See toetaks juurdepääsu säästvatele, kõrgekvaliteedilistele, usaldatavatele ja taskukohase hinnaga energiateenustele arengumaades, aidates lõimida säästvat energiat arengustrateegiatesse, tugevdada haldusalast ja regulatiivset suutlikkust, sõlmida investeeringute ligimeelitamiseks sobivaid rahastamiskokkuleppeid ja tugevdada võrkude vastastikuse ühendamise infrastruktuuri rajamise eesmärgil piirkondlikku koostööd.

12. Valitsusväliste osalejate areng

Komisjon kavatseb teha ettepaneku temaatilise programmi kohta, mille eesmärk on toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ning muude EList ja partnerriikidest pärit aktiivsete valitsusväliste osalejate arengut. Selles raamistikus võiks kaaluda ka toetust partnerriikide kohalikele ametiasutustele. Konkreetsemalt võiks nimetatud programmil olla kolm toetuse taotlemise valdkonda: (i) valitsusväliste osalejate panus arenguprotsessi nii partnerriigi kui ka piirkonna tasandil, sealhulgas usaldust suurendavad meetmed, huvide kaitse, koostöövõrkude loomise ja dialoogi suutlikkuse edendamine suurema kohaliku osaluse soodustamine ja arengusünergiate edendamine riiklike ja valitsusväliste osalejate vahel; (i) parem mõistmine, partnerlus ja solidaarsus Euroopa kodanike ja arengumaade kodanikuühiskondade vahel, selleks edendatakse teadlikkuse kasvu ja teavet arenguteemade kohta ELi ja kandidaatriikide kodanike seas; (ii) kodanikuühiskonna võrkude vaheline koostöö ning koordineerimine ja kõnealuste võrkude ja ELi institutsioonide vaheline koostöö ja koordineerimine.

13. Toiduainetega kindlustatus

Komisjon kavandab temaatilist programmi, mis võiks i) toetada rahvusvaheliste avalike hüvede tarnimist, millega antakse otsene panus toiduainetega kindlustatusse (näiteks põllumajandusuuringud), ja ülemaailmsete programmide rahastamist (näiteks varajase hoiatamise süsteemid), ii) tegeleda toiduainetega kindlustatusega riikides ja piirkondades, kus puudub valitsus, või valitsus ei kontrolli kõiki riigi osi või kus strateegiline raamistik ei toimi, ja iii) edendada toiduainetega kindlustamisel uuenduslikke tegevuspõhimõtteid ja strateegiaid.

14. Koostöö tööstusriikidega

Nimetatud temaatiline programm hõlmaks koostööd valitud arvu riikidega, keda ei määratleta arengumaadeks arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahendi kohaldamisel, ja selle eesmärk oleks konkreetne ja ratsionaalne reageerimine vajadusele teha koostööd ja tegeleda kahepoolselt või mitmepoolselt selliste sageli väga tähtsate poliitiliste ja kaubanduspartneritega. Koostööd kavandataks nende eesmärkide toetamiseks, mis on sätestatud mitmesugustes kahepoolsetes dokumentides (lepingud, poliitilised deklaratsioonid, tegevuskavad), mis reguleerivad Euroopa Ühenduse ja partnerriikide vahelisi suhteid üldise eesmärgiga luua soodsam keskkond nende suhete säilitamiseks ja edasiseks arendamiseks. Konkreetsemate koostööeesmärkide hulka kuulub eelkõige ELi ja partnerriikide sotsiaal-majanduslike osapoolte vaheliste sidemete tugevdamine, Elist arusaamise ja Eli mõju tugevdamine partnerriikides ning partnerluste ja koostööprojektide laiendamine ja süvendamine väga erinevates valdkondades.

15. Rände ja varjupaiga küsimused

Juba mitu aastat on Euroopa Liit arendanud partnerluse ideed kolmandate riikidega rände valdkonnas, rõhutades vajadust võtta vastu terviklik lähenemisviis rändele koostöös asjaomaste riikide ja piirkondadega. Konkreetse väljenduse andmiseks nimetatud ideele kehtestati 2004. aastal koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkonnas programm AENEAS. Nimetatud programmi eesmärk on konkreetse ja täiendava rahalise ning tehnilise abi andmine kolmandatele riikidele, toetamaks nende jõupingutusi kõikides rände aspektides.

Programm AENEAS on ette nähtud jätkuma temaatilise programmina, mis on kavandatud tugevdamaks rände ja varjupaiga küsimuste kui ELi siseste valdkonnavaheliste prioriteetide lõimimist ühenduse välissuhetesse. Kõnealune vahend looks samuti ühenduse horisontaalse raamistiku, mis aitab tugevdada koostööd rändega kokkupuutuvate ELi osalejate, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste osalejate vahel eesmärgiga parandada arusaamist väljakutsetest ning aidata kaasa tasakaalukate ja vastastikku rahuldavate lahenduste leidmisele.

3. EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KODANIKUÜHISKONNA OSALUS

Komisjon tunnustab, et enne iga-aastase eelarvemenetluse algust. on vaja poliitilist arutelu Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ning nende suuniseid seoses temaatiliste programmide strateegilise suunaga. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et enne kui ta valmistab ette ja võtab vastu temaatilised strateegiad, alustab ta Euroopa Parlamendiga ja nõukoguga arutelu iga temaatilise programmi reguleerimisala, eesmärkide ja poliitiliste prioriteetide üle, lähtudes institutsioonidele esitatavast ametlikust teatisest. Temaatiliste strateegiate koostamisel võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilist tahet, nagu see väljendub nende järeldustes ja resolutsioonides.

Komisjon esitab prognoosi rahaliste vahendite kogusumma kohta, mis on ette nähtud igale temaatilisele programmile asjakohaste rahastamisvahendite raames finantsperspektiivi rubriigi 4 (välistegevus) all, mitmeaastase näidisprogrammi raamistiku põhjal, mis on esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastal n-2, enne aasta n eelarvemenetluse algust. See võimaldaks Euroopa Parlamendil ja nõukogul avaldada oma arvamust strateegiliste valikute ja prioriteetide üle, enne kui komisjon valmistab ette esialgse eelarveprojekti. Üldreeglina konsulteerib komisjon enne Euroopa parlamendile ja nõukogule esitatavate ettepanekute koostamist kodanike ühendustega ja vajaduse korral ka rahvusvaheliste osalistega.

4. HALDUSASPEKTID

4.1. Programmitöö

Eelmises peatükis nimetatud temaatilised programmid on sisemiselt ühtsed selles mõttes, et nad määratlevad laiade üldiste nimetajatega valdkonnad, mis vastavad konkreetsetele ühenduse tegevuspõhimõtetele ja eesmärkidele. Seega kavandatakse strateegilise dokumendi põhjal paralleelselt geograafilistele ressurssidele ka igale temaatilisele programmile eraldatavad rahalised vahendid.

Vastavalt 3. peatükis sätestatud reguleerimisala ja määratluse kriteeriumidele ei või temaatilised programmid geograafiliste programmide raames esitatud meetmeid asendada, vaid peavad neid täiendama. Seega tuleb strateegiates määratleda nende konkreetne lisandväärtus. Kui temaatiliste programmidega kaasnevad meetmed kolmandates riikides, siis on oluline ülesanne siduda omavahel riiklikes ja piirkondlikes strateegiadokumentides (kui need on olemas) kehtestatud prioriteedid ning riigipõhised temaatilised programmid ja strateegiad. Riiklikes ja piirkondlikes strateegiates peaks poliitiliste meetmete sätestamisel olema välja toodud riiklikesse ja piirkondlikesse programmidesse[10] väärtuse lisamise võimalused temaatiliste programmide kasutamise abil. Temaatiliste programmide puhul, kui nende raames võetakse täiendavaid meetmeid lisaks riiklikele ja piirkondlikele programmidele, tuleks aga määratleda kavandatud eesmärkide saavutamisel erilise tähtsusega riigid ja piirkonnad ning võtta arvesse riiklike ja piirkondlikke strateegiaid, kui need on olemas.

Temaatilistes strateegiates sätestatakse nii eesmärgid, loodetud tulemused, tulemuslikkuse näitajad ja prioriteetsed valdkonnad ühenduse sekkumiseks kui ka nende vastastikune täiendavus, lisandväärtus ja sünergia teiste rahvusvaheliste osaliste meetmetega. Komisjon kohaldab temaatiliste programmide suhtes standardset raamistikku, mis sarnaneb riiklike strateegiadokumentide suhtes kohaldavale raamistikule ja ühtlustatud vastuvõtmise kord, mis koosneb kolmest põhietapist – kavandamine, kvaliteedi kontroll ja ametlik heakskiitmine.

4.2. Programmide rakendamine uute välistegevuse vahendite kaudu

Eespool nimetatud temaatilistes programmides käsitletakse teemavaldkondi, mis ületavad kolme rahastamisvahendi geograafiliselt kindlaksmääratud reguleerimisalade piirid. Ühinemiseelse abiprogrammi (IPA) puhul ei ole aga temaatiliste programmide raames täiendavaid meetmeid enamasti ette nähtud, kuna ühinemiseelsed strateegiad käsitlevad riiklike ja/või mitut riiki hõlmavate programmide kaudu kõiki acquis communautaire’i aspekte (ühinemisläbirääkimiste 36 peatükki) ja kõiki ühenduse poliitika valdkondi, sealhulgas abisaavate riikide osalust ühenduse programmides.

Konkreetne näide on demokraatia ja inimõiguste temaatiline programm, mida rakendatakse kõigi kolme poliitikast juhinduva rahastamisvahendi ja stabiilsusvahendi kaudu. Temaatilist programmi „Koostöö tööstusriikidega“ rakendatakse ainult DCECI kaudu. Kõiki teisi temaatilisi programme rakendatakse ainult Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi (ENPI) ning arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahendi (DCECI) kaudu.

Esile tuleb tõsta kahte aspekti:

- Rahaliste vahendite eraldamine erinevatesse rahastamisvahenditesse eelarvepädevate institutsioonide poolt kokku lepitud finantsraamistikus.

Mõlemale rahastamisvahendile (DCECI ja ENPI) määratakse eraldatavad vahendid kahe seadusandja vahelise kaasotsustamise protsessi abil. See tähendab, et temaatilistele programmidele jaotatavad rahalised vahendid tuleb selgelt eraldada kahele eespool nimetatud rahastamisvahendile. Üleilmsed algatused ja ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede programmid tuleb siiski määrata ainult DCECI-le.

Erinevaid vahendeid hõlmavatele temaatilistele programmidele eraldatakse rahalisi vahendeid selgelt määratletud finantsraamistikus mitmeaastase näidisprogrammi osana.

- Programmide rakendamine erinevate määruste põhjal (ENPI, DCECI ja IPA ning stabiilsusvahend demokraatia ja inimõigustega seonduva katmiseks).

Määrus, millega reguleeritakse koostööd teatud piirkonnaga, reguleerib samuti temaatiliste programmide raames võetavaid meetmeid vastavas piirkonnas. Ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede ja üleilmsete algatuste valdkonna meetmete reguleerijaks on DCECI. Komisjoni esitatud rakendussätted ENPI ja DCECI raames on üldjoontes identsed või täielikus kooskõlas üksteisega temaatiliste programmide rakendamise seisukohast.

5. JÄRELDUSED

Komisjon tunnustab väliskoostöö valdkonnas temaatiliste programmide jätkuvat kasulikkust ja vajadust nende järele. Temaatiliste programmide konsolideerimise ja ratsionaliseerimise tulemus on nende arvu vähenemine umbes poole võrra. Selle eesmärk on tulevaste koostööprogrammide mõjusa ja tõhusa rakendamise tagamine ühenduse poliitiliste tegevuspõhimõtete ja prioriteetide kohaselt. Temaatiliste programmide kavandamisel kaasab komisjon täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning konsulteerib kodanikuühiskonnaga.

ANNEX: LESSONS LEARNED FROM EVALUATIONS

The Commission has evaluated most of the thematic regulations under the current Financial Perspectives. Moreover, a significant number of country strategy evaluations have been undertaken in recent years, which throw light upon the link between country programmes and thematic programmes. Certain general findings and lessons to be drawn from these studies need to be taken into account in the concept and definition of future thematic programmes, particularly where they are implemented at country level. On one hand, the evaluations show that thematic programmes have had a positive impact:

- Thematic programmes have proven useful for implementing Community actions in cases when the government of the partner countries blocks them under the geographic programmes, which is notably the case in sensitive areas such as human rights, democracy or support to civil society.

- They have been assessed as useful to initiate actions, often with innovative approaches, with pre-selected partners.

- Actions are often more easily accepted by partner countries when funding is “additional”.

- Thematic programmes have proven useful to intervene in fragile states and difficult partnerships, particularly in supporting programmes implemented by non-state actors.

On the other hand, the thematic programmes and budget lines have demonstrated certain weaknesses. They are currently large in numbers and fragmented. The narrowly defined thematic focus, once determined by legislative act, limits the flexibility to adapt to new needs. The parallel implementation of numerous thematic programmes and the country programme poses managerial challenges and loss of efficiency[11]. Interventions in third countries funded under thematic programmes create by their nature problems of coherence with country and regional strategies[12]. Thematic interventions need to be consistent with the country analysis and should respond or relate to country strategies[13]. Consequently, they should also be part of the complementarity assessment made in the context of country strategies. The substance of thematic programmes should be integrated into the policy dialogue with partner governments.

Correspondence list of current and future thematic programmes

(The content and substance of thematic programmes may not necessarily correspond exactly to current programmes.)

Heading 4 in 2000 – 2006 | Heading 4 in 2007 – 2013 |

Democracy and the rule of law and respecting human rights and fundamental freedoms (Reg. No. 975/1999 and 976/1999) Poverty diseases (Reg No. 1568/2003 plus 550/97 on AIDS/HIV) Reproductive and sexual health and rights in developing countries (Reg. No. 1567/2003 plus 1484/97 population policies and programmes in developing countries) Gender equality in development cooperation (Reg. 806/2004) Integration of environmental dimension in development process (Reg. No. 2493/2000) Conservation and sustainable management of tropical forests and other forests in developing countries (Reg. No 2494/2000) Some international funding currently included in DG ENV budget Intelligent Energy (COOPENER) Decentralised cooperation (Reg. No. 1659/98 plus amendments) Co-financing operations with NGOs (Reg. No 1658/1998) Food aid policy and food aid management, special operations in support of food security (Reg. No. 1292/1996) Cooperation and commercial relations between the EU and the industrialised countries (Reg. No. 382/2001) Rehabilitation and reconstruction operations in developing countries (Reg. No. 2258/1996) Aid to up-rooted people in Asia and Latin America (Reg. No. 2130/2001) Assistance to third countries in the area of migration and asylum (Reg. 491/2004) | [pic] [pic] [pic] [pic] [pic] [pic] [pic] [pic] | 1. Democracy and human rights 2. Human and social development 3. Environment and sustainable management of natural resources 4. Civil society and decentralised cooperation 5. Food security 6. Cooperation with industrialised countries 7. Programmes transferred to geographic programmes (regional programmes) 8. Migration and asylum |

[1] Määrus (EÜ) nr 975/1999, 29.aprill 1999.

[2] Määrus (EÜ) nr 1568/2003, 15. juuli 2003.

[3] Käesolevas teatises määratletakse globaalsed algatused poliitiliste algatustena säästva arengu või ülemaailmse tähtsusega avalike hüvede valdkonnas, mida rahvusvaheline kogukond heaks kiidab ja toetab ja mida rakendatakse mitmepoolsete mehhanismide, sealhulgas ülemaailmsete fondide, kaudu.

[4] Komisjoni 14. juuli 2004. aasta teatis finantsperspektiivide kohta, KOM (2004) 487 lõplik.

[5] See kehtib eelkõige AKV riikide banaanitarnijate abiprogrammi kohta, mis kaotab kehtivuse 2008. aastal; tulevikus AKV suhkrut tootvatele riikidele antava abi kohta; Aasias kodukohast lahkuma sunnitud inimestele antava abi kohta jne.

[6] Komisjoni teatis välisabivahendite koht; 29.9.2004, KOM(2004) 626 lõplik vt ka SEK (2004) 1203/2, 29. september 2004.

[7] Programmid maksukorralduse ja tolli valdkonnas (Customs/Fiscalis programm) ning hariduse ja väljaõppe valdkonnas (TEMPUS Plus) kuuluvad geograafiliste programmide alla. TEMPUS Plus programmi puhul määratakse Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi ja arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahendi raames kindlaks üks mitmeaastane eraldis iga vahendi kohta asjaomastes riikidevahelistes ja piirkondlikes programmides. Riikide kaupa rakendatavat mehhanismi, mis tagab prognoositava eelarveraamistiku, rakendatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi riikide puhul niikaua, kuni nad osalevad TEMPUS Plus programmis.

[8] Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõige 1, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 177 lõige 2 ja artikli 181a lõige 1.

[9] Mõiste „rahuldav töö“ on määratlenud ILO. See hõlmab tööhõivet, sotsiaalset kaitset, põhiõigusi tööl, sealhulgas põhilisi töönorme, sotsiaalset dialoogi ja soolist võrdõiguslikkust.

[10] Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi ja arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahendi alusel on need „riiklikud ja piirkondlikud näidis programmid“.

[11] Example: “About fifty budget lines, of which around thirty that function and are regulated differently were mobilised to finance almost 400 identified projects”. Evaluation of the EC Country Strategy for Honduras, February 2004.

[12] Breakdown of the legal bases: if the European initiative for democracy and human rights is excluded, these various thematic regulations concern crisis situations (refugees, humanitarian aid) or post-crisis situations (rehabilitation) within the framework of which actions in favour of human rights are one component of the aid. However, if this falls exactly within the objective of mainstreaming, it is particularly difficult within these circumstances to precisely identify which projects – and which budgets – are implemented in favour of human rights.

[13] Example: “Secure further coherence between all the EC instruments and budget lines deployed in Bangladesh. …develop procedures to ensure that…deployment of the budget lines concerned is coherent with the Country Strategy, and pursues country specific objectives. ”. Recommendation 5 of the Evaluation of the EC Country Strategy for Bangladesh, November 2003