20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/34

1.1

Kuni aastani 1999 toimus teavitamis- ja müügiedendusmeetmete Euroopa Liidu poolne kaasfinantseerimine nii Euroopa Liidu sees kui väljaspool Euroopa Liitu eraldiseisvate turuorganisatsioonide kaudu. Pärast seda kuupäeva, nii kolmandaid riike kui siseturgu käsitlevate määruste (EÜ) nr 2702/1999 ja (EÜ) nr 2826/200 kohaldumisel, asendati erinevaid valdkondi puudutavad sätted märksa laiapõhjalisema strateegiaga eesmärgiga toetada liikmesriikide ja ettevõtete poolt teostatavaid müügiedendusmeetmeid. Kui määruse kehtivust ei pikendata, kaotavad ülaltoodud määrused oma kehtivuse 2004. aasta lõpuks. Vastavalt määrustes sätestatud kohustustele esitas komisjon 2004. a märtsis täieliku aruande määruste kohaldamise kohta, koos sätete lihtsustamis- ja parandusettepanekutega.

1.2

Probleemid Euroopa Liidus - nagu veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), dioksiin ja listerioos - on tinginud vajaduse tugevdada usaldust Euroopa toiduainete suhtes ja levitada teavet kontrollsüsteemide kohta, mis peaksid garanteerima kvaliteedi ja jälgitavuse. Seetõttu pööratakse märkimisväärset tähelepanu teabele, mis seondub kvaliteeti, ohutust, märgistamist ning jälgitavust reguleeriva seadusandlusega, töökorralduse, geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse, erinevate sertifikaatide ja mahepõllumajanduse ning integreeritud tootmise süsteemidega, mille eesmärgiks on tõsta tarbijate silmis Euroopa toodete mainet.

1.3

Kolmandates riikides on meetmete eesmärgiks teabe levitamine Euroopa Liidu pingutuste kohta kvaliteedi ja ohutuse kindlustamisel, kaasa arvatud teatud regioonidega seostuvad toodete omadused, ning teabe levitamine mahepõllumajandussaaduste ja -toodete kvaliteedinõuete kohta. Nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides rakendatakse vahenditena teabe- ja suhtekorralduskampaaniaid, müügiedendustegevust, reklaami, samuti osalemist laatadel ja näitustel, mis võivad ette valmistada pinnast riiklikele ja erasektori kampaaniatele, mille eesmärgiks on kasvatada oma toodete turuosa.

1.4

Üldreeglina on Euroopa Liidu osalus müügiedendusprogrammides 50 %, samal ajal kui asjaomased erialaliidud ja erialadevahelised liidud kannavad 30 % finantseeringutest ja liikmesriigid 20 %. Kahe viimase puhul võib see toimuda parafiskaalsete maksude kaudu. Liikmesriikide poolt tehtud kulutusi käsitletakse sekkumisena ja need hüvitatakse komisjoni poolt.

1.5

Asjaomased Euroopa või siseriiklikud organisatsioonid peavad ise algatama programmide väljatöötamist, samal ajal kui liikmesriigid vastutavad asjaajamise, kontrolli ja maksmise eest. Euroopaliku mõõtme kindlustamiseks eelistatakse programme, mille esitavad ühiselt vähemalt kaks liikmesriiki ja erialaorganisatsiooni. Ometigi põrkavad need programmid praktikas tervele reale raskustele, mille tingivad seadusandluse ja haldusmenetluste erinevused, samuti pühendumise puudumine, mida võib täheldada mõningate liikmesriikide puhul. Üldiselt nõuavad koordineerimine, kontrolltegevus ja haldamine programmi algatanud ametiasutustelt ebaproportsionaalsel hulgal aja ja ressursside investeerimist.

1.6

Kõnealused ettepanekud näevad ette vähendada ebameeldivusi, mis kaasnevad keerulise reeglistikuga ja suure halduskoormusega, nagu seda komisjon täpsemalt selgitab oma aruandes. Peale selle taotlevad parandusettepanekud seda, et programmid oma sisult kajastaks märksa olulisemalt tõeliselt euroopalikke huve.

2.1

Ühtse põllumajanduspoliitika reform ja konkurentsi teravnemine turgudel kinnitab kõnealuste meetmete vajadust. Konkureerivate riikide toetus teabekampaaniatele ja müügiedendusmeetmetele eksporditurgudel õigustab Euroopa Liidu meetmete süsteemi säilitamist nii liidusiseselt kui väljaspool liitu.

2.1.1

Ometigi tuleb süsteemi oluliselt lihtsustada ja parandada. Erialaorganisatsioonide ja teiste osapooltega konsultatsioonide alusel on komisjon koostanud ulatusliku aruande süsteemi reformimise kohta eesmärgiga jõuda haldusmenetluse lihtsustamiseni ja seda viisil, et süsteem hakkaks seeläbi tööle võimalikult tõhusalt.

2.2

Nii nagu seda märkis komisjon, on ometigi liiga vara hinnata uue süsteemi tulemusi. Kolmandate riikide suhtes on süsteemi rakendatud alates 2001. aastast ja siseturu osas alates 2002. aastast. 2003 on esimene aasta, mil süsteemi on rakendatud täies ulatuses. Seetõttu, nii nagu on ka komisjoni ettepanek, nähakse uue aruande väljatöötamine ette 2006. aasta lõpuks analüüsimaks süsteemi reformijärgset toimimist. Lisaks lubaks see hinnata süsteemi rakendamist ELi uutes liikmesriikides.

2.3

Organisatsioonid alles harjuvad süsteemi õiguslike sätete ja haldusnõuetega. Siiski, osa esitatud programmilistest ettepanekutest pakuvad euroopalikust vaatenurgast võttes vaid piiratud huvi, nagu seda märkis komisjon. Seetõttu on kohane pöörata rohkem tähelepanu programmidele, mille haare on tähendusrikas Euroopa Liidu mastaabis, ja teisest küljest vajadusele luua sünergiaid riikide ja ühenduse tegevuste vahel.

2.4

Eriti pärast laienemist oleks vaja, et Euroopa Liit teeks suuremas ulatuses pingutusi võimalikult lihtsate eeskirjade väljatöötamiseks, pidades silmas läbipaistvust. Vaatamata siseturu ja kolmandate riikide programmide eesmärkide ja sisu erinevustele, oli jaotus kaheks määruseks õigustatud ajaloolisel põhjusel. Pidades silmas veelgi suuremat lihtsustamise vajadust, tuleks määrused esimesel võimalusel ühendada üheks määruseks, eesmärgiga teha selle kasutamine kergemaks. Suures osas on sätted identsed ja erinevusteks puudub igasugune põhjus. Kõnealused määruste muudatusettepanekud on samuti identsed nende osas, mis puudutavad programmide ettepanekute esitamist, otsuste vastuvõtmist ja rakendamise järelvalvet.

2.5

Põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis-, müügiedendus- ja reklaamialaseid meetmeid toetatakse lisaks maaelu arengut käsitlevate sätete alusel, mis erinevad kehtivatest eeskirjadest. Jättes kõrvale hiljuti tehtud täpsustused kõnealuste süsteemide rakendusvaldkondade piiritlemiseks, pidanuks komisjon juba praegu hindama võimalusi kattuvuste kõrvaldamiseks. Seetõttu ei ole ühtegi põhjust seda diskussiooni edasi lükata, nii nagu komisjon soovitab.

2.6

Euroopa Liidu kaasfinantseerimine peaks jätkuma samadel tingimustel kui praegu ja sobiv oleks suurendada eelarvelisi vahendeid, võttes arvesse laienemist ja tuleviku vajadusi. Seega peaks süsteem andma oma panuse siseturu lõimumisse ja loomisse erinevatel tootmisaladel, pidades silmas variatsioonirikkust ja gastronoomilist mitmekesisust. Samuti peaksid Euroopa erialaorganisatsioonid läbi viima järjest enam teabekampaaniaid, mis annaksid infot toodete kvaliteedi kohta ja tarbijate erinevate eelistuste kohta Euroopa Liidus. Kolmandate riikide turgudele tuleks pöörata suuremat tähelepanu - samal ajal kui järkjärgult tehtaks lõpp ekspordihüvitistele – pidades silmas realistlikke võimalusi tõhusate programmide läbiviimiseks.

2.7

Tõsiasi, et praegust süsteemi kasutatakse vaid piiratud ulatuses kolmandate riikide turgudel, tuleb eelkõige panna nõudmise arvele, mille kohaselt programmid pidid haarama ainult üldisi kampaaniaid. Selle tulemuseks on, et erialaorganisatsioonidega liitunud tähtsamad ettevõtted tunnevad tihti vastumeelsust ja keelduvad osalemast programmide finantseerimisel. Välistatud on abi osutamine kaubamärkidele ja järelikult konkreetsetele ettevõtetele, ent selleks, et abinõud võiksid avaldada tuntavat mõju eksporditurgudel, peab komisjon kampaaniates ja teistes sarnastes ettevõtmistes näitama üles teatud paindlikkust, nõustudes tasakaalustatud hulgal kaubamärkide kaasamisega kui olulise osaga üldisest kampaaniast. See võimaldaks luua seoseid kampaania sõnumi ja turul oleva kauba vahel, proovides seostada üldist eripärasega eesmärgiga luua ühtne sünergia. See ei mõjutaks iseenesest kampaania sõnumit, kuid võimaldaks ostjatel ja klientidel praktikas leida kampaania objektiks olevaid tooteid. Samas kasvab ka Euroopa Liidus endas huvi toodete päritolu vastu. Kui turgu valitseb juba mingi kaubamärgiga toode, on Euroopa Liidu müügiedendusmeetmete lisandväärtus piiratud; sellistel juhtudel ägeneb eratootjate kaubamärkide vaheline konkurents ning turuosa kasvatamise nimel võetakse kasutusele märkimisväärsed reklaamiressursid.

2.8

Liikmesriikide ja erialaorganisatsioonide kaasfinantseerimise määrasid pole põhjust muuta. Probleemiks on, et mõned liikmesriigid ei näita üles piisavat pühendumust või ei arva end olevat võimelised rahuldama kaasfinantseerimise kohustust. See takistab asjaomastel erialaorganisatsioonidel süsteemi kasutada, välja arvatud juhul kui finantseerimine tuleneb parafiskaalsetest maksudest. Haldamise lihtsustamise eesmärki järgides tuleks välistada praegune järg-järgult alanev kaasfinantseerimise määr mitmeaastaste programmide puhul ja fikseerida Euroopa Liidu kaasfinantseerimise määraks 50 %.

2.9

Parafiskaalsete maksude aktsepteerimine rahastamise allikana tähendab, et de facto katavad mõned organisatsioonid tegelikkuses 50 % vahenditest. See võimalus tuleks säilitada. Samas tuleks muuta paindlikumaks liikmesriikide kohustusliku osaluse reeglid, mis hetkel on 20 %, sel viisil, et liikmesriigid saaksid iga juhtumi puhul eraldi otsustada finantsosaluse suuruse programmis. Ometigi tuleks kindlaks määrata asjaomase organisatsiooni minimaalne kohustuslik osalus, milleks võiks olla 20 %.

2.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et tuleks võimaldada toetust meetmetele seoses lillede ja taimede müügi edendamisega kolmandate riikide turgudel, samuti vastavatele meetmetele siseturul.

2.11

Liikmesriikide finantsosaluse käsitlemine asutamislepingu riigiabi sätete süsteemi all kujutab endast halduskoormust ning ei oma asjalikku põhjendust. Seetõttu tulnuks soovitatud teavitamismenetlusesse erandi tegemist – nagu maaelu arengu alaste meetmete puhulgi – kohaldada algusest peale.

2.12

Võttes arvesse kaasnevat suurt halduskulu ja väikese ulatusega programmide nimetamisväärset arvu, mis kõnealuseid turge mingilgi määral ei mõjuta, oleks soovitav väljavalitud programmide jaoks kindlaks määrata miinimum- ja maksimumeelarve. Eelistada tuleks programme, mille kestvus on piisavalt pikk ja eelarve piisavalt suur tagamaks optimaalset mõju.

2.13

Mis puudutab mahepõllumajandustooteid Euroopa Liidus, siis tuleb võimalikult suures ulatuses kaasata nii siseriiklikud kui erasektori sertifitseerimis- ja kontrollimise eeskirjad Euroopa Liidu samalaadsesse ühisesse süsteemi. See protsess on juba käivitunund ja seda tuleks igal võimalikul viisil toetada teabekampaaniatega loomaks tõelise mahepõllumajandustoodete siseturu, asendades niiviisi siseriiklikke ja erasektori süsteeme. Kolmandates riikides läbiviidud kampaaniad Euroopa Liidust pärinevate mahepõllumajandustoodete toetuseks on avaldanud senini piiratud mõju. Mahepõllumajandustoodete siseturu loomine on eeltingimuseks toodete kolmandatesse riikidesse turustamisele. Sellele lisanduvad eeskirjade vastastikuse tunnustamise probleemid, näiteks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel.

3.1

Tegeleda tuleb küsimusega, kas on võimalik minna kaugemale sellest, mis on praegusel hetkel välja pakutud liikmesriikide ja komisjoni sisemise tööjaotuse ja vastutuse jagamise osas. Sama kehtib lihtsustamisvajaduse ja pädevuste täpsema jaotamise kohta, võttes arvesse osalevate komiteede ja organite arvu, mis on seotud reeglite väljatöötamise ning programmide valimimise, rakendamise, jälgimise ja kontrolliga. Seetõttu on tehtud ettepanek komiteede ja organite kõrval moodustada sihttöögrupid, mis koosneksid liikmesriikide esindajatest ja /või ekspertidest, kellel on eriteadmisi müügiedenduse ja reklaami valdkonnas ning kes oleksid võimelised andma komisjonile nõu süsteemi strateegia ja rakendusmeetmete väljatöötamisel.

3.2

Muudatusettepanek programmide rakendamise eest vastutavate organisatsioonide valimise kohta kujutab endast olulist lihtsustust. On vaja, et olenevalt kampaania iseloomust osaleks asjaomane organisatsioon ise teatud tegevuste läbiviimises ning et programmi rakendamise eest vastutav asutus valitaks alles pärast komisjoni otsust.

3.3

Muudatusettepanekud ennetavad mõningal määral varem väljendatud kriitikat, eriti selles osas, mis puudutab ettepaneku ja lõppotsuse vahele jääva perioodi pikkust, sellises varajases staadiumis nõutava detailsuse astet, samuti ka läbipaistvuse puudumist otsustes. Samas on hädavajalik mõelda aruannete esitamise kohmakate nõuete paindlikumaks muutmisele.

3.4

Tervitada tuleb soovitatud paindlikkust, mis võimaldaks komisjonil endal algatada teabekampaaniaid ja müügiedendustegevust eesmärgiga kindlustada võrdsem jaotus erinevate tootmisalade vahel, arvestades puu-ja juurviljasektoritest taotluste kuhjumist, samas kui teised sektorid ei tõmba endale üldse või tõmbavad väga vähe tähelepanu. Rakendamine praktikas tõstatab ometi terve rea küsimusi, näiteks piiravad lisades toodud nimekirjad nii riikide arvu kui ka tooteid, mida võiks ELis soodustada.

3.5

ELi mahepõllumajanduse logo tuleks nähtavalt kasutada teabe- ja müügiedendusmeetmetes, et paremini tutvustada Liidu ühtset sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemi ning edendada riiklike süsteemide ühtlustamist. Logo koosneb kaheteistkümnest tähest ja sümboliseerib Euroopa Liitu. Seega võib teatud täpsemalt määratletavatel tingimustel lõdvendada kohustust kampaaniate materjalidel Euroopa Liidu lipu kujutise esiletoomiseks. Kehtivad nõuded viivad olukorrani, kus ühe ja sama kampaania materjalides tuleks kasutada erinevaid ELi logosid. Sellele lisanduvad riiklikud mahepõllumajanduse logod, samuti ka saatja logo, mis kõik ähmastab sõnumi selgust. Kampaaniad, mis saavad toetust programmilt LIFE, peavad kasutama ka LIFE-logo, mis samuti kujutab 12 tähte, ent mitte Euroopa Liidu lippu.

3.6

Hetkel kehtiv nõue, mille kohaselt liikmesriigi mahepõllumajanduse logosid lubatakse kasutada ainult tingimusel, et rakendatavateks õigusaktideks on kaugema ulatusega siseriiklikud seadused, on diskrimineeriv ning töötab ühtlustamisele vastu. Euroopa mahepõllumajanduse ja toiduainete tegevuskava eelnõus (1) sisaldub ettepanek kasutada siseriiklikke logosid paralleelselt Euroopa Liidu logoga.

3.7

EMSK soovitab komisjonil välja töötada operaatoritele mõeldud protseduurijuhendi, mis peaks nii neid kui ka ametiasutusi nendepoolse kontrolli teostamisel abistama. Samuti aitaks see kaasa kogu ühenduse uuele arenduspoliitikale tervikuna.

3.8

Käesolevate määruste rakendamine on alles hiljuti alguse saanud, aga juba praegu võib märgata peamisi vajadusi ja nendega tuleb tulevikus arvestada. Komisjon peab hoolega koordineerima erinevatel turgudel tehtavaid tegevusi selleks, et vältida segaduse ja vastukäivate sõnumite tekkimist, sest viimased muudaksid edendusmeetmed väheefektiivseks.

4.1

Komisjoni ettepanek tuleks vastu võtta, pidades silmas ülaltoodud tähelepanekuid täiendavate lihtsustuste vajaduse kohta.