Euroopa Liidu lepingu artiklil k.3 põhinev

Konventsioon

Euroopa Politseiameti kohta (Europoli konventsioon)

Käesolevas konventsiooni KÕRGED LEPINGUOSALISED, Euroopa Liidu liikmesriigid,

VIIDATES nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktile;

MÕISTES terrorismist, ebaseaduslikust uimastiärist ja rahvusvahelise kuritegevuse muudest tõsistest vormidest tulenevaid pakilist lahendamist vajavaid probleeme;

VÕTTES ARVESSE, et on vaja arendada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist solidaarsust ja koostööd, eelkõige liikmesriikidevahelise politseikoostöö parandamise abil;

VÕTTES ARVESSE, et selline areng peaks võimaldama jätkuvalt parandada julgeolekut ja avaliku korra kaitsmist;

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Politseiameti (Europoli) loomine on ette nähtud 7. veebruari 1992. aasta Euroopa Liidu lepingus;

PIDADES SILMAS Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 1993. aasta otsust, et Europol peaks asuma Madalmaades ja selle peakorter Haagis;

TULETADES MEELDE ühist eesmärki parandada politseikoostööd terrorismi, ebaseadusliku uimastiäri ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude alal pideva, usaldusväärse ja intensiivse teabevahetuse kaudu Europoli ja liikmesriikide siseriiklike üksuste vahel;

MÕISTES, et käesolevas konventsioonis sätestatud koostöövormid ei tohiks mõjutada muid kahe- või mitmepoolseid koostöövorme;

OLLES VEENDUNUD, et politseikoostöös tuleb erilist tähelepanu pöörata üksikisikute õiguste kaitsmisele, eelkõige nende isikuandmete kaitsmisele;

VÕTTES ARVESSE, et käesoleva konventsiooni kohane Europoli tegevus ei piira Euroopa ühenduste volitusi ning et Europolil ja ühendustel on Euroopa Liidu raames ühised huvid selliste koostöövormide loomisel, mis võimaldavad kõigil täita oma vastavaid ülesandeid nii tõhusalt kui võimalik,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

SISUKORD

I JAOTIS LOOMINE JA ÜLESANDED

Artikkel 1 Loomine

Artikkel 2 Eesmärk

Artikkel 3 Ülesanded

Artikkel 4 Siseriiklikud üksused

Artikkel 5 Kontaktametnikud

Artikkel 6 Arvutipõhine infokogusüsteem

II JAOTIS INFOSÜSTEEM

Artikkel 7 Infosüsteemi loomine

Artikkel 8 Infosüsteemi sisu

Artikkel 9 Õigus juurdepääsuks infosüsteemile

III JAOTIS ANALÜÜSIMISEKS KOOSTATUD TÖÖFAILID

Artikkel 10 Isikuandmete kogumine, töötlemine ja kasutamine

Artikkel 11 Indekssüsteem

Artikkel 12 Andmefaili avamise korraldus

IV JAOTIS ÜLDSÄTTED INFOTÖÖTLUSE KOHTA

Artikkel 13 Teatamiskohustus

Artikkel 14 Andmekaitsestandard

Artikkel 15 Andmekaitsega seotud vastutus

Artikkel 16 Sätted aruannete koostamise kohta

Artikkel 17 Andmete kasutamise eeskirjad

Artikkel 18 Andmete edastamine kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele

Artikkel 19 Õigus tutvuda andmetega

Artikkel 20 Andmete parandamine ja kustutamine

Artikkel 21 Andmefailide säilitamise ja kustutamise tähtajad

Artikkel 22 Paberkandjal olevate andmete parandamine ja säilitamine

Artikkel 23 Siseriiklik järelevalveasutus

Artikkel 24 Ühine järelevalveasutus

Artikkel 25 Andmete turvalisus

V JAOTIS ÕIGUSLIK SEISUND, ORGANISATSIOON JA FINANTSSÄTTED

Artikkel 26 Õigus- ja teovõime

Artikkel 27 Europoli organid

Artikkel 28 Haldusnõukogu

Artikkel 29 Direktor

Artikkel 30 Töötajaskond

Artikkel 31 Konfidentsiaalsus

Artikkel 32 Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus

Artikkel 33 Keeled

Artikkel 34 Euroopa Parlamendile teatamine

Artikkel 35 Eelarve

Artikkel 36 Auditeerimine

Artikkel 37 Peakorterit käsitlev kokkulepe

VI JAOTIS VASTUTUS JA ÕIGUSKAITSE

Artikkel 38 Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

Artikkel 39 Muu vastutus

Artikkel 40 Vaidluste lahendamine

Artikkel 41 Privileegid ja immuniteedid

VII JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 42 Suhted kolmandate riikide ja kolmandate isikutega

Artikkel 43 Konventsiooni muutmine

Artikkel 44 Reservatsioonid

Artikkel 45 Konventsiooni jõustumine

Artikkel 46 Uute liikmesriikide ühinemine konventsiooniga

Artikkel 47 Hoidja

Artiklis 2 nimetatud lisa Deklaratsioon I JAOTIS

LOOMINE JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Loomine

1. Käesolevaga loovad Euroopa Liidu liikmesriigid, edaspidi "liikmesriigid", Euroopa Politseiameti, edaspidi "Europol".

2. Europol on ühenduses iga liikmesriigi ühtse siseriikliku üksusega, mis luuakse või määratakse artikli 4 kohaselt.

Artikkel 2

Eesmärk

1. Europoli eesmärk on liikmesriikide vahelise koostöö raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli K.1 lõikele 9 käesolevas konventsioonis nimetatud meetmete abil parandada liikmesriikide pädevate ametiasutuste tõhusust ja koostööd terrorismi, ebaseadusliku uimastiäri ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmiseks ning nende vastu võitlemiseks, kui on olemas asitõendid organiseeritud kuritegeliku struktuuri seotuse kohta ning kui nimetatud kuriteod mõjutavad kaht või enamat liikmesriiki nii, et kõnealuste kuritegude ulatuse, raskuse ja tagajärgede tõttu on vajalik liikmesriikide ühine lähenemisviis.

2. Lõikes 1 nimetatud eesmärgi järkjärguliseks saavutamiseks tuleb Europolil kõigepealt ära hoida ebaseaduslik uimastiäri, tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete äri, immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubanduse ja mootorsõidukitega seotud kuritegevus ning nende vastu võidelda.

Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist hakkab Europol tegelema ka terroristliku tegevuse käigus toimepandud või tõenäoliselt toimepandavate kuritegudega, mis on suunatud isikute elu, tervise, isikuvabaduse või vara vastu. Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras võib nõukogu ühehäälselt otsustades kohustada Europoli tegelema sellise terroristliku tegevusega enne kõnealuse ajavahemiku lõppu.

Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras võib nõukogu ühehäälselt otsustades kohustada Europoli tegelema muude, käesoleva konventsiooni lisas loetletud kuritegevuse vormidega või nende eriilmingutega. Enne tegutsema asumist kohustab nõukogu haldusnõukogu ette valmistama oma otsust ning eelkõige esitama, missugune on selle mõju Europoli eelarvele ja töötajatele.

3. Europoli pädevus kuritegevuse liikide või nende eriilmingute suhtes hõlmab:

1) nii kuritegevuse liikide või nende eriilmingutega seotud rahapesu

2) kui ka nendega seotud kuritegusid.

Omavahel seotud kuritegudeks loetakse ning artiklites 8 ja 10 sätestatud korras arvestatakse nendena:

- kuritegusid, mis on toime pandud, et soetada vahendeid Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude sooritamiseks;

- kuritegusid, mis on toime pandud, et hõlbustada Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude sooritamist või lõpuleviimist;

- kuritegusid, mis on toime pandud, et tagada karistamatus Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude eest.

4. Käesolevas konventsioonis tähendab "pädev ametiasutus" kõiki liikmesriikide riigiorganeid, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise eest.

5. Artiklite 1 ja 2 kohaldamisel tähendab "ebaseaduslik uimastiäri" narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO 20. detsembri 1998. aasta konventsiooni artikli 3 lõikes 1 ja selle konventsiooni muutmis- või asendussätetes loetletud kuritegusid.

Artikkel 3

Ülesanded

1. Europolil on artikli 2 lõikes 1 määratletud eesmärgi kohaselt järgmised põhiülesanded:

1) hõlbustada teabevahetust liikmesriikide vahel;

2) hankida, võrrelda ja analüüsida teavet;

3) teatada liikmesriikide pädevatele ametiasutustele artiklis 4 nimetatud siseriiklike üksuste kaudu viivitamata liikmesriike käsitlevast teabest ja kõikidest tuvastatud seostest kuritegude vahel;

4) aidata kaasa uurimistele liikmesriikides, edastades siseriiklikele üksustele kogu asjakohase teabe;

5) pidada arvutipõhist infosüsteemi, mis sisaldab artiklitele 8, 10 ja 11 vastavaid andmeid.

2. Liikmesriikide pädevate ametiasutuste koostöö ja tõhususe parandamiseks siseriiklike üksuste kaudu, pidades silmas artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamist, on Europolil veel järgmised lisaülesanded:

1) süvendada liikmesriikide pädevates ametiasutustes kasutatavaid erialaseid teadmisi uurimise kohta ja anda uurimisalast nõu;

2) edastada strateegilist teavet, et toetada ja edendada siseriiklikul tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusat ja ratsionaalset kasutamist;

3) koostada üldaruandeid olukorra kohta.

3. Peale selle võib Europol seoses artikli 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga vastavalt tema käsutuses olevatele töötajatele ja eelarvele abistada haldusnõukogu kehtestatud ulatuses liikmesriike nõuannete ja uurimistöö kaudu järgmistes valdkondades:

1) liikmesriikide pädevate ametiasutuste töötajate koolitamine;

2) kõnealuste ametiasutuste organiseerimine ja sisseseadmine;

3) kuritegude ennetamise meetodid;

4) tehnilised ja kohtuekspertiisialased meetodid ning uurimismeetodid.

Artikkel 4

Siseriiklikud üksused

1. Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, kes täidab käesolevas artiklis loetletud ülesandeid.

2. Siseriiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja pädevate siseriiklike ametiasutuste vahel. Siseriikliku üksuse ja pädevate ametiasutuste vahelisi suhteid reguleerib siseriiklik õigus ning eelkõige asjakohased riigi põhiseadusest tulenevad nõuded.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada siseriiklikele üksustele võimalused oma ülesannete täitmiseks ning eelkõige tagada juurdepääs asjakohastele siseriiklikele andmetele.

4. Siseriiklike üksuste ülesanded on:

1) anda omaalgatuslikult Europolile tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;

2) vastata Europoli järelepärimistele teabe ja nõuannete kohta;

3) ajakohastada teavet;

4) hinnata kooskõlas siseriikliku õigusega pädevate ametiasutuste käsutusse antavat teavet ja edastada see neile;

5) edastada Europolile järelepärimisi nõuannete, teabe ja analüüsi kohta;

6) anda Europolile arvutipõhist infosüsteemis säilitatavat teavet;

7) tagada õigusaktide järgimine iga teabevahetuse korral nende ja Europoli vahel.

5. Ilma et see piiraks liikmesriikidel lasuvate Euroopa Liidu lepingu artikli K.2 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmist, ei ole siseriiklik üksus üksikjuhul kohustatud andma lõike 4 punktides 1, 2 ja 6 ning artiklites 7 ja 10 ettenähtud teavet, kui see tähendaks:

1) riigi julgeoleku oluliste huvide kahjustamist;

2) käimasoleva uurimise või üksikisikute turvalisuse ohustamist või

3) riigi julgeolekuga seotud luuretegevust või -organisatsioone käsitleva teabe kaasamist.

6. Siseriiklike üksuste Europoliga sidepidamiseks tehtud kulud kannavad liikmesriigid ning Europolilt nende kandmist ei nõuta, välja arvatud ühendamiskulud.

7. Siseriiklike üksuste juhid tulevad kokku vajaduse korral, et abistada Europoli nõuannetega.

Artikkel 5

Kontaktametnikud

1. Iga siseriiklik üksus lähetab Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Haldusnõukogu kinnitab ühehäälse otsusega nende kontaktametnike arvu, keda liikmesriik võib Europoli saata; haldusnõukogu võib seda otsust ühehäälse otsusega igal ajal muuta. Kontaktametnikud alluvad lähetava liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kui käesoleva konventsiooni erisätetes ei ole teisiti ette nähtud.

2. Siseriiklikud üksused kohustavad kontaktametnikke esindama Europolis oma üksuste huve kooskõlas lähetava liikmesriigi siseriikliku õigusega ning järgides Europoli juhtimise suhtes kohaldatavaid sätteid.

3. Ilma et see piiraks artikli 4 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, aitavad kontaktametnikud artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi raames kaasa teabevahetusele neid lähetanud siseriiklike üksuste ja Europoli vahel, eelkõige:

a) edastades lähetanud siseriiklikult üksuselt saadud teavet Europolile;

b) edastades Europolilt saadud teavet lähetanud siseriiklikule üksusele;

c) tehes koostööd Europoli ametnikega, edastades neile teavet ja andes nõu lähetanud liikmesriiki käsitleva teabe analüüsimisel.

4. Samal ajal aitavad kontaktametnikud artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi raames vastavalt siseriiklikule õigusele kaasa nende siseriiklikest üksustest saadud teabe vahetusele ja sellest tulenevate meetmete kooskõlastamisele.

5. Lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses on kontaktametnikel õigus kasutada mitmesuguseid faile asjakohastes artiklites täpsustatud sätete kohaselt.

6. Artiklit 25 kohaldatakse mutatis mutandis kontaktametnike tegevuse suhtes.

7. Ilma et see piiraks käesoleva konventsiooni muude sätete kohaldamist, määrab haldusnõukogu ühehäälselt kindlaks kontaktametnike Europoliga seotud õigused ja kohustused.

8. Kontaktametnikel on artikli 41 lõike 2 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

9. Europol annab liikmesriikidele nende kontaktametnike tegevuseks vajalikud ruumid Europoli hoones tasuta. Kõik muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud kannab lähetanud liikmesriik; sama kehtib ka kontaktametnike töövahendite suhtes niivõrd, kuivõrd haldusnõukogu Europoli eelarve koostamisel üksikjuhul ühehäälselt ei soovita teisiti.

Artikkel 6

Arvutipõhine infokogusüsteem

1. Europol peab arvutipõhist infokogusüsteemi, mis koosneb järgmistest osadest:

1) artiklis 7 nimetatud infosüsteem, mille sisu on piiratud ja täpselt määratletud, et võimaldada liikmesriikidele ja Europolile kiiret ülevaadet kättesaadava teabe kohta;

2) artiklis 10 nimetatud tööfailid, mis on analüüsimise eesmärgil loodud eri pikkusega ajavahemike kohta ja sisaldavad ulatuslikku teavet;

3) artiklis 11 sätestatud korraga kooskõlas olev indekssüsteem, mis koosneb punktis 2 osutatud analüüsifailide teatavatest andmetest.

2. Europoli peetav arvutipõhine infokogusüsteem ei tohi mingil juhul olla ühendatud teiste automatiseeritud süsteemidega, välja arvatud siseriiklike üksuste automatiseeritud süsteemid.

II JAOTIS

INFOSÜSTEEM

Artikkel 7

Infosüsteemi loomine

1. Oma ülesannete täitmiseks loob ja peab Europol arvutipõhist infosüsteemi. Infosüsteemi võivad liikmesriigid oma siseriiklike üksuste ja kontaktametnike kaudu otse sisestada andmeid oma siseriikliku korra kohaselt ning Europol võib otse sisestada kolmandate riikide ja kolmandate isikute antud andmeid ning analüüsiandmeid; siseriiklikel üksustel, Europoli direktoril, asedirektoritel ja selleks volitatud ametnikel on vahetu juurdepääs infosüsteemi sisestatud andmetele.

Siseriiklike üksuste otsene juurdepääs infosüsteemile seoses artikli 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutega piirdub ainult artikli 8 lõikes 2 loetletud isikuandmetega. Konkreetse järelepärimise korral saavad siseriiklikud üksused andmed täielikult kätte kontaktametnike kaudu.

2. Europol vastutab:

1) infosüsteemiga seotud koostöö tagamise ja süsteemi pidamist reguleerivate sätete järgimise eest;

2) infosüsteemi nõuetekohase toimimise eest, pidades silmas tehnilisi aspekte ja selle kasutust. Europol võtab eelkõige vajalikud meetmed, et tagada artiklites 21 ja 25 seoses infosüsteemiga nimetatud meetmete nõuetekohane rakendamine.

3. Iga liikmesriigi siseriiklik üksus vastutab infosüsteemiga sidepidamise eest. Eelkõige vastutab ta artiklis 25 nimetatud turvameetmete kohaldamise eest kõnealuse liikmesriigi territooriumil kasutatud andmetöötlusvahendite suhtes, vastavalt artiklile 21 andmefailide läbivaatamise eest ning niivõrd kui kõnealuse liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning kord nõuavad, käesoleva konventsiooni nõuetekohase rakendamise eest seoses muude aspektidega.

Artikkel 8

Infosüsteemi sisu

1. Infosüsteemi ei või kasutada muude kui ainult Europoli ülesannete täitmiseks vajalike andmete säilitamiseks, muutmiseks ja kasutamiseks, välja arvatud artikli 2 lõike 3 teises lõigus nimetatud seotud kuritegusid käsitlevad andmed. Sisestatavad andmed on seotud:

1) isikutega, keda asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse järgi kahtlustatakse artikli 2 kohaselt Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

2) isikutega, kelle puhul teatavate tõsiasjade põhjal vastavalt siseriiklikule õigusele arvatakse, et nad panevad toime artikli 2 kohaselt Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo.

2. Lõikes 1 nimetatud isikuandmed võivad sisaldada ainult järgmisi üksikasju:

1) perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

2) sünnikuupäev ja -koht;

3) kodakondsus;

4) sugu;

5) vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku kindlakstegemisel, kaasa arvatud kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud.

3. Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ja andmetele Europoli või andmeid sisestanud siseriikliku üksuse kohta võib infosüsteemi kasutada ka järgmiste lõikes 1 nimetatud isikutega seotud üksikasjade säilitamiseks, muutmiseks ja kasutamiseks:

1) kuriteod, arvatavad kuriteod ning nende toimepanemise aeg ja koht;

2) vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuriteo toimepanemiseks;

3) juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

4) kahtlus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

5) süüdimõistmised, kui need on seotud artikli 2 kohaselt Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegudega.

Neid andmeid võib sisestada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele. Kui Europol sisestab andmed ise, lisab ta oma toimiku viidetele ka, kas andmed on saadud kolmandalt isikult või on need Europoli enda analüüsi tulemused.

4. Europoli või siseriikliku üksuse valduses olevat lisateavet lõikes 1 nimetatud isikute kohta võib taotluse korral edastada teisele siseriiklikule üksusele või Europolile. Siseriiklikud üksused järgivad seejuures oma siseriiklikku õigust.

Kui lisateave käsitleb üht või enamat artikli 2 lõikes 3 määratletud omavahel seotud kuritegu, märgistatakse infosüsteemis säilitatavad andmed asjakohaselt, et võimaldada siseriiklikel üksustel ja Europolil vahetada teavet omavahel seotud kuritegude kohta.

5. Kui lõpetatakse kriminaalasi asjaomase isiku vastu või kõnealune isik mõistetakse õigeks, kustutatakse vastava otsusega seotud andmed.

Artikkel 9

Õigus juurdepääsuks infosüsteemile

1. Ainult siseriiklikel üksustel, kontaktametnikel, Europoli direktoril, asedirektoritel või vastavalt volitatud ametnikel on õigus andmeid vahetult infosüsteemi sisestada ja nende kohta sealt väljavõtteid teha. Andmetest võib väljavõtteid teha siis, kui see on Europoli ülesannete täitmiseks konkreetsel juhul vajalik; väljavõtteid tehakse õigus- ja haldusnormide ning väljavõtet tegeva üksuse korra kohaselt, kui käesoleva konventsiooni lisasätetest ei tulene teisiti.

2. Andmeid võib muuta, parandada või kustutada ainult kõnealused andmed sisestanud üksus. Kui üksusel on põhjust arvata, et artikli 8 lõikes 2 osutatud andmed on valed, või kui ta soovib neid täiendada, teatab ta sellest viivitamata andmed sisestanud üksusele; viimasena nimetatu vaatab sellise teate viivitama läbi ja vajaduse korral muudab, täiendab, parandab või kustutab andmed viivitamata. Kui infosüsteem sisaldab artikli 8 lõikes 3 nimetatud andmeid isiku kohta, võib iga üksus sisestada artikli 8 lõikes 3 nimetatud lisaandmeid. Kui sisestatud andmed on ilmselt vasturääkivad, peavad asjaomased üksused üksteisega nõu ning lepivad kokku. Kui üksus kavatseb kustutada kõik artikli 8 lõikes 2 nimetatud andmed, mis on isiku kohta sisestatud, kuid teised üksused on sama isiku kohta sisestanud artikli 8 lõikes 3 nimetatud andmeid, läheb andmekaitsealane vastutus vastavalt artikli 15 lõikele 1 ning õigus muuta, täiendada, parandada ja kustutada selliseid artikli 8 lõikes 2 nimetatud andmeid üle järgmisele üksusele, kes sisestas artikli 8 lõikes 3 nimetatud andmeid kõnealuse isiku kohta. Andmeid kustutada kavatsev üksus teatab oma kavatsusest sellele üksusele, kellele läheb üle andmekaitsealane vastutus.

3. Infosüsteemist andmete kohta väljavõtete tegemise, nende sisestamise ja muutmise seaduslikkuse eest vastutab väljavõtet tegev, andmeid sisestav või neid muutev üksus; seda üksust peab olema võimalik kindlaks teha. Teabe edastamist siseriiklike üksuste ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel reguleerib siseriiklik õigus.

III JAOTIS

ANALÜÜSIMISEKS KOOSTATUD TÖÖFAILID

Artikkel 10

Isikuandmete kogumine, töötlemine ja kasutamine

1. Kui see on artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalik, võib Europol peale mitteisiklikku laadi andmete säilitada, muuta ja kasutada teistes failides andmeid artikli 2 lõike 2 kohaselt Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude kohta, kaasa arvatud artikli 2 lõike 3 teises lõigus sätestatud omavahel seotud kuritegusid käsitlevad andmed, mis on mõeldud konkreetseks analüüsiks ning mis on seotud:

1) artikli 8 lõikes 1 nimetatud isikutega;

2) isikutega, keda võidakse kutsuda tunnistusi andma uurimise käigus seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

3) isikutega, kes on olnud kannatanud uuritavas kuriteos või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

4) kontaktisikute ja kuriteost osavõtjatega;

5) isikutega, kes võivad anda teavet uuritavate kuritegude kohta.

Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlust käsitleva konventsiooni artikli 6 esimeses lauses loetletud andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on asjakohase faili eesmärgi puhul hädavajalik ja kui sellised andmed täiendavad kõnealusesse faili juba sisestatud muid isikuandmeid. On keelatud valida teatavat isikute rühma ainuüksi Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni artikli 6 esimeses lauses loetletud andmete põhjal, rikkudes seoses eesmärgiga eespool nimetatud reegleid.

Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ettenähtud korra kohaselt võtab nõukogu ühehäälselt vastu haldusnõukogu koostatud andmefailide kasutamist käsitlevad rakenduseeskirjad, mis sisaldavad täpsemaid üksikasju, eelkõige käesolevas artiklis nimetatud isikuandmete liigi, kõnealuste andmete turvet käsitlevate sätete ja nende andmete kasutamise sisekontrolli kohta.

2. Sellised failid avatakse andmete kogumise, töötlemise või kasutamisena määratletud analüüsimiseks, selleks et kaasa aidata eeluurimisele. Iga analüüsiprojekti jaoks luuakse analüüsirühm, kes artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 5 lõikes 3 määratletud ülesannete kohaselt teeb tihedat koostööd järgmiste asjaosalistega:

1) analüütikud ja teised Europoli direktoraadi määratud Europoli ametnikud: ainult analüütikutel on lubatud asjakohasesse faili andmeid sisestada ja nendest väljavõtteid teha;

2) liikmesriikide kontaktametnikud ja/või eksperdid, kes annavad teavet või kes on lõike 6 tähenduses analüüsiga seotud.

3. Siseriiklikud üksused edastavad Europoli taotluse korral või omaalgatuslikult Europolile kogu teabe, mida tal võib artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaste ülesannete täitmiseks vaja minna, kui artikli 4 lõikes 5 ei sätestata teisiti. Liikmesriigid edastavad sellist teavet ainult juhul, kui selle töötlemine kuritegude ärahoidmiseks, analüüsimiseks või nende vastu võitlemiseks on nende siseriikliku õigusega lubatud.

Olenevalt andmete tundlikkusest võib neid siseriiklikest üksustest analüüsirühmadele suunata otse või asjakohaste vahendite abil kas asjaomaste kontaktametnike kaudu või muul viisil.

4. Kui tundub, et peale lõikes 3 nimetatud andmete on põhjendatud ka muu teabe andmine Europolile artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaste ülesannete täitmiseks, võib Europol taotleda, et:

1) Euroopa ühendused ja avalik-õiguslikud organid, mis on loodud vastavalt nende ühenduste asutamislepingutele;

2) muud avalik-õiguslikud organid, mis on loodud Euroopa Liidu raames;

3) organid, mis on loodud Euroopa Liidu kahe või enama liikmesriigi vahelise kokkuleppe alusel;

4) kolmandad riigid;

5) rahvusvahelised organisatsioonid ja nende avalik-õiguslikud allorganid;

6) muud avalik-õiguslikud organid, mis on loodud kahe või enama riigi kokkuleppe alusel;

7) kriminaalpolitsei rahvusvaheline organisatsioon,

edastaksid talle asjakohast teavet sobivate vahendite abil. Samuti võib ta samadel tingimustel ja samade vahendite abil vastu võtta mitmesuguste kõnealuste organisatsioonide omaalgatuslikult edastatud teavet. Pärast konsulteerimist haldusnõukoguga koostab nõukogu Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ettenähtud korras ühehäälselt eeskirjad, mida Europol peab järgima.

5. Niivõrd kui Europolil on teiste konventsioonide kohaselt õigus teha automatiseeritult päringuid teistest infosüsteemidest, võib Europol sel viisil teha väljavõtteid isikuandmetest juhul, kui see on talle artikli 3 lõike 1 punkti 2 kohaste ülesannete täitmiseks vajalik.

6. Kui analüüs on üldist ja strateegilist laadi, saavad kõik liikmesriigid kontaktametnike ja/või ekspertide kaudu täielikult teada analüüsi tulemustest; eelkõige edastatakse neile Europoli koostatud aruanded.

Kui analüüsitakse konkreetseid juhtumeid, mis ei ole kõigi liikmesriikidega seotud ja millel on otsene kasutuseesmärk, osalevad analüüsis järgmiste liikmesriikide esindajad:

1) liikmesriigid, kellelt analüüsifaili avamise otsuse põhjustanud teave pärines või kellega kõnealune teave on otse seotud, ja liikmesriigid, keda analüüsirühm on järgnevalt kutsunud analüüsis osalema, sest see on ka nendega seotud;

2) liikmesriigid, kes indekssüsteemis päringute tegemisel jõuavad arvamusele, et neid tuleb teavitada, ja nõuavad seda lõikes 7 sätestatud tingimustel.

7. Volitatud kontaktametnikud võivad kinnitada teabe saamise vajadust. Iga liikmesriik nimetab ja volitab selleks piiratud hulga kontaktametnikke. Ta edastab kontaktametnike nimekirja haldusnõukogule.

Kontaktametnik kinnitab lõikes 6 määratletud teabevajadust kirjaliku põhjendatud avaldusega, mille on heaks kiitnud tema liikmesriigi ametiasutus, kellele ta allub, ja mis edastatakse kõikidele analüüsis osalejatele. Seejärel kaasatakse ta täievoliliselt käimasolevasse analüüsi.

Kui analüüsirühm esitab vastuväite, lükatakse täievoliline kaasamine edasi kuni lepitusmenetluse lõppemiseni, mis võib hõlmata kolme järgmist etappi:

1) analüüsis osalejad püüavad teabevajadust kinnitanud kontaktametnikuga kokkuleppele jõuda; selleks on neil kõige rohkem kaheksa päeva aega;

2) kui kokkuleppele ei jõuta, kohtuvad asjaomaste siseriiklike üksuste juhid ja Europoli direktoraat kolme päeva jooksul;

3) kui lahkarvamus püsib, kohtuvad haldusnõukogu asjaomaste poolte esindajad kaheksa päeva jooksul. Kui asjaomane liikmesriik ei loobu teabe saamise nõudest, otsustatakse selle liikmesriigi täievoliline kaasamine konsensuse alusel.

8. Ainult liikmesriik, kes edastab Europolile andmeid, hindab andmete tundlikkust ja muudatusi nendes. Analüüsiandmete levitamise või tööks kasutamise üle otsustatakse analüüsis osalejatega konsulteerides. Käimasoleva analüüsiga liituv liikmesriik ei või andmeid levitada või kasutada ilma esialgselt analüüsiga seotud liikmesriikide eelneva nõusolekuta.

Artikkel 11

Indekssüsteem

1. Europol loob artikli 10 lõikes 1 nimetatud failides säilitatavate andmete jaoks indekssüsteemi.

2. Indekssüsteemi on õigus kasutada Europoli direktoril, asedirektoritel ja selleks volitatud ametnikel. Indekssüsteem peab võimaldama päringuid tegevatel kontaktametnikel päritavate andmete põhjal aru saada, et artikli 6 lõike 1 punktis 2 ja artikli 10 lõikes 1 nimetatud failid sisaldavad neid lähetanud liikmesriiki käsitlevaid andmeid.

Kontaktametnike juurdepääsu võimalus indekssüsteemile määratletakse nii, et on võimalik kindlaks määrata, kas teave on salvestatud, kuid ei ole võimalik võrrelda failide sisuga või teha selle põhjal järeldusi.

3. Haldusnõukogu määratleb ühehäälselt indekssüsteemi loomise üksikasjaliku korra.

Artikkel 12

Andmefaili avamise korraldus

1. Iga automatiseeritud andmefaili puhul, mis sisaldab isikuandmeid, mida Europol kasutab artiklis 10 nimetatud ülesannete täitmiseks, nimetab Europol haldusnõukogu heakskiitu vajavas andmefaili avamise korralduses:

1) faili nime;

2) faili otstarbe;

3) isikute rühmad, kelle kohta andmeid säilitatakse;

4) säilitatavate andmete laadi ja Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni artikli 6 esimeses lauses loetletud andmetest need, mis on hädavajalikud;

5) faili avamiseks kasutatavate isikuandmete liigi;

6) säilitatavate andmete allika või sisestaja;

7) tingimused, mille alusel võib failis säilitatavaid isikuandmeid edastada, nende vastuvõtjad ja vastuvõtmiskord;

8) andmete läbivaatamise tähtaeg ja säilitamisaeg;

9) auditiaruande koostamisviis.

Europoli direktor teatab viivitamata artiklis 24 sätestatud ühisele järelevalveasutusele kavatsusest avada selline andmefail ning annab talle kõik dokumendid, et ta saaks haldusnõukogule edastada vajalikke kommentaare.

2. Kui küsimuse kiireloomulisuse tõttu on lõikes 1 nõutud haldusnõukogu heakskiidu saamine välistatud, võib direktor kas omaalgatuslikult või asjaomase liikmesriigi taotlusel põhjendatud otsusega anda korralduse andmefail avada. Samal ajal teatab ta oma otsusest haldusnõukogu liikmetele. Seejärel algatatakse viivitamata lõike 1 kohane menetlus, mis viiakse lõpule niipea kui võimalik.

IV JAOTIS

ÜLDSÄTTED INFOTÖÖTLUSE KOHTA

Artikkel 13

Teatamiskohustus

Europol teavitab viivitamata siseriiklikke üksusi ja siseriiklike üksuste taotluse korral ka nende kontaktametnikke kogu nende liikmesriigiga seotud teabest ning seostest, mis on kindlaks tehtud artikli 2 kohaselt Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude vahel. Europolile tema kohustuste täitmisel teatavaks saanud teavet, mis on seotud teiste raskete kuritegudega, võib samuti edastada.

Artikkel 14

Andmekaitsestandard

1. Hiljemalt käesoleva konventsiooni jõustumise ajaks võtab iga liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele vajalikud meetmed käesoleva konventsiooni raames isikuandmete töötlemiseks andmefailides, et tagada andmekaitsestandard, mis vastab vähemalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni põhimõtete rakendamisest tulenevale standardile, ning võtab samas arvesse ka Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R (87) 15, mis käsitleb isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.

2. Käesolevas konventsioonis ettenähtud isikuandmete edastamist ei või alustada enne, kui iga sellise edastamisega seotud liikmesriigi territooriumil on jõustunud lõikes 1 ettenähtud andmekaitse eeskirjad.

3. Isikuandmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel võtab Europol arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovituse R (87) 15 põhimõtteid.

Europol järgib neid põhimõtteid ka andmefailide kujul hoitavate automatiseerimata andmete puhul, st iga struktureeritud isikuandmete kogumi puhul, millele kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt võib juurde pääseda.

Artikkel 15

Andmekaitsega seotud vastutus

1. Kui käesoleva konventsiooni muud sätted teisiti ette ei näe, vastutab Europolis säilitatavate andmete eest, eelkõige seoses nii andmete kogumise, Europolile edastamise ja sisestamise seaduslikkuse kui ka nende õigsuse, ajakohasuse ja säilitamistähtaja kontrollimise eest:

1) andmed sisestanud või edastanud liikmesriik;

2) kolmandate isikute poolt Europolile edastatud või Europoli teostatud analüüsi tulemusena saadud andmete puhul Europol.

2. Lisaks vastutab Europol kõikide Europoli saadud ja tema töödeldud andmete eest, olenemata sellest, kas kõnealused andmed on artiklis 8 nimetatud infosüsteemis, artiklis 10 nimetatud analüüsimiseks avatud andmefailides, artiklis 11 nimetatud indekssüsteemis või artikli 14 lõikes 3 nimetatud andmefailides, kui käesoleva konventsiooni muud sätted ei näe ette teisiti.

3. Europol säilitab andmeid nii, et on võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik või kolmas isik on andmed edastanud või on need saadud Europoli analüüsi tulemusel.

Artikkel 16

Sätted aruannete koostamise kohta

Väljavõtete seaduslikkuse kontrollimiseks koostab Europol keskmiselt vähemalt ühe aruande iga kümne isikuandmetest tehtud väljavõtte kohta ja iga väljavõtte kohta artiklis 7 nimetatud infosüsteemist. Aruannetes sisalduvaid andmeid kasutavad Europol ning artiklites 23 ja 24 nimetatud järelevalveasutused ainult kõnealusel eesmärgil ning need kustutatakse kuue kuu pärast, välja arvatud juhul, kui andmeid vajatakse jätkuvaks kontrollimiseks. Pärast ühise järelevalveasutusega konsulteerimist otsustab haldusnõukogu üksikasjade üle.

Artikkel 17

Andmete kasutamise eeskirjad

1. Infosüsteemist, indekssüsteemist või analüüsimiseks avatud andmefailidest väljavõetud isikuandmeid ning muude nõuetekohaste vahendite abil edastatud andmeid võivad edastada ja kasutada ainult liikmesriikide pädevad ametiasutused, et ära hoida Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid ning võidelda nii nende kui ka muude raskete kuritegude vastu.

Esimeses lõikes nimetatud andmeid kasutatakse kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kes vastutab andmeid kasutanud ametiasutuse eest.

Europol võib lõikes 1 nimetatud andmeid kasutada ainult artiklis 3 nimetatud ülesannete täitmiseks.

2. Kui andmeid edastav liikmesriik või neid edastav kolmas riik või artikli 10 lõikes 4 nimetatud organ seab teatavate andmete puhul teatavad piirangud selliste andmete kasutamisele kõnealuses liikmesriigis või kolmandate isikute poolt, siis peab kõnealuseid piiranguid järgima ka andmete kasutaja, välja arvatud erijuhud, kui siseriiklik õigus sätestab, et kasutamispiirangutest tuleb loobuda kohtuorganite, seadusandlike organite või teiste seaduse alusel loodud iseseisvate organite puhul, kes vastutavad järelevalve eest artikli 2 lõikes 4 nimetatud siseriiklike pädevate ametiasutuste üle. Sellisel juhul võib andmeid kasutada ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmeid edastanud liikmesriigiga, kelle huve ja arvamusi tuleb võimalikult palju arvesse võtta.

3. Andmeid võib kasutada muul kui käesoleva konventsiooni artiklis 2 sätestatud eesmärgil ja samas artiklis nimetamata ametiasutused võivad neid kasutada ainult pärast eelnevat konsulteerimist andmed edastanud liikmesriigiga, kuivõrd kõnealuse liikmesriigi siseriiklik õigus seda lubab.

Artikkel 18

Andmete edastamine kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele

1. Lõikes 4 sätestatud tingimustel võib Europol tema valduses olevaid isikuandmeid edastada artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele, kui:

1) see on üksikjuhtudel vajalik artikli 2 kohaselt Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude ärahoidmiseks või nende vastu võitlemiseks;

2) selles riigis või organis on tagatud piisav andmekaitse tase;

3) see on lõikes 2 nimetatud üldeeskirjade alusel lubatav.

2. Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ettenähtud korras ja lõikes 3 nimetatud asjaolusid arvesse võttes määrab nõukogu ühehäälselt kindlaks üldeeskirjad Europoli poolt isikuandmete edastamiseks artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele. Haldusnõukogu valmistab ette nõukogu otsuse, konsulteerides artiklis 24 nimetatud ühise järelevalveasutusega.

3. Artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmandate riikide ja kolmandate isikute pakutava andmekaitse taseme nõuetekohasuse hindamisel võetakse arvesse kõik isikuandmete edastamisega seotud asjaolud, eelkõige järgmised:

1) andmete laad;

2) andmete kasutamise otstarve;

3) kavandatud töötlemise kestus;

4) artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmandate riikide ja kolmandate isikute suhtes kohaldatavad üld- või erisätted.

4. Kui nimetatud andmed on Europolile edastanud liikmesriik, võib Europol edastada neid kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult liikmesriigi nõusolekul. Liikmesriik võib sellisele edastamisele anda oma eelneva nõusoleku üld- või muudel tingimustel; selle nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

Kui andmeid ei ole edastanud liikmesriik, teeb Europol kindlaks, et nende edastamine:

1) ei takista liikmesriigi pädevusalasse kuuluvate ülesannete nõuetekohast täitmist;

2) ei ohusta liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda ega kahjusta muul viisil tema üldist heaolu.

5. Europol vastutab edastamise seaduslikkuse eest. Europol peab andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmete edastamine on lubatud ainult juhul, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati. See ei kehti selliste isikuandmete puhul, mida edastatakse Europoli taotluse korral.

6. Kui lõikes 1 sätestatud edastamine on seotud konfidentsiaalse teabega, on seda lubatud edastada ainult juhul, kui Europoli ja saaja vahel on konfidentsiaalsuskokkulepe.

Artikkel 19

Õigus tutvuda andmetega

1. Iga üksikisik, kes soovib kasutada oma õigust tutvuda tema kohta Europolis säilitatavate andmetega või kes soovib selliseid andmeid kontrollida, võib esitada tasuta sellekohase taotluse siseriiklikule pädevale ametiasutusele ükskõik millises liikmesriigis ning see ametiasutus saadab taotluse Europolile ja teatab taotluse esitajale, et Europol vastab otse temale.

2. Europol peab taotluse täielikult menetlema kolme kuu jooksul alates selle laekumisest asjaomase liikmesriigi siseriiklikule pädevale ametiasutusele.

3. Iga üksikisiku õigust tutvuda temaga seotud andmetega või kontrollida neid teostatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus isik on taotluse esitanud, võttes arvesse järgmisi sätteid:

Kui liikmesriigi kohaldatav õigus näeb ette andmete edastamise, keeldutakse sellest, kui selline keeldumine on vajalik, et:

1) võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

2) kaitsta liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda või võidelda kuritegevuse vastu;

3) kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi,

seetõttu ei saa andmete edastamisega seotud isiku huvid järgitavaid kaalutlusi üles kaaluda.

4. Õigust edastada teavet kooskõlas lõikega 3 kasutatakse järgmise korra kohaselt:

1) artiklis 8 määratletud infosüsteemi sisestatud andmete suhtes ei saa langetada otsust edastada sellist teavet, kui andmed sisestanud liikmesriigil ja edastamisega vahetult seotud liikmesriigil ei ole eelnevalt olnud võimalust avaldada oma seisukohta, milleks võib olla isegi andmete edastamisest keeldumine. Andmed sisestanud liikmesriik teatab andmed, mida võib edastada, ja selliste andmete edastamise korra;

2) Europoli poolt infosüsteemi sisestatud andmete kohta peab selliste andmetega vahetult seotud liikmesriikidel eelnevalt olema võimalus avaldada oma seisukohta, milleks võib olla isegi andmete edastamisest keeldumine;

3) artiklis 10 määratletud tööfailidesse analüüsimiseks sisestatud andmete edastamine sõltub Europoli ja artikli 10 lõikes 2 nimetatud analüüsis osalevate liikmesriikide üksmeelsest nõusolekust ning sellise teabe edastamisega vahetult seotud liikmesriikide üksmeelsest nõusolekust.

Kui üks või mitu liikmesriiki või Europol on andmete edastamise kohta vastuväite esitanud, teatab Europol taotluse esitajale, et ta on teostanud kontrolli, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada, kas asjaomase isiku kohta on infosüsteemis andmeid või mitte.

5. Õigust teavet kontrollida kasutatakse järgmises korras:

kui kohaldatav siseriiklik õigus ei sätesta andmete edastamist või kui esitatakse tavaline kontrollimistaotlus, teostab Europol tihedas koostöös asjaomaste siseriiklike ametiasutustega vajaliku kontrolli ja teatab sellest taotluse esitajale, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada, kas asjaomase isiku kohta on infosüsteemis andmeid või mitte.

6. Oma vastuses kontrollimistaotlusele või taotlusele saada andmeid teatab Europol taotluse esitajale, et kui ta ei ole otsusega rahul, võib ta otsuse edasi kaevata ühisele järelevalveasutusele. Taotluse esitaja võib küsimuse ühisele järelevalveasutusele suunata ka siis, kui tema taotlusele ei ole käesolevas artiklis sätestatud tähtaja jooksul vastatud.

7. Kui taotluse esitaja kaebab edasi artiklis 24 ettenähtud ühisele järelevalveasutusele, vaatab kõnealune organ edasikaebuse läbi.

Kui edasikaebus on seotud liikmesriigi poolt infosüsteemi sisestatud andmete edastamisega, langetab ühine järelevalveasutus oma otsuse kooskõlas selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kellele taotlus esitati. Kõigepealt konsulteerib ühine järelevalveasutus selle liikmesriigi siseriikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuorganiga, kust andmed pärinevad. Üks kahest siseriiklikust organist teostab vajaliku kontrolli, et teha kindlaks, kas otsus keelduda andmete edastamisest langetati käesoleva artikli lõike 3 ja lõike 4 punkti 1 kohaselt. Pärast selle kindlakstegemist langetab ühine järelevalveasutus tihedas koostöös siseriikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuorganiga otsuse, milleks võib olla isegi igasuguse teabe edastamisest keeldumine.

Kui edasikaebus on seotud Europoli poolt infosüsteemi sisestatud andmete või tööfailides analüüsimiseks säilitatavate andmete edastamisega, võib ühine järelevalveasutus Europoli või liikmesriigi pidevate vastuväidete korral selliseid vastuväiteid taandada ainult liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, olles eelnevalt ära kuulanud Europoli või asjaomase liikmesriigi. Kui sellist häälteenamust ei saavutata, teatab ühine järelevalveasutus taotluse esitajale, et ta on kontrolli teostanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada, kas asjaomase isiku kohta on infosüsteemis andmeid või mitte.

Kui edasikaebus on seotud liikmesriigi poolt infosüsteemi sisestatud andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus tihedas koostöös andmed sisestanud liikmesriigi siseriikliku järelevalveasutusega, et vajalik kontroll nõuetekohaselt tehakse. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitajale, et ta on kontrolli teostanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada, kas asjaomase isiku kohta on infosüsteemis andmeid või mitte.

Kui edasikaebus on seotud Europoli poolt infosüsteemi sisestatud andmete või tööfailides analüüsimiseks säilitatavate andmete kontrollimisega, tagab ühine järelevalveasutus, et Europol teeb vajaliku kontrolli. Ühine järelevalveasutus teatab taotluse esitajale, et ta on kontrolli teostanud, andmata seejuures mingit teavet, mis võiks osutada, kas asjaomase isiku kohta on infosüsteemis andmeid või mitte.

8. Eespool olevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Europolis hoitavate andmefailide kujul olevate automatiseerimata andmete suhtes, st iga struktureeritud isikuandmete kogumi suhtes, millele kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt võib juurde pääseda.

Artikkel 20

Andmete parandamine ja kustutamine

1. Kui ilmneb, et Europoli hoitavad andmed, mille on edastanud kolmandad riigid või kolmandad isikud või mis on saadud tema enda analüüsi tulemusena, on valed või on nende sisestamine või säilitamine vastuolus käesoleva konventsiooniga, parandab või kustutab Europol sellised andmed.

2. Kui ebaõiged või käesoleva konventsiooniga vastuolus olevad andmed on Europolile otse edastanud liikmesriigid, on nad kohustatud need andmed koostöös Europoliga parandama või kustutama. Kui valed andmed on edastatud teiste nõuetekohaste vahendite abil või vead liikmesriikide antud andmetes on põhjustanud vigane edastamine või edastamine käesoleva konventsiooni sätteid eirates või kui andmed on valed seetõttu, et Europol on need ebaõigesti või käesoleva konventsiooni sätteid eirates sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud, on Europol kohustatud andmed koostöös asjaomaste liikmesriikidega parandama või kustutama.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teatakse sellest viivitamata andmeid saanud liikmesriikidele. Andmeid saanud liikmesriigid parandavad või kustutavad samuti need andmed.

4. Igal isikul on õigus paluda Europoli parandada või kustutada tema kohta käivad ebaõiged andmed.

Europol teatab taotluse esitajale, et andmed tema kohta on parandatud või kustutatud. Kui taotluse esitaja ei ole Europoli vastusega rahul või kui ta ei ole kolme kuu jooksul vastust saanud, võib ta küsimuse suunata ühisele järelevalveasutusele.

Artikkel 21

Andmefailide säilitamise ja kustutamise tähtajad

1. Europol säilitab andmeid andmefailides ainult nii kaua, kui on vaja tema ülesannete täitmiseks. Vajadus andmete jätkuvaks säilitamiseks vaadatakse läbi hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist. Infosüsteemis säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab andmed sisestanud üksus. Teistes Europoli andmefailides säilitatavad andmed vaatab läbi ja kustutab Europol. Europol teatab liikmesriikidele andmete säilitamise läbivaatamise tähtaegade kättejõudmisest automaatselt kolm kuud ette.

2. Kui see on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, võivad lõike 1 kolmandas ja neljandas lauses nimetatud üksused läbivaatuse ajal otsustada säilitada andmeid järgmise läbivaatuseni. Kui otsust andmete jätkuvaks säilitamiseks ei tehta, kustutatakse need automaatselt.

3. Artikli 10 lõike 1 esimese lõigu punktis 1 nimetatud üksikisikutega seotud isikuandmeid võib kokku säilitada kuni kolm aastat. Iga ajavahemik hakkab uuesti kulgema kuupäevast, mil leidis aset kõnealuse üksikisiku kohta andmete säilitamise põhjustanud juhtum. Vajadus jätkuvaks säilitamiseks vaadatakse läbi igal aastal ning läbivaatus dokumenteeritakse.

4. Kui liikmesriik kustutab oma siseriiklikest andmefailidest Europolile edastatud andmed, mida säilitatakse teistes Europoli andmefailides, teatab ta sellest Europolile. Sellisel juhul kustutab Europol andmed, välja arvatud juhul, kui need pakuvad talle edasist huvi seetõttu, et tema valduses olev teave on ulatuslikum kui andmed edastanud liikmesriigil. Europol teatab asjaomasele liikmesriigile selliste andmete säilitamisest.

5. Andmeid ei kustutata, kui see kahjustaks kaitset vajava asjaomase isiku huve. Sellisel juhul võib andmeid kasutada vaid asjaomase isiku nõusolekul.

Artikkel 22

Paberkandjal olevate andmete parandamine ja säilitamine

1. Kui ilmneb, et Europoli valduses olev kogu paberkandja või selles sisalduvad andmed ei ole Europoli ülesannete täitmiseks enam vajalikud või kõnealune teave on üldiselt vastuolus käesoleva konventsiooniga, hävitatakse see paberkandja või kõnealused andmed. Paberkandjale või kõnealustele andmetele tuleb märkida, et neid on keelatud kasutada, kuni need on tegelikult hävitatud.

Paberkandjat või andmeid ei või hävitada, kui on põhjust arvata, et see võiks kahjustada asjaomase isiku õigustatud huve. Sellisel juhul tuleb paberkandjale samamoodi märkida, et neid on keelatud kasutada.

2. Kui ilmneb, et Europoli paberkandjal sisalduvad andmed on valed, on Europol kohustatud need parandama.

3. Igal isikul, kelle kohta on teavet Europoli paberkandjal, on õigus nõuda Europolilt paberkandja parandamist, hävitamist või märkuse lisamist. Kohaldatakse artikli 20 lõiget 4 ning artikli 24 lõikeid 2 ja 7.

Artikkel 23

Siseriiklik järelevalveasutus

1. Iga liikmesriik määrab siseriikliku järelevalveasutuse, kelle ülesandeks on kooskõlas vastava siseriikliku õigusega sõltumatult jälgida, et isikuandmete sisestamine, nendest väljavõtete tegemine ja asjaomase liikmesriigi kaudu Europolile edastamine toimub seaduslikult, ning kontrollida, et ei kahjustata asjaomaste isikute õigusi. Selleks võib järelevalveasutus asjakohase siseriikliku korra kohaselt juurde pääseda siseriikliku üksuse või kontaktametnike ruumides liikmesriigi poolt infosüsteemi ja indekssüsteemi sisestatud andmetele.

Järelevalve eesmärgil on siseriiklikel järelevalveasutustel juurdepääs oma vastavate kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele Europolis.

Lisaks teostavad siseriiklikud järelevalveasutused siseriikliku korra kohaselt järelevalvet siseriiklike üksuste artikli 4 lõikes 4 nimetatud toimingute ja kontaktametnike artikli 5 lõike 3 punktides 1 ja 3 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud toimingute üle, kui sellised toimingud on seotud isikuandmete kaitsmisega.

2. Igal üksikisikul on õigus nõuda siseriiklikult üksuselt, et see tagaks tema kohta andmete sisestamise või ükskõik millisel kujul Europolile edastamise ja asjaomaste liikmesriikide poolt andmete kasutamise seaduslikkuse.

Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi siseriikliku järelevalveasutuse suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt, kellele taotlus esitati.

Artikkel 24

Ühine järelevalveasutus

1. Luuakse sõltumatu ühine järelevalveasutus, kelle ülesandeks on kooskõlas käesoleva konventsiooniga jälgida Europoli tegevust tagamaks, et Europoli valduses olevate andmete säilitamine, töötlemine ja kasutamine ei kahjustataks üksikisikute õigusi. Lisaks jälgib ühine järelevalveasutus Europolist pärinevate andmete edastamise seaduslikkust. Ühine järelevalveasutus koosneb kõige rohkem kahest iga siseriikliku järelevalveasutuse liikmest või esindajast (vajaduse korral abistavad neid asendajad), kelle sõltumatus on tagatud ja kellel on vajalikud oskused ning kelle iga liikmesriik määrab viieks aastaks. Igal delegatsioonil on üks hääl.

Ühine järelevalveasutus valib oma liikmete hulgast esimehe.

Oma ülesandeid täites ei võta ühise järelevalveasutuse liikmed vastu ühegi teise organi juhtnööre.

2. Europol peab abistama ühist järelevalveasutust tema ülesannete täitmisel. Eelkõige Europol:

1) annab ühisele järelevalveasutusele nõutud teavet, võimaldab talle juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja paberkandjatele ning säilitatavatele andmetele;

2) võimaldab talle igal ajal vaba juurdepääsu oma ametiruumidesse;

3) viib täide ühise järelevalveasutuse otsused edasikaebuste kohta vastavalt artikli 19 lõikele 7 ja artikli 20 lõikele 4.

3. Ühine järelevalveasutus on pädev uurima ka Europoli tegevusse kuuluvate isikuandmete töötlemise ja kasutamisega seotud rakendamis- ja tõlgendamisküsimusi, uurima liikmesriikide siseriiklike järelevalveasutuste iseseisva kontrolli või teabe saamise õiguse kasutamisega seotud küsimusi ning koostama kooskõlastatud ettepanekuid ühiste lahenduste leidmiseks olemasolevatele probleemidele.

4. Igaühel on õigus nõuda ühiselt järelevalveasutuselt, et see tagaks, et tema isikuandmete kogumine, säilitamine, töötlemine ja kasutamine Europolis toimub seaduslikult ja täpselt.

5. Kui ühine järelevalveasutus teeb kindlaks, et isikuandmete säilitamisel, töötlemisel või kasutamisel rikutakse käesoleva konventsiooni sätteid, esitab ta Europoli direktorile vajalikuks peetavad märkused ja palub tal vastata ühise järelevalveasutuse kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Direktor teatab haldusnõukogule menetluse käigust. Raskuste korral suunab järelevalveasutus küsimuse lahendamiseks haldusnõukogule.

6. Ühine järelevalveasutus koostab korrapäraselt tegevusaruandeid. Euroopa Liidu lepingu VI jaos sätestatud korras edastatakse need nõukogule; eelnevalt antakse haldusnõukogule võimalus esitada oma arvamus, mis lisatakse aruandele.

Ühine järelevalveasutus otsustab, kas avalikustada oma tegevusaruanne või mitte, ja vajaduse korral määrab kindlaks selle avalikustamise viisi.

7. Ühine järelevalveasutus võtab ühehäälselt vastu oma töökorra, mis esitatakse nõukogule ühehäälseks kinnitamiseks. Ühine järelevalveasutus moodustab komitee, kus iga liikmesriiki esindab üks liige, kellel on hääleõigus. Komitee ülesandeks on uurida kõikide nõuetekohaste vahendite abil artikli 19 lõikes 7 ja artikli 20 lõikes 4 sätestatud edasikaebusi. Kui pooled, keda nende soovi korral võivad abistada nõustajad, peaksid nõudma, kuulab komitee nad ära. Seoses sellega langetatud otsus on kõikide asjaosaliste suhtes lõplik.

8. Ühine järelevalveasutus võib moodustada ka ühe või mitu muud komiteed.

9. Ühise järelevalveasutusega konsulteeritakse temaga seotud eelarveosa suhtes. Tema arvamus lisatakse kõnealusele eelarveprojektile.

10. Ühist järelevalveasutust abistab sekretariaat, kelle ülesanded määratletakse töökorras.

Artikkel 25

Andmete turvalisus

1. Europol võtab vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada käesoleva konventsiooni rakendamine. Meetmed on vajalikud ainult siis, kui nendega kaasnevad kulutused on proportsionaalsed kavandatud andmekaitse saavutamisega.

2. Iga liikmesriik ja Europol rakendavad andmete automaattöötlust Europolis käsitlevaid meetmeid, mis on kavandatud selleks, et:

1) keelata kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavate andmetöötlusseadmete juurde (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

2) hoida ära, et andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või eemaldada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll);

3) hoida ära isikuandmete sisestamine ilma loata ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma loata (säilitamise kontroll);

4) hoida ära, et isikud, kellel puudub selleks luba, kasutaksid automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

5) tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavad isikud saaksid kätte ainult neid andmeid, mida võimaldab nende juurdepääsuluba (juurdepääsu kontroll);

6) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

7) tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud, millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

8) hoida ära, et isikuandmeid võidaks ilma loata lugeda, kopeerida, muuta või kustutada andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

9) tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral kohe taastada (taastamine);

10) tagada, et süsteem toimib veatult, et selle ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus), ja et säilitatavaid andmeid ei ole võimalik süsteemi rikete abil moonutada (ehtsus).

V JAOTIS

ÕIGUSLIK SEISUND, ORGANISATSIOON JA FINANTSSÄTTED

Artikkel 26

Õigus- ja teovõime

1. Europol on juriidiline isik.

2. Europolil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus-, teo- ja otsustusvõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib Europol omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

3. Europolil on õigus sõlmida peakorterit käsitlev kokkulepe Madalmaade Kuningriigiga ning õigus sõlmida artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmandate riikide ja kolmandate isikutega vajalikke konfidentsiaalsuskokkuleppeid vastavalt artikli 18 lõikele 6 ning muid kokkuleppeid nõukogu ühehäälselt sätestatud eeskirjade raames, mis põhinevad käesoleval konventsioonil ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotisel.

Artikkel 27

Europoli organid

Europoli organid on:

1) haldusnõukogu;

2) direktor;

3) sisekontrolör;

4) finantskomisjon.

Artikkel 28

Haldusnõukogu

1. Europolil on haldusnõukogu. Haldusnõukogu:

1) osaleb Europoli eesmärgi laiendamises (artikli 2 lõige 2);

2) määratleb ühehäälselt kontaktametnike õigused ja kohustused Europoli ees (artikkel 5);

3) otsustab ühehäälselt kontaktametnike hulga, keda liikmesriigid võivad Europoli saata (artikkel 5);

4) koostab andmefaile reguleerivad rakenduseeskirjad (artikkel 10);

5) osaleb Europoli suhteid artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmandate riikide ja kolmandate isikutega reguleerivate eeskirjade vastuvõtmisel (artiklid 10, 18 ja 42);

6) otsustab ühehäälselt indekssüsteemi kavandamist käsitlevate üksikasjade üle (artikkel 11);

7) kiidab kahekolmandikulise häälteenamusega heaks andmefailide avamise korraldused (artikkel 12);

8) võib esitada arvamusi ühise järelevalveasutuse märkuste ja aruannete kohta (artikkel 24);

9) vaatab läbi probleemid, millele ühine järelevalveasutus on tema tähelepanu juhtinud (artikli 24 lõige 5);

10) otsustab infosüsteemist väljavõtete tegemise seaduslikkuse kontrollimiskorra üksikasjade üle (artikkel 16);

11) osaleb direktori ja asedirektorite nimetamisel ja ametist vabastamisel (artikkel 29);

12) valvab direktori kohustuste nõuetekohase täitmise järele (artiklid 7 ja 29);

13) osaleb personalieeskirjade vastuvõtmisel (artikkel 30);

14) osaleb konfidensiaalsuskokkulepete koostamisel ja konfidentsiaalsuse kaitsmist käsitlevate sätete vastuvõtmisel (artiklid 18 ja 31);

15) osaleb eelarve koostamisel, kaasa arvatud ametikohtade loetelu koostamine, auditeerimine ja direktori tegevuse heakskiitmine eelarve täitmisel (artiklid 35 ja 36);

16) võtab ühehäälselt vastu viie aasta rahastamiskava (artikkel 35);

17) nimetab ühehäälselt sisekontrolöri ja valvab tema kohustuste täitmise järele (artikkel 35);

18) osaleb finantsmääruse vastuvõtmisel (artikkel 35);

19) kiidab ühehäälselt heaks peakorterit käsitleva kokkuleppe sõlmimise (artikkel 37);

20) võtab ühehäälselt vastu Europoli ametnike julgeolekukontrolli käsitlevad eeskirjad;

21) langetab kahekolmandikulise häälteenamusega otsuse liikmesriigi ja Europoli või liikmesriikide vahelises vaidluses, mis käsitleb hüvitiste maksmist andmete seadusvastase või ebaõige töötlemisega seotud vastutuse raames (artikkel 38);

22) osaleb kõikide käesoleva konventsiooni muudatuste tegemises (artikkel 43);

23) vastutab kõikide muude ülesannete eest, mis nõukogu on talle määranud, eelkõige käesoleva konventsiooni rakendussätete raames.

2. Haldusnõukogus on üks esindaja igast liikmesriigist. Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl.

3. Iga haldusnõukogu liiget võib esindada asendusliige; täisliikme äraolekul võib asendusliige kasutada tema hääleõigust.

4. Haldusnõukogu koosolekutest kutsutakse osa võtma Euroopa Ühenduste Komisjon, kellel ei ole hääleõigust. Haldusnõukogu võib siiski otsustada, et tullakse kokku ilma komisjoni esindajata.

5. Liikmetel või asendusliikmetel on õigus võtta haldusnõukogu koosolekutele kaasa liikmesriikide eksperte ja neilt nõu küsida.

6. Haldusnõukogu koosolekuid juhatab nõukogu eesistujaks oleva liikmesriigi esindaja.

7. Haldusnõukogu võtab ühehäälselt vastu oma töökorra.

8. Hääletamisest keeldumine ei takista haldusnõukogu vastu võtmast otsuseid, mis tuleb langetada ühehäälselt.

9. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

10. Haldusnõukogu võtab igal aastal ühehäälselt vastu:

1) üldaruande Europoli eelmise aasta tegevuse kohta;

2) aruande Europoli edasise tegevuse kohta, võttes arvesse liikmesriikide operatiivvajadusi ning nende mõju Europoli eelarvele ja töötajaskonnale.

Need aruanded esitatakse nõukogule Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras.

Artikkel 29

Direktor

1. Europoli juhib direktor, kelle nõukogu nimetab ühehäälselt pärast haldusnõukogu arvamuse saamist Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras neljaks aastaks; sama isiku võib veel üheks ametiajaks nimetada.

2. Direktorit abistavad asedirektorid, kelle arvu määrab lõikes 1 sätestatud korras kindlaks nõukogu ja kes määratakse ametisse neljaks aastaks; samad isikud võib veel üheks ametiajaks nimetada. Nende ülesanded määrab üksikasjalikumalt direktor.

3. Direktor vastutab:

1) Europolile määratud ülesannete täitmise;

2) igapäevase juhtimise;

3) personalijuhtimise;

4) haldusnõukogu otsuste nõuetekohase ettevalmistamise ja rakendamise;

5) eelarveprojekti, ametikohtade loetelu kava ja viie aasta rahastamiskava projekti koostamise ning Europoli eelarve täitmise;

6) kõikide muude talle käesolevas konventsioonis või haldusnõukogu määratud ülesannete täitmise eest.

4. Direktor annab oma kohustuste täitmisest aru haldusnõukogule. Direktor osaleb haldusnõukogu koosolekutel.

5. Direktor on Europoli seaduslik esindaja.

6. Direktori ja asedirektorid võib ametist vabastada liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras tehtud nõukogu otsuse alusel pärast haldusnõukogu arvamuse saamist.

7. Olenemata lõigetest 1 ja 2 on direktori esimene ametiaeg viis aastat, esimese asedirektori ametiaeg neli aastat ja teise asedirektori ametiaeg kolm aastat pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.

Artikkel 30

Töötajaskond

1. Europoli direktor, asedirektor ja töötajad juhinduvad oma tegevuses Europoli eesmärkidest ja ülesannetest ning ei võta vastu ega taotle ühegi Europoli-välise valitsuse, ametiasutuse, organisatsiooni või isiku korraldusi, kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti ning ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaldamist.

2. Direktorile alluvad Europoli asedirektorid ja töötajad. Direktor võtab töötajaid tööle ja vabastab nad töölt. Töötajate valikul võtab ta peale isiku sobivuse ja erialase kvalifikatsiooni arvesse ka vajadust tagada kõikide liikmesriikide kodanike ja Euroopa Liidu ametlike keelte piisav esindatus.

3. Üksikasjalik kord sätestatakse personalieeskirjades, mille nõukogu võtab pärast haldusnõukogu arvamuse saamist ühehäälselt vastu Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras.

Artikkel 31

Konfidentsiaalsus

1. Europol ja liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et kaitsta konfidentsiaalsusnõudele alluvat teavet, mida Europol käesoleva konventsiooni alusel kogub või mida Europoliga vahetatakse. Selleks võtab nõukogu ühehäälselt vastu haldusnõukogu koostatud konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad, mis esitatakse talle Euroopa Liidu VI jaotises sätestatud korras.

2. Kui Europol on isikutele usaldanud delikaatse ülesande, kohustuvad liikmesriigid Europoli direktori taotlusel korraldama oma kodanikele usaldatavuse uuringu oma siseriiklike õigusnormide kohaselt, ning üksteist sel eesmärgil vastastikku abistama. Vastavalt siseriiklikele õigusnormidele teatab asjaomane ametiasutus Europolile ainult need usaldatavuskontrolli tulemused, mis on Europolile siduvad.

3. Iga liikmesriik ja Europol võivad andmete töötlemise Europolis usaldada ainult nendele isikutele, kes on saanud eriväljaõppe ja läbinud usaldatavuskontrolli.

Artikkel 32

Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus

1. Europoli organid, nende liikmed, Europoli asedirektorid, töötajad ja kontaktametnikud hoiduvad igasugustest toimingutest ja arvamusavaldustest, mis võiksid kahjustada Europoli või tema tegevust.

2. Europoli organid, nende liikmed, Europoli asedirektorid, töötajad ja kontaktametnikud ning kõik teised isikud, kelle puhul kehtib teatav vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustus, ei või oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus saadud fakte ja teavet avaldada mitte ühelegi kõrvalisele isikule või avalikkusele. See ei kehti faktide ja teabe kohta, mis konfidentsiaalsuse seisukohast on täiesti ebaolulised. Vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustus kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast tegevuse lõpetamist. Europol teatab esimeses lauses ettenähtud kohustusest ja selle rikkumise korral tulenevatest õiguslikest tagajärgedest; selline teatis registreeritakse.

3. Europoli organid, nende liikmed, Europoli asedirektorid, töötajad ja kontaktametnikud ning kõik teised isikud, kelle kohta kehtib lõikes 2 ettenähtud kohustus, ei või anda ütlusi kohtus või kohtuväliselt ega avaldada mingeid asjaolusid või teavet, mis on saanud neile teatavaks oma kohustuste täitmisel või tegevuse käigus, ilma eelnevalt direktorile või direktori enda puhul haldusnõukogule teatamata.

Direktor või sõltuvalt olukorrast haldusnõukogu pöördub kohtuorgani või mõne muu pädeva organi poole, et võtta vajalikke meetmeid selle organi suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt; selliseid meetmeid võib võtta kas ütluste andmise korra kohandamiseks, et tagada teabe konfidentsiaalsus, või kui asjakohane siseriiklik õigus seda lubab, igasugusest andmeedastusest keeldumiseks, kui see on Europoli või liikmesriigi huvide kaitsmiseks möödapääsmatu.

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt on õigus keelduda ütluste andmisest, peavad isikud, kellel palutakse ütlusi anda, saama loa ütluste andmiseks. Loa annab direktor ja direktori antavate tunnistuste puhul haldusnõukogu. Kui kontaktametnikul palutakse anda tunnistusi teabe kohta, mida ta saab Europolist, antakse kõnealune luba pärast asjaomase kontaktametniku eest vastutavalt liikmesriigilt nõusoleku saamist.

Kui on olemas võimalus, et ütlused võivad sisaldada liikmesriigi poolt Europolile edastatud teavet või selgelt mõne liikmesriigiga seotud andmeid, tuleb enne loa andmist saada kõnealuse liikmesriigi seisukoht antavate ütluste suhtes.

Ütluste andmise loast võib keelduda ainult juhul, kui see on vajalik Europoli või liikmesriikide kaitset vajavate oluliste huvide kaitsmiseks.

See kohustus kehtib isegi pärast ametist või töölt lahkumist või pärast ülesannete täitmise lõpetamist.

4. Iga liikmesriik käsitleb lõigetes 2 ja 3 sätestatud vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist tema riigiteenistus- või ametisaladusi käsitlevate õigusaktidega või konfidentsiaalse teabe kaitsmist käsitlevate sätetega kehtestatud kohustuste rikkumisena.

Vajaduse korral kehtestab iga liikmesriik hiljemalt käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäeval siseriikliku õiguse kohaselt eeskirjad või sätted, mis on vajalikud lõigetes 2 ja 3 nimetatud vaikimis- või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest karistamiseks. Liikmesriik tagab, et asjakohaseid eeskirju ja sätteid kohaldatakse ka tema töötajate suhtes, kes oma töö käigus on seotud Europoliga.

Artikkel 33

Keeled

1. Haldusnõukogule esitatavad aruanded ning kõik muud andmed ja dokumendid esitatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes; haldusnõukogu töökeeled on Euroopa Liidu ametlikud keeled.

2. Europoli tööks vajalike tõlgete eest hoolitseb Euroopa Liidu institutsioonide tõlkekeskus.

Artikkel 34

Euroopa Parlamendile teatamine

1. Nõukogu eesistujariik edastab igal aastal Euroopa Parlamendile eriaruande Europoli töö kohta. Käesoleva konventsiooni muutmisel peetakse nõu Euroopa Parlamendiga.

2. Nõukogu eesistujariik või eesistujariigi määratud esindaja võtab Euroopa Parlamendi suhtes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

3. Käesolevas artiklis sätestatud kohustused ei piira riikide parlamentide õigusi, Euroopa Liidu lepingu artikli K.6 ega Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt suhetes Euroopa Parlamendiga kohaldatavate üldpõhimõtete kohaldamist.

Artikkel 35

Eelarve

1. Igaks eelarveaastaks koostatakse kõikide Europoli tulude ja kulude prognoos, mis sisaldab ka kõiki ühise järelevalveasutuse ja selle artikli 24 kohaselt loodud sekretariaadi kulusid, ning need kantakse eelarvesse; eelarvele lisatakse ametikohtade loetelu. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Eelarvesse kantud tulud ja kulud on tasakaalus.

Koos eelarvega koostatakse viie aasta rahastamiskava.

2. Eelarvet rahastatakse liikmesriikide osamaksetest ja muudest juhuslikest tuludest. Iga liikmesriigi rahaline osamakse määratakse kindlaks vastavalt sellele, missugune on tema rahvamajanduse kogutoodangu osa kõigi liikmesriikide rahvamajanduse kogutoodangu kogusummast eelarve koostamise aastale eelneval aastal. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab rahvamajanduse kogutoodang rahvamajanduse kogutoodangut, mis on kindlaks määratud kooskõlas nõukogu 13. veebruari 1989. aasta direktiiviga 89/130/EMÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvestamise ühtlustamise kohta.

3. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koostab direktor järgmiseks eelarveaastaks eelarve projekti ja ametikohtade loetelu projekti ning esitab need pärast finantskomisjonipoolset läbivaatamist koos viie aasta rahastamiskavaga haldusnõukogule.

4. Haldusnõukogu teeb viie aasta rahastamiskava kohta otsuse. Haldusnõukogu otsustab ühehäälselt.

5. Nõukogu võtab pärast haldusnõukogu arvamuse saamist Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras vastu Europoli eelarve hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. juuniks. Nõukogu otsustab ühehäälselt. Samamoodi menetletakse lisaeelarvet ja eelarve muudatusi. Eelarve vastuvõtmine nõukogus kohustab iga liikmesriiki maksma ettenähtud aja jooksul oma rahalise osamakse.

6. Direktor täidab eelarvet lõikes 9 osutatud finantsmääruse kohaselt.

7. Maksekohustuste ja väljamaksete ning tulude kinnitamise ja kogumise üle teostab järelevalvet haldusnõukogu ühehäälselt nimetatav ja haldusnõukogu ees aruandekohustuslik sisekontrolör. Finantsmäärus võib ette näha, et teatatavate tulu- või kulukirjete puhul teeb sisekontrolör järelkontrolli.

8. Finantskomiteesse kuulub iga liikmesriigi üks esindaja, kes on asjatundja eelarveküsimustes. Komitee ülesanne on valmistada ette arutelusid eelarve- ja finantsküsimustes.

9. Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras võtab nõukogu ühehäälselt vastu finantsmääruse, määratledes eelkõige eelarve koostamise, muutmise ja täitmise, selle täitmise jälgimise ning liikmesriikide rahaliste osamaksete makseviisi üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 36

Auditeerimine

1. Kõikide eelarvesse kantud tulude ja kuludega seotud kontod koos bilansiga, milles on näidatud Europoli varad ja kohustused, kuuluvad iga-aastasele auditeerimisele finantsmääruse kohaselt. Selleks esitab direktor hiljemalt järgmise aasta 31. maiks raamatupidamise aastaaruande.

2. Auditeerib ühine kolmeliikmeline auditikomitee, mille liikmed nimetab Euroopa Ühenduste Kontrollikoda oma presidendi ettepanekul. Liikmete ametiaeg on kolm aastat; nad vahetuvad nii, et igal aastal nimetatakse uus liige auditikomitees juba kolm aastat olnud liikme asemele. Hoolimata teises lauses sätestatust on pärast loosi tõmbamist selle liikme ametiaeg, kes on:

- esimene, kaks aastat;

- teine, kolm aastat;

- kolmas, neli aastat.

ühise auditikomitee esimeses koosseisus pärast Europoli töölehakkamist.

Kõik auditeerimiskulud kantakse artiklis 35 sätestatud eelarvesse.

3. Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras esitab ühine auditikomitee nõukogule audiitori järeldusotsuse raamatupidamise aastaaruande kohta; enne seda antakse direktorile ja sisekontrolörile võimalus avaldada arvamust järeldusotsuse kohta ning haldusnõukogu arutab seda.

4. Europoli direktor annab ühise auditikomitee liikmetele kõik andmed ja vajalikku abi, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks.

5. Pärast raamatupidamise aastaaruannet käsitleva audiitori järeldusotsuse läbivaatamist otsustab nõukogu direktori tegevuse heakskiitmise üle eelarve täitmise suhtes kõnealusel eelarveaastal.

6. Auditeerimise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse finantsmääruses.

Artikkel 37

Peakorterit käsitlev kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Europolile peakorteri asukohariigis antavaid ruume ja selle riigi poolt pakutavaid võimalusi ning Europoli peakorteri asukohariigis Europoli organite, asedirektorite, töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erireegleid, sätestatakse Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu ühehäälse heakskiidu saamist.

VI JAOTIS

VASTUTUS JA ÕIGUSKAITSE

Artikkel 38

Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1. Iga liikmesriik vastutab oma siseriikliku õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis tulenevad õiguslikest või faktilistest vigadest Europoli säilitatavates või töödeldavates andmetes. Ainult selle liikmesriigi suhtes, kus leidis aset kahju tekitanud juhtum, võib kahjukannataja pöörduda kahju hüvitamise nõudega liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt pädevasse kohtusse. Liikmesriik ei või ennast kaitsta sellega, et teine liikmesriik on edastanud ebatäpseid andmeid, et vabaneda oma siseriikliku õiguse kohasest vastutusest kahjukannataja ees.

2. Kui õiguslikud või faktilised vead tekivad andmete vigasest edastamisest või ühe või mitme liikmesriigi käesolevas konventsioonis sätestatud kohustuste täitmata jätmisest või seetõttu, et Europol on andmeid omavoliliselt või ebaõigesti salvestanud või töödelnud, on Europol või kõnealused liikmesriigid nõude korral kohustatud hüvitama hüvitisena makstavad summad, välja arvatud juhul, kui andmeid kasutas see liikmesriik, kelle territooriumil käesolevat konventsiooni rikkudes kahju põhjustati.

3. Kõik vaidlused kõnealuse liikmesriigi ja Europoli või teise liikmesriigi vahel hüvitamise põhimõtte või summa üle tuleb esitada haldusnõukogule, kes lahendab vaidluse kahekolmandikulise häälteenamusega.

artikkel 39

Muu vastutus

1. Europoli lepingust tulenevat vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral on Europol kohustatud sõltumatult artiklis 38 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema organite, asedirektorite või töötajate viga oma kohustuste täitmisel, kuivõrd selle võib nende süüks arvata. Nimetatud säte ei välista liikmesriikide õigusaktide kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist.

3. Kahju kandnud isikul on õigus nõuda, et Europol loobuks kõikidest hagidest või tühistaks need.

4. Liikmesriikide siseriiklikud kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Europoli vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioonile kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on hiljem muudetud ühinemislepingutega.

Artikkel 40

Vaidluste lahendamine

1. Liikmesriikide vahelisi vaidlusi käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle arutab kõigepealt nõukogu Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras, et leida lahendus.

2. Kui kõnealused vaidlused ei ole kuue kuu jooksul lahendatud, määravad vaidluse poolteks olevad liikmesriigid omavahelise kokkuleppega kindlaks vaidluste lahendamise viisid.

3. Europoli töötajate suhtes kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa ühenduste ajutiste töötajate ja abiteenistujate suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud eeskirjades nimetatud sätteid edasikaebamise kohta.

Artikkel 41

Privileegid ja immuniteedid

1. Europolil, tema organite liikmetel ning Europoli asedirektoritel ja töötajatel on privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks selle protokolli kohaselt, milles sätestatakse kõikides liikmesriikides kohaldavad eeskirjad.

2. Madalmaade Kuningriik ja teised liikmesriigid lepivad samadel tingimustel kokku, et teistest liikmesriikidest lähetatud kontaktametnikel ja nende perekonnaliikmetel on need privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks Europolis.

3. Nõukogu võtab lõikes 1 nimetatud protokolli ühehäälselt vastu Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras ja liikmesriigid kinnitavad selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Suhted kolmandate riikide ja kolmandate isikutega

1. Europol seab sisse ja hoiab koostöösuhteid artikli 10 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud kolmandate isikutega niivõrd, kui see on vajalik artiklis 3 kirjeldatud ülesannete täitmiseks. Haldusnõukogu võtab ühehäälselt vastu sellised suhteid reguleerivad eeskirjad. Käesolev säte ei piira artikli 10 lõigete 4 ja 5 ning artikli 18 lõike 2 kohaldamist; isikuandmeid vahetatakse ainult kooskõlas käesoleva konventsiooni II–IV jaotise sätetega.

2. Europol võib sisse seada ja hoida suhteid ka artikli 10 lõike 4 punktides 4, 5, 6 ja 7 nimetatud kolmandate riikide ja kolmandate isikutega niivõrd, kui see on vajalik artiklis 3 kirjeldatud ülesannete täitmiseks. Olles saanud haldusnõukogu arvamuse, võtab nõukogu Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras vastu eeskirjad, mis reguleerivad esimeses lauses nimetatud suhteid. Lõike 1 kolmandat lauset kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 43

Konventsiooni muutmine

1. Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras otsustab nõukogu liikmesriigi ettepanekul pärast haldusnõukoguga konsulteerimist Euroopa Liidu lepingu artikli K.1 lõike 9 raames kõikide käesoleva konventsiooni muudatuste üle, mida ta soovitab liikmesriikidel kooskõlas põhiseadusest tulenevate nõuetega vastu võtta.

2. Muudatused jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli 45 lõike 2 kohaselt.

3. Nõukogu võib Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras liikmesriigi algatusel pärast küsimuse arutamist haldusnõukogu poolt siiski ühehäälselt otsustada lisas sisalduvate kuritegude määratlusi laiendada, muuta või täiendada. Lisaks võib ta otsustada kasutusele võtta lisas loetletud kuritegude uusi määratlusi.

4. Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär teatab muudatuste jõustumiskuupäevast kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 44

Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 45

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon kuulub liikmesriikide poolt vastuvõtmisele kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.

2. Liikmesriigid teatavad hoidjale oma põhiseadusest tulenevate nõuete täiendamisest käesoleva konventsiooni vastuvõtmiseks.

3. Käesolev konventsioon jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui on möödunud kolm kuud selle liikmesriigi lõikes 2 nimetatud teatamisest, kes oli Euroopa Liidu liige kuupäeval, mil nõukogu võttis vastu käesoleva konventsiooni koostamise akti, ja kes viimasena täitis selle vorminõude.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei alusta Europol käesoleva konventsiooni kohast tegevust enne, kui on jõustunud viimane artikli 5 lõikes 7, artikli 10 lõikes 1, artikli 24 lõikes 7, artikli 30 lõikes 3, artikli 31 lõikes 1, artikli 35 lõikes 9, artiklis 37 ning artikli 41 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aktidest.

5. Kui Europol alustab tegevust, lõpeb Europoli uimastiüksuse tegevus, mis vastab 10. märtsi 1995. aasta Europoli uimastiüksuse ühismeetmetele. Samal ajal saavad Europoli omandiks kõik Europoli uimastiüksuse ühiseelarvest rahastatavad töövahendid, mille on arendanud või tootnud Europoli uimastiüksus või mille on tema käsutusse pidevaks kasutamiseks tasuta andnud peakorteri asukohariik, koos selle üksuse kõikide arhiivide ja sõltumatult hallatud andmefailidega.

6. Kui nõukogu on käesolevat konventsiooni käsitleva akti vatsu võtnud, võtavad liikmesriigid eraldi või ühiselt vastavalt oma siseriiklikule õigusele kõik Europoli tegevuse alustamiseks vajalikud ettevalmistavad meetmed.

Artikkel 46

Uute liikmesriikide ühinemine konventsiooniga

1. Käesoleva konventsiooniga võib ühineda iga riik, kes saab Euroopa Liidu liikmeks.

2. Käesoleva konventsiooni tekst ühineva riigi keeles, mis on koostatud Euroopa Liidu Nõukogus, on autentne.

3. Ühinemisdokumendid antakse hoiule hoidja arhiivi.

4. Käesolev konventsioon jõustub iga sellega ühineva riigi suhtes järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui on möödunud kolm kuud kõnealuse riigi ühinemisdokumendi hoiuleandmise päevast, või käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäeval, kui konventsioon ei ole nimetatud ajavahemiku lõppedes veel jõustunud.

Artikkel 47

Hoidja

1. Käesoleva konventsiooni hoidja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2. Hoidja avaldab käesolevat konventsiooni käsitlevad teatised, dokumendid või teadaanded Euroopa Ühenduste Teatajas.

En fe de lo cual, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Convenio.Til bekræftelse heraf har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne konvention.Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Übereinkommen gesetzt.Σε πίστωση των ανωτέρω, οι υπογράφοντες πληρεξούσιοι έθεσαν την υπογραφή τους κάτω από την παρούσα σύμβαση.In witness whereof, the undersigned Plenipotentiaries have hereunto set their hands.En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas de la présente convention.Dá fhianú sin, chuir na Lánchumhachtaigh thíos-sínithe a lámh leis an gCoinbhinsiún seo.In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce alla presente convenzione.Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze overeenkomst hebben gesteld.Em fé do que, os plenipotenciários abaixo assinados apuseram as suas assinaturas no final da presente convenção.Tämän vakuudeksi alla mainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän yleissopimuksen.Til bekräftelse härav har undertecknade befullmäktigade ombud undertecknat denna konvention.

Hecho en Bruselas, el veintiseis de julio de mil novecientos noventa y cinco, en un ejemplar único, en lenguas alemana, inglesa, danesa, española, finesa, francesa, griega, gaélica, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, cuyos textos son igualmente auténticos y que será depositado en los archivos de la Secretaría General del Consejo de la Unión Europea.Udfærdiget i Bruxelles den seksogtyvende juli nitten hundrede og femoghalvfems, i ét eksemplar på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, irsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, hvilke tekster alle har samme gyldighed, og deponeres i arkiverne i Generalsekretariatet for Rådet for Den Europæiske Union.Geschehen zu Brüssel am sechsundzwanzigsten Juli neunzehnhundertfünfundneunzig in einer Urschrift in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, irischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, schwedischer und spanischer Sprache, wobei jeder Wortlaut gleichermaßen verbindlich ist; die Urschrift wird im Archiv des Generalsekretariats des Rates der Europäischen Union hinterlegt.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι έξι Ιουλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε, σε ένα μόνο αντίτυπο, στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ιρλανδική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική και φινλανδική γλώσσα, όλα δε τα κείμενα είναι εξίσου αυθεντικά και κατατίθενται στα αρχεία της Γενικής Γραμματείας τον Συμβουλίου της Ευρωπαϊκής Ένωσης.Done at Brussels on the twenty-sixth day of July in the year one thousand nine hundred and ninety-five in a single original, in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Irish, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish languages, each text being equally authentic, such original remaining deposited in the archives of the General Secretariat of the Council of the European Union.Fait à Bruxelles, le vingt-six juillet mil neuf cent quatre-vingt-quinze, en un exemplaire unique, en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, irlandaise, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, tous ces textes faisant également foi, exemplaire qui est déposé dans les archives du Secrétariat général du Conseil de l'Union européenne.Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an séú lá is fiche de Iúil sa bhliain míle naoi gcéad nócha a cúig, i scríbhinn bhunaidh amháin sa Bhéarla, sa Danmhairgis, san Fhionlainnis, sa Fhraincis, sa Ghaeilge, sa Ghearmáinis, sa Ghréigis, san Iodáilis, san Ollainnis, sa Phortaingéilis, sa Spáinnis agus sa tSualainnis agus comhúdarás ag na téacsanna i ngach ceann de na teangacha sin; déanfar an scríbhinn bhunaidh sin a thaisceadh i gcartlann Ardrúnaíocht Chomhairle an Aontais Eorpaigh.Fatto a Bruxelles, addì ventisei luglio millenovecentonovantacinque, in unico esemplare in lingua danese, finlandese, francese, greca, inglese, irlandese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca, i testi di ciascuna di queste lingue facenti ugualmente fede, esemplare depositato negli archivi del segretariato generale dell'Unione europea.Gedaan te Brussel, de zesentwintigste juli negentienhonderd vijfennegentig, in één exemplaar, in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Ierse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle teksten gelijkelijk authentiek, dat wordt neergelegd in het archief van het Secretariaat-generaal van de Raad van de Europese Unie.Feito em Bruxelas, em vinte e seis de Julho de mil novecentos e noventa e cinco, em exemplar único, nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, irlandesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé todos os textos, depositado nos arquivos do Secretariado-Geral do Conselho da União Europeia.Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä heinäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäviisi yhtenä ainoana kappaleena englannin, espanjan, hollannin, iirin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä kaikkien näiden tekstien ollessa yhtä todistusvoimaiset, ja se talletetaan Euroopan unionin neuvoston pääsihteeristön arkistoon.Utfärdad i Bryssel den tjugosjätte juli nittonhundranittiofem i ett enda exemplar, på danska, engelska, finska, franska, grekiska, irländska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska, varvid alla texter är lika giltiga, och deponerad i arkiven vid generalsekretariatet för Europeiska unionens råd.

Pour le gouvernement du royaume de BelgiqueVoor de Regering van het Koninkrijk BelgiëFür die Regierung des Königreichs Belgien

+++++ TIFF +++++

For regeringen for Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Regierung der Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την κυβέρνηση της Ελληνικής Δημοκρατίας

+++++ TIFF +++++

Por el Gobierno del Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour le gouvernement de la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann Rialtas na hÉireannFor the Government of Ireland

+++++ TIFF +++++

Per il governo della Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le gouvernement du grand-duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor de Regering van het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Regierung der Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pelo Governo da República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen hallituksen puolesta

+++++ TIFF +++++

På svenska regeringens vägnar

+++++ TIFF +++++

For the Government of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISA

artiklis 2 nimetatud

Nimekiri muudest rasketest rahvusvahelise kuritegudest, millega Europol võiks tegelda lisaks juba artikli 2 lõikes 2 sätestatutele, järgides artikli 2 lõikes 1 sätestatud Europoli eesmärke. Elu, tervise või isikuvabaduse vastu suunatud kuriteod:

- tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine;

- ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

- inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine;

- rassism ja ksenofoobia.

Varavastased või riigivaravastased kuriteod, kaasa arvatud pettus:

- organiseeritud rööv;

- ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, kaasa arvatud antiikesemed ja kunstiteosed;

- kelmus;

- väljapressimine ja raha väljapressimine;

- reprodutseerimine ja toodete piraatkoopiate valmistamine;

- haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine;

- raha või väärtpaberi võltsimine;

- arvutikuriteod;

- korruptsioon.

Ebaseaduslik kauplemine ja kahju tekitamine keskkonnale:

- ebaseaduslik relva-, laskemoona- ja lõhkeainetega kauplemine;

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikidega;

- keskkonna vastu suunatud kuriteod;

- ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega.

Europoli pädevus mõne eespool loetletud kuriteo suhtes tähendab artikli 2 lõike 2 kohaselt lisaks, et Europol on pädev tegelema ka sellest tuleneva rahapesu ja seotud kuritegudega. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel artikli 2 lõikes 2 loetletud kuritegude suhtes määratletakse neid kuritegusid järgmiselt:

- tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus – Viinis ja New Yorgis 3. märtsil 1980. aastal allakirjutatud rahvusvahelise tuumamaterjali füüsilise kaitsmise konventsiooni artikli 7 lõikes 1 loetletud kuriteod, mis on seotud Euratomi asutamislepingu artiklis 197 ja 15. juuli 1980. aasta direktiivis 80/386/Euratom määratletud tuumamaterjalide ja/või radioaktiivsete ainetega;

- immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine – liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade ja tingimustega vastuolus olevad toimingud, mis on majandusliku kasu eesmärgil kavandatud hõlbustamaks Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile sisenemist, seal elamist või töötamist;

- inimkaubandus – isiku allutamine teiste isikute tõelisele ja ebaseaduslikule tahtele vägivalla, ähvarduse, pettuse või sõltuvuse ärakasutamise abil, eelkõige järgmistel eesmärkidel: prostitutsioonile kallutamine, alaealiste ärakasutamine, alaealiste vägistamine või hüljatud lastega kauplemine;

- mootorsõidukitega seotud kuritegevus – mootorsõidukite, veoautode, poolhaagiste, veoautode või poolhaagiste koormate, busside, mootorrataste, haagissuvilate ja põllumajanduslike sõidukite, töösõidukite ja kõnealuste sõidukite varuosade vargus või ärandamine ning kõnealuste esemete vastuvõtmine ja varjamine;

- rahapesu – Strasbourgis 8. novembril 1990. aastal allakirjutatud Euroopa Nõukogu rahapesu ning kuritegelikul teel saadud tulu väljaselgitamise, kinnipidamise ja konfiskeerimise konventsiooni artikli 6 lõigetes 1–3 loetletud kuriteod.

Artiklis 2 ja käesolevas lisas nimetatud kuritegusid hindavad uurimiseks pädevad siseriiklikud ametiasutused kõnealuse liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt.

--------------------------------------------------

Deklaratsioonid

Artikli 40 lõige 2

"Järgmised liikmesriigid lepivad kokku, et sellisel juhul esitavad nad järjekindlalt kõnealuse vaidluse Euroopa Ühenduste Kohtule:

- Belgia Kuningriik,

- Taani Kuningriik,

- Saksamaa Liitvabariik,

- Kreeka Vabariik,

- Hispaania Kuningriik,

- Prantsuse Vabariik,

- Iiri,

- Itaalia Vabariik,

- Luksemburgi Suurhertsogiriik,

- Madalmaade Kuningriik,

- Austria Vabariik,

- Portugali Vabariik,

- Soome Vabariik,

- Rootsi Kuningriik."

--------------------------------------------------