8.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 221/8

1.1

Käesolev ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb reisijate õiguseid ja kohustusi rahvusvahelistel raudteeliinidel (edaspidi “Määrus reisijateveo kvaliteedi kohta”) on osa komisjoni 3. märtsil 2004. aastal vastuvõetud nn kolmandast raudteepaketist. Selle teised osad on järgmised:

ja

1.2

Esimene raudteepakett (infrastruktuuri pakett) jõustus 15. märtsil 2001. aastal ja pidi siseriiklikusse õigusesse olema üle võetud 15. märtsiks 2003. See sisaldab järgmisi osi:

1.3

2003. aasta oktoobris kaebas Euroopa komisjon Euroopa kohtusse üheksa liikmesriiki, kuna need ei olnud siseriiklikku õigusse üle võtnud esimest raudteepaketti. 2004. aasta mais pidid viis riiki siiski alles tõendama teatavakstegemist ja kaks liikmesriiki olid sätted siseriiklikus õiguses rakendanud vaid osaliselt.

1.4

Teine raudteepakett avaldati Euroopa Liidu Teatajas 30.aprillil 2004.aastal ning peab siseriiklikku õigusesse olema üle võetud 30.aprilliks 2006.aastal. See sisaldab järgmisi osi:

1.5

Esimese ja teise raudteepaketiga loodi seaduslik alus raudtee-kaubaveole siseturul. Meetmed hõlmavad turulepääsu, litsentseerimist ja raudtee-ettevõtjatele ohutustunnistuse andmist, juurdepääsu infrastruktuurile, juurdepääsutasude arvestamist, õigusraamistiku loomist raudteeohutuse kohta ning meetmeid raudteevõrgustiku tehnilise koostalitlusvõime tagamiseks.

1.6

Esimese ja teise raudteepaketiga kehtestatud õigusraamistikuga nõutakse, nagu Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee oma arvamuses teise raudteepaketi kohta (8) sedastas, sektori täielikku ümberkorraldamist ning uute asutuste ja pädevuste loomist.

1.7

Käesolevas ettepanekus soovitab komisjon õigusaktide kehtestamist, mis võimaldaksid rahvusvahelistele rongireisijatele samalaadset kaitset kui on lennureisijatel, kelle õigused on ülemüüdud lendude ja viivituste puhul paremini kaitstud.

2.1.1

Käesolev määruse eelnõu reguleerib raudtee-ettevõtjate vastustust reisijate surma või vigastuste, pagasi kaotamise või kahjustamise korral.

2.1.2

On määratud minimaalsed hüvitised viivituste korral (lisa III); nimetatud maksed ei puuduta reisija õigust transpordile.

2.1.3

Määruse ettepanek reguleerib ulatuslikult nende reisijate õigused, kes jäävad maha oma ümberistumisega sõidu rongidest või kelle rongid ei välju, samuti reisijatega käitumise viivituste ja ümberistumistele hilinemiste puhul.

2.2.1

Lisaga I reguleeritakse minimaalne teave, mida raudtee-ettevõtjad peavad andma enne reisi, reisi ajal ning pärast reisi. Lisaga II kehtestatakse minimaalne piletil edastatav informatsioon.

2.2.2

Raudtee-ettevõtjad peavad müüma pileteid ja/või läbisõitvate liinide pileteid keskjaamadesse ja ümberkaudsetesse piirkondadesse. Sellel eesmärgil peavad mitmed raudtee-ettevõtjad koostööd tegema ja allkirjastama lepingud läbisõitvatele liinidele pileteite müümiseks. Kõnealuseid pileteid peab saama osta piletikassadest, piletiautomaatidest, telefoni teel või internetist. Kui piletikassad on suletud või automaadid ei ole töökorras, siis peavad rahvusvahelised piletid olema saadaval rongis. Süsteemi kuuluvad müüjad peavad teabe edastamiseks ja piletite müümiseks olema avatud kõigile raudtee-ettevõtjatele.

2.2.3

Raudtee-ettevõtjad peavad rahvusvaheliste teenuste peatamise plaanidest avalikkust teavitama.

2.3.1

Määruse ettepanek reguleerib liikumispuudega inimeste aitamise raudteejaamas ja rongis, samuti rongi sisenemisel, rongist väljumisel ja ümberistumisel. Vajadusest abi järele peab 24 tundi ette teatama.

2.4.1

Raudtee-ettevõtjad peavad kindlaks määrama teenuse kvaliteedi standardid (määratletud lisas IV) ja kehtestama kvaliteedi juhtimise süsteemi. Kvaliteedi täitmist peab kajastama aastaaruandes.

2.4.2

Tuleb kehtestada kaebamise kord, millele vastavalt peab kliendile saatma vastuse selles keeles, milles kaebus esitati. Kaebust võib esitada igas selle maa keeles, kust rahvusvaheline rong läbi sõidab. Igal juhul on lubatud inglise, prantsuse ja saksa keel. See kehtib ka kaebuste kohta, mis esitatakse isiklikult piletikassades.

3.1.1

Komisjoni ettepanek tegeleb korraga kahe valdkonnaga. Ettepanekutel raudtee-ettevõtjate vastutuse ja hüvitiste kohta viivituste, reiside tühistamiste, vigastuste või vara kahjustamise korral ning liikumispuudega inimeste aitamise kohta on üldiselt sama ulatus kui määrusel hüvitiste ja reisijate aitamise kohta lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või pikka viivituse korral (9). Käesolevas ettepanekus käsitletakse reisijate õigusi teises transpordisektoris — raudteedel.

3.1.2

Teine valdkond katab rea erinevaid asjaolusid. Nõutakse ettevõtjate omavahelist koostööd, et tagada reisijatele info sõiduplaanide ja piletihindade kohta ning võimaldada neil osta pileteid konkureeriva süsteemi ühest müügikohast. See kehtib nii ühenduse kohta keskjaamade vahel kui ka jaamade vahel, mis asuvad lähima keskjaama ümbruses. Ettepanek on tihedalt seotud ettepanekuga muuta direktiivi 91/440/EMÜ, samuti rahvusvahelise reisijateveo liberaliseerimisega.

3.1.3

Sõiduplaanidele ja piletihinna teabele ning mõne erandiga (nt Thalys, Eurostar) piletite väljastamisele kehtestatud standardid on täidetud jooksva süsteemiga, kus rongireisijate rahvusvaheline vedu toimub raudtee-ettevõtjate või rahvusvaheliste gruppide vahel sõlmitud koostöölepingute alusel. Konkureerivate ettevõtete süsteemi raames tuleb kõnealused nõuded säilitada ning neid parandada määruse või õigusaktiga.

3.2.1

Ettepanek kehtib rongireisijate rahvusvahelisele veole. Sätted kehtivad siiski ka ühendustele keskjaamadest ümberkaudses piirkonnas asuvatesse jaamadesse.

3.2.2

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ümberistumisega sõitude teenus võiks kuuluda riiklike teenuslepingute valdkonda.

3.2.3

Siiski on määruse kohaldamisulatus piiratud määratlusega “raudtee-ettevõtja” (artikkel 2.1).See hõlmab vaid ettevõtteid, kelle põhitegevusala on reisijatevedu. Seda võib tõlgendada nii, et kaubaveoga tegelevad raudtee-ettevõtted jäävad määruse sätetest välja. See ei ole vastuvõetav.

3.3.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab põhimõtet kohaldada Euroopa õigusakte reisijatele ebakvaliteetse teeninduse või saamata jäänud teenuse hüvitamiseks ning raudtee-ettevõtjate vastutusele.

3.3.2

Siiski on oluline kindlustada see, et siduv õigusakt kohtleks erinevaid konkureerivaid transpordiettevõtjaid võrdselt.

3.3.3

On selge, et rahvusvahelistele rongireisijatele saab hüvitisi maksta kiiremini kui lennureisijatele, vaatamata sellele, et maad mööda toimuvas rongiliikluses kestavad reisid kauem ja häired on tõenäolisemad. Näiteks on lennureisijatele piletiraha tagasimaksmine võimalik ainult pärast 5-tunniseid viivitusi.

3.3.4

Kui rongi väljumine lükkub edasi, siis peab reisijatele pakkuma tasuta süüa ja suupisteid mõistlikus vastavuses viivituse pikkusega. Õhutranspordi puhul peab viivitus kestma vähemalt 2 tundi või rohkem.

3.3.5

Tühistatud lendude puhul ei pea hüvitist maksma, kui tühistamise põhjuseks on “erakorralised asjaolud”. Antud vastutusest vabastamise alus ei kehti rongireisijate veos.

3.3.6

Sarnaselt ei sätestata määrusega lennureisimise kohta viivituste või tühistamiste tõttu tekkinud kahjude hüvitamist, samas kui määrusega rongiga reisimise kohta seda tehakse. Veelgi enam, määruse ettepanekus ei kehtestata tekitatud kahjude ülempiiri.

3.3.7

Käsipagasile ja muule pagasile määratud maksimaalsed hüvitised on erinevad: 1800 eurot käsipagasile ja 1300 eurot muule pagasile. Komisjoni selgitavast märgukirjast ilmneb, et siinkohal on toetutud erinevatele, kuid võrreldavatele lepingutele (Rahvusvaheline reisi- ja pagasiveo eeskiri raudteesektori ja Montreali konventsioon õhusektori kohta). Reisija seisukohalt on selline erinevus arusaamatu.

3.3.8

Määruse ettepanek sisaldab mitmeid sätteid ettevõtjate vastutuse kohta klientide ees, sõltuvalt sellest, kas tegemist oli või ei olnud ettevõtja süüga. Nii on ettevõtja vastutav reisija käsipagasi kaotuse või kahjustamise eest ainult siis, kui see on juhtunud ettevõtja süül. Muudel juhtudel on ettevõtja vastutav sõltumata sellest, kas ta on juhtunus süüdi või mitte.

3.3.9

Ettevõtja ei ole vastutav viivituste eest, mis on põhjustatud erakorralistest ilmastikutingimustest, looduskatastroofidest, sõja- või terrorismiaktidest. Ettevõtja on vastutav kõikidel muudel põhjustel tekkinud viivituste eest, sõltumata sellest, kas ta on nendes süüdi või mitte.

3.3.10

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee pooldab põhimõtteliselt vastutust viivituse eest süüst sõltumata igas transpordisektoris. Küsimus ei ole kahjude eest hüvitise maksmises kitsaimas tähenduses, vaid pigem hüvitises saamata jäänud teenuse eest. Kliendi jaoks ei ole oluline, kas ettevõtja on süüdi või mitte. Välja pakutud piirangud on sobivad.

3.3.11

Määruse ettepanekust ei selgu, et reisija võib viivituse korral sõidust loobuda ja sõiduraha täies ulatuses tagasi saada. Eriti ärireiside puhul võib viivitus sõidu mõttetuks muuta.

3.4.1

Majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab liikumispuudega inimeste aitamise sätet.

3.4.2

Raudtee-ettevõtjad peaksid tagama kõigile reisijatele teabe kättesaadavuse — kaasa arvatud piiratud liikumisvõimega inimestele, vastavalt artikli 2 lõigu 21 määratlusele — paigutades aknad ja teadetahvlid sobivale kõrgusele ning koostades tekstid suuremas kirjas ja kergesti loetavalt.

3.5.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab reisijatele teabe edastamise sätet enne reisi, reisi ajal ning pärast reisi (lisa I). Informatsiooni puudumine viivituse korral, eriti enne reisi ja reisi ajal, tekitab reisijates märkimisväärset pahameelt.

3.5.2

Piletitel olevas minimaalses teabes (lisa II) peaks olema kindlaks määratud, kas ja millal võib piletist loobuda ja sõiduraha tagasi saada. Broneerimissüsteemide suurte erinevuste tõttu on see reisijale tihti ebaselge.

3.5.3

Määrus sätestab (artiklid 3,5 ja 6):

3.5.4

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee peab põhimõtteliselt soovitavaks, et reisijatele pakutakse kogu raudteetranspordi ja sellega seotud teenuste broneerimis- ja teabesüsteemi ühes kohas.

3.5.5

Siiski juhib komitee tähelepanu rongiga reisimise eripäradele:

3.5.6

Otsekohaldatav määrus ei võimalda sobivaid sätteid keerukale süsteemile, mis tuleneb rongireisijate rahvusvahelise veo ja piirkondlike teenuste sidumisest võrgustikku, mis hõlmab ka konkureerivate regulaarliinide ettevõtete sidumist. Näiteks on sellest mõjutatud märkimisväärne hulk raudteejaamu (keskjaamad ja neid ümbritsevate piirkondade jaamad).

3.5.7

Komitee rõhutab, et nimetatud standardid on praegu rongireisijate rahvusvahelise veo teenustes suures ulatuses täidetud. Konkureerivate ettevõtete süsteemi raames tuleb kõnealused nõuded säilitada ning neid kohase õigusaktiga parandada.

3.6.1

Määruse ettepaneku artikliga 21 sedastatakse, et raudtee-ettevõtted on vastutavad oma personali eest. Teisest küljest mainitakse artiklis 22 võlanõuete võimalust ning see hõlmab ka nõudeid personali vastu. Täiesti selgeks tuleb teha, et personal ei ole vastutav reisijate või kolmandate osapoolte süüdistuste eest, vaid et vastutav on tööandja.

3.6.2

Suured hüvitised viivituste eest ei tohi viia selleni, et raudtee-ettevõtjad võtavad hüvitisenõuete vältimiseks ohutuse seisukohalt suuremaid riske. Samuti tuleb välistada, et raudtee-ettevõtted panevad suurema koormuse oma töötajatele, ignoreerides töö-, sõidu- ja puhkuseaegu. Lisaks on kvaliteedinõuete täimiseks vajalik tagada piisav hästikoolitatud personali olemasolu.

3.6.3

Lisa IV, mis sisaldab minimaalsete teenusekvaliteedi standardeid, peab seetõttu hõlmama asjaomase personali oskuseid. See ei kehti mitte ainult rongipersonali, vaid ka jaamapersonali ning kaebustega tegelevate isikute kohta.

4.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab määruse ettepanekut rahvusvaheliste rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta. See laiendab tarbijakaitse sätteid, mis praegu kehtivad vaid lennureisijate kohta.

4.2

Siiski on komitee konkureerivate transpordiviiside ebavõrdse kohtlemise vastu. Raudteesektorile kohaldatavad sätted ei tohi olla karmimad kui õhutranspordile.

4.3

Komitee näeb vajadust määruse parandamiseks üksikute sätete osas, mis puudutavad põhjustatud kahjusid, vastutuse ülempiiri määramist ja reisi tühistamise korral kehtivaid erandeid.

4.4

Majandus- ja sotsiaalkomitee pooldab põhimõtteliselt saamata jäänud või ebakvaliteetse teenuse korral sõiduraha tagasimaksmist ettevõtja süüst sõltumata, aga vaid juhul, kui see kehtib kõikide transpordiliikide kohta.

4.5

Komitee toetab teabe- ja broneerimissüsteemide ühe müügikoha ideed, mis tagab reisijatele hea teenusekvaliteedi. Siiski on kaheldav antud teema käsitlemine samas määruses hüvitise ja vastutusega.

4.6

Majandus- ja sotsiaalkomitee juhib tähelepanu sellele, et ühe müügikohaga teabe- ja broneerimissüsteemi loomine süsteemi raames, kuhu kuuluvad rahvusvahelised, riiklikud, piirkondlikud ja avaliku transporditeenuse võrgu pakkujad ja mida veelgi komplitseerib regulaarliini ettevõtete omavaheline konkureerimine, on äärmiselt keerukas, eriti kui kõnealune süsteem peab olema kättesaadav kõigis müügisüsteemides.

4.7

Komitee märgib, et reisijate teavitamist ja rahvusvahelistele rongireisijatele pileti väljastamist reguleerivat õigusakti peaks vaatlema koos rahvusvahelist reisijate raudteeveo liberaliseerimist käsitleva direktiivi 91/440/EMÜ muutmise ettepanekuga.