20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/111

1.1

Enne siseturu loomist valitsesid ajalooliste ja kultuuriliste eripärade tõttu liikmesriikide vahel suured erinevused maksusüsteemide ja aktsiisiga maksustatavate kaupade maksumäärade osas. (1) Direktiiv 92/12/EMÜ ühtlustas aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse, selle kauba valdamise, liikumise ja järelvalve. (2)

1.2

Selle direktiivi artikkel 27 näeb ette, et nõukogu peab enne 1. jaanuari 1997. a üle vaatama artiklites 7, 8, 9 ja 10 sätestatu ja vastu võtma kõik vajalikud muudatused. (3) Tähtaeg 1. jaanuar 1997. a osutus liiga varaseks esitamaks põhjalikku hinnangut raskustele, mis tekkisid ja tekivad nende artiklite kohaldamisel.

1.3

Alates direktiivi jõustumisest on järjest suurenenud aktsiisiga maksustatavate kaupade vedu, millelt on maksud juba tasutud ja mis kuuluvad direktiivi artiklite 7—10 alla. Majandusringkondade taotlusel võeti mõnedes liikmesriikides seetõttu kasutusele lihtsustatud menetlused. Ka avalikkuse hulgas esines palju kaebusi artikli kohaldamise viisi kohta.

1.4

Komisjon on seisukohal, et praegu on piisavalt teadmisi vastavates veoliikides (4) esinevate probleemide kohta, et teostada vajalikud muudatused.

2.1

Siseturu toimimine tõi aktsiisiga maksustatavate kaupade osas kaasa keerukad üksikasjalikud eeskirjad, mis mõningatel juhtudel viis ebakindluseni küsimuses, kuidas sätteid tuleks kohaldada, ja põhjustas asjaomastele ettevõtetele märgatavat bürokraatia kasvu. Komisjoni ettepanekud hõlmavad äritehinguid, müüki eraisikutele ja kaugmüüki. Nende eesmärgiks on lihtsustada ja ühtlustada ühendusesiseselt liikuvatele kaupadele, millelt on juba mingis liikmesriigis aktsiis tasutud, kohalduvat seadusandlust. Lisaks sellele taotletakse ettepanekutega kaupade liikumise liberaliseerimist, et EL-i tarbijad saaksid siseturu eelistest suuremat kasu. Komitee tervitab mõlemat eesmärki.

2.2

Komisjonil oli aktsiisilaekumiste tähtsuse tõttu liikmesriikidele (5) ja sätete eri viisil rakendamise tõttu liikmesriikides raske liikmesriikidega muudatuste osas kokkuleppele jõuda. Tuleb märkida, et kümme “uut” liikmesriiki ei osalenud konsultatsioonides komisjoniga, mis viisid ettepanekuteni. Komitee tunnustab, et aktsiisid moodustavad liikmesriikide eelarvetuludest olulise osa, millest riigid ei saa loobuda, ent kahtleb, kas käesolevad ettepanekud muudaksid tarbijate käitumist niivõrd, et selle tagajärjel väheneks kogutulude maht märkimisväärselt.

2.3

Aktsiisiga maksustatava kauba puhul mõjutab kohaldatud maksumäär tihti oluliselt tarbijahinda. See kehtib eriti tubakatoodete ja alkohoolsete jookide suhtes. (6) Erinevused liikmesriikide poolt kohaldatavate aktsiismäärade vahel on alates siseturu loomisest pisut vähenenud, ent kuni maksumäärad ei ole märkimisväärselt ühtlustunud, püsib motivatsioon otsida võimalusi suuremat kasu tõotavateks tehinguteks ning jätkub organiseeritud kuritegevus selles valdkonnas.

2.4

ELi kodanikud loodavad siseturust kõige erinevamal moel kasu saada; olulisel kohal on nende õigus omandada suvalises kohas ELis kõiki kaupu kohalike hindadega. Nende ilmajätmine sellest õigusest ei erguta neid ELi positiivses valguses nägema.

2.5

Nagu komisjon rõhutab, puudutab maksukohustus nimetatud artiklite kohaselt põhiosas eraisikuid ja väikeettevõtjaid, kelle käsutuses ei ole ulatuslikke ärilisi infrastruktuure või suuri rahalisi vahendeid. On oluline, et kõik otsustatud meetmed oleksid selged, lihtsasti mõistetavad ja võimalikult lihtsasti kohaldatavad. Lisaks peavad need olema realistlikud ning leidma vajalikku toetust.

2.6

Tõelisel siseturul tuleks liberaliseerida ka tubakatoodete suhtes kehtivaid õigusnorme. Komitee tunnistab siiski, et mõned liikmesriigid peaksid otsuse tegemisel, millised kaubad muudetud direktiivi alla kuuluvad, eelnevalt hoolega kaaluma kõiki tagajärgi, ja et nad seetõttu võivad otsustada mõne kauba direktiivist välja jätta.

2.7

Lisaks tuleb silmas pidada, et mineraalõlide vedu toimub harva mittekaubanduslikul eesmärgil. Sellest järeldub, et ettepanekud oma praeguses sõnastuses puudutavad eelkõige alkohoolsete jookide vedu.

2.8

Komitee tervitab igati tõsiasja, et paljud ettepanekud põhinevad asjaomaste ettevõtjate ühenduste nõuannetel ja nõudmistel ja et need arvestavad mõjudega väiksematele ettevõtetele.

3.1

Artikkel 7. Selles artiklis määratakse kindlaks eelkõige järgnevad punktid: kes millistel tingimustel peab tasuma aktsiisi, haldusformaalsused, müük laeva- või lennureisijatele EL-i territooriumil ja menetlusviis, kuidas käsitleda aktsiisiga maksustatud kaupade kadu nende ühendusesisesel liikumisel.

3.1.1

Komitee tervitab selgust ja ühtlustamist, mille komisjoni ettepanekud kaasa toovad. Lisaks tervitab komitee eriti arusaama, et tuleb vähendada suurt halduskoormust, millega tuleb toime tulla praeguse seadusandluse tingimustes. Komitee toetab komisjoni nõudmist liikmesriikidele lubada lihtsustatud menetlusi lihtsate, vastastikku sõlmitud kahepoolsete halduskokkulepete alusel.

3.2

Artikkel 8. See artikkel käsitleb kaupu, mille on omandanud eraisikud omaks tarbeks. Olulisim arutlusobjekt on antud juhul nõue, et asjaomaseid kaupu peab vedama vastav isik ise.

3.2.1

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut praegu kohaldatava eraisikute kaugmüügi teel soetatud kaupade süsteemi liberaliseerimiseks, et ostetud kaupu ei peaks enam ise vedama.

3.2.2

Uus ettepanek, mille kohaselt eraisikul endal tuleb hoolitseda kaupade vedamise eest teise liikmesriiki (ning selle eest ei tohi hoolitseda müüja), peaks komitee arusaama kohaselt vastama kehtivale üldisele seadusandlusele kaugmüügi teel soetatud kaupadele kohaldatava käibemaksu suhtes. Siiski on raske mõista, kuidas see tuleks ellu viia. Näiteks võiksid müüjad arvatavasti soovitada mõnd kohalikku ettevõtet, mis edasitoimetamise enda kanda võtab, ja järgiksid nõnda seaduslikku kohustust mitte teostada ise edasitoimetamist. Tulemus jääks aga samaks. Tuleb selgeks teha, et sellised nõuandeid ei käsitataks muudetud direktiivi kohaldamisel eeskirjade rikkumisena.

3.3

Komitee tervitab ettepanekut “suunistasemetest” (7) loobumiseks, mille kohaselt tuleks hinnata, kas kaubad on mõeldud äriliseks kasutamiseks või omaks tarbeks. Avalikkus mõistab neid suunistasemeid tavaliselt koguselise piiranguna, mida mõningates liikmesriikides liigagi tihti liiga kitsalt tõlgendatakse. Komitee on teadlik asjaolust, et nende suunistasemete kaotamisega raskeneks võitlus salakaubaveo vastu; teisest küljest ei pidanud suunistasemed kunagi olema midagi enamat kui indikaator, mis näitab, kas kaubavedu toimub kaubanduslikul eesmärgil või omaks tarbeks, ning kohtus ei ole need üksi piisavaks tõendiks.

3.3.1

Komitee peab aga täiesti kohaseks kaugmüügi teel soetatud kaupade (s.t, kui asjaomane isik ei vea kaupu ise) koguste piiramist mingil määral.

3.4

Artikkel 9. Ettepanekud seoses mineraalõli veoga omaks tarbeks ei tohiks suuremaid probleeme põhjustada.

3.5

Artikkel 10. Komitee tervitab väljapakutud selgitust selle kohta, kus aktsiis tasumisele kuulub.

4.1

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekuid selles mitmetahulises, tundlikus valdkonnas.

4.2

Ettepanekud on realistlikud; selguse loomine ja lihtsustused on äärmiselt teretulnud. Ühtlustamine on vajalik ning liberaliseerimist tervitavad ELi kodanikud kogu südamest, kuna see võimaldab neil paremini ära kasutada siseturu eeliseid.