52005DC0243




[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.6.2005

KOM(2005) 243 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009

Taust

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad on teadus- ja arendustegevuse uued lähenemisviisid, mis uurivad nähtusi ja materjalide kasutamist aatomi, molekulaarsel ja makromolekulaarsel tasandil, kus aine omadused erinevad oluliselt omadustest suuremate osakeste tasandil.

Väga paljudes sektorites saavutatakse edusamme nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga. Edusammud võivad rahuldada inimeste vajadusi ning aidata kaasa liidu konkurentsivõimele ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning mitmetele liidu poliitikavaldkondadele, sealhulgas tervishoiu-, tööhõive- ning töötervishoiu- ja tööohutus-, infoühiskonna-, energia-, transpordi-, turvalisus- ja kosmosepoliitikale.

Nanoteadustel ja nanotehnoloogiatel põhinevaid tooteid juba kasutatakse ja analüütikud ennustavad, et käesoleval aastakümnel kasvab turg sadade miljardite eurode võrra. Euroopa peab vältima nn Euroopa paradoksi kordumist, mida kogeti teiste tehnoloogiate puhul, ja kujundama oma maailmatasemel olevate nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse kasulikeks rikkust loovateks toodeteks kooskõlas liidu Lissaboni strateegias kavandatud majanduskasvu ja uute töökohtade meetmetega.[1]

Tervise-, turvalisus- ja keskkonnariskidega, mis võivad olla seotud nanoteaduste ja nanotehnoloogiate toodete ning rakendustega, tuleb tegeleda algusest peale ja kogu nende elutsükli vältel.

Teadlaste, riiklike ja erasektori otsustajate, teiste sidusrühmade ja avalikkuse parem dialoog on kasulik, et saada aru võimalikest probleemidest, tegeleda nendega teaduse ja valitsemistava seisukohast lähtudes ning edendada kaalutletud otsuste tegemist ja kaasatust.

12. mail 2004. aastal võttis komisjon vastu teatise „Euroopa nanotehnoloogia strateegia suunas“,[2] milles pakuti välja turvaline, terviklik ja vastutustundlik strateegia. Strateegia eesmärk on kindlustada liidu juhtivat positsiooni nanoteaduste ja nanotehnoloogia teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, tegeledes samas kohe alguses kõikvõimalike keskkonna-, tervise-, turvalisus- ja sotsiaalprobleemidega. Sellega seoses rõhutati mitmeid vajadusi:

- suurendada teadus- ja arendustegevuse investeeringuid ja parandada kooskõlastamist, et koos kindlustada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadusalast tipptaset, interdistsiplinaarsust ja konkurentsi koos tööstusliku kasutamisega;

- arendada välja maailmatasemel konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevuse infrastruktuur (tippkeskused), mille puhul võetakse arvesse nii tööstuse kui ka teadus- ja arendusorganisatsioonide vajadusi;

- edendada teadus- ja arendustöötajate interdistsiplinaarset haridust ja koolitust ning ettevõtlikumat mõtteviisi;

- luua soodsad tingimused tööstuslikuks innovatsiooniks, et tagada teadus- ja arendustegevuse suunamine taskukohaste ja turvaliste rikkust loovate toodete tootmisse ja protsesside arendamisse;

- austada eetikapõhimõtteid, lülitada ühiskondlikud kaalutlused varajases etapis teadus- ja arendustegevuse protsessi ning julgustada kodanikega dialoogi pidamist;

- kõrvaldada nanoteadustel ja nanotehnoloogiatel põhinevate toodete võimalikud rahvatervise-, töötervishoiu- ja tööohutus-, keskkonna- ja tarbijariskid võimalikult varases etapis;

- täiendada eelnimetatud meetmeid asjakohase koostöö ja asjakohaste algatustega rahvusvahelisel tasandil.

Konkurentsiküsimuste nõukogu tervitas oma 24. septembri 2004. aasta järeldustes[3] väljapakutud terviklikku ja vastutustundlikku lähenemisviisi ning komisjoni kavatsust koostada nanotehnoloogia tegevuskava. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee võttis seejärel 10. novembril 2004. aastal vastu komisjoni väljapakutud lähenemisviisi toetava arvamuse.[4]

Kõiki sidusrühmi kutsuti üles avaldama komisjoni ettepaneku kohta arvamust ulatusliku avatud arutelu käigus, mis lõppes 15. oktoobril 2004. aastal. Saabus üle 750 komisjoni ettepanekut toetava vastuse. Kõnealuse, Euroopa suurima omataolise uuringu tulemust kirjeldatakse mujal.[5]

Komisjon on eespool nimetatut arvestades koostanud käesoleva tegevuskava, milles määratletakse mitmed liigendatud ja omavahel seotud meetmed nanoteaduste ja nanotehnoloogiate turvalise, tervikliku ja vastutustundliku, eespool nimetatud teatises kindlaksmääratud eelisvaldkondadel põhineva strateegia koheseks rakendamiseks. Nanobiotehnoloogia osas täiendab käesolev tegevuskava komisjoni bioteaduste ja biotehnoloogia Euroopa strateegiat.[6]

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tegevuskava heaks kiitma ning liikmesriike kaasa aitama selle kiirele rakendamisele.

1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON: EUROOPA VAJAB TEADMISI

Euroopa avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide koondamine ühise teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks on võti interdistsiplinaarse lähenemisviisi saavutamiseks, mis on nanoteaduste ja nanotehnoloogiate ja samuti ressursside optimeerimiseks sageli vajalik. Riiklikud ja piirkondlikud algatused hõlmavad ligikaudu kaks kolmandikku nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse tehtud Euroopa avaliku sektori koguinvesteeringutest. Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevust tuleks parandada ning kooskõlastada, et saavutada mastaabisäästu ja sünergiat hariduse ning innovatsiooniga, luues majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi jaoks vajaliku nn teadmiste kolmnurga.[7]

1.1 Komisjon kavatseb:

a) kindlustada nanoteaduste ja nanotehnoloogia teadus- ja arendustegevust Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis[8] ning on teinud ettepaneku kahekordistada eelarvet, võrreldes kuuenda raamprogrammiga. Interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust tuleks parandada nii teadmiste loomisel, edasiandmisel, tootmisel kui ka kasutamisel;

b) teha ettepaneku toetada teadusuuringuid nanoelektroonika valdkonnas kooskõlas seitsmenda raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia prioriteediga. Vastavalt Euroopa nanoelektroonika tehnoloogiaplatvormi teadusuuringute kavale[9] ergutab see tööstusharu jaoks olulist teadustegevust tehnoloogiliselt küpses valdkonnas, paneb aluse järgmise põlvkonna elektroonikale ja teeb võimalikuks mitmed uued info- ja sidetehnoloogia rakendused, tuginedes samal ajal täiendavatele teadusuuringutele muudes teemavaldkondades;

c) suurendada toetust teadus- ja arendustegevuse alasele koostööle nanoteaduste ja nanotehnoloogiate potentsiaalse mõju uurimise valdkonnas, eelkõige kunstlikult valmistatud nanotasandi vormidele (nt nanoosakestele), inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju uurimisel toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste uuringute kaudu, samuti arendada asjakohaseid meetodeid ja seadmeid kokkupuuteohu järelevalveks ja vähendamiseks töökohal, sealhulgas kaasaskantavaid seadmeid kohapeal mõõtmiste läbiviimiseks;[10]

d) edendada Euroopa tehnoloogiaplatvormide arengut, et rakendada Euroopa konkurentsivõime jaoks oluliste nanoteaduste ja nanotehnoloogiate sektorite, nt nanomeditsiini, säästva keemia või kosmoseuuringute, strateegilise teadus- ja arendustegevuse programmi (sealhulgas Euroopa tehnoloogiliste algatuste käivitamise võimalust).

1.2 Komisjon kutsub liikmesriike üles:

a) poliitilisel tasandil suurendama avaliku sektori investeeringuid nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse vastavalt teadus- ja arendustegevuse suurendatud kulutustele, mis vastaksid Barcelona eesmärkides[11] nimetatud kolmele protsendile. Subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes leiab komisjon, et teabevahetuse, indikaatorite ja juhiste kasutamiseks on sobiv nn avatud kooskõlastusmeetod;

b) programmitöö tasandil korraldama teadus- ja arendustegevuse programmide tulemuslikku kooskõlastamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil, mis võib vähendada nende kattumist ja aidata saavutada suuremat tõhusust, nt ERA-NET kava ja selle võimaliku järglase kaudu. Ühenduse osalemisel riiklikes programmides vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 169 võiks olla oluline mõju;

c) projekti tasandil edendama nanoteaduste ja nanotehnoloogia teadus- ja arendustegevust, suurendades ülikoolide, teadus- ja arendusorganisatsioonide ja tööstuse teadlikkust, ning toetama nende osalemist ELi tasandi projektides (nt raamprogrammid, COST, Euroopa Sotsiaalfond, EUREKA), samuti Euroopa Investeerimispanga (EIB) algatusest „Innovatsioon 2010“ saadavate laenude kasutamist.

2. INFRASTRUKTUUR JA EUROOPA TIPPKESKUSED

Teadus- ja arendustegevuse maailmatasemel infrastruktuur ja tippkeskused on olulised, et EL püsiks nanoteaduste ja nanotehnoloogia alal konkurentsivõimelisena. Euroopa vajab asjakohast, mitmekesist, kuid tihedalt seotud infrastruktuuri, mis hõlmaks nii üksikuid (ühes konkreetses kohas) asuvaid rajatisi kui ka laiali asuvaid (võrgustikku ühendatud) rajatisi. Siiski nõuab nanoteaduste ja nanotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioon infrastruktuur oma interdistsiplinaarse, keerulise ja kuluka laadi tõttu vahendite kriitilist massi, mida piirkondlikud ja sageli isegi riiklikud valitsused ja tööstused ei ole suutelised võimaldama.

2.1 Komisjon kavatseb:

a) kaardistada olemasoleva Euroopa nanoteaduste ja nanotehnoloogiate infrastruktuuri ja uurida viise, kuidas saaks parimate tavade levitamisega võimalikult palju suurendada sellest tulenevat lisandunud väärtust. Erilist tähelepanu pööratakse tööstuse vajadustele ja eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele eesmärgiga parandada koostööd akadeemiliste teadus- ja arendusmeeskondadega ja kindlustada neilt tulenev tehnosiire, et luua arenenud prototüüpe ja valideerida neid tööstusega seotud keskkonnas;

b) toetada uurimiskeskuste riikidevaheliste võrkude loomist ja integratsiooni ülikoolide, teadus- ja arendusorganisatsioonide ja tööstuse vahel kui vahendit kriitilise massi tagamiseks hajutatud tippkeskuste, nt pädevusvõrgustike ja integreeritud infrastruktuuri algatusmeetmete kaudu kuuenda raamprogrammi raames. Mõned nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse valdkonnad saavad sellisest integratsioonist eriti kasu, sealhulgas nanotoksikoloogia ja nanoökotoksikoloogia, samuti nanometroloogia, mis toetab ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas.

2.2 Komisjon kutsub liikmesriike üles:

a) tegema otsuseid uue (või oluliselt uuendatud olemasoleva) interdistsiplinaarse infrastruktuuri või uute tippkeskuste loomiseks ja alustama nende loomist tulevasi vajadusi, nt nanobiotehnoloogia tulevasi vajadusi arvestavate arengukavade alusel. Eeldatakse, et teadustöö infrastruktuure käsitlev Euroopa strateegiafoorum annab oma väärtusliku panuse, määrates kindlaks ühenduse infrastruktuuri vajadused. Sellega seotud rahastamine peaks hõlmama nii riiklikke kui eraõiguslikke allikaid, sealhulgas EÜ asutamislepingu artikleid 169 ja 171, struktuurifonde, Euroopa Investeerimispanka (EIB), võttes samuti arvesse nn majanduskasvu initsiatiivi.[12]

3. INTERDISTSIPLINAARSED INIMRESSURSID: EUROOPA VAJAB LOOVUST

Meie teadmiste loomise võime sõltub teadlaste, inseneride ja teiste oskustöötajate ajakohasest haridusest, koolitusest ning elukestvast õppest. Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus nanoteadustes ja nanotehnoloogiates on toonud kaasa traditsiooniliste mõistete laiendamise ning vajalik on kõnealuste gruppide suurem teadlikkus ettevõtlus-, eetika-, tervishoiu-, ohutus- (sealhulgas tööohutus-), keskkonna- ja sotsiaalküsimustes. Samal ajal parandab piiri- ja distsipliiniülene ning akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vaheline liikuvus hariduse ning koolituse kvaliteeti, eriti nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas, kus edu on kiire ja interdistsiplinaarsus etendab otsustavat rolli.

3.1 Komisjon kavatseb:

a) edendada võrgustike loomist ja levitada parimaid kogemusi nanoteaduste ja nanotehnoloogiate hariduse ning koolituse alal. 2005. aastal toimub nanoteadustele ja nanotehnoloogiatele pühendatud seminar ja selle toimetisi levitatakse laialdaselt;

b) uurida võimalusi, kuidas kõige paremini julgustada asjakohaste toetavate tegevuste (nt piiriüleste temaatiliste võrgustike ja muude meetmete) arendamist, eelkõige komisjoni programmide ja eriti 2006. aastaks ning edaspidiseks välja pakutud uue põlvkonna haridus- ja väljaõppeprogrammide kaudu;[13]

c) aidata kaasa interdistsiplinaarse Euroopa nanoteaduste ja nanotehnoloogia auhinna loomisele, millega tunnustaks teaduslikke edusamme ja ettevõtlust ja/või edusamme turvalisuse ja keskkonna valdkonnas kooskõlas tervikliku ja vastutustundliku lähenemisviisiga. Toetust taotletakse tööstuselt ja teistelt huvitatud organisatsioonidelt;

d) uurida võimalusi suunata sihtotstarbeliselt nanoteadustesse ja nanotehnoloogiatesse Marie Curie meetmeid (nt teadusstipendiume), mis toetaksid riikidevahelisi doktoriõppe programme. Teadlaste ja inseneride elukestvat õpet edendatakse ka distsipliinide ja/või sektorite vahelisele liikuvusele suunatud meetmetega. Erilist tähelepanu pööratakse naiste osalemisele ja vastuvõtvate institutsioonide asjakohasele tasustamisele.

3.2 Komisjon kutsub liikmesriike üles:

a) edendama interdistsiplinaarset koolitust ja haridust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuseks, keskendudes füüsikale, keemiale, bioloogiale, toksikoloogiale ja ökotoksikoloogiale ning inseneriteadustele, kuid hõlmates vajaduse korral ka ettevõtlusuuringuid, riskianalüüsi ning sotsiaal- ja humanitaarteadusi. Koolitusprogrammid peaksid olema suunatud konkreetselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel endil ekspertteadmised või vahendid sageli puuduvad;

b) julgustama tudengeid, teadlasi ja insenere kasutama liikuvuse suurendamiseks koolitusteks nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas riiklikul ja Euroopa tasandil olemasolevaid algatusi, sealhulgas Marie Curie meetmeid, Euroopa Teadusfondi ja teadusprogrammi Human Frontier Science Program .

4. TÖÖSTUSLIK INNOVATSIOON: TEADMISTEST TURUNI

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad võimaldavad saavutada edu peaaegu kõigis tehnoloogiasektorites. Euroopa tööstus, teadus- ja arendusorganisatsioonid, ülikoolid ja finantsasutused peaksid tegema koostööd, et tagada, et nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse tipptase suunatakse kaubanduslikult elujõuliste, olemuselt turvaliste toodete tootmisse ja protsesside arendamisse.

Normid võimaldavad turgudele ja rahvusvahelisele kaubandusele tagada võrdset mänguruumi ja on ausa konkurentsi, võrdleva riskianalüüsi ja regulatiivsete meetmete eelduseks. Intellektuaalomandi õiguste kaitse on innovatsiooni jaoks elulise tähtsusega, seda nii esialgsete investeeringute ligitõmbamiseks kui ka tulevaste tulude tagamiseks.

4.1 Komisjon kavatseb:

a) edendada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamist tööstuses, tuues omavahel kokku sidusrühmad, et vahetada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kaubandusse toomise parimaid tavasid. Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa ettevõtluse sotsiaalsetele, poliitilistele ja psühholoogilistele tõketele, nt ebaõnnestumise stigmale, samuti sellele, kuidas paremini kaasa aidata litsentsikokkulepete sõlmimisele tööstuse ning teadus- ja arendusorganisatsioonide / ülikoolide vahel, nt nn Berliner Vertrag või vastutava partnerluse algatus ( Responsible Partnering Initiative );

b) suurendada tööstuse osalemist ELi nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse koostööprojektides, mis aitaks kaasa traditsiooniliste tööstusharude ümberkorraldamisele ja samuti teadmistemahukate väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja tegevust alustavate ettevõtjate kasvule. Uuritakse võimalusi väiksemate prototüüp- ja näidisprojektide toetamiseks ELi tasandil;

c) toetada veebipõhise digitaalse nanoteaduste ja nanotehnoloogiate raamatukogu loomist, et analüüsida nanoteaduste ja nanotehnoloogiate mitmekülgset paigutust Euroopas ja koondada mitmesugustest allikatest saadud andmed, nt trükised, patendid, äriühingud, turuandmed, teadus- ja arendusprojektid, organisatsioonid;

d) toetada prenormatiivsete nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevust sünergias Euroopa standardiametite tegevusega. Eelkõige kutsub komisjon üles tegema ettepanekuid nanometroloogia eritoetusmeetmete kohta kuuenda raamprogrammi raames;

e) toetada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate patendi järelevalvesüsteemi loomist, nt Euroopa Patendiameti poolt, samuti nanoteaduste ja nanotehnoloogiate patenditaotluste menetlemise ühtlustamist selliste patendiametite vahel nagu Euroopa Patendiamet, USA Patendi- ja Kaubamärgiamet ja Jaapani Patendiamet.

4.2 Komisjon kutsub liikmesriike üles:

a) kehtestama meetmeid ja stiimuleid nanoteaduste ja nanotehnoloogiate innovatsiooniks, samuti uurima komisjoni algatustele tuginedes nõudluse (hankimise) kasutamist, et edendada innovatsiooni eraettevõtetes. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ja tegevust alustavad ettevõtjad ning tööstust, teadus- ja arendusorganisatsioone / ülikoole, investoreid ja teisi sidusrühmi ühendavad piirkondlikud tehnoloogiaklastrid võivad etendada otsustavat rolli eelkõige piirkondlikul tasandil. Uus nn teadmuspiirkondade algatus võiks tõhusate klastrite ja võrgustike loomisele samuti kaasa aidata. Ärigeeniuste või juhtimisekspertide kaasamine nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alast tegevust alustavatesse äriühingutesse saab aidata parandada ettevõttesisest pädevust;

b) edendama ja kooskõlastama nanoteaduste ja nanotehnoloogiate standardimistegevust ja tervitab töögrupi loomist Euroopa Standardikomitee poolt;[14]

c) jõudma võimalikult kiiresti kokkuleppele ühenduse patendi vastuvõtmises, märkides, et nanoteaduste ja nanotehnoloogiate leiutiste patenteerimine areneb Euroopas aeglaselt, võrreldes maailma muude piirkondadega, ja võtma arvesse nanoteaduste ja nanotehnoloogiate patenditaotluste vastuvõtmise üleilmse ühtlustamise olulisust tõhusama üleilmse patentimissüsteemi loomisel;[15]

d) toetama tehnosiiret nanoteadustes ja nanotehnoloogiates, kasutades selleks üle-euroopalist innovatsioonisiirde keskuste võrku,[16] mille eesmärk on hõlbustada riikidevahelist tehnosiiret Euroopas ja edendada innovatsiooni kohalikul tasandil.

5. ÜHISKONDLIKU DIMENSIOONI INTEGREERIMINE: OOTUSTELE VASTAMINE JA MUREDE LAHENDAMINE

Samas kui nanoteadused ja nanotehnoloogiad toovad ühiskonna jaoks kaasa olulised edusammud ja hüved, mis parandavad meie elukvaliteeti, kaasneb sellega nagu iga tehnoloogiaga ka teatud risk ja seda tuleks avalikult tunnistada ning kohe alguses uurida.

Kõnealuse vastutustundliku nanoteaduste ja nanotehnoloogiate strateegia oluliseks osaks on tervishoiu-, turvalisus- ja keskkonnaaspektide ühendamine nanoteaduste ja nanotehnoloogiate tehnoloogilisse arengusse ja tulemusliku dialoogi loomine kõigi sidusrühmadega, teavitades neid edusammudest ja eeldatavast kasust ning võttes arvesse ootusi ja probleeme (nii tegelikke kui teadvustatud), et juhtida arengut suunas, kus oleks võimalik negatiivset sotsiaalset mõju ära hoida.

Komisjon soovib edendada sellise ühiskonna arengut, kus üldsus, teadlased, tööstus, finantsettevõtjad ja poliitikud oleksid nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seotud teemade käsitlemisel teadlikud. Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate iseloomulike omaduste tõttu võivad üles kerkida ühiskondlikud küsimused, mida tuleks ette näha, nt madalama kvalifikatsiooniga töötajate probleem, mis on seotud ELi erinevate piirkondade ebavõrdse arenguga ja sobiva hinnaga juurdepääsu tagamisega nanoteaduste ja nanotehnoloogiate hüvedele, nt nanomeditsiini valdkonnas.

5.1 Komisjon kavatseb:

a) tagada, et ühenduse rahastatud nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevus viiakse ka edaspidi ellu vastutustundlikult, nt eetilisi kontrolle teostades. Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate võimalike eetiliste probleemide hulka kuuluvad näiteks inimeste mitte-raviotstarbelised protseduurid, eraelu puutumatuse rikkumine nähtamatute andurite kasutamisel. Eetiliste probleemide, innovatsiooni, teadusuuringute ja sotsiaalteaduste ühendamine nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevusse aitab luua usaldust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate juhtimisega seotud otsustusprotsessi vastu;[17]

b) paluda teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmal läbi viia nanomeditsiini eetiline analüüs. Analüüsiga määratakse kindlaks peamised eetilised probleemid ja see võimaldab tulevikus nõuetekohaselt läbi viia väljapakutud nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendusprojektide eetilist kontrolli;

c) toetada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate tulevaste arengute uuringuid ja tulevikuseiret, et saada kasulikku teavet võimalike ühiskonnale tekkivate ohtude ja mõjude kohta. Nanobiotehnoloogia valdkonnas saab sünergiat arendada uuringuga, mille korraldab komisjon Euroopa Parlamendi palvel, et hinnata ja läbi viia biotehnoloogia ning geeniteaduse kulude-tulude analüüs;

d) luua tingimused ja pidada tegelikku dialoogi sidusrühmadega nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seotud küsimustes. Kõnealuse dialoogi toetamiseks tuleks eurobaromeetri küsitlustes uurida teadlikkust nanoteadustest ja nanotehnoloogiatest ja nendesse suhtumist liikmesriikides. See võimaldab hinnata erinevate lähenemisviiside mõjusust üle Euroopa, samuti tagab konkreetsete probleemide osas varajase hoiatuse;

e) tuginedes komisjoni käivitatud proovialgatuste, sealhulgas filmide,[18] brošüüride ja teiste veebipõhiste materjalide[19] populaarsusele, anda välja mitmekeelset teabematerjali, et tõsta teadlikkust nanoteadustest ja nanotehnoloogiatest eri vanuserühmade seas.

5.2 Komisjon kutsub liikmesriike üles:

a) edendama sobival tasandil regulaarset dialoogi üldsusega nanoteaduste ja nanotehnoloogiate üle, eelkõige massiteabevahendite kaudu;

b) tugevdama tarbijate haritust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate rakendusaladel;

c) julgustama tööstust võtma arvesse oma nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seotud kaubandustegevuste laiemaid majanduslikke, sotsiaalseid, tervishoiu- ja turvalisusalaseid ning keskkonnamõjusid, nt vastavalt ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja nn kolmekordse tulemi aruandluse kontseptsioonidele, nagu ülemaailmse aruandluse algatus.

6. TERVISHOID, TURVALISUS, KESKKONNA- JA TARBIJAKAITSE

Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kõik rakendused ja kasutusalad peavad vastama ühenduse määratud tervishoiu, turvalisuse, tarbijate ja töötajate kaitse ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele.[20] Nanoteadustel ja nanotehnoloogiatel põhinevate toodete turuosale ennustatakse kiiret kasvu, sealhulgas vähem kontrollitud Interneti-müügi kaudu.

Nanoosakesed on looduses olemas või saab neid toota kas tahtliku või tahtmatu inimtegevusega. Arvestades seda, et väiksematel osakestel on suurem (re)aktiivne pindala ühiku massi kohta kui suurematel osakestel, siis võivad ka nende toksilisus ja võimalikud mõjud tervisele olla suuremad.[21] Seetõttu tuntakse muret nanoosakeste võimaliku mõju pärast inimeste tervisele ja keskkonnale.

Inimeste tervise, keskkonna, tarbijate ja töötajatega seotud riskianalüüs tuleks vastutustundlikult kaasata tehnoloogia elutsükli kõikidesse etappidesse, alates kontseptsiooni püstitamisest ning hõlmates teadus- ja arendustegevust, tootmist, müüki, kasutamist ja hävitamist või ümbertöötamist. Enne kunstlikult valmistatud nanomaterjalide masstootmisse laskmist tuleks teostada asjakohased eelhindamised ja välja töötada riskijuhtimismenetlused. Erilist tähelepanu tuleks pöörata toodetele, mis kas on juba turul või mis iga hetk turule lastakse, nt majapidamistoodetele, kosmeetikatoodetele, pestitsiididele, toiduainetega kokkupuutuvatele materjalidele ning meditsiinilistele toodetele ja seadmetele.

Euroopa keskkonna ja tervishoiu tegevuskavas 2004–2010[22] ja ühenduse töötervishoiu ja –ohutuse strateegias[23] on sätestatud alus tulevasteks võimalikeks algatusteks. Komisjoni ettepanek REACHi kohta[24] võib hõlmata väga suurtes kogustes toodetavate nanoosakeste mõningaid aspekte. REACHi vastuvõtmiseni kohaldatakse uute ainete ja oluliselt uuendatud kasutusvaldkonnaga juba teatatud ainete suhtes direktiivis 67/548/EMÜ ettenähtud teatamiskorda.

6.1 Komisjon kavatseb:

a) teha nanoteaduste ja nanotehnoloogiate rakenduste ja kasutamisega seotud probleemid kindlaks ja tegeleda nendega võimalikult varakult. Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kunstlikult valmistatud ja juhuslike toodetega seotud võimalike riskide hindamiseks paluti tekkivate ja äsja kindlaks tehtud terviseriskide teaduskomiteel anda arvamus olemasolevate meetodite sobivuse kohta;

b) edendada turvalisi ja tulemuslikke meetmeid, et vähendada töötajate, tarbijate ja keskkonna kokkupuudet nanotasandil toodetud vormidega. Komisjon toetab ka mitmesuguseid uuringuid (sealhulgas epidemioloogilisi uuringuid), et: i) hinnata kokkupuute praegust ja tulevikuks ennustatavat taset, ii) hinnata kokkupuute kontrolli praeguste lähenemisviiside piisavust ja iii) käivitada asjakohaseid algatusi, pakkuda välja meetmeid ja/või anda soovitusi;

c) arendada koos liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa agentuuride, tööstuse ja teiste sidusrühmadega välja terminoloogia, suunised, mudelid ja standardid riskianalüüsiks nanoteaduste ja nanotehnoloogiate toodete kogu elutsükli vältel. Vajaduse korral tuleb kõrgetasemelise kaitse tagamiseks riskianalüüsi- ja juhtimismenetlusi vastavalt kohandada;

d) eespool märgitut arvestades uurida ja vajaduse korral pakkuda välja ELi asjakohaste sektorite määruste kohandusi, pöörates eelkõige, kuid mitte eranditult, tähelepanu: i) toksilisuslävedele, ii) mõõtmis- ja heitelävedele, iii) märgistamisnõuetele, iv) riskihindamis- ja kokkupuutelävedele ning v) tootmis- ja impordilävedele, millest allpool võib aine määruse reguleerimisalast välja jätta ja mis põhinevad tüüpiliselt massil.

6.2 Komisjon kutsub liikmesriike üles:

a) teostama nanoteaduste ja nanotehnoloogiate rakenduste, eriti kunstlikult valmistatud nanotasandi vormide kasutuse ja kokkupuute seiret;

b) vaatama üle ja vajaduse korral muutma siseriiklikke õigusakte, võtmaks arvesse nanoteaduste ja nanotehnoloogiate rakenduste ja kasutusviiside iseärasusi;

c) võtma nanoosakesi arvesse uute ainete teatamiskorra jõustamisel direktiivi 67/548/EMÜ alusel;

d) toetama üldtunnustatud CASi ( Chemicals Abstract Service ) numbrite ja nanomaterjalide kohta käivate materjali ohutuskaartide vastuvõtmist.

7. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Rahvusvahelist koostööd nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas on vaja arendada nii majanduslikult ja tööstuslikult arenenud riikidega (teadmiste ühendamiseks ja kriitilise massi ärakasutamiseks) kui ka vähem arenenud riikidega (tagamaks nende juurdepääsu teadmistele ja vältimaks igasugust nn nano-lõhet või teadmiste apartheidi). Erilist tähelepanu pööratakse koostööle Euroopa naaberriikide poliitikaga hõlmatud riikidega ja riikidega, kellega on sõlmitud teaduse ja tehnoloogia koostöölepingud.

7.1 Kooskõlas oma rahvusvahelistele kohustuste ja eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga seotud kohustustega kavatseb komisjon:

a) süvendada dialoogi rahvusvahelisel tasandil, et võtta vastu deklaratsioon või tegevusjuhend nanoteaduste ja nanotehnoloogiate vastutustundlikuks arendamiseks ja kasutamiseks. Tööstust tuleks kutsuda üles neid põhimõtteid järgima;

b) käsitleda üleilmsel tasandil vastastikku huvipakkuvaid teemasid, nt nomenklatuuri, ühiseid lähenemisviise riskianalüüsile ning sihteesmärgiga andmebaasi loomist nii toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste kui ka epidemioloogiliste andmete jagamiseks;

c) toetada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teaduslike ning tehniliste trükiste tasuta ja avatud Euroopa elektroonilise arhiivi loomist vastavalt OECD deklaratsioonis kindlaksmääratud põhimõtetele juurdepääsu kohta riiklikult rahastatud teadusuuringute andmetele.[25]

7.2 Komisjon kutsub liikmesriike üles:

suurendama oma toetust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevusele ja suutlikkuse arendamisele vähemarenenud riikides. Komisjon rõhutab nanoteaduste ja nanotehnoloogiate potentsiaali millenniumi arengueesmärkidele[26] ja säästvale arengule kaasaaitamisel, nt seoses vee puhastamise, kõrgekvaliteedilise ja ohutu toidu tagamise, vaktsiinide tõhusama väljastamise, tervise odavama sõeluuringu ning energia tõhusama säästmise ja kasutamisega.

8. ÜHTSE JA NÄHTAVA STRATEEGIA RAKENDAMINE EUROOPA TASANDIL

Terviklikku strateegiat ei saa rakendada ühemõõtmeliselt, vaid see nõuab ühtset ja kooskõlastatud tegevust. Lisaks on oluline, arvestades inimeste kasvavat huvi nanoteaduste ja nanotehnoloogiate mõju vastu, et ELi tasandi tegevus oleks asjakohaselt nähtav ja et seda antaks tulemuslikult edasi.

Vastuseks nõukogu üleskutsele kooskõlastada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate algatuste juhtimine Euroopa tasandil[27] loob komisjon ELi tasandil kooskõlastamiseks teabekeskuse, et:

a) jälgida ja kontrollida käesoleva tegevuskava elluviimist, selle vastavust ja ühtsust komisjoni poliitikaga (nt teadus- ja arendustegevus, haridus ja koolitus, tööhõive, ettevõttepoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse), seotud algatusi kogu liidus ja teisi asjakohaseid tegevusi (nt komisjoni juhtiv biotehnoloogia komitee), et tagada maksimaalne tõhusus;

b) iga kahe aasta järel anda nõukogule ja Euroopa Parlamendile aru tegevuskava järgimisel saavutatud edusammudest, kasutades võimaluse korral faktilisi andmeid. Vajaduse korral tuleb ette näha tegevuskava muutmine;

c) viia läbi mitmesuguseid tegevusi, et täiendada ja suurendada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kasulikku, tulutoovat, kasumlikku ja konsensusel põhinevat kasutamist ning rakendamist ELis nt sihtotstarbelise nn horisondi vaatlemise, üldsusega peetava ennetava ja reageeriva dialoogi ning rahvusvahelise tasandi sihtotstarbeliste algatuste kaudu.

[1] KOM(2005) 24.

[2] KOM(2004) 338.

[3] Konkurentsiküsimuste nõukogu järeldused, 24. september 2004.

[4] Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus, 15. detsember 2004.

[5] Nanofoorumi aruanne, 2004. aasta detsember, http://www.nanoforum.org.

[6] KOM(2002) 27.

[7] KOM(2005) 118.

[8] KOM(2005) 119.

[9] Vision 2020: Nanoelectronics at the centre of change . 2004. aasta juuni aruanne, EUR 21149

http://www.cordis.lu/ist/eniac.

[10] Research Needs on Nanoparticles, 25.–26. jaanuar 2005,

http://www.cordis.lu/nanotechnology/src/pe_workshop_reports.htm#particles.

[11] CREST Report on the open method of coordination in favour of the Barcelona research investment objective, http://europa.eu.int/comm/research/era/3pct/pdf/3pct-app_open_method_coordination.pdf.

[12] KOM(2003) 690.

[13] KOM(2004) 156.

[14] CENi resolutsioon BT C005/2004, http://www.cenorm.be.

[15] Science, Technology and Innovation for the 21st Century, OECD teadus- ja tehnoloogiakomitee ministrite tasandil, 29.–30. jaanuaril 2004.

[16] http://irc.cordis.lu.

[17] KOM (2001) 714.

[18] http://europa.eu.int/comm/mediatheque/video/index_en.html.

[19] http://www.cordis.lu/nanotechnology.

[20] Vt asutamislepingu artikleid 152 (tervishoid), 153 (tarbijad) ja 174 (keskkond).

[21] Vt aruanne “Nanoscience and nanotechnologies: opportunities and uncertainties” , Ühendkuningriigi Royal Society ja Royal Academy of Engineering, 9. peatüki punkt 22 (lk 82).

[22] KOM(2004) 416.

[23] KOM(2002) 118.

[24] Kemikaalide registreerimine, hindamine ja lubamine ( Registration, Evaluation and Authorisation of Chemicals ), http://europa.eu.int/comm/environment/chemicals/reach.htm.

[25] Science, Technology and Innovation for the 21st Century, OECD teadus- ja tehnoloogiakomitee ministrite tasandil, 29.–30. jaanuar 2004.

[26] Innovation: Applying Knowledge in Development. ÜRO millenniumi projekt 2005, teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni töörühm.

[27] Konkurentsiküsimuste nõukogu järeldused, 24. september 2004.