4.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/1


Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noorsootöö kohta

2010/C 327/01

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE SELLE KÜSIMUSE POLIITILIST KONTEKSTI, MIS ON ESITATUD LISAS, EELKÕIGE SEDA, ET:

(1)

Aluslepingu kohaselt peab ELi tegevuse eesmärgiks olema soodustada noorte ja sotsiaalharidustöötajate (edaspidi „noorsootöötajad ja noortejuhid”) vahetusprogrammide väljatöötamist ning noorte osalemist demokraatias.

(2)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid otsusega nr 1719/2006/EÜ (1) vastu programmi „Euroopa noored”. See programm, mille edu on kõikides liikmesriikides aina kasvanud, sisaldab olulist komponenti, mille eesmärk on aidata kaasa noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi parandamisele ja noortevaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele.

(3)

Nõukogu võttis 29. novembril 2009 vastu resolutsiooni noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta. Noorsootöö toetamist ja arendamist peetakse raamistikus valdkondadevahelisteks küsimusteks.

(4)

Euroopa Ülemkogu märkis oma 17. juuni 2010. aasta järeldustes, et ta jääb ootama teiste suurprojektide esitamist enne aasta lõppu (2).

ARVESTADES:

7.–10. juulini 2010 Gentis (Belgia) toimunud esimest Euroopa noorsootöö kongressi, kus rõhutati noorsootöö tähtsust.

NING VÕTTES ARVESSE, ET:

Nagu kirjeldati Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikus (2010-2018) (edaspidi „uuendatud raamistik”), on eesmärgid noortevaldkonnas järgmised:

luua hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi ning

edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

Uuendatud raamistikus tuuakse esile kaheksa tegevusvaldkonda, (3) milles tuleks luua valdkondadevahelisi noortepoliitika algatusi ning mille puhul saab noorsootöö anda oma panuse. Teised siinkohal olulised tegevusvaldkonnad on inimõigused ja demokraatia, kultuuriline mitmekesisus ja liikuvus.

Nõukogu leppis kokku, et nimetatud uuendatud raamistikus on „noorsootöö” laiaulatuslik mõiste, mis hõlmab paljusid sotsiaalset, kultuurilist, hariduslikku ja poliitilist laadi tegevusi, mida tehakse noorte poolt, koos noortega või noorte heaks. Üha enam hõlmavad sellised tegevused ka sporti ja noortele suunatud teenuseid.

Kõikide noorsootööd puudutavate poliitikate ja tegevuste puhul tuleks järgida teatavaid juhtpõhimõtteid, nagu soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine, muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 21 ja 23 tunnustatud õiguste ja põhimõtete austamine, noorte elutingimustes, vajadustes, püüdlustes, huvides ja suhtumises ilmnevate erinevatest teguritest tulenevate võimalike erinevuste arvessevõtmine ning kõigi noorte tunnustamine ressursina ühiskonna jaoks.

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on üks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide keskseid eesmärke. Sotsiaalne tõrjutus kahjustab kodanike heaolu ja vähendab nende eneseväljenduse ja ühiskonnaelus osalemise võimet. Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu peab toimuma nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool seda ning olema kooskõlas ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega.

TUNNISTAVAD, ET:

Arvukad erineva taustaga lapsed ja noored, noorsootöötajad ja noortejuhid osalevad ja on aktiivsed huvitavas ja mitmekesises noorsootöötegevuses kõikides liikmesriikides ning saavad sellest kasu. Neid tegevusi võidakse ellu viia paljudes kontekstides, käsitledes erinevaid küsimusi, mis mõjutavad nende inimeste elu ja neid ümbritsevaid olukordi.

Noorsootöö toimub väljaspool kooli ja konkreetsete vabaajategevuste kaudu ning põhineb mitteformaalse ja informaalse õppimise protsessidel ja vabatahtlikul osalemisel. Neid tegevusi ja protsesse juhivad kas noored ise, neid juhitakse koostöös noortega või viiakse ellu kas professionaalsete või vabatahtlike noorsootöötajate ja noortejuhtide haridusalasel või pedagoogilisel juhendusel ning need võivad erinevate mõjutajate tõttu areneda ja muutuda.

Noorsootööd korraldatakse ja teostatakse erinevalt (noorte juhitud organisatsioonide, noortele mõeldud organisatsioonide, mitteametlike rühmade või noortele suunatud teenuste ja ametiasutuste kaudu) ning seda kujundatakse kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil, sõltuvalt näiteks järgmistest elementidest:

kogukondlik, ajalooline, sotsiaalne ja poliitiline kontekst noorsootöö toimumiskohas;

eesmärk kaasata kõiki lapsi ja noori, eelkõige neid, kellel on vähem võimalusi, ning suurendada nende mõjuvõimu;

noorsootöötajate ja noortejuhtide kaasamine;

organisatsioonid, teenused või teenuste osutajad, nii valitsussektorisse kuuluvad kui valitsusvälised ning nii noorte endi poolt juhitavad kui teised;

kasutatav lähenemisviis või meetod, võttes arvesse noorte vajadusi.

Paljudes liikmesriikides täidavad kohalikud ja piirkondlikud asutused samuti määravat rolli kohaliku ja piirkondliku noorsootöö toetamises ja arendamises.

TUNNISTAVAD, ET:

Noored on aina keerulisemaks muutuva ühiskonna lahutamatu osa. Neid kujundavad erinevad mõjud ja keskkonnad, kodu, kool, töökoht, eakaaslased ja meedia. Sellega seoses võib noorsootöö etendada noorte arengus olulist osa.

Noorsootöö, mis täiendab formaalset hariduskeskkonda, võib tuua lastele ja noortele märkimisväärset kasu, pakkudes suurel hulgal erinevaid mitteformaalse ja informaalse õppimise võimalusi, samuti asjakohast suunatud lähenemist.

Noorsootöö ergutab noori vastutust võtma ja oma tegude eest vastutama, andes neile aktiivse rolli selle töö arendamisel ja rakendamisel. Noorsootöö võib pakkuda mugavat, turvalist, inspireerivat ja meeldivat keskkonda, kus kõik lapsed ja noored saavad end kas individuaalselt või rühma liikmena väljendada, üksteiselt õppida, üksteisega kohtuda, mängida, avastada ja katsetada.

Lisaks sellele peaks noorsootöö andma noortele võimaluse arendada paljusid erinevaid stereotüüpidest vabu isiklikke ja professionaalseid oskusi ning võtmepädevusi, mis võivad anda panuse nüüdisaegsesse ühiskonda. Seetõttu võib noorsootööl olla tähtis osa noorte iseseisvuse arendamisel, nende jaoks paremate võimaluste loomisel ja nende ettevõtlikkuse suurendamisel.

Edendades inimõiguste, demokraatia, rahu, rassismivastasuse, kultuurilise mitmekesisuse, solidaarsuse, võrdsuse ja säästva arenguga seotud universaalseid väärtusi, saab noorsootöö anda ka ühiskondlikku lisaväärtust, kuna see võib:

soodustada ühiskondlikku osalust ja vastutust, vabatahtlikku tegevust ja kodanikuaktiivsust;

tugevdada kogukondlikke suhteid ja kodanikuühiskonda kõikidel tasanditel (näiteks põlvkondade- ja kultuuridevaheline dialoog);

aidata kaasa noorte loovuse, kultuurilise ja sotsiaalse teadlikkuse, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni arengule;

anda võimalusi kõikide laste ja noorte sotsiaalseks kaasamiseks;

jõuda erinevate paindlike ja kiirelt kohandatavate meetodite kaudu vähemate võimalustega noorteni.

Seega täidab noorsootöö ühiskonnas erinevaid rolle ning võib anda panuse noortega seotud poliitikavaldkondadesse, näiteks elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse kaasatusse ja tööhõivesse.

Noorsootööl on sõltumata sellest, kas seda teevad vabatahtlikud või professionaalid, märkimisväärne sotsiaalmajanduslik potentsiaal, kuna sellega võib kaasneda uus majandustegevus, selle abil võib luua infrastruktuuri, majanduslikku kasu ja suurendada (noorte) tööhõivet. Tööturg võib saada kasu isiklikest ja professionaalsetest oskustest ja pädevustest, mis on omandatud noorsootöö kaudu nii osalejate kui ka noorsootöötajate ja noortejuhtide poolt. Selliseid oskusi ja pädevusi tuleb piisavalt väärtustada ja tõhusalt tunnustada.

Programm „Euroopa noored” annab olulise panuse noorsootöö kvaliteedi parandamisele kõikidel tasanditel, samuti pädevuste arendamisele noorsootöötajate ja noortejuhtide seas ning noorsootöös aset leidva mitteformaalse õppimise tunnustamisele, pakkudes noorsootöötajatele ja noortejuhtidele õppimisalase liikuvuse kogemusi ja võrgustike moodustamise võimalusi.

ON SELLEST LÄHTUVALT KOKKU LEPPINUD, ET:

Käesoleva resolutsiooni rakendamisel tuleks võtta arvesse järgmiseid põhimõtteid:

kõikide tasandite konkreetsete noorsootööalgatuste väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse tuleks kaasata noori, noorteorganisatsioone, noorsootöötajaid ja noortejuhte, noorsoouurijaid, poliitikakujundajaid ja muid noortevaldkonna eksperte.

kõikide osalejate rolle ja kohustusi nende pädevusvaldkondades tuleks austada.

tuleks koguda ja jagada paremaid teadmisi ja arusaamu noorsootööst.

uuendatud raamistikus nimetatud vahendeid tuleks täies ulatuses kasutada noorsootöö mõõtme integreerimiseks ja konkreetsete noorsootööalgatuste rakendamiseks.

noorsootöös tuleks erilist tähelepanu pöörata vaesuses või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste ja noorte kaasamisele.

NING PALUVAD SEOSES SELLEGA LIIKMESRIIKIDEL:

Edendada noorsootöö jätkusuutlikku toetamist erineval moel, näiteks piisava rahastamise, vahendite või infrastruktuuride tagamisega. See eeldab ka noorsootööga tegelemist takistavate tõkete kõrvaldamist ja vajaduse korral noorsootöö strateegiate loomist.

Toetada ja arendada noorsootöö rolli uuendatud raamistiku rakendamisel, eelkõige noorsootöö panust erinevate tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisse.

Kaasata vajaduse korral kohalikke ja piirkondlikke asutusi ja osalisi, kes etendaksid olulist osa noorsootöö arendamises, toetamises ja elluviimises.

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES:

Töötama välja uuringu, et välja selgitada noorsootöö mitmekesisus, ulatus ja mõju ELis ning tagada ELis tehtavat noorsootööd käsitlevad järelmeetmed ELi noortearuandes.

Toetama Euroopa noorte valitsusväliseid organisatsioone ning väiksemaid algatusi, et soodustada tugevat Euroopa kodanikuühiskonda ja kaasata noori veelgi enam demokraatiasse.

Tõhustama noorsootöö kvaliteeti, noorsootöötajate ja noortejuhtide suutlikkuse suurendamist ja pädevuste arendamist ning mitteformaalse õppimise tunnustamist noorsootöös, andes noorsootöötajatele ja noortejuhtidele õppimisalase liikuvuse kogemusi.

Arendama ja toetama kasutajasõbralikke Euroopa vahendeid (näiteks noortepass) sõltumatuks hindamiseks ja enesehindamiseks ning vahendeid noorsootöötajate ja noortejuhtide pädevuste dokumenteerimiseks, mis aitaks tunnustada ja hinnata noorsootöö kvaliteeti Euroopas.

Tagama, et on olemas piisavad ja asjakohased Euroopa platvormid, nagu andmebaasid, vastastikuse õppimise tegevused ja konverentsid, pidevaks teabe vahetamiseks innovaatiliste teadusuuringute, poliitikate, lähenemisviiside, tavade ja meetodite vallas.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI NENDE PÄDEVUSVALDKONDADES ÜLES:

Looma paremaid tingimusi ja enam võimalusi noorsootöö arendamiseks, toetamiseks ja rakendamiseks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

Teadvustama täielikult noorsootöö rolli ühiskonnas, suurendama teadlikkust sellest ja tugevdama seda.

Võimaldama noorsootöö kvaliteedi jätkuvat arenemist.

Toetama uute strateegiate väljatöötamist või tõhustama olemasolevaid strateegiaid noorsootöötajate ja noortejuhtide suutlikkuse suurendamiseks ning toetama kodanikuühiskonda noorsootöötajatele ja noortejuhtidele mõeldud koolituse asjakohaste vormide rakendamisel.

Tegema kindlaks noorsootöö, pädevuste ja meetodite eri vormid, mida noorsootöötajad ja noortejuhid jagavad, et arendada välja strateegiad noorsootöö kvaliteedi ja tunnustamise edendamiseks.

Edendama noorsootöötajate ja noortejuhtide tööalast konkurentsivõimet ja liikuvust nende pädevuste parema tundmise ja kogemustest saadud oskuste tunnustamise kaudu.

Edendama ja toetama uuringuid, mis käsitlevad noorsootööd ning noortepoliitikat, kaasa arvatud selle ajaloolist mõõdet ning selle olulisust tänapäeva noortepoliitika jaoks.

Andma piisavalt teavet noorsootöö kohta ja muutma selle teabe kättesaadavaks selliste mehhanismide kaudu nagu näiteks Euroopa ja riigi tasandi kampaaniad noorsootöö edendamiseks, ning tõhustama koostoimet ja vastastikust täiendavust Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ning muude kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi osalejate algatuste vahel.

Edendama noorsootöötajate ja noortejuhtide, poliitikakujundajate ja noorsoouurijate vahetuse, koostöö ja võrgustike moodustamise võimalusi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Edendama noorsootöö kontekstis vajaduse korral teadmiste ja ajakohastatud oskuste omandamisele suunatud mis tahes koolitusteks vajalike oskuste ja pädevuste süstemaatilise hindamise väljatöötamist.

JULGUSTAVAD NOORTEVALDKONNAS AKTIIVSELT OSALEVAT KODANIKUÜHISKONDA:

Parandama noorsootöö kättesaadavust kõikidele, eelkõige vähemate võimalustega lastele ja noortele.

Edendama kodanikuühiskonna noortevaldkonnas aktiivselt osalevate noorsootöötajate ja noortejuhtide koolituse eri vorme, et tagada noorsootöö kvaliteet.

Hindama olemasolevaid noorsootöö valdkonna lähenemisviise, tavasid ja meetodeid ning investeerima jätkuvalt nende innovaatilisse arendamisse uute algatuste ja tegevuste kaudu, mis põhineksid laste, noorte ja noorsootöötajate ning noortejuhtide reaalsetel elukogemustel.

Vahetama teavet ja häid tavasid, tegema koostööd ning looma võrgustikke kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

RÕHUTAVAD, KUI OLULINE ON:

Konkurentsivõimelise, kaasava ja jätkusuutliku Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise kontekstis:

tunnistada noorsootöö tähtsat rolli mitteformaalse õppimise võimaluste pakkujana kõigi noorte jaoks;

tagada, et noorsootöö integreeritakse täies ulatuses algatusse „Noorte liikuvus” ning teistesse programmidesse ja poliitikatesse, mis varustavad kõiki noori, eelkõige vähemate võimalustega noori, asjakohaste oskuste ja võtmepädevustega, mis on vajalikud ühiskonnale ja majandusele 2020. aastal ja hiljem.


(1)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

(2)  Dok EUCO 13/10.

(3)  Need kaheksa valdkonda on järgmised: haridus ja koolitus, tööhõive ja ettevõtlus, tervis ja heaolu, osalemine, vabatahtlik tegevus, sotsiaalne kaasatus, noored ja maailm, loovus ja kultuur.


LISA

Poliitiline taust

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. detsembri 2000. aasta resolutsioon noorte sotsiaalse kaasatuse kohta (1).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. veebruari 2002. aasta resolutsioon, mis käsitleb noorte vabatahtliku tegevuse lisaväärtust ühenduse noorsootegevuse arengu kontekstis (2).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 28. mai 2004. aasta resolutsioon noorte sotsiaalse integratsiooni kohta (3).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa noortevaldkonnas mitteformaalse ja informaalse õppe olulisuse tunnustamise kohta (4).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 22. mai 2008. aasta resolutsioon, mis käsitleb vähemate võimalustega noorte osalemist.

Nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsus nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (6).

Nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsus 2010/37/EÜ kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta (7).

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noorte aktiivse kaasatuse kohta: võitlus töötuse ja vaesusega (8).

Nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldused pädevuste kohta, mis toetavad elukestvat õpet ja algatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused” (9).

Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (10).

Euroopa Nõukogu resolutsioon noortepoliitika kohta (11).


(1)  EÜT C 374, 28.12.2000, lk 5.

(2)  EÜT C 50, 23.2.2002, lk 3.

(3)  Dok 9601/04.

(4)  ELT C 168, 20.7.2006, lk 1.

(5)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 8.

(6)  ELT L 298, 7.11.2008, lk 20.

(7)  ELT L 17, 22.1.2010, lk 43.

(8)  ELT C 137, 27.5.2010, lk 1.

(9)  ELT C 135, 26.5.2010, lk 8.

(10)  KOM(2010) 2020 lõplik.

(11)  Resolutsioon CM/Res (2008)23. Vastu võetud ministrite komitee poolt 25. novembril 2008 ministrite asetäitjate 1042. kohtumisel.