12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 300/6

1.

Lissabonis 23.–24. märts 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi, milles rõhutati inimestesse investeerimise tähtsust seoses Euroopa positsiooniga teadmistepõhises majanduses ning milles kutsuti liikmesriike üles „astuma samme õpetajate vahetust takistavate asjaolude kõrvaldamiseks ja kõrgetasemeliste õpetajate ligimeelitamiseks” (2);

2.

nõukogu (haridus) 2001. aasta veebruari aruannet Euroopa Ülemkogule haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide kohta, milles rõhutati õpetajate muutuvat rolli, mis väljendub selles, et õpetajad, jätkates teadmiste jagamist, „on samal ajal juhendajad, kes suunavad õppijaid nende individuaalsel teel teadmiste poole” (3);

3.

tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” eesmärki 1.1 — Õpetajate ja koolitajate hariduse ja koolituse parandamine, milles rõhutatakse kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud inimeste õpetajaameti juurde meelitamise ja nende selle juures hoidmise tähtsust, ühiskonna muutuvate vajadustega kohanemiseks õpetajatele vajalike oskuste väljaselgitamise tähtsust, tingimuste tagamise tähtsust õpetajate toetamiseks alus- ja täiendõppe kaudu ning teistes valdkondades professionaalset kogemust omavate inimeste hariduse ja koolituse juurde meelitamise tähtsust (4);

4.

nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooni elukestva õppe kohta, milles kutsuti liikmesriike üles parandama elukestvas õppes osalevate õpetajate haridust ja koolitust, et nad omandaksid teadmistepõhises ühiskonnas vajalikud oskused; (5)

5.

nõukogu ja komisjoni 26. veebruar 2004. aasta ühist vahearuannet Lissaboni haridus- ja koolitusvaldkonna eesmärkide (6) (milles peetakse esmatähtsaks teadmistepõhises ühiskonnas õpetajatele nende muutuva rolli täitmiseks vajalikku pädevust ja kvalifikatsiooni käsitlevate Euroopa ühiste põhimõtete väljatöötamist) suunas tehtud edusammude kohta; (7)

6.

nõukogu ja komisjoni 23. veebruar 2006. aasta ühist vahearuannet tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” elluviimise kohta, milles rõhutatakse, et: „haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe parandamiseks on äärmiselt oluline õpetajate ja koolitajate koolitamine ning haridus- ja koolitusasutuste juhtimise tugevdamine” (8);

7.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. november 2006. aasta järeldusi tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses, mille kohaselt „õpetajate, koolitajate, muu pedagoogilise personali ning nõustamis- ja hoolekandeteenistuste motiveeritus, oskused ja pädevus ning koolijuhtimise kvaliteet on kõrge kvaliteediga õpitulemuste saavutamisel tähtsad kaasaaitavad tegurid” ning „pedagoogilise personali püüdlusi peaks toetama pidev tööalane areng”;

8.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. november 2006. aasta järeldusi tulevaste prioriteetide kohta tõhustatud Euroopa koostöös kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, milles rõhutati vajadust kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate järele, kes tegelevad pidevalt enda tööalase arendamisega; (9)

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. november 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal, mis hõlmab Comeniuse programmi raames erieesmärki parandada õpetajahariduse kvaliteeti ja Euroopa mõõdet (10);

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsember 2006. aasta soovitust 2006/961/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, (11) milles määratletakse minimaalsed teadmised, oskused ja suhtumised, mille kõik õpilased peaksid olema alushariduse ja -koolituse lõpuks omandanud, et osaleda teadmistepõhises ühiskonnas, ning mis nende läbipõimumist arvestades nõuavad õpetajatelt ulatuslikumat koostööd ja meeskonnatööd ning õppeainete tavapäraseid piire ületavat lähenemist õpetamisele,

1.

Kõrgekvaliteediline õpetamine on eelduseks kõrgekvaliteedilisele haridusele ja koolitusele, mis omakorda on olulisteks määravateks teguriteks Euroopa pikaajalisele konkurentsivõimele ning võimele luua rohkem töökohti ja majanduskasvu kooskõlas Lissaboni eesmärkidega ning koostoimes teiste oluliste poliitikavaldkondadega nagu majandus- ja sotsiaalpoliitika ning teadustegevus.

2.

Sama oluline on see, et õpetamine on märkimisväärse sotsiaalse tähtsusega teenus: õpetajad täidavad tähtsat rolli, võimaldades inimestel ära tunda ja välja arendada nende andeid ja täita isikliku arengu ja heaolu potentsiaali ning samuti aidates neil omandada teadmiste, oskuste ja võtmepädevuse keerukat kompleksi, mida nad vajavad kodanikena kogu nende isikliku, sotsiaalse ja tööalase elu jooksul.

3.

Õpetajate võime tulla toime klasside järjest kasvava sotsiaalse ja kultuurilise mitmekesisusega on kriitilise tähtsusega õiglasemate haridussüsteemide väljatöötamisel ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise edendamisel.

4.

Õpetajate haridus ja koolitus on Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise võtmeelement ning tõhusate õpetajahariduse süsteemide olemasolu lihtsustab haridustaseme üldist tõusu tulevikus ja tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” ühiste eesmärkide saavutamist.

5.

Eespool toodust lähtuvalt peaksid liikmesriigid pidama esmatähtsaks õpetajahariduse kvaliteedi säilitamist ja tõstmist terve tööea pikkuses perspektiivis.

1.

Mitmed sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja tehnilised muudatused ühiskonnas esitavad õpetajaametile uusi nõudmisi ning kiirendavad vajadust töötada välja enam oskustele suunatud lähenemisi õpetamisele, asetades samas ka suurema rõhu õpitulemustele.

Terveks eluks põhioskuste omandamisel oodatakse õpilastelt järjest enam õppimisel suurema iseseisvuse väljaarendamist ja vastutuse võtmist oma õpingute eest.

Lisaks sellele võivad mis tahes klassis õppijad olla üha erinevama taustaga ja väga erinevate võimetega.

Võimaldamaks õpetajatel kohandada õpetamismeetodeid õppijate arenevate vajaduste rahuldamiseks, peavad nad korrapäraselt täiendama olemasolevaid ja/või omandama uusi oskusi.

2.

Õpetajate ees seisvad uued nõudmised ei eelda mitte ainult uute õpikeskkondade ja uute lähenemisviiside väljatöötamist õpetamisele, vaid ka kõrget kutsemeisterlikkust.

Kooli muutudes iseseisvamaks ja avatumaks õpikeskkonnaks võtavad õpetajad järjest suurema vastutuse õppeprotsessi sisu, korralduse ja kontrolli ning ka nende endi isikliku terve tööea pikkuse ametialase arengu eest.

3.

See omakorda esitab õpetajaharidust andvatele asutustele, õpetajate koolitajatele ja koolidele uusi väljakutseid seoses nii õpetajaks õppijate kui juba tegutsevate õpetajate koolituskavade väljatöötamise või rakendamisega. Võimaldamaks õpetajahariduse süsteemidel nendele väljakutsetele vastata, on vaja õpetajahariduse erinevate osade — alates alusharidusest, jätkates täiendava toetusega karjääri alguses („sisseelamine” (13)) ning lõpetades ametialase arenguga — paremat kooskõlastamist.

Lisaks sellele on vaja tõsta õpetajate motivatsiooni oma oskuste jätkuvaks täiendamiseks kogu tööea jooksul, samas kui jõupingutusi tuleb teha ka selleks, et tagada täiendhariduse nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne vastavus õpetamisega seotud vajadustele.

4.

Mitmes liikmesriigis on vajadus mitte ainult meelitada uusi inimesi, sealhulgas teiste ametialade kogemustega ja sobiva kvalifikatsiooniga inimesi õpetajaameti juurde, vaid veenda ka kogenud õpetajaid ametisse jääma, selle asemel, et vara pensionile jääda või ametit vahetada.

Õpetajahariduse kvaliteedi parandamine võib olla üheks abivahendiks õpetajaameti atraktiivseks karjäärivalikuks muutmisel.

1.

püüdma tagada, et õpetajad:

2.

püüdma tagada, et juhtimisülesannetega õpetajatel on lisaks õpetamisoskustele ja -kogemustele juurdepääs kõrgekvaliteedilisele kooli haldamise ja juhtimise alasele koolitusele;

3.

võtma eesmärgiks tagada, et õpetajate alushariduse, karjääri alguse toetuse ja edasise ametialase arengu pakkumine on kooskõlastatud, sidus, piisavalt rahastatud ja selle kvaliteet on tagatud;

4.

kaaluma õpetajana töötamiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja praktilise kogemuse taseme tõstmisele suunatud meetmete vastuvõtmist;

5.

toetama tihedamaid sidemeid ja partnerlust koolide — mis peaksid arenema nn õpikogukondadeks — ning õpetajahariduse asutuste vahel, tagades samal ajal, et nimetatud asutused pakuvad ühtseid, kõrgekvaliteedilisi ning asjakohaseid õpetajahariduse õppekavasid, mis peavad sammu koolide, õpetajate ja laiema ühiskonna kasvavate vajadustega;

6.

edendama õpetajate alushariduse ja karjääri alguse toetuse kestel ning jätkuva ametialase arengu kaudu selliste oskuste omandamist, mis võimaldavad õpetajatel:

7.

pakkuma õpetajaharidust andvatele asutustele ja õpetajate koolitajatele asjakohast toetust, et võimaldada neil välja töötada uuenduslikke lahendusi õpetajahariduse uutele nõudmistele;

8.

toetama õpetajate, õpetajaks õppijate ja õpetajate koolitajate vahetusprogramme, mis on mõeldud oluliselt mõjutama nende ametialast arengut ning toetama paremat arusaamist kultuurierinevustest ja teadlikkust õpetamise Euroopa mõõtmest;

9.

võtma mistahes asjakohaseid meetmeid, et muuta õpetajaamet atraktiivsemaks karjäärivalikuks,

1.

töötama koos, et tõhustada Euroopa koostööd avatud kooskõlastusmeetodi raames — konsulteerides asjaomaste huvirühmadega ning tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” ja selle jätkuprogrammi läbiva poliitilise eesmärgina — et edendada käesolevates järeldustes esitatud õpetajahariduse poliitiliste prioriteetide elluviimist;

2.

kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid, näiteks avatud kooskõlastusmeetodi elemente, elukestva õppe programmi, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi ja Euroopa Sotsiaalfondi, et edendada integreeritud lähenemisviisi abil tõenditel põhinevaid teadmisi, mis on seotud õpetajahariduse poliitikaga, vastastikuse õppimise edasisi algatusi, uuenduslikke õpetajahariduse projekte ning õpetajate, õpetajate koolitajate ja õpetajaks õppijate vahetusi.