Konventsioon,

14. juuni 1985,

millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta

BELGIA KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, PRANTSUSE VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK ja MADALMAADE KUNINGRIIK, edaspidi "konventsiooniosalised",

VÕTTES aluseks 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel,

OTSUSTANUD viia ellu kõnealuses lepingus väljendatud kavatsuse kaotada oma ühispiiridel kontroll isikute liikumise üle ja hõlbustada kaupade transporti ja liikumist ühispiiridel,

NING ARVESTADES, ET:

ühtse Euroopa aktiga täiendatud Euroopa ühenduste asutamisleping sätestab siseturu alana, kus puuduvad sisepiirid,

konventsiooniosaliste taotletav eesmärk on kooskõlas eespool nimetatud eesmärgiga, ilma et see piiraks asutamislepingu sätete rakendamiseks võetavaid meetmeid,

kõnealuse kavatsuse elluviimine nõuab asjakohaste meetmete võtmist ja tihedat koostööd konventsiooniosaliste vahel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

MÕISTED

Artikkel 1

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

sisepiirid : – konventsiooniosaliste ühised maismaapiirid ning nendevaheliste lendude lennujaamad ja sadamad, mille kaudu toimub regulaarne reisijatevedu ainult konventsiooniosaliste territooriumil, peatumata väljaspool nende territooriumi asuvates sadamates;

välispiirid : – konventsiooniosaliste maismaa- ja merepiirid ning nende lennujaamad ja sadamad niivõrd, kuivõrd need ei ole sisepiirid;

siselend : – ainult konventsiooniosaliste territooriumilt alanud ja seal lõppev lend, mille vältel ei ole vahemaandumisi kolmanda riigi territooriumil;

kolmas riik : – riik, kes ei ole konventsiooniosaline;

välismaalane : – isik, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik;

välismaalane, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld : – välismaalane, kellele on vastavalt artiklile 96 kehtestatud Schengeni infosüsteemis sissesõidukeeld;

piiripunkt : – koht, mille kaudu pädevad asutused on lubanud ületada välispiiri;

piirikontroll : – piiril toimuv kontroll, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse korral;

veoettevõtja : – füüsiline või juriidiline isik, kelle tööks on isikute vedu õhu, mere või maismaa kaudu;

elamisluba : – konventsiooniosalise väljaantud mis tahes liiki luba, mis annab õiguse elada tema territooriumil. See ei hõlma ajutist luba elada konventsiooniosalise riigi territooriumil seoses varjupaiga- või elamisloataotluse menetlusega;

varjupaigataotlus : – taotlus, mille välismaalane on esitanud kirjalikult, suuliselt või muul viisil konventsiooniosalise riigi välispiiril või tema territooriumil, selleks et vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile pagulasseisundi kohta, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, tunnustataks teda pagulasena ja et saada elamisluba;

varjupaigataotleja : – välismaalane, kes on esitanud käesolevas konventsioonis määratletud varjupaigataotluse, mille kohta pole veel tehtud lõplikku otsust;

varjupaigataotluse menetlemine : – varjupaigataotluse läbivaatamise ja selle kohta otsuse tegemise kord, sealhulgas lõppotsuse rakendamiseks võetud meetmed, välja arvatud selle konventsiooniosalise määramine, kes käesoleva konventsiooni alusel vastutab varjupaigataotluse menetlemise eest.

II JAOTIS

KONTROLLIDE KAOTAMINE SISEPIIRIDEL JA ISIKUTE LIIKUMINE

1. PEATÜKK

SISEPIIRIDE ÜLETAMINE

Artikkel 2

1. Sisepiiri võib ületada igas kohas ilma isikuid kontrollimata.

2. Kui avalik kord või riigi julgeolek seda siiski nõuab, siis võib konventsiooniosaline pärast teiste konventsiooniosalistega konsulteerimist otsustada, et piiratud aja jooksul rakendatakse sisepiiridel vastavalt olukorrale riigi piirikontrolli. Kui avalik kord või riigi julgeolek nõuab viivitamatut tegutsemist, siis võtab asjaomane konventsiooniosaline vajalikke meetmeid ja teatab nendest võimalikult vara teistele konventsiooniosalistele.

3. Isikukontrolli kaotamine sisepiiridel ei piira artikli 22 kohaldamist, ühegi konventsiooniosalise õigusaktide kohast politseikohustuste täitmist pädevate asutuste poolt kogu tema territooriumil ega nõuet omada, kaasas kanda ning esitada selle konventsiooniosalise õigusaktides ettenähtud lube ja dokumente.

4. Kaupu tuleb kontrollida käesoleva konventsiooni asjakohaste sätete kohaselt.

2. PEATÜKK

VÄLISPIIRIDE ÜLETAMINE

Artikkel 3

1. Välispiiri võib üldjuhul ületada ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal. Täpsemad sätted, erandid ja korra kohaliku piiriliikluse kohta ning eeskirjad, mis reguleerivad mereliikluse erikategooriaid, nagu laeva-lõbusõite ja rannapüüki, võtab vastu täitevkomitee.

2. Konventsiooniosalised kohustuvad kehtestama karistusi välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega.

Artikkel 4

1. Konventsiooniosalised tagavad, et alates 1993. aastast kontrollitakse kolmandast riigist tulnud lennureisijaid, kes istuvad ümber siselennule, ja nende käsipagasit lennujaamas, kuhu nende välislend saabub. Siselennureisijaid, kes istuvad ümber kolmandasse riiki suunduvale lennule, ja nende käsipagasit kontrollitakse lennujaamas, kust nende välislend algab.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada kontrollide kooskõla lõikega 1.

3. Lõiked 1 ja 2 ei piira registreeritud pagasi kontrollimist; seda tehakse kas lõppsihtkoha lennujaamas või algse väljumiskoha lennujaamas.

4. Lõikes 1 ettenähtud kuupäevani käsitletakse siselendude lennuvälju erandina sisepiiride määratlusest välispiiridena.

Artikkel 5

1. Kuni kolmekuulise viibimise puhul antakse konventsiooniosaliste territooriumile sisenemiseks luba välismaalasele, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

a) tal on kehtiv piiriületusdokument või -dokumendid, mille on kindlaks määranud täitevkomitee;

b) tal on kehtiv viisa, kui seda nõutakse;

c) vajaduse korral esitab ta dokumendid, mis tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi, ning tal on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kus tema vastuvõtmine on tagatud, või ta on võimeline omandama need vahendid seaduslikul teel;

d) talle ei ole kehtestatud sissesõidukeeldu;

e) ta ei ohusta ühegi konventsiooniosalise avalikku korda, riigi julgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid.

2. Välismaalasel, kes ei vasta kõigile eespool nimetatud nõuetele, on keelatud siseneda konventsiooniosaliste territooriumile, välja arvatud juhul, kui mõni konventsiooniosaline peab humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu vajalikuks teha erandi sellest põhimõttest. Sellisel juhul piiratakse sissesõiduluba asjaomase konventsiooniosalise territooriumiga, kes teatab sellest teistele konventsiooniosalistele.

Need reeglid ei piira varjupaigaõiguse erisätete ega artikli 18 sätete kohaldamist.

3. Välismaalasel, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa või vajaduse korral mõlemad dokumendid, on lubatud sõita läbi konventsiooniosaliste territooriumi, välja arvatud juhul, kui konventsiooniosaline, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse.

Artikkel 6

1. Välispiiri ületamist kontrollivad pädevad asutused. Kontroll toimub kooskõlas ühtsete põhimõtetega siseriikliku õiguspädevuse ja siseriiklike õigusaktide raames ning võttes arvesse kõigi konventsiooniosaliste huve konventsiooniosaliste territooriumil.

2. Lõikes 1 osutatud ühtsed põhimõtted on järgmised:

a) isikukontroll hõlmab nii reisidokumentide ning muude riiki sisenemise, seal elamise, töötamise ja riigist lahkumisega seotud nõuete kontrollimist kui ka kontrolli, et avastada ja ära hoida konventsiooniosaliste riiklikku julgeolekut ja avalikku korda ähvardavaid ohte. Niiviisi kontrollitakse ka piiri ületavate isikute sõidukeid ja neile kuuluvat pagasit. Iga konventsiooniosaline viib kontrolle läbi oma siseriikliku õiguse kohaselt, eelkõige isiku läbiotsimise puhul;

b) kõiki isikuid kontrollitakse vähemalt üks kord, et esitatud reisidokumentide alusel teha kindlaks nende isik;

c) välismaalasi kontrollitakse üksikasjalikult riiki sisenemisel, nagu on määratletud punktis a;

d) riigist lahkumisel läbitakse kontroll, mis on kõigi konventsiooniosaliste huvides vajalik välismaalaste seaduse alusel, selleks et avastada ja ära hoida konventsiooniosaliste riiklikku julgeolekut ja avalikku korda ähvardavaid ohte. Välismaalased läbivad sellise kontrolli iga kord;

e) kui konkreetsete asjaolude tõttu ei ole selline kontroll võimalik, siis määratakse kindlaks kontrollide eelisjärjekord. Sel juhul on riiki sisenemise kontroll üldjuhul riigist lahkumise kontrollist eespool.

3. Pädevad asutused valvavad patrullide abil välispiiri väljaspool piiripunkte, samuti piiripunkte väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Selline valve toimub nii, et see ei ajenda isikuid vältima kontrolli piiripunktides. Valvekorra kehtestab vajaduse korral täitevkomitee.

4. Konventsiooniosalised kohustuvad paigutama teenistusse piisavalt kvalifitseeritud ametnikud, et kontrollida ja valvata välispiire.

5. Välispiiride kontrollimisel kehtib samasugune valvetase.

Artikkel 7

Konventsiooniosalised abistavad üksteist ning teevad tihedat ja püsivat koostööd kontrolli- ja valveülesannete tõhusaks täitmiseks. Eelkõige vahetavad nad kogu olulist asjakohast teavet, välja arvatud isikuandmed, kui käesolev konventsioon ei sätesta teisiti, ühtlustavad niipalju kui võimalik kontrolli eest vastutavatele asutustele antavaid juhiseid ning edendavad kontrollpersonali ühtset välja- ja täiendõpet. Selline koostöö võib hõlmata kontaktametnike vahetust.

Artikkel 8

Täitevkomitee teeb kõik vajalikud otsused piirikontrolli ja piirivalve rakendamise praktilise korra kohta.

3. PEATÜKK

VIISAD

1. jagu

Lühiajalised viisad

Artikkel 9

1. Konventsiooniosalised kohustuvad järgima ühist poliitikat isikute liikumise ning eelkõige viisakorra suhtes. Seejuures abistavad nad üksteist. Konventsiooniosalised kohustuvad ühisel kokkuleppel jätkama oma viisapoliitika ühtlustamist.

2. Kolmandate riikide puhul, kelle kodanike suhtes kõik konventsiooniosalised kohaldavad käesolevale konventsioonile allakirjutamise ajal ühist viisakorda või seavad selle sisse hiljem ühisel kokkuleppel, võib seda viisakorda muuta ainult kõigi konventsiooniosaliste ühisel kokkuleppel. Konventsiooniosaline võib erandkorras kalduda kõrvale ühisest viisakorrast kolmanda riigi suhtes olulistel sisepoliitilistel põhjustel, mis nõuavad kiireloomulist otsust. Seejuures peab ta kõigepealt konsulteerima teiste konventsiooniosalistega ning arvestama otsuse tegemisel nende huve ja sellest otsusest tulenevaid tagajärgi.

Artikkel 10

1. Võetakse kasutusele ühtne viisa, mis on kehtiv kõigi konventsiooniosaliste territooriumil. Viisa, mille kehtivusaeg on kindlaks määratud artiklis 11, võib anda kuni kolmekuuliseks viibimiseks.

2. Sellise viisa kasutuselevõtmiseni tunnustavad konventsiooniosalised oma vastavaid siseriiklikke viisasid niivõrd, kuivõrd need on antud ühiste nõuete ja kriteeriumide põhjal, mis on kindlaks määratud käesoleva peatüki asjakohaste sätete järgi.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 säilitab iga konventsiooniosaline õiguse piirata viisa territoriaalset kehtivust vastavalt käesoleva peatüki asjakohaste sätete järgi kindlaksmääratud ühisele korrale.

Artikkel 11

1. Artiklis 10 sätestatud viisa võib olla:

a) kehtiv reisiviisa ühe- või mitmekordseks sisenemiseks, kusjuures ühe katkematu viibimisaja kestus või üksteisele järgnevate viibimisaegade kestus alates esimese sisenemise kuupäevast ei ületa kolme kuud ühe poolaasta jooksul;

b) transiitviisa, mis annab selle omanikule õiguse läbida teel kolmandasse riiki konventsiooniosalise territooriumi üks kord, kaks või erandjuhul mitu korda, tingimusel et ükski läbisõit ei kesta üle viie päeva.

2. Lõige 1 ei takista konventsiooniosalist andmast vajaduse korral kõnealuse poolaasta jooksul uut viisat, mille kehtivus piirdub tema oma territooriumiga.

Artikkel 12

1. Artikli 10 lõikes 1 sätestatud ühtse viisa annavad konventsiooniosaliste diplomaatilised ja konsulaaresindused ning vajaduse korral konventsiooniosaliste asutused, mis on kindlaks määratud artikli 17 alusel.

2. Sellise viisa andmiseks on üldjuhul pädev konventsiooniosaline, kelle territooriumil asub reisi peamine sihtpunkt. Kui seda sihtpunkti ei ole võimalik kindlaks määrata, siis üldjuhul annab viisa selle konventsiooniosalise diplomaatiline või konsulaaresindus, kelle territooriumile välismaalane esimesena siseneb.

3. Täitevkomitee täpsustab rakendatava korra, eelkõige reisi peamise sihtpunkti kindlaksmääramise kriteeriumid.

Artikkel 13

1. Viisat ei vormistata kehtivuse kaotanud reisidokumenti.

2. Reisidokumendi kehtivusaeg peab olema pikem kui viisa kehtivusaeg, võttes arvesse viisa kasutamisaega. Välismaalasel peab olema võimalik sõita tagasi oma päritolumaale või siseneda kolmandasse riiki reisidokumendi kehtivusaja piires.

Artikkel 14

1. Viisat ei vormistata reisidokumenti, mida ei tunnista ükski konventsiooniosaline. Kui reisidokumenti tunnistab ainult üks või mitu konventsiooniosalist, piirdub sellesse kantav viisa asjaomaste konventsiooniosalistega.

2. Kui üks või mitu konventsiooniosalist reisidokumenti ei tunnista, võib viisa asemel välja anda viisat asendava loa.

Artikkel 15

Artiklis 10 nimetatud viisa võib anda üksnes juhul, kui välismaalane vastab artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sissesõidunõuetele.

Artikkel 16

Kui konventsiooniosaline peab vajalikuks mõnel artikli 5 lõikes 2 loetletud põhjustest teha erandi artiklis 15 sätestatud põhimõttest, andes viisa välismaalasele, kes ei vasta kõikidele artikli 5 lõikes 1 nimetatud sissesõidunõuetele, siis piiratakse selle viisa kehtivust kõnealuse konventsiooniosalise territooriumiga, kes peab sellest teatama vastavalt teistele konventsiooniosalistele.

Artikkel 17

1. Täitevkomitee määrab kindlaks viisataotluste läbivaatamise ühise korra, tagab selle korrektse rakendamise ning kohandab seda uutele olukordadele ja tingimustele.

2. Täitevkomitee täpsustab samuti juhud, millal enne viisa andmist tuleb konsulteerida asjaomase konventsiooniosalise keskasutusega ja vajaduse korral teiste konventsiooniosaliste keskasutustega.

3. Täitevkomitee teeb samuti vajalikke otsuseid järgmiste punktide kohta:

a) reisidokumendid, kuhu võib viisa vormistada;

b) viisa andmise eest vastutavad asutused;

c) nõuded viisa andmiseks piiril;

d) viisa vorm, sisu, kehtivusaeg ning selle andmise eest kehtestatav lõiv;

e) punktides c ja d osutatud viisa pikendamise ja selle andmisest keeldumise tingimused vastavalt kõigi konventsiooniosaliste huvidele;

f) viisa territoriaalse kehtivuse piiramise kord;

g) põhimõtted ühise registri ettevalmistamiseks välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, ilma et see piiraks artikli 96 kohaldamist.

2. jagu

Pikaajalised viisad

Artikkel 18

Viisa kauemaks kui kolmekuuliseks viibimiseks on ühe konventsiooniosalise poolt kooskõlas tema siseriiklike õigusaktidega antav siseriiklik viisa. Selline viisa võimaldab selle omanikul sõita teiste konventsiooniosaliste territooriumi kaudu viisa andnud konventsiooniosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui viisa omanik ei vasta artikli 5 lõike 1 punktides a, d ja e osutatud sissesõidunõuetele või kui ta taotleb läbisõitu selle konventsiooniosalise territooriumilt, kes on kandnud ta siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse.

4. PEATÜKK

VÄLISMAALASTE LIIKUMIST KÄSITLEVAD NÕUDED

Artikkel 19

1. Välismaalane, kellel on ühtne viisa ja kes on seaduslikult sisenenud konventsiooniosalise territooriumile, võib vabalt liikuda kõigi konventsiooniosaliste territooriumil oma viisa kehtivusaja jooksul, kui ta vastab artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud sissesõidunõuetele.

2. Ühtse viisa kehtestamiseni võib välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud viisa ja kes on seaduslikult sisenenud selle konventsiooniosalise territooriumile, liikuda vabalt kõigi konventsiooniosaliste territooriumil oma viisa kehtivusaja jooksul, kuid mitte üle kolme kuu alates esimese sisenemise kuupäevast, kui ta vastab artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud sissesõidunõuetele.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata viisade suhtes, mille kehtivust on territoriaalselt piiratud vastavalt käesoleva jaotise 3. peatükile.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist.

Artikkel 20

1. Viisanõudest vabastatud välismaalane võib vabalt liikuda konventsiooniosaliste territooriumil kuni kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates esimese sisenemise kuupäevast, kui ta vastab artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e osutatud sissesõidunõuetele.

2. Lõige 1 ei piira ühegi konventsiooniosalise õigust lubada välismaalasel viibida oma territooriumil üle kolme kuu erandlikel asjaoludel või enne käesoleva konventsiooni jõustumist sõlmitud kahepoolse lepingu alusel.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist.

Artikkel 21

1. Välismaalane võib ühe konventsiooniosalise antud kehtiva elamisloa ja kehtiva reisidokumendi alusel liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni kolm kuud, kui ta vastab artikli 5 lõike 1 punktides a, c ja e osutatud sissesõidunõuetele ning kõnealune konventsiooniosaline ei ole kandnud teda siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse.

2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti välismaalase suhtes, kellel on ühe konventsiooniosalise antud ajutine elamisluba ja selle konventsiooniosalise antud reisidokument.

3. Konventsiooniosalised edastavad täitevkomiteele nimekirja nende dokumentide kohta, mida nad annavad käesolevas artiklis määratletud elamisloana või ajutise elamisloana ja reisidokumendina.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist.

Artikkel 22

1. Ühe konventsiooniosalise territooriumile seaduslikult saabunud välismaalane on kohustatud teatama endast vastavalt iga konventsiooniosalise kindlaksmääratud nõuetele selle konventsiooniosalise pädevatele asutustele, kelle territooriumile ta saabub. Selline teatamine toimub selle konventsiooniosalise valikul, kelle territooriumile välismaalane saabub, kas saabumisel või kolme tööpäeva jooksul alates saabumise kuupäevast.

2. Välismaalane, kes elab ühe konventsiooniosalise territooriumil ja siseneb teise konventsiooniosalise territooriumile, on kohustatud teatama endast pädevatele asutustele vastavalt lõikele 1.

3. Iga konventsiooniosaline kehtestab erandid lõigetest 1 ja 2 ning teatab nendest täitevkomiteele.

Artikkel 23

1. Välismaalane, kes ei täida või enam ei täida konventsiooniosalise territooriumil kohaldatavaid lühiajalise viibimise nõudeid, peab üldjuhul konventsiooniosalise territooriumilt viivitamata lahkuma.

2. Välismaalane, kellel on teise konventsiooniosalise antud kehtiv elamisluba või ajutine elamisluba, peab viivitamata sisenema selle konventsiooniosalise territooriumile.

3. Kui selline välismaalane ei ole vabatahtlikult lahkunud või kui võib eeldada, et ta ei lahku vabatahtlikult, või kui tema viivitamatut lahkumist nõutakse riikliku julgeoleku või avaliku korra huvides, siis tuleb ta siseriikliku õiguse kohaselt välja saata konventsiooniosalise territooriumilt, kus ta kinni peeti. Kui selle konventsiooniosalise siseriikliku õiguse kohaldamine ei luba välismaalast välja saata, siis võib asjaomane konventsiooniosaline lubada välismaalasel jääda oma territooriumile.

4. Asjaomase välismaalase võib välja saata välismaalase päritolumaale või muusse riiki, kuhu tal on lubatud siseneda eelkõige konventsiooniosaliste vahel sõlmitud tagasivõtmiskokkuleppe asjakohaste sätete alusel.

5. Lõige 4 ei piira varjupaigaõiguse siseriiklike sätete, 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, käesoleva artikli lõike 2 ja käesoleva konventsiooni artikli 33 lõike 1 kohaldamist.

Artikkel 24

Vastavalt täitevkomitee määratletud asjakohastele kriteeriumidele ja praktilisele korrale kompenseerivad konventsiooniosalised üksteisele finantsilised ebavõrdsused, mis võivad tuleneda artiklis 23 sätestatud väljasaatmiskohustusest, kui sellist väljasaatmist ei saa teha välismaalase kulul.

5. PEATÜKK

ELAMISLUBA JA SISSESÕIDUKEELU KEHTESTAMINE

Artikkel 25

1. Kui konventsiooniosaline menetleb elamisloa andmist välismaalasele, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, siis konsulteerib ta kõigepealt keelu kehtestanud konventsiooniosalisega ja võtab arvesse tema huve; elamisluba antakse ainult kaalukatel põhjustel, eelkõige humanitaarsetel kaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.

Kui elamisluba on antud, siis sissesõidukeelu kehtestanud konventsiooniosaline tühistab keelu, kuid võib võtta asjaomase välismaalase siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse.

2. Juhul kui välismaalasele, kellel on ühe konventsiooniosalise antud kehtiv elamisluba, on kehtestatud sissesõidukeeld, konsulteerib sissesõidukeelu kehtestanud konventsiooniosaline elamisloa andnud konventsiooniosalisega, et teha kindlaks, kas elamisloa tühistamiseks on piisav alus.

Kui elamisluba pole tühistatud, siis sissesõidukeelu kehtestanud konventsiooniosaline tühistab selle keelu, kuid võib siiski võtta asjaomase välismaalase siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse.

6. PEATÜKK

TÄIENDAVAD MEETMED

Artikkel 26

1. Vastavalt kohustustele, mis tulenevad ühinemisest 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooniga, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, kohustuvad konventsiooniosalised inkorporeerima oma siseriiklikku õigusse järgmised sätted:

a) kui välismaalasel on keelatud siseneda ühe konventsiooniosalise territooriumile, siis veoettevõtja, kes on toonud välismaalase õhu, mere või maismaa kaudu välispiirile, on kohustatud ta viivitamata tagasi viima. Piirivalveasutuse taotlusel peab veoettevõtja viima välismaalase tagasi kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, kolmandasse riiki, kes on andnud reisidokumendi, millega ta reisis, või muusse kolmandasse riiki, kus on tagatud tema vastuvõtmine;

b) veoettevõtja on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et õhu või mere kaudu veetaval välismaalasel on konventsiooniosalise territooriumile sisenemiseks nõutavad reisidokumendid.

2. Vastavalt kohustustele, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ja kooskõlas oma riigiõiguslike sätetega kohustuvad konventsiooniosalised kehtestama sanktsioone veoettevõtjate suhtes, kes veavad kolmandast riigist õhu või mere kaudu nende territooriumile välismaalasi, kellel puuduvad nõutavad reisidokumendid.

3. Lõike 1 punkti b ja lõiget 2 kohaldatakse samuti veoettevõtjate suhtes, kes veavad rühmi bussiga rahvusvahelistel liinidel, välja arvatud piiriliiklus.

Artikkel 27

1. Konventsiooniosalised kohustuvad kehtestama asjakohaseid sanktsioone iga isiku suhtes, kes majandusliku kasu nimel aitab või püüab aidata välismaalasel siseneda ühe konventsiooniosalise territooriumile või elada seal, rikkudes selle konventsiooniosalise õigusakte välismaalaste sisenemise ja elamise kohta.

2. Kui konventsiooniosaline saab teada lõikes 1 osutatud faktidest, mis kujutavad endast teise konventsiooniosalise õigusaktide rikkumist, siis teatab ta viimasena nimetatule sellest.

3. Iga konventsiooniosaline, kes oma õigusaktide rikkumise tõttu taotleb, et teine konventsiooniosaline menetleks lõikes 1 osutatud rikkumisi, peab ametliku teate või pädeva asutuse tõendiga täpsustama neid õigusaktide sätteid, mida on rikutud.

7. PEATÜKK

VASTUTUS VARJUPAIGATAOTLUSTE MENETLEMISE EEST

Artikkel 28

Konventsiooniosalised kinnitavad oma kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, kusjuures nende dokumentide kasutamist ei piirata geograafiliselt, ning oma nõusolekut teha koostööd ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga nende dokumentide rakendamiseks.

Artikkel 29

1. Konventsiooniosalised kohustuvad menetlema iga varjupaigataotlust, mille välismaalane on esitanud ühe konventsiooniosalise territooriumil.

2. See kohustus ei tähenda, et iga varjupaigataotleja peab saama sissesõiduloa asjaomase konventsiooniosalise territooriumile või et ta võib sinna elama jääda.

Iga konventsiooniosaline säilitab õiguse oma siseriiklike õigusaktide alusel ja kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega saata varjupaigataotleja tagasi või välja kolmandasse riiki.

3. Sõltumata sellest, missugusele konventsiooniosalisele välismaalane varjupaiga taotluse esitab, vastutab selle taotluse menetlemise eest ainult üks konventsiooniosaline. See konventsiooniosaline määratakse kindlaks artiklis 30 sätestatud kriteeriumide järgi.

4. Olenemata lõikest 3 on igal konventsiooniosalisel õigus menetleda varjupaigataotlust eripõhjustel, eriti kui need on seotud siseriikliku õigusega, kuigi käesoleva konventsiooni alusel vastutaks selle eest teine konventsiooniosaline.

Artikkel 30

1. Varjupaigataotluste menetlemise eest vastutav konventsiooniosaline määratakse järgmiselt:

a) kui konventsiooniosaline on varjupaigataotlejale andnud mis tahes liiki viisa või elamisloa, siis vastutab ta selle taotluse menetlemise eest. Kui viisa on antud teise konventsiooniosalise loal, siis vastutab taotluse menetlemise eest loa andnud konventsiooniosaline;

b) kui mitu konventsiooniosalist on andnud varjupaigataotlejale mis tahes liiki viisa või elamisloa, siis vastutab see konventsiooniosaline, kelle antud viisa või elamisluba kaotab viimasena kehtivuse;

c) niikaua kui varjupaigataotleja ei ole lahkunud konventsiooniosaliste territooriumilt, säilib punktide a ja b kohaselt määratletud vastutus, kuigi mis tahes liiki viisa või elamisloa kehtivusaeg on lõppenud. Kui varjupaigataotleja on lahkunud konventsiooniosaliste territooriumilt pärast viisa või elamisloa andmist, siis on need dokumendid aluseks punktide a ja b kohaselt määratletud vastutusele, kui need dokumendid ei ole vahepeal siseriiklike õigusaktide alusel kehtivust kaotanud;

d) kui konventsiooniosalised vabastavad varjupaigataotleja viisanõudest, siis vastutab taotluse menetlemise eest see konventsiooniosaline, kelle välispiiri ületades varjupaigataotleja on konventsiooniosaliste territooriumile sisenenud.

Kuni viisapoliitika täieliku ühtlustamiseni ja kui ainult teatud konventsiooniosalised on vabastanud varjupaigataotleja viisanõudest, vastutab taotluse menetlemise eest konventsiooniosaline, kelle välispiiri ületades varjupaigataotleja on viisavabalt konventsiooniosaliste territooriumile sisenenud, piiramata punkte a, b ja c.

Kui varjupaigataotlus on esitatud konventsiooniosalisele, kes on andnud taotlejale transiitviisa – sõltumata sellest, kas taotleja on läbinud passikontrolli või mitte – ja kui transiitviisa on antud pärast seda, kui transiitmaa oli sihtkohariigiks oleva konventsiooniosalise konsulaar- või diplomaatiliste esinduste kaudu tuvastanud, et varjupaigataotleja vastab sihtkohariiki sisenemise nõuetele, siis vastutab taotluse menetlemise eest sihtkohariigiks olev konventsiooniosaline;

e) kui varjupaigataotleja on sisenenud konventsiooniosaliste territooriumile ilma ühegi piiriületusdokumendita, mille on kindlaks määranud täitevkomitee, siis vastutab taotluse menetlemise eest konventsiooniosaline, kelle välispiiri ületades varjupaigataotleja on konventsiooniosaliste territooriumile sisenenud;

f) kui välismaalane, kelle varjupaigataotlust üks konventsiooniosaline juba menetleb, esitab uue taotluse, siis vastutab esimest varjupaigataotlust menetlev konventsiooniosaline;

g) kui välismaalane, kelle eelmiste varjupaigataotluste kohta on konventsiooniosaline teinud juba lõpliku otsuse, esitab uue varjupaigataotluse, siis vastutab see konventsiooniosaline, kes menetles eelmist varjupaigataotlust, välja arvatud juhul, kui taotleja on konventsiooniosaliste territooriumilt lahkunud.

2. Kui konventsiooniosaline on vastavalt artikli 29 lõikele 4 kohustunud menetlema varjupaigataotlust, siis käesoleva artikli lõike 1 alusel vastutav konventsiooniosaline vabaneb oma kohustustest.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide järgi ei ole võimalik määrata vastutavat konventsiooniosalist, siis vastutab taotluse menetlemise eest see konventsiooniosaline, kellele varjupaigataotlus on esitatud.

Artikkel 31

1. Konventsiooniosalised püüavad nii kiiresti kui võimalik kindlaks määrata, kes neist vastutab varjupaigataotluse menetlemise eest.

2. Kui varjupaigataotlus on esitatud konventsiooniosalisele, kes ei ole artikli 30 alusel vastutav, ja kui välismaalane elab tema territooriumil, siis võib see konventsiooniosaline taotleda, et vastutav konventsiooniosaline võtaks endale vastutuse varjupaigataotleja eest tema varjupaigataotluse menetlemiseks.

3. Vastutav konventsiooniosaline on kohustatud võtma lõikes 2 osutatud vastutuse varjupaigataotleja eest, kui selline taotlus on tehtud kuue kuu jooksul pärast varjupaigataotluse esitamist. Kui sellist taotlust ei ole selle aja jooksul tehtud, siis vastutab varjupaigataotluse menetlemise eest konventsiooniosaline, kellele varjupaigataotlus on esitatud.

Artikkel 32

Varjupaigataotluse menetlemise eest vastutav konventsiooniosaline menetleb taotlust kooskõlas siseriikliku õigusega.

Artikkel 33

1. Kui varjupaigataotleja on varjupaigamenetluse ajal ebaseaduslikult teise konventsiooniosalise territooriumil, siis on vastutav konventsiooniosaline kohustatud ta tagasi võtma.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui teine konventsiooniosaline on andnud varjupaigataotlejale elamisloa, mille kehtivusaeg on vähemalt üks aasta. Sel juhul läheb vastutus varjupaigataotluse menetlemise eest üle teisele konventsiooniosalisele.

Artikkel 34

1. Vastutav konventsiooniosaline on kohustatud tagasi võtma välismaalase, kelle varjupaigataotlus on lõplikult jäetud rahuldamata ja kes on ilma elamisloata sisenenud teise konventsiooniosalise territooriumile.

2. Lõiget 1 ei kohaldata siiski, kui vastutav konventsiooniosaline on välismaalase konventsiooniosaliste territooriumilt välja saatnud.

Artikkel 35

1. Konventsiooniosaline, kes on andnud välismaalasele pagulasseisundi ja õiguse elada riigi territooriumil, on kohustatud asjaosaliste nõusoleku korral võtma endale vastutuse tema perekonnaliikmete võimalike varjupaigataotluse menetlemise eest.

2. Lõike 1 kohaldamisel on perekonnaliikmeks pagulase abikaasa ja alla 18aastane vallaline laps või kui pagulaseks on alla 18aastane vallaline laps, siis tema isa ja ema.

Artikkel 36

Iga varjupaigataotluse menetlemise eest vastutav konventsiooniosaline võib humanitaarsetel, eelkõige perekondlikel või kultuurilistel põhjustel paluda teist konventsiooniosalist võtta üle vastutus, kui varjupaigataotleja seda soovib. Taotluse saanud konventsiooniosaline otsustab, kas ta võtab vastutuse.

Artikkel 37

1. Konventsiooniosaliste pädevad asutused teatavad üksteisele võimalikult kiiresti järgmistest üksikasjadest:

a) iga uus eeskiri või meede, mis on võetud varjupaigaõiguse või varjupaigataotlejate kohtlemise valdkonnas, hiljemalt nende jõustumisel;

b) varjupaigataotlejate igakuulist saabumist käsitlevad statistilised andmed, mis osutavad põhipäritolumaadele ja otsustele varjupaigataotluste kohta, kui need on kättesaadavad;

c) teatud varjupaigataotlejate rühmade tekkimine või nende oluline suurenemine ja sellekohane teave;

d) põhilised otsused varjupaigaõiguse valdkonnas.

2. Konventsiooniosalised tagavad samuti tiheda koostöö varjupaigataotlejate päritolumaade olukorda käsitleva teabe kogumisel, selleks et saada ühishinnang.

3. Konventsiooniosalised arvestavad teiste konventsiooniosaliste antud juhtnööre nende edastatava teabe konfidentsiaalse töötlemise kohta.

Artikkel 38

1. Iga konventsiooniosaline saadab enda käes olevad andmed varjupaigataotleja kohta igale teisele neid andmeid taotlevale konventsiooniosalisele, mis on vajalik selleks, et:

- kindlaks määrata varjupaigataotluse menetlemise eest vastutav konventsiooniosaline,

- menetleda varjupaigataotlust,

- rakendada käesolevast peatükist tulenevaid kohustusi.

2. Need andmed võivad puudutada ainult:

a) isiku kindlakstegemist (varjupaigataotleja perekonna- ja eesnimi, võimalik varasem nimi, hüüdnimed või pseudonüümid, sünniaeg ja -koht, käesolev kodakondsus ja varasemad kodakondsused ning vajaduse korral tema perekonnaliikmed);

b) isikutunnistusi ja reisidokumente (number, kehtivusaeg, väljaandmise koht ja kuupäev, välja andnud asutus jne);

c) muid taotleja kindlakstegemiseks vajalikke üksikasju;

d) elukohti ja reisimarsruute;

e) konventsiooniosalise antud elamislube või viisasid;

f) kohta, kus varjupaigataotlus on esitatud;

g) võimalike varasemate varjupaigataotluste esitamise kuupäevi, praeguse varjupaigataotluse esitamise kuupäeva, taotluse menetlemisjärku ja olemasolu korral otsuse sisu.

3. Peale selle võib konventsiooniosaline taotleda, et teine konventsiooniosaline teataks talle põhjused, mis sundisid varjupaigataotlejat taotlust esitama, ja olemasolu korral varjupaigataotleja kohta tehtud otsuse põhjendused. Konventsiooniosaline, kellelt varjupaika on taotletud, otsustab, kas ta saab talle esitatud taotluse täita. Igal juhul on nende andmete esitamiseks vaja varjupaigataotleja nõusolekut.

4. Andmevahetus toimub konventsiooniosalise taotlusel ja ainult selleks volitatud asutuste vahel, mille määramisest iga konventsiooniosaline on teatanud täitevkomiteele.

5. Vahetatud andmeid võib kasutada üksnes lõikes 1 sätestatud eesmärkidel. Selliseid andmeid võib saata ainult asutustele ja kohtutele, kes vastutavad:

- varjupaigataotluse menetlemise eest vastutava konventsiooniosalise määramise eest,

- varjupaigataotluse menetlemise eest,

- käesolevast peatükist tulenevate kohustuste täitmise eest.

6. Andmeid saatev konventsiooniosaline hoolitseb nende täpsuse ja ajakohasuse eest.

Kui selgub, et konventsiooniosalise saadetud andmed on ebatäpsed või neid ei oleks tohtinud saata, siis teatatakse sellest viivitamata andmed saanud konventsiooniosalistele. Viimased on kohustatud neid andmeid parandama või need hävitama.

7. Varjupaigataotlejal on õigus saada taotluse korral teavet enda kohta vahetatud andmete kohta, kui need on kättesaadavad.

Kui ta teeb kindlaks, et need andmed on ebatäpsed või neid ei oleks tohtinud saata, siis on tal õigus nõuda nende parandamist või hävitamist. Parandused tehakse lõikes 6 ettenähtud korras.

8. Iga asjaomane konventsiooniosaline on kohustatud registreerima vahetatavate andmete saatmise ja kättesaamise.

9. Saadetud andmeid ei säilitata kauem, kui on vaja vahetuse eesmärkide saavutamiseks. Asjaomane konventsiooniosaline hindab nende säilitamise vajadust sobiva aja jooksul.

10. Igal juhul tuleb saadetud andmeid kaitsta samamoodi, nagu on sätestatud andmed saanud konventsiooniosalise õigusaktides samasuguste andmete kaitse kohta.

11. Kui andmeid ei töödelda automaatselt, vaid mingil muul viisil, siis võtab iga konventsiooniosaline asjakohased meetmed, et tagada käesoleva artikli sätete täitmine tõhusa kontrolli teel. Kui konventsiooniosalisel on lõikes 12 osutatud kontrollorgan, siis võib ta määrata selle kontrolli ülesandeid täitma.

12. Kui üks või mitu konventsiooniosalist soovib sisestada kõik lõigetes 2 ja 3 osutatud andmed või osa nendest arvutisse, siis on see lubatud ainult juhul, kui asjaomased konventsiooniosalised on vastu võtnud õigusaktid, millega viiakse ellu põhimõtteid, mis sisalduvad Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel, ning kui nad on teinud asjaomasele riigiorganile ülesandeks kontrollida sõltumatult käesoleva konventsiooni alusel edastatud andmete töötlemist ja kasutamist.

III JAOTIS

POLITSEI JA JULGEOLEK

1. PEATÜKK

POLITSEIKOOSTÖÖ

Artikkel 39

1. Konventsiooniosalised kohustuvad tagama, et nende politseiasutused abistavad üksteist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja oma volituste piires kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks, kui sellised taotlused ja nende täitmine ei kuulu siseriikliku õiguse kohaselt õigusasutuste pädevusse ja kui taotlus või selle täitmine ei nõua sunnimeetmete kasutamist taotluse saanud konventsiooniosalise poolt. Kui taotluse saanud politseiasutused ei ole pädevad taotlust täitma, edastavad nad taotluse pädevatele asutustele.

2. Kirjalikku teavet, mida taotluse saanud konventsiooniosaline on lõike 1 alusel andnud, võib taotluse esitanud konventsiooniosaline kasutada kriminaalasjas tõendina üksnes taotluse saanud konventsiooniosalise pädevate õigusasutuste nõusolekul.

3. Lõikes 1 osutatud õigusabitaotlusi ja vastuseid neile võivad vahetada kõikide konventsiooniosaliste rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutavad keskasutused. Kui taotlust ei ole eespool nimetatud viisil võimalik õigel ajal esitada, võivad taotlust esitava konventsiooniosalise politseiasutused adresseerida selle otse taotluse saanud konventsiooniosalise pädevatele asutustele ja need võivad otse vastata. Sellistel juhtudel teatavad taotlust esitavad politseivõimud võimalikult kiiresti taotluse saanud konventsiooniosalise rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutavale keskasutusele taotluse vahetust esitamisest.

4. Piirialadel võib koostööd reguleerida konventsiooniosaliste pädevate ministrite vaheliste kokkulepetega.

5. Käesoleva artikli sätted ei piira olemasolevate või tulevaste üksikasjalisemate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist ühispiiri omavate konventsiooniosaliste vahel. Konventsiooniosalised teatavad üksteisele sellistest kokkulepetest.

Artikkel 40

1. Ühe konventsiooniosalise ametnikel, kes eeluurimise raames jälgivad oma riigis isikut, keda kahtlustatakse osavõtus kuriteost, mille suhtes võib kohaldada väljaandmist, on lubatud jätkata jälgimist teise konventsiooniosalise territooriumil, kui viimane on nende poolt eelnevalt esitatud õigusabitaotluse põhjal andnud loa piiriüleseks jälgimiseks. Loaga võivad olla seotud tingimused.

Taotluse korral usaldatakse jälgimine selle konventsiooniosalise ametnike hoolde, kelle territooriumil see toimub.

Esimeses lõigus osutatud õigusabitaotlus tuleb saata asutusele, mille iga konventsiooniosaline on määranud ja millel on pädevus anda või edastada taotletavat luba.

2. Kui eriti tungival põhjusel ei ole eelnevalt võimalik teiselt konventsiooniosaliselt luba taotleda, on jälgivatel ametnikel lubatud jätkata lõikes 7 loetletud kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku jälgimist teisel pool piiri järgmistel tingimustel:

a) selle konventsiooniosalise lõike 5 alusel määratud asutusele, kelle territooriumil jälgimist kavatsetakse jätkata, tuleb viivitamata veel jälgimise käigus teatada, et piir on ületatud;

b) viivitamata esitatakse lõike 1 kohaselt õigusabitaotlus, milles üldjoontes selgitatakse eelneva loata piiri ületamise põhjused.

Jälgimine lõpetatakse kohe, kui konventsiooniosaline, kelle territooriumil jälgimine toimub, seda pärast punktis a nimetatud teate või punktis b nimetatud taotluse saamist nõuab või kui luba pole saadud viie tunni jooksul pärast piiri ületamist.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud jälgimine toimub üksnes järgmistel üldtingimustel:

a) jälgivad ametnikud peavad järgima käesoleva artikli sätteid ja selle konventsiooniosalise seadusi, kelle territooriumil nad tegutsevad; nad peavad järgima kohalike pädevate asutuste korraldusi;

b) välja arvatud lõikes 2 osutatud olukorrad, on ametnikel jälgimise ajal kaasas loa andmist tõendav dokument;

c) jälgivad ametnikud peavad igal ajal suutma tõendada, et nad täidavad oma ametiülesandeid;

d) jälgivad ametnikud võivad jälgimise ajal kanda teenistusrelva, kui taotluse saanud konventsiooniosaline pole teisiti otsustanud; selle kasutamine on keelatud, välja arvatud hädakaitse korral;

e) keelatud on siseneda kodudesse ja üldsusele suletud kohtadesse;

f) jälgivad ametnikud ei või jälgitavat isikut kinni pidada ega vahi alla võtta;

g) kõikidest operatsioonidest tuleb aru anda selle konventsiooniosalise ametivõimudele, kelle territooriumil jälgimine toimub; sellega seoses võib jälgimist teostavaid ametnikke isiklikult kohale kutsuda;

h) selle konventsiooniosalise taotlusel, kelle territooriumil jälgimine toimus, on selle konventsiooniosalise ametivõimud, kust jälgivad ametnikud tulid, abiks nende osalusel toimunud operatsiooni järgsel uurimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametnikud on:

Belgia Kuningriigis : "police judiciaire près les Parquets" (riigiprokuratuuri juurde määratud kriminaalpolitsei), "gendarmerie" ja "police communale"'i (munitsipaalpolitsei) ametnikud, samuti tolliametnikud lõikes 6 osutatudvastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul;

Saksamaa Liitvabariigis : "Polizeien des Bundes und der Länder"'i (riiklik politsei ja liidumaade politsei) ametnikud, samuti üksnes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo ning relvakaubanduse puhul "Zollfahndungsdiensti"'i (tolli uurimisasutuse) ametnikud riigiprokuratuuri abiametnike ülesannetes;

Prantsuse Vabariigis : riikliku politsei ja riikliku "gendarmerie" kriminaalpolitsei ametnikud, samuti tolliametnikud lõikes 6 osutatud vastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul;

Luksemburgi Suurhertsogiriigis : "gendarmerie" ja politsei ametnikud, samuti tolliametnikud lõikes 6 osutatud vastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul;

Madalmaade Kuningriigis : "Rijkspolitie" (riiklik politsei) ja "Gemeentepolitie" ametnikud, samuti imporditollimaksude ja aktsiiside eest vastutavad maksuametnikud ja uurimisorganite ametnikud lõikes 6 osutatud vastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul.,

5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutused on:

Belgia Kuningriigis : "Commissariat général de la Police judiciaire",

Saksamaa Liitvabariigis : "Bundeskriminalamt",

Prantsuse Vabariigis : "Direction centrale de la Police judiciaire",

Luksemburgi Suurhertsogiriigis : "Procureur général d'Etat",

Madalmaade Kuningriigis : piiriülese jälgimise eest vastutav "Landelijk Officier van Justitie".

6. Konventsiooniosalised võivad kahepoolselt laiendada käesoleva artikli reguleerimisala ja kehtestada lisameetmeid selle kohaldamiseks.

7. Lõikes 2 nimetatud jälgimine võib toimuda järgmisena loetletud kuritegude puhul:

- mõrv,

- tapmine,

- vägistamine,

- süütamine,

- raha võltsimine,

- vargus raskendavatel asjaoludel ja varastatud esemete vastuvõtmine,

- väljapressimine,

- inimrööv ja pantvangi võtmine,

- inimkaubandus,

- narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

- relvi ja lõhkeaineid käsitlevate õigusaktide rikkumine,

- lõhkeainete abil hävitamine,

- mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalne vedu.

Artikkel 41

1. Konventsiooniosalise ametnikel, kes oma riigis jälitavad mõne lõikes 4 nimetatud kuriteo toimepanekult tabatud isikut või selle sooritamisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise konventsiooniosalise territooriumil ilma viimase eelneva loata, kui eriti tungiva olukorra tõttu ei ole olnud võimalik enne teise konventsiooniosalise territooriumile sisenemist teavitada selle pädevaid ametivõime mõnel artiklis 44 sätestatud viisil või kui need ametivõimud ei ole jõudnud sündmuspaigale õigel ajal, et jälitustegevus üle võtta.

Sama kehtib ka juhul, kui jälitatav on eelvangistuses pidamise või vabadusekaotusliku karistuse kandmise ajal põgenenud.

Jälitavad ametnikud võtavad hiljemalt piiri ületamisel ühendust selle konventsiooniosalise pädevate ametivõimudega, kelle territooriumil jälitamine hakkab toimuma. Jälitamine lõpetatakse kohe, kui konventsiooniosaline, kelle territooriumil see toimub, seda nõuab. Jälitavate ametnike taotluse korral peavad kohalikud pädevad asutused jälitatava kinni, et tema isik kindlaks teha või ta vahi alla võtta.

2. Jälitamine toimub kooskõlas ühega järgmistest lõikes 9 nimetatud deklaratsioonis määratletud menetlustest:

a) jälitavatel ametnikel ei ole õigust jälitatavat isikut kinni pidada;

b) kui ei esitata nõudmist jälitamine lõpetada ja kui kohalikud pädevad asutused ei jõua piisavalt kiiresti asja üle võtta, võivad jälitavad ametnikud jälitatavat kinni pidada, kuni selle konventsiooniosalise ametnikud, kelle territooriumil jälitamine toimub ning keda tuleb viivitamata informeerida, suudavad tema isiku kindlaks teha või ta vahi alla võtta.

3. Jälitamine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ühel järgmistest lõikes 9 nimetatud deklaratsioonis määratletud viisidest:

a) deklaratsioonis kehtestatud alal või ajavahemikul alates piiri ületamisest;

b) ruumiliste või ajaliste piiranguteta.

4. Lõikes 9 nimetatud deklaratsioonis määratleb konventsiooniosaline lõikes 1 nimetatud õiguserikkumised kooskõlas ühega järgmistest menetlustest:

a) järgmised kuriteod:

- mõrv,

- tapmine,

- vägistamine,

- süütamine,

- raha võltsimine,

- vargus raskendavatel asjaoludel ja varastatud esemete vastuvõtmine,

- väljapressimine,

- inimrööv ja pantvangi võtmine,

- inimkaubandus,

- narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

- relvi ja lõhkeaineid käsitlevate õigusaktide rikkumine,

- lõhkeainete abil hävitamine,

- mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalne vedu,

- põgenemine raske või üliraske kehavigastuse või surmaga lõppenud õnnetuse järel;

b) kuriteod, mille puhul kohaldatakse väljaandmist.

5. Jälitamine võib toimuda üksnes järgmistel üldtingimustel:

a) jälitavad ametnikud peavad järgima käesoleva artikli sätteid ja selle konventsiooniosalise õigust, kelle territooriumil nad tegutsevad; nad peavad järgima kohalike pädevate asutuste korraldusi;

b) jälitamine toimub üksnes üle maismaapiiride;

c) keelatud on siseneda kodudesse ja üldsusele suletud kohtadesse;

d) jälitavad ametnikud peavad olema kergesti äratuntavad kas vormiriietuse või käesideme järgi või sõiduki eritunnuste järgi; tsiviilrõivastuse kandmine on keelatud, kui kasutatakse ilma eespool mainitud tunnusteta sõidukit; jälitavad ametnikud peavad igal ajal suutma tõendada, et nad täidavad oma ametiülesandeid;

e) jälitavad ametnikud võivad kanda teenistusrelva; selle kasutamine on keelatud, välja arvatud hädakaitse korral;

f) kui jälitatav on lõike 2 punkti b kohaselt kinni peetud, selleks et tuua ta kohalike pädevate ametivõimude ette, võib teda üksnes läbi otsida; tema üleandmise ajal võib kasutada käeraudu; jälitataval kaasas olnud esemed võib ära võtta;

g) iga lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud operatsiooni järel ilmuvad jälitavad ametnikud selle konventsiooniosalise kohalikesse pädevatesse asutustesse, kelle territooriumil nad tegutsesid, ning annavad aru oma ülesande täitmisest; nende asutuste taotlusel peavad nad jääma nende käsutusse, kuni nende tegevuse asjaolud on piisavalt selgeks saanud; see tingimus kehtib ka siis, kui jälitamine ei lõppenud jälitatava vahi alla võtmisega;

h) selle konventsiooniosalise taotlusel, kelle territooriumil jälitamine toimus, on selle konventsiooniosalise riigi ametivõimud, kust jälitavad ametnikud tulid, abiks nende osalusel toimunud operatsiooni järgsel uurimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

6. Isikut, kelle kohalikud pädevad ametivõimud on pärast lõikes 2 sätestatud tegevust vahi alla võtnud, võib olenemata tema kodakondsusest küsitlemiseks kinni pidada. Asjakohaseid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse mutatis mutandis.

Kui see isik ei ole selle konventsiooniosalise kodanik, kelle territooriumil ta kinni peeti, vabastatakse ta hiljemalt kuus tundi pärast kinnipidamist, arvestamata kesköö ja hommikul kella üheksa vahelisi tunde, kui kohalikud pädevad asutused ei ole eelnevalt saanud mis tahes vormis taotlust see isik väljaandmiseks ajutiselt vahi alla võtta.

7. Eelmistes lõigetes nimetatud ametnikud on:

Belgia Kuningriigis : "police judiciaire près les Parquets" (riikliku prokuratuuri juurde määratud kriminaalpolitsei), "gendarmerie" ja "police communale"'i (munitsipaalpolitsei) ametnikud, samuti tolliametnikud lõikes 10 osutatud vastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul;

Saksamaa Liitvabariigis : "Polizeien des Bundes und der Länder"'i ametnikud, samuti üksnes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo ning relvakaubanduse puhul "Zollfahndungsdiensti"'i (tolli uurimisasutuse) ametnikud prokuratuuri abiametnike ülesannetes;

Prantsuse Vabariigis : riikliku politsei ja riikliku "gendarmerie" kriminaalpolitsei ametnikud, samuti tolliametnikud lõikes 10 osutatud vastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul;

Luksemburgi Suurhertsogiriigis : "gendarmerie" ja politsei ametnikud, samuti tolliametnikud lõikes 10 osutatud vastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul;

Madalmaade Kuningriigis : "Rijkspolitie" (riiklik politsei) ja "Gemeentepolitie" (munitsipaalpolitsei) ametnikud, samuti imporditollimaksude ja aktsiiside eest vastutavad maksuametnikud ja uurimisorganite ametnikud lõikes 10 osutatud vastavasisulistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud tingimustel seoses oma volitustega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo, relvade ja lõhkeainete salakaubaveo ning mürgiste ja ohtlike jäätmete illegaalse veo puhul.

8. Käesolev artikkel ei piira konventsiooniosaliste puhul 11. mai 1974. aasta protokolliga muudetud väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 27 kohaldamist.

9. Käesoleva konventsiooni allakirjutamisel esitab iga konventsiooniosaline deklaratsiooni, milles määratleb lõigete 2, 3 ja 4 alusel menetluse jälitustegevuse rakendamiseks oma territooriumil iga konventsiooniosalise jaoks, kellega tal on ühispiir.

Konventsiooniosaline võib igal ajal asendada oma deklaratsiooni muu deklaratsiooniga, kui see ei kitsenda eelmise reguleerimisala.

Kõik deklaratsioonid esitatakse pärast kõikide asjaomaste konventsiooniosalistega konsulteerimist, selleks et mõlemal pool sisepiiri rakendada võrdväärne kord.

10. Konventsiooniosalised võivad kahepoolsel alusel laiendada lõike 1 reguleerimisala ja kehtestada lisameetmeid käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 42

Artiklites 40 ja 41 osutatud operatsioonide kestel käsitatakse teise konventsiooniosalise territooriumil tegutsevaid ametnikke nende vastu või nende poolt toimepandud kuritegude suhtes selle konventsiooniosalise ametnikena.

Artikkel 43

1. Kui mõne konventsiooniosalise ametnikud tegutsevad kooskõlas käesoleva konventsiooni artiklitega 40 ja 41 teise konventsiooniosalise territooriumil, vastutab esimene konventsiooniosaline kooskõlas selle konventsiooniosalise seadustega, kelle territooriumil ametnikud tegutsevad, oma ülesannete täitmisel tekitatud mis tahes kahju eest.

2. Konventsiooniosaline, kelle territooriumil lõikes 1 nimetatud kahju on tekitatud, hüvitab sellise kahju kannatanutele tingimustel, mis kehtivad tema enda ametnike tekitatud kahju puhul.

3. Konventsiooniosaline, kelle ametnikud on tekitanud kahju teise konventsiooniosalise territooriumil viibivale isikule, hüvitab teisele konventsiooniosalisele täielikult kõik summad, mida see on kannatanutele või nende esindajatele tasunud.

4. Ilma et see piiraks konventsiooniosaliste õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ning välja arvatud lõike 3 puhul, hoiduvad kõik konventsiooniosalised nõudmast lõikes 1 sätestatud juhtudel kantud kahju hüvitamist teiselt konventsiooniosaliselt.

Artikkel 44

1. Kooskõlas vastavate rahvusvaheliste lepetega ning võttes arvesse kohalikke asjaolusid ja tehnilisi võimalusi, rajavad konventsiooniosalised eelkõige piirialadel telefoni-, raadio- ja teleksi- ning muud otseühendusliinid politsei- ja tollikoostöö kergendamiseks, eelkõige informatsiooni õigeaegseks edastamiseks piiriülese jälgimise ja jälitamise puhul.

2. Peale nende lühiajaliste meetmete uurivad nad eelkõige järgmisi võimalusi:

a) varustuse vahetamine või sobiva raadioaparatuuriga varustatud kontaktametnike määramine;

b) piirialadel kasutatavate sagedusribade laiendamine;

c) samas piirkonnas tegutsevate politsei- ja tolliasutuste vahelise ühenduse loomine;

d) sidevahendite hankimise programmide kooskõlastamine, selleks et võtta kasutusele standarditud ja ühitatavad sidesüsteemid.

Artikkel 45

1. Konventsiooniosalised kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, tagamaks, et:

a) majutusettevõtete juhid või töötajad jälgiksid, et nende ettevõttesse majutatud välismaalased, sealhulgas teiste konventsiooniosaliste ja ka Euroopa ühenduste teiste liikmesriikide kodanikud, välja arvatud nendega koos reisivad abikaasad ja alaealised, samuti reisirühmade liikmed, täidaksid ja allkirjastaksid isiklikult registreerimislehed ja tõendaksid oma isikut kehtiva isikut tõendava dokumendiga;

b) täidetud registreerimislehti säilitatakse pädevate asutuste jaoks või edastatakse neile, kui need asutused peavad seda vajalikuks ohu ärahoidmiseks, kriminaalmenetluse otstarbel või kadunuks jäänud või õnnetuse ohvriks langenud isikute saatuse kindlakstegemiseks, kui siseriiklikus õiguses ei sätestata teisiti.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis isikute suhtes, kes peatuvad elukutselise rendileandja pakutud majutuskohas, eriti telkides, haagissuvilates ja laevades.

Artikkel 46

1. Teatavatel juhtudel võib iga konventsiooniosaline oma siseriiklikke õigusakte järgides ja ilma et talt seda palutaks, edastada asjaomasele konventsiooniosalisele mis tahes teavet, mis võiks teabe saajale olla oluline tulevaste kuritegude ärahoidmiseks ning avaliku korra ja julgeoleku vastu suunatud kuritegude või ohtude vältimiseks.

2. Ilma et see piiraks artikli 39 lõikes 4 osutatud piirialade koostöökorralduse rakendamist, vahetatakse teavet selleks määratava keskasutuse kaudu. Eriti tungiva vajaduse puhul võib teabe vahetamine käesoleva artikli mõistes toimuda vahetult asjaomaste politseiasutuste vahel, kui siseriiklikud normid ei sätesta teisiti. Keskasutusele teatatakse sellest niipea kui võimalik.

Artikkel 47

1. Konventsiooniosalised võivad sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid, mille alusel lähetatakse kontaktametnikke määratud või määramata ajaks ühe konventsiooniosalise juurest teise konventsiooniosalise politseiasutuste juurde.

2. Kontaktametnike lähetamine määratud või määramata ajaks on mõeldud selleks, et edendada ja kiirendada konventsiooniosaliste vahelist koostööd, eriti toetades:

a) teabevahetust kuritegevuse vastu võitlemiseks nii preventiivselt kui repressiivselt;

b) vastastikuse politseiabi ja õigusabi taotluste rahuldamist kriminaalasjades;

c) välispiiride valve eest vastutavate asutuste täidetavaid ülesandeid.

3. Kontaktametnike ülesandeks on anda nõu ja abi. Nad ei ole volitatud tegema iseseisvaid politseitoiminguid. Nad annavad teavet ja täidavad oma ülesandeid juhendite raames, mida nad saavad neid lähetanud ja nende lähetuskohaks olevalt konventsiooniosaliselt. Nad annavad regulaarselt aru selle politseiasutuse juhile, kelle teenistusse nad on lähetatud.

4. Konventsiooniosalised võivad kahe- või mitmepoolselt kokku leppida, et kolmanda riigi teenistusse lähetatud ühe konventsiooniosalise kontaktametnikud esindavad ka ühe või mitme teise konventsiooniosalise huve. Selliste kokkulepete alusel annavad kolmandasse riiki lähetatud kontaktametnikud taotluse korral või omal algatusel teistele konventsiooniosalistele teavet ning täidavad oma volituste piires ülesandeid nende konventsiooniosaliste nimel. Konventsiooniosalised teatavad üksteisele oma kavatsustest lähetada kontaktametnikke kolmandatesse riikidesse.

2. PEATÜKK

VASTASTIKUNE ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES

Artikkel 48

1. Käesoleva peatüki sätted peavad täiendama 20. aprilli 1959. aasta Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, samuti Beneluxi majandusliidu liikmeteks olevate konventsiooniosaliste vahelistes suhetes 11. mai 1974. aasta protokolliga muudetud väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu II peatükki ning kergendama nende lepete rakendamist.

2. Lõige 1 ei mõjuta konventsiooniosaliste vahel jõus olevate kahepoolsete kokkulepete laiemate sätete kohaldamist.

Artikkel 49

Vastastikust õigusabi antakse ka:

a) haldusorganite algatatud menetluse puhul ühe või mõlema konventsiooniosalise siseriikliku õiguse kohaselt õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib algatada menetluse eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus;

b) kohtuasjade puhul alusetu süüdistuse või süüdimõistmise hüvitamise nõuete puhul;

c) armuandmise korral;

d) kriminaalasja menetluses esitatud tsiviilhagi puhul, niikaua kui kriminaalkohus ei ole veel kriminaalasjas lõplikku otsust langetanud;

e) karistuse või julgeolekumeetme täitmisele pööramise, trahvi sissenõudmisega või kohtukulude tasumisega seotud kohtudokumentide edastamisel;

f) meetmete puhul, mis on seotud karistuse või julgeolekumeetme väljakuulutamise või täitmisele pööramise peatamisega, tingimisi vabastamisega või karistuse või julgeolekumeetme täitmisele pööramise edasilükkamise või katkestamisega.

Artikkel 50

1. Konventsiooniosalised kohustuvad võimaldama üksteisele kooskõlas artiklis 48 nimetatud konventsiooni ja lepinguga vastastikust õigusabi aktsiisi, käibe- ja tollimaksu käsitlevate õigus- ja haldusnormide rikkumise puhul. Tollisäteteks on tolliametite vahelist vastastikust abistamist käsitleva Belgia, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi ja Madalmaade vahelise 7. septembri 1967. aasta konventsiooni artiklis 2 ja nõukogu 19. mai 1981. aasta määruse (EMÜ) nr 1468/81 artiklis 2 sätestatud eeskirjad.

2. Aktsiisi maksmisest kõrvalehoidmise kahtlusel põhinevaid taotlusi ei või tagasi lükata põhjusel, et taotluse saanud riik ei maksusta taotluses nimetatud kaupu aktsiisiga.

3. Taotluse esitanud konventsiooniosaline ei edasta ega kasuta ilma taotluse saanud konventsiooniosalise eelneva nõusolekuta viimaselt saadud teavet või tõendeid muude kui taotluses nimetatud uurimiste, kohtuasjade ja menetluste puhul.

4. Käesolevas artiklis sätestatud vastastikusest õigusabist võib keelduda, kui väidetav maksmata olev või maksmata jäetud maksusumma ei ületa 25000 eküüd või kui loata eksporditud või imporditud kaupade väidetav väärtus ei ületa 100000 eküüd, kui taotluse esitanud konventsiooniosaline ei pea asjaolusid või süüdistatava isikut arvestades juhtumit äärmiselt tõsiseks.

5. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka siis, kui taotletav vastastikune õigusabi puudutab üksnes trahviga karistatavaid õigusrikkumisi haldusorganite algatatud kohtuasjade puhul ja kui õigusabitaotluse esitab õigusasutus.

Artikkel 51

Konventsiooniosalised ei või teha läbiotsimiseks või arestimiseks esitatud õigusabitaotluse vastuvõetavust sõltuvaks muudest tingimustest kui järgmised:

a) õigusabitaotluse aluseks olev tegu on mõlema konventsiooniosalise õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotusega või vähemalt kuni kuuekuulise vabadust piirava julgeolekumeetmega või on tegu ühe konventsiooniosalise õiguse kohaselt karistatav samaväärse karistusega ja teise konventsiooniosalise õiguse kohaselt on tegemist õiguserikkumisega, mida menetlevad haldusorganid, kelle otsuse põhjal võib algatada menetluse kriminaalasjades pädev kohus;

b) õigusabitaotluse täitmine on kooskõlas taotluse saanud konventsiooniosalise õigusega.

Artikkel 52

1. Kõik konventsiooniosalised võivad saata teise konventsiooniosalise territooriumil asuvatele isikutele menetlusdokumente otse posti teel. Konventsiooniosalised saadavad täitevkomiteele selliste dokumentide nimekirja, mida võib niisugusel viisil edastada.

2. Kui on põhjust kahelda, et adressaat ei saa aru keelest, milles dokument on koostatud, tuleb dokument – või vähemalt selle tähtsamad lõigud – tõlkida selle konventsiooniosalise (ühte) keelde, kelle territooriumil adressaat asub. Kui dokumenti edastav asutus teab, et adressaat oskab ainult mõnda muud keelt, tuleb dokument – või vähemalt selle tähtsamad lõigud – tõlkida sellesse muude keelde.

3. Eksperdi või tunnistaja suhtes, kes on jätnud vastamata talle posti teel saadetud kohtukutsele, ei rakendata karistust ega vabadust piiravat meedet, isegi kui see kutse sisaldab teadet sanktsioonide kohta, välja arvatud juhul, kui ta seejärel vabatahtlikult taotluse esitanud konventsiooniosalise territooriumile siseneb ja teda siis uuesti nõuetekohaselt kohtusse kutsutakse. Kohtukutset posti teel saatev asutus tagab, et kutse ei sisalda teadet sanktsioonide kohta. See säte ei piira 11. mai 1974. aasta protokolliga muudetud väljaandmist ja õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 34 kohaldamist.

4. Kui õigusabitaotluse aluseks on tegu, mis mõlema konventsiooniosalise õiguse kohaselt on karistatav õiguserikkumisena, mida menetlevad haldusorganid, kelle otsuse põhjal võib algatada menetluse kriminaalasjades pädev kohus, tuleb menetlusdokumentide edastamiseks kasutada üldjuhul lõikes 1 kirjeldatud menetlust.

5. Lõike 1 kohaldamisest olenemata võib menetlusdokumente edastada taotluse saanud konventsiooniosalise õigusasutuste kaudu, kui adressaadi aadressi pole teada või kui taotluse esitanud lepingupool nõuab dokumentide isiklikku kätteandmist.

Artikkel 53

1. Õigusabitaotlusi ja nende vastuseid võib saata otse ühelt õigusasutuselt teisele.

2. Lõike 1 kohaldamine ei piira võimalust saata taotlusi ja vastata neile justiitsministeeriumide kaudu või rahvusvahelise kriminaalpolitsei organisatsiooni (Interpoli) riiklike keskasutuste vahendusel.

3. Taotlused ajutiselt vahi all olevate või kinnipeetavate isikute või selliste isikute ajutiseks üleviimiseks või transiidiks, kelle suhtes kehtib vabadusekaotuslik meede, tuleb edastada ning perioodilist või juhuslikku kohtutoimikute andmete vahetust toimetada justiitsministeeriumide kaudu.

4. Vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 20. aprilli 1959. aasta Euroopa konventsiooni kohaselt tähendab justiitsministeerium Saksamaa Liitvabariigi puhul Saksamaa Liitvabariigi justiitsministrit ning liidumaade justiitsministreid ja -senaatoreid.

5. Teavet sõidu- ja puhkeaega käsitlevate õigusaktide rikkumist puudutavate kohtuasjade jaoks võivad taotluse esitanud konventsiooniosalise õigusasutused kooskõlas vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 20. aprilli 1959. aasta Euroopa konventsiooni artikliga 21 või 11. mai 1974. aasta protokolliga muudetud väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikliga 42 saata otse taotluse saanud konventsiooniosalise õigusasutustele.

3. PEATÜKK

NE BIS IN IDEM PÕHIMÕTTE RAKENDAMINE

Artikkel 54

Isikut, kelle suhtes üks konventsiooniosaline on langetanud lõpliku kohtuotsuse, ei või teine konventsiooniosaline sama teo eest vastutusele võtta, tingimusel et kui isikule on karistus määratud, on ta selle ära kandnud või kannab seda või seda ei saa otsuse langetanud konventsiooniosalise õiguse alusel enam täitmisele pöörata.

Artikkel 55

1. Konventsiooniosaline võib käesolevat konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes või heaks kiites deklareerida, et artikkel 54 ei seo teda ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

a) kui tegu, mille suhtes välismaine kohtuotsus on tehtud, pandi toime täielikult või osaliselt tema oma territooriumil; viimasel juhul see erand siiski ei kehti, kui tegu pandi toime osaliselt selle konventsiooniosalise territooriumil, kus kohtuotsus on tehtud;

b) kui tegu, mille suhtes välismaine kohtuotsus on tehtud, kujutab endast selle konventsiooniosalise riikliku julgeoleku või muude samavõrd oluliste huvide vastast kuritegu;

c) kui teo, mille suhtes välismaine kohtuotsus on tehtud, pani toime selle konventsiooniosalise ametnik oma ametikohustusi rikkudes.

2. Konventsiooniosaline, kes on esitanud deklaratsiooni lõike 1 punktis b nimetatud erandi kohta, täpsustab nende kuritegude kategooriad, mille suhtes seda erandit võib kohaldada.

3. Konventsiooniosaline võib igal ajal üht või enamat lõikes 1 nimetatud erandit käsitleva deklaratsiooni tühistada.

4. Lõike 1 alusel deklareeritavaid erandeid ei kohaldata, kui asjaomane konventsiooniosaline on samade tegude suhtes taotlenud, et teine konventsiooniosaline kõnealuse isiku vastutusele võtaks või on lubanud kõnealuse isiku välja anda.

Artikkel 56

Kui mõni konventsiooniosaline on algatanud uue kohtuasja isiku suhtes, kelle üle teine konventsiooniosaline on juba lõpliku kohtuotsuse langetanud, tuleb viimase territooriumil sama teo eest juba kantud mis tahes vabadusekaotuse ajavahemik määratavast karistusest maha arvata. Siseriiklike õigusaktidega lubatud piires võetakse peale vabadusekaotuse arvesse ka muid karistusi.

Artikkel 57

1. Kui konventsiooniosaline süüdistab isikut õiguserikkumises ja selle konventsiooniosalise pädevatel asutustel on põhjust oletada, et süüdistus on seotud samade tegudega, mille eest teine konventsiooniosaline on isiku üle juba lõpliku kohtuotsuse langetanud, taotlevad need asutused, kui nad seda vajalikuks peavad, selle konventsiooniosalise pädevatelt asutustelt teavet, kelle territooriumil kohtuotsus langetati.

2. Taotletud teave edastatakse nii ruttu kui võimalik ning seda arvestatakse edasiste sammude üle otsustamisel käimasolevas kohtuasjas.

3. Käesoleva konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise ajal nimetab iga konventsiooniosaline asutused, kes on volitatud käesolevas artiklis sätestatud informatsiooni taotlema ja vastu võtma.

Artikkel 58

Eespool olevad sätted ei piira laiemate siseriiklike normide kohaldamist ne bis in idem põhimõtte kehtivuse suhtes välismaal tehtud kohtulahendite puhul.

IV PEATÜKK

VÄLJAANDMINE

Artikkel 59

1. Käesoleva peatüki sätted peavad täiendama 13. septembri 1957. aasta väljaandmise Euroopa konventsiooni, samuti Beneluxi majandusliidu liikmeteks olevate konventsiooniosaliste vahelistes suhetes 11. mai 1974. aasta protokolliga muudetud väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu I peatükki ning kergendama nende kokkulepete rakendamist.

2. Lõige 1 ei mõjuta konventsiooniosaliste vahel jõus olevate kahepoolsete kokkulepete laiemate sätete kohaldamist.

Artikkel 60

Kahe konventsiooniosalise vahelistes suhetes, kellest üks ei ole 13. septembri 1957. aasta väljaandmise Euroopa konventsiooni osaline, kohaldatakse nimetatud konventsiooni sätteid reservatsioonide ja deklaratsioonide alusel, mis on tehtud kas selle konventsiooni ratifitseerimise ajal või selliste konventsiooniosaliste suhtes, kes ei ole selle konventsiooni osalised, käesoleva konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise ajal.

Artikkel 61

Prantsuse Vabariik kohustub teise konventsiooniosalise taotlusel välja andma isikud, kelle vastu on algatatud kohtuasi õiguserikkumiste eest, mis Prantsusmaa õiguse kohaselt on karistatavad vähemalt kuni kaheaastase vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega ning taotluse esitanud konventsiooniosalise õiguse kohaselt vähemalt üheaastase vabadusekaotusega või vabadust piirava julgeolekumeetmega.

Artikkel 62

1. Aegumise katkemise puhul kohaldatakse üksnes taotluse esitanud konventsiooniosalise õigusakte.

2. Taotluse saanud konventsiooniosalise antud amnestia ei välista kurjategija väljaandmist, kui õiguserikkumine ei kuulu nimetatud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla.

3. Süüdistuse või kohtuasja algatamist lubava ametliku teate puudumine, mis on vajalik üksnes taotluse saanud konventsiooniosalise õigusaktide alusel, ei mõjuta väljaandmiskohustust.

Artikkel 63

Konventsiooniosalised kohustuvad kooskõlas artiklis 59 nimetatud konventsiooni ja lepinguga omavahel välja andma isikud, kelle suhtes taotluse esitanud konventsiooniosaline on algatanud kohtuasja mõne artikli 50 lõikes 1 nimetatud õiguserikkumise puhul või keda ta otsib taga sellise õiguserikkumise eest mõistetud karistuse või julgeolekumeetme täideviimiseks.

Artikkel 64

Artikli 95 kohaselt Schengeni infosüsteemi lisatud aruandel on samasugune jõud nagu ajutise vahi all pidamise taotlusel, mis on tehtud väljaandmist käsitleva 13. septembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt või 11. mai 1974. aasta protokolliga muudetud väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 15 kohaselt.

Artikkel 65

1. Ilma et see piiraks diplomaatiliste kanalite kasutamise võimalust, saadab taotluse esitanud konventsiooniosalise pädev ministeerium väljaandmis- ja transiiditaotlused taotluse saanud konventsiooniosalise pädevale ministeeriumile.

2. Pädevad ministeeriumid on:

Belgia Kuningriigis : justiitsministeerium,

Saksamaa Liitvabariigis : Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeerium ning liidumaade (Länder) justiitsministrid või -senaatorid,

Prantsuse Vabariigis : välisministeerium,

Luksemburgi Suurhertsogiriigis : justiitsministeerium,

Madalmaade Kuningriigis : justiitsministeerium.

Artikkel 66

1. Kui taotluse saanud konventsiooniosalise seadused isiku väljaandmist otseselt ei keela, võib see konventsiooniosaline lubada väljaandmist ilma formaalse väljaandmismenetluseta, eeldusel et tagaotsitav isik nõustub sellega avalduses, mille ta esitab kohtunikule või pädevale ametnikule pärast seda, kui viimane on teda küsitlenud ja teatanud talle tema õigusest nõuda ametliku väljaandmismenetluse järgimist. Tagaotsitaval isikul on sellise küsitlemise ajal õigus kasutada advokaadi abi.

2. Lõike 1 alusel väljaandmise puhul ei või tagaotsitav isik, kes on selgesti väljendanud oma loobumist erikohustuse reegli kohasest kaitsest, sellist avaldust tagasi võtta.

5. PEATÜKK

KOHTUOTSUSTE TÄIDEVIIMISE ÜLEKANDMINE

Artikkel 67

Järgmisi sätteid kohaldatakse nende konventsiooniosaliste vahel, kes on Euroopa Nõukogu 21. märtsi 1983. aasta kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsiooni osalised, et täiendada nimetatud konventsiooni.

Artikkel 68

1. Konventsiooniosaline, kelle territooriumil on mõistetud res judicata jõu saanud vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav julgeolekumeede teise konventsiooniosalise kodaniku suhtes, kes oma riiki põgenedes on selle karistuse või julgeolekumeetme täideviimisest kõrvale hoidunud, võib taotleda, et teine konventsiooniosaline, kui põgenik on tema territooriumil, võtaks karistuse või julgeolekumeetme täideviimise üle.

2. Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse esitanud konventsiooniosalise taotlusel enne karistuse või julgeolekumeetme või karistuse osa täideviimise ülevõtmise taotlust kinnitavate dokumentide kohalejõudmist ning enne selle taotluse suhtes otsuse vastuvõtmist kohtulikult karistatud isiku politseivalve alla võtta või võtta teisi meetmeid, tagamaks, et ta jääb taotluse saanud konventsiooniosalise territooriumile.

Artikkel 69

Kohtuotsuse täideviimise ülekandmine artikli 68 alusel ei nõua selle isiku nõusolekut, kellele karistus on mõistetud või julgeolekumeede määratud. Euroopa Nõukogu 21. märtsi 1983. aasta kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsiooni teisi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

6. PEATÜKK

NARKOOTILISED AINED

Artikkel 70

1. Konventsiooniosalised moodustavad alalise töörühma, et uurida ühiseid probleeme narkootiliste ainetega seotud kuritegude vastu võitlemise alal ning vajaduse korral koostada ettepanekuid konventsiooniosaliste vahelise koostöö praktiliste ja tehniliste külgede parandamiseks. Töörühm esitab oma ettepanekud täitevkomiteele.

2. Lõikes 1 nimetatud töörühma, mille liikmed nimetavad ametisse pädevad siseriiklikud asutused, kuuluvad eelkõige politsei- ja tollivõimude esindajad.

Artikkel 71

1. Seoses mis tahes tüüpi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sealhulgas kanepi otsese või kaudse müügiga ning selliste toodete ja ainete omamisega müügiks või ekspordiks kohustuvad konventsiooniosalised ÜRO olemasolevaid konventsioone [1] järgides võtma kõik vajalikud meetmed narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo tõkestamiseks ja selle eest karistamiseks.

2. Ilma et see piiraks artiklite 74, 75 ja 76 sätete kohaldamist, kohustuvad konventsiooniosalised nii haldusõiguslike kui ka kriminaalõiguslike meetmetega tõkestama narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sealhulgas kanepi ebaseaduslikku eksporti, samuti selliste toodete ja ainete müüki, tarnimist ja käitlemist ning selle eest karistama.

3. Et tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sealhulgas kanepi ebaseaduslikku importi, tugevdavad konventsiooniosalised isikute ja kaupade ning transpordivahendite liikumise kontrolli oma välispiiril. Vastavad meetmed täpsustab artiklis 70 sätestatud töörühm. See töörühm pöörab muu hulgas tähelepanu sisepiiridel tööülesannetest vabanevate politsei- ja tollitöötajate ümberpaigutamisele, samuti narkootikumide avastamise nüüdismeetodite ja narkokoerte kasutuselevõtmisele.

4. Et tagada käesoleva artikli sätetest kinnipidamine, jälgivad konventsiooniosalised eriti neid kohti, mida teadaolevalt kasutatakse narkokaubanduseks.

5. Konventsiooniosalised teevad kõik endast sõltuva, et ära hoida ja tõkestada ebaseaduslikku nõudlust mis tahes liiki narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sealhulgas kanepi järele. Iga konventsiooniosaline vastutab selleks võetavate meetmete eest.

Artikkel 72

Konventsiooniosalised tagavad kooskõlas oma põhiseaduse ja siseriikliku õigussüsteemiga, et kehtestatakse õigusaktid, mis lubavad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveost saadud varad arestida ja konfiskeerida.

Artikkel 73

1. Konventsiooniosalised kohustuvad kooskõlas oma põhiseaduse ja siseriikliku õigussüsteemiga võtma meetmeid, et lubada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo puhul järelevalve all toimuvaid tarneid.

2. Igal üksikjuhul otsustatakse tarnete lubamine järelevalve all iga asjaomase konventsiooniosalise eelneva loa alusel.

3. Igale konventsiooniosalisele jääb vastutus ja kontroll tema oma territooriumil toimuva operatsiooni üle ning tal on voli sekkuda.

Artikkel 74

Seadusliku narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega kauplemise puhul lepivad konventsiooniosalised kokku, et viia artiklis 71 loetletud ÜRO konventsioonidest tulenevad kontrollid sisepiiridel võimaluse korral üle sisemaale.

Artikkel 75

1. Konventsiooniosaliste territooriumile saabuvatel või nende territooriumil liikuvatel reisijatel võib seoses raviga kaasas olla narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, tingimusel et nad iga kontrolli puhul esitavad elukohariigi pädeva asutuse poolt antud või tõestatud tunnistuse.

2. Täitevkomitee määrab kindlaks lõikes 1 nimetatud ja konventsiooniosalise poolt välja antud tunnistuse vormi ja sisu, pöörates erilist tähelepanu toodete ja ainete laadi ja hulka ning reisi kestust puudutavatele andmetele.

3. Konventsiooniosalised teatavad üksteisele lõikes 2 nimetatud tunnistuste väljaandmise ja tõestamise eest vastutavad asutused.

Artikkel 76

1. Konventsiooniosalised kehtestavad vajaduse korral kooskõlas oma meditsiiniliste ja eetiliste tavade ning praktikaga kohased meetmed selliste narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kontrolli suhtes, mis ühe või mitme konventsiooniosalise territooriumil on allutatud rangemale kontrollile kui nende territooriumil, nõnda et sellise kontrolli tõhusust ei kahjustataks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka selliste ainete suhtes, mida sageli kasutatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete valmistamiseks.

3. Konventsiooniosalised teatavad üksteisele lõigetes 1 ja 2 nimetatud ainetega seadusliku kauplemise järelevalveks võetud meetmetest.

4. Sellega seoses tekkinud probleeme arutatakse regulaarselt täitevkomitees.

7. PEATÜKK

TULIRELVAD JA LASKEMOON

Artikkel 77

1. Konventsiooniosalised kohustuvad tulirelvade ja laskemoona omandamist, valdamist, müüki ja loovutamist käsitlevad siseriiklikud õigus- ja haldusnormid viima vastavusse käesoleva peatüki sätetega.

2. Käesolev peatükk reguleerib tulirelvade ja laskemoona omandamist, valdamist, müüki ja loovutamist füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt; see ei reguleeri nende tarnimist kesk- ja piirkondlikele võimuorganitele, relvajõududele või politseile ega nende poolt tulirelvade omandamist või valdamist ega tulirelvade ja laskemoona valmistamist avalik-õiguslikes ettevõtetes.

Artikkel 78

1. Käesolevas peatükis liigitatakse tulirelvi järgmiselt:

a) keelatud relvad,

b) loa olemasolu nõudvad relvad,

c) deklareerimisele kuuluvad relvad.

2. Tulirelvade lukumehhanismi, padrunisalve ja relvaraua suhtes kohaldatakse mutatis mutandis nende relvade suhtes kehtivaid sätteid, mille osad need on või mille osaks need on ette nähtud.

3. Käesolevas konventsioonis tähendavad "lühikesed tulirelvad" tulirelvi, mille relvaraua pikkus on kuni 30 cm või mille kogupikkus on kuni 60 cm; "pikad tulirelvad" tähendavad kõiki muid tulirelvi.

Artikkel 79

1. Keelatud tulirelvade ja laskemoona loetelu sisaldab järgmisi nimetusi:

a) tulirelvad, mida tavaliselt kasutatakse lahingurelvadena,

b) automaatrelvad, isegi kui need ei ole lahingurelvad,

c) tulirelvad, mis imiteerivad mõne muu eseme kuju,

d) läbistava toimega, lõhke- või süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid,

e) dumdum- või õõnestipulise kuuliga laskemoon püstolite ja revolvrite jaoks ning sellised kuulid.

2. Pädevad asutused võivad erijuhtudel anda loa lõikes 1 nimetatud relvade ja laskemoona jaoks, kui avalik kord ja julgeolek seda ei välista.

Artikkel 80

1. Selliste tulirelvade loetelu, mille puhul on vajalik omandamisluba ja relvaluba, sisaldab vähemalt järgmisi tulirelvi, kui need ei ole keelatud:

a) poolautomaatsed või käsitsilaetavad mitmelasulised lühikesed tulirelvad,

b) ühelasulised lühikesed tsentraaltulepadrunitega tulirelvad,

c) ühelasulised lühikesed tulirelvad ääretulepadrunile kogupikkusega vähem kui 28 cm,

d) poolautomaatsed pikad tulirelvad, mille padrunisalve ja -pessa mahub kokku rohkem kui kolm laengut,

e) käsitsilaetavad mitmelasulised ja poolautomaatsed pikad sileraudsed tulirelvad pikkusega kuni 60 cm,

f) poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.

2. Loa olemasolu nõudvate tulirelvade loetellu ei kuulu:

a) hoiatusvahenditena, pisargaasipüstolitena või signaliseerimisvahenditena kasutatavad relvad, tingimusel et saab tehniliselt tõestada, et selliseid relvi ei saa tavaliste tööriistadega ümber ehitada kuullaengute tulistamiseks, ning tingimusel et ärritust tekitav aine ei põhjusta inimestele pöördumatuid kahjustusi,

b) poolautomaatsed pikad tulirelvad, mille padrunisalve ja -pessa ei mahu ümberlaadimiseta rohkem kui kolm padrunit, tingimusel et laadimisseade ei ole eemaldatav või et saab tõestada, et neid tulirelvi ei saa tavaliste tööriistadega ümber ehitada tulirelvadeks, mille padrunisalve ja -pessa mahub kokku rohkem kui kolm padrunit.

Artikkel 81

Deklareerimisele kuuluvate tulirelvade loetelu sisaldab järgmisi tulirelvi, kui need ei ole keelatud ega nõua loa olemasolu:

a) pikad käsitsilaetavad mitmelasulised tulirelvad,

b) ühelasulised pikad vintraua või -raudadega tulirelvad,

c) ühelasulised lühikesed ääretulepadrunitega tulirelvad, mille täispikkus on üle 28 cm,

d) artikli 80 lõike 2 punktis b loetletud relvad.

Artikkel 82

Artiklites 79, 80 ja 81 nimetatud tulirelvade loetellu ei kuulu:

a) tulirelvad, mille mudel või valmistusaasta on varasem kui 1. jaanuar 1870, välja arvatud erandjuhud, tingimusel et nendest ei saa tulistada laskemoona, mis on mõeldud keelatud või loa olemasolu nõudvate relvade jaoks;

b) punkti a all nimetatud relvade koopiad, tingimusel et nendes ei saa kasutada metallkestaga padruneid;

c) tulirelvad, mida on tehnilisel menetlusel nõnda kohandatud, et nendest ei saa laskemoona tulistada, ja mis kannavad ametiasutuse pitserit või on sellise asutuse poolt tunnustatud.

Artikkel 83

Artiklis 80 loetletud tulirelvade omandamis- ja relvaloa võib väljastada üksnes juhul, kui:

a) asjaomane isik on üle 18 aasta vana, välja arvatud erandid jahipidamise ja spordi otstarbel,

b) asjaomane isik ei ole vaimuhaiguse või mõne muu vaimse või füüsilise puude tõttu kõlbmatu tulirelva omandama või valdama,

c) asjaomast isikut ei ole õiguserikkumises süüdi mõistetud või kui pole muid andmeid, mis viitaksid, et ta võib kujutada endast ohtu avalikule korrale ja julgeolekule,

d) asjaomase isiku esitatud põhjusi tulirelva omandamiseks või valdamiseks võib pidada põhjendatuks.

Artikkel 84

1. Deklaratsioonid artiklis 81 nimetatud relvade kohta kantakse registrisse, mida peavad artiklis 85 nimetatud isikud.

2. Kui tulirelva loovutab isik, keda ei ole nimetatud artiklis 85, tuleb esitada üleandmisdeklaratsioon iga konventsiooniosalise kehtestatud korra kohaselt.

3. Käesolevas artiklis nimetatud deklaratsioonid peavad sisaldama asjaomaste isikute ja relvade identifitseerimiseks vajalikke üksikasju.

Artikkel 85

1. Konventsiooniosalised kohustuvad kehtestama loa olemasolu nõudvate tulirelvade valmistajatele ja selliste tulirelvade müüjatele loa nõude ning deklareerimisele kuuluvate tulirelvade valmistajatele ja selliste tulirelvade müüjatele deklareerimisnõude. Luba loa olemasolu nõudvate relvade kohta hõlmab ka deklareerimisele kuuluvaid relvi. Konventsiooniosalised võtavad relvi valmistajad ja müüjad järelevalve alla, mis tagab tõhusa kontrolli.

2. Konventsiooniosalised kohustuvad kehtestama eeskirju, selleks et kõik tulirelvad oleksid püsimärgistatud vähemalt seerianumbriga, mis võimaldab neid identifitseerida, ning varustatud tootjamärgistusega.

3. Konventsiooniosalised kohustavad valmistajaid ja müüjaid registreerima kõik loa olemasolu nõudvad või deklareerimisele kuuluvad tulirelvad; register peab võimaldama kiiresti kindlaks teha tulirelva tüübi, päritolu ja omandaja.

4. Artiklite 79 ja 80 alusel loa olemasolu nõudvate tulirelvade puhul kohustuvad konventsiooniosalised kehtestama eeskirju, selleks et tulirelva seerianumber ja tootjamärgistus kantaks selle valdajale antavale loale.

Artikkel 86

1. Konventsiooniosalised kohustuvad kehtestama eeskirju, et keelata loa olemasolu nõudvate või deklareerimisele kuuluvate tulirelvade seaduslikel valdajatel anda neid relvi üle isikutele, kellel ei ole nende omandamisluba ega deklareerimistunnistust.

2. Konventsiooniosalised võivad lubada selliseid tulirelvi ajutiselt üle anda nende endi kehtestatud korras.

Artikkel 87

1. Konventsiooniosalised inkorporeerivad oma siseriiklikesse õigusaktidesse sätted, mis võimaldavad loa ära võtta sellistelt isikutelt, kes enam ei vasta artiklis 83 sätestatud loa väljaandmise tingimustele.

2. Konventsiooniosalised kohustuvad võtma kohaseid meetmeid, sealhulgas tulirelvade arestimise ning loa tühistamise kohta, ning karistama asjakohasel viisil tulirelvade kohta käivate seaduste ja muude eeskirjade rikkumist. Sellised karistused võivad ette näha tulirelvade erikonfiskeerimise.

Artikkel 88

1. Isikutelt, kellel on luba omandada tulirelv, ei nõuta luba sellisele tulirelvale laskemoona omandamiseks.

2. Laskemoona omandamine isikute poolt, kellel ei ole relva omandamisluba, toimub seda relva käsitleva eeskirja kohaselt, mille jaoks laskemoon on ette nähtud. Selline luba võib hõlmata üht laskemoona liiki või kõiki liike.

Artikkel 89

Täitevkomitee võib muuta keelatud, loa olemasolu nõudvate või deklareerimisele kuuluvate tulirelvade loetelu, et võtta arvesse tehnika ja majanduse arengut ning riigi julgeolekut.

Artikkel 90

Konventsiooniosalised võivad relvade ja laskemoona omandamise ja valdamise kohta kehtestada rangemaid seadusi ja eeskirju.

Artikkel 91

1. 28. juuni 1978. aasta Euroopa konventsiooni alusel, mis käsitleb üksikisikute poolt tulirelvade omandamise ja valdamise kontrolli, on konventsiooniosalised kokku leppinud luua vastavalt siseriiklikele õigusaktidele infovahetus tulirelvade omandamise kohta eraisikute või relvade jaemüüjate poolt, kelle alaline elukoht või asupaik on teise konventsiooniosalise territooriumil. Relvade jaemüüjaks peetakse iga isikut, kelle ametialane tegevus on täielikult või osaliselt tulirelvade jaemüük.

2. Infovahetus käsitleb:

a) kahe konventsiooniosalise vahel, kes on ratifitseerinud lõikes 1 nimetatud konventsiooni, selle konventsiooni lisa 1 A osa artikli 1 punktides a–h loetletud tulirelvi;

b) kahe konventsiooniosalise vahel, kellest vähemalt üks ei ole ratifitseerinud lõikes 1 nimetatud konventsiooni, mõlema konventsiooniosalise territooriumil loa olemasolu nõudvaid või deklareerimisele kuuluvaid tulirelvi.

3. Teated tulirelvade omandamise kohta edastatakse viivitamata ning need sisaldavad järgmisi andmeid:

a) tulirelva omandamise kuupäev ja ostja isikuandmed, st:

- füüsilise isiku puhul: nimi, eesnimed, sünniaeg ja -koht, aadress ja passi või isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning märge selle välja andnud asutuse kohta, olenemata sellest, kas tegemist on relvamüüjaga või mitte,

- juriidilise isiku puhul: nimi või ärinimi ja registrisse kantud tegevuskoht, samuti juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, eesnimed, sünniaeg ja -koht, aadress ja passi või isikut tõendava dokumendi number,

b) kõnealuse tulirelva mudel, tootjanumber, kaliiber ja teised näitajad, samuti selle seerianumber.

4. Iga konventsiooniosaline määrab siseriikliku asutuse, kes vastutab lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe saatmise ja vastuvõtmise eest, ning teatab viivitamata teistele konventsiooniosalistele mis tahes muudatusest seoses määratud asutusega.

5. Iga konventsiooniosalise määratud asutus võib talle antud teabe edastada kohalikele pädevatele politseiasutustele ja asutustele, kes vastutavad piirikontrolli eest, selleks et tõkestada ja uurida kriminaalkuritegusid ja õiguserikkumisi.

IV JAOTIS

SCHENGENI INFOSÜSTEEM

1. PEATÜKK

SCHENGENI INFOSÜSTEEMI LOOMINE

Artikkel 92

1. Konventsiooniosalised loovad ühise infosüsteemi (edaspidi "Schengeni infosüsteem"), mis koosneb iga konventsiooniosalise siseriiklikust osast ja tehnilise abi üksusest, ning hoiavad seda käigus. Schengeni infosüsteemi kaudu saavad konventsiooniosaliste määratud asutused automatiseeritud otsingumenetluse abil kätte teated isikute ja esemete kohta piirikontrolli ning muude riigis siseriikliku õiguse kohaselt tehtavate politsei- ja tollikontrollide korral, ning artiklis 96 osutatud teatekategooria korral selleks, et anda viisasid ja elamislube ning rakendada välismaalaste õigusi seoses käesolevas konventsioonis isikute liikumist käsitlevate sätete kohaldamisega.

2. Iga konventsiooniosaline loob Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa, mille andmefail on tehnilise abi üksust kasutades sisult identne kõigi teiste konventsiooniosaliste siseriikliku osa andmefailiga, ja hoiab seda oma vastutusel ja kulul käigus. Et tagada andmete kiire ja tõhus edastamine, nagu on osutatud lõikes 3, arvestab iga konventsiooniosaline oma siseriiklikku osa luues protokolle ja menetlusi, mis konventsiooniosalised on ühiselt kindlaks määranud seoses tehnilise abi üksusega. Iga siseriikliku osa andmefaili võib kasutada automatiseeritud otsinguks iga konventsiooniosalise oma territooriumil. Teiste konventsiooniosaliste siseriiklike osade andmefailides ei ole võimalik otsinguid teha.

3. Konventsiooniosalised loovad Schengeni infosüsteemi tehnilise abi üksuse, mida nad peavad ülal ühisel kulul ja mille eest nad vastutavad ühiselt. Prantsuse Vabariik vastutab tehnilise abi üksuse eest, mis asub Strasbourgis. Tehnilise abi üksusele kuulub andmefail, mis kindlustab teabe sidusedastuse kaudu siseriiklike osade andmefailide identsuse. Tehnilise abi üksuse andmefail sisaldab teateid isikute ja objektide kohta, kui need on seotud kõigi konventsiooniosalistega. Tehnilise abi üksuse andmefail sisaldab ainult neid andmeid, millele on osutatud käesolevas lõikes ja artikli 113 lõikes 2.

2. PEATÜKK

SCHENGENI INFOSÜSTEEMI TOIMIMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 93

Schengeni infosüsteemi eesmärk on käesoleva konventsiooni kohaselt säilitada konventsiooniosaliste territooriumil avalik kord ja turvalisus, sealhulgas riikide julgeolek, ning kohaldada käesoleva konventsiooni sätteid isikute liikumise kohta, kasutades käesoleva süsteemi kaudu edastatud teavet.

Artikkel 94

1. Schengeni infosüsteem sisaldab ainult iga konventsiooniosalise esitatud andmekategooriaid, mida vajatakse artiklites 95–100 sätestatud eesmärkidel. Teate esitanud konventsiooniosaline määrab kindlaks, kas juhtumi tähtsus õigustab teate sisestamist Schengeni infosüsteemi.

2. Andmekategooriad on järgmised:

a) isikud, kelle kohta on esitatud teade,

b) artiklis 100 osutatud esemed ja artiklis 99 osutatud sõidukid.

3. Isikute kohta võib edastada ainult järgmisi andmeid:

a) perekonna- ja eesnimi, võimalikud varjunimed tuleb registreerida eraldi,

b) erilised muutumatud füüsilised tundemärgid,

c) teise eesnime esitäht,

d) sünniaeg ja -koht,

e) sugu,

f) kodakondsus,

g) kas asjaomane isik on relvastatud,

h) kas asjaomane isik on vägivaldne,

i) teate põhjus,

j) võetav meede.

Muud andmed, eelkõige üksikisikute kaitset isikuandmete automaattöötlusel käsitleva Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni artikli 6 esimeses lauses loetletud andmed, ei ole lubatud.

4. Juhul kui konventsiooniosaline leiab, et artiklitega 95, 97 või 99 kooskõlas olev teade ei ole tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste siseriiklike huvide kohane, võib ta seejärel lisada Schengeni infosüsteemi siseriikliku andmefaili teate juurde märkuse selle kohta, et tema territooriumil ei võeta teate põhjal osutatud meedet. Sellega seoses konsulteeritakse teiste konventsiooniosalistega. Kui teate esitanud konventsiooniosaline ei tühista teadet, kohaldavad teised konventsiooniosalised teadet edasi.

Artikkel 95

1. Andmed isikute kohta, keda otsitakse taga väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, sisestatakse taotleva konventsiooniosalise õigusasutuse taotlusel.

2. Enne teate esitamist kontrollib konventsiooniosaline, kas vahi alla võtmine on taotluse saava konventsiooniosalise siseriikliku õigusega lubatud. Kui teadet esitaval konventsiooniosalisel on kahtlusi, siis konsulteerib ta teiste asjaomaste konventsiooniosalistega.

Teadet esitav konventsiooniosaline saadab taotluse saavatele konventsiooniosalistele koos teatega kõige kiiremal viisil juhtumiga seotud järgmised olulised andmed:

a) vahi alla võtmist taotlev asutus,

b) kas on olemas vahi alla võtmise käsk või muu samaväärse õigusliku toimega dokument või kehtiv kohtuotsus,

c) õiguserikkumise laad ja selle juriidiline kvalifikatsioon,

d) õiguserikkumise toimepaneku tehiolude kirjeldus, sealhulgas selle isiku õiguserikkumises osalemise aeg, koht ja laad, kelle kohta teade on esitatud,

e) õiguserikkumise tagajärjed, niipalju kui on võimalik esitada.

3. Taotluse saanud konventsiooniosaline võib lisada Schengeni infosüsteemi siseriikliku faili teatele märkuse, mis keelab vahi alla võtmise seoses teatega niikauaks, kui märkus on kustutatud. Märkus tuleb kustutada hiljemalt 24 tundi pärast teate esitamist, kui konventsiooniosaline ei keeldu meetme võtmisest õiguslikel põhjustel või eriotstarbelistel põhjustel. Kui erandjuhtudel teatega seotud keerulised asjaolud seda nõuavad, siis võib eespool nimetatud tähtaega pikendada ühe nädalani. Ilma et see piiraks märkuse või vahi alla võtmisest keeldumise otsuse kohaldamist, võivad teised konventsiooniosalised teates taotletud vahi alla võtmise täide viia.

4. Kui konventsiooniosaline taotleb eriti kiireloomulistel põhjustel kohest tagaotsimist, siis kontrollib taotluse saanud konventsiooniosaline, kas ta võib oma märkuse tühistada. Taotluse saanud konventsiooniosaline teeb vajalikud korraldused, et kohe, kui teade on kinnitatud, võtta taotletud meede.

5. Kui vahi alla ei saa võtta lõpetamata uurimise või taotluse saanud konventsiooniosalise keeldumise tõttu, siis käsitab see konventsiooniosaline teadet asjaomase isiku elukoha väljaselgitamise kohta käivana.

6. Taotluse saanud konventsiooniosalised võtavad teate alusel taotletud meetme, järgides kehtivat väljaandmise konventsiooni ja siseriiklikku õigust. Neilt ei nõuta taotletud meetme võtmist, kui see puudutab nende kodanikku, ilma et see piiraks vahi alla võtmist siseriikliku õiguse kohaselt.

Artikkel 96

1. Andmed välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, sisestatakse infosüsteemi riigi teate alusel, mis põhineb pädevate haldusasutuste või kohtute otsustel, mille tegemisel onjärgitud siseriiklikes õigusaktides sätestatud korda.

2. Otsused võivad põhineda avalikku korda ja turvalisust või siseriiklikku julgeolekut ähvardaval ohul, mida välismaalase viibimine riigi territooriumil võib tekitada.

See võib olla eriti aktuaalne juhul, kui:

a) välismaalasele on õiguserikkumise eest mõistetud vähemalt ühe aasta pikkune vabadusekaotus,

b) välismaalase puhul on põhjendatud kahtlustused, et ta on toime pannud raskeid õiguserikkumisi, sealhulgas artiklis 71 osutatud õiguserikkumisi, või tema vastu on selgeid tõendeid, et ta kavatseb selliseid rikkumisi konventsiooniosalise territooriumil toime panna.

3. Otsused võivad samuti põhineda asjaolul, et välismaalase suhtes on kohaldatud deporteerimist, tagasisaatmist või väljasaatmist, kui seda meedet ei ole tühistatud või selle täitmist peatatud ja milles sisaldub või millega liitub sissesõidukeeld või vajaduse korral elamiskeeld ning mis põhineb välismaalaste sissesõidu või elamisega seotud siseriiklike eeskirjade eiramisel.

Artikkel 97

Andmed isikute kohta, kes on kadunud või keda nende endi turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja paigutada ajutiselt politsei kaitse alla teate esitanud konventsiooniosalise pädeva asutuse või pädeva õigusasutuse taotlusel, lisatakse selleks, et politseiasutused saaksid teate esitanud konventsiooniosalisele teatada nende asukoha või saaksid viia kõnealuse isiku turvalisse paika, et takistada tal edasi reisida, kui siseriiklikud õigusaktid seda lubavad. Seda kohaldatakse eelkõige alaealiste ja nende isikute suhtes, kes pädeva asutuse otsusel tuleb paigutada interneeritute laagrisse. Kui kadunud isik on täisealine, on andmete edastamiseks vaja tema nõusolekut.

Artikkel 98

1. Andmed tunnistajate kohta, samuti isikute kohta, keda on kutsutud seoses kriminaalasjaga kohtusse andma ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse, või isikute kohta, kellele tuleb kätte anda kohtuotsus või kutse ilmuda kohale vabadusekaotuse kandmiseks, sisestatakse pädeva õigusasutuse taotlusel selleks, et teatada nende elukoht või alaline asukoht.

2. Taotletud andmed edastatakse taotluse esitanud konventsiooniosalisele kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlevate kehtivate konventsioonidega.

Artikkel 99

1. Andmed isikute või sõidukite kohta sisestatakse teate esitanud konventsiooniosalise siseriiklikku õigust järgides varjatud jälgimiseks või erikontrolliks vastavalt lõikele 5.

2. Sellise teate võib esitada selleks, et uurida kuritegusid ja ära hoida avalikku turvalisust ähvardavaid ohte:

a) kui on olemas selged tõendid, et asjaomane isik valmistab ette või paneb toime arvukaid ja äärmiselt raskeid õiguserikkumisi või

b) kui asjaomasele isikule eelkõige seni toimepandud õiguserikkumiste põhjal antud üldhinnang annab alust eeldada, et ta paneks tulevikuski toime äärmiselt raskeid õiguserikkumisi.

3. Peale selle võib teate esitada siseriikliku õiguse kohaselt riigi julgeoleku eest vastutavate asutuste taotlusel, kui selgete tõendite põhjal võib eeldada, et lõikes 4 osutatud andmed on vajalikud selleks, et hoida ära asjaomase isiku poolt riigi sise- ja välisjulgeolekule põhjustatav tõsine oht või muid tõsiseid ohte. Teadet esitav konventsiooniosaline on kohustatud eelnevalt konsulteerima teiste konventsiooniosalistega.

4. Piirikontrolli või muude politsei- ja tollikontrollide puhul riigis võib teate esitanud asutusele varjatud jälgimiseks koguda ja edastada tervikuna või osaliselt järgmisi andmeid:

a) isik või sõiduk, kelle või mille kohta on teade esitatud, on leitud,

b) kontrolli koht, aeg või põhjus,

c) reisi marsruut ja sihtkoht,

d) asjaomase isikuga koos olevad isikud või sõidukis asujad,

e) kasutatud sõiduk,

f) veetavad esemed,

g) isiku või sõiduki leidmise asjaolud.

Selliste andmete kogumisel peab tagama, et ei ohustata varjatud jälgimist.

5. Lõikes 1 osutatud erikontrolli ajal võib vastavalt siseriiklikule õigusele lõigetes 2 ja 3 osutatud eesmärgil läbi otsida isikuid, sõidukeid ja kaasatoodud esemeid. Kui konventsiooniosalise siseriikliku õiguse järgi ei ole erikontroll lubatud, siis asendatakse erikontroll selle konventsiooniosalise puhul automaatselt varjatud jälgimisega.

6. Taotluse saanud konventsiooniosaline võib lisada Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa faili teatesse märkuse, et ta keelab meetme võtmise vastavalt teatele varjatud jälgimiseks ja erikontrolliks niikauaks, kui märkus on kustutatud. Märkus tuleb kustutada hiljemalt 24 tundi pärast teate esitamist, kui konventsiooniosaline ei keeldu meetme võtmisest õiguslikel põhjustel või eriotstarbelistel põhjustel. Ilma et see piiraks märkuse või keeldumise otsuse kohaldamist, võivad teised konventsiooniosalised võtta teates taotletud meetme.

Artikkel 100

1. Andmed esemete kohta, mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendite tagamiseks, sisestatakse Schengeni infosüsteemi.

2. Kui otsimisel selgub, et leitud eseme kohta on esitatud teade, võtab seda märganud asutus ühendust teate esitanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes. Sel puhul võib ka edastada isikuandmeid käesoleva konventsiooni kohaselt. Eseme leidnud konventsiooniosaline võtab meetmed oma siseriikliku õiguse kohaselt.

3. Teatatakse järgmistest esemekategooriatest:

a) varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud mootorsõidukid, mille mootori töömaht on üle 50 cm3,

b) varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud haagised ja haagiselamud, mille tühimass on üle 750 kg,

c) varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud tulirelvad,

d) varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangid,

e) isikut tõendavad dokumendid (passid, isikutunnistused, juhiload), mis on varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud,

f) rahatähed (märgitud pangatähed).

Artikkel 101

1. Schengeni infosüsteemi sisestatud andmeid saavad kätte ja neid on õigus vahetult otsida ainult asutustel, kes vastutavad:

a) piirikontrolli eest,

b) muude politsei- ja tollikontrollide eest kõnealuses riigis ning nende kooskõlastamise eest.

2. Peale selle võivad vastavalt artiklile 96 sisestatud andmeid kätte saada ja kasutada õigust vahetult otsida neid andmeid viisade andmise eest vastutavad asutused, viisataotluste läbivaatamise eest vastutavad keskasutused ja asutused, kes vastutavad elamislubade andmise ja välismaalasi käsitlevate õigusnormide kohaldamise eest seoses käesolevas konventsioonis isikute liikumist käsitlevate sätete kohaldamisega. Andmete kättesaadavus on reguleeritud iga konventsiooniosalise siseriiklikus õiguses.

3. Kasutajad võivad otsida ainult andmeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

4. Iga konventsiooniosaline edastab täitevkomiteele nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on lubatud vahetult otsida Schengeni infosüsteemi sisestatud andmeid. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud andmed, mida ja milleks ta võib otsida.

3. PEATÜKK

ISIKUANDMETE KAITSE JA ANDMETURVE SCHENGENI INFOSÜSTEEMIS

Artikkel 102

1. Konventsiooniosalised võivad kasutada artiklites 95–100 sätestatud andmeid ainult sel eesmärgil, mis on ette nähtud iga teateliigi puhul.

2. Andmeid võib kopeerida ainult tehnilisel otstarbel, kui selline kopeerimine on vajalik artiklis 101 osutatud asutustele vahetuks otsimiseks. Schengeni infosüsteemi siseriiklikest osadest ei või teiste konventsiooniosaliste teateid kopeerida teistesse siseriiklikesse andmefailidesse.

3. Seoses käesoleva konventsiooni artiklites 95–100 sätestatud teadetega võib erandina lõikest 1 asendada ühe teateliigi teisega ainult avalikku korda ja turvalisust ähvardava tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada teate esitanud konventsiooniosalise luba.

4. Andmeid ei või kasutada halduslikel eesmärkidel. Erandina võib vastavalt artiklile 96 sisestatud andmeid kasutada iga konventsiooniosalise siseriikliku õiguse kohaselt ainult artikli 101 lõike 2 kohaldamisel.

5. Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1–4, käsitatakse konventsiooniosalise siseriikliku õiguse kohaselt väärtarvitusena.

Artikkel 103

Iga konventsiooniosaline tagab, et andmefaile haldav asutus registreerib keskmiselt iga kümnenda isikuandmete edastuse Schengeni infosüsteemi siseriiklikus osas, et kontrollida otsingu lubatavust. Registreeringut võib kasutada ainult sel otstarbel ja see kustutatakse kuue kuu pärast.

Artikkel 104

1. Teate suhtes kohaldatakse teate esitanud konventsiooniosalise siseriiklikku õigust, kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud rangemaid tingimusi.

2. Kui käesolev konventsioon ei näe ette erisätteid, kohaldatakse Schengeni infosüsteemi siseriiklikku ossa sisestatud andmete suhtes iga konventsiooniosalise siseriiklikku õigust.

3. Kui käesolev konventsioon ei näe ette erisätteid seoses teates taotletud meetme võtmisega, kohaldatakse selle konventsiooniosalise siseriiklikku õigust, kes võtab taotletud meetme. Kui käesolev konventsioon näeb ette erisätteid seoses teates taotletud meetme võtmisega, reguleeritakse vastutust võetava meetme eest taotluse saanud konventsiooniosalise siseriikliku õigusega. Kui taotletud meedet ei saa võtta, teatab taotluse saanud konventsiooniosaline sellest viivitamata teate esitanud konventsiooniosalisele.

Artikkel 105

Teate esitanud konventsiooniosaline vastutab Schengeni infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

Artikkel 106

1. Ainult teate esitanud konventsiooniosalisel on lubatud muuta, täiendada, parandada või kustutada enda sisestatud andmeid.

2. Kui ühel konventsiooniosalisel, kes ise ei ole teadet esitanud, on tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebakorrektsed või ebaseaduslikult säilitatud, siis teatab ta sellest võimalikult kohe teate esitanud konventsiooniosalisele, kes on kohustatud teadet kontrollima ja vajaduse korral kõnealused andmed viivitamata parandama või kustutama.

3. Kui konventsiooniosalised ei jõua kokkuleppele, siis konventsiooniosaline, kes ei esitanud teadet, edastab juhtumi seisukohavõtuks artikli 115 lõikes 1 osutatud ühisele järelevalveasutusele.

Artikkel 107

Kui isiku kohta on juba sisestatud teade Schengeni infosüsteemi, siis uut teadet esitav konventsiooniosaline lepib teate sisestamise suhtes kokku esimese teate esitanud konventsiooniosalisega. Konventsiooniosalised võivad selleks kehtestada ka üldisi sätteid.

Artikkel 108

1. Iga konventsiooniosaline määrab keskasutuse, kes vastutab Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest.

2. Iga konventsiooniosaline esitab oma teated selle asutuse kaudu.

3. See asutus vastutab Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa tõrgeteta toimimise eest ja võtab vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva konventsiooni sätete järgimine.

4. Konventsiooniosalised teatavad hoiulevõtja kaudu üksteisele lõikes 1 osutatud asutuse.

Artikkel 109

1. Iga isiku õigust saada kätte temaga seotud andmeid, mis on sisestatud Schengeni infosüsteemi, reguleeritakse selle konventsiooniosalise õigusega, kelle territooriumil asjaomane isik seda õigust kasutab. Kui siseriiklik õigus näeb nii ette, siis otsustab artikli 114 lõikes 1 ettenähtud riiklik järelevalveasutus, kas ja mil viisil teavet edastatakse. Konventsiooniosaline, kes ei ole esitanud teadet, võib selliseid andmeid käsitlevat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud teate esitanud konventsiooniosalisele võimaluse võtta oma seisukoht.

2. Teabe edastamisest asjaomasele isikule keeldutakse, kui see on vajalik teatega seotud seaduslike ülesannete täitmiseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks. Teabe edastamine on igal juhul keelatud varjatud jälgimise puhul kogu teate esitamise ajal.

Artikkel 110

Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebakorrektsed andmed parandada või oma isikuga seotud ebaseaduslikult sisestatud andmed kustutada.

Artikkel 111

1. Iga isik võib mõne konventsiooniosalise territooriumil esitada kohtule või siseriikliku õiguse alusel pädevale asutusele kaebuse oma isikuga seotud teate parandamiseks, kustutamiseks või selle kohta teabe või kompensatsiooni saamiseks.

2. Ilma et see piiraks artikli 116 sätete kohaldamist, kohustuvad konventsiooniosalised täide viima lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.

Artikkel 112

1. Isikute asukoha määramiseks Schengeni infosüsteemi sisestatud isikuandmeid hoitakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need on esitatud. Hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist kontrollib teate esitanud konventsiooniosaline nende edasise hoidmise vajadust. Artiklis 99 osutatud teadete puhul on selleks tähtajaks üks aasta.

2. Iga konventsiooniosaline määrab vajaduse korral lühema kontrollitähtaja oma siseriikliku õiguse kohaselt.

3. Schengeni infosüsteemi tehnilise abi üksus teatab automaatselt teate esitanud konventsiooniosalisele üks kuu ette andmete planeeritud kustutamisest.

4. Teate esitanud konventsiooniosaline võib kontrollitähtaja jooksul otsustada säilitada teadet, kui selle hoidmine on vajalik nendel eesmärkidel, milleks teade esitati. Tehnilise abi üksusele teatatakse igast teate pikendamisest. Pikendatud teate suhtes kohaldatakse lõike 1 sätteid.

Artikkel 113

1. Muid andmeid peale artiklis 112 osutatute säilitatakse maksimaalselt kümme aastat, väljaantud isikut tõendavate dokumentide ja märgitud rahatähtedega seotud andmeid maksimaalselt viis aastat ning mootorsõidukite, haagiste ja haagiselamutega seotud andmeid maksimaalselt kolm aastat.

2. Kustutatud andmeid säilitatakse veel aasta aega tehnilise abi üksuses. Selle aja jooksul võib neid kasutada ainult nende õigsuse ja nende sisestamise seaduslikkuse järelkontrollimiseks. Pärast seda need hävitatakse.

Artikkel 114

1. Iga konventsiooniosaline määrab järelevalveasutuse, mis siseriikliku õiguse kohaselt vastutab Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa andmefailide sõltumatu järelevalve ja selle kontrollimise eest, et Schengeni infosüsteemi sisestatud andmete töötlemine ja kasutamine ei rikuks asjaomase isiku õigusi. Selleks pääseb järelevalveasutus Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa andmefailidesse.

2. Igal isikul on õigus taotleda, et järelevalveasutus kontrolliks teda puudutavaid andmeid, mis on sisestatud Schengeni infosüsteemi, ning kontrolliks selliste andmete kasutamist. Sellist õigust reguleeritakse selle konventsiooniosalise siseriikliku õigusega, kellele taotlus on esitatud. Kui andmed on sisestanud teine konventsiooniosaline, siis kontrollitakse tihedas koostöös selle konventsiooniosalise järelevalveasutusega.

Artikkel 115

1. Luuakse ühine järelevalveasutus, mis vastutab Schengeni infosüsteemi tehnilise abi üksuse järelevalve eest. Asutusse kuulub igast riiklikust järelevalveasutusest kaks esindajat. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl. Järelevalve toimub käesoleva konventsiooni sätete ja üksikisikute kaitset isikuandmete automaattöötlusel käsitleva Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni sätete kohaselt, võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ja tehnilise abi üksuse eest vastutava konventsiooniosalise siseriikliku õiguse kohaselt.

2. Ühise järelevalveasutuse ülesanne on kontrollida, et Schengeni infosüsteemi tehnilise abi üksus rakendab käesoleva konventsiooni sätteid õigesti. Selleks pääseb ta tehnilise abi üksuse andmefailidesse.

3. Ühine järelevalveasutus on samuti pädev läbi vaatama Schengeni infosüsteemi tegevusega seotud rakendamis- või tõlgendamisküsimusi, uurima probleeme, mis konventsiooniosaliste siseriiklikel järelevalveasutustel sõltumatu järelevalve teostamisel või süsteemile juurdepääsu õiguse kasutamisel võivad tekkida, ning koostama ühtlustatud ettepanekuid olemasolevatele probleemide ühiseks lahendamiseks.

4. Ühise järelevalveasutuse koostatud aruanded edastatakse asutustele, kellele siseriiklikud järelevalveasutused esitavad oma aruanded.

Artikkel 116

1. Iga konventsiooniosaline vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt kahju eest, mida on põhjustatud isikule Schengeni infosüsteemi siseriiklike andmefailide kasutamisega. See kehtib ka juhul, kui kahju on põhjustanud teate esitanud konventsiooniosaline, kes on sisestanud süsteemi ebaseaduslikult andmeid või on sisestanud faktiliselt ebaõigeid andmeid.

2. Kui kaebus on esitatud konventsiooniosalise vastu, kes ei ole teadet esitanud konventsiooniosaline, siis on viimane taotluse korral kohustatud hüvitama makstud kompensatsiooni, kui taotluse saanud konventsiooniosaline ei ole kasutanud andmeid käesoleva konventsiooni vastaselt.

Artikkel 117

1. Käesoleva jaotise kohaselt edastatud isikuandmete automaattöötlemisega seoses võtab iga konventsiooniosaline hiljemalt käesoleva konventsiooni jõustumise ajaks vajalikud siseriiklikud meetmed, et saavutada selline isikuandmete kaitse tase, mis on vähemalt võrdne üksikisikute kaitset isikuandmete automaattöötlusel käsitleva Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni põhimõtetest tuleneva tasemega, järgides Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politseitöö valdkonnas.

2. Isikuandmeid võib käesoleva jaotise kohaselt edastada alles siis, kui lõikes 1 ettenähtud isikuandmete kaitset käsitlevad sätted on jõustunud edastamisega seotud konventsiooniosaliste territooriumil.

Artikkel 118

1. Iga konventsiooniosaline kohustub võtma Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa suhtes meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:

a) keelata kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavate andmetöötlusseadmete juurde (töövahenditele juurdepääsu kontroll),

b) hoida ära, et andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või eemaldada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll),

c) hoida ära isikuandmete sisestamine ilma loata ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma loata (säilitamise kontroll),

d) hoida ära, et isikud, kellel puudub selleks luba, kasutaksid automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll),

e) tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavad isikud saaksid kätte ainult neid andmeid, mida võimaldab nende juurdepääsuluba (juurdepääsu kontroll),

f) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll),

g) tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud, millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll),

h) hoida ära, et isikuandmeid võidaks ilma loata lugeda, kopeerida, muuta või kustutada andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll).

2. Iga konventsiooniosaline võtab erimeetmeid, et tagada andmeturve andmete edastamise ajal väljaspool konventsiooniosaliste territooriumi paiknevatele asutustele. Ühistele järelevalveasutustele teatatakse sellistest meetmetest.

3. Iga konventsiooniosaline määrab Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa andmetöötluseks ainult eriväljaõppe saanud isikud, kes on läbinud julgeolekukontrolli.

4. Schengeni infosüsteemi tehnilise abi üksuse eest vastutav konventsiooniosaline võtab selle suhtes lõigetes 1–3 sätestatud meetmed.

4. PEATÜKK

SCHENGENI INFOSÜSTEEMI KULUDE JAOTAMINE

Artikkel 119

1. Konventsiooniosalised katavad ühiselt artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise abi üksuse loomise ja kasutamise kulud, kaasa arvatud kaabelduskulud ühenduse pidamiseks Schengeni infosüsteemi siseriiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel. Iga konventsiooniosalise kuluosa määratakse kindlaks iga konventsiooniosalise osa järgi, rakendades ühtset käibemaksu, ühenduste omaressursside süsteemi käsitleva Euroopa Ühenduste Nõukogu 24. juuni 1988. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses.

2. Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa moodustamise ja kasutamise kulud kannab iga konventsiooniosaline iseseisvalt.

V JAOTIS

TRANSPORT JA KAUPADE LIIKUMINE

Artikkel 120

1. Konventsiooniosalised tagavad ühiselt, et nende õigus- ja haldusnormid ei takista õigustamatult kaupade liikumist sisepiiridel.

2. Konventsiooniosalised soodustavad kaupade liikumist sisepiiridel, täites keeldude ja piirangutega seotud formaalsusi ajal, mil kaupu tollis tarbimisse laskmiseks vormistatakse. Sellist tollivormistust võib asjaomase konventsiooniosalise valikul teha kas tema territooriumil või sisepiiridel. Konventsiooniosalised püüavad soodustada kaupade tollivormistust oma territooriumil.

3. Niivõrd, kuivõrd artiklis 2 osutatud lihtsustusi ei ole teatud valdkondades võimalik täielikult või osaliselt rakendada, püüavad konventsiooniosalised luua selleks tingimusi kas ise või Euroopa ühenduste raames.

Käesolevat lõiget kohaldatakse eelkõige veolubade kontrolli, transpordivahendite tehnilist kontrolli, veterinaar- ja loomataudikontrolli, loomatervisekontrolli, fütosanitaarkontrolli ning ohtlike kaupade ja jäätmete veo kontrolli käsitlevate eeskirjade suhtes.

4. Konventsiooniosalised püüavad ühtlustada kaupade liikumisega välispiiridel seotud formaalsusi ning kontrollida nende järgimist ühtsete põhimõtete alusel. Konventsiooniosalised teevad selleks tihedat koostööd täitevkomiteega, Euroopa ühenduste raames ja teistel rahvusvahelistel foorumitel.

Artikkel 121

1. Vastavalt ühenduse õigusele loobuvad konventsiooniosalised teatud taimede ja taimsete saaduste puhul ühenduse õigusega ettenähtud fütosanitaarkontrollist ja fütosanitaarsertifikaatide esitamise nõudest.

Täitevkomitee kinnitab nende taimede ja taimsete saaduste nimekirja, mille suhtes kohaldatakse esimeses lõigus nimetatud lihtsustatud korda. Kõnealune komitee võib teha muudatusi selles nimekirjas ja määrata selliste muudatuste jõustumise kuupäeva. Konventsiooniosalised teatavad üksteisele võetud meetmetest.

2. Kui on olemas kahjulike organismide sissetoomise või leviku oht, siis võib konventsiooniosaline taotleda ühenduse õiguses ettenähtud kontrollimeetmete ajutist taasvõtmist ning neid ise rakendada. Ta teatab teistele konventsiooniosalistele viivitamata sellest kirjalikult, põhjendades oma otsust.

3. Fütosanitaarsertifikaati võib edasi kasutada kui tunnistust, mida nõutakse liikide kaitse seaduse alusel.

4. Pädev asutus annab taotluse korral välja fütosanitaarsertifikaadi, kui saadetis kavatsetakse täielikult või osaliselt reeksportida tingimusel, et taimed või taimsed saadused vastavad taimetervishoiunõuetele.

Artikkel 122

1. Konventsiooniosalised tugevdavad oma koostööd, et tagada ohtlike kaupade ohutu vedu, ning kohustuvad ühtlustama kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt vastuvõetud siseriiklikke sätteid. Peale selle kohustuvad nad eriti praeguse ohutustaseme säilitamiseks:

a) ühtlustama oma sõidukijuhtide kutseoskustega seotud nõudeid,

b) ühtlustama veo ajal ja ettevõtetes toimuvate kontrollide korda ja sagedust,

c) ühtlustama õiguserikkumiste koosseise ja nende suhtes kohaldatavaid karistusi käsitlevaid õigusnorme,

d) tagama püsiva info- ja kogemustevahetuse võetud meetmete ja tehtud kontrollide kohta.

2. Konventsiooniosalised tugevdavad oma koostööd, et kontrollida üle sisepiiride toimuvat ohtlike ja ohutute jäätmete vedu.

Selleks püüavad nad võtta vastu ühise seisukoha seoses ohtlike jäätmete veo jälgimist ja korraldamist käsitlevate ühenduse direktiivide muutmisega ning seoses ohutuid jäätmeid käsitlevate ühenduse õigusaktide väljatöötamisega, et luua vajalik jäätmete kõrvaldamise infrastruktuur ja kinnitada kõrgetasemelised ühtlustatud kõrvaldamisstandardid.

Kuni ühenduse eeskirjade puudumiseni ohutute jäätmete kohta kontrollitakse selliste jäätmete vedu erikorra järgi, mis võimaldab teostada kontrolli jäätmete käitlemise ajal veo sihtpunktis.

Käesoleva lõike suhtes kohaldatakse ka lõike 1 teist lõiku.

Artikkel 123

1. Konventsiooniosalised kohustuvad konsulteerima üksteisega, et loobuda olemasolevast kohustusest hankida luba strateegiliste tööstustoodete ja -tehnoloogia väljaveoks ning asendada vajaduse korral selline luba paindliku korraga, kui esmaseks ja lõplikuks sihtkohariigiks on konventsiooniosalised.

Selliste konsultatsioonide põhjal ja vajalikuks osutuvate kontrollide tõhususe tagamiseks püüavad konventsiooniosalised kooskõlastamiskorra kohaselt tihedat koostööd tehes vahetada vajalikku teavet siseriikliku õiguse alusel.

2. Seoses toodetega, mis ei ole lõikes 1 osutatud strateegilised tööstustooted ja -tehnoloogia, püüavad konventsiooniosalised ühelt poolt täita ekspordiformaalsusi riigi sees ning teiselt poolt ühtlustada oma kontrolli korda.

3. Lõigetes 1 ja 2 seatud eesmärkide piires kohustuvad konventsiooniosalised konsulteerima teiste asjaomaste partneritega.

Artikkel 124

Reisiliikluse puhul vähendatakse kaubakontrollide arvu ja sagedust sisepiiridel nii palju kui võimalik. Sellise kontrolli edasine vähenemine ja lõplik kaotamine sõltub reisijatele antavate tollimaksuvabastuste järkjärgulisest suurenemisest ning piiri ületavate reisijate suhtes kohaldatavate eeskirjade edasisest arengust.

Artikkel 125

1. Konventsiooniosalised lepivad kokku oma tolliasutuste kontaktametnike lähetamise korra.

2. Kontaktametnike lähetamise eesmärk on soodustada ja arendada koostööd konventsiooniosaliste vahel üldiselt, eelkõige olemasolevate vastastikust abistamist käsitlevate konventsioonide ja ühenduse õigusaktide raames.

3. Kontaktametnike ülesandeks on anda nõu ja abi. Nad ei ole volitatud võtma omal algatusel tolli pädevuses olevaid meetmeid. Nad esitavad teavet ja täidavad oma kohustusi juhendite kohaselt, mida neid lähetav konventsiooniosaline on neile andnud.

VI JAGU

ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 126

1. Käesoleva konventsiooni kohaselt edastatavate isikuandmete automaattöötlusega seoses võtab iga konventsiooniosaline hiljemalt käesoleva konventsiooni jõustumise ajaks vastu vajalikud siseriiklikud sätted, et saavutada selline isikuandmete kaitse tase, mis on vähemalt võrdne üksikisikute kaitset isikuandmete automaattöötlusel käsitlevast Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonist tuleneva tasemega.

2. Isikuandmeid võib käesoleva konventsiooni kohaselt edastada alles siis, kui lõikes 1 ettenähtud isikuandmete kaitset käsitlevad sätted on jõustunud edastamisega seotud konventsiooniosaliste territooriumil.

3. Peale selle kohaldatakse seoses käesoleva konventsiooni kohaselt edastatud isikuandmete automaattöötlusega järgmisi sätteid:

a) vastuvõttev konventsiooniosaline võib kasutada andmeid ainult neil eesmärkidel, mille jaoks käesolevas konventsioonis on andmete edastamine ette nähtud, andmeid võib kasutada muul eesmärgil ainult andmeid edastavalt konventsiooniosaliselt eelnevalt saadud loa põhjal ja järgides vastuvõtva konventsiooniosalise õigusakte; sellise loa võib anda siis, kui andmeid edastava konventsiooniosalise siseriiklik õigus seda lubab,

b) andmeid võivad kasutada ainult asutused ja kohtud, kes täidavad punktis a nimetatud eesmärkidega seotud ülesandeid,

c) andmeid edastav konventsiooniosaline on kohustatud tagama isikuandmete õigsuse; kui ta märkab kas omal algatusel või asjaomase isiku taotluse järel, et andmed on ebaõiged või et neid ei oleks tohtinud edastada või hankida, siis tuleb sellest viivitamata teatada vastuvõtvale konventsiooniosalisele või vastuvõtvatele konventsiooniosalistele; viimane või viimased on kohustatud parandama või kustutama andmed või märkima, et sellised andmed on ebaõiged või et neid ei oleks tohtinud edastada,

d) oma siseriiklike õigusaktide raames kahjukannatanud poole suhtes vastutuse vältimiseks ei või konventsiooniosaline tugineda sellele, et teine konventsiooniosaline on edastanud ebaõigeid andmeid; kui vastuvõtvalt konventsiooniosaliselt nõutakse kahjutasu edastatud ebaõigete andmete kasutamise eest, siis hüvitab andmed edastanud konventsiooniosaline vastuvõtvale konventsiooniosalisele kahjutasuna makstud summad täielikult,

e) isikuandmete edastamine ja vastuvõtmine tuleb registreerida nii andmefailis, kust need pärinevad, kui ka andmefailis, kuhu need on sisestatud,

f) artiklis 115 osutatud ühine järelevalveasutus võib ühe konventsiooniosalise taotlusel esitada oma arvamuse käesoleva artikli rakendamise ja tõlgendamisega seotud raskuste kohta.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata II jaotise 7. peatükis ja IV jaotises ettenähtud andmete edastamise suhtes. Lõiget 3 ei kohaldata III jaotise 2.–5. peatükis ettenähtud andmete edastamise puhul.

Artikkel 127

1. Kui isikuandmeid edastatakse teisele konventsiooniosalisele käesoleva konventsiooni sätete kohaselt, siis kohaldatakse artikli 126 sätteid automatiseerimata andmefailist andmete edastamise suhtes ja nende sisestamise suhtes teise automatiseerimata andmefaili.

2. Kui isikuandmeid edastatakse muudel kui artikli 126 lõikes 1 või käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud juhtudel teisele konventsiooniosalisele käesoleva konventsiooni kohaselt, siis kohaldatakse artikli 126 lõiget 3, välja arvatud punkt e. Samuti kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) isikuandmete edastamine ja vastuvõtmine registreeritakse kirjalikult; seda kohustust ei kohaldata, kui andmete kasutamiseks ei ole vaja neid registreerida, eriti kui andmeid ei kasutata või neid kasutatakse väga lühikest aega,

b) vastuvõttev konventsiooniosaline tagab edastatud andmete kasutamisele vähemalt samasuguse kaitse kui tema siseriikliku õiguse alusel sama liiki andmetele kehtestatud kaitse,

c) isikuga seotud andmete kättesaamist ja tingimusi, mille alusel see tagatakse, reguleeritakse selle konventsiooniosalise siseriikliku õigusega, kelle poole asjaomane isik pöördub.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata II jaotise 7. peatükis, III jaotis 2.–5. peatükis ja IV jaotises ettenähtud andmete edastamise suhtes.

Artikkel 128

1. Isikuandmete edastamine, nagu on sätestatud käesolevas konventsioonis, toimub alles siis, kui edastamisega seotud konventsiooniosalised on teinud riigi järelevalveasutusele ülesandeks sõltumatult valvata artiklite 126 ja 127 ning nende rakendamiseks vastuvõetud sätete järgimist seoses isikuandmete automaattöötlusega andmefailides.

2. Kui konventsiooniosaline on oma siseriikliku õiguse kohaselt määranud järelevalveasutuse valvama ühes või mitmes valdkonnas andmefaili sisestamata isikuandmete kaitset käsitlevate sätete järgimist, siis teeb see konventsiooniosaline samale asutusele ülesandeks valvata nendes valdkondades käesoleva jaotise sätete järgimist.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata II jaotise 7. peatükis ja III jaotis 2.–5. peatükis ettenähtud andmete edastamise suhtes.

Artikkel 129

Ilma et see piiraks artikli 126 ja 127 sätete kohaldamist, kohustuvad konventsiooniosalised seoses isikuandmete edastamisega vastavalt III jaotise 1. peatükile rakendama sellist isikuandmete kaitse taset, mis järgib isikuandmete kasutamise piiramist politsei valdkonnas käsitleva Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R (87) 15. Peale selle kohaldatakse seoses andmete edastamisega vastavalt artiklile 46 järgmisi sätteid:

a) vastuvõttev konventsiooniosaline võib kasutada andmeid ainult selle konventsiooniosalise osutatud eesmärkidel, kes sellised andmed on esitanud ning järgides selle konventsiooniosalise seatud tingimusi,

b) andmeid võib edastada ainult politseiasutustele; selliseid andmeid võib teistele asutustele edastada ainult andmed esitanud konventsiooniosaliselt eelnevalt saadud loa alusel,

c) vastuvõttev konventsiooniosaline teatab taotluse korral andmeid edastanud konventsiooniosalistele andmete kasutamisest ja nende põhjal saadud tulemustest.

Artikkel 130

Kui isikuandmeid edastatakse artiklis 47 või artiklis 125 osutatud kontaktametniku kaudu, siis kohaldatakse käesoleva jaotise sätteid ainult juhul, kui kontaktametnik edastab sellised andmed konventsiooniosalisele, kes on lähetanud ta teise konventsiooniosalise territooriumile.

VII JAOTIS

TÄITEVKOMITEE

Artikkel 131

1. Käesoleva konventsiooni rakendamiseks luuakse täitevkomitee.

2. Ilma et see piiraks käesoleva konventsiooniga talle tagatud erivolitusi, on täitevkomitee üldine ülesanne valvata, et käesolevat konventsiooni rakendataks õigesti.

Artikkel 132

1. Igal konventsiooniosalisel on täitevkomitees üks koht. Konventsiooniosalisi esindab komitees käesoleva konventsiooni rakendamise eest vastutav minister; ministrit võivad vajaduse korral abistada eksperdid, kes võivad osaleda arutlustel.

2. Täitevkomitee teeb oma otsused ühehäälselt. Ta koostab oma kodukorra; sellega seoses võib ta näha ette kirjaliku menetluse otsuste tegemiseks.

3. Konventsiooniosalise esindaja taotlusel võib lõpliku otsuse tegemise täitevkomitees otsustatud eelnõu kohta edasi lükata kõige rohkem kaheks kuuks alates selle eelnõu esitamisest.

4. Täitevkomitee võib moodustada otsuste ettevalmistamiseks või muudeks ülesanneteks töörühmi, mis koosnevad konventsiooniosaliste valitsuste esindajatest.

Artikkel 133

Täitevkomitee tuleb kokku järgemööda iga konventsiooniosalise territooriumil. Ta tuleb kokku nii tihti, kui on vaja tema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 134

Käesoleva konventsiooni sätteid kohaldatakse ainult kooskõlas ühenduse õigusega.

Artikkel 135

Käesoleva konventsiooni sätteid kohaldatakse vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile pagulasseisundi kohta, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

Artikkel 136

1. Konventsiooniosaline, kes kaalub läbirääkimiste pidamist kolmanda riigiga piirikontrolli üle, teatab sellest õigel ajal teistele konventsiooniosalistele.

2. Vastavalt Euroopa ühenduste liikmesriikide õigusele sõlmida selliseid lepinguid üheskoos, ei sõlmi ükski konventsiooniosaline ühe või mitme kolmanda riigiga lepinguid piirikontrolli lihtsustamiseks või kaotamiseks ilma teistelt konventsiooniosalistelt eelnevat nõusolekut saamata.

3. Lõike 2 sätteid ei kohaldata kokkulepete suhtes, mis käsitlevad kohalikku piiriliiklust, sest need kokkulepped järgivad artikli 3 lõike 1 alusel sätestatud erandeid ja korda.

Artikkel 137

Käesoleva konventsiooni suhtes ei tehta reservatsioone, välja arvatud artiklis 60 osutatud reservatsioonid.

Artikkel 138

Käesoleva konventsiooni sätteid kohaldatakse Prantsuse Vabariigi puhul ainult Prantsuse Vabariigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

Käesoleva konventsiooni sätteid kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi puhul ainult Madalmaade Kuningriigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.

Artikkel 139

1. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsusele, kes teatab hoiuleandmisest kõikidele konventsiooniosalistele.

2. Käesolev konventsioon jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Täitevkomitee loomist, tegevust ja pädevust käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates käesoleva konventsiooni jõustumisest. Teisi sätteid kohaldatakse alates kolmanda kuu esimesest päevast pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.

3. Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsus teatab kõikidele konventsiooniosalistele jõustumise kuupäeva.

Artikkel 140

1. Iga Euroopa ühenduste liikmesriik võib saada käesoleva konventsiooni osaliseks. Sellist ühinemist reguleeritakse selle riigi ja konventsiooniosaliste vahelise lepinguga.

2. Sellise lepingu peab ühinev riik ja iga konventsiooniosaline ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma. See jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 141

1. Iga konventsiooniosaline võib esitada hoiulevõtjale ettepaneku muuta käesolevat konventsiooni. Hoiulevõtja edastab selle ettepaneku teistele konventsiooniosalistele. Konventsiooniosalised kontrollivad ühe konventsiooniosalise taotlusel konventsiooni sätteid, kui nende arvates on konventsiooni jõustumise aegsed tingimused põhimõtteliselt muutunud.

2. Konventsiooniosalised võtavad käesoleva konventsiooni muudatused vastu ühisel kokkuleppel.

3. Muudatused jõustuvad järgmise kuu esimesel päeval pärast viimase ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 142

1. Kui Euroopa ühenduste liikmesriikide vahel on sõlmitud konventsioone seoses sisepiirideta ala loomisega, siis lepivad konventsiooniosalised kokku tingimused, mille alusel käesoleva konventsiooni sätteid asendatakse või muudetakse selliste konventsioonide vastavate sätete kohaselt.

Selleks võtavad konventsiooniosalised arvesse asjaolu, et käesoleva konventsiooni sätted võivad ette näha nimetatud konventsioonide sätetest kaugemale ulatuvat koostööd.

Euroopa ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingutega vastuolus olevaid sätteid kohandatakse igal juhul.

2. Need käesoleva konventsiooni muudatused, mida konventsiooniosalised peavad vajalikuks, tuleb ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita. Artikli 141 lõike 3 sätteid kohaldatakse tingimusel, et muudatused ei jõustu enne, kui Euroopa ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud kõnealused konventsioonid on jõustunud.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümnenda aasta juunikuu üheksateistkümnendal päeval Schengenis ühes eksemplaris hollandi, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed, mis antakse hoiule Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsusele, kes edastab kinnitatud koopia igale konventsiooniosalisele.

Belgia Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Madalmaade Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

[1] 1961. aasta narkootiliste ainete ühtne konventsioon, mida on muudetud 1972. aasta protokolliga, millega muudetakse 1961. aasta narkootiliste ainete ühtset konventsiooni; 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon; 20. detsembri 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon.

--------------------------------------------------

LÕPPAKT

14. juunil 1985 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni allakirjutamise ajal on konventsiooniosalised võtnud vastu järgmised deklaratsioonid.

1. Ühisdeklaratsioon artikli 139 kohta

Allakirjutanud riigid teavitavad enne konventsiooni jõustumist üksteist kõigist asjaoludest, mis võivad konventsiooniga reguleeritavate küsimuste ja selle jõustumise seisukohast olulised olla.

Konventsioon jõustub alles siis, kui selle rakendamise eeltingimused on allakirjutanud riikides täidetud ning kui kontroll välispiiridel on tõhus.

2. Ühisdeklaratsioon artikli 4 kohta

Konventsiooniosalised kohustuvad tegema kõik, et üheaegselt kinni pidada sellest tähtajast ja takistada julgeoleku nõrgenemist. Enne 31. detsembrit 1992 kontrollib täitevkomitee, missugune edasiminek on toimunud. Madalmaade Kuningriik rõhutab, et raskusi tähtajast kinnipidamisega ei saa välistada ühel konkreetsel lennuväljal, kuid see ei põhjusta vajakajäämisi julgeolekus. Teised konventsiooniosalised arvestavad seda olukorda, ilma et see põhjustaks raskusi siseturul.

Raskuste korral kontrollib täitevkomitee, kuidas neid meetmeid saaks lennuväljadel kõige paremini rakendada ühel ajal.

3. Ühisdeklaratsioon artikli 71 lõike 2 kohta

Kui konventsiooniosaline kaldub narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest sõltuvuse ennetamise ja raviga seotud siseriiklikus poliitikas kõrvale artikli 71 lõikes 2 osutatud põhimõttest, võtavad kõik konventsiooniosalised vajalikke haldus- ja kriminaalõigusmeetmeid, et tõkestada selliste toodete ja ainete ebaseaduslikku importi ja eksporti eriti teiste konventsiooniosaliste territooriumile ning karistada selle eest.

4. Ühisdeklaratsioon artikli 121 kohta

Vastavalt ühenduse õigusele loobuvad konventsiooniosalised ühenduse õigusega ettenähtud fütosanitaarkontrollist ja fütosanitaarsertifikaatide esitamise nõudest järgmiste taimede ja taimsete saaduste puhul:

a) need, mis on loetletud punktis 1 või

b) mis on loetletud punktides 2–6 ja pärinevad mõne konventsiooniosalise territooriumilt:

1) lõikelilled ja taimeosad, mida kasutatakse kaunistuseks:

Castanea

Chrysanthemum

Dendranthema

Dianthus

Gladiolus

Gypsophila

Prunus

Quercus

Rosa

Salix

Syringa

Vitis.

2) värsked viljad:

Citrus

Cydonia

Malus

Prunus

Pyrus.

3) puit:

Castanea

Quercus.

4) kasvusubstraat, mis koosneb täielikult või osaliselt mullast või tahkest orgaanilisest ainest, nagu taimeosad, turvas ning puukoor ja huumus, kuid mis ei koosne täielikult turbast.

5) seemned.

6) Euroopa Ühenduste Teatajas 7. septembril 1987. aastal avaldatud tollinomenklatuuris CN-koodi alusel järjestatud ning allpool loetletud elustaimed.

CN-kood | Kirjeldus |

06012030 | Kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid: orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid |

06012090 | Kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid: muud |

06023010 | Rhododendron simsii (Azalea indiaca) |

06029951 | Avamaataimed: mitmeaastased taimed |

06029959 | Avamaataimed: muud |

06029991 | Katmikalataimed: õistaimed õienuppude ja õitega, v.a kaktused |

06029999 | Katmikalataimed: muud |

5. Ühisdeklaratsioon siseriikliku pagulaspoliitika kohta

Konventsiooniosalised koostavad riikide pagulaspoliitikate loendi, et neid ühtlustada.

6. Ühisdeklaratsioon artikli 132 kohta

Konventsiooniosalised teatavad oma parlamentidele käesoleva konventsiooni rakendamisest.

Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümnenda aasta juunikuu üheksateistkümnendal päeval Schengenis ühes eksemplaris hollandi, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed, mis antakse hoiule Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsusele, kes edastab kinnitatud koopia igale konventsiooniosalisele.

Belgia Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Madalmaade Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

PROTOKOLL

14. juunil 1985 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni lõppakti täiendamiseks on konventsiooniosalised võtnud vastu järgmise ühisdeklaratsiooni ning võtnud arvesse järgmisi ühepoolseid deklaratsioone, mis on tehtud seoses selle konventsiooniga:

I. Deklaratsioon konventsiooni reguleerimisala kohta

Konventsiooniosalised märgivad, et pärast kahe Saksa riigi ühinemist hõlmab konventsiooni reguleerimisala rahvusvahelise õiguse alusel ka Saksa Demokraatliku Vabariigi praegust territooriumi.

II. Saksamaa Liitvabariigi deklaratsioonid konventsiooni tõlgendamise kohta

1. Konventsiooni sõlmides on silmas peetud kahe Saksa riigi ühinemise perspektiivi.

Saksa Demokraatlik Vabariik ei ole Saksamaa Liitvabariigi suhtes välismaa.

Artiklit 136 ei kohaldata Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vaheliste suhete suhtes.

2. Käesolev konventsioon ei piira 20. augustil 1984 Saksamaa ja Austria vahel kirjavahetuse teel kokkulepitud korda, mis lihtsustab nende ühispiiridel mõlema riigi kodanike kontrolli. Sellist korda rakendatakse siiski seoses Schengeni konventsiooniosaliste julgeolekuhuvide ja sisserändenõuete tõttu selliselt, et praktikas kehtivad soodustused Austria kodanike puhul.

III. Belgia Kuningriigi deklaratsioon artikli 67 kohta

Välismaalase suhtes kohtuotsuste täideviimise ülevõtmiseks siseriiklikul tasandil ei kohaldata Belgia õiguses ettenähtud kohtulikult karistatud isiku riikidevahelise ülevõtmise menetlust, vaid erimenetlust, mis määratakse kindlaks pärast käesoleva konventsiooni ratifitseerimist.

Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümnenda aasta juunikuu üheksateistkümnendal päeval Schengenis ühes eksemplaris hollandi, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed, mis antakse hoiule Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsusele, kes edastab kinnitatud koopia igale konventsiooniosalisele.

Belgia Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Madalmaade Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

19. JUUNIL 1990 SCHENGENIS KOHTUNUD MINISTRITE JA RIIGISEKRETÄRIDE

ÜHISDEKLARATSIOON

Schengeni lepingu lepinguosaliste valitsused alustavad või jätkavad diskussioone eelkõige järgmistes küsimustes:

- väljaandmispraktika parandamine ja lihtsustamine,

- koostöö parandamine liikluseeskirja rikkumiste uurimisel,

- eeskirja väljatöötamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vastastikuseks tunnustamiseks,

- võimalus vastastikku sisse nõuda rahatrahve,

- eeskirja väljatöötamine kriminaalmenetluse vastastikuse üleandmise kohta, sealhulgas võimalus anda süüdistatav isik välja tema päritolumaale,

- eeskirja väljatöötamine nende alaealiste isikute tagasisaatmise kohta, kes on vanema õiguste teostamiseks volitatud isikutelt ebaseaduslikult ära võetud,

- kaupade liikumise kontrolli edasine lihtsustamine kaubanduses.

Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümnenda aasta juunikuu üheksateistkümnendal päeval Schengenis ühes eksemplaris hollandi, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed, mis antakse hoiule Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsusele, kes edastab kinnitatud koopia igale konventsiooniosalisele.

Belgia Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Madalmaade Kuningriigi valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

MINISTRITE JA RIIGISEKRETÄRIDE DEKLARATSIOON

19. juunil 1990 kirjutasid Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi valitsuste esindajad Schengenis, Luksemburgi Suurhertsogiriigis alla Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonile.

Konventsiooni allakirjutamise ajal võeti vastu järgmised deklaratsioonid:

- Konventsiooniosalised leiavad, et konventsioon on oluline samm sisepiirideta ala loomise suunas, ja võtavad selle Euroopa ühenduste liikmesriikide edasise tegevuse aluseks.

- Pidades silmas julgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riske, rõhutavad ministrid ja riigisekretärid vajadust tõhusa kontrolli järele välispiiridel kooskõlas artiklis 6 sätestatud ühtsete põhimõtetega. Nende ühtsete põhimõtete rakendamiseks peavad konventsiooniosalised eelkõige edendama piirikontrolli ja järelevalve meetodite ühtlustamist.

Lisaks tutvub täitevkomitee kõikide asjaomaste meetmetega, et kehtestada välispiiridel ühtne ja tõhus piirikontroll ja seda rakendada. Selliste meetmete hulka kuuluvad meetmed, mis võimaldavad kindlaks teha asjaolusid, mille alusel kolmanda riigi kodanik on konventsiooniosaliste territooriumile sisenenud, ühtlustatud sissesõidukeelu korra kohaldamine, ühise käsiraamatu koostamine piirijärelevalve eest vastutavatele ametnikele ja välispiiride samatasemelise kontrolli soodustamine vahetuste ja ühiste töövisiitide kaudu.

Konventsiooni allakirjutamise ajal kinnitasid konventsiooniosalised ka läbirääkimiste keskrühma otsuse luua töörühm, kellel on järgmised volitused:

- teavitada läbirääkimiste keskrühma enne käesoleva konventsiooni jõustumist kõikidest asjaoludest, mis on konventsioonis käsitletud valdkondade ja konventsiooni jõustumise seisukohast olulised, eelkõige seoses kahe Saksa riigi ühinemisega toimunud õigusaktide harmoneerimisel tehtud edusammudest,

- konsulteerida üksteist seoses kõikide mõjudega, mis harmoneerimisel ja kõnealustel asjaoludel võivad käesoleva konventsiooni rakendamisele olla,

- töötada enne käesoleva konventsiooni jõustumist välja konkreetsed meetmed viisanõudest vabastatud välismaalaste liikumise suhtes ja teha ettepanekuid tulevastel välispiiridel tehtavate isikukontrollide korra harmoneerimiseks.

--------------------------------------------------