8.9.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/380


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1695,

10. august 2023,

milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/919

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) 2016/919 (2) on sätestatud kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK).

(2)

Vastavalt komisjoni delegeeritud otsuse (EL) 2017/1474 (3) artikli 3 lõike 5 punktidele b ja f tuleb KTKd läbi vaadata, et võtta arvesse liidu raudteesüsteemi arengut ja sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust, ning ajakohastada viiteid standarditele.

(3)

24. jaanuaril 2020 palus komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (4) artikli 19 lõikega 1 Euroopa Liidu Raudteeametil (edaspidi „amet“) koostada soovitused, mille alusel rakendada ellu teatavad delegeeritud otsuse (EL) 2017/1474 artiklites 3 ja 7 sätestatud konkreetsed eesmärgid.

(4)

30. juunil 2022 andis amet soovituse kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kohta (ERA-REC-1175-1218-2022/REC). Käesolev määrus põhineb kõnealusel soovitusel.

(5)

Raudteevõrkude digitaliseerimisega seotud uute funktsioonide võimaldamiseks tuleks praegu kehtivat õigusraamistikku ajakohastada. Selleks et tõhustada raudtee-kaubavedu ja muuta see kestlikumaks, tuleks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) veelgi rohkem ühtlustada ning võtta see laialdasemalt ja süstemaatilisemalt kasutusele kogu liidus, eelkõige üleeuroopalises transpordivõrgus.

(6)

Raudteevõrkude digitaliseerimisega seotud uued funktsioonid, mis on kindlaks määratud ameti poolt ERTMSi pikaajalise perspektiivi kohta koostatud aruandes, nõudsid kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK ajakohastamist. Nendeks uuteks raudteesektori jaoks vajalikeks tehnoloogialahendusteks olid ka tulevane raudtee-mobiilsidesüsteem (FRMCS), rongide automaatne käitamine, rongi asukoha täpsem positsioneerimine ja digitaalsed automaatsidurid.

(7)

Seepärast esitatakse läbivaatamise tulemusena täielikud tehnilised kirjeldused, mis olid kättesaadavad rongide automaatkäitamise (automaatsusaste 2) ja FRMCSi liidese kohta. FRMCSi, rongi asukoha täpsema positsioneerimise ja digitaalsete automaatsidurite tehnilised kirjeldused ei olnud veel kättesaadavad, sest need oli vaja täpsemalt välja töötada.

(8)

Selleks et pidada sammu tehnika arenguga, võivad vajalikuks osutuda uuenduslikud lahendused, mis ei vasta I lisas esitatud tehnilistele kirjeldustele või mille suhtes ei ole võimalik kohaldada I lisas esitatud hindamismeetodeid. Selliseid uuenduslikke lahendusi, eelkõige neid, mis pärinevad Euroopa raudtee ühisettevõttelt (ERJU), tuleks edendada ja teatavatel tingimustel tuleks lubada neid vabatahtlikult rakendada. Selleks on asjakohane näha ette kõigi liikmesriikide jaoks ühtlustatud menetlus selliste uuenduslike lahenduste valideerimiseks, et neid saaks vabatahtlikult rakendada.

(9)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1730 (5) on kehtestatud ühtsed tingimused raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise kohta raudtee mobiilses raadiosides. FRMCSi kasutuselevõtu kavandamiseks peavad liikmesriigid kasutama neid sagedusi.

(10)

Euroopa rongijuhtimissüsteem (ETCS) on põhiline ERTMSi osana kasutatav kontrolli ja signaalimise süsteem. Selleks et kohandada seda raudteesektori ajakohasemate vajadustega, võetakse ETCSi viimases ajakohastatud versioonis kasutusele kaks uut ETCSi süsteemiversiooni (2.2 ja 3.0), st lähtestsenaarium 4 ja lisatakse need käesolevasse läbivaatamisse. Süsteemiversioon 2.2 on täielikult tagasiühilduv. Süsteemiversioon 3.0 ei ühildu, sest sellel on funktsioonid, mis raudteeäärsena kasutades peavad olema ka rongis.

(11)

Selleks et muuta ERTMS veelgi ühtsemaks, nähakse läbivaatamisega ette uus sidus üleminekukord, tagatakse töökindel menetlus, kuidas parandada tehnilistes kirjeldustes esinevaid vigu, vähendatakse nende kirjelduste osalise täitmise ulatust ja kaotatakse järk-järgult vajadus ühilduvuskontrolli järele.

(12)

Uus üleminekukord on välja töötatud selleks, et luua järjekindel raamistik kontrolli ja signaalimise KTK uute funktsioonide kasutuselevõtuks raudteevõrgus. Selle korra eesmärk on tagada tasakaal raudteesektori sidusrühmade, eelkõige taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate huvide vahel.

(13)

Võttes arvesse asjaolu, et ERTMS on järjepidevat tehniliste kirjelduste aktiivset kontrolli vajav keerukas tarkvarapõhine süsteem, peaks amet ERTMSi süsteemihaldurina toetama ERTMSi tehnilistes kirjeldustes esinevate vigade parandamist. Ohutuse ja koostalitluse tagamiseks tuleks kindlaks määrata menetlus nende parandatud vigade rakendamiseks koostalitluskomponentides ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemides.

(14)

Koostalitluse tehnilise kirjelduse igakülgse järgimisega on võimalik välja kujundada tehnilisest seisukohast ühtne Euroopa raudteepiirkond. See tagab koostalitluslikud veeremiüksused ja suurendab nende võimalikku korduskasutusväärtust. Esialgu peeti osalist täitmist vajalikuks selleks, et võtta arvesse mõningaid riigisiseseid piiranguid, kuid eespool nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks selle kohaldamisala käesolevas määruses märkimisväärselt vähendada.

(15)

Isegi tulemusliku sertifitseerimisprotsessiga ei ole alati võimalik vältida seda, et kui mõni rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem suhtleb raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga, on mõni allsüsteem järjepidevalt rivist väljas või ei toimi nii, nagu teatavatel tingimustel on ette nähtud. Seepärast tuleks teha kontrolle, et tõendada kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tehnilist ühildumist veeremiüksuse kasutusalas.

(16)

Neid kontrolle tuleks pidada ajutiseks meetmeks, mille eesmärk on suurendada usaldust allsüsteemide tehnilise ühildumise vastu. Kontrollipõhimõtted peaksid olema läbipaistvad ja valmistama pinda ette edasiseks ühtlustamiseks. Esmatähtis peaks olema võimalus teha neid kontrolle laboris, mis jäljendab taristuettevõtja poolt kättesaadavaks tehtavat raudteeäärset konfiguratsiooni. Selleks et kontrolle oleks vaja teha võimalikult vähe, peaks iga liikmesriik püüdma muuta oma taristut ühtsemaks.

(17)

Kaaluda tuleks samme, mis on vajalikud selleks, et võimalikult kiiresti suurendada usaldust rongisisese seadmestiku ja ERTMSi raudteeäärsete rakenduste omavahelise tehnilise ühildumise vastu, ning selleks, et vähendada selliste katsete või kontrollide arvu, mis on vajalikud rongisisese seadmestiku ja erinevate ERTMSi raudteeäärsete rakenduste tehnilise ühildumise tõendamiseks, ning et need katsed ja kontrollid kaotada. Seepärast peaks amet hindama tehnilisi erinevusi ja otsustama, mida on vaja teha selleks, et kaoks vajadus selliste katsete või kontrollide järele, millega tõendatakse rongisisese seadmestiku ühildumist erinevate raudteeäärsete rakendustega.

(18)

Rongituvastussüsteemide analüüsimise abil püütakse suurendada Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõimet ja muuta seda ühtsemaks, kui see on majanduslikult teostatav. Analüüsi ühe osana määratakse läbipaistvalt kindlaks KTK-le mittevastavad rongituvastussüsteemid.

(19)

Seepärast tuleb määrus (EL) 2016/919 kehtetuks tunnistada.

(20)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu raudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK).

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   KTK kehtib raudteesüsteemi kõigi uute raudteeäärsete ja rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide suhtes, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktides 2.3 ja 2.4. Käesoleva määruse I lisa punkti 7.2.2 kohaldatakse praegu kehtiva rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi kõikide muudatuste suhtes.

2.   KTKd ei kohaldata selliste olemasolevate raudteeäärsete ning rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide suhtes, mille liikmesriik on oma raudteevõrgus juba kasutusele võtnud hiljemalt 28. septembriks 2023.

3.   KTKd kohaldatakse siiski nende olemasolevate raudteeäärsete ja rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide suhtes, mida iseloomustab üks järgmistest:

a)

allsüsteemi tuleb uuendada või täiustada kooskõlas käesoleva määruse I lisa 7. peatükiga;

b)

veeremiüksuse kasutusala laiendatakse vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 54 lõikele 3 ning sel juhul kohaldatakse käesoleva määruse I lisa punkti 7.4.2.3 sätteid, välja arvatud juhul, kui taristuregistris ei ole uue kasutusala puhul märgitud ETCSi paigaldamist järgmise viie aasta jooksul ja kui kasutusala piirdub kahe liikmesriigiga;

c)

allsüsteemi suhtes kohaldatakse tehniliste kirjelduste kontrolli nõudeid, mis on esitatud käesoleva määruse I lisa punktis 7.2.10.

4.   Käesoleva KTK tehniline ja geograafiline kohaldamisala on kindlaks määratud I lisa punktides 1.1 ja 1.2.

Artikkel 3

Avatud punktid

1.   Käesoleva määruse I lisa F liites avatud punktina loetletud aspektide puhul võib tingimused, mis tuleb täita direktiivi (EL) 2016/797 III lisas esitatud olulistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks, näha ette liikmesriigis kehtivate riigisiseste eeskirjadega.

2.   Hiljemalt 28. märtsiks 2024 esitab iga liikmesriik ametile määruse (EL) 2016/796 artiklis 25 sätestatud korras järgmise teabe, välja arvatud juhul, kui see on juba esitatud kas ametile või komisjonile vastavalt käesoleva määruse eelmisele versioonile:

a)

lõikes 1 osutatud riigisisesed eeskirjad;

b)

lõikes 1 osutatud riigisiseste eeskirjade kohaldamiseks tehtava vastavushindamise ja -tõendamise menetlus;

c)

asutused, kes on määratud teostama avatud punktidega seotud vastavushindamist ja -tõendamist.

Artikkel 4

Erijuhud

1.   Käesoleva määruse I lisa punktis 7.7.2 loetletud erijuhtudel tuleb direktiivi (EL) 2016/797 III lisas esitatud olulistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks täita tingimused, mis on ette nähtud I lisa punktiga 7.7.2 või liikmesriigis kehtivate riigisiseste eeskirjadega, kui see on põhjendatud.

2.   Hiljemalt 28. märtsiks 2024 esitab iga liikmesriik ametile määruse (EL) 2016/796 artiklis 25 sätestatud korras järgmise teabe, välja arvatud juhul, kui see on juba esitatud kas ametile või komisjonile vastavalt käesoleva määruse eelmisele versioonile:

a)

lõikes 1 osutatud riigisisesed eeskirjad;

b)

lõikes 1 osutatud riigisiseste eeskirjade kohaldamiseks tehtava vastavushindamise ja -tõendamise menetlus;

c)

asutused, kes on määratud teostama erijuhtudega seotud vastavushindamist ja -tõendamist.

Artikkel 5

Rakendamine

1.   Tootjad või taristu kasutuselevõtu loa või veeremiüksuste turulelaskmise loa taotlejad tagavad, et käesoleva määruse artiklis 2 osutatud allsüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 1 osutatud võrkudes, vastavad käesoleva määruse I lisas esitatud KTK-le.

2.   Tootjad, taristuettevõtjad, raudteeveo-ettevõtjad ja muud raudteeveeremi või taristu eest vastutavad üksused tagavad, et artiklis 2 osutatud allsüsteemid vastavad tehniliste kirjelduste kontrolli nõuetele, mis on esitatud I lisa punktis 7.2.10.

3.   Teavitatud asutused tagavad, et annavad käesoleva määruse I lisa 6. peatükil põhinevad sertifikaadid välja vastavalt oma vastutusalale seoses koostalitluse komponentide või allsüsteemidega kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 10 või 15.

4.   Liikmesriigid edastavad I lisa punkti 7.4.4 kohaselt koostatud riikliku rakenduskava komisjonile ja ametile 15. juuniks 2024.

Artikkel 6

Rongisiseste ETCSi, ATO ja FRMCSi seadmete kättesaadavus

1.   Amet koostab 1. jaanuariks 2025 komisjonile aruande järgmise kohta:

a)

ETCSi arendusaluse 4 spetsifikatsioonidele vastavate rongisiseste ETCSi seadmete kättesaadavus;

b)

ATO arendusaluse 1 spetsifikatsioonidele vastavate rongisiseste ATO seadmete kättesaadavus;

c)

tulevikurakenduste tehniliste kirjelduste kavandil põhinevate rongisiseste FRMCSi seadmete prototüüpide kättesaadavus.

2.   Komisjon esitab aruande direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komiteele ja võtab asjakohased meetmed.

Artikkel 7

B-klassi süsteemid

1.   Liikmesriigid tagavad, et B-klassi süsteemide funktsioonid, toimivus ja liidesed vastavad ka edaspidi käesoleva määruse II lisale, välja arvatud muudatuste puhul, mida on vaja nende süsteemidega seotud oluliste ohutusvigade parandamiseks.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit lõikes 1 osutatud muudatustest ning küsivad ametilt tehnilist arvamust nõuetele vastavuse kohta määruse (EL) 2016/796 artikli 10 lõigete 1 ja 3 alusel.

Artikkel 8

Liidu rahastatavad projektid

1.   Liidu vahenditest antav rahaline toetus kontrolli- ja signaalimissüsteemiga seotud kuludele piirdub rahastamiskõlblike kuludega, mis on otseselt seotud raudteeäärse ja rongisisese ERTMSi paigaldamise või ajakohastamisega või ERTMSi, sealhulgas käesoleva määrusega kooskõlas olevate rongituvastussüsteemide ja blokeerimisseadmete, tulevase rakendamise ettevalmistamisega.

Liidu rahalistest vahenditest antav toetus võib hõlmata ka käimasolevaid ja tulevasi projekte, millega rakendatakse käesoleva määruse jõustumisel kättesaadavaid taaste- ja vastupidavuskavasid ning ERTMSi riiklikke rakenduskavasid.

2.   Veeremiüksustele, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1, mille kohaselt võib B-klassi rongisiseseid süsteeme käitada üksnes neil liinidel, mis on varustatud B-klassi süsteemidega, võib anda liidu rahalisi vahendeid, kui kasutatakse I lisa punkti 4.2.6.1 alapunktides 1, 2 ja 3 osutatud variante.

Artikkel 9

Vigade parandamine

1.   Vastavalt määruse (EL) 2016/796 artiklist 28 tulenevale rollile ERTMSi süsteemihaldurina analüüsib amet kõiki talle esitatud süsteemimuutmistaotlusi. Amet käsitab prioriteetsena muutmistaotlusi, mille ta liigitab vigadeks, mis võivad takistada raudteesüsteemi tavapärast käitamist.

2.   Komisjoni taotlusel annab amet korrapäraselt välja tehniliste kirjelduste hooldusredaktsiooni vastavalt käesoleva määruse I lisa kohasele tehniliste kirjelduste kontrolli korrale.

Artikkel 10

Tulevane raudtee-mobiilsidesüsteem

Kui amet on esitanud arvamuse tulevase raudtee-mobiilsidesüsteemi (FRMCS) tulevikurakenduste tehniliste kirjelduste kavandi kohta, kasutavad tootjad ja varajased rakendajad neid kirjeldusi oma katseprojektides ning teavitavad komisjoni ja ametit igast sellisest projektist selle alguses ning hoiavad neid kursis nende projektide edasise arenguga.

Artikkel 11

Uuenduslikud lahendused

1.   Tehnoloogia arengu jaoks vajalike selliste uuenduslike lahenduste puhul, mis kiidetakse heaks Euroopa raudtee ühisettevõtte (ERJU) süsteemisamba raames, esitab ERJU komisjonile uuenduslikud lahendused ja teabe selle kohta, kuidas need lahendused kalduvad kõrvale käesoleva KTK asjakohastest sätetest või täiendavad neid.

2.   Komisjon küsib ametilt arvamust uuendusliku lahenduse kohta vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 6.

3.   Amet kui süsteemihaldur esitab arvamuse uuendusliku lahenduse kohta. Komisjon analüüsib ameti arvamust ja võib paluda ERJU-l esitada asjakohased funktsioonide ja liideste tehnilised kirjeldused ning hindamismeetodi, mis kõik tuleb lisada KTKsse, et uuenduslikku lahendust oleks võimalik kasutada.

4.   Komisjon võib paluda ametil lisada tehnilised kirjeldused ja hindamismeetodid ERA soovitusse vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 5. Kuni KTKde läbivaatamiseni võib komisjon paluda ametit esitada arvamus ning uuendusliku lahenduse tulevikurakenduste tehnilise kirjelduse kavand ja hindamismeetod.

Artikkel 12

ERTMSi ühilduvus ja edasine läbivaatamine

Hiljemalt 28. märtsiks 2024 esitavad taristuettevõtjad ametile teabe selle kohta, kuidas on kindlaks määratud kontrollida veeremiüksuste ühildumist taristuga ETCSi ja raadiosüsteemi puhul seoses olemasolevate liinidega, mis on varustatud ERTMSi või GSM-Riga. Liikmesriigid tunnistavad asjaomased riigisisesed eeskirjad kehtetuks alates samast kuupäevast. 1. juuniks 2024 esitab amet komisjonile analüüsi selle kohta, kuidas järk-järgult lõpetada kontrollid, millega tõendatakse rongisiseste seadmete ühildumist erinevate ERTMSi raudteeäärsete rakendustega ning mille abil saavutada Euroopa ühtse raudteepiirkonna tehniliste ja käitamiseeskirjade ühtlustamine.

Artikkel 13

Ühilduvus rongituvastussüsteemiga

1.   Liikmesriigid, kelle taristuettevõtjad käitavad käesolevale määrusele mittevastavaid rongituvastussüsteeme, peavad 31. detsembriks 2024 taotlema erijuhu kohaldamist ja teavitama ametit nendest süsteemidest, esitades järgmise teabe:

a)

häiringuvoolu piirnormid rööbastee vooluahelates, sealhulgas hindamismeetodid ja veeremi takistus vastavalt dokumendi ERA/ERTMS/033281 rev 5.0 punktile 3.2.2;

b)

teljeloendurite väljadele seatud piirnormid X, Y ja Z teljel, sealhulgas hindamismeetodid vastavalt dokumendi ERA/ERTMS/033281 rev 5.0 punktile 3.2.1;

c)

käesolevale määrusele mittevastavate rongituvastussüsteemide erijuhtudest, kasutades selleks ERA/ERTMS 033281 rev 5.0 lisas B.1 esitatud vormi.

2.   31. detsembriks 2024 teavitavad taristuettevõtjad ametit sageduste haldamisest tulenevatest häirevoolu piirnormidest / sagedustest KTK nõuetele vastavate rongituvastussüsteemide puhul oma asjaomastes võrkudes, nagu on esitatud dokumendis ERA/ERTMS/033281 rev 5.0 punktides 3.2.2.1–3.2.2.6. Need piirnormid/sagedused avaldatakse ameti veebisaidil.

3.   Taristuettevõtjad ajakohastavad taristuregistri asjakohaste parameetrite väärtusi sellele vastavalt.

4.   Hiljemalt 31. detsembriks 2025 tunnistavad liikmesriigid artikli 13 lõike 1 kohase erijuhtude avaldamisega kehtetuks kõik rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad riigisisesed eeskirjad, välja arvatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 lõike 2 punktiga f hõlmatud juhtudel.

5.   31. detsembriks 2027 vaadatakse rongituvastussüsteemide erijuhtumid ja vastavad lõppkuupäevad uuesti läbi, et muuta Euroopa raudteesüsteem koostalitlusvõimelisemaks ja ühtsemaks, pidades silmas majanduslikku teostatavust.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Määrus (EL) 2016/919 tunnistatakse kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt selliste kõnealuse määruse alusel loa saanud allsüsteemide suhtes, mis artikli 2 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu.

Kehtetuks tunnistatud määruse vastavaid peatükke/tabeleid/dokumente kohaldatakse jätkuvalt allsüsteemide ja koostalitluse komponentide suhtes kooskõlas I lisa B liitega nende peatükkide/tabelite/dokumentide kohta sätestatud ulatuses ja üleminekukorra ajal.

Taristuettevõtjad on määruse (EL) 2016/919 lisa punktist 6.1.2.4 tulenevalt jätkuvalt seotud kohustusega teatada 16. jaanuariks 2020 ETCS-süsteemi ja olemasolevate liinide raadiosüsteemi taristuga ühilduvuse kontrolli määratlus. Pärast 16. jaanuari 2020 ja enne käesoleva määruse jõustumist alustatud projektide kohta esitavad taristuettevõtjad selle teabe kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. august 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 138, 26.5.2016, lk 44.

(2)  Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1).

(3)  Komisjoni 8. juuni 2017. aasta delegeeritud otsus (EL) 2017/1474, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 seoses koostalitluse tehniliste kirjelduste koostamise, vastuvõtmise ja läbivaatamise konkreetsete eesmärkidega (ELT L 210, 15.8.2017, lk 5).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(5)  Komisjoni 28. septembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1730, mis käsitleb paarissagedusalade 874,4–880,0 MHz ja 919,4–925,0 MHz ning paaritu sagedusala 1 900 – 1 910 MHz ühtlustatud kasutamist raudtee mobiilseks raadiosideks (ELT L 346, 30.9.2021, lk 1).


I LISA

Sisukord

1.

SISSEJUHATUS 391

1.1.

Tehniline kohaldamisala 391

1.2.

Geograafiline kohaldamisala 391

1.3.

Käesoleva KTK sisu 391

2.

ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA ULATUS 392

2.1.

Sissejuhatus 392

2.2.

Kohaldamisala 392

2.3.

Raudteeäärsed rakendusastmed (ETCS) 393

3.

KONTROLLI JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDE OLULISED NÕUDED 393

3.1.

Üldist 393

3.2.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide spetsiifilised aspektid 395

3.2.1.

Ohutus 395

3.2.2.

Töökindlus ja käideldavus 395

3.2.3.

Tehniline ühilduvus 395

3.3.

Käesolevas KTKs otseselt käsitlemata olulised nõuded 396

3.3.1.

Ohutus 396

3.3.2.

Tervisekaitse 396

3.3.3.

Keskkonnakaitse 396

3.3.4.

Tehniline ühilduvus 396

3.3.5.

Juurdepääs 396

4.

ALLSÜSTEEMIDE ISELOOMUSTUS 397

4.1.

Sissejuhatus 397

4.1.1.

Põhiparameetrid 397

4.1.2.

Nõuete ülevaade 397

4.1.3.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osad 398

4.2.

Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused 398

4.2.1.

Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega 398

4.2.2.

Rongisisesed ETCS-funktsioonid 400

4.2.3.

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid 401

4.2.4.

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) 402

4.2.5.

RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed 403

4.2.6.

Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed 404

4.2.7.

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed 406

4.2.8.

Võtmehaldus 407

4.2.9.

ETCS-ID haldamine 407

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid 407

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus 407

4.2.12.

ETCSi DMI (juhi-masina liides) 407

4.2.13.

RMR DMI (juhi-masina liides) 407

4.2.14.

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides 408

4.2.15.

Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid 408

4.2.16.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine 408

4.2.17.

ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus 408

4.2.18.

Rongisisesed ATO-funktsioonid 412

4.2.19.

Raudteeäärsed ATO-funktsioonid 413

4.2.20.

Hoolduse tehniline dokumentatsioon 413

4.3.

Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused 414

4.3.1.

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides 414

4.3.2.

Veeremi allsüsteemi liides 415

4.3.3.

Taristu allsüsteemi liidesed 418

4.3.4.

Energia allsüsteemi liidesed 418

4.4.

Tegevuseeskirjad 418

4.5.

Hoolduseeskirjad 418

4.6.

Ametialane pädevus 418

4.7.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 419

4.8.

Registrid 419

4.9.

Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist 419

5.

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID 419

5.1.

Määratlus 4419

5.2.

Koostalitluse komponentide loend 419

5.2.1.

Koostalitluse põhikomponendid 419

5.2.2.

Koostalitluse komponentide rühmitamine 419

5.3.

Komponentide toimivus ja tehnilised näitajad 420

6.

KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE 426

6.1.

Sissejuhatus 426

6.1.1.

Üldpõhimõtted 426

6.1.2.

ETCSi, ATO ja RMRi katsetamise põhimõtted 427

6.2.

Koostalitluse komponendid 427

6.2.1.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide vastavushindamise menetlused 427

6.2.2.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid 428

6.2.3.

Vastavushindamise nõuded 428

6.2.4.

Eriküsimused 431

6.3.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemid 432

6.3.1.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide hindamise menetlused 432

6.3.2.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide moodulid 433

6.3.3.

Rongisisese allsüsteemi hindamise nõuded 433

6.3.4.

Raudteeäärse allsüsteemi hindamise nõuded 438

6.4.

KTK nõuete osalise hindamise korral kohaldatavad sätted 443

6.4.1.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine 443

6.4.2.

Vastavustõendamise vaheteatis 444

6.5.

Vigade haldamine 444

6.5.1.

EÜ sertifikaatide sisu 444

6.5.2.

EÜ deklaratsioonide sisu 445

7.

KONTROLLI JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDE KTK RAKENDAMINE 445

7.1.

Sissejuhatus 445

7.2.

Üldiselt kohaldatavad normid 445

7.2.1.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide või nende osade täiendamine või uuendamine 445

7.2.2.

Olemasoleva rongisisese allsüsteemi muudatused 445

7.2.3.

Olemasoleva raudteeäärse allsüsteemi täiendamine või uuendamine 451

7.2.4.

EÜ tüübi- või projektihindamistõendid 454

7.2.5.

Olemasolevad süsteemid 455

7.2.6.

Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite ja B-klassi rongisiseste liideste kättesaadavus 455

7.2.7.

B-klassi lisaseadmed A-klassi seadmetega varustatud liinil 456

7.2.8.

A-klassi ja B-klassi seadmetega veeremiüksus 456

7.2.9.

Kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimused 456

7.2.10.

Tehnilise kirjelduse ajakohastamine (vigade parandused) 458

7.3.

RMRi spetsiifilised rakenduseeskirjad 459

7.3.1.

Raudteeäärsed rajatised 459

7.3.2.

Rongisisesed rajatised 460

7.4.

ETCSi spetsiifilised rakenduseeskirjad 461

7.4.1.

Raudteeäärsed seadmed 461

7.4.2.

Rongisisesed rajatised 462

7.4.3.

Siseriiklikud nõuded 464

7.4.4.

Siseriiklikud rakenduskavad 464

7.5.

ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollide rakendamise eeskirjad 466

7.6.

Rongituvastussüsteemide spetsiifilised rakenduseeskirjad 466

7.7.

Erijuhtumid 466

7.7.1.

Sissejuhatus 466

7.7.2.

Erijuhtumite loetelu 467
A liide 478

Tabel A 1.

Viited põhiparameetrite ja kohustuslike tehniliste kirjelduste vahel 478

Tabel A 2.

Kohustuslike tehniliste kirjelduste loend 481

Tabel A 3 .

Standardite loetelu 486

Tabel A 4.

Kohustuslike standardite loetelu akrediteeritud laborite puhul 486
B liide 487

B1.

Rongisisese allsüsteemi nõuete ja üleminekukorra muutmine 487

B2.

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi nõuete ja üleminekukordade muutmine 499

B3.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse komponentide nõuete ja üleminekukordade muutmine 501
C liide 503

C.1 liide.

ESC teatise vorm 504

C.2 liide.

ECS koostalitluse komponentide teatise vorm 505

C.3 liide.

RSC teatise vorm 506

C.4 liide.

RSC koostalitluse komponendi teatise vorm 507

C.5 liide.

Kombineeritud ESC/RSC teatise vorm 508

C.6 liide.

Kombineeritud ESC/RSC koostalitluse komponentide teatise vorm 509
D liide 510
E liide 511
F liide 515
G liide 516
H liide 518

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolev KTK käsitleb rongisisest kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ning raudteeäärset kontrolli ja signaalimise allsüsteemi.

KTKd kohaldatakse KTK punktis 1.2 (Geograafiline kohaldamisala) määratletud raudteevõrgu raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ning veeremiüksusesisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi kohta, mida raudteevõrgus kasutatakse (või kavatsetakse kasutada). Kõnealused veeremiüksused kuuluvad ühe järgnevalt loetletud tüübi alla (vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punkti 2 määratlusele):

(1)

vedurid ja reisijavagunid, sealhulgas diisel- ja elektrivedurid, iseliikuvad diisel- ja elektrirongid ning reisirongi vagunid, kui need on varustatud juhikabiiniga;

(2)

eriveerem, näiteks teemasinad, kui need on varustatud juhikabiiniga ja ette nähtud sõidurežiimis oma ratastel kasutamiseks.

See veeremiüksuste loetelu hõlmab ka selliseid veeremiüksusi, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks eri liiki kiirliinidel, mida on kirjeldatud punktis 1.2 (Geograafiline kohaldamisala).

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafilisse kohaldamisalasse kuulub kogu raudteesüsteemivõrk, mida on kirjeldatud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 1 ning millest on välja arvatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud juhud.

KTKd kohaldatakse 1 435 mm, 1 520 mm, 1 524 mm, 1 600 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega võrkude suhtes. Seda ei kohaldata siiski kolmanda riigi võrguga ühendatud 1 520 mm rööpmelaiusega lühikeste piiriületuslõikude suhtes.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 3 on KTK eesmärk:

(1)

määrata kindlaks selle kavandatav kohaldamisala – 2. peatükk (Allsüsteemi mõiste ja ulatus);

(2)

kehtestada olulised nõuded kontrolli ja signaalimise allsüsteemide ning nende liideste kohta teiste allsüsteemidega – 3. peatükk (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide olulised nõuded);

(3)

näha ette funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteemid ja nende liidesed peavad võrreldes teiste allsüsteemidega vastama – 4. peatükk (Allsüsteemide iseloomustus);

(4)

määrata kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida reguleeritakse Euroopa tehniliste kirjeldustega, sealhulgas Euroopa standarditega, et saavutada koostalitlus liidu raudteesüsteemi piires – 5. peatükk (Koostalitluse komponendid);

(5)

määrata kindlaks iga käsitletava juhtumi puhul rakendatavad menetlused, mida tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ja allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel – 6. peatükk (Komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine ning allsüsteemide vastavustõendamine);

(6)

esitada käesoleva KTK rakendamise strateegia. – 7. peatükk (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine);

(7)

sätestada allsüsteeme käitavate ja hooldavate ning KTKd rakendavate töötajate ametialased pädevusvaldkonnad ning töötervishoiu- ja tööohutustingimused – 4. peatükk (Allsüsteemide iseloomustus);

(8)

osutada sätetele, mida kohaldatakse olemasolevate allsüsteemide suhtes, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral ning sellise muutmise korral, mis eeldab uue kasutuselevõtuloa taotlemist veeremiüksuse või raudteeäärse allsüsteemi puhul – 7. peatükk (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine);

(9)

osutada allsüsteemide parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima, ning menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turulelaskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse esimest kasutuskorda, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamismarsruutide vastastikune ühilduvus – 4. peatükk (Allsüsteemide iseloomustus).

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 5 on erijuhtude sätted esitatud 7. peatükis (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK rakendamine).

Käesoleva KTK 4. peatükis (Allsüsteemide iseloomustus) on kehtestatud käitamis- ja hoolduseeskirjad, mida kohaldatakse eespool punktides 1.1 ja 1.2 viidatud kohaldamisalal.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA ULATUS

2.1.   Sissejuhatus

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemid on direktiivi (EL) 2016/797 II lisas määratletud järgmiselt:

(1)

raudteeäärne kontroll ja signaalimine – kõik raudteeäärsed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist;

(2)

rongisisene kontroll ja signaalimine – kõik rongisisesed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist“.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide omadused on järgmised:

(1)

funktsioonid, mis on vajalikud raudteeliikluse ohutuks juhtimiseks ja toimimiseks, sealhulgas halvenenud tingimustes (1);

(2)

liidesed;

(3)

oluliste nõuete täitmiseks vajalik talitlusvõime.

2.2.   Kohaldamisala

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTKs on täpsustatud ainult need nõuded, mida on vaja liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime ja olulistele nõuetele vastavuse tagamiseks (2).

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemid koosnevad järgmistest osadest:

(1)

rongiturvangusüsteem;

(2)

raadio-häälside;

(3)

andmeside;

(4)

rongituvastus;

(5)

rongide automaatjuhtimine (3).

ERTMS (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) koosneb rongiturvangusüsteemist (ETCS), raadiosidest (RMR) ja rongide automaatjuhtimisest (ATO).

A-klassi rongiturvangusüsteem on ETCS (Euroopa rongijuhtimissüsteem), (4) samas kui A-klassi raadiosüsteem on RMR (raudtee mobiilse raadioside süsteem). Käesolevas KTKs koosneb RMR kahest A-klassi raadiosüsteemist: GSM-R ja FRMCS (tulevane raudtee mobiilsidesüsteem), mida võib rakendada samal ajal või mõlemat eraldi (5).

Rongituvastussüsteemide puhul on käesolevas KTKs sätestatud ainult nõuded liidestele teiste allsüsteemidega.

B-klassi süsteemide loetelu on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi nõuded on ette nähtud seoses A-klassi raadioside, rongiturvangusüsteemide ja rongide automaatjuhtimisega.

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi nõuded on ette nähtud seoses:

(1)

A-klassi raadiovõrguga;

(2)

A-klassi rongiturvangusüsteemiga;

(3)

A-klassi rongide automaatjuhtimisega;

(4)

rongituvastussüsteemide liideste nõuetega, mis peavad tagama nende ühilduvuse veeremiga.

Kõiki kontrolli ja signaalimise allsüsteeme, isegi kui neid ei ole käesolevas KTKs täpsustatud, hinnatakse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 402/2013 (6).

2.3.   Raudteeäärsed rakendusastmed (ETCS)

Käesolevas KTKs esitatud liideste abil määratakse kindlaks rongidele ja (asjakohasel juhul) rongide poolt andmete edastamise viisid. KTKs viidatud ETCSi tehniliste kirjeldustega määratakse rakendusastmed, mille hulgast võib raudteeäärse paigaldise jaoks valida nõuetele vastava andmeedastusviisi.

Käesolevas KTKs on kindlaks määratud kõikide rakendusastmete nõuded. Vt ETCSi rakendusastmete tehnilise määratluse kohta A liite tabeli A.1 punkt 4.1 c.

3.   KONTROLLI JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDE OLULISED NÕUDED

3.1.   Üldist

Direktiivis (EL) 2016/797 nõutakse, et allsüsteemid ja koostalitluse komponendid, sealhulgas liidesed, vastaksid kõnealuse direktiivi III lisa üldtingimustes kehtestatud olulistele nõuetele.

Olulised nõuded on:

(1)

ohutus;

(2)

töökindlus ja käideldavus;

(3)

tervishoid;

(4)

keskkonnakaitse;

(5)

tehniline ühilduvus;

(6)

juurdepääs.

Olulisi nõudeid A-klassi süsteemidele on kirjeldatud tabelis 3.1.

B-klassi süsteemide nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

Allpool esitatud tabelis on välja toodud direktiivi (EL) 2016/797 III lisas sätestatud ja nummerdatud olulised nõuded, mida on arvesse võetud käesoleva KTK4. peatükis määratletud põhiparameetrite puhul.

Tabel 3.1

Oluliste nõuete ja põhiparameetrite vaheline seos

Põhiparameetri punkt

Põhiparameetri jaotis

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

4.2.1

Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

1.1.1

1.1.3

2.3.1

1.2

 

 

 

4.2.2

Rongisisesed ETCS-funktsioonid

1.1.1

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.3

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

1.1.1

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.4

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

 

 

 

1.4.3

1.5

2.3.2

4.2.5

RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.6

Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.7

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.8

Võtmehaldus

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.9

ETCS-ID haldamine

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.10

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.11

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

 

 

 

1.4.3

1.5

2.3.2

4.2.12

ETCSi DMI (juhi-masina liides)

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.13

RMR DMI (juhi-masina liides)

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.14

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

1.1.1

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.15

Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.16

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine

1.1.3

1.1.4

 

1.3.2

1.4.2

 

4.2.17

ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.18

Rongisisesed ATO-funktsioonid

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.19

Raudteeäärsed ATO-funktsioonid

 

 

 

 

1.5

2.3.2

4.2.20

Hoolduse tehniline dokumentatsioon

1.1.5

1.1.1

 

 

 

 

3.2.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide spetsiifilised aspektid

3.2.1.   Ohutus

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide iga projekti puhul, mille suhtes käesolevat tehnilist kirjeldust kohaldatakse, võetakse vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega seotud vea risk ei ületa eesmärgiks seatud teenustaset.

Et ohutuse saavutamiseks võetavad meetmed ei kahjustaks koostalitlusvõimet, järgitakse punktis 4.2.1 (Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega) sätestatud põhiparameetri nõudeid.

A-klassi süsteemi (ETCS) puhul jaotatakse üldised ohutuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 (Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega). Neid ohutusnõudeid tuleb täita koos käideldavusnõuetega, mis on kindlaks määratud punktis 3.2.2 (Töökindlus ja käideldavus).

3.2.2.   Töökindlus ja käideldavus

A-klassi süsteemi puhul jaotatakse töökindlus- ja käideldavuseesmärgid rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vahel. Üksikasjalikud nõuded on täpsustatud punktis 4.2.1 (Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega).

Jälgitakse allsüsteemis kasutatud komponentide vananemisest ja kulumisest tuleneva riski taset. Järgitakse punktis 4.5 kehtestatud hooldusnõudeid.

3.2.3.   Tehniline ühilduvus

Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitluse saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja talitlusvõimet.

Tehnilise ühilduvuse nõuded on jaotatud järgmisesse kolme kategooriasse:

(1)

Esimeses kategoorias sätestatakse koostalitlusvõimega seotud üldised insener-tehnilised nõuded, täpsemalt keskkonnanõuded, elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) nõuded raudtee-alal ja paigaldusnõuded. Need ühilduvusnõuded on sätestatud käesolevas peatükis.

(2)

Teises kategoorias kirjeldatakse kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tehnilist kohaldamist ning funktsioone, mida need peavad koostalitluse saavutamiseks täitma. Seda kategooriat kirjeldatakse 4. peatükis.

(3)

Kolmandas kategoorias kirjeldatakse, kuidas kontrolli ja signaalimise allsüsteemid liidestatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga, et saavutada käitamisalane koostalitlusvõime. Seda kategooriat on kirjeldatud 4. peatükis.

3.2.3.1.   Mehaaniline ühilduvus

3.2.3.1.1.    Füüsilised keskkonnatingimused

Kontrolli- ja signaalimisseadmed peavad suutma töötada liidu raudteesüsteemi asjaomases osas valitsevates kliima- ja füüsilistes tingimustes.

Järgitakse põhiparameetri 4.2.16 (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine) nõudeid.

3.2.3.1.2.    Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhiparameetrit kirjeldatakse punktis 4.2.11 (Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus).

3.3.   Käesolevas KTKs otseselt käsitlemata olulised nõuded

3.3.1.   Ohutus

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa oluline nõue 1.1.2 ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse.

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulist nõuet 1.1.4 raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kohta reguleeritakse kohaldatavate Euroopa ja siseriiklike õigusaktidega.

3.3.2.   Tervisekaitse

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele tuleb võtta ettevaatusabinõud, mis tagavad, et kasutatavad materjalid ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemide konstruktsioon ei ohustaks nendele juurdepääsu omavate isikute tervist. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.3.1. Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulist nõuet 1.3.2 raudteeäärsete kontrolli signaalimise allsüsteemide kohta reguleeritakse kohaldatavate Euroopa ja siseriiklike õigusaktidega.

3.3.3.   Keskkonnakaitse

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele:

(1)

ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed suure kuumuse või tulekahju korral eraldada keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ega gaase lubatud piirmääradest rohkem. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.2;

(2)

ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed sisaldada aineid, mis võivad seadmete tavapärase kasutamise korral liigselt keskkonda saastada. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.1;

(3)

peavad kontrolli- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele liidu õigusaktidele, millega piiratakse raudteega külgnevatel aladel elektromagnetiliste häirete põhjustamist ja tundlikkust elektromagnetiliste häirete suhtes. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.3;

(4)

peavad kontrolli- ja signaalimisseadmed vastama kehtivatele mürasaastenormidele. See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.4;

(5)

ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed põhjustada lubamatut vibratsiooni, mis võib kahjustada taristu seisundit (nõuetekohaselt hooldatud taristu puhul). See on seotud direktiivi (EL) 2016/797 III lisa olulise nõudega 1.4.5.

3.3.4.   Tehniline ühilduvus

3.3.4.1.   Raudtee elektromagnetiline ühilduvus

Vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele ei tohi kontrolli- ja signaalimisseadmed mõjutada teisi kontrolli- ja signaalimisseadmeid ega allsüsteeme ega neilt mõjutusi saada.

3.3.5.   Juurdepääs

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisa oluline nõue 1.6 ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse.

4.   ALLSÜSTEEMIDE ISELOOMUSTUS

4.1.   Sissejuhatus

4.1.1.   Põhiparameetrid

Kõikide asjakohaste oluliste nõuete kohaselt iseloomustavad kontrolli ja signaalimise allsüsteeme järgmised põhiparameetrid:

(1)

Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega (punkt 4.2.1)

(2)

Rongisisesed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.2)

(3)

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (punkt 4.2.3)

(4)

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR) (punkt 4.2.4)

(5)

RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed (punkt 4.2.5)

(6)

Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.6)

(7)

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed (punkt 4.2.7)

(8)

Võtmehaldus (punkt 4.2.8)

(9)

ETCS-ID haldamine (punkt 4.2.9)

(10)

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid (punkt 4.2.10)

(11)

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus (punkt 4.2.11)

(12)

ETCSi DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.12)

(13)

RMR DMI (juhi-masina liides) (punkt 4.2.13)

(14)

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides (punkt 4.2.14)

(15)

Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid (punkt 4.2.15)

(16)

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine (punkt 4.2.16)

(17)

ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus (punkt 4.2.17)

(18)

Rongisisesed ATO-funktsioonid (punkt 4.2.18)

(19)

Raudteeäärsed ATO-funktsioonid (punkt 4.2.19)

(20)

Hoolduse tehniline dokumentatsioon (punkt 4.2.20)

4.1.2.   Nõuete ülevaade

Kõiki kõnealuste põhiparameetritega seotud punkti 4.2 (Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused) nõudeid kohaldatakse A-klassi süsteemide suhtes.

B-klassi süsteemide ja spetsiaalsete andmeedastusmoodulitega (STM) (mis võimaldavad A-klassi rongisisesel süsteemil töötada ka B-klassi taristul) seotud nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

Käesolev KTK toetub põhimõtetele, mis võimaldavad raudteeäärsel kontrolli ja signaalimise allsüsteemil ühilduda KTKga ühilduvate rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega. Selle eesmärgi saavutamiseks:

(1)

standarditakse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi funktsioonid, liidesed ja toimivus, mis tagavad, et iga rong reageerib raudteeäärsetest seadmetest saadud andmetele prognoositaval viisil;

(2)

standarditakse käesolevas KTKs raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi jaoks täielikult raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vaheline teabevahetus. Alljärgnevates punktides viidatud tehnilised kirjeldused võimaldavad rakendada raudteeäärseid kontrolli- ja signaalimisfunktsioone paindlikult, nii et neid saaks optimaalselt raudteesüsteemiga integreerida. Sellist paindlikkust kasutatakse ära ilma KTKga ühilduvate rongisiseste allsüsteemidega veeremiüksuste liikumist piiramata.

Kontrolli- ja signaalimisfunktsioonid on jagatud kategooriatesse, mis näitavad, kas tegemist on valikuliste või kohustuslike funktsioonidega. Kategooriad on määratletud käesoleva KTK punktis 7.2.9 ja A liites osutatud tehnilistes kirjeldustes ning nendes tekstides on esitatud ka funktsioonide klassifikatsioon.

A liite tabeli A.1 punktis 4.1 c on esitatud A liites osutatud tehnilistes kirjeldustes kasutatavate ETCSi ja ATO mõistete sõnastik.

4.1.3.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osad

Vastavalt punktile 2.2 (Kohaldamisala) võib kontrolli ja signaalimise allsüsteemid osadeks jagada.

Allpool esitatud tabelis on näidatud, millised põhiparameetrid on iga allsüsteemi ja osa jaoks asjakohased.

Tabel 4.1

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osad

Allsüsteem

Osa

Põhiparameetrid

Rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem

Rongiturvangusüsteem

4.2.1, 4.2.2, 4.2.5, 4.2.6, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.12, 4.2.14, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20

Raadio-häälside

4.2.1.2, 4.2.4.1, 4.2.4.2, 4.2.5.1, 4.2.13, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20

Andmeside

4.2.1.2, 4.2.4.1, 4.2.4.3, 4.2.5.1, 4.2.6.2, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20

Rongide automaatjuhtimine

4.2.1.2, 4.2.5.1, 4.2.6, 4.2.12, 4.2.16, 4.2.18, 4.2.20

Raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem

Rongiturvangusüsteem

4.2.1, 4.2.3, 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.15, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20

Raadio-häälside

4.2.1.2, 4.2.4, 4.2.5.1, 4.2.7, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20

Andmeside

4.2.1.2, 4.2.4, 4.2.5.1, 4.2.7, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.20

Rongituvastus

4.2.10, 4.2.11

Rongide automaatjuhtimine

4.2.1.2, 4.2.5.1, 4.2.7, 4.2.16, 4.2.19, 4.2.20

4.2.   Allsüsteemide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.   Kontrolli ja signaalimise töökindlus, käideldavus ja ohutusomadused, mis on seotud koostalitlusvõimega

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid rongisisesele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile ning raudteeäärsele allsüsteemile, pidades silmas punkte 3.2.1 (Ohutus) ja 3.2.2 (Töökindlus ja käideldavus).

Koostalitluse saavutamiseks rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rakendamisel järgitakse järgmisi sätteid.

(1)

Rongisisese ja raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi struktuur, rakendamine ja kasutamine ei kehtesta mingeid nõudeid:

(a)

liidesele rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vahel lisaks käesolevas KTKs sätestatud nõuetele;

(b)

ühelegi teisele allsüsteemile lisaks asjaomastes KTKdes sätestatud nõuetele.

(2)

Järgitakse alljärgnevates punktides 4.2.1.1 ja 4.2.1.2 kehtestatud nõudeid.

4.2.1.1.   Ohutus

Rongisisestes ja raudteeäärsetes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides järgitakse käesolevas KTKs nimetatud ETCSi seadmetele ja rajatistele kehtestatud nõudeid.

ETCSile soovituslike kiiruse ja/või vahemaa piirangute ületamise ohu korral on lubatav ohumäär (THR) rongisisese ETCSi juhuslike tõrgete puhul 10-9 h-1 ja raudteeäärse ETCSi juhuslike tõrgete puhul 10-9 h-1. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.1 a.

Koostalitluse saavutamiseks järgitakse rongisisese ETCSi puhul täielikult kõiki A liite tabeli A 1 punktis 4.2.1 sätestatud nõudeid. Raudteeäärsele ETCSile võib kehtestada leebemad ohutusnõuded, kui need tagavad koos KTKga ühilduvate rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega teenuse ettenähtud ohutustaseme.

A-klassi süsteemi (ETCS) puhul:

(1)

muudatusi, mida raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad on ennetavate või paranduslike hooldusmeetmete rakendamiseks teinud, juhitakse kooskõlas nende ohutusjuhtimise süsteemi protsesside ja menetlustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (ohutusdirektiiv) artiklile 9 (7);

(2)

muud liiki muudatusi, mida raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad teevad (nt ETCSi ülesehituse või rakendamise muudatused), samuti muude osalejate (nt tootjate või teiste tarnijate) tehtud muudatusi juhitakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas sätestatud riskijuhtimismenetlusele, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktis a.

Lisaks hindab ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus vastavalt kõnealuse määruse artiklile 6 sõltumatult rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetluse nõuetekohast kohaldamist ja selle kohaldamise tulemuste asjakohasust. Rakendusmäärusega (EL) nr 402/2013 lubatud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutuse sõltumatuse A-, B- või C-tüübi suhtes ei kohaldata piiranguid. Määratud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus akrediteeritakse või seda tunnustatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 II lisa nõuetele andmebaasi ERADIS hindamisasutustele mõeldud kirje 5. elemendis „Classification“ (liigitus) esitatud „Control-command and signalling“ (kontroll ja signaalimine) allsüsteemi väljal.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi väljal akrediteerimine või tunnustamine hõlmab ühiste ohutusmeetodite hindamisasutuse pädevust hinnata sõltumatult ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi tasandil ohutut integreerimist. See hõlmab pädevust järgmistes valdkondades:

(1)

kõigi ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi arhitektuuri moodustavate sise- komponentide ja -liideste ohutu integreerimise hindamine;

(2)

kõigi ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi välisliideste ohutu integreerimise hindamine selle otseses füüsilises, funktsionaalses, keskkonna-, käitamis- ja hoolduskontekstis.

A liite tabelis A 3 osutatud tehniliste kirjelduste kohaldamine on asjakohane viis, et vastata täielikult rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetlusele koostalitluse komponentide ja allsüsteemide projekteerimise, rakendamise, tootmise, paigaldamise ja valideerimise (sh ohutuskinnituse) puhul. Kui kohaldatakse A liite tabelis A 3 osutatud standarditest erinevaid standardeid, tuleb tõendada vähemalt samaväärsust.

Kui ETCSi allsüsteemi või ETCSi koostalitluse komponendi puhul kasutatakse A liite tabelis A 3 osutatud tehnilisi kirjeldusi asjakohase viisina, et vastata täielikult rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetlusele, peab A liite tabelis A 3 toodud tehnilistes kirjeldustes nõutud sõltumatu ohutushindamise tegema CENELECi sõltumatu ohutushindaja asemel eespool olevas punktis täpsustatud viisil akrediteeritud või tunnustatud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus, et vältida sõltumatu hindamistöö tarbetut dubleerimist.

4.2.1.2.   Käideldavus/töökindlus

Käesolevas alapunktis käsitletakse tõrkerežiime, mis ei põhjusta ohtu, kuid tekitavad halvenenud olukorra, mille haldamine võib vähendada süsteemi üldist ohutust.

Seoses kõnealuse parameetriga tähendab „tõrge“ olukorda, kus element ei suuda täita nõutavat funktsiooni nõutavate tööparameetritega, ning „tõrkerežiim“ tähendab tõrke täheldavat tagajärge.

Et taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad saaksid kätte kogu teabe, mida nad vajavad halvenenud olukordade haldamiseks sobivate protseduuride kindlaksmääramiseks, peab rongisisese või raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehniline dokumentatsioon sisaldama arvutatud käideldavus-/töökindlusväärtusi selliste tõrkerežiimide kohta, mis mõjutavad kontrolli ja signaalimise allsüsteemi suutlikkust juhtida ühe või mitme veeremiüksuse ohutut liikumist või luua raadioside liikluse korraldaja ja rongijuhtide vahel.

Tagatakse vastavus järgmistele arvutatud väärtustele:

(1)

rongi turvangufunktsioonide isoleerimist vajavate rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tõrgete vaheline keskmine aeg töötundides: (avatud punkt).

(2)

liikluse korraldaja ja rongijuhi vahelist raadiosidet takistavate rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tõrgete vaheline keskmine aeg töötundides: (avatud punkt).

Et võimaldada taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel jälgida allsüsteemide kasutusaja jooksul riskitaset ning halvenenud olukordade haldamise protseduuri kindlaksmääramiseks kasutatud töökindlus-/käideldavusväärtustest kinnipidamist, tuleb järgida punktis 4.2.20 (Hoolduse tehniline dokumentatsioon) esitatud hooldusnõudeid.

4.2.2.   Rongisisesed ETCS-funktsioonid

ETCSi rongisiseste funktsioonide põhiparameetris kirjeldatakse kõiki rongi ohutuks liiklemiseks vajalikke funktsioone. Põhifunktsioon on tagada automaatblokeerimissüsteemi toimimine ja kabiinisisene signaalimine:

(1)

rongi omaduste kindlaksmääramine (nt rongi suurim lubatud kiirus, pidurdustõhusus);

(2)

jälgimisrežiimi valimine raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

(3)

läbisõidu mõõtmine;

(4)

rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis;

(5)

dünaamilise kiirusprofiili väljaarvutamine konkreetseks ülesandeks rongi omaduste ja raudteeäärsetelt seadmetelt saadud teabe alusel;

(6)

dünaamilise kiirusprofiili jälgimine konkreetse ülesande käigus;

(7)

sekkumisfunktsiooni rakendamine.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.2 b ja nende talitlusvõime peab vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.2 a.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.2 c.

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti A liite tabeli A 1 punkte 4.2.2 a ja 4.2.2 b ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

(1)

Side raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga.

(a)

Eurobalise’i andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.2 (Eurobalise’i side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks).

(b)

Euroloopi andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.3 (Euroloopi side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui see on nõutav punktis 7.7 nimetatud erijuhtudel, mille puhul peab viitama üksnes A liite tehnilistele kirjeldustele.

(c)

Sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 d, punkt 4.2.5.1 (RMRi raadioliides), punkt 4.2.6.2 (Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel) ja punkt 4.2.8 (Võtmehaldus). See funktsioon on rongides valikuline, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse punktis 7.7 nimetatud erijuhtudel. Selle funktsiooni rakendamine, sealhulgas erijuhtudel, peab vastama liite A tehnilistele kirjeldustele.

(d)

Andmeside raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1 (RMRi raadioliides), punkt 4.2.6.2 (Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel) ja punkt 4.2.8 (Võtmehaldus). See andmeside raadio teel on valikuline, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse ETCSi 2. taseme (varem ETCSi 2. või 3. taseme) liinil.

(2)

Teabe edastamine juhile. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 e, punkt 4.2.12 (ETCSi DMI (juhi-masina liides)).

(3)

Teabe edastamine STMile. Vt punkt 4.2.6.1 (ETCSi ja B-klassi turvanguseadmed). See funktsioon hõlmab järgmist:

(a)

STMi väljundi haldamine;

(b)

STMis kasutatavate andmete esitamine;

(c)

STMide ülemineku haldamine.

(4)

Teabe haldamine järgmise kohta:

(a)

rongi komplektsus – rongi terviklikkuse ja ohutu koosseisu pikkuse teabe edastamine rongisisesele allsüsteemile on valikuline, välja arvatud juhul, kui seda nõuavad raudteeäärsed seadmed;

(b)

külma liikumise tuvastamine – rongisisene ETCS-seade peab olema varustatud külma liikumise tuvastamisega.

(5)

Seadmete seisundi seire ja tugi halvenenud tingimuste korral. See funktsioon hõlmab järgmist:

(a)

rongisiseste ETCS-funktsioonide häälestamine;

(b)

tugi halvenenud tingimuste korral;

(c)

rongisiseste ETCS-funktsioonide isoleerimine.

(6)

Järelevalveotstarbeline andmesalvestustugi. Vt punkt 4.2.14 (Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides).

(7)

Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine:

 

rongiliidesele/rongiliideselt. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 f.

Märkus.

Rongisisene ETCS peab vastama rongi FFFISile ainult uute veeremiüksuse konstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 (8) artikli 14 lõike 1 punktis a määratletud esmast luba.

(8)

Teabe/käskude edastamine ja rongisisesest ATOst veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.2 h.

4.2.3.   Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab raudteeäärseid ETCS-funktsioone. See hõlmab kõiki ETCS-funktsioone, millega tagatakse konkreetse rongi ohutu liiklemine.

Põhifunktsioonid on:

(1)

rongi asukoha kindlaksmääramine Eurobalise’i asukohtadel põhinevas koordinaatsüsteemis (ETCSi 2. tase);

(2)

raudteeäärsete signaalseadmete andmete teisendamine rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi standardvormingusse;

(3)

liikumissuuniste saatmine, sealhulgas liini kirjeldus ja rongile antud käsud.

Nimetatud funktsioone rakendatakse vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.3 b ja nende toimivus peab vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.3 a.

Põhifunktsioone toetavad lisafunktsioonid, mille suhtes kohaldatakse samuti A liite tabeli A 1 punkte 4.2.3 a ja 4.2.3 b ning allpool esitatud tehnilisi kirjeldusi.

(1)

Side rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga. See tegevus hõlmab järgmist:

(a)

Eurobalise’i andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.2 (Eurobalise’i side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks) ja punkt 4.2.7.4 (Eurobalise’i ja raudteeäärse elektroonilise seadme (LEU) vaheline liides

(b)

Euroloopi andmeedastus. Vt punkt 4.2.5.3 (Euroloopi side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks) ja punkt 4.2.7.5 (Euroloopi ja LEU vaheline liides.). Euroloop on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline.

(c)

Sõidusignaalide uuendamine raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1.2.1 (GSM-Ri raadioliides ETCSi rakenduse jaoks), punkt 4.2.7.3.1.1 (GSM-R / raudteeäärne ETCS) ja punkt 4.2.8 (Võtmehaldus). Sõidusignaalide uuendamine raadio teel on asjakohane üksnes 1. taseme puhul, kus see on valikuline.

(d)

Andmeside raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1 (RMRi raadioliides), punkt 4.2.7.3 (RMR / raudteeäärne ETCS ja RMR / raudteeäärne ATO) ja punkt 4.2.8 (Võtmehaldus). Andmeside raadio teel on asjakohane üksnes ETCSi 2. taseme puhul.

(2)

Teabe/käskude genereerimine rongisisesele ETCSile, nt teave õhuavade sulgemise/avamise, pantograafi langetamise/tõstmise, toitesüsteemi pealüliti sisse-/väljalülitamise ning veosüsteemilt A veosüsteemile B ülemineku kohta. Nende funktsioonide rakendamine raudteeäärsetel seadmetel on valikuline; allsüsteemide ohutu integreerimise tagamine võib aga nõutud olla teistes kehtivates KTKdes, siseriiklikes eeskirjades või riskihindamise rakendamisel;

(3)

erinevate raadio teel blokeerimise juhtkeskuste (RBCde) kontrolli all olevate piirkondade vahetumise haldamine (asjakohane üksnes ETCSi 2. taseme puhul). Vt punkt 4.2.7.1 (RBCde-vaheline funktsiooniliides) ja punkt 4.2.7.2 (RBC/RBC).

4.2.4.   Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse raadioside funktsioone. Neid funktsioone rakendatakse rongisisestes ja raudteeäärsetes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides vastavalt allpool esitatud tehnilistele kirjeldustele.

4.2.4.1.   Põhisidefunktsioon

4.2.4.1.1.    GSM-Ri põhisidefunktsioon

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 a.

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

(1)

ASCI-funktsioonid; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 b;

(2)

SIM-kaart; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 c;

(3)

asukohast sõltuv pöördumine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 e.

4.2.4.1.2.    FRMCS-põhisidefunktsioon

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 l

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

(1)

FRMCSi profiil; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 n.

4.2.4.2.   Kõne- ja operatiivsiderakendused

4.2.4.2.1.    GSM-Ri kõne- ja operatiivsiderakendused

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 f.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 g.

Lisaks järgitakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

(1)

suure prioriteetsusega kutsungite kinnitamine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 h;

(2)

funktsionaalne adresseerimine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 j;

(3)

funktsionaalsete numbrite esitamine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 k;

(4)

kasutajalt kasutajale signaalimine; A liite tabeli A 1 punkt 4.2.4 d.

4.2.4.2.2.    FRMCSi kõne- ja operatiivsiderakendused

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 m.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 o.

4.2.4.3.   ETCSi ja ATO andmesiderakendused

4.2.4.3.1.    Andmeside ETCSi jaoks

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi andmeside peab olema võimeline toetama vähemalt kahte samaaegset sideseanssi ETCSiga.

4.2.4.3.1.1.   GSM-Ri andmeside ETCSi jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 f.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 g.

Need funktsioonid on kohustuslikud ainult ETCSi 2. taseme ja sõidusignaalide raadio teel uuendamise rakenduste puhul.

4.2.4.3.1.2.   FRMCSi andmeside ETCSi jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 m.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 o.

Need funktsioonid on kohustuslikud ETCSi 2. taseme rakenduste puhul.

4.2.4.3.2.    Andmeside ATO jaoks

4.2.4.3.2.1.   GSM-Ri andmeside ATO jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 f.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 g.

4.2.4.3.2.2.   FRMCSi andmeside ATO jaoks

Üldnõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 m.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.4 o.

4.2.5.   RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid raadiosidele raudteeäärsete ja rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vahel ning seda peab arvesse võtma koos ETCSi, ATO ja RMRi vahelistele liidestele kehtestatud nõuetega, nagu on täpsustatud punktides 4.2.6 (Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed) ja 4.2.7 (Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed).

Selle põhiparameetri alla kuuluvad:

(1)

füüsilised, elektrilised ja elektromagnetilised väärtused, mida tuleb järgida ohutu toimimise huvides;

(2)

kasutatav sideprotokoll;

(3)

sidekanali kättesaadavus.

Kohaldatavad tehnilised kirjeldused on loetletud allpool.

4.2.5.1.   RMRi raadioliides

4.2.5.1.1.    RMRi üldine raadioliides

4.2.5.1.1.1.   GSM-Ri raadioliides

Raadioliides peab vastama A liite tabeli A 1 punktides 4.2.5 a ja 4.2.4 f sätestatud nõuetele.

Märkus 1.

GSM-Ri raadiosideliidesed peavad toimima A liite tabeli A 1 punktides 4.2.5 a ja 4.2.4 f täpsustatud sagedustel.

Märkus 2.

Rongisisesed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid peavad olema häirete eest kaitstud A liite tabeli A 1 punkti 4.2.4 f kohaselt.

4.2.5.1.1.2.   FRMCSi raadioliides

Raadioliides peab vastama A liite tabeli A 1 punktis 4.2.5 f sätestatud nõuetele.

4.2.5.1.2.    RMRi raadioliides ETCSi rakenduse jaoks

4.2.5.1.2.1.   GSM-Ri raadioliides ETCSi rakenduse jaoks

Andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 b.

Raadio teel sõidusignaalide uuendamisel tuleb lisaks järgida A liite tabeli A1 punktis 4.2.5 c esitatud nõudeid.

4.2.5.1.2.2.   FRMCSi raadioliides ETCSi rakenduse jaoks

Andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 j.

4.2.5.1.3.    RMRi raadioliides ATO rakenduse jaoks

4.2.5.1.3.1.   GSM-Ri raadioliides ATO rakenduse jaoks

Kasutatakse pakettkommutatsioonsidet ja andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punkti 4.2.5 h asjakohastele nõuetele.

ATO rakenduses on lubatud kasutada muid traadita sidevõrke, mida käitab näiteks avalik-õiguslik või eraõiguslik mobiilsideoperaator, kuid seda peetakse käesoleva KTK kohaldamisalast välja jäävaks.

Nende võrkude kasutamine ei tohi häirida GSM-Ri kõne- ja andmesidet.

4.2.5.1.3.2.   FRMCSi raadioliides ATO rakenduse jaoks

Andmesideprotokollid peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 i.

4.2.5.2.   Eurobalise’i side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks

Eurobalise’i sideliidesed peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 d.

4.2.5.3.   Euroloopi side rongiga ERTMSi rakenduste jaoks

Euroloopi sideliidesed peavad vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.5 e.

4.2.6.   Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb järgmistest osadest:

4.2.6.1.   ETCSi ja B-klassi turvanguseadmed

Kui rongile on paigaldatud ETCSi ja B-klassi turvanguseadmed, hallatakse nende integreerimist ja nendevahelisi üleminekuid ühega järgmistest:

(1)

standarditud liides (STM) või

(2)

standardimata liides või

(3)

samasse seadmesse integreeritud B- ja A-klass (nt kaks standardit) või

(4)

puudub otsene liides mõlema seadme vahel.

Kui ETCSi ja B-klassi süsteemide integreerimist ja nendevahelisi üleminekuid hallatakse standarditud liidesega (STM), peab see vastama A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 a sätestatud nõuetele.

A liite tabeli A 1 punktiga 4.2.6 b on ette nähtud K-liides (mis võimaldab teatavatel STMidel lugeda ETCSi rongisisese antenni kaudu teavet B-klassi baliisidelt) ja A liite tabeli A 1 punktiga 4.2.6 c G-liides (raadioside ETCSi rongisisese antenni ja B-klassi baliiside vahel).

K-liidese kasutamine on valikuline, kuid kasutamise korral peab see vastama A liite tabeli A1 punktile 4.2.6 b.

Lisaks sellele peab K-liidese kasutamise korral olema rongisisene edastusfunktsioon kooskõlas A liite tabeli A1 punktis 4.2.6 c nimetatud omadustega.

Kui integreerimist ja üleminekuid ETCSi ja B-klassi rongisisese turvangusüsteemi vahel ei hallata A liite tabeli A 1 punktiga 4.2.6 a ette nähtud standarditud liidese abil, ei tohi meetod püstitada lisanõudeid raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile.

4.2.6.2.   Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel

4.2.6.2.1.    Liides RMR-andmeside ja ETCSi vahel

4.2.6.2.1.1.   Liides GSM-Ri andmeside ja ETCSi vahel

Rongisisese GSM-Ri ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 d.

Sõidusignaalide raadio teel uuendamisel tuleb järgida A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 e esitatud nõudeid.

4.2.6.2.1.2.   Liides FRMCS-andmeside ja ETCSi vahel

Rongisisese FRMCSi ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 g.

4.2.6.2.2.    Liides RMR-andmeside ja ATO vahel

4.2.6.2.2.1.   Liides GSM-Ri andmeside ja ATO vahel

Rongisisese GSM-Ri ja rongisiseste ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 j.

4.2.6.2.2.2.   Liides FRMCS-andmeside ja ATO vahel

Rongisisese FRMCSi ja rongisiseste ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 k.

4.2.6.2.3.    FRMCSi rongisisese kõnerakenduse ja rongisisese FRMCSi vaheline liides

Rongisisese FRMCSi kõnerakenduse ja rongisisese FRMCSi vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 l.

4.2.6.3.   Läbisõidu mõõtmine

Läbisõidu mõõtmise liidese kohta erinõuded puuduvad.

4.2.6.4.   Liides ATO ja ETCSi vahel

Rongisisese ATO-funktsiooni ja rongisiseste ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 h.

4.2.6.5.   Täiendavad CSSi rongisisesed siseliidesed

4.2.6.5.1.    CSS Consisti võrgu sidekihid

Kui ei ole sätestatud teisiti, peab lõppseadmete (nt rongisisene ETCS, rongisisene ATO ja rongisisene FRMCS) ja Ethernet Consisti võrgu vaheline liides vastama A liite tabeli A 1 punktile 4.2.6 i. Seda liidest kohaldatakse ainult uute veeremiüksuste konstruktsioonide puhul, mille jaoks on vaja rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 14 lõike 1 punktis a määratletud esmast luba.

4.2.7.   Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide siseliidesed

Käesolev põhiparameeter koosneb viiest osast.

4.2.7.1.   RBCde-vaheline funktsiooniliides

Käesoleva liidesega määratakse kindlaks andmed, mida peavad vahetama kaks kõrvuti asuvat RBCd, et rong saaks liikuda ohutult ühe RBC tööpiirkonnast teise.

(1)

Andmed, mida „üleandev“ RBC saadab „vastuvõtvale“ RBC-le.

(2)

Andmed, mida „vastuvõttev“ RBC saadab „üleandvale“ RBC-le.

(3)

Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 a.

4.2.7.2.   RBC/RBC

Kahe RBC vaheline tehniline liides. Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 b.

4.2.7.3.   RMR / raudteeäärne ETCS ja RMR / raudteeäärne ATO

4.2.7.3.1.    RMR / raudteeäärne ETCS

4.2.7.3.1.1.   GSM-R / raudteeäärne ETCS

GSM-Ri ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 c.

4.2.7.3.1.2.   FRMCS / raudteeäärne ETCS

FRMCSi ja raudteeäärsete ETCS-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 f.

4.2.7.3.2.    RMR / raudteeäärne ATO

4.2.7.3.2.1.   GSM-R / raudteeäärne ATO

GSM-Ri ja raudteeäärsete ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 g.

4.2.7.3.2.2.   FRMCS / raudteeäärne ATO

FRMCSi ja raudteeäärsete ATO-funktsioonide vahelise liidese nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 h.

4.2.7.4.   Eurobalise’i ja raudteeäärse elektroonilise seadme (LEU) vaheline liides

Eurobalise’i ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 d.

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Eurobalise ja LEU on iseseisvad koostalitluse komponendid (vt punkt 5.2.2, Koostalitluse komponentide rühmitamine).

4.2.7.5.   Euroloopi ja LEU vaheline liides.

Euroloopi ja LEU vaheline liides. Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.7 e.

See liides kuulub käesoleva põhiparameetri alla üksnes juhul, kui Euroloop ja LEU on iseseisvad koostalitluse komponendid (vt punkt 5.2.2, Koostalitluse komponentide rühmitamine).

4.2.8.   Võtmehaldus

Käesolev põhiparameeter sätestab nõuded krüptograafiliste võtmete haldamisele, mida kasutatakse raadio teel edastatavate andmete kaitsmiseks.

Nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.8 a. Käesoleva KTK kohaldamissalasse jäävad ainult kontrolli- ja signaalimisseadmete liidestega seotud nõuded.

4.2.9.   ETCS-ID haldamine

Käesolev põhiparameeter on seotud raudteeäärsetes ja rongisisestes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides sisalduvate seadmete ETCS-identimiskoodidega (ETCS-IDsid).

Nõuded on sätestatud A liite punktis 4.2.9 a.

4.2.10.   Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid liidestele raudteeäärsete rongituvastussüsteemide ja veeremite vahel, mis on seotud veeremiüksuse konstruktsiooni ja kasutamisega.

Rongituvastussüsteemides järgitavad liideste nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.10 a.

4.2.11.   Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Käesolev põhiparameeter kirjeldab nõudeid liidestele seoses veeremi ja raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimissüsteemi rongituvastusseadmete vahelise elektromagnetilise ühilduvusega.

Rongituvastussüsteemis järgitavad liideste nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.11 a.

4.2.12.   ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida ETCS ja ATO annavad juhile ning mida juht rongisisesesse süsteemi sisestab. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.12 a.

See hõlmab järgmist:

(1)

ergonoomia (sh nähtavus);

(2)

kuvatavad ETCS- ja ATO-funktsioonid;

(3)

juhi sisendist käivituvad ETCS- ja ATO-funktsioonid.

4.2.13.   RMR DMI (juhi-masina liides)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab andmeid, mida RMR annab juhile ning mida juht RMRi rongisisesesse süsteemi sisestab.

See hõlmab järgmist:

(1)

ergonoomia (sh nähtavus);

(2)

kuvatavad RMR-funktsioonid;

(3)

väljuva kõne andmed;

(4)

sissetuleva kõne andmed.

4.2.13.1.   GSM-R DMI (juhi-masina liides)

GSM-Ri kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.13 a.

4.2.13.2.   FRMCS DMI (juhi-masina liides)

FRMCSi kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.13 b.

4.2.14.   Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

Käesolev põhiparameeter kirjeldab rongisisese ETCSi ja veeremi salvestusseadme vahelist andmevahetust.

Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.14 a.

4.2.15.   Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid

Käesolev põhiparameeter kirjeldab järgmist:

(1)

valgust peegeldavate märkide omadused, et tagada nõuetekohane nähtavus;

(2)

koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite omadused;

(3)

koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite paigutus nende kavandatud kasutusotstarbe täitmiseks.

1. ja 2. kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.15 a.

3. kohta vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.15 b.

Lisaks peavad paigaldatud raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid ühilduma juhi nägemisvälja ja taristu nõuetega.

4.2.16.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine

Järgitakse käesoleva KTK A liite tabelis A 2 loetletud dokumentides täpsustatud keskkonnatingimusi.

Rongisiseste kontrolli ja signaalimise koostalitluse komponentide ja allsüsteemide puhul tuleb järgida komisjoni määruses (EL) nr 1302/2014 (9) (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) esitatud materjalide nõudeid (nt tulekaitse seisukohalt).

4.2.17.   ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus

Võimaliku erineva rakendamise ning täielikus vastavuses olevatele kontrolli ja signaalimise allsüsteemidele ülemineku oleku tõttu tuleb teha kontrollid rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tehnilise ühilduvuse tõendamiseks. Nende kontrollide vajadust käsitatakse meetmena, millega suurendatakse usaldust kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tehnilise ühilduvuse vastu. Eelduste kohaselt vähendatakse neid kontrolle, kuni saavutatakse punktis 6.1.2.1 nimetatud põhimõte.

4.2.17.1.   ETCS-süsteemi ühilduvus

ETCS-süsteemi ühilduvus (edaspidi „ESC“) on kasutusalas kontrolli ja signaalimise allsüsteemide ETCSi rongisiseste ja ETCSi raudteeäärsete osade tehnilise ühilduvuse registreerimine.

Iga ESC tüübi puhul määratakse kindlaks ESC-kontrollide kogum (nt dokumentide kontroll, laboratooriumi- või rajatest jne), mida kohaldatakse kasutusala mõne sektsiooni või sektsioonide rühma suhtes. Sama ESC tüüpi on võimalik kasutada piiriülese taristu ja erinevate riiklike taristute puhul.

Rongisisesesse seadme ESC-kontrolli tulemused koostalitluse komponendi või allsüsteemi tasandil, sealhulgas järeldused ja tekkinud tingimused, registreeritakse ESC-kontrolli aruandes.

„Tüüpkonfiguratsioon“ – konfiguratsioon, mille alusel on võimalik saada katsetulemusi, mis kehtivad sama sertifitseeritud rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi või sertifitseeritud rongisisese allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul. Need tulemused peavad olema samaväärsed ka sertifitseeritud raudteeäärse ETCSi allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul.

Rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi tasandil tehtavate ESC kontrollide puhul tuleb jälgida järgmist:

(1)

ESC koostalitluse komponendi teatises registreeritakse rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi ESC tulemused ESC tüübile/tüüpidele, mis kehtivad olenemata rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi konkreetsest konfiguratsioonist. Selle dokumendi koostab rongisisese süsteemi tarnija. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.2 liites või C.6 liites.

(2)

ESC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama ESC kontrolliaruande/-aruannete järelduste ja tingimuste kokkuvõtet läbitud ESC kontrollide tulemuste kohta (määratletud ühes või mitmes ESCi tüübis), mis kehtivad rongisisese koostalitluse komponendi konkreetsetest konfiguratsiooniparameetritest sõltumatult ning mida saab seetõttu kasutada igal konkreetsel rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tasandil.

(3)

ESC koostalitluse komponendi teatis sisaldab ESC tüübi/tüüpide suhtes tehtud ESC kontrollide loetelu.

(4)

ESC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama viidet teavitatud asutuse hindamisaruandele vastavalt punktile 6.2.4.3 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul).

Konkreetse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ESC seoses ühe või mitme ESC tüübiga/tüüpidega on sätestatud ESC teatises. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.1 liites või C.5 liites.

Allsüsteemi tasandil sisaldab ESC teatis ka ESC kontrolliaruande kokkuvõtet ja tõendab nõutavate ESC kontrollide tegemist (iga teatises sisalduva ESC tüübi puhul), mis on avaldatud ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis lisaks juba esitatud ESC koostalitluse komponendi teatistele.

ESC teatis sisaldab ka täielikku loetelu ESC koostalitluse komponentide teatistest, mida võetakse arvesse hindamisel (kui neid on), tingimusi (kui neid on) seoses eri ESC tüüpidega ja teavitatud asutuse hindamisaruannet vastavalt punktile 6.3.3.1 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid).

4.2.17.2.   ETCS-süsteemi ühilduvuse nõuded

Taristuettevõtja vastutab ESC tüübi/tüüpide määratlemise eest. Liidu võrgustiku kõigil osadel, mis eeldavad ESC tõendamiseks samasuguseid kontrolle, on sama ESC tüüp.

Euroopa Liidu Raudteeamet avaldab ESC tüüpide loetelu ja haldab seda tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.17 a. Amet hindab kontrolle, välja arvatud juhul, kui neid on hinnanud teavitatud asutus vastavalt tabeli 6.3 reale 10. Amet teeb hindamise kahe kuu jooksul alates selle kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui amet ja taristuettevõtja lepivad kokku pikemas ajavahemikus, kuid see ei tohi ületada kokku nelja kuud. Tehnilist dokumenti ajakohastatakse kümne tööpäeva jooksul pärast positiivset hindamist.

ESC tüüpe kasutatakse ainult siis, kui need on ameti eespool viidatud tehnilises dokumendis avaldatud olekuga „kehtiv“.

Taristuettevõtjad esitavad oma võrgu ETCSi tarnijate toetusel ametile oma võrgu vajalike kontrollide määratluse iga ESC tüübi kohta. Miinimumteave, mis tuleb esitada:

(1)

Iga tehtava kontrolli määratlus

(2)

Iga kontrolli läbimise kriteeriumid

(3)

Kui kontroll on nõutav ainult selliste rongide puhul, mis ühilduvad konkreetse M_VERSIONi funktsiooniga ja konkreetse KTK redaktsiooniga.

(4)

Kui kontrollitakse laborites või liinil. Liini puhul märgitakse, kas on nõutav konkreetne asukoht.

(5)

Kontaktandmed iga kontrolli taotlemiseks

(6)

Laboris tehtava kontrolli tüüpkonfiguratsiooni kirjeldus alati, kui asjaomane taristuettevõtja on selle kindlaks määranud.

(7)

Ettepanek ESC tüübi uue versiooni määratluse ja eelneva versiooni vahelise üleminekuperioodi kohta või riikliku menetluse kohta. Samuti tuleb märkida eelmiste ESC tüüpide kehtivus. Lõplik üleminekuperiood lepitakse ametiga kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, on selleks kuus kuud.

Taristuettevõtjad liigitavad ETCSi liinid ESC tüüpide järgi ja registreerivad ESC tüübid taristuregistris. Kui ESC/RSC tehnilises dokumendis ei avaldata ühtegi ESC määratlust või kui amet ei saa seda olemasolevate ETCSiga varustatud liinide kohta, loetakse, et asjaomaste liinide puhul ei ole ESC kontrolle vaja teha.

Taristuettevõtja tagab rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 6 nõutud kontrollide tegemiseks vajalikud vahendid, labori või juurdepääsu taristule.

Taristuettevõtjad esitavad ametile kõik nende võrgu nimetatud kontrollide muudatused.

ESC tüübid kehtivad tähtajatult, välja arvatud juhul, kui taristuettevõtja neid muudab või tühistab. Muudatuste korral järgitakse 7.2.3.4 (Mõju kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rongisiseste ja raudteeäärsete osade tehnilisele ühilduvusele) punkti. Kui rongisisesest süsteemi on vaja uuesti kontrollida, tuleb teha ainult uued/ajakohastatud ESC kontrollid, kohaldades põhimõtet, et juba läbitud kontrollid jäävad kehtima, kui veeremit ei muudeta.

Kui amet avaldab ESC kontrollid tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“ või ajakohastab neid, tühistatakse vastavad olemasolevad ETCSi ühilduvuse katsete riiklikud eeskirjad ning allsüsteemidevahelise tehnilise ühilduvuse tõendamiseks tehakse ainult ESC kontrolle. Taristuettevõtja märgib ESC samaväärsuse (puudub, osaline või täielik) eelmise riikliku menetlusega, kui see on olemas. Sel juhul võib koostalitluse komponent või allsüsteemid, mis on tõendanud tehnilist ühilduvust eelmise riikliku menetlusega, kasutada seda tõendina uue elektroonilise ESC samaväärse osa vastavuse tõendamiseks, ilma et oleks vaja uuesti kontrollida. Kui see ei ole täielikult samaväärne, märgib taristuettevõtja eespool punktis (7) nimetatud üleminekuperioodi.

ESC tõendamise eest vastutav üksus määrab kindlaks rongisisese ETCSi allsüsteemi tüüpkonfiguratsiooni.

ESC teatise koostab ESC tõendamist taotlev üksus.

ESC tõendamist taotlev üksus laseb teavitatud asutusel hinnata koostalitluse komponendi või allsüsteemi ESC kontrolli aruannet vastavalt punktidele 6.2.4.3 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul) või 6.3.3.1 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid).

Kui ESC teatises osutatud kontrolliaruanne või ESC koostalitluse komponendi teatis sisaldab tingimusi, tuleb kõik tingimused registreerida, kajastades nende olekut ja kui on kokku lepitud, siis seda, kuidas mõjutatud pool (nt raudteeveo-ettevõtja, kes soovib tõendada ühilduvust marsruudiga) neid haldab, ning see vastutus tuleb registreerida ESC teatises.

4.2.17.3.   Raadiosüsteemi ühilduvus

Raadiosüsteemi ühilduvus (RCS) on kasutusalas rongisisese raadio-häälside või -andmeside seadmete ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemide RMRi raudteeäärsete osade vahelise tehnilise ühilduvuse registreerimine.

Iga RSC tüübi puhul määratakse kindlaks RSC kontrollide kogum (nt dokumentide kontroll, laboratooriumi- või rajatest jne), mida kohaldatakse kasutusala mõne sektsiooni või sektsioonide rühma suhtes. Sama RSC tüüpi on võimalik kasutada piiriülese taristu ja erinevate riiklike taristute puhul.

Rongisisese raadio-häälside või -andmeside osa RSC kontrollide tulemused koostalitluse komponendi või allsüsteemi tasandil, sealhulgas järeldused ja tekkinud tingimused, registreeritakse ESC kontrolli aruandes.

Tüüpkonfiguratsioon – konfiguratsioon, mille alusel on võimalik saada katsetulemusi, mis kehtivad sama sertifitseeritud koostalitluse komponendi või sertifitseeritud rongisisese allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul. Need tulemused peavad olema samaväärsed ka sertifitseeritud raudteeäärse RMRi allsüsteemi eri konfiguratsioonide puhul.

RSC kontrollide puhul koostalitluse komponendi tasandil tuleb jälgida järgmist:

(1)

RSC koostalitluse komponendi teatises registreeritakse koostalitluse komponendi (nt rongiraadio või EDOR) RSC tulemused RSC tüübile/tüüpidele, mis kehtivad olenemata koostalitluse komponentide konkreetsest konfiguratsioonist. Selle dokumendi koostab tarnija. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.4 liites või C.6 liites.

(2)

RSC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama RSC kontrolliaruande/-aruannete järelduste ja tingimuste kokkuvõtet läbitud RSC kontrollide tulemuste kohta (määratletud ühes või mitmes RSC tüübis), mis kehtivad rongisisese koostalitluse komponendi konkreetsetest konfiguratsiooniparameetritest sõltumatult ning mida saab seetõttu kasutada igal kohaldatava rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tasandil.

(3)

RSC koostalitluse komponendi teatis sisaldab RSC tüübi/tüüpide kohta tehtud RSC kontrollide loetelu

(4)

RSC koostalitluse komponendi teatis peab sisaldama viidet teavitatud asutuse hindamisaruandele vastavalt punktile 6.2.4.3 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul).

Konkreetse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi RSC seoses ühe või mitme RSC tüübiga on sätestatud RSC teatises. Kasutatakse vormi, mis on esitatud C.3 liites või C.5 liites.

Allsüsteemi tasandil peab RSC teatis sisaldama ka kontrolliaruande kokkuvõtet ja näitama nõutavate RSC kontrollide tegemist (iga teatises sisalduva RSC tüübi puhul), mis on avaldatud ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis lisaks juba esitatud RSC koostalitluse komponendi teatistele.

RSC teatis peab sisaldama ka täielikku loetelu RSC koostalitluse komponentide teatistest, mida võetakse arvesse hindamisel (kui neid on), tingimusi (kui neid on) seoses eri RSC tüüpidega ja teavitatud asutuse hindamisaruannet vastavalt punktile 6.3.3.1 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid).

4.2.17.4.   Raadiosüsteemi ühilduvuse nõuded

Taristuettevõtja vastutab RSC tüübi/tüüpide määratlemise eest. Liidu võrgu kõigil osadel, mis eeldavad RSC tõendamiseks samasuguseid kontrolle, on sama RSC tüüp.

Euroopa Liidu Raudteeamet avaldab RSC tüüpide loetelu ja haldab seda tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.17 a. Amet hindab kontrolle, välja arvatud juhul, kui neid on hinnanud teavitatud asutus vastavalt tabeli 6.3 reale 10. Amet teeb hindamise kahe kuu jooksul alates selle kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui amet ja taristuettevõtja lepivad kokku pikemas ajavahemikus, kuid see ei tohi ületada kokku nelja kuud. Tehnilist dokumenti ajakohastatakse kümne tööpäeva jooksul pärast positiivset hindamist.

RSC tüüpe kasutatakse ainult siis, kui need on ameti eespool viidatud tehnilises dokumendis avaldatud olekuga „kehtiv“.

Taristuettevõtjad esitavad oma võrgu RMRi tarnijate toetusel ametile oma võrgu vajalike kontrollide määratluse iga RSC tüübi kohta. Miinimumteave, mis tuleb esitada:

(1)

Iga tehtava kontrolli määratlus

(2)

Iga kontrolli läbimise kriteeriumid

(3)

Kui kontroll on nõutav ainult rongide puhul, mis on varustatud konkreetse RMRi GSM-Ri/FRMCSi arendusalusega ja konkreetse KTK redaktsiooniga.

(4)

Kui kontrollitakse laborites või liinil. Liini puhul märgitakse, kas on nõutav konkreetne asukoht.

(5)

Kontaktandmed iga kontrolli taotlemiseks

(6)

Laboris tehtava kontrolli tüüpkonfiguratsiooni kirjeldus alati, kui asjaomane taristuettevõtja on selle kindlaks määranud.

(7)

Ettepanek RSC tüübi uue versiooni määratluse ja eelneva versiooni vahelise üleminekuperioodi kohta või riikliku menetluse kohta. Samuti märgitakse eelmiste RSC tüüpide kehtivus. Lõplik üleminekuperiood lepitakse ametiga kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, on selleks kuus kuud.

Taristuettevõtjad liigitavad oma liinid vastavalt häälside ja võimaluse korral ETCSi andmeside RSC tüüpidele. See RSC tüübiklassifikatsioon registreeritakse taristuregistris. Kui ESC/RSC tehnilises dokumendis ei avaldata ühtegi RSC määratlust või kui amet ei saa seda olemasolevate RMR GSM-Riga varustatud liinide kohta, loetakse, et asjaomaste liinide puhul ei ole RSC kontrolle vaja teha.

Taristuettevõtja tagab rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 6 nõutud kontrollide tegemiseks vajalikud vahendid, labori või juurdepääsu taristule.

Taristuettevõtjad esitavad ametile kõik nende võrgu nimetatud kontrollide muudatused.

RSC tüübid kehtivad tähtajatult, välja arvatud juhul, kui taristuettevõtja neid muudab või tühistab. Muudatuste korral järgitakse 7.2.3.4 (Mõju kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rongisiseste ja raudteeäärsete osade tehnilisele ühilduvusele) punkti sätteid. Kui rongisiseseid seadmeid on vaja uuesti kontrollida, tuleb teha ainult uued/ajakohastatud RSC kontrollid, kohaldades põhimõtet, et juba läbitud kontrollid jäävad kehtima, kui veeremiüksust ei muudeta.

Kui amet avaldab RSC kontrollid tehnilises dokumendis „ESC/RSC tehniline dokument, TD/011REC1028“ või ajakohastab neid, tühistatakse vastavad olemasolevad raadio ühilduvuse katsete riiklikud eeskirjad ning allsüsteemidevahelise tehnilise ühilduvuse tõendamiseks tehakse ainult RSC kontrolle. Taristuettevõtja märgib RSC samaväärsuse (puudub, osaline või täielik) eelmise riikliku menetlusega, kui see on olemas. Sel juhul võib koostalitluse komponent või allsüsteemid, mis on tõendanud tehnilist ühilduvust eelmise riikliku menetlusega, kasutada seda uuesti RSC tõendina, ilma et oleks vaja uuesti kontrollida.

RSC tõendamise eest vastutav üksus määrab kindlaks rongisisese raadio allsüsteemi tüüpkonfiguratsiooni.

RSC teatise koostab RSC tõendamist taotlev üksus.

RSC tõendamist taotlev üksus peab laskma teavitatud asutusel hinnata koostalitluse komponendi või allsüsteemi kontrolliaruannet vastavalt punktidele 6.2.4.3 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul) või 6.3.3.1 (ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid).

Kui RSC teatises osutatud kontrolliaruanne või RSC koostalitluse komponendi teatis sisaldab tingimusi, tuleb kõik tingimused registreerida, kajastades nende olekut ja kui on kokku lepitud, siis seda, kuidas mõjutatud pool (nt raudteeveo-ettevõtja, kes soovib tõendada ühilduvust marsruudiga) neid haldab, ning see vastutus tuleb registreerida RSC teatises.

4.2.18.   Rongisisesed ATO-funktsioonid

See põhiparameeter kirjeldab rongisiseseid ATO-funktsioone, mida on vaja rongi käitamiseks kuni 2. astme automatiseerimiseni, kusjuures ETCS pakub selle võimaldamiseks automaatset rongiturvangusüsteemi. Lisaks punktis 4.2.2 (Rongisisesed ETCS-funktsioonid) nõutavatele funktsioonidele rakendatakse funktsioone vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.18 a.

ATO-funktsiooni toetavad järgmised täiendavad tehnilised kirjeldused:

(1)

Side raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga andmesideks raadio teel. Vt punkt 4.2.5.1 (RMRi raadioliides), punkt 4.2.6.2 (Liides RMR-andmeside ja ETCSi/ATO rakenduste vahel).

(2)

Teabe edastamine juhile. Vt A liite tabeli A 1 punktid 4.2.2 e ja 4.2.12 a (ETCS DMI).

(3)

Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.18 c.

(4)

Teabe/käskude edastamine ja rongisiseselt ETCSilt seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine. Vt A liite tabeli A 1 punkt 4.2.18 d.

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.18 b.

4.2.19.   Raudteeäärsed ATO-funktsioonid

See põhiparameeter kirjeldab raudteeäärseid ATO-funktsioone, mida on vaja rongi käitamiseks kuni 2. astme automatiseerimiseni, kusjuures ETCS pakub selle võimaldamiseks automaatset rongiturvangusüsteemi.

Lisaks punktis 4.2.3 (Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid) nõutavatele funktsioonidele rakendatakse funktsioone vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.19 a.

ATO-funktsioone toetavad täiendavad tehnilised kirjeldused sidepidamiseks rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga, mis põhineb andmesidel raadio teel. Vt A liite punktid 4.2.5.1 (RMRi raadioliides) ja 4.2.7.3 (RMR / raudteeäärne ETCS ja RMR / raudteeäärne ATO).

Katsetele kehtestatud nõuded on sätestatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.19 b.

4.2.20.   Hoolduse tehniline dokumentatsioon

Käesolevas põhiparameetris kirjeldatakse hoolduse tehnilise dokumentatsiooniga seotud vajalikke nõudeid, millele seadmete tootjad ja allsüsteemi vastavustõendamise taotleja peavad vastama.

4.2.20.1.   Seadme tootja vastutus

Allsüsteemis kasutatava seadme tootja peab kindlaks määrama:

(1)

kõik hooldusnõuded ja -menetlused (sh seadmete seisundi seire, juhtumite diagnoos, testimismeetodid ja -tööriistad ning nõutavad ametialased pädevused), mis on vajalikud käesoleva KTK kohustuslikes nõuetes sätestatud oluliste nõuete ja väärtuste järgimiseks seadme kogu kasutusea jooksul (paigaldamisele eelnev vedu ja säilitamine, tavapärane kasutamine, tõrked ja nende tagajärjed, remonditööd, kontrollimine ja hooldus, demonteerimine jne). Täpsem teave vigade parandamise kohta on esitatud punktides 6.5 (Vigade haldamine) ja 7.2.10 (Tehnilise kirjelduse ajakohastamine (vigade parandused));

(2)

kõik nõuded ja menetlused (katsemeetodid ja -vahendid, nõutav ametialane pädevus ja koostalitluse komponendi poolt allsüsteemile avaldatava mõju hindamine), mis on vajalikud ajakohastatud koostalitluse komponentide rakendamiseks, mis on tingitud tehnilise kirjelduse vigade parandamisest kogu seadme olelusringi jooksul (tehnilise kirjelduse ajakohastamine). See hõlmab heakskiidetud süsteemimoodulite ja -protsesside ajakohastamiseks vajalike menetluste kindlaksmääramist kõigis olelusringi etappides, kui allsüsteemide suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 9 kohaseid veakorrektsioone;

(3)

tervise- ja ohutusriskid, mis võivad mõjutada üldsust ning hoolduspersonali;

(4)

esimese liinihoolduse tingimused (st liini vahetatavate moodulite (LRUd) määratlus), heakskiidetud ühilduvad riistvara- ja tarkvaraversioonid, rikkis LRUde väljavahetamise, LRUde ladustamise ning rikkis LRUde parandamise tingimused;

(5)

kontrollimised, mis tuleb teha juhul, kui seade on erandliku koormuse all (nt halvad keskkonnatingimused või erandlikud põrutused);

(6)

kontrollimised, mis tuleb teha muude kui kontrolli- ja signaalimisseadmete hooldamisel, kui need mõjutavad kontrolli ja signaalimise allsüsteeme (nt ratta läbimõõdu muutmine).

4.2.20.2.   Allsüsteemi kontrollimise taotleja vastutus

Taotleja peab:

(1)

tagama, et kõikide käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvate komponentide puhul on kindlaks määratud punktis 4.2.20.1(Seadme tootja vastutus) sätestatud hooldusnõuded, olenemata sellest, kas need on koostalitluse komponendid või muud komponendid;

(2)

täitma eespool punktis 4.2.20.1 esitatud nõudeid, võttes arvesse riske, mis tulenevad allsüsteemi eri komponentide koostoimest ning liidestest teiste allsüsteemidega;

(3)

määrama kindlaks menetlused ajakohastatud koostalitluse komponentide kasutuselevõtuks tehnilise kirjelduse vea parandamiste (tehnilise kirjelduse ajakohastamise) tõttu vastavalt koostalitluse komponendi asjakohasele dokumentatsioonile, kui see on asjakohane. Taotleja esitab alasüsteemile avalduva mõju kindlakstegemiseks konfiguratsioonihaldussüsteemi. Taotleja tagab, et tema allsüsteemides sisalduvate koostalitluse komponentide versioonidega seotud dokumendid on kättesaadavad.

4.2.20.3.   Süsteemi identifikaator

Koostalitluse komponendi või allsüsteemi ERTMS (ETCS, RMR, ATO) funktsioone kirjeldatakse „süsteemi identifikaatoriga“, mis on numeratsiooniskeem süsteemi versiooni identifitseerimiseks ning funktsiooni identifikaatori ja täideviimise identifikaatori eristamiseks. „Funktsiooni identifikaator“ on süsteemi identifikaatori osa ja tähendab individuaalse konfiguratsiooni juhtimise abil kindlaks määratud ühte või mitut numbrit, mis kujutab endast kontrolli ja signaalimise allsüsteemis või koostalitluse komponendis rakendatud kontrolli ja signaalimise funktsiooni viidet. „Täideviimise identifikaator“ on süsteemi identifikaatori osa ja tähendab tarnija individuaalse konfiguratsiooni juhtimise abil kindlaks määratud ühte või mitut numbrit, mis kujutab endast kontrolli ja signaalimise allsüsteemi või koostalitluse komponendi konkreetset konfiguratsiooni (nt HW ja SW). „Süsteemi identifikaatori“, „funktsiooni identifikaatori“ ja „täideviimise identifikaatori“ määrab kindlaks iga tarnija.

4.3.   Teiste allsüsteemide liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi liides

Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

 

Käitamise ja liikluskorralduse KTK viide (10)

 

Parameeter

Alapunkt

Parameeter

Alapunkt

Tegevuseeskirjad

ETCSi juhi-masina liideses kuvatavate ühtlustatud tekstiviidete ja sõnumite loetelu

4.4

E liide

Vedurijuhi käsiraamat

Tegevuseeskirjad

ERTMSi raudteeäärne tehniline teave, mis on seotud käitamisega

4.2.1.2.1

4.4

D3 liide

Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid

4.2.15

Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavuse nõuded

4.2.2.8

Rongi pidurdustõhusus ja omadused

4.2.2

Rongi pidurid

4.2.2.6

Liivatamisseadmete kasutamine

Rongisisene rattaharja määrimine

Liitpiduriklotside kasutamine

4.2.10

Vedurijuhi käsiraamat

4.2.1.2.1

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.14

Andmete registreerimine

4.2.3.5

ETCSi DMI (juhi-masina liides)

4.2.12

Ronginumbri vorming

4.2.3.2.1

RMR DMI (juhi-masina liides)

4.2.13

Ronginumbri vorming

4.2.3.2.1

Võtmehaldus

4.2.8

Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7

Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

4.9

Veeremiüksuse ja rongi ühilduvuse parameetrid kasutamiseks ette nähtud marsruudil

D1 liide

4.3.2.   Veeremi allsüsteemi liides

Liides veeremi KTKdega

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

Veeremi KTKde viide

Parameeter

Alapunkt

Parameeter

 

Alapunkt

Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon

4.2.10

Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.3.3.1.1

Vagunite KTK (11)

4.2.3.2

Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.3.3.1.2

Vagunite KTK

4.2.3.3

Silmusahelal põhinevate seadmetega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.3.3.1.3

Vagunite KTK

4.2.3.3

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

4.2.11

Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.3.3.1.1

Vagunite KTK

4.2.3.3

Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.3.3.1.2

Vagunite KTK

4.2.3.3

Rongi pidurdustõhusus ja omadused

4.2.2

4.2.18

Pidurdustõhusus

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

Hädapidurdus

4.2.4.5.2

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

Sõidupidurdus

4.2.4.5.3

Vagunite KTK

4.2.4.1.2

Rongisiseste juhtimis- ja signaalimisantennide asukoht

4.2.2

Kinemaatiline gabariit

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.3.1

Vagunite KTK

Puudub

Rongisiseste ETCSi funktsioonide isoleerimine

4.2.2

Tegevuseeskirjad

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.12.3

Vagunite KTK

Puudub

Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid

4.2.15

Väline nähtavus

Esilaternad

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.7.1.1

Vagunite KTK

Puudub

Juhi nähtavusala

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

Nähtavuspiir

4.2.9.1.3.1

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

Tuuleklaas

4.2.9.2

Vagunite KTK

Puudub

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.14

Salvestusseade

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.9.6

Vagunite KTK

Puudub

Rongisisene ETCS: Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine

4.2.2

Eraldustsoonid

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.8.2.9.8

Vagunite KTK

Puudub

Dünaamilise pidurduse käsklus

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.4.4.4

Vagunite KTK

Puudub

Magnetiline rööpapidur

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.4.8.2

Vagunite KTK

Puudub

Pöörisvoolu rööpapidur

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.4.8.3

Vagunite KTK

Puudub

Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.8.2.4

Vagunite KTK

Puudub

Uste avamine

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.5.5.6

Vagunite KTK

Puudub

Nõuded veojõule

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.8.1.2

Vagunite KTK

Puudub

Suitsutõrje

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.10.4.2

Vagunite KTK

Puudub

Raadio teel kaugjuhtimise funktsioon, mida personal kasutab rongi koostamisel

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.9.3.6

Vagunite KTK

Puudub

Juhi töölaud – ergonoomika

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.9.1.6

Vagunite KTK

Puudub

ETCSi režiimide haldamise nõuded: puhkerežiim

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.9.3.7.1

Vagunite KTK

Puudub

ETCSi režiimide haldamise nõuded: passiivne manööverdamine

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.9.3.7.2

Vagunite KTK

Puudub

ETCSi režiimide haldamise nõuded: mittejuhtivad

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.9.3.7.3

Vagunite KTK

Puudub

Pidurisüsteemi tüüp

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.4.3

Vagunite KTK

Puudub

Tõmbejõu olek

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.9.3.8

Vagunite KTK

Puudub

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.3.4.2

Vagunite KTK

Puudub

Rongisisene ATO: Teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine

4.2.18

Rongisisesed rongi automaatjuhtimisega seotud liideste nõuded

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.13

Vagunite KTK

Puudub

Hädapidurduskäsklus

4.2.2

Hädapidurduskäsklus

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.4.4.1

Vagunite KTK

Puudub

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemides kasutatavate seadmete ehitamine

4.2.16

Materjalinõuded

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.10.2.1

Vagunite KTK

Puudub

Sõidupidurduskäsklus

4.2.2

Sõidupidurduskäsklus

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

4.2.4.4.2

Vagunite KTK

Puudub

4.3.3.   Taristu allsüsteemi liidesed

Liides taristu KTKga

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

 

Taristu KTK viide

 

Parameeter

Alapunkt

Parameeter

 

Alapunkt

Eurobalise’i side (ruum paigaldamiseks)

4.2.5.2

Ehitusgabariit

Taristu KTK (12)

4.2.3.1

Euroloopi side (ruum paigaldamiseks)

4.2.5.3

Ehitusgabariit

Taristu KTK

4.2.3.1

Raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisobjektid

4.2.15

Ehitusgabariit

Taristu KTK

4.2.3.1

4.3.4.   Energia allsüsteemi liidesed

Liides energia KTKga

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK viide

 

Energia KTK viide

 

Parameeter

Alapunkt

Parameeter

 

Alapunkt

Käsud veeremiseadmetele

4.2.2

4.2.3

Faasidevahelised eraldustsoonid

Energiavarustussüsteemide vahelised eraldustsoonid

Energiavarustuse KTK (13)

4.2.15

4.2.16

4.4.   Tegevuseeskirjad

Eeskirjad raudteeteenuse osutamiseks ETCSi, ATO ja RMRiga on kehtestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKs.

ETCSi juhi-masina liideses kuvatavad ühtlustatud tekstiviited ja sõnumid on loetletud E liide.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Käesoleva KTK alla kuuluvate allsüsteemide hoolduseeskirjad peavad tagama 4. peatükis esitatud põhiparameetrites sätestatud väärtuste püsimise ettenähtud piirides allsüsteemi kogu kasutusea jooksul. Jooksva hoolduse või remonditööde käigus võib allsüsteem siiski põhiparameetrites sätestatud väärtustele mitte vastata; hoolduseeskirjad peavad taga, et nende toimingute käigus ei väheneks ohutus.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide eest vastutav isik kehtestab eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks hoolduseeskirjad. Nende eeskirjade ettevalmistamisel lähtutakse 4.2.20 (Hoolduse tehniline dokumentatsioon) nõuetest.

4.6.   Ametialane pädevus

Seadmete ja allsüsteemi tootjad peavad andma piisavalt teavet kontrolli ja signaalimise allsüsteemide paigaldamiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja hooldamiseks nõutavate ametialaste pädevuste määramiseks. Vt punkt 4.5 (Hoolduseeskirjad).

4.7.   Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Tuleb võtta ettevaatusabinõusid hoolduspersonali ja kasutajate tervise ja ohutuse tagamiseks vastavalt liidu õigusaktidele ja liidu õigusaktidega kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele.

Tootjad peavad ära märkima nende seadmete ja allsüsteemide kasutamisest ja hooldusest tulenevad riskid tervisele ja ohutusele. Vt punkt 4.4 (Tegevuseeskirjad) ja punkt 4.5 (Hoolduseeskirjad).

4.8.   Registrid

Direktiivi (EL) 2016/797 artiklites 48 ja 49 sätestatud registritele esitatavad andmed on loetletud komisjoni rakendusotsuses 2011/665/EL (14) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/777 (15).

4.9.   Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi parameetreid, mida raudteeveo-ettevõtja peab marsruudi ühilduvuse kontrolli eesmärgil kasutama, on kirjeldatud rakendusmääruse (EL) 2019/773 D1 liites.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Määratlus

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punkti 7 kohaselt on koostalitluse komponendid „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed.“

5.2.   Koostalitluse komponentide loend

5.2.1.   Koostalitluse põhikomponendid

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitlusvõime põhikomponendid on sätestatud:

(1)

rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul tabelis 5.1;

(2)

raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul tabelis 5.2.

5.2.2.   Koostalitluse komponentide rühmitamine

5.2.2.1

Koostalitluse põhikomponentide funktsioonidest võib koostada rühmi. Rühm määratletakse seejärel nende funktsioonide ning rühmast väljapoole ulatuvate liideste alusel. Sellise rühma tekke korral käsitatakse seda koostalitluse komponendina.

Koostalitluse komponentide rühma siseliideste vastavust 4. peatüki põhiparameetritele ei pea kontrollima. Koostalitluse komponentide rühma välisliideste vastavust tuleb kontrollida, et tõendada kõnealuste välisliideste nõuetega seotud põhiparameetrite järgimist.

5.2.2.2

Kui koostalitluse komponendid on rühmitatud, peab rühmitatud funktsioone ja nende adresseerimist saama konfigureerida nii, et ATO, ETCSi ja raadio koostalitluse komponentide rühmitatud funktsioonid saab kontrolli ja signaalimise allsüsteemi olelusringi jooksul asendada välise ATO, ETCSi või raadio koostalitluse komponentidega. Seepärast tehakse järgmised rühmitatud koostalitluse komponendi liidesed väliselt kättesaadavaks kontrolli ja signaalimise allsüsteemi Consisti võrgu sidekihtides, nagu on täpsustatud A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 i:

(1)

rongisisese ATO ja rongisisese ETCSi vaheline liides vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.6 h;

(2)

rongisisese ATO ja rongisisese GSM-Ri andmeside vaheline liides vastavalt A liite tabeli A 1 punktile 4.2.6 j;

(3)

rongisisese FRMCSi ning kontrolli ja signaalimise rakenduste vaheline liides (ETCSi A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 g ja ATO A liite tabeli A 1 punktis 4.2.6 k).

5.3.   Komponentide toimivus ja tehnilised näitajad

Iga koostalitluse põhikomponendi või koostalitluse komponentide rühma kohta sätestatakse 5. peatüki tabelites järgmised andmed:

(1)

3. veerus funktsioonid ja liidesed. Tuleb silmas pidada, et mõnel koostalitluse komponendil on valikulisi funktsioone ja/või liideseid.

(2)

4. veerus iga funktsiooni või liidese vastavushindamise kohustuslikud näitajad, võimaluse korral koos viitega 4. peatüki vastavale punktile.

Tabel 5.1

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse põhikomponendid

Nr

Koostalitluse komponent (KK)

Omadused

4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded

1

Rongisisene ETCS

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

Rongisisesed ETCS-funktsioonid (v.a läbisõidu mõõtmine)

Süsteemi identifikaator

4.2.2

4.2.20.3

ETCSi raadioliidesed

 

RBC (andmeside raadio teel valikuline)

 

Sõidusignaalide raadio teel uuendamise seade (valikuline funktsioon)

 

Eurobalise’i raadioliides

 

Euroloopi raadioliides (valikuline funktsioon)

4.2.5

4.2.5.1.2

4.2.5.1.2.1

4.2.5.2

4.2.5.3

Liidesed

 

STM (K-liidese kasutamine valikuline)

 

GSM-Ri andmeside

 

Rongisisene FRMCS

 

Võtmehaldus

 

ETCS-ID haldamine

 

ETCSi juhi-masina liides

 

Rongi liides (vt märkust allpool)

 

Rongisisene salvestusseade

 

ATO liides

 

CSS Consisti võrgu sidekihid

Märkus rongiliidese kohta:

kõigi A liite punkti 7 kohases dokumendis kirjeldatud funktsioonide rakendamine on koostalitluse komponendi tasandil kohustuslik.

4.2.6.1

4.2.6.2.1.1

4.2.6.2.1.2

4.2.8

4.2.9

4.2.12

4.2.2

4.2.14

4.2.6.4

4.2.6.5.1

Seadmete ehitamine

4.2.16

ETCS-süsteemi ühilduvus (ESC) (valikuline)

4.2.17.1

4.2.17.2

2

Läbisõidu mõõtmise seade

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

Rongisisesed ETCS-funktsioonid: ainult läbisõidu mõõtmine

4.2.2

Seadmete ehitamine

4.2.16

3

Standarditud liides STM

Liidesed

 

Rongisisene ETCS

4.2.6.1

4

GSM-Ri rongiraadio

Märkus.

SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole koostalitluse komponendi osad

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus:

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.2

4.2.20.1

Põhilised sidefunktsioonid

4.2.4.1.1

Kõne- ja operatiivsiderakendused

Süsteemi identifikaator

4.2.4.2.1

4.2.20.3

Liidesed

 

GSM-Ri raadioliides

 

GSM-Ri juhi-masina liides

4.2.5.1.1.1

4.2.13.1

Seadmete ehitamine

4.2.16

Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)

4.2.17.3

4.2.17.4

5

GSM-Ri andmeside

Märkus.

SIM-kaart, antenn, ühendusjuhtmed ja filtrid ei ole koostalitluse komponendi osad

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus:

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.2

4.2.20.1

Põhilised sidefunktsioonid

4.2.4.1.1

ETCSi andmesiderakendused

Süsteemi identifikaator

4.2.4.3.1.1

4.2.20.3

Liidesed

 

Rongisisene ETCS

 

Rongisisene ATO

 

GSM-Ri raadioliides

 

GSM-Ri raadioliides ETCSi jaoks

 

GSM-Ri raadioliides ATO jaoks

4.2.6.2.1.1

4.2.6.2.2.1

4.2.5.1.1.1

4.2.5.1.2.1

4.2.5.1.3.1

Seadmete ehitamine

4.2.16

Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)

4.2.17.3

4.2.17.4

6

GSM-Ri SIM-kaart

Märkus.

GSM-Ri võrguoperaator vastutab selle eest, et raudteeveo-ettevõtjad saavad SIM-kaardi, mis sisestatakse GSM-Ri lõppseadmesse.

Põhilised sidefunktsioonid

Süsteemi identifikaator

4.2.4.1.1

4.2.20.3

Seadmete ehitamine

4.2.16

Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)

4.2.17.3

4.2.17.4

7

Rongisisene ATO

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus:

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.2

4.2.20.1

Rongisisesed ATO-funktsioonid (välja arvatud side)

Süsteemi identifikaator

4.2.18

4.2.20.3

ATO raadioliidesed

4.2.5.1.3

Liidesed

 

GSM-Ri andmeside

 

Rongisisene FRMCS

 

Rongiliides

 

ETCSi liides

 

CSS Consisti võrgu sidekihid

4.2.6.2.2.1

4.2.6.2.2.2

4.2.18

4.2.6.4

4.2.6.5.1

Seadmete ehitamine

4.2.16

8

FRMCSi rongisisene kõnerakendus

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus:

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.2

4.2.20.1

Põhilised sidefunktsioonid

4.2.4.1.2

Kõne- ja operatiivsiderakendused

Süsteemi identifikaator

4.2.4.2.2

4.2.20.3

Liidesed

 

Rongisisene FRMCS

 

FRMCSi juhi-masina liides

4.2.6.2.3

4.2.13.2

Seadmete ehitamine

4.2.16

Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)

4.2.17.3

4.2.17.4

9

Rongisisene FRMCS

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus:

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.2

4.2.20.1

Põhilised sidefunktsioonid

Süsteemi identifikaator

4.2.4.1.2

4.2.20.3

Liidesed

 

FRMCSi rongisisene kõnerakendus

 

FRMCSi raadioliides

 

FRMCSi raadioliides ETCSi rakenduse jaoks

 

FRMCSi raadioliides ATO rakenduse jaoks

 

Rongisisene ETCS

 

Rongisisene ATO

 

CSS Consisti võrgu sidekihid

4.2.6.2.3

4.2.5.1.1.2

4.2.5.1.2.2

4.2.5.1.3.2

4.2.6.2.1.2

4.2.6.2.2.2

4.2.6.5.1

Seadmete ehitamine

4.2.16

Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)

4.2.17.3

4.2.17.4

10

FRMCSi profiil

Märkus.

FRMCSi võrguoperaatori ülesanne on tagada, et FRMCSi profiil tehakse abonentidele kättesaadavaks.

Põhilised sidefunktsioonid

Süsteemi identifikaator

4.2.4.1.2

4.2.20.3

Seadmete ehitamine

4.2.16

Raadiosüsteemi ühilduvus (RSC) (valikuline)

4.2.17.3

4.2.17.4

Tabel 5.2

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse põhikomponendid

1

2

3

4

Nr

Koostalitluse komponent (KK)

Omadused

4. peatüki alusel hinnatavad erinõuded

1

RBC

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Eurobalise’i, sõidusignaalide uuendamise seadme ja Euroloopi kaudu)

Süsteemi identifikaator

4.2.3

4.2.20.3

RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed ainult raadioside rongiga

 

GSM-Ri raadioliides ETCSi jaoks

 

FRMCSi raadioliides ETCSi jaoks

4.2.5.1.2.1

4.2.5.1.2.2

Liidesed

 

Naabruses asuv RBC

 

GSM-Ri andmeside

 

Raudteeäärne FRMCS

 

Võtmehaldus

 

ETCS-ID haldamine

4.2.7.1, 4.2.7.2

4.2.7.3.1.1

4.2.7.3.1.2

4.2.8

4.2.9

Seadmete ehitamine

4.2.16

2

Sõidusignaalide raadio teel uuendamise seade

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side Eurobalise’i, Euroloopi ja 2. taseme funktsioonide kaudu)

Süsteemi identifikaator

4.2.3

4.2.20.3

RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed ainult raadioside rongiga

 

GSM-Ri raadioliides ETCSi jaoks

4.2.5.1.2.1

Liidesed

 

GSM-Ri andmeside

 

Võtmehaldus

 

ETCS-ID haldamine

 

Blokeerimine ja LEU

4.2.7.3

4.2.8

4.2.9

4.2.3

Seadmete ehitamine

4.2.16

3

Eurobalise

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

ETCSi ja RMRi raadioliidesed: ainult Eurobalise’i side rongiga

Süsteemi identifikaator

4.2.5.2

4.2.20.3

Liidesed

 

LEU – Eurobalise

4.2.7.4

Seadmete ehitamine

4.2.16

4

Euroloop

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

ETCSi ja RMRi raadioliidesed: ainult Euroloopi side rongiga

Süsteemi identifikaator

4.2.5.3

4.2.20.3

Liidesed

 

LEU – Euroloop

4.2.7.5

Seadmete ehitamine

4.2.16

5

LEU – Eurobalise

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side sõidusignaalide raadio teel uuendamise, Euroloopi ja 2. taseme funktsioonide kaudu)

Süsteemi identifikaator

4.2.3

4.2.20.3

Liidesed

 

LEU – Eurobalise

4.2.7.4

Seadmete ehitamine

4.2.16

6

LEU – Euroloop

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS):

 

Ohutus

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.1

4.2.1.2

4.2.20.1

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid (v.a side sõidusignaalide raadio teel uuendamise, Eurobalise’i ja 2. taseme funktsioonide kaudu)

Süsteemi identifikaator

4.2.3

4.2.20.3

Liidesed

 

LEU – Euroloop

4.2.7.5

Seadmete ehitamine

4.2.16

7

Teljeloendur

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid (ainult teljeloendurite seisukohast olulised parameetrid)

4.2.10

Elektromagnetiline ühilduvus (ainult teljeloendurite seisukohast olulised parameetrid)

4.2.11

8

Teadetetahvel

Raudteeäärsed juhtimis- ja signaalimisobjektid (ainult punktid 1 ja 2)

4.2.15

Seadmete ehitamine

4.2.16

9

Raudteeäärne ATO

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus:

 

Käideldavus/töökindlus

 

Hooldatavus

4.2.1.2

4.2.20.1

Raudteeäärsed ATO-funktsioonid

Süsteemi identifikaator

4.2.19

4.2.20.3

RMRi, ETCSi ja ATO raadioliidesed ainult raadioside rongiga

 

GSM-Ri raadioliides ATO jaoks

 

FRMCSi raadioliides ATO jaoks

4.2.5.1.3.1

4.2.5.1.3.2

Liidesed:

 

GSM-Ri andmeside

 

Raudteeäärne FRMCS

4.2.7.3.2.1

4.2.7.3.2.2

Seadmete ehitamine

4.2.16

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE NING ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Sissejuhatus

6.1.1.   Üldpõhimõtted

6.1.1.1.   Põhiparameetrite järgimine

Käesoleva KTK 3. peatükis kehtestatud oluliste nõuete täitmine tagatakse 4. peatükis täpsustatud põhiparameetrite järgimisega.

Parameetrite järgimist tõendatakse järgmisega:

(1)

5. peatükis sätestatud koostalitluse komponentide vastavushindamine (vt punktid 6.2.1, 6.2.2, 6.2.3, 6.2.4);

(2)

allsüsteemide vastavustõendamine (vt punktid 6.3 ja 6.4).

Olemasolevate allsüsteemide muutmise korral võetakse hindamisel arvesse punktis 7.2.2 toodud rongisiseste ja punktis 7.2.3 toodud raudteeäärsete allsüsteemide nõudeid.

6.1.1.2.   KTK nõuete osaline täitmine

Rongisisene allsüsteem ei tohi rakendada kõiki käesolevas KTKs sätestatud kohustuslikke funktsioone, kui see vastab mõlemale alljärgnevale tingimusele:

(1)

funktsioonid on loetletud punktis G liide;

(2)

taristuettevõtja on (liikmesriigi toetusel) taristuregistris märkinud, et loetletud nõude osaline täitmine ei takista tema võrgu optimaalset ja ohutut käitamist.

Kui mõnes kontrolli ja signaalimise koostalitluse komponendis või allsüsteemis ei ole rakendatud kõiki käesolevas KTKs täpsustatud funktsioone, peavad asjakohased kasutustingimused seda kajastama vastavalt punktidele 6.5.1 ja 6.5.2.

6.1.2.   ETCSi, ATO ja RMRi katsetamise põhimõtted

6.1.2.1.   Põhimõte

Põhimõte seisneb selles, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem on võimeline käesolevas KTKs kehtestatud tingimustel töötama ilma lisavastavustõendamiseta kõikidel EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud raudteeäärsetel kontrolli ja signaalimise allsüsteemidel.

Selle põhimõtte saavutamisele aitavad kaasa:

(1)

rongisiseste ja raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostamise ja paigaldamise eeskirjad;

(2)

katsete tehnilised kirjeldused, millega tõestada, et rongisisesed ja raudteeäärsed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid on vastavuses käesoleva KTK nõuetega ning ühilduvad teineteisega.

6.1.2.2.   Katsestsenaariumid

Käesoleva KTK eesmärgil tähendab „katsestsenaarium“ kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega seotud või neid mõjutavat raudteeäärsete või rongisiseste sündmuste jada (nt sõnumite saatmine/vastuvõtmine, kiirusepiirangu ületamine, operaatorite tegevused) ning nendevahelist kindlaksmääratud ajastust, et katsetada raudteesüsteemi kavandatavat kasutamist ETCSi, ATO ja RMRi seisukohalt asjakohastes olukordades (nt rongi sisenemine seadmetega varustatud alale, rongi käivitamine, signaali alistamine peatumisel).

Katsestsenaariumid põhinevad projekti jaoks vastu võetud tehnilistel eeskirjadel.

Vastavuse kontrollimine reaalses rakenduses peab katsestsenaariumiga olema võimalik, kogudes teavet hõlpsalt juurdepääsetavatest liidestest (soovitatavalt käesolevas KTKs täpsustatud standardliidesed).

6.1.2.3.   Katsestsenaariumide nõuded

ETCSi, ATO ja RMRi raudteeäärsete osade tehnilised eeskirjad ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega seotud katsestsenaariumid peavad olema piisavalt põhjalikud, et kirjeldada süsteemi kogu ettenähtud toimimist, mis on seotud raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga normaalsetes ja tuvastatud halvenenud tingimustes, ning:

(1)

need peavad vastama käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele;

(2)

need peavad eeldama, et raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega koostoimivad rongisiseste allsüsteemide funktsioonid, liidesed ja talitlusvõime vastavad käesoleva KTK nõuetele;

(3)

neid eeskirju kasutatakse raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel kontrollimaks, et rakendatud funktsioonid, liidesed ja talitlusvõime suudavad tagada, et järgitakse süsteemi ettenähtud tööd koos asjakohaste režiimide ning üleminekutega rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide tasemete ja režiimide vahel.

6.2.   Koostalitluse komponendid

6.2.1.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide vastavushindamise menetlused

Enne koostalitluse komponendi ja/või koostalitluse komponentide rühma turule viimist peab tootja või tema volitatud esindaja, kes on asutatud Euroopa Liidus, koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 9 lõikega 2 ja artikli 10 lõikega 1.

Hindamismenetlus toimub ühe punktis 6.2.2 (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid) sätestatud mooduli alusel.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide puhul EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni ei nõuta. Koostalitluse komponentide turuletoomiseks piisab vastavusest asjakohaste põhiparameetritega, nagu on esitatud EÜ vastavusdeklaratsioonis (16).

6.2.2.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse komponentide moodulid

Koostalitluse komponentide hindamiseks kontrolli ja signaalimise allsüsteemide raames võib tootja või tema Euroopa Liidus asutatud esindaja valida:

(1)

kas tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul CD) tootmisfaasis või

(2)

tüübihindamismenetluse (moodul CB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul CF) või

(3)

täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul CH1).

Lisaks võib tootja või tema esindaja SIM-kaardi ja teadetetahvli koostalitluse komponendi kontrollimiseks valida mooduli CA.

Mooduleid on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni otsuses 2010/713/EL (17).

Mõningate moodulite kasutamise suhtes kehtivad järgmised täiendavad selgitused:

(1)

mooduli CB 2. punkti puhul peab EÜ tüübihindamise tegema toote- ja konstruktsioonitüübi kombineerimise teel;

(2)

mooduli CF (tootetõendus) 3. punkti puhul ei ole lubatud statistiline tõendamine, st kõik koostalitluse komponendid tuleb eraldi läbi vaadata.

6.2.3.   Vastavushindamise nõuded

Olenemata valitud moodulist:

(1)

peab rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi puhul järgima käesoleva KTK punktis 6.2.4.1 esitatud nõudeid;

(2)

tehakse käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponendi või koostalitluse komponentide rühma vastavushindamisel tabelis 6.1.1 nimetatud toimingud. Kõik vastavustõendamised tuleb teha 5. peatüki asjaomasele tabelile ja selles osutatud põhiparameetritele viidates.

(3)

Seadmete tootja teavitab teavitatud asutust kõigist koostalitluse komponendi nõuetele vastavust mõjutavatest muudatustest, mis tulenevad kohaldatava KTK redaktsiooni nõuetest. Tootja tõendab ka seda, kas need vigade paranduste tehnilised kirjeldused nõuavad uusi kontrolle vastavalt tabelile 6.1.1. ning tabelile 6.2.2 vastavaid EÜ nõuetele vastavuse mooduleid kohaldades. Kõnealuse teabe peab tootja esitama koos asjakohaste viidetega kehtiva EÜ sertifikaadiga seotud tehnilisele dokumentatsioonile. Tootja peab põhjendama ja dokumenteerima, et koostalitluse komponendi tasandil on kohaldatavad nõuded täidetud, mida hindab teavitatud asutus.

Tootja teavitab mõjutatud üksusi muudatustest, näiteks seoses käitamise ja hooldusega, kui need mõjutavad olemasolevaid ja juba rakendatud tooteid/komponente.

Tabel 6.1.1

Koostalitluse komponendi või koostalitluse komponentide rühma vastavushindamise nõuded

Nr

Tegur

Hindamise eesmärk

Toetavad tõendid

1a

Funktsioonid, liidesed ja toimivus

Kontrollida, kas kõik 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites kirjeldatud kohustuslikud funktsioonid, liidesed ja toimivus on rakendatud ning kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele.

Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumid ja katsetoimingute järjestus vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrite kirjeldusele.

1b

Kontrollida, millised 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites kirjeldatud valikulised funktsioonid ja liidesed on rakendatud ning kas need vastavad käesoleva KTK nõuetele.

Tehniline dokumentatsioon ning katsejuhtumid ja katsetoimingute järjestus vastavalt 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrite kirjeldusele.

1c

Kontrollida, millised lisafunktsioonid ja -liidesed (mida ei ole käesoleva KTKga ette nähtud) on rakendatud ning et need ei tekitaks konflikte käesolevas KTKs täpsustatud rakendatud funktsioonidega.

Mõjuanalüüs

2a

Seadmete ehitamine

Kontrollida vastavust kohustuslikele tingimustele, kui see on ette nähtud 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites.

Kasutatud materjalide dokumentatsioon ja vajaduse korral katsed, millega tagatakse, et 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrite nõuded on täidetud.

2b

Lisaks kontrollida, et koostalitluse komponent töötab korralikult nendes keskkonnatingimustes, mille jaoks see on projekteeritud.

Katsed vastavalt taotleja tehnilistele kirjeldustele

3

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS)

Kontrollida vastavust ohutusnõuetele, kui see on ette nähtud 5. peatüki asjaomases tabelis esitatud põhiparameetrites, st

1.

juhuslikest tõrgetest põhjustatud kvantitatiivsete lubatava ohu määrade järgimine;

2.

arendusprotsessis on võimalik avastada ja elimineerida süsteemi tõrked;

1.

juhuslikest tõrgetest põhjustatud lubatava ohu määrade arvutused, mida toetavad töökindluse andmed;

2.1.

tootja kvaliteedi- ja ohutusjuhtimine kogu konstrueerimise, tootmise ja katsetamise ajal vastab tunnustatud standardile (vt märkus).

2.2.

tarkvara arendamise elutsükkel, riistvara arendamise elutsükkel ning riist- ja tarkvara integreerimine on kõik toimunud kooskõlas tunnustatud standardiga (vt märkus);

2.3.

ohutuse kontrollimise ja tõendamise protsess on läbi viidud kooskõlas tunnustatud standardiga (vt märkus) ning järgitud on 5. peatüki asjaomases tabelis viidatud põhiparameetrites esitatud ohutusnõudeid.

2.4.

funktsionaalsed ja tehnilised ohutusnõuded (korrektne toimimine tõrkevabades tingimustes, tõrgete mõjud ja välismõjud) on kinnitatud kooskõlas tunnustatud standardiga (vt märkus).

Märkus.

Standard peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1)

vastab tegevusjuhise nõuetele, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 I lisa punktis 2.3.2;

2)

on raudteeliikluse valdkonnas laialdaselt tunnustatud. Kui see nii ei ole, tuleb standardit põhjendada teavitatud asutusele, kes peab selle heaks kiitma;

3)

sobib hinnatava süsteemi võimalike ohtude kontrollimiseks;

4)

on avalikult kättesaadav kõikidele asjaosalistele, kes seda kasutada soovivad.

4

Kontrollida, et taotleja esitatud kvantitatiivne töökindluse sihtväärtus (seoses juhuslike tõrgetega) on saavutatud.

Arvutused

5

Süsteemi tõrgete kõrvaldamine

Seadmete katsetamine (kõik koostalitluse komponendid või alakoostude puhul eraldi) töötingimustes ja parandamine vea avastamise korral.

Tõendiga kaasnev dokumentatsioon, milles näidatakse, milline vastavustõendamine tehti, milliseid standardeid kasutati ja millised kriteeriumid vastu võeti, et lugeda katsed lõppenuks (taotleja otsuste kohaselt).

6

Hoolduse tehniline dokumentatsioon

Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.2.20.1

Dokumentide kontroll

6.2.4.   Eriküsimused

6.2.4.1.   Rongisisese ETCSi kohustuslikud katsed

Erilist tähelepanu pööratakse rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi vastavuse hindamisele, kuna see on keeruline ja mängib koostalitlusvõime saavutamisel põhirolli.

Olenemata sellest, kas valitakse moodul CB või CH1, kontrollib teavitatud asutus, et:

(1)

koostalitluse komponendi tüüpiline näidiseksemplar on läbinud kõik katseseeriad, sealhulgas kõik katsejuhtumid, mis on vajalikud punktis 4.2.2 (Rongisisesed ETCS-funktsioonid) viidatud funktsioonide kontrollimiseks. Taotleja vastutab katsejuhtumite määratlemise ja nende seeriana korraldamise eest, kui seda ei ole käsitletud käesoleva KTK tehnilistes kirjeldustes;

(2)

katsed tehti laboris, mis on akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (18) ja A liite tabelis A 4 nimetatud standardite kohaselt tegema katseid A liite tabelis A 1 osutatud katse ülesehituse ja protseduuridega.

(a)

Rongisisese ETCSi puhul, mis toetab kuni süsteemi versiooni 2.1: 4.2.2 c.

(b)

Rongisisese ETCSi puhul, mis toetab kuni süsteemi versiooni 2.2 ja 3.0: ei hõlma, vt eelmine punkt 1.

Labor esitab täieliku aruande, kus on selgelt esitatud katsejuhtumite tulemused ja kasutatud seeriad. Teavitatud asutus vastutab katsejuhtumite ja seeriate sobivuse hindamise eest, et kontrollida vastavust kõigi asjakohaste nõuetega ja hinnata katsete tulemusi koostalitluse komponendi sertifitseerimist silmas pidades.

6.2.4.2.   B-klassi liidesed

Iga liikmesriik vastutab selle kontrollimise eest, et B-klassi süsteemid nende liidesed ETCSi rongisisese koostalitluse komponendiga vastavad tema siseriiklikele nõuetele.

Standarditud STMi liidese ja rongisisese ETCSi vastavustõendamiseks on vaja teavitatud asutuse tehtud vastavushindamist.

6.2.4.3.   ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid koostalitluse komponendi puhul

Kuna tabelis 6.1.1 ESC/RSC kontrolle ei nõuta, ei nõuta neid koostalitluse komponendi sertifikaadi väljastamiseks.

Kui ESC/RSC kontrolle tehakse koostalitluse komponendi tasandil, on teavitatud asutuse ülesanne seoses ESC/RSC koostalitluse komponendi teatis(t)e ja seonduva aruandega kontrollida, kas koostalitluse komponendi ESC/RSC kontrolliaruanne on õige ja täielik vastavalt käesoleva punkti nõuetele.

Kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/797 võib seda hindamist tegev teavitatud asutus olla erinev teavitatud asutusest, kes viib läbi koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või sobivusmenetlust.

Tabel 6.1.2

Teavitatud asutuse poolt ETCSi või raadiosüsteemi ühilduvuse hindamine seoses koostalitluse komponentidega

Nr

Tegur

Hindamise eesmärk

Toetavad tõendid

1

Tulemuste kättesaadavus

Hinnata, et kontrolliaruandes viidatakse kontrollidele vastavalt ESC/RSC tüüpide määratlusele, mis on esitatud ERA avaldatud tehnilises dokumendis (19).

Hinnata, et koostalitluse komponentide kontrolliaruandes on selgelt märgitud, milliseid kontrolle ESC/RSC tüübi suhtes on tehtud.

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

2

Tulemuste kättesaadavus

Hinnata, et ESC/RSC tulemused näitavad iga ESC/RSC kontrolli puhul, kas ESC/RSC kontroll on läbitud nõuetekohaselt või mitte;

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

3

Vastuolud ja teatatud vead

Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mis ei olnud nõuetekohaselt läbitud, on välja toodud ESC/RSC kontrollide käigus teatatud vastuolud ja vead;

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

4

Mõjuanalüüs

Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mida ei tehtud nõuetekohaselt, on tehtud mõjuanalüüs ESC-le/RSC-le avalduva mõju kohta ja see registreeritakse, kasutades D liites esitatud vormi.

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

6.3.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemid

6.3.1.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide hindamise menetlused

Käesolevas peatükis käsitletakse rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Taotleja soovil sooritab teavitatud asutus vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 IV lisale rongisisese või raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise.

Taotleja koostab vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõigetele 1 ja 9 rongisisese või raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni sisu peab olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikega 9.

Hindamismenetlus toimub punktis 6.3.2 (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide moodulid) sätestatud moodulite alusel.

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioone koos vastavustõendiga loetakse piisavaks tagatiseks, et allsüsteemid on käesolevas KTKs täpsustatud tingimustel ühilduvad.

6.3.2.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide moodulid

Kõik allpool nimetatud moodulid on sätestatud otsuses 2010/713/EL.

6.3.2.1.   Rongisisene allsüsteem

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

(1)

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

(2)

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

(3)

täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.2.   Raudteeäärne allsüsteem

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamiseks võib taotleja valida kas:

(1)

üksiktoote vastavustõendamismenetluse (moodul SG) või

(2)

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos tootmise kvaliteedijuhtimise süsteemi menetlusega (moodul SD) tootmisfaasis või

(3)

tüübihindamismenetluse (moodul SB) projekteerimis- ja arendusfaasis koos toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF) või

(4)

täieliku kvaliteedijuhtimise süsteemi koos projektihindamise menetlusega (moodul SH1).

6.3.2.3.   Moodulite kasutamise tingimused rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide puhul

Mooduli SB (tüübihindamine) punkti 4.2 puhul nõutakse projektihindamist.

Mooduli SH1 (täielik kvaliteedijuhtimise süsteem koos projektihindamisega) punkti 4.2 puhul nõutakse täiendavat tüübikatsetust.

6.3.3.   Rongisisese allsüsteemi hindamise nõuded

Tabel 6.2.1. on esitatud kontrollid, mis tuleb rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel läbida, ning järgitavad põhiparameetrid.

Olenemata valitud moodulist:

(1)

peab vastavustõendamine näitama, et rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem vastab põhiparameetritele, kui see on veeremiüksusele paigaldatud;

(2)

ei vaja EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud koostalitluse komponentide funktsioonid ja talitlusvõimed lisavastavustõendamist;

(3)

juba integreeritud koostalitluse komponendi tehnilise kirjelduse ajakohastamisest tulenev ajakohastamine ei nõua allsüsteemi teavitatud asutuse lisavastavustõendamist, kui koostalitluse komponendi teavitatud asutus kinnitab, et hinnatava ajakohastamise mõju piirdub koostalitluse komponendiga ja kui ajakohastamise integreerimist hindav ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus ei ole kindlaks teinud mõju allsüsteemi tasandil.

Tabel 6.2.1

Rongisisese allsüsteemi või osade rühmade vastavushindamise nõuded

Nr

Tegur

Hindamise eesmärk

Toetavad tõendid

1a

Koostalitluse komponentide kasutamine

Kontrollida, kas allsüsteemi integreeritavad koostalitluse komponendid on kõik hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga.

Allsüsteemi tuleb kontrollida SIM-kaardiga, mis vastab käesoleva KTK nõuetele. SIM-kaardi vahetamine teise kaardiga, mis vastab KTK nõuetele, ei kujuta endast allsüsteemi muutmist.

Dokumentide olemasolu ja sisu

1b

Kontrollida koostalitluse komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega.

Analüüs dokumentide kontrollimise teel

1c

Koostalitluse komponentide puhul, mida on kontrollitud allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud versioonist erineva kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK versiooni alusel ja/või allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud tehnilistest kirjeldustest erinevate tehniliste kirjelduste alusel, kontrollida, et tõend tagab ka allsüsteemi vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele.

Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel

2a

Koostalitluse komponentide integreerimine allsüsteemi

Kontrollida allsüsteemi siseliideste õiget paigaldust ja toimimist – põhiparameeter 4.2.6

Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele

2b

Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs täpsustatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone.

Mõjuanalüüs

2c

Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku ja neil on kordumatud väärtused, kui see on nõutud käesoleva KTKga – põhiparameeter 4.2.9.

Projekti tehniliste kirjelduste kontroll

2d

Kontrollida, et allsüsteemi ETCSi osa jaoks on olemas süsteemi identifikaator.

Kui süsteemi identifikaatori funktsionaal- või realiseerimisosa muudetakse, et muudatus vastab määratlusele – põhiparameeter 4.2.20.3

Dokumentide kontroll

3

Osade integreerimine allsüsteemi

Kontrollida allsüsteemi eri osade liideseid ja integratsiooni – tabel 4.1 ning põhiparameetrit 4.2.6.

Mõjuanalüüs dokumendikontrolli alusel

4a

Veeremiga integreerimine

Kontrollida seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.2, 4.2.4, 4.2.14, 4.2.18 ja tootja määratud seadmete paigaldamise tingimused.

Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)

4b

Kontrollida, et rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.

Dokumentide kontroll (koostalitluse komponentide tõendid ja võimalikud integreerimisviisid on kontrollitud veeremi omaduste alusel)

4c

Kontrollida, et parameetrid (nt pidurdusparameetrid) on õigesti konfigureeritud ja et need jäävad lubatud vahemikku.

Dokumentide kontroll (parameetrite väärtusi võrreldakse veeremi omadustega)

5a

Integreerimine B-klassiga olenevalt rongisisesest ETCSi ja B-klassi liidesest

Kontrollida, et standardiseeritud liidese STM on ühendatud rongisisese ETCSiga liideste kaudu, mis ühilduvad KTKga.

Ei ole midagi katsetada: standardliidest on juba koostalitluse komponendi tasandil katsetatud. Selle toimimist juba katsetati, kui kontrolliti koostalitluse komponentide integreerimist allsüsteemi.

5b

Kontrollida, et rongisiseses ETCSis rakendatud B-klassi funktsioonid – põhiparameeter 4.2.6.1 – ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid.

Ei ole midagi katsetada: kõik on juba koostalitluse komponendi tasandil katsetatud.

5c

Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis ei ole ühendatud rongisisese ETCSiga – põhiparameeter 4.2.6.1 –, ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid.

Ei ole midagi katsetada: liideseid ei ole (20)

5d

Kontrollida, et eraldiseisvad B-klassi seadmed, mis on ühendatud rongisisese ETCSiga, mis kasutab (osaliselt) KTKga mitteühilduvaid liideseid – põhiparameeter 4.2.6.1 –, ei tekita üleminekute tõttu raudteeäärsele kontrolli ja signaalimise allsüsteemile lisanõudeid. Samuti kontrollida, et ei mõjutata ETCSi funktsioone.

Mõjuanalüüs dokumendikontrolli ja integreerimiskatsete aruande alusel

6a

Integreerimine raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega

Kontrollida, et Eurobalise’i telegramme saab lugeda (see katse piirdub antenni õige paigalduse kontrollimisega. Koostalitluse komponendi tasemel tehtud katseid ei ole vaja korrata) – põhiparameeter 4.2.5

Katse sertifitseeritud Eurobalise’iga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend.

6b

Kontrollida, et Euroloopi telegrammid (vajaduse korral) on loetavad – põhiparameeter 4.2.5.

Katse sertifitseeritud Euroloopiga: võime telegrammi korrektselt lugeda on toetav tõend.

6c

Kontrollida, et seadmed saavad hakkama RMRi hääl- ja andmesidega (vajaduse korral) – põhiparameeter 4.2.5.

Katse sertifitseeritud RMR-võrguga: suutlikkus luua, säilitada ja lõpetada ühendus on toetav tõend.

7a

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS)

Kontrollida, et seadmed vastavad ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1.

Riskihindamise ühises ohutusmeetodis täpsustatud menetluste rakendamine.

7b

Kontrollida kvantitatiivse töökindluse sihtväärtuse saavutamist – põhiparameeter 4.2.1.

Arvutused

7c

Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.2.20.2.

Dokumentide kontroll

8

Integreerimine raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega ning teiste allsüsteemidega:

katsed kavandatud kasutust kajastavatel tingimustel.

Katsetada allsüsteemi käitumist nii paljudes erinevates kavandatud kasutust kajastavates tingimustes kui mõistlikkuse piires võimalik (nt liini kalle, rongi kiirus, vibratsioon, veojõud, ilmastikutingimused, kontrolli ja signaalimise raudteeäärsete funktsioonide ehitus). Katsega peab saama kontrollida järgmist:

(1)

läbisõidu mõõtmise funktsioonid toimivad õigesti – põhiparameeter 4.2.2;

(2)

rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem on vastavuses veeremi keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.

Samuti peavad need katsed suurendama kindlustunnet, et süsteemis ei teki tõrkeid.

Nende katsete rakendusalasse ei kuulu katsed, mis on tehtud eri etappides: arvesse võetakse koostalitluse komponentidega tehtud katsed ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemiga tehtud katsed.

Keskkonnatingimustel tehtud katsed ei ole vajalikud rongisisese RMRi häälseadme puhul.

Märkus. Tõendis peab märkima, milliseid tingimusi katsetati ja milliseid standardeid kohaldati.

Tehtud katsete aruanded

6.3.3.1.   ETSCi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollid

Teavitatud asutuse ülesanne seoses ESC/RSC kontrolliaruandega on kontrollida allsüsteemi ESC/RSC kontrolliaruande õigsust ja täielikkust vastavalt käesoleva punkti nõuetele.

Kuna tabelis 6.2.1 ESC/RSC kontrolle ei nõuta, ei ole need rongisisese allsüsteemi sertifikaadi väljastamiseks vajalikud. Selline rongisisene allsüsteem loetakse seega ühilduvaks A-klassi taristutega ainult siis, kui tehnilise ühilduvuse tõendamiseks ei ole vaja spetsiifilist ESC/RSC kontrolli (st taristuettevõtja on taristuregistris määratlenud kui ESC-EU-0 või RSC-EU-0).

Tabel 6.2.2

Teavitatud asutuse poolt ETCSi või raadiosüsteemi ühilduvuse hindamine rongisiseste allsüsteemide puhul

Nr

Tegur

Hindamise eesmärk

Toetavad tõendid

1

Tulemuste kättesaadavus

Hinnata, et kontrolliaruandes viidatakse kontrollidele vastavalt ESC/RSC tüüpide määratlusele, mis on esitatud ERA avaldatud tehnilises dokumendis (21).

Hinnata, et kõiki selle ESC/RSC tüübi nõutavaid ESC/RSC kontrolle on hinnatud;

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

2

Tulemuste kättesaadavus

Hinnata, et ESC/RSC tulemused näitavad iga ESC/RSC kontrolli puhul, kas ESC/RSC kontroll on läbitud nõuetekohaselt või mitte.

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

3

Vastuolud ja teatatud vead

Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mis ei olnud nõuetekohaselt läbitud, on välja toodud ESC/RSC kontrollide käigus teatatud vastuolud ja vead;

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

4

Mõjuanalüüs

Hinnata, et iga ESC/RSC kontrolli puhul, mida ei tehtud nõuetekohaselt, on tehtud mõjuanalüüs ESC-le/RSC-le avalduva mõju kohta ja see registreeritakse, kasutades D liites esitatud vormi.

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

5

Tingimused

Hinnata, et kontrolliaruandes on osutatud kõikidele tingimustele.

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

6

ESC/RSC koostalitlusvõime teatiste integreerimine

Hinnata, et kui ESC/RSC teatis põhineb ESC/RSC koostalitluse komponentide teatistel, kohaldatakse asjaomase allsüsteemi suhtes ESC/RSC koostalitluse komponendi teatise tulemusi.

ESC/RSC kontrolliaruande hindamine.

Teavitatud asutus ei kontrolli üle ühtegi rongisisese allsüsteemi juba läbiviidud EÜ vastavustõendamismenetluse käigus või juba ESC/RSC koostalitluse komponendi teatisega hõlmatud aspekti.

Kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/797 võib seda hindamist tegev teavitatud asutus olla erinev teavitatud asutusest, kes viib läbi koostalitluse komponendi EÜ vastavustõendamise menetlust, või teavitatud asutusest, kes hindab ESC/RSC koostalitluse komponentide kontrolliaruannet.

6.3.4.   Raudteeäärse allsüsteemi hindamise nõuded

Käesoleva KTK kohaldamisalas tehtud hindamiste eesmärk on tõendada, et seadmed vastavad 4. peatükis osutatud nõuetele.

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ETCSi osa loomiseks on vaja rakendusspetsiifilist teavet. See hõlmab järgmist:

(1)

liini omadused, näiteks kalded, kaugused, marsruudielementide ja Eurobalise’i/Euroloopi seadmete asukohad, kaitstavad kohad jms;

(2)

ETCS-süsteemi töödeldavad signaalimisandmed ja eeskirjad.

Käesolev KTK ei hõlma kontrolle, millega hinnatakse, kas rakendusspetsiifiline teave on õige.

Olenemata valitud moodulist:

(1)

Tabelis 6.3 on esitatud kontrollid, mis tuleb raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vastavustõendamisel teha, ning järgitavad põhiparameetrid;

(2)

ei vaja funktsioonid ja talitlusvõimed, mida on koostalitluse komponentide tasemel juba kontrollitud, lisavastavustõendamist.

(3)

juba integreeritud koostalitluse komponendi tehnilise kirjelduse ajakohastamisest tulenev ajakohastamine ei nõua allsüsteemi teavitatud asutuse lisavastavustõendamist, kui koostalitluse komponendi teavitatud asutus kinnitab, et hinnatava ajakohastamise mõju piirdub koostalitluse komponendiga ja kui ajakohastamise integreerimist hindav ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus ei ole kindlaks teinud mõju allsüsteemi tasandil.

Tabel 6.3

Raudteeäärse allsüsteemi vastavushindamise nõuded

Nr

Tegur

Hindamise eesmärk

Toetavad tõendid

1a

Koostalitluse komponentide kasutamine

Kontrollida, kas kõik allsüsteemi integreeritavad koostalitluse komponendid on hõlmatud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja vastava tõendiga.

Dokumentide olemasolu ja sisu

1b

Kontrollida koostalitluse komponentide kasutamisele seatud piiranguid seoses allsüsteemi ja keskkonna omadustega.

Mõju analüüs dokumentide kontrollimise teel

1c

Koostalitluse komponentide puhul, mida on kontrollitud allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud versioonist erineva kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK versiooni alusel ja/või allsüsteemi EÜ vastavustõendamise puhul kohaldatud tehnilistest kirjeldustest erinevate tehniliste kirjelduste alusel, kontrollida, et tõend tagab ka vastavuse hetkel kehtiva KTK nõuetele.

Mõju analüüs KTKs viidatud tehniliste kirjelduste ja koostalitluse komponentide tõendite võrdlemise teel

2a

Koostalitluse komponentide integreerimine allsüsteemi

Märkus.

Ainult need, mille erihindamine toimub allsüsteemi tasandil.

Kontrollida, et allsüsteemi siseliidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult – põhiparameetrid 4.2.5, 4.2.7 ja tootja määratud tingimused.

(Ei kohaldata koostalitluse komponendi teljeloenduri ja teadetetahvlite puhul)

Kontrollid vastavalt tehnilistele kirjeldustele

2b

Kontrollida, et lisafunktsioonid (mida ei ole käesolevas KTKs täpsustatud) ei mõjutaks kohustuslikke funktsioone.

(Ei kohaldata koostalitluse komponendi teljeloenduri ja teadetetahvlite puhul)

Mõjuanalüüs

2c

Kontrollida, et ETCS-IDde väärtused jäävad lubatud vahemikku ja neil on kordumatud väärtused, kui see on nõutud käesoleva KTKga – põhiparameeter 4.2.9.

(Ei kohaldata koostalitluse komponendi teljeloenduri ja teadetetahvlite puhul)

Projekti tehniliste kirjelduste kontroll

2d

Koostalitluse komponentide teljeloendurite puhul (ainult):

Koostalitluse komponendi integreerimist allsüsteemi tuleb kontrollida:

Kontrollida viitenumbridokumendi 77 4. peatüki tabel 16 „Vastavushindamine“.

Kontrollida seadmete õiget paigaldust ning tootja ja/või taristuettevõtja määratud tingimusi.

Dokumentide kontroll

2e

Kontrollida, et allsüsteemi ETCSi osa jaoks on olemas süsteemi identifikaator.

Kui süsteemi identifikaatori funktsionaalset või realiseerimisosa muudetakse, et muudatus vastab määratlusele – põhiparameeter 4.2.20.3

Dokumentide kontroll

3

Raudteeäärsed juhtimisobjektid

Kontrollida, kas käesolevas KTKs täpsustatud nõuded teadetetahvlitele on täidetud (omadused, ühilduvus taristu nõuetega (gabariit jne), ühilduvus juhi nägemisväljaga, koostalitlusvõimeliste teadetetahvlite paigutus nende ettenähtud kasutuseesmärgi täitmiseks) – põhiparameeter 4.2.15.

Tehniline dokumentatsioon, KTKga vastavuses oleva veeremiga tehtud katsete või käituskatsete tulemused

4a

Taristuga integreerimine

Kontrollida ETCSi, RMRi ja ATO seadmete õiget paigaldust – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4, 4.2.19 ja tootja määratud paigaldustingimused.

Kontrollide tulemused (vastavalt põhiparameetrites viidatud tehnilistele kirjeldustele ja tootja paigalduseeskirjadele)

4b

Kontrollida, et raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi seadmed on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16.

Dokumentide kontroll (koostalitluse komponentide tõendeid ja võimalikke integreerimisviise on võrreldud raudteeäärsete seadmete omadustega)

5a

Integreerimine raudteeäärse signaalimisega

(ei kohaldata rongituvastuse osa suhtes)

Kontrollida, et kõiki rakenduses nõutavaid funktsioone rakendatakse vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameeter 4.2.3.

Dokumentide kontroll (taotleja projekti tehniline kirjeldus ja koostalitluse komponentide tõendid)

5b

Kontrollida parameetrite õiget konfiguratsiooni (Eurobalise’i telegrammid, RBC-sõnumid, teadetetahvlite asukohad jne).

Dokumentide kontroll (parameetrite väärtusi võrreldakse raudteeäärsete seadmete ja signaalimisseadmete omadustega)

5c

Kontrollida, et liidesed on õigesti paigaldatud ja töötavad korralikult.

Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel

5d

Kontrollida, et raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem töötab korralikult vastavalt raudteeäärsetes signaalimisliidestes olevale teabele (nt Eurobalise’i telegrammide asjakohane genereerimine LEUs või sõnumite genereerimine RBCs).

Projekti vastavustõendamine ja katsed taotleja esitatud teabe alusel

6a

Integreerimine rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemidega

Kontrollida RMRi katvust – põhiparameeter 4.2.4.

Kohapealsed mõõtmised

6b

Kontrollida, et kõik rakenduses nõutavad funktsioonid on rakendatud vastavalt käesolevas KTKs viidatud tehnilistele kirjeldustele – põhiparameetrid 4.2.3, 4.2.4 ja 4.2.5.

Punktis 6.1.2 täpsustatud tööstsenaariumide katsete aruanded eri tarnijate vähemalt kahe sertifitseeritud rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga. Aruandes peab osutama, milliseid katsestsenaariume katsetati, millist rongisisest seadet kasutati ja kas katsed tehti laborites, katseliinidel või reaalsetes rakendustes.

7

Rongituvastussüsteemide ühilduvus

(v.a teljeloendurid)

Kontrollida rongituvastussüsteemide vastavust käesoleva KTK nõuetele – põhiparameetrid 4.2.10 ja 4.2.11. Kontrollida viitenumbri 77 dokumendi 4. peatükki.

Kontrollida seadmete õiget paigaldust ning tootja ja/või taristuettevõtja määratud tingimusi.

Olemasolevatest rajatistest pärinevate seadmete ühilduvuse tõendid (juba kasutatavate süsteemide puhul); katsete tegemine vastavalt uutele tüüpidele kehtestatud standarditele.

Kohapealsed mõõtmised, millega tõestatakse paigalduse õigsust.

Seadmete õige paigalduse dokumentide kontroll.

8a

Töökindlus, käideldavus, hooldatavus, ohutus (RAMS)

(v.a rongituvastus)

Kontrollida vastavust ohutusnõuetele – põhiparameeter 4.2.1.1.

Riskihindamise ühises ohutusmeetodis täpsustatud menetluste rakendamine.

8b

Kontrollida kvantitatiivsete töökindluse sihtväärtuste järgimist – põhiparameeter 4.2.1.2.

Arvutused

8c

Kontrollida vastavust hooldusnõuetele – punkt 4.2.20.2.

Dokumentide kontroll

9

Integreerimine rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide ning veeremiga: katsed kavandatud kasutust kajastavatel tingimustel.

Katsetada allsüsteemi käitumist nii mitmes kavandatud kasutust kajastavas tingimuses, kui on reaalselt võimalik (nt rongi kiirus, rongide arv liinil, ilmastikutingimused). Katsega peab saama kontrollida järgmist:

(1)

rongituvastussüsteemide toimivus – põhiparameetrid 4.2.10, 4.2.11,

(2)

raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem on vastavuses raudteeäärse keskkonnaga – põhiparameeter 4.2.16

Nimetatud katsed suurendavad ka kindlustunnet süsteemsete tõrgete puudumise kohta.

Nende katsete rakendusalast jäävad välja katsed, mis on tehtud eri etappides: arvesse võetakse koostalitluse komponentide tasandil tehtud katseid ja simuleeritud keskkonnas allsüsteemil tehtud katseid.

Märkus.

Tõendis peab märkima, milliseid tingimusi katsetati ja milliseid standardeid kohaldati.

Tehtud katsete aruanded

10

ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus

Kavandatud ESC ja RSC kontrollid hõlmavad üksnes KTK nõudeid ja on kooskõlas tehniliste kirjeldustega – põhiparameeter 4.2.17.

Kavandatud ESC/RSC-tüüpide dokumendikontroll, kui need on uued või muudetud.

VÕI

ESC ja RSC tüübi (tüüpide) tehnilise ühilduvuse kontrollid avaldatakse ameti ESC/RSC tehnilises dokumendis kui „Kehtiv“, kui need jäävad muutumatuks.

6.4.   KTK nõuete osalise hindamise korral kohaldatavad sätted

6.4.1.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikele 7 võib teavitatud asutus välja anda EÜ vastavustõendeid allsüsteemi teatud osade kohta, kui asjaomased KTKd seda lubavad.

Nagu on osutatud käesoleva KTK punktis 2.2 (Kohaldamisala), hõlmavad raudteeäärsed ja rongisisesed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid osi, mis on täpsustatud punktis 4.1 (Sissejuhatus).

EÜ vastavustõendi võib välja anda iga käesolevas KTKs kirjeldatud osa või osade kombinatsiooni kohta.

Olenemata valitud moodulist peab teavitatud asutus kontrollima, kas nõuded (kõik asjakohased nõuded, mis on sätestatud tabelis 6.2.1) on täidetud:

(1)

kõnealuse osa puhul ja

(2)

selle liideste puhul allsüsteemi muutmata osadega ja

(3)

integreerimise puhul allsüsteemi muutmata osadega.

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul: osade hindamisel tuleb teavitatud asutus(t)e väljastatud EÜ vastavustõendamise sertifikaadiga (sertifikaatidega) kaaluda ühte järgmistest võimalustest:

(1)

rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise sertifikaat, mis hõlmab kõiki osi, või

(2)

EÜ vastavustõendamise sertifikaat iga järgmise osade rühma kohta:

(a)

rongiturvangusüsteem, andmeside ja rongide automaatjuhtimise osad ning

(b)

raadio-häälside osa.

EÜ vastavustõendamise sertifikaadil peavad olema märge ja tõendid kõigi tabeli 6.2.1 nõuete täitmise ning osadevaheliste võimalike liideste või nende puudumise kohta ühel järgmistest viisidest:

(1)

teise osa / osade rühmaga liideste puudumine või

(2)

teise osa / osade rühmaga liideste puhul teise osa / osade rühma kasutustingimuste ja -piirangute puudumine.

Liideste puhul, mis nõuavad kasutustingimusi ja -piiranguid vastavalt käesoleva KTK tabelis 6.2.1 kindlaksmääratud nõuetele ning kui teise osa/osaderühma suhtes kehtivad ekspordipiirangud, peab olema olemas EÜ allsüsteemi sertifikaat; või

(3)

Kui allsüsteem koosneb ainult ühest osast / osade rühmast, ei ole lisahindamist allsüsteemi tasandil vaja, kui osa / osade rühma hindamine hõlmab kõiki selle osa / osade rühma KTK nõudeid. Sel juhul asendab osa EÜ vastavustõendamise sertifikaat allsüsteemi EÜ vastavustõendamise sertifikaati.

6.4.2.   Vastavustõendamise vaheteatis

Kui hinnatakse taotleja täpsustatud selliste allsüsteemide vastavust, mis erinevad tabelis 4.1 lubatud osadest ja kui hindamine erineb käesoleva KTK punktis 6.4.1 (Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide osade hindamine) kirjeldatud protsessist või kui lõpetatud on ainult tõendamismenetluse teatavad etapid, on lubatud välja anda üksnes vastavustõendamise vaheteatis.

6.5.   Vigade haldamine

Kui katsete või allsüsteemi tööea ajal ilmnevad kõrvalekalded ettenähtud funktsioonidest ja/või toimivusest, teavitavad taotlejad ja/või operaatorid viivitamata ametit ja lube andvat asutust, kes andis kõnealustele raudteeäärsetele allsüsteemidele või veeremiüksustele loa, et algatada direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 16 sätestatud menetlus. Kõnealuse direktiivi artikli 16 lõike 3 kohaldamise tulemusena:

(1)

kui kõrvalekalde põhjuseks on käesoleva KTK ebaõige kohaldamine või konstruktsioonivead või seadmete paigaldamise vead, võtab parandusmeetmed asjakohase tõendi taotleja ning asjaomaseid tõendeid ja/või vastavat tehnilist dokumentatsiooni koos vastavate EÜ deklaratsioonidega uuendatakse (seoses koostalitluse komponentide ja/või allsüsteemidega);

(2)

kui kõrvalekalde põhjuseks on käesoleva KTK või selles viidatud tehnilise kirjelduse vead, algatatakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 6 sätestatud menetlus.

Taotlejad ja/või tarnijad võivad kohaldada tuvastatud vea suhtes oma lahendust, kui veaga seotud muutmistaotlus on muudatuste juhtimise (CCM) protseduuri käigus valideeritud vastavalt määruse (EL) 2016/796 artikli 28 lõikele 2. Valideerimine toimub kolme kuu jooksul pärast täieliku teabe esitamist.

Sellist ajutist lahendust tuvastatud veale, mis ei ekspordi piiranguid teise allsüsteemi, võib rakendada seni, kuni kokkulepitud veaparandus on vastu võetud kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK uues versioonis. Kui tuvastatud veale lahenduse leidmine uues KTK versioonis on vastu võetud, kohaldavad taotlejad ja/või tarnijad vastuvõetud lahendust olemasolevatele veeremiüksustele vastavalt varasemale järgmistest tingimustest:

(a)

Kui veaparanduse rakendamine ei nõua luba: järgmisel korral, kui veaparandus on tabeli B1.1 rea 1 kohaselt kohustuslik, kuid mitte enne 1.1.2026.

(b)

Kui veaparanduse rakendamine nõuab luba: järgmisel uuesti loa andmisel, mis tuleneb veeremiüksuste rongiturvangusüsteemi (ETCS) järjekordsest muudatusest

(c)

Veeremiüksuse rongiturvangusüsteemi osa järgmisel uuendamisel kõrgemale süsteemiversioonile.

Märkus.

Koostalitluse komponentide puhul, mille puhul punktis 7.2.10.1 kirjeldatud viisil esitatud teabe tulemus näitab, et puudub mõju ohutusele, toimimisele ja koostalitlusvõimele, ei ole ajakohastamine vajalik.

Vigade parandamine võib mõjutada raudteeäärseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme ning rongisiseseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme. Amet korraldab kogu saadud teabe tõhusa töötlemise, et hõlbustada muudatuste haldamise protsessi tehniliste kirjelduste, sealhulgas katse tehnilise kirjelduse, täiendamiseks ja edasiarendamiseks.

6.5.1.   EÜ sertifikaatide sisu

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250 (22) kirjeldavad teavitatud asutused asjakohastes EÜ sertifikaatides koostalitluse komponentide ja allsüsteemide kasutuspiiranguid ja -tingimusi.

Teavitatud asutused kooskõlastavad ametiga määruse (EL) 2016/796 artikli 29 alusel loodud töörühmas koostalitluse komponentide ja allsüsteemide vigade, kasutuspiirangute ja -tingimuste haldamise viisi asjakohastes EÜ vastavustõendamise sertifikaatides ja nendega kaasnevas tehnilises dokumentatsioonis.

Teavitatud asutuse väljastatud lisatud tehnilises dokumentatsioonis kasutatakse D liites esitatud vormi.

6.5.2.   EÜ deklaratsioonide sisu

Vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/250 kirjeldab koostalitluse komponendi tootja või allsüsteemi taotleja EÜ vastavusdeklaratsioonis või vastavustõendamisel kasutuspiiranguid ja -tingimusi.

Lisatud tehnilises dokumentatsioonis kasutatakse D liites esitatud vormi.

7.   KONTROLLI JA SIGNAALIMISE ALLSÜSTEEMIDE KTK RAKENDAMINE

7.1.   Sissejuhatus

Käesolevas peatükis on välja toodud KTK rakendamise tehnilised meetmed, eelkõige üleminek A-klassi süsteemidele.

Arvestama peab tõsiasjaga, et KTK rakendamist tuleb aeg-ajalt koordineerida teiste KTKde rakendamisega.

7.2.   Üldiselt kohaldatavad normid

7.2.1.   Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide või nende osade täiendamine või uuendamine

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide täiendamine või uuendamine võib hõlmata süsteemi mingit osa või kõiki osi, nagu on sätestatud punktis 2.2 (Kohaldamisala).

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide eri osi võib seega täiendada või uuendada eraldi, kui sellega ei seata ohtu koostalitlusvõimet.

Vt iga osa põhiparameetrite punktist 4.1 (Sissejuhatus).

7.2.2.   Olemasoleva rongisisese allsüsteemi muudatused

Selles punktis määratakse kindlaks põhimõtted, mida muudatusi haldavad üksused ja lube andvad üksused kohaldavad kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 9, artikli 21 lõikes 12 ja IV lisas kirjeldatud EÜ vastavustõendamise menetlusega. Kõnealust menetlust arendatakse edasi rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklites 13, 15 ja 16 ning otsuses 2010/713/EL.

Seda punkti kohaldatakse juhul, kui olemasolevat rongisisesest allsüsteemi või rongisisese allsüsteemi tüüpi muudetakse, sh uuendatakse või täiendatakse. Seda ei kohaldata rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktis a käsitletud muudatuste korral.

7.2.2.1.   Rongisiseste kontrolli ja signaalimise allsüsteemide muudatuste juhtimise eeskirjad

(1)

Käesoleva KTK tabelis 4.1 kindlaks määratud osadele ja rongisisese allsüsteemi põhiparameetritele, mida muudatus(ed) ei mõjuta, ei ole vaja teha käesoleva KTK sätete kohast vastavushindamist. Muudatusi haldav üksus peab esitama nende osade ja põhiparameetrite nimekirja, mida muudatus mõjutas.

(2)

Muudatusi haldav üksus teatab teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis mõjutavad allsüsteemi asjakohas(t)e uusi kontrolle nõudva(te) KTK(de) nõuetele vastavust, kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklitega 15 ja 16 ning otsusega 2010/713/EL ja kohaldades EÜ vastavustõendamise mooduleid SB, SD/SF või SH1 ning asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõiget 5. Kõnealuse teabe peab muudatusi haldav üksus esitama koos vastavate viidetega kehtiva EÜ sertifikaadiga seotud tehnilisele dokumentatsioonile.

(3)

Muudatusi haldav üksus peab põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus allsüsteemi tasandil, ning teavitatud asutus peab seda hindama.

(4)

Rongisisese allsüsteemi konstruktsiooni peamisi omadusi mõjutavad muudatused on kindlaks määratud tabelis 7.1 (Peamised konstruktsiooniomadused) ja need liigitatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktile c või d; kooskõlas tabeliga 7.1 (Peamised konstruktsiooniomadused) liigitab muudatusi haldav üksus muudatused, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi, kuid on nendega seotud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktile b.

(5)

Muudatusi, mis ei ole punktiga 7.2.2.1(4) hõlmatud, käsitatakse muudatustena, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi. Muudatusi haldav üksus liigitab need vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktile a või b.

Märkus.

Muudatusi haldav üksus liigitab punktis 7.2.2.1(4) ja eespoolses punktis esitatud muudatused, ilma et see mõjutaks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b kohustuslikuks tehtud ohutushinnangut.

(6)

Kõik muudatused on vastavuses kehtivate KTKdega, (23) olenemata nende liigitusest.

Tabel 7.1

Peamised konstruktsiooniomadused

1.

KTK punkt

2.

Seotud peamine konstruktsiooniomadus / peamised konstruktsiooniomadused

3.

Rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti b kohased muudatused, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi

4.

Muudatused, mis mõjutavad peamisi konstruktsiooniomadusi, kuid jäävad lubatud parameetrivahemikku, tuleb liigitada rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti c alusel

5.

Muudatused, mis mõjutavad peamisi konstruktsiooniomadusi ja jäävad väljapoole lubatud parameetrivahemikku, tuleb seega liigitada rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti d alusel

4.2.2

Rongisisesed ETCS-funktsioonid

Rongisisesed ETCSi seadmed ning A liite kontrolli ja signaalimise KTK tehniliste kirjelduste kogumik

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Kasutage muud A liite tehniliste kirjelduste kogumikku

 

ETCS-süsteemi seaduslikult kasutatavate versioonide hulk

Ei kohaldata

Ei kohaldata

ETCSi paigaldamine või töölerakendamine;

Seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide hulga muutmine A liites esitatud tehniliste kirjelduste kogumist.

 

ETCSi rongisiseste seadmete paigaldamine

Kõigile punkti 7.2.2.2 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)

Ei kohaldata

Kõigile punkti 7.2.2.2 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine

 

Rongi terviklikkust käsitleva (mitte juhilt saadud) teabe haldamine

Ei kohaldata

Rongi terviklikkuse kontrolli lisamine või eemaldamine

Ei kohaldata

 

Rongist saadav ohutu koostepikkuse teave, mis on vajalik liinile pääsemiseks, ja SIL-ohutustase

Ei kohaldata

Ohutu koostepikkuse teabe lisamine või eemaldamine

Ei kohaldata

4.2.17.1

ETCS-süsteemi ühilduvus

ETCS-süsteemi ühilduvus

Ei kohaldata

Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele vastava ESC teatise lisamine või eemaldamine

Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele mittevastava ESC teatise lisamine või eemaldamine

4.2.4

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

4.2.4.2.1

GSM-Ri kõne- ja operatiivsiderakendused

Rongisisene GSM-Ri raadiokõneside ja selle arendusalus

Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastava muu arendusaluse kasutamine

Ei kohaldata

GSM-Ri rongiraadio paigaldamine või töölerakendamine

Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele mittevastava muu arendusaluse kasutamine.

GSM-Ri kõneside ja operatiivside rakendamine

Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)

Ei kohaldata

Kõigile punkti 7.2.2.3 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine

GSM-Ri SIM-kõnekaart, mis toetab funktsiooni Group ID 555

Ei kohaldata

SIM-kaardi rühmatunnuse 555 (group ID 555) muutmine

Ei kohaldata

4.2.17.3

ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus

Raadiosidesüsteemi ühilduvus

Ei kohaldata

Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele vastava RSC teatise lisamine või eemaldamine

Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele mittevastava RSC teatise lisamine või eemaldamine

4.2.4

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

4.2.4.3.1.1

GSM-Ri andmeside ETCSi jaoks

4.2.4.3.2.1

GSM-Ri andmeside ATO jaoks

Rongisisene GSM-Ri raadioandmeside ja selle arendusalus

Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastava muu arendusaluse kasutamine

Ei kohaldata

GSM-Ri EDORi paigaldamine või töölerakendamine

Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele mittevastava muu arendusaluse kasutamine

GSM-Ri andmeside ETCS-süsteemi ja automaatse rongijuhtimissüsteemi rakendamiseks

Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)

Ei kohaldata

Kõigile punkti 7.2.2.3 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine

4.2.17.3

ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvus

Raadioandmesüsteemi ühilduvus

Ei kohaldata

Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele vastava RSC teatise lisamine või eemaldamine

Kõigile punkti 7.2.2.4 tingimustele mittevastava RSC teatise lisamine või eemaldamine

4.2.4

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

4.2.4.1.1

GSM-Ri põhisidefunktsioon

Kõne SIM-kaardi GSM-Ri koduvõrk

Ei kohaldata

KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vahetamine teise KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vastu, millel on teistsugune GSM-Ri koduvõrk

Ei kohaldata

Andmete vahetamiseks kasutatava SIM-kaardi GSM-Ri koduvõrk

Ei kohaldata

KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vahetamine teise KTKga ühilduva GSM-Ri SIM-kaardi vastu, millel on teistsugune GSM-Ri koduvõrk

Ei kohaldata

4.2.18

Rongisisesed ATO-funktsioonid

Rongisisese ATO süsteemi versioon

Ei kohaldata

Kõigile punktis 7.2.2.3 esitatud tingimustele vastava ATO süsteemi versiooni muutmine.

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ATO osa lisamine või eemaldamine. ATO operatiivse kasutamise alustamine.

Või kõigile punktis 7.2.2.3 esitatud tingimustele mittevastava ATO süsteemi versiooni muutmine.

Rongisisese ATO rakendamine

Kõigile punkti 7.2.2.3 tingimustele vastamine (täideviimise identifikaatori muudatus)

Ei kohaldata

Kõigile punkti 7.2.2.3 (funktsiooni identifikaatori muudatus) tingimustele mittevastamine

7.2.5

Olemasolevad süsteemid

Paigaldatud B-klassi süsteemid või muud rongi turvangu, juhtimise ja hoiatuste olemasolevad süsteemid (süsteem ja kui see on kohaldatav, siis ka versioon)

B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

B-klassi rongiturvangusüsteemide lisamine või eemaldamine

B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

On paigaldatud B-klassi või muud olemasolevate süsteemide hulka kuuluvad raadiosüsteemid (süsteem ja kui on kohaldatav, siis ka selle versioon)

B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

Olemasoleva B-klassi raadiosüsteemi lisamine või eemaldamine

B-klassi süsteemi nõuded jäävad asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

(7)

EÜ vastavustõendamise sertifikaadi koostamisel võib teavitatud asutus viidata järgmisele:

(a)

– algne EÜ vastavustõendamise sertifikaat – kui see on veel kehtiv – muutumatuks jäänud projektiosade või nende osade puhul, mis on muutunud, kuid ei mõjuta allsüsteemi vastavust;

(b)

– algse EÜ vastavustõendamise sertifikaadi muudatused projekti muudetud osade puhul, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust EÜ vastavustõendamisel kasutatud kehtivale KTK versioonile.

(8)

Igal juhul peab muudatusi haldav üksus tagama, et EÜ sertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni ajakohastatakse vastavalt.

(9)

EÜ sertifikaatidega seotud ajakohastatud tehnilisele dokumentatsioonile viidatakse tehnilises toimikus, mis on lisatud EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille andis muudatusi haldav üksus rongisisese allsüsteemi kohta, mida peetakse muudetud tüübile vastavaks.

7.2.2.2.   Tingimused rongisiseste ETCS-funktsioonide muutmiseks, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi

(1)

Sihtfunktsioonid (24) jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehniliste kirjelduste kontrolli (vigade parandamise) protsessi, mis hõlmab vigade parandamise või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)

Ohutuse ja tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)

Ohutushinnangu tulemus (nt standardi EN 50126 kohane ohutusjuhtum) jääb samaks.

(4)

Muudatuse tõttu ei lisatud ühtegi uut ohutusega seotud rakenduste tingimust (SRAC) ega koostalitluspiirangut.

(5)

Punktis 4.2.1 täpsustatud ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus (CSM RA) hindas sõltumatult taotleja riskihinnangut ja tõestas selle käigus, et muudatus ei kahjusta ohutust. Taotleja tõestus sisaldab tõendit selle kohta, et muudatus tegelikult parandab funktsioonide algse kõrvalekalde põhjuseid.

(6)

Olenevalt muudatuse liigist:

(a)

Kui muudatus on tehtud tootevea tõttu: muudatus tehakse teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt. Teiste moodulite puhul peab olema põhjendatud, et tehtud vastavustõendamine kehtib edasi (25).

(b)

Kui muudatus tehakse tehniliste kirjelduste kontrolli tõttu (ajakohastatud tehnilised kirjeldused on A liites tabelis A 2 koos veaparanduse kirjeldustega): on vaja koostalitluse komponentide või allsüsteemide ajakohastatud EÜ konstruktsioonihindamistõendit või EÜ tüübihindamistõendit koos vigade parandamise rakendamisega. Sel juhul kohaldatakse punkti 6.3.3(3).

(7)

Individuaalse konfiguratsiooni juhtimise abil määratakse kindlaks süsteemi identifikaator (nagu on määratletud punktis 4.2.20.3) ning süsteemi identifikaatori funktsiooni identifikaatorit ei ole pärast muudatust muudetud.

(8)

Muudatus on rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 5 nõutava konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.2.3.   Tingimused raudteedele mõeldud rongisiseste mobiilside funktsioonide või ATO rongisiseste funktsioonide muutmiseks, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi

(1)

Sihtfunktsioonid (26) jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehniliste kirjelduste kontrolli (vigade parandamise) protsessi, mis hõlmab kas vigade parandamist või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)

Tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)

Olenevalt muudatuse liigist:

(a)

Kui muudatus on tehtud tootevea tõttu: muudatus tehakse teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt. Teiste moodulite puhul peab olema põhjendatud, et tehtud vastavustõendamine kehtib edasi (27).

(b)

Kui muudatus tehakse tehniliste kirjelduste kontrolli tõttu (ajakohastatud tehnilised kirjeldused on A liites tabelis A 2 koos veaparanduse kirjeldustega): on vaja koostalitluse komponentide või allsüsteemide ajakohastatud EÜ konstruktsioonihindamistõendit või EÜ tüübihindamistõendit koos vigade parandamise rakendamisega. Sel juhul kohaldatakse punkti 6.3.3(3).

(4)

Muudatus on rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklis 5 nõutava konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.2.4.   Tingimused rongisisese allsüsteemi ETCSi või raadiosüsteemi ühilduvusega seotud muutmiseks, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi

(1)

ESC või RSC teatise lisamise või väljajätmise tõttu ei ole lisatud ega eemaldatud ühtegi ohutusega seotud rakenduste tingimust (SRAC) ega koostalitlusvõime piirangut, mis on seotud tehnilise ühilduvusega võrguga.

(2)

ESC või RSC teatise tõttu ei ole lisatud ega eemaldatud koostalitluspiiranguid (kasutuspiirangud või -tingimused), mis on seotud tehnilise ühilduvusega võrguga.

7.2.3.   Olemasoleva raudteeäärse allsüsteemi täiendamine või uuendamine

Selles punktis määratakse kindlaks põhimõtted, mida muudatusi haldavad üksused ja lube andvad üksused kohaldavad kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 9 ja artikli 18 lõikes 6 ning otsuses 2010/713/EL kirjeldatud EÜ vastavustõendamise menetlusega.

7.2.3.1.   Olemasolevate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide täiendamise või uuendamise haldamise eeskirjad

EÜ vastavustõendamise sertifikaadiga kontrolli ja signaalimise allsüsteemide täiendamisel või uuendamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju.

(1)

Muudatusteks on vaja uut luba, kui need mõjutavad tabelis 7.2 kindlaks määratud põhiparameetreid.

Tabel 7.2

Raudteeäärsete põhiparameetrite muudatused, mis eeldavad uut luba

Põhiparameeter

Muudatus, mis eeldab uut luba

4.2.3

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

Kõigile punkti 7.2.3.2 tingimustele mittevastamine

4.2.4

4.2.4.2

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

Kõne- ja operatiivsiderakendused

Kõigile punkti 7.2.3.3 tingimustele mittevastamine

4.2.4

4.2.4.3

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

ETCSi ja ATO andmesiderakendused

Kõigile punkti 7.2.3.3 tingimustele mittevastamine

4.2.19

Raudteeäärsed ATO-funktsioonid

Kõigile punkti 7.2.3.3 tingimustele mittevastamine

(2)

Muudatusi on lubatud käsitleda üksnes nii, et hinnatakse uuesti neid muudatusi, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust EÜ vastavustõendamise jaoks kasutatud kehtivale KTK versioonile. Muudatusi haldav üksus peab põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus allsüsteemi tasandil, ning teavitatud asutus peab seda hindama.

(3)

Muudatusi haldav üksus teatab teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada allsüsteemi vastavust asjaomas(t)e KTK(de) nõuetele või sertifikaadi kehtivuse tingimustele.

Kõnealuse teabe peab muudatusi haldav üksus esitama koos vastavate viidetega kehtiva EÜ sertifikaadiga seotud tehnilisele dokumentatsioonile.

(4)

Teavitatud asutus kehtestab EÜ sertifikaadi, mis kajastab muudatusi, mis mõjutavad vastavust KTK-le. EÜ sertifikaadi koostamisel võib teavitatud asutus viidata järgmisele:

(a)

algne EÜ sertifikaat – kui see on veel kehtiv – muutumatuks jäänud projektiosade või nende osade puhul, mis on muutunud, kuid ei mõjuta allsüsteemi vastavust;

(b)

täiendav EÜ sertifikaat (millega muudetakse algset sertifikaati) projekti muudetud osade puhul, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust EÜ vastavustõendamisel kasutatud kehtivale KTK versioonile.

(5)

Igal juhul peab muudatusi haldav üksus tagama, et EÜ sertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni ajakohastatakse vastavalt.

(6)

„Konfiguratsiooni juhtimine“ – süstemaatiline organisatsiooniline, tehniline ja haldusprotsess, mis on ette nähtud kontrolli ja signaalimise allsüsteemi kogu tööea jaoks, et tagada dokumentide vastavuse ja muudatuste jälgitavuse kehtestamine ja säilitamine nii, et:

(a)

asjakohasest liidu õigusest ja asjakohastest liikmesriigi eeskirjadest tulenevad nõuded on täidetud;

(b)

muudatused on kontrollitud ja dokumenteeritud tehnilises toimikus või väljaantud loale lisatud toimikus;

(c)

on tagatud teabe ja andmete ajakohasus ja täpsus;

(d)

asjaomastele osalistele teatatakse muudatustest nõuete kohaselt.

7.2.3.2.   Tingimused raudteeäärsete ETCS-funktsioonide täiendamiseks või uuendamiseks, mis eeldab uut kasutuselevõtuluba juhul, kui need ei ole täidetud

(1)

Põhiparameetri 4.2.3 sihtfunktsioonid (28) jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehnilise hoolduse (vigade korrigeerimise) protsessi, mis hõlmab vigade korrigeerimise rakendamist või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)

Ohutuse ja tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised põhiparameetri 4.2.3 liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)

Ohutushinnangu tulemus (nt standardi EN 50126 kohane ohutusjuhtum) jääb samaks.

(4)

Muudatuse tõttu ei lisatud ühtegi uut ohutusega seotud rakenduste tingimust (SRAC) ega koostalitluspiirangut.

(5)

Kui see oli punkti 4.2.1 kohaselt nõutav, hindas ühiste ohutusmeetodite hindamisasutus (CSM RA) sõltumatult taotleja riskihinnangut ja tõestas selle käigus, et muudatus ei kahjusta ohutust. Kui muudatus on tingitud tooteveast, sisaldab taotleja tõestus tõendit selle kohta, et muudatus tegelikult parandab toote vea põhjuseid.

(6)

Olenevalt muudatuse liigist:

(a)

Kui muudatus on tehtud tootevea tõttu: muudatus tehakse teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt. Teiste moodulite puhul peab olema põhjendatud, et tehtud vastavustõendamine kehtib edasi (29).

(b)

Kui muudatus tehakse tehniliste kirjelduste kontrolli tõttu (ajakohastatud tehnilised kirjeldused on A liite tabelis A 2 koos veaparanduslahenduse kirjeldustega): on vaja koostalitluse komponentide või allsüsteemide ajakohastatud EÜ tõendit koos vigade parandamise rakendamisega. Sel juhul kohaldatakse punkti 6.3.4(3).

(7)

Individuaalse konfiguratsiooni juhtimise abil määratakse kindlaks süsteemi identifikaator (nagu on määratletud punktis 4.2.20.3) ning süsteemi identifikaatori funktsiooni identifikaatorit ei ole pärast muudatust muudetud.

(8)

Muudatus on punktis 7.2.1b.1.7 määratletud konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.3.3.   Tingimused raudteedele mõeldud raudteeäärse mobiilside või raudteeäärsete ATO funktsioonide täiendamiseks või uuendamiseks, mis eeldab uut kasutuselevõtuluba juhul, kui need ei ole täidetud

(1)

Põhiparameetrite 4.2.4.2, 4.2.4.3 ja 4.2.19 sihtfunktsioonid (30) jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel. Sihtfunktsioon loetakse samaks, kui kohaldatakse punktis 7.2.10 kirjeldatud tehniliste kirjelduste kontrolli (vigade parandamise) protsessi, mis hõlmab kas vigade parandamist või leevendusmeetmete rakendamist.

(2)

Tehnilise ühilduvuse seisukohast olulised põhiparameetrite 4.2.4.2, 4.2.4.3 ja 4.2.19 liidesed jäävad samaks või seatakse olekusse, mida eeldati juba algse sertifikaadi või loa andmisel.

(3)

Olenevalt muudatuse liigist:

(a)

kui muudatus on tehtud tootevea tõttu: muudatus tehakse teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt (nt vastavalt moodulitele CH1, SH1, CD, SD). Teiste moodulite puhul (nt CF, SF, SG) peab olema põhjendatud, et tehtud vastavustõendamine kehtib edasi (31);

(b)

kui muudatus tehakse tehniliste kirjelduste kontrolli tõttu (ajakohastatud tehnilised kirjeldused on A liites tabelis A 2 koos veaparanduslahenduse kirjeldustega): on vaja koostalitluse komponentide või allsüsteemide ajakohastatud EÜ tõendit koos vigade parandamise rakendamisega. Sel juhul kohaldatakse punkti 6.3.4(3).

(4)

Muudatus on punktis 7.2.3.1(6) määratletud konfiguratsiooni juhtimise osa.

7.2.3.4.   Mõju kontrolli ja signaalimise allsüsteemide rongisiseste ja raudteeäärsete osade tehnilisele ühilduvusele

Taristuettevõtjad tagavad, et olemasoleva raudteeäärse allsüsteemi muudatused võimaldavad jätkata KTKga ühilduvate (32) rongisiseste allsüsteemide kasutamist liinidel, kus muudatused aset leiavad.

Seda nõuet ei kohaldata, kui muudatused on tingitud punktides 7.2.9.1(1) ja (4) kindlaks määratud nõuetele vastava uue taseme raudteeäärse rakenduse või ühildamatu rakenduse nõuete rakendamisest (nt muutus uueks M_VERSIONi X-ks, nagu on määratletud punktis 7.4.2.4).

7.2.4.   EÜ tüübi- või projektihindamistõendid

7.2.4.1.   Rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem

7.2.4.1.1.    Mõisted

(1)

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi esialgse hindamise raamistik

Esialgse hindamise raamistik on kontrolli ja signaalimise KTK, mida kohaldatakse projekteerimisfaasi alguses, kui taotleja sõlmib lepingu teavitatud asutusega rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi kohta.

(2)

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi sertifitseerimise raamistik

Sertifitseerimise raamistik on kontrolli ja signaalimise KTK, mida kohaldatakse EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljastamise ajal. Tegemist on esialgse hindamise raamistikuga, mida muudeti projekteerimisfaasis jõustunud KTKde muudatustega ja mida kohaldatakse vastavalt B liites kirjeldatud üleminekukorrale.

(3)

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi projekteerimise faas

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi projekteerimine algab siis, kui taotleja on sõlminud lepingu EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutusega ja lõpeb EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljastamisega.

Projekteerimisfaas hõlmab veeremitüüpi integreeritud kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ning ühte või mitut tüübivarianti ja -versiooni. Kõigi tüübivariandide ja tüübiversioonide puhul loetakse, et projekteerimisfaas algab samal ajal kui põhitüübi puhul.

(4)

Rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tootmise faas

Tootmisfaas on ajavahemik, mille jooksul võib rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi turule lasta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni alusel, mis viitab kehtivale EÜ tüübi- või projektihindamistõendile.

(5)

Kasutusel olev veeremiüksus

Veeremiüksus on kasutusel, kui see on registreeritud kehtiva registreerimiskoodiga „00“ riiklikus raudteeveeremiregistris vastavalt komisjoni otsusele 2007/756/EÜ (33) või Euroopa raudteeveeremiregistris vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1614 (34) ning seda hoitakse ohutus töökorras vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/779 (35).

7.2.4.1.2.    EÜ tüübi- või projektihindamistõendiga seotud eeskirjad

(1)

Teavitatud asutus annab välja sertifitseerimisraamistikule viitava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi.

(2)

Kui käesoleva KTK läbivaatamine jõustub projekteerimisfaasis, annab teavitatud asutus välja EÜ tüübi- või projektihindamistõendi vastavalt järgmistele eeskirjadele:

KTKde selliste muudatuste puhul, millele ei viidata B liide, tähendab vastavus esmase hindamise raamistikule vastavust sertifitseerimisraamistikule. Teavitatud asutus annab ilma täiendava hindamiseta välja sertifitseerimisraamistikule viitava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi.

B liites osutatud KTKde muudatuste puhul on nende kohaldamine kohustuslik vastavalt B liites määratletud üleminekukorrale. Kindlaksmääratud üleminekuperioodi jooksul võib teavitatud asutus ilma täiendava hindamiseta välja anda sertifitseerimisraamistikule viitava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi. Teavitatud asutus loetleb EÜ tüübi- või projektihindamistõendis kõik punktid (alates tabelist B1.1), mida on hinnatud vastavalt esialgse hindamise raamistikule.

(3)

Kui projekteerimisfaasis jõustuvad mitu käesoleva KTK läbivaatamist, kohaldatakse eespool nimetatud punkti (2) kõikide läbivaatamiste suhtes järjestikku.

(4)

Alati on lubatud (kuid mitte kohustuslik) kasutada mis tahes KTK uusimat versiooni kas täielikult või teatavate punktide puhul, kui käesolevate KTKde läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti; juhul kui kohaldatakse üksnes muudetud versiooni konkreetseid punkte, peab taotleja põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus, ning teavitatud asutus peab selle heaks kiitma.

7.2.4.1.3.    EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivus

Käesoleva KTK läbivaatamise jõustumisel jääb allsüsteemi EÜ tüübi- või projektihindamistõend kehtima, välja arvatud juhul, kui see tuleb läbi vaadata vastavalt KTK muudatusega seotud konkreetsele üleminekukorrale, nagu on määratletud käesoleva KTK B liide.

7.2.4.2.   Raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 punkti 2 kohaselt peab raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem vastama kasutuselevõtuloa taotluse esitamise ajal kehtivale KTK-le.

Käesoleva KTK läbivaatamise jõustumisel jääb allsüsteemi EÜ tüübi- või projektihindamistõend kehtima, välja arvatud juhul, kui see tuleb läbi vaadata vastavalt KTK muudatusega seotud üleminekukorrale, nagu on määratletud käesoleva KTK B liites (tabel B2).

7.2.4.3.   Koostalitluse komponendid

Selle KTK eelmise versiooni alusel juba turule lastud koostalitluse komponentide EÜ projekti- või tüübisertifikaadid jäävad kehtima ka siis, kui käesoleva KTK läbivaatamine jõustub, välja arvatud juhul, kui kontrolli ja signaalimise allsüsteemi tasandil kohaldatakse nõuet, mis mõjutab koostalitluse komponenti (nagu on sätestatud B liite tabelis B1.1 või tabelis B2) või kui käesoleva KTK läbivaatamisel B liite tabelis B3. ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Selle aja jooksul on neid koostalitluse komponente lubatud turule lasta ilma uue projekti- või tüübieksamita.

7.2.5.   Olemasolevad süsteemid

Liikmesriigid peavad tagama, et olemasolevate süsteemide funktsioonid ja nende liidesed jäävad muutmata, välja arvatud muudatuste puhul, mis on vajalikud selleks, et parandada nende süsteemide ohutusega seotud vigu (36).

7.2.6.   Spetsiaalsete andmeedastusmoodulite ja B-klassi rongisiseste liideste kättesaadavus

Kui käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluvaid raudteeäärseid rongiturvangusüsteeme A-klassi rongiturvangusüsteemiga ei varustata, peab liikmesriik tagama spetsiaalse andmeedastusmooduli (STM) või toodete ja/või spetsifikatsioonide kättesaadavuse, mis võimaldaksid integreerida selle olemasoleva B-klassi rongiturvangusüsteemi rongisisese A-klassi süsteemiga. Rohkem kui ühe B-klassi süsteemiga varustatud liinide puhul kohaldatakse nõuet vähemalt ühe B-klassi süsteemi suhtes.

Liikmesriik teatab ühe aasta jooksul pärast KTK jõustumist B-klassi süsteemi(d), mille puhul nõue on täidetud.

Rongisisene B-klass ja selle liides peavad olemasolevate toodete puhul, mis on juba tõendanud integreeritust A-klassi KTK-le vastavate toodetega, vastama mis tahes punktis 4.2.6.1 kindlaksmääratud tehnilisele võimalusele. Kui puudub süsteem, mis oleks juba tõendanud integreeritust A-klassi KTK-le vastava rongisisese süsteemiga, peab kättesaadav lahendus olema standarditud liidesega (STM).

Liikmesriik teatab rongisiseste A- ja B-klassi rongiturvangusüsteemide liideste tehnilistest kirjeldustest ühe aasta jooksul pärast KTK jõustumist.

Kui konkreetse B-klassi süsteemi puhul on turul kättesaadav ainult B-klassi ja A-klassi lahendus, mis on integreeritud samadesse seadmetesse, peavad B-klassi tehniliste kirjelduste valdajad (nt tarnija, raudtee-ettevõtja, taristuettevõtja) esitama nende valduses olevate osade tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud selleks, et integreerida B-klassi süsteem nõuetele vastava rongisisese ETCSiga. Kogu nende valduses olev intellektuaalomand tehakse kättesaadavaks õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Tehniliste kirjelduste valdajad tagavad, et esitatud teave on piisav, võimaldamaks teistel tootjatel integreerida B-klassi olemasoleva veeremi mistahes rongisisese ETCSiga.

Sellega seoses tuleb nõuetekohaselt tagada B-klassile ja STMile vaba turg, kus kehtivad õiglased kaubandustingimused. Kui tehnilistel või majanduslikel põhjustel, sealhulgas kohaldatavate intellektuaalomandi õiguste tõttu, ei ole võimalik tagada STMi või B-klassi süsteemi kättesaadavust koos selle täieliku liidese tehnilise kirjeldusega A-klassi süsteemile, teavitavad asjaomased liikmesriigid direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 osutatud komiteed selle probleemi põhjustest ja leevendusmeetmetest, mida ta kavatseb võtta, et tagada eelkõige välisriikide ettevõtjate juurdepääs taristule.

7.2.7.   B-klassi lisaseadmed A-klassi seadmetega varustatud liinil

ETCSi ja/või RMRiga varustatud liinile võib paigaldada B-klassi raudteeäärseid lisaseadmeid, et võimaldada A-klassiga veel mitteühilduvate veeremite kasutamist rongisisese A-klassi kasutuselevõtu faasis.

Iga taristuettevõtja vastutab selle kontrollimise eest, et raudteeäärne projekt toetab üleminekut A-klassi ja B-klassi vahel ega kehtesta rongisisesele kontrolli ja signaalimise A-klassile lisanõudeid, seega peab raudteeäärne kontrolli ja signaalimise allsüsteem olema projekteeritud nii, nagu kasutaks rongisisene A-klassi kontrolli ja signaalimise süsteem A- ja B-klassi süsteemide vahelist standarditud liidest (STM).

7.2.8.   A-klassi ja B-klassi seadmetega veeremiüksus

Veeremiüksus võib olla varustatud nii A-klassi kui ka B-klassi süsteemidega, et seda oleks võimalik kasutada mitmel liinil.

Asjaomane liikmesriik võib piirata rongisisese B-klassi süsteemi kasutamist liinidel, kus puudub B-klassi raudteeäärne süsteem.

Nii A- kui ka B-klassiga varustatud veeremiüksus peab näitama tehnilist ühilduvust raudteeäärsete A-klassi süsteemidega liinidel, mis on samal ajal varustatud nii A- kui ka B-klassiga. Veeremiüksuse ühilduvuse nõuete kohaselt ei pea veerem lisaks A-klassi süsteemile olema varustatud ka B-klassi süsteemiga, kui liinidele on koos A-klassiga paigaldatud ka B-klassi süsteem.

A-klassiga varustatud veeremiüksuse puhul võib B-klassi rongiturvangusüsteeme rakendada kooskõlas punktidega 4.2.6.1 ja 7.2.6.

7.2.9.   Kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimused

Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise taotleja peab kontrollima, kas raudteeäärsed kontrolli- ja signaalimisfunktsioonid, mis on käesolevas KTKs määratletud valikulisena, on allsüsteemide ohutuks ühendamiseks nõutud teistes KTKdes, riiklikes eeskirjades või riskihindamise rakendamisel.

Siseriiklike või valikuliste funktsioonide kasutamine raudteeäärsetes seadmetes peab olema tehniliselt ühilduv ega tohi takistada rongidel selliste taristute kasutamist, mis vastavad üksnes rongisisese A-klassi süsteemi kohustuslikele nõuetele, välja arvatud järgmiste punktides 7.2.9.1 ja 7.2.9.3 esitatud valikuliste rongisiseste funktsioonide puhul: ühe sellise valikulise funktsiooni raudteeäärsest rakendamisest, mis toob kaasa uue kohustusliku rongisisese nõude konkreetsetel liinidel, tuleb teatada vähemalt viis aastat enne seda, kui funktsioon võib muutuda kohustuslikuks rongisiseseks nõudeks. Uuest kohustuslikust rongisisesest nõudest teatatakse taristuregistris ning need taristuregistri muudatused loetletakse võrgustiku teadaandes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (37) artikliga 27. Viiest aastast lühem teatamistähtaeg on lubatud üksnes juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Teatamistähtaja lühendamise kokkuleppest teatatakse Euroopa Komisjonile.

Rongisisene allsüsteem, mille hulka kuulub KERi STM, võib muuta vajalikuks K-liidese rakendamise.

7.2.9.1.   ETCS

(1)

ETCSi 2. taseme raudteeäärne rakendus, mille puhul rongituvastus puudub või on piiratud (varem ETCSi 3. tase), põhineb rongisisesel teabel rööbastee hõivatuse kindlaksmääramiseks ja nõuab, et rongisisene süsteem oleks võimeline täitma kinnitatud rongi pikkust käsitleva teabe nõudeid, nagu on sätestatud A liite tabeli A2 viitenumbris 27.

(2)

ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse jaoks, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav, et rongisisene süsteem oleks varustatud vastava sõidusignaalide uuendamise süsteemi andmevahetusega (Euroloopi või raadio teel), kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null (nt kaitse ohtlikes punktides).

(3)

Kui ETCSi tööks on vajalik andmeedastus raadioside teel, on nõutud käesolevas KTKs määratletud andmeside osa.

(4)

Kui ETCSi raudteeäärne rakendus vajab konkreetset ETCS-süsteemi versiooni, varustatakse rongisisene süsteem seadmetega vastavalt punktis 7.4.2.4.2 loetletud rakendusnõuetele.

7.2.9.2.   Automaatjuhtimine (ATO)

(1)

Raudteeäärne ATO: ATO raudteeäärne rakendamine on koostalitlusvõime valikuline funktsioon, mis ei takista tehniliselt selle taristu kasutamist rongis, mis ei ole varustatud rongisisese ATOga. Kui ATO GoA1/2-funktsioone rakendatakse raudteeäärse ETCSi kaudu, kohaldatakse käesoleva KTK A liites esitatud ATO tehnilisi kirjeldusi.

Märkus.

Kui ATO GoA1/2 funktsiooni rakendatakse üle B-klassi raudteeäärse ala, tuleks kohaldada käesoleva KTK A liites sätestatud raudteeäärse ATO tehnilisi kirjeldusi, et hõlbustada edaspidi ETCSiga varustatavatel liinidel üleminekut ATO-le.

(2)

Rongisisene ATO: ATO paigaldamine rongisisesesse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi on kohustuslik, (38) kui ETCS võetakse veeremis esimest korda kasutusele, ning veerem on ette nähtud kasutamiseks ka liinil, mis hõlmab vähemalt ühte ATOga varustatud sektsiooni, kus taristuettevõtja on taristuregistris teatanud teenustest, mis nõuavad kohustuslikku ATO rongisisest rakendamist.

Märkus.

Kui ATO GoA1/2 funktsiooni rakendatakse üle B-klassi raudteeäärsete liinide, põhineb ATO rongisisene rakendamine taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtjate vahelistel lepingulistel kokkulepetel ning seega puuduvad kohustuslikud ATO GoA1/2 rakendusnõuded, kuni ATO raudteeäärsed ja B-klassi raudteeäärsed liinid viiakse üle täielikult nõuetele vastavale ETCSile, sealhulgas käesoleva KTK A liites sätestatud ATO raudteeäärsetele tehnilistele kirjeldustele.

7.2.9.3.   RMR

GSM-Ri ja/või FRMCSi rakendatakse punktis 7.3.2 loetletud rakendusnõuete kohaselt.

7.2.10.   Tehnilise kirjelduse ajakohastamine (vigade parandused)

7.2.10.1.   Kohustused muudatuste juhtimise protsessi ajal

ERTMSi tehniliste kirjelduste muudatuste juhtimise (CCM) protsessi käigus ja enne selle KTK järgmise seadusliku vabastuse jõustumist liigitatakse vead tavakasutust takistavaks või tavakasutust mittetakistavaks.

Tavakasutust takistavate vigade puhul rongisiseste süsteemide tootjad, käitajad, näiteks andes teavet vea esinemise kohta tavakasutuses, ja taristuettevõtjad, kellel on raudteeäärse süsteemi tootjate vajalik sisend, kirjeldavad oma tooteid ja süsteemi rakendamist seoses olukorraga, mis on tuvastatud, vastates ERA küsimustikele (mis sisaldavad vigade lahendamist ja leevendusmeetmeid).

Vastused ERA küsimustikele esitatakse kolme kuu jooksul pärast küsimustike avaldamist, eelkõige hindab taristuettevõtja ERA küsimustiku raames, kas:

(1)

vea mõju ohutusele ja võrgu käitamisele on vastuvõetav;

(2)

vea mõju on koostalitlusvõime seisukohast vastuvõetav, mis tähendab, et:

(a)

raudteeäärse süsteemi vea parandamise rakendamata jätmine võimaldaks igal uusimale KTK redaktsioonile vastaval ERTMSi veeremiüksusel pakkuda võrgus tavapärast teenust

või

(b)

rongisisese vea parandamise rakendamata jätmine võimaldaks ERTMSi veeremiüksusel pakkuda KTK-le vastavas võrgus tavapärast teenust.

Amet avaldab ERA küsimustike tulemused läbipaistval viisil.

7.2.10.2.   Rongisisese süsteemi ja raudteeäärse süsteemi tootja kohustused

Pärast veaparanduste avaldamist seaduslikus vabastuses ajakohastavad tootjad vastavalt oma koostalitluse komponente ning vastutavad koostalitluse komponentide ajakohasena hoidmise eest, nagu on nõutud punktis 4.2.20.1 (sh nendega seotud EÜ sertifikaatide säilitamine) ja vastavalt B liites (Tabel B3.) kindlaksmääratud üleminekunõuetele. Need ajakohastatud koostalitluse komponendid (sh nendega seotud EÜ sertifikaadid) tehakse kättesaadavaks integreerimiseks asjaomastesse allsüsteemidesse vastavalt B liitele (tabel B3).

Märkus.

Koostalitluse komponentide puhul, mille puhul eelnevalt punktis 7.2.10.1 kirjeldatud viisil esitatud teave näitab, et puudub mõju ohutusele, toimimisele ja koostalitlusvõimele, ei ole ajakohastamine vajalik.

7.2.10.3.   Taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja kohustused

7.2.10.3.1.    Taristuettevõtja kohustused

Kui leitakse, et mõne vea mõju taristuettevõtja võrgule, nagu on kirjeldatud punktis 7.2.10.1, on vastuvõetamatu, teeb taristuettevõtja rongisiseste süsteemide tootjate ERA küsimustikes varem esitatud teabe põhjal kindlaks ERTMSi veeremiüksused, mis juba võivad tema võrgustikus sõita või millel on luba sõita tema võrgustikus, kus puudub lahendus, mis leevendaks tehnilise kirjelduse veast tingitud koostalitlusvõime- või ohutusprobleemi. Kui rongisiseste süsteemide tootjad on teatanud (operaatorite abiga) märkimisväärsest mõjust tema võrgus liikuvatele olemasolevatele veeremiüksustele, võib taristuettevõtja vabatahtlikult otsustada hinnata raudteeäärsete ajutiste leevendusmeetmete rakendamist, et hõlbustada olemasolevatel veeremiüksustel oma teenuste jätkamist seni, kuni on rakendatud rongisisesed vigade parandused.

Taristuettevõtja registreerib vastavas taristuregistri (39) parameetris, milliseid vigade parandusi (st vead, mis takistavad tavakasutust võrgus) rongisisese süsteemi suhtes kohaldatakse. See registreeritakse hiljemalt 12 kuud pärast KTK jõustumist või registreeritakse juhul, kui tema võrgus rakendatakse uusi või ümberehitatud raudteeäärseid rakendusi.

Mõjutatud ERTMSi raudteeäärsete allsüsteemide puhul rakendavad taristuettevõtjad asjakohaseid raudteeäärseid veaparandusi, mis võimaldavad KTK-le vastaval rongisisesel kontrolli ja signaalimise allsüsteemil (sh rongisisese vea parandamise rakendamine) osutada tavapärast teenust kooskõlas käesoleva KTK B liitega (Tabel B2).

Taristuettevõtja ajakohastab vajaduse korral olemasolevat ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrolli tüüpi (ESC/RSC) (st see ei tohi kaasa tuua uue ESC/RSC tüübi loomist).

7.2.10.3.2.    Raudtee-ettevõtjate kohustused

Raudtee-ettevõtjad võrdlevad taristuregistris veeremiüksuse kasutusalas registreeritud vigade parandusi varem esitatud andmetega, nagu on kirjeldatud punktis 7.2.10.1, et teha kindlaks veeremiüksustes vajalikud vigade parandused.

Mõjutatud ERTMSi rongisiseste allsüsteemide puhul rakendavad raudteeveo-ettevõtjad rongisiseste süsteemide tootjate toel vajalikke veaparandusi rongisisestes kontrolli ja signaalimise allsüsteemides vastavalt käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK B liitele (Tabel B1.1. ).

7.3.   RMRi spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.3.1.   Raudteeäärsed rajatised

7.3.1.1.   GSM-Ri või FRMCSi paigaldamine on kohustuslik, kui:

(1)

raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadioside osa paigaldatakse esimest korda; Kui FRMCS on liini esimene A-klassi raadiosüsteem, tuleb järgida punkti 7.3.1.3;

(2)

juba kasutusel oleva raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadiosideosa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks;

(3)

ETCSi 2. taseme rakendamiseks on vaja andmesidet;

(4)

ETCSi 1. taseme rakendamine koos raadio teel uuendamisega vajab GSM-R-andmesidet.

7.3.1.2.   GSM-Ri võib kasutuselt kõrvaldada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

tingimus 1: minimaalne teatamistähtaeg on viis aastat, kui GSM-R-teenused peatatakse. See teavitamine toimub ainult siis, kui tabelis 5.1 ja A liites loetletud FRMCSi rongisisese koostalitluse komponentide tehnilised kirjeldused saavad valmis ja avaldatakse koos käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatusega, mis võimaldab pakkumismenetluse korraldamist kogu FRMCSi rongisisese varustuse osas. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27

ja

tingimus 2: FRMCS on kasutuses.

Lühem tähtaeg on lubatud juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Lühema teatamistähtaja kokkuleppest teatatakse Euroopa Komisjonile.

7.3.1.3.   FRMCSi raudteeäärne rakendamine ilma olemasoleva GSM-Rita on lubatud ainult juhul, kui on täidetud järgmine tingimus:

minimaalne teatamistähtaeg on viis aastat, kui FRMCS-teenused toimivad. Sellist teavitamist saab teha ainult siis, kui tabelis 5.1 ja A liites loetletud FRMCSi rongisisese koostalitluse komponentide tehnilised kirjeldused saavad valmis ning avaldatakse koos käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muudatusega, mis võimaldab pakkumismenetluse korraldamist kogu FRMCSi rongisisese varustuse osas. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27.

Lühem tähtaeg on lubatud juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Sellest kokkuleppest teatatakse komisjonile.

7.3.2.   Rongisisesed rajatised

7.3.2.1.

GSM-Ri paigaldamine veeremile, mida kavatsetakse kasutada liinil, mille vähemalt üks lõik on varustatud GSM-Riga ja mis ei ole varustatud FRMCSiga, või liinil, kus vähemalt üks RBC ei toeta FRMCSi (isegi kui need katavad olemasoleva raadiosidesüsteemi), on kohustuslik juhul, kui:

(1)

rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa paigaldatakse esimest korda;

(2)

juba turul oleva (B-klassi) rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

(3)

ETCSi 2. või 1. taseme rakendamine koos raadio teel uuendamisega vajab andmesidet.

7.3.2.2.

FRMCSi paigaldamine veeremile on kohustuslik veeremiüksustele, mis on ette nähtud käitamiseks liinil, kus taristuettevõtja on teatanud FRMCSi raudteeäärsest rakendamisest:

(1)

rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa paigaldatakse esimest korda;

(2)

juba turul oleva (B-klassi või GSM-Ri) rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi raadio-häälsideosa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone või toimivust. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks;

(3)

ETCSi 2. taseme rakendamiseks on vaja andmesidet.

7.4.   ETCSi spetsiifilised rakenduseeskirjad

7.4.1.   Raudteeäärsed seadmed

Kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/6 (40) artikleid 1 ja 2 ning I lisa, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47, (41) ning kõiki selle määruse muudatusi.

Euroloopi ja raadio teel sõidusignaalide uuendamise süsteemi ei tohi paigaldada ega käitada, välja arvatud liinidel / raudteeäärsetel aladel, mis on loetletud punktis 7.7 erijuhtumina.

Raudteeäärsed rajatised peavad vastama viitenumbris 13 (alamrühm 40) osutatud ühtlustatud insenerieeskirjadele ja neid käitatakse piiranguteta vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/773 A liites sätestatud kasutuseeskirjadele. Kui amet annab välja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 kohaseid raudteeäärsete süsteemide lubasid ja riiklik ohutusasutus annab püsiseadmete kasutusele võtmise lubasid, kinnitab ta nõuetele vastavust.

Taristuettevõtja edastab taristuregistri kaudu operaatoritele loa saanud ERTMSi raudteeäärsete seadmete kasutuselevõtu aja ja kuupäeva.

7.4.1.1.   Kiirraudteevõrgustik

Raudteeäärse ETCSi paigaldamine on kohustuslik, kui:

(1)

paigaldatakse esmakordselt raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi rongiturvangusüsteemi osa (koos B-klassi süsteemiga või ilma selleta) või

(2)

täiendatakse olemasolevat raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi rongiturvangusüsteemiosa, kui see muudaks olemasoleva süsteemi funktsioone, talitlusvõimet ja/või koostalitlusega seotud liideseid (raadiosidet). See ei kehti muudatuste kohta, mida peetakse vajalikuks olemasolevate rajatiste ohutusega seotud puudujääkide parandamiseks.

7.4.1.2.   Kontrolli ja signaalimise KTK eelmiste versioonide tehniliste kirjelduste kogumik.

Võrgud, mis rakendavad ja käitavad ETCSi liine vastavalt käesoleva KTK varasemate versioonide A lisa tabelis A2.1 esitatud endisele kogumikule nr 1 enne käesoleva KTK jõustumist ning millel on enne 31. detsembrit 2020 kasutusel või ehitamisel üle 1 000 km või 25 % põhivõrgukoridorides, võivad erandkorras jätkata kõnealuste ETCSi tehniliste kirjelduste kasutamist, et võtta need kasutusele seitsme aasta jooksul pärast käesoleva KTK avaldamist uute projektide puhul ja kümne aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist võrgu täiustamise või uuendamise projektide puhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(1)

Teade kavatsuse kohta võtta kasutusele varasem tehniliste kirjelduste kogumik nr 1 ning kavandatud kohaldamisala ja kava on saadetud Euroopa Komisjonile kahe aasta jooksul pärast käesoleva KTK avaldamise kuupäeva.

(2)

Taristuettevõtja tagab, et kõnealustel liinidel rakendatakse kõiki asjakohaseid veaparandusmeetmeid, mis võimaldavad käesolevale KTK-le vastaval rongisisesel ETCSil (sh rongisisene vigade parandamise rakendamine) osutada tavapärast teenust.

(3)

Taristuettevõtja rakendab asjakohaseid veaparandusi ja ühtlustatud või samaväärseid leevendusmeetmeid ameti arvamustes või tehniliste kirjelduste avaldatud redaktsioonides vastavalt punktile 7.2.10.

(4)

Lisaks tuleb iga varasemale tehniliste kirjelduste kogumikule nr 1 vastava taristu muudatusega tagada, et säilivad ka varasemad tingimused (2) ja (3).

Võrgud, mis rakendavad ja käitavad ETCSi liine vastavalt käesoleva KTK varasemate versioonide A lisa tabelites A2.2 ja A2.3 esitatud endisele kogumikule nr 2 ja nr 3 enne käesoleva KTK jõustumist, võivad erandkorras jätkata nende tehniliste kirjelduste kasutamist, et võtta need kasutusele seitsme aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist uute projektide puhul ja kümne aasta jooksul pärast käesoleva KTK jõustumist võrgu ajakohastatud või uuendatud projektide puhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(1)

Taristuettevõtja tagab, et kõnealustel liinidel rakendatakse kõiki asjakohaseid veaparandusmeetmeid, mis võimaldavad käesolevale KTK-le vastaval rongisisesel ETCSil (sh rongisisene vigade parandamise rakendamine) osutada tavapärast teenust.

(2)

Taristuettevõtja rakendab asjakohaseid veaparandusi ja ühtlustatud või samaväärseid leevendusmeetmeid ameti arvamustes või tehniliste kirjelduste avaldatud redaktsioonides vastavalt punktile 7.2.10.

(3)

Lisaks tuleb iga varasemale tehniliste kirjelduste kogumikule nr 2 ja nr 3 vastava taristu muudatusega tagada, et säilivad ka varasemad tingimused (1) ja (2).

7.4.1.3.   ETCS-süsteemi versiooni rakenduseeskirjad

Raudteeäärne paigaldis saab valida, milliseid ETCS-funktsioone tuleb rakendada A liites esitatud tehniliste kirjelduste kogumikust. A liite tehnilised kirjeldused sisaldavad järgmiste süsteemi versioonide funktsioone: 1.0, 1.1, 2.0, 2.1, 2.2, 2.3 ja 3.0 Taristuettevõtja teatab vastavalt punktis 7.4.4 kindlaksmääratud protsessile, millised liinid kasutavad millist süsteemi versiooni. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27.

Raudteeäärne rakendamine, mis viib rongisisese ETCS-süsteemi versioonini 3.0, on lubatud, kui on täidetud järgmine tingimus:

Vähemalt viieaastane teatamistähtaeg liinidel, kus ETCS-süsteemi versioon 3.0 on kohustuslik rongisisene nõue selle võrgus kasutatavatele veeremiüksustele. Teavitamine liinidest, mille puhul on nõutav rongisisese ETCS-süsteemi versioon 3.0 nii loa saanud veeremiüksuste kui ka selle võrgus kasutatavate veeremiüksuste puhul, saab muutuda kohustuslikuks alles pärast käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK muutmist (42) (vt tabel B1.1). Lühem tähtaeg on lubatud juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Sellest kokkuleppest teatatakse komisjonile.

7.4.2.   Rongisisesed rajatised

7.4.2.1.   Uued veeremiüksused

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 kohaselt turule laskmiseks peavad uued veeremiüksused olema varustatud ETCSiga ja valmis kasutamiseks kooskõlas käesoleva KTKga.

7.4.2.2.   Olemasolevad veeremiüksused

Kui olemasolevatele veeremiüksustele antakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 kohaselt luba, peavad need olema varustatud ja kasutusvalmis ETCSiga (A-klassi rongiturvangusüsteem) vastavalt käesolevale KTK-le, kui rongisisesesse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi paigaldatakse mis tahes uus B-klassi rongiturvangusüsteem.

Punktide 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2 täitmine on kohustuslik, kui veeremiüksuses olemasolevat ETCSi rongisisest osa täiendatakse.

Kui veeremiüksuses parandatakse olemasolevat ETCSi rongisisest funktsiooni, ei ole vaja täita punkte 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2.

7.4.2.3.   Kasutusala laiendamise eeskirjad olemasolevatele veeremiüksustele

Järgmisi eeskirju kohaldatakse olemasolevate käitatavate veeremiüksuste suhtes, mis on registreeritud riiklikus raudteeveeremiregistris kooskõlas otsusega 2007/756/EÜ või Euroopa raudteeveeremiregistris kooskõlas rakendusotsusega (EL) 2018/1614.

(1)

Veeremiüksused peavad vastama käesoleva lisa punktis 7.7 osutatud erijuhtumitel kohaldatavatele asjakohastele erisätetele ning direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 lõike 2 punktides a, c ja d osutatud asjakohastele siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 14.

(2)

ETCSi, GSM-Ri või FRMCSiga juba varustatud veeremiüksuseid ei ole vaja uuendada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tehnilise ühilduvuse tagamiseks ETCSi, GSM-Ri või FRMCSiga.

(3)

Veeremiüksused, mis ei ole varustatud ETCSiga, peavad paigaldama ETCSi ja vastama A liite tabelis A 2 viidatud tehnilistele kirjeldustele. Punktide 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2 täitmine on kohustuslik.

(4)

Kui veeremiüksus on ette nähtud kasutamiseks võrgus, kus vähemalt üks sektsioon on varustatud A-klassi RMR-süsteemiga, tuleb veeremiüksustele, mis ei ole veel varustatud A-klassi RMRi raadio-häälsidega, paigaldada raadiovõrguga tehniliselt ühilduv A-klassi RMR-rongiraadio, välja arvatud juhul, kui see võrk paigaldatakse veeremiüksusesse juba paigaldatud B-klassi raadiosidesüsteemiga ühilduvale varasemale B-klassi raadiosidesüsteemile. Sel juhul peab A-klassi RMR-raadio-häälside vastama A liite tabelis A 2 viidatud tehnilistele kirjeldustele.

(5)

Kui veeremiüksuse puhul on nõutud ETCSi paigaldamine vastavalt punktile (3) ja see on ette nähtud käitamiseks laiendatud kasutusala võrgus, mis on varustatud ETCSi 2. tasemega, peavad veeremiüksused, mis ei ole veel varustatud A-klassi RMR-andmesidega, paigaldama vähemalt ühe A-klassi RMR-andmeraadio, mis tehniliselt ühildub raadiovõrguga. Sel juhul peab A-klassi RMR-andmeraadio vastama A liite tabelis A 2 viidatud tehnilistele kirjeldustele.

(6)

Kui loa saanud veeremiüksuse puhul on direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 kohaselt lubatud KTKsid või nende osi kohaldamata jätta, peab taotleja vastavalt direktiivi 2016/797 artiklile 7 taotlema erandit (erandeid) laiendatud kasutusalaga hõlmatud liikmesriikides.

(7)

Kui kasutusala laiendamise taotlus on kombineeritud uue loa taotlusega, millega ajakohastatakse olemasolevat rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi rongiturvangusüsteemi osa, on kohustuslik täita punkte 7.4.2.4.1 ja 7.4.2.4.2.

7.4.2.4.   ETCS-süsteemi versiooni rakenduseeskirjad

7.4.2.4.1.

Turule lastud rongisisesel ETCSi koostalitluse komponendil peab olema üks järgmistest hulkadest:

(1)

seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–2.1 (kaasa arvatud) hulk;

(2)

seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–2.2 (kaasa arvatud) hulk;

(3)

seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide 1.0–3.0 (kaasa arvatud) hulk.

7.4.2.4.2.

Veeremiüksusetüüpi peab integreerima asjakohase rongisisese ETCSi koostalitluse komponendi seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide hulga, nagu on määratletud punktis 7.4.2.4.1 (43). Seaduslikult kasutatavate ETCS-süsteemi versioonide nõutav hulk määratakse kindlaks loas kindlaksmääratud veeremiüksusetüübi ettenähtud kasutusala jaoks taristuregistris (44) esitatud teatatud süsteemi versioonide alusel. Veeremiüksusetüüp peab rakendama ETCS-süsteemi versiooni, mis vastab vähemalt teatatud ETCS-süsteemi versioonile, mida hakatakse kohaldama järgmise viie aasta jooksul vastavalt B liites esitatud ajakavale, kui:

(1)

rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ETCSi osa paigaldatakse esimest korda

või

(2)

juba turul oleva rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ETCSi-osa täiendatakse nii, et see muudab allsüsteemi funktsioone. See ei kehti muudatuste puhul, mida peetakse vajalikuks vigade parandamise rakendamiseks, nagu on märgitud punktis 7.2.10.

7.4.3.   Siseriiklikud nõuded

7.4.3.1.

Liikmesriigid võivad kehtestada riigi tasandil lisanõudeid, eelkõige selleks, et lubada ainult ETCSiga varustatud veeremiüksuste pääsu ETCSiga varustatud liinidele, nii et olemasolevad riigisisesed süsteemid saaks kasutusest kõrvaldada. Sellest teatatakse vähemalt viis aastat enne kasutusest kõrvaldamist. Lühem tähtaeg on lubatud juhul, kui selles on kokku leppinud taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja, kes osutavad teenuseid või kavatsevad (lepingu sõlmimise ajal) nendel liinidel teenuseid osutada. Selline teavitamine toimub taristuregistris ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27 (45). Viieaastane teavitamisperiood ei kehti nende nõuete kohta, mis lubavad ainult ETCSiga varustatud veeremiüksustele juurdepääsu ETCSiga varustatud liinidele, millest teatati võrguaruandes enne käesoleva määruse jõustumist.

7.4.3.2.

Liikmesriigid võivad otsustada jätta vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 2.2.2 (C) määratletud eriveeremi, sealhulgas maantee-raudteesõidukid, konkreetses kasutusalas ETCSi, RMRi või ATOga varustamise kohustusest välja, kui nende sõidukite käitamine ei takista B-klassi kasutusest kõrvaldamist. Sellest teavitatakse ja see lisatakse võrguaruandes direktiivi 2012/34/EL artikli 27 osana.

7.4.3.3.

Liikmesriigid võivad otsustada jätta välja kohustuse varustada ETCSiga reisirongid, mis on mõeldud rangelt kohalikuks kasutamiseks vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 lõike 4 punktile b, ja rohkem kui 20 aastat kasutusel olnud manöövrivedurid, mis sõidavad üksnes siseriikliku võrgu sellisel osal, kus ETCSi ei ole ega plaanita seda ka viie aasta jooksul kasutusele võtta.

7.4.4.   Siseriiklikud rakenduskavad

Liikmesriigid koostavad koostöös asjaomaste taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjatega käesoleva KTK rakendamiseks riikliku kava, arvestades Euroopa Liidu kogu raudteesüsteemi sidusust ja võttes arvesse raudteesüsteemi majanduslikku elujõulisust, koostalitlusvõimet ja ohutust. Liikmesriigid konsulteerivad naaberriikidega raudtee piiriüleste lõikude sidusa kavandamise üle. See kava hõlmab kõiki KTK kohaldamisalasse kuuluvaid liine, sealhulgas TEN-T liine ja sõlmpunkte ning viimase kilomeetri ühendusi.

Liikmesriigid kooskõlastavad protsessi kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, et koostada siseriikliku rakenduskava ERTMSi üldiseks väljatöötamiseks vajalik tehniline ja soovituslik ülemineku finantsstrateegia.

Liikmesriigid lisavad siseriiklikusse rakenduskavasse raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate väljendatud vajaduste hindamise seoses kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga, mis on seotud punktis 7.2.9 loetletud kohustuslike ja valikuliste funktsioonide tingimustega.

Ülaltoodud hindamisele tuginedes otsustavad liikmesriigid üleminekustrateegia, milles kirjeldatakse eeldatavat üldist mõju raudteesüsteemile (võttes liidu perspektiivi) ja seda, kuidas mõju asjaomaste sidusrühmade vahel mittediskrimineerivalt tasakaalustatakse. Selle koordineerimisprotsessi tulemuseks on rakendatava tehnilise ülemineku strateegia ja ülemineku finantsstrateegia määratlemine.

Siseriiklikus rakenduskavas esitatakse teave kõigi uute, uuendatud ja ajakohastatud liinide kohta seoses punktis 7.2.9 loetletud kohustuslike ja valikuliste funktsioonidega, tagades, et raudteeveo-ettevõtjaid teavitatakse vähemalt viis aastat ette, kui võrgus tegutsemise kohta kehtestatakse uued kohustuslikud rongisisesed nõuded. Sellest teavitatakse taristuregistris (46) ja need taristuregistri muudatused loetletakse võrguaruandes osana direktiivi 2012/34/EL artiklist 27. Viieaastane teavitamisperiood ei kehti nõuete kohta, millest teatati võrguaruandes enne käesoleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK jõustumist.

Siseriiklikud rakenduskavad hõlmavad vähemalt 20 aastat ja neid ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt iga viie aasta järel. Kavades järgitakse H liide

esitatud näidisvormi hõlmatud ajavahemiku esimese viie aasta kohta. Järgmise 15 aasta jooksul järgib kava võimalikult suures ulatuses seda näidisvormi, kuid kasutades vähem üksikasjalikku lähenemisviisi.

Komisjon avaldab siseriiklikud rakenduskavad oma veebisaidil ja teatab nendest liikmesriikidele direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 osutatud komitee kaudu.

Komisjon koostab riiklike rakenduskavade analüüsi, mis hõlmab muu hulgas kavade võrdlust ja täiendavate koordineerimismeetmete vajaduse kindlakstegemist.

Siseriiklik rakenduskava sisaldab vähemalt järgmist teavet (47):

(1)

Eespool kirjeldatud üldine üleminekustrateegia, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate väljendatud vajaduste hindamine

(2)

Hetkeolukorra kontekstikirjeldus, sealhulgas:

(a)

andmed ja arvnäitajad paigaldatud rongiturvangusüsteemide, ATO andmeside ja rongituvastussüsteemide kohta, sealhulgas üksikasjad nende eeliste kohta seoses läbilaskevõime, ohutuse, töökindluse ja toimivuse aspektidega ning õiguslikud viited rongisisese kontrolli- ja signaalimissüsteemi nõuetele;

(b)

B-klassi süsteemid ja nende järelejäänud majanduslik kasutusiga, sealhulgas nende meetmete kirjeldus, mis võetakse olemasolevate B-klassi rongiturvangu- ja raadiosüsteemide vaba turu tingimuste tagamiseks, mis on sätestatud punktis 7.2.6.

(c)

Rongisisesed CCSi allsüsteemid, mis põhinevad olemasoleval teabel.

(3)

Üleminekustrateegia määratlemine (tulevane staatus)

Tehnilise ülemineku strateegia hõlmab teavet ja kavandamist järgmistes valdkondades:

(1)

ETCSi osa: ETCSi tase ja nõutav süsteemi versioon liinide ja võrkude kaupa; koos üksikasjaliku teabega piiriüleste lõikude ja sõlmede kohta. Vajaduse korral teave arendusaluse ja tasemete ajakohastamise strateegia kohta;

(2)

raadioside osa: teave raadiosüsteemide kohta (nt raadio ahela- või pakettkommutatsioon, ETCSi raadio teel sõidusignaalide uuendamise võimalused);

(3)

ATO osa: teave ATO kasutuselevõtu vajaduse kohta;

(4)

rongituvastuse osa: teave ülemineku kohta KTK-le vastavale rongituvastussüsteemile;

(5)

erijuhtumid: teave erijuhtumite järkjärgulise kaotamise kohta;

(6)

rongisisese CCSi allsüsteemid;

(7)

raudteeäärne ja rongisisene finantsteave.

Kavandamine (võrgukaardid), mis annab ülevaate järgmise 20 aasta jooksul toimuvatest muudatustest seoses järgmisega:

(1)

Rongiturvangusüsteemi osa:

(a)

võrgukaart ETCSi kasutuselevõtu kuupäevadega; üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta;

(b)

kui seda kohaldatakse, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi käitamine ei ole enam lubatud või millal on kohustuslik ainult ETCSi käitamine; ja kui see ei ole sarnane, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi süsteem kasutusest kõrvaldatakse;

(2)

Raadioside osa:

(a)

võrgukaart GSM-Ri kasutuselevõtu kuupäevadega; üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta;

(b)

kui see on kohaldatav, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi raadioside käitamine ei ole enam lubatud, ja kui see ei ole sarnane, siis võrgukaart kuupäevadega, millal B-klassi raadiosüsteem kasutusest kõrvaldatakse;

(c)

võrgukaart FRMCSsi kasutuselevõtu kuupäevadega;

(d)

kui see on kohaldatav, siis võrgukaart kuupäevadega, millal GSM-Ri kasutamine ei ole enam lubatud, ja kui see ei ole sarnane, siis võrgukaart kuupäevadega, millal GSM-Ri süsteem kasutusest kõrvaldatakse;

(3)

ATO osa:

(a)

kui see on kohaldatav, siis võrgukaart ATO kasutuselevõtu kuupäevadega; üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta.

(4)

Rongituvastuse osa:

(a)

võrgukaart, mis sisaldab KTK-le vastava rongituvastussüsteemi kasutuselevõtu kuupäevi. üksikasjalik teave piiriüleste liinide ja sõlmede kohta.

(5)

Rongisisese CCSi allsüsteemid koos valikulise teabega piiriüleste veeremiüksuste kohta.

7.5.   ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse kontrollide rakendamise eeskirjad

Olemasolevaid veeremiüksusi ja nende vastavaid veeremiüksusetüüpe, mis on varustatud ETCSi ja RMRiga, loetakse kokkusobivaks nende võrgustike ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse tüüpidega, kus neid ETCSi ja RMRiga kasutatakse 16. jaanuaril 2020 ilma täiendavate kontrollideta, säilitades olemasolevad kasutuspiirangud või -tingimused.

Veeremiüksuse, selle vastava veeremiüksusetüübi või taristu hilisemat muutmist seoses tehnilise või marsruudi ühilduvusega hallatakse vastavalt käesolevas KTKs ETCSi ja raadiosüsteemi ühilduvuse jaoks kindlaksmääratud nõuetele.

7.6.   Rongituvastussüsteemide spetsiifilised rakenduseeskirjad

Käesoleva KTK kontekstis tähendab rongituvastussüsteem raudtee äärde paigaldatud seadet, mis jälgib sõidukite olemasolu või puudumist kas kogu marsruudi liinil või selle kohalikul lõigul.

Raudteeäärseid süsteeme (nt blokeerimisseadmed või ülesõidukohtade juhtseadmed), mis kasutavad tuvastussüsteemidest pärinevaid andmeid, ei loeta rongituvastussüsteemi osaks.

Käesolevas KTKs on sätestatud nõuded veeremi liidesele ainult sellises ulatuses, mida on vaja ühilduvuse tagamiseks KTKga vastavuses oleva veeremi ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi vahel.

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTK nõuetele vastavat rongituvastussüsteemi võib rakendada sõltumatult ETCSi või GSM-Ri rakendusest.

Käesoleva KTK nõudeid rongituvastussüsteemidele peab järgima, kui:

(1)

rongituvastussüsteeme täiendatakse;

(2)

rongituvastussüsteeme uuendatakse, eeldusel et käesoleva KTK nõuete järgimine ei tähenda teiste raudteeäärsete või rongisiseste süsteemide soovimatuid muudatusi või täiendusi;

(3)

rongituvastussüsteeme uuendatakse, kui seda nõuab rongituvastussüsteemist pärinevat teavet kasutavate raudteeäärsete süsteemide täiendus või uuendus;

(4)

B-klassi rongiturvangusüsteemid eemaldatakse, kui rongituvastus- ja turvangusüsteemid on integreeritud.

Üleminekuetapil tuleb hoolt kanda selle eest, et KTKga ühilduva rongituvastussüsteemi paigaldamine avaldaks minimaalset negatiivset mõju olemasolevale KTKga mitteühilduvale veeremile.

Selle saavutamiseks soovitatakse taristuettevõtjal valida KTKga ühilduv rongituvastussüsteem, mis ühtlasi ühilduks sellel taristul juba sõitva, KTKga mitteühilduva veeremiga.

7.7.   Erijuhtumid

7.7.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtumite korral võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse püsivalt („P“-juhtum) või ajutiselt, mis tuleb kõrvaldada enne 2040. aastat („T“-juhtum) või enne kuupäeva, mis määratakse kindlaks pärast käesoleva määruse artikli 13 lõikes 5 määratletud läbivaatamisprotsessi („T2“-juhtum).

Allolevates punktides sätestatud erijuhtumeid tuleb lugeda koos 4. peatüki asjaomaste punktidega ja/või seal viidatud tehniliste kirjeldustega.

Erijuhtumid asendavad vastavaid 4. peatükis sätestatud nõudeid.

Kui 4. peatüki asjaomases punktis sätestatud nõuded ei kuulu erijuhtumi alla, ei ole nimetatud nõudeid allolevates punktides korratud ning neid kohaldatakse muutmata kujul.

Veeremi allsüsteemi teavitatud asutus hindab põhiparameetritega 4.2.10 ja 4.2.11 seotud erijuhtumeid, kus märkuste veerus on märgitud, et neid „kohaldatakse veeremiüksuse suhtes“.

Kõik erijuhtumid ja nende asjakohased kuupäevad tuleb KTK tulevaste läbivaatamiste käigus uuesti üle vaadata, et piirata nende tehnilist ja geograafilist kohaldamisala, võttes aluseks hinnangu, mis on antud nende mõju kohta ohutusele, koostalitlusele, piiriülestele teenustele, TEN-T koridoridele ning nende säilitamise või kõrvaldamise praktilise ja majandusliku mõju kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ELi rahaliste vahendite kättesaadavusele. Rongituvastussüsteemid ja vastavad lõpptähtajad vaadatakse uuesti läbi vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 5.

Erijuhtumid piirduvad sellise marsruudi või võrgustikuga, mille puhul need on rangelt vajalikud, ja nende puhul võetakse arvesse marsruudi ühilduvuse menetlusi.

7.7.2.   Erijuhtumite loetelu

7.7.2.1.   Belgia

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.3:

kaugus esimese ja viimase telje vahel L – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 16 000 mm.

T

Kohaldatav kiirraudteesüsteemi liinil 1

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.7:

üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t.

Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peab veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille elektribaas on vähemalt 16 000 mm.

T

Kohaldatav kiirraudteeliinidel 1, 2, 3, 4

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

See erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.

7.7.2.2.   Põhja-Iirimaa korral Ühendkuningriik

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.3.1:

1 600 mm rööpmelaiusega võrgus on rattapöia väikseim laius (BR) 127 mm

T

Kohaldatav Põhja-Iirimaal

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.3.3:

1 600 mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharjade väikseim paksus (Sd) 24 mm.

T

Kohaldatav Põhja-Iirimaal

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.4.1:

lisaks punktis 3.1.4.1 esitatud nõuetele kehtivad liivatamisele mootorrongide veojõu suurendamiseks järgmised nõuded:

a)

ei ole lubatud esimese telje ees kiirusel kuni 40 km/h ja

b)

on lubatud ainult juhul, kui saab tõendada, et veel vähemalt kuus mootorrongi telge jäävad laotamise kohast tahapoole.

T

 

4.2.12.

ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Viide 6:

ronginumbri sisestamiseks on lubatud kasutada tähtnumbrilist klaviatuuri, kui vastaval eesmärgil kehtestatud tehnilise eeskirjaga on nõutav tähtnumbriliste ronginumbrite toetamine.

T

Ei mõjuta koostalitlust.

4.2.12.

ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Viide 6:

ETCSi DMI-l on lubatud kuvada rongi dünaamilise kiiruse andmeid ühikus miili tunnis (ja näidata „mph“), kui sõidetakse Suurbritannia põhivõrgu liinidel.

T

Ei mõjuta koostalitlust.

7.7.2.3.   Prantsusmaa

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.3:

kaugus esimese ja viimase telje vahel L – (b1 + b2) (joonis 1) on vähemalt 16 000 mm.

T2

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum on seotud elektriliste ühendustega rööpaahelate kasutamisega.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.9:

rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring).

Lisaks peab mittetraditsioonilise rattapaari puhul („traditsioonilise rattapaari“ all tuleb mõista kahte metallteljel paiknevat monoplokkratast) rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500–40 kHz.

T2

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.7:

üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal on vähemalt 40 t.

Kui üksiku veeremiüksuse või rongikoosseisu kaal jääb alla 90 t, peab sellele veeremiüksusele olema paigaldatud manööverdamist tagav süsteem, mille teljevahe vastavalt ERA/ERTMS/033281-le on vähemalt 16 000 mm.

T

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum on seotud TVMi kasutamisega.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.3.2:

mõõde D (joonis 2) ei tohi olla väiksem kui

 

450 mm, olenemata kiirusest.

T

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.4.1:

Lisaks KTK nõuetele on lubatud suurim liivakogus üksuse ja rööpa kohta 30 s jooksul: 750 g.

T2

Erijuhtum on seotud selliste rööpaahelate kasutamisega, millel on suurem tundlikkus seoses rataste ja rööbaste vahelise isolatsioonikihiga Prantsusmaa raudteevõrgustikus tehtud liivatamise tõttu.

7.7.2.4.   Poola

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.9:

rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ei ole suurem kui 0,05 oomi, mõõdetud pingega, mis jääb 1,8 V alalisvoolu ja 2,0 V alalisvoolu vahele (avatud vooluring).

Lisaks peab rattapaari vastastikuste rataste veerepindade reaktants vähemalt 10 ARMS mõõtevoolu ja 2 VRMS avatud pingega olema väiksem kui f/100 millioomi, kui f on 500–40 kHz.

T

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum võidakse üle vaadata, kui rööpaahelate sageduste haldamisega seotud avatud punkt on suletud.

7.7.2.5.   Leedu, Läti ja Eesti

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.3.3:

1 520 mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharjade väikseim paksus (Sd) 20 mm.

T

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Seda erijuhtumit on vaja seni, kuni 1 520 mm raudteevõrgus liiguvad ČME-vedurid.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.3.4:

1 520 mm rööpmelaiusega võrgus on rattaharjade väikseim paksus (Sh) 26,25 mm.

T

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni 1 520 mm. raudteevõrgus liiguvad ČME-vedurid

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punkt 3.2.2.4:

Veeremi tekitatava heite hindamise piirnormid ja nendega seotud parameetrid on esitatud järgmises tabelis:

T

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum on seotud ALSNi kasutamisega 1 520  mm rööpmelaiusega võrgus.

Sagedusvahemik

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]

15 –21 Hz

21 –29 Hz

29 –35 Hz

65 –85 Hz

167 –184 Hz

408 –432 Hz

468 –492 Hz

568 –592 Hz

708 –732 Hz

768 –792 Hz

4 462,5 –4 537,5 Hz

4 507,5 –4 582,5 Hz

4 962,5 –5 037,5 Hz

5 462,5 –5 537,5 Hz

5 517,5 –5 592,5 Hz

4,1 A

1,0 A

4,1 A

4,1 A

0,4 A

0,35 A

0,35 A

0,35 A

0,35 A

0,35 A

0,2 A

0,2 A

0,2 A

0,2 A

0,2 A

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punkt 3.2.2.6:

Veeremi tekitatava heite hindamise piirnormid ja nendega seotud parameetrid on esitatud järgmises tabelis:

T

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum on seotud ALSNi kasutamisega 1 520  mm rööpmelaiusega võrgus.

Sagedusvahemik

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]

19 –21 Hz

21 –29 Hz

29 –31 Hz

40 –46 Hz

46 –54 Hz

54 –60 Hz

167 –184 Hz

408 –432 Hz

468 –492 Hz

568 –592 Hz

708 –732 Hz

768 –792 Hz

4 507,5 –4 582,5 Hz

4 962,5 –5 037,5 Hz

5 517,5 –5 592,5 Hz

11,6 A

1,0 A

11,6 A

5,0 A

1,3 A

5,0 A

0,4 A

0,35 A

0,35 A

0,35 A

0,35 A

0,35 A

0,2 A

0,2 A

0,2 A

7.7.2.6.   Rootsi

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.4.

Mobiilside funktsioonid raudteedele (RMR)

Viide 33, punkt 4.2.3:

On lubatud turule lasta rongisiseseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme, sealhulgas kahevatiseid GSM-R-rongiraadioid. Allsüsteemid peavad olema suutelised töötama raudteevõrkudes kuni –82 dBm.

P

Ei mõjuta koostalitlust.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.1:

Suurim lubatud kahe telje vaheline kaugus ≤ 17,5 m, ai joonisel 1, punkt 3.1.2.1.

P

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.3:

Väikseim lubatud kaugus esimese ja viimase telje vahel ≥ 4,5 m, L-b1-b2 joonisel 1, punkt 3.1.2.3.

P

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punkt 3.2.2.5:

 

Sagedusvahemik: 0,0–2,0 Hz

 

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 25,0 A Hindamismeetod: madalpääsfilter

Hindamisparameetrid: (allaskaleerimine 1 kHz-ni, mille järel on) 2,0 Hz 4. järgu Butterworthi madalpääsfilter, mille järel on ideaalne alaldi absoluutväärtuse andmiseks.

Raudteeveeremi suurim häirevool ei tohi ületada 25,0 A sagedusvahemikus 0,0–2,0 Hz. Löökvool võib ületada 45,0 A vähem kui 1,5 sekundit ja 25 A vähem kui 2,5 sekundit.

P

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

7.7.2.7.   Luksemburg

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.4.1:

(1)

Veeremiüksusele paigutatud liivatamisseadmete väljund ei tohi ületada 0,3 l minutis rööpa kohta.

(2)

Taristuregistris määratletud jaamades on liivatamine keelatud.

(3)

Liivatamine pöörangute piirkonnas on keelatud.

(4)

Piiranguid ei kohaldata hädapidurdusele.

T

 

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punkt 3.2.2.3:

Üksikute rööbastee vooluahelatega veeremi mõõtmine ja hindamine toimub vastavalt dokumendile GI.II.STC-VF (parameetrid A1, A4, V2 ja D1).

T

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse rööbastee vooluahelaid (töösagedus 83,3 Hz).

Dokument GI.II.STC.VF on kättesaadav NSA LU veebisaidil  (48).

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punkt 3.2.2.3:

Üksikute rööbastee vooluahelatega veeremi mõõtmine ja hindamine toimub vastavalt dokumendile GI.II.STC-VF (parameetrid A5, V2 ja D2).

T

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse rööbastee vooluahelaid (töösagedus 125 Hz).

Dokument GI.II.STC.VF on kättesaadav NSA LU veebisaidil.

7.7.2.8.   Saksamaa

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.7.1:

Minimaalne teljekoormus veeremiüksustel, mida kasutatakse taristuregistri kindlatel liinidel, on 5 t.

Erijuhtum kehtib ainult veeremiüksuste kohta ega muuda viites 77 määratletud rongituvastussüsteemide tehnilisi nõudeid või punktis 7.2.8 esitatud sätteid rakendamise kohta.

T

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse WSSB tüüpi rööbastee vooluahelaid.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.2:

Kuni 140 km/h kiiruse puhul ei tohi vahemaa ai (joonis 1) olla kahe järjestikuse telje vahel (koostu esimese viie telje puhul või kõigi telgede puhul, kui neid on vähem kui viis) väiksem kui 1 000 mm.

Erijuhtum kehtib ainult veeremiüksuste kohta ega muuda viites 77 määratletud rongituvastussüsteemide tehnilisi nõudeid või punktis 7.2.8 esitatud sätteid rakendamise kohta.

T

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse EUBET 80 tüüpi ülesõidukohtade kaitset.

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punkt 3.2.2.5:

 

Sagedusvahemik: 93–110 Hz

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]:

 

2,8 A (mõjutava üksuse puhul)

 

2 A (veduki puhul)

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

Hindamisparameetrid:

Ribapääsfiltri omadused:

Kesksagedused: 95, 96, 98, 100, 102, 104, 106 ja 108 Hz

3 dB ribalaius: 4 Hz

Butterworth, 6. järk

Ruutkeskmise arvutamine:

Integratsiooniaeg: 0,5 s

Aja kattumine: 50 %

T

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtum on vajalik, sest kõnealuseid rööpaahelaid võib muuta, lülitades kesksageduse 100 Hz-lt 106,7 Hz-le. See muudaks vananenuks veeremiüksusega seotud riikliku tehnilise eeskirja, mis vajab 100 Hz seiresüsteemi.

7.7.2.9.   Itaalia

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.4.1:

Lisaks KTK nõuetele tuleb järgida järgmisi kriteeriume.

Lubatud suurim liivakogus liivatamisseadme kohta 30 sekundi jooksul on:

1)

Kiirusel v ≤ 140 km/h; 400 g + 100 g

2)

Kiirusel v > 140 km/h; 650 g + 150 g

T

Liiva väljastamise riiklikud väärtused jäävad kehtima seni, kuni on olemas ühtlustatud katsespetsifikatsioonid (praegu puuduvad) tõendamaks, et teistsugused liiva väljastamisviisid on Itaalias töötavate rongituvastussüsteemide jaoks ohutud.

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.4.2:

Lisaks KTK nõuetele tuleb järgida järgmisi kriteeriume.

Granulomeetriline koostis

≥ 85 % liivasegust on terade läbimõõt 0,1–0,6 mm

ning eelkõige:

 

0,07 mm ÷ 0,1 mm ≤ 3 % liivasegust;

 

0,1 mm ÷ 0,15 mm ≤ 5 % liivasegust;

 

0,15 mm ÷ 0,2 mm ≤ 25 % liivasegust;

 

0,2 mm ÷ 0,3 mm kuni 100 % liivasegust;

 

0,3 mm ÷ 0,4 mm kuni 100 % liivasegust;

 

0,4 mm ÷ 0,6 mm ≤ 65 % liivasegust;

 

0,6 mm ÷ 1,5 mm ≤ 4 % liivasegust;

 

Koostis

 

Räniliiv;

 

Savi protsent segus: ≤ 2 %;

 

Niiskuse protsent segus: ≤ 0,5 %.

T

Liivasegu riiklikud väärtused jäävad kehtima seni, kuni on olemas ühtlustatud katsespetsifikatsioonid (praegu puuduvad) tõendamaks, et Itaalias kasutatavate rongituvastussüsteemide puhul on eri liiki liivasegud ohutud.

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punktid 3.2.2.4 ja 3.2.2.6:

 

Sagedusvahemik: 82–86 Hz

 

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 1 125  mA (mõjutava üksuse kohta)

 

Hindamismeetod: Fourier’ kiirteisendus

 

Hindamisparameetrid: ajaaken 1 s, Hanningi aken, 50 % kattumine, kuue järjestikuse akna keskmine

T2

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

4.2.2.

Rongisisesed ETCS-funktsioonid

4.2.3.

Raudteeäärsed ETCS-funktsioonid

ETCSi 1. taseme raudteeäärse rakenduse jaoks, kus kasutatakse sõidusignaalide uuendamise süsteemi, on nõutav, et rongisisene süsteem on varustatud vastava raadio teel sõidusignaalide uuendamise andmeedastusega, kui käivituskiiruseks on ohutusega seotud põhjustel seatud null.

P

Kohaldatakse projektide suhtes, millest on Euroopa Komisjonile teatatud hiljemalt 30. juuniks 2020.

7.7.2.10.   Tšehhi Vabariik

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punktid 3.2.2.4 ja 3.2.2.6:

 

Sagedusvahemik: 70,5–79,5 Hz

 

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 1 A

 

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

 

Hindamisparameetrid:

Ribapääsfiltri omadused:

Kesksagedused: 73, 75, 77 Hz (pidev riba)

3 dB ribalaius: 5 Hz

Butterworth, järk 2*4

Ruutkeskmise arvutamine:

Integratsiooniaeg: 0,5 s

Aja kattumine: vähemalt 75 %

 

Sagedusvahemik: 271,5–278,5 Hz

 

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 0,5 A

 

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

 

Hindamisparameetrid:

Ribapääsfiltri omadused:

Kesksagedused: 274, 276 Hz (pidev riba)

3 dB ribalaius: 5 Hz

Butterworth, järk 2*4

Ruutkeskmise arvutamine:

Integratsiooniaeg: 0,5 s

Aja kattumine: vähemalt 75 %

T

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Erijuhtumit on vaja seni, kuni kasutatakse EFCP tüüpi rööbastee vooluahelaid.

7.7.2.11.   Madalmaad

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.11.

Veeremi ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

Viide 77, punkt 3.2.2.6:

 

Sagedusvahemik: 65–85 Hz

 

(ATBEG piirnorm)

 

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 0,5 A

 

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

 

Hindamisparameetrid:

Ribapääsfiltri omadused

Kesksagedus: 75 Hz

3 dB ribalaius: 20 Hz

20 dB ribalaius: 40 Hz

Ruutkeskmise arvutamine

Integratsiooniaeg: 5 s

Aja kattumine: 80 %

Alla 1 s kestvat siiret, mis ületab üksnes ATBEG piirnormi ja mitte GRSi piirnormi, võib eirata.

Sagedusvahemik: 65–85 Hz

(GRS TC piirnorm)

Häirevoolu piirnorm [ruutkeskmine väärtus]: 1,7 A

Hindamismeetod: Ribapääsfiltrid

Hindamisparameetrid:

Ribapääsfiltri omadused

Kesksagedus: 75 Hz

3 dB ribalaius: 20 Hz

20 dB ribalaius: 40 Hz

Ruutkeskmise arvutamine

Integratsiooniaeg: 1,8 s

Aja kattumine: 80 %

P

Kohaldatav taristu suhtes

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

Seda erijuhtumit on vaja B-klassi süsteemi ATBEG kontekstis.

Alternatiivne tõendamine, mis viib vastavuseelduseni, on lubatud, kui järgitakse siseriiklikke eeskirju, mis on seotud sel eesmärgil teatatud rööbaste tagasivooluga.

7.7.2.12.   Iirimaa

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.4:

Rongi esimest telge ei tohi liivatada.

T

Erijuhtum on seotud IE B-klassi süsteemiga ja teatavate rongituvastussüsteemidega, mis nõuavad, et rongi esimesel teljel oleks hea elektriline kontakt rööbasteega.

4.2.13.1.

GSM-R DMI (juhi-masina liides)

Viited 32 ja 33:

GSM-Ri kasutaja liides (sh klaviatuur ja kuvamisseadmed) ning kõik muud GSM-Ri funktsioonid peavad hõlbustama tähtnumbriliste ronginumbrite kasutamist, nagu on määratletud vastaval eesmärgil kehtestatud riikliku eeskirjaga.

T

Täiendab, kuid ei asenda teisi KTK nõudeid ronginumbrite haldamise kohta, nii et kõik uued seadmed peavad samuti jääma täielikult vastavusse koostalitlusnõuetega.

Seega muutub võimalikuks üleminek puhtalt numbrilistele ronginumbritele ja seda kavandatakse niipea, kui kõik Iirimaa rongijuhtimissüsteemid on varustatud ainult numbriliste ronginumbritega.

4.2.12.

ETCSi DMI (juhi-masina liides)

Viide 6:

ETCSi DMI peab olema konfigureeritav nii, et see saaks näidata lisaks standardsele km/h kuvale kiirust kujul miili/h. Konfigureeritavad valikud on järgmised:

Kuvada kiirusnäidik nii km/h kui ka miili/h allpool esitatud joonisel, nagu on toodud näitena 180 km/h konfiguratsiooni puhul:

Image 1

Kuvada kiirusnäidik ainult km/h.

T

Täiendab, kuid ei asenda teisi KTK nõudeid juhiliidese haldamise kohta, nii et kõik uued seadmed peavad samuti jääma täielikult vastavusse koostalitlusnõuetega.

Üleminek üksnes km/h kiirusnäidikule muutub seega võimalikuks ja seda kavandatakse niipea, kui Iirimaa raudteevõrk on täielikult varustatud ETCSiga või kui kõik raudteeäärsed kiirusepiirangute märgid on võimalik muuta km/h kujule (st kõik olemasolevad rongid on varustatud km/h kiirusemõõdikuga).

7.7.2.13.   Bulgaaria

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.10.

Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid

Viide 77, punkt 3.1.2.5:

Kaugus bx (joonis 1) ei ületa 3 000  mm.

T

Kohaldatav veeremiüksuste suhtes

7.7.2.14.   Austria

Erijuhtum

Kategooria

Märkused

4.2.2.