14.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/88

1.1

Vastavalt Maastrichti lepingus sätestatule loodi Ühtekuuluvusfond 1993.aastal kui “ühtekuuluvuse rahastamisvahend” ja talle anti formaalselt ühenduse fondi staatus 16. mail 1994. aastal vastu võetud määruses 1164/94 (1), mida vahepeal muudeti määrustega 1264/99 and 1265/99, mis mõlemad võeti vastu 21. juunil 1999 (2).

1.2

Ühtekuuluvusfond loodi nende liikmesriikide abistamiseks, kelle sisemajanduse kogutoodang oli vähem kui 90 % ühenduse keskmisest — seda protsendimäära hinnati kolmeaastase perioodi põhjal alates 1999. aasta muudatusettepanekust — mis tähendas seda, et algusest peale osutusid abikõlblikeks ainult neli liikmesriiki: kolm riiki ELi laienemise teisest lainest — Hispaania, Kreeka ja Portugal — ja Iirimaa.

1.3

Vastavalt määrusele 1164/94 aitas Ühtekuuluvusfond tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pakkudes tuge projektidele järgmistes valdkondades:

2.1

Struktuurifondide, iseäranis Ühtekuuluvusfondi panus on nähtav ja ka mõõdetav selles osas, mis puudutab progressi “lähenemise” eesmärgi saavutamisel neljas tänini fondidest kasu saavas liikmesriigis.

2.2

Näiteks “kasvas nende nelja riigi kiirteede võrgustike tihedus, mis 1991. aastal oli 20 % vähem ühenduse keskmisest, 2001. aastal 10 %-ni üle nimetatud näitaja” (3).

2.3

Transpordi infrastruktuuriga seoses tuleb siiski mainida, et kõnealuses neljas Ühtekuuluvusfondi toetust saavas riigis pole toimunud samasugust progressi raudteetranspordi kaasajastamise ja raudteevõrgustiku tiheduse osas, mis moodustab 55 % ELi keskmisest näitajast.

2.4

Samuti on täheldatud, et Ühtekuuluvusfondi toetusel transpordi infrastruktuuri tehtud investeeringud on määrava tähtsusega faktoriks toetust saavate piirkondade huvipakkuvaks muutmisel, sest nad soodustavad majandustegevust ühes kõikide sellest tulenevate hüvedega, näiteks tootlikkuse ja kohaliku elanikkonna reaalsissetuleku suurenemine.

2.5

Viimased uuringud osutavad asjaolule, et struktuurifondide üldine panus ja iseäranis Ühtekuuluvusfondi panus võivad avaldada soodsat mõju selliste ettevõtete huvi äratamisel, kus on suurem uurimis- ja arendustegevuse osakaal, kõnealuste piirkondade vastu, mis kahtlemata annab tõuke jätkusuutlikuks majanduskasvuks kogu Euroopas.

2.6

Sisemajanduse kogutoodangu kasv ühe inimese kohta nendes neljas liikmesriigis ajavahemikul 1994 — 2001 — mis on reaalväärtuses keskmiselt 3 % — ületas enam kui 1 % võrra keskmise aastase kasvu ülejäänud ELis (4).

3.1

Euroopa Liidu laienemine 15-lt liikmesriigilt 25-ni, mis toimus 1. mail 2004. aastal (lähitulevikus saab liikmesriikide arvuks tõenäoliselt 27 koos Bulgaaria ja Rumeeniaga, kes hakkavad samuti saama Ühtekuuluvusfondilt rahalist toetust) nõuab tõsist arutelu selle üle, kuivõrd tähtsad on- seda nii kvalitatiivses (prioriteetide valimine) kui ka kvantitatiivses plaanis (ühenduse fondidele eraldatud raha) — meetodid, mida on kasutatud struktuurifondide kolme tähtsaima eesmärgi saavutamiseks: “lähenemine”, “piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive” ja “Euroopa territoriaalne koostöö”.

3.2

Vajadus sellise arutelu järele on veelgi tungivam, kui võtta arvesse seda, et 10 uue liikmesriigi samaaegne liitumine, kelle SKP on väiksem kui 15-liikmelise ELi keskmine, on kaasa toonud uued väljakutsed meie jõupingutustele “lähenemise” eesmärgi saavutamisel, mis tingib Ühtekuuluvusfondi rakendamise koos Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga.

3.3

Seega suunab komisjon umbes 264 000 miljonit eurot (78 % Euroopa arenguprogrammide kogueelarvest) “lähenemise” eesmärgi saavutamisele; sellest summast on umbes 63 000 eurot määratud Ühtekuuluvusfondile, mis tähendab fondi eelarve märkimisväärset kasvu võrreldes ajavahemikuga 2000 — 2006: s.t. 18 000 miljoni euro võrra.

3.4

Seda arvesse võttes hindab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee positiivselt komisjoni algatust uute struktuurifondide eeskirjade ja määruste ettevalmistamisel ajavahemikuks 2007 — 2013, mis pakuvad Euroopa ühtekuuluvuspoliitikale uut õiguslikku raamistikku.

3.5

Struktuurifondide eeskirjade käimasolevaks ülevaatamiseks planeeritud ajavahemikul peaks viimane statistika näitama seda, et Ühtekuuluvusfondist hakkavad kasu saama Kreeka, Portugal, 10 uut liikmesriiki viimasest laienemisest ja Bulgaaria ning Rumeenia kohe pärast liitumist.

3.6

Mis puutub väljapakutud Ühtekuuluvusfondi määrusesse, mis kavandati selleks, et asendada nõukogu määrust (EÜ) 1194/94, siis kiitis Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee heaks ettepaneku põhisuunitluse, mille eesmärgiks on koondada üksnes kõnealuse määruse tähtsaimad eesmärgid ning taotlemise ja juurdepääsu põhijooned; kõik aspektid, mis vajalikud kõnealuse fondi toimimiseks — põhiprintsiibid, kohustuste määratlus ja nende jagunemine liikmesriikide ja komisjoni vahel, finantsjuhtimise eeskirjad, auditeerimise ja järelvalve eeskirjad — peavad sisalduma üldmääruses, mis kehtib kõikide struktuurifondide kohta.

3.7

Selle taustal pakub Ühtekuuluvusfond selget tagatist sammudele, mille eesmärgiks on ühenduse ühtekuuluvuspoliitika uuesti keskendada piiratud arvule valitud prioriteetidele, mis põhinevad 2000. aastal Lissabonis vastuvõetud kohustustel ja strateegiatel — - konkurentsivõimelisem majandus, mis põhineb teadmistele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele toetuval lähenemisviisil — ja nendele, mis koostati Göteborgis 2001. aastal — mis rõhutasid vajadust keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengumudeli loomise järele.

4.1

Nõustudes sellega, et struktuurifondide eeskirjade ja reeglite standardiseerimine on sobiv juhtimisvahend — näiteks on üheks positiivseks sammuks suunis, mille kohaselt Ühtekuuluvusfondi vahendeid on võimalik programmeerida koos Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega, mis kujutab endast erandit põhimõttele, et igat programmi rahastatakse ainult ühest fondist — peab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee vajalikuks rõhutada, et kõnelause standardiseerimise tõttu rakendatakse Ühtekuuluvusfondi puhul teatud eeskirju, mis tekitavad tõsiseid kartusi.

4.2

Näiteks Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteel esineb kahtlusi “n+2” reegli esmakordse kohaldamise suhtes Ühtekuuluvusfondile; nendele kahtlustele viidatakse üldiselt Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuses ettepaneku kohta, mis puudutab nõukogu määrust, millega kehtestatakse struktuurifondide üldsätted (5).

4.3

Üheks positiivseks märgiks on see, et vastavalt artikli 1 esimesele lõikele on Ühtekuuluvusfondi uueks eesmärgiks tugevdada nii territoriaalset ühtekuuluvust kui ka majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, hõlmates neid piirkondi, kus sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta on väiksem kui 75 % ühenduse keskmisest (25-liikmeline Euroopa Liit).

4.4

Kõnelause uue aspekti tähtsust on kerge mõista, arvestades seda, et Euroopa Liidu laienemine 15-st 25 riigini on viinud mitte ainult umbes 12,5 %-lise keskmise languseni sissetulekus inimese kohta, vaid see tähendab ka seda, et vähemarenenud piirkondades elava rahvastiku osakaal on tõusnud 20 %-lt 25 %-ni.

4.5

Kümnes liikmesriigis, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal, elab umbes 92 % rahvastikust piirkondades, kus sisemajanduse koguprodukt on väiksem kui 75 % ühenduse keskmisest (25-liikmeline Euroopa Liit) (6)

4.6

Esitatud määruses moodustavad ühenduse ühtekuuluvuse tugevdamiseks mõeldud vahendid osa kõikehõlmavast abinõude kompleksist, mille eesmärgiks on edendada jätkusuutlikku arengut.

4.6.1

See on välja toodud artikli 2 lõikes 3, kus piiritletakse võimalikud arenguvaldkonnad:

4.7

Kuigi seda probleemi pole sõnaselgelt mainitud, leiab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, et Ühtekuuluvusfondi rahade tulemuslik suunamine investeeringuteks meetmetesse, mille eesmärgiks on parandada traditsiooniliste energiaallikate kasutamist ja suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu, aitab vähendada Ühtekuuluvusfondist toetust saavate riikide energiasõltuvust. praegu impordivad kõnealused riigid umbes 80 % nende poolt kasutatavast energiast, ehkki 10 liitunud riiki sõltuvad palju vähem välistest energiavarudest.

4.8

Siiski ei tohiks kõnealused näited panna meid unustama asjaolu, et jätkusuutliku arengu edendamine Euroopas nõuab ühtekuuluvuspoliitika kiiret rakendamist maapiirkondades. Seega ei saa kõnealust sektorit Ühtekuuluvusfondi toetuse saajate hulgast välja arvata, ilma et see avaldaks kahjulikku mõju rahalisele toetusele, mida senini pakuvad muud struktuurifondid ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks.

4.9

Nõustudes, et eelarve konsolideerimine on üks lähenemise ja Euroopa konsolideeritud majanduskasvu tugisambaid, avaldab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee siiski teatavat kahtlust selles osas, mis puudutab võimalikku paindumatust “ülemäärase valitsemissektori eelarve puudujääki” puudutavate tingimuslikkuse sätete rakendamisel Ühtekuuluvusfondi peamiste eesmärkide täitmiseks, nagu on kehtestatud kõnealuse ettepaneku artiklis 4.

4.10

Selline paindumatus võib avaldada kahjulikku mõju Ühtekuuluvusfondi ressursside tõhusale suunamisele: nende ressursside eraldamine sõltub sellest, kas ülemäärane eelarvepuudujääk on likvideeritud; siiski võivad ülemäärase eelarvepuudujäägi põhjusteks olla riikide valitsuste püüded võidelda majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsusega.

4.11

Tasub meeles pidada, et edukus riigieelarve puudujäägi hoidmisel lubatud piirides ei tähenda seda, et asjassepuutuvatel liikmesriikidel on samuti õnnestunud likvideerida majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ebavõrdsus.

5.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kiidab üldiselt heaks väljapakutud nõukogu määruse Ühtekuuluvusfondi kohta koos Ühtekuuluvusfondi suhtes rakendatava korra vastavusse viimisega teiste struktuurifondide jaoks koostatud üldreeglitega.

5.2

Esiletõstmist väärib otsus suurendada Ühtekuuluvusfondi toetuse rakendusala, nii et see kaasaks infrastruktuuri arendamise poliitika, mis aitaks lahendada olulisemaid keskkonnaprobleeme — siinkohal võib näiteks tuua puhta ühistranspordi jaoks eraldatavad rahalised vahendid.

5.3

Lähenemise eesmärgi tõhusamaks ja kiiremaks saavutamiseks soovitab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee komisjonil teha koostööd liikmesriikidega, kindlustamaks, et nende rakendusprogrammid tagaksid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ressursside kooskõlastatud kasutamise sellisel viisil, et toetust saavates liikmesriikides kaasneks riikliku lähenemisega ka piirkondlik.

5.4

Lähtudes oma stabiilsuse ja lähenemise pakti eeliste ja võimalike puuduste analüüsist, soovitab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee komisjonil tungivalt osana pöörata vajalikku tähelepanu valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki puudutava tingimuslikkuse sätte väärtusele Ühtekuuluvusfondist toetust saavate liikmesriikide eesmärkide valguses; tasub meeles pidada, et kõnealust sätet ei tohi kohaldada sellisel viisil, mis raskendaks Ühtekuuluvusfondi ressursside kasutamist lähenemise eesmärgi saavutamiseks.

5.5

Lõpuks, nagu on välja toodud arvamuses, mis puudutab ettepanekut nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse struktuurifondide üldsätted (7), pooldab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee suuremate ressursside eraldamist Ühtekuuluvusfondile, pidades meeles seda, et ressursside kavandatava kasvu tühistab peaaegu täielikult nende liikmesriikide arvu suurenemine, kes hakkavad pärast laienemise viimast lainet saama kõnealuselt fondilt toetust.