25.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/996,
23. veebruar 2023,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/821 kahesuguse kasutusega kaupade loetelu osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (1), eriti selle artikli 17 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrus (EL) 2021/821 näeb ette, et kui kahesuguse kasutusega kaupu liidust eksporditakse või transiidi korras läbi liidu veetakse või liidus elava või liidus asutatud vahendaja osutatud vahendusteenuste tulemusena kolmandasse riiki tarnitakse, siis tuleb neid tõhusalt kontrollida. |
(2) |
Määruse (EL) 2021/821 I lisaga kehtestatakse ühine loetelu sellistest kahesuguse kasutusega kaupadest, mis kuuluvad liidus kontrollimisele. Kontrollitavaid kaupu käsitlevad otsused tehakse rahvusvaheliselt kokkulepitud kahesuguse kasutusega kaupade kontrolli raames. |
(3) |
Määruse (EL) 2021/821 I lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu tuleb korrapäraselt ajakohastada, et tagada selle täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, tagada läbipaistvus ja säilitada ettevõtjate konkurentsivõime. Rahvusvahelise massihävitusrelvade leviku tõkestamise korra ja ekspordikontrolli korra raames 2022. aastal heaks kiidetud kontrollitavate kaupade loetellu tehtud muudatuste tõttu tuleb määruse (EL) 2021/821 I lisa muuta, lisades sinna Austraalia grupi poolt kontrollitavaks kuulutatud kaubad. Selleks et eksporti kontrollivatel asutustel ja ettevõtjatel oleks lihtsam loetelu kasutada, tuleks kõnealuse määruse I lisa asendada. |
(4) |
Määrusega (EL) 2021/821 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, selleks et ajakohastada I lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu kooskõlas ülesannete ja kohustustega, mida liikmesriigid ja vajaduse korral liit on võtnud massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordikontrolli korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel, ning nende võimalike muudatustega. |
(5) |
Et tagada võimalikult kiiresti täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist. |
(6) |
Määrust (EL) 2021/821 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2021/821 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. veebruar 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
LISA
„I LISA
KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU
Käesolevas lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi (1), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) (2), tuumatarneriikide gruppi (NSG) (3), Wassenaari kokkulepet (4) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) (5).
SISUKORD
I osa |
Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted |
II osa. 0. kategooria |
Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed |
III osa. 1. kategooria |
Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed |
IV osa. 2. kategooria |
Materjalide töötlemine |
V osa. 3. kategooria |
Elektroonika |
VI osa. 4. kategooria |
Arvutid |
VII osa. 5. kategooria |
Telekommunikatsioon ja „infoturve“ |
VIII osa. 6. kategooria |
Andurid ja laserid |
IX osa. 7. kategooria |
Navigatsiooni- ja lennuelektroonika |
X osa. 8. kategooria |
Merendus |
XI osa. 9. kategooria |
Kosmosesõidukid ja tõukejõud |
I OSA
Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted
ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA
1. |
Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute ELi liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA“ osutavad nimetatud loeteludele. |
2. |
Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.
|
3. |
Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu. |
4. |
Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (nt hüdraadid, isotoobid või kõikvõimalikud stereoisomeerid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid. |
TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)
(Lugeda koos 0. kategooria E-osaga.)
0. kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat“ kontrollitakse vastavalt 0. kategooria sätetele.
„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia“, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.
„Tehnoloogia“siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe“ või „fundamentaalteaduslike uuringute“ suhtes.
ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)
(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)
Sellise „tehnoloogia“ eksporti, mis on „vajalik“ 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.
„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.
Märkus . |
See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat“. |
„Tehnoloogia“siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.
MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)
Käesoleva loetelu 0. kategooria D-osa ei hõlma „tarkvara“, mis on minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi“ kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.
Märkus . |
Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara“ („infoturve“). |
ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)
Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara“, mis on:
a. |
üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna
|
b. |
„Üldkasutatav“või |
c. |
minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud. |
Märkus . |
„Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“). |
ÜLDINE „INFOTURBE“ MÄRKUS (GISN)
„Infoturbe“ vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara“ või muude kaupade funktsioonidega.
EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED
Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendile kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:
— |
täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma, |
— |
täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga. |
Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID
Määratletud mõistena kasutatavate akronüümide ja lühendite leidmiseks vaata „Käesolevas lisas kasutatud mõisted“.
AKRONÜÜMID JA LÜHENDID |
|
ABEC |
Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus) |
ABMA |
American Bearing Manufacturers Association (Ameerika veerelaagritootjate ühendus) |
ADC |
Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur) |
AGMA |
American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus) |
AHRS |
Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid) |
AISI |
American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut) |
ALE |
Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia) |
ALU |
Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade) |
ANSI |
American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut) |
APP |
Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus) |
APU |
Auxiliary Power Unit (abijõuallikas) |
ASTM |
American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing) |
ATC |
Air Traffic Control (lennujuhtimine) |
BJT |
Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid) |
BPP |
Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis) |
BSC |
Base Station Controller (tugijaama kontroller) |
CAD |
Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine) |
CAS |
Chemical Abstracts Service |
CCD |
Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed) |
CDU |
Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul) |
CEP |
Circular Error Probable (tõenäolise vea ring) |
CMM |
Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin) |
CMOS |
Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht) |
CNTD |
Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine) |
CPLD |
Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade) |
CPU |
Central Processing Unit (keskseade) |
CVD |
Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine) |
CW |
Chemical Warfare (kemoründemürgid) |
CW (laserite kohta) |
Continuous Wave (pidevlaine) |
DAC |
Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur) |
DANL |
Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase) |
DBRN |
Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid) |
DDS |
Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees) |
DMA |
Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs) |
DME |
Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur) |
DMOSFET |
Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid) |
DS |
Directionally Solidified (suunatult tahkestatud) |
EB |
Exploding Bridge (lõhkamissild) |
EB-PVD |
Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
EBW |
Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed) |
ECAD |
Electronic Computer-Aided-Design (elektrooniline raalprojekteerimine) |
ECM |
Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus) |
EDM |
Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus) |
EFI |
Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator) |
EIRP |
Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus) |
EMP |
Electromagnetic Pulse (elektromagnetiline impulss) |
ENOB |
Effective Number of Bits (efektiivne bittide arv) |
ERF |
Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine) |
ERP |
Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus) |
ESD |
Electrostatic Discharge (elektrostaatiline lahendus) |
ETO |
Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor) |
ETT |
Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor) |
EL |
Euroopa Liit |
EUV |
Extreme Ultraviolet (ekstraultraviolett) |
FADEC |
Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine) |
FFT |
Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus) |
FPGA |
Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks) |
FPIC |
Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus) |
FPLA |
Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks) |
FPO |
Floating Point Operation (ujukomatehe) |
FWHM |
Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum) |
GAAFET |
Gate-All-Around Field-Effect Transistor (ringpaisuga väljatransistor) |
GLONASS |
Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GNSS |
Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GPS |
Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem) |
GSM |
Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem) |
GTO |
Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor) |
HBT |
Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid) |
HDMI |
High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumiliides) |
HEMT |
High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor) |
ICAO |
International Civil Aviation Organization (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) |
IEC |
International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon) |
IED |
Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha) |
IEEE |
Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) |
IFOV |
Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli) |
IGBT |
Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor) |
IGCT |
Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor) |
IHO |
International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon) |
ILS |
Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem) |
IMU |
Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik) |
INS |
Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem) |
IP |
Internetiprotokoll |
IRS |
Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem) |
IRU |
Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik) |
ISA |
International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär) |
ISAR |
Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar) |
ISO |
International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon) |
ITU |
International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit) |
JT |
Joule-Thomson |
LIDAR |
Light Detection and Ranging (laserlokaator) |
LIDT |
Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär) |
LOA |
Length Overall (kogupikkus) |
LRU |
Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul) |
LTT |
Light Triggering Thyristor (valguse lülitusega türistor) |
MLS |
Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem) |
MMIC |
Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused) |
MOCVD |
Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest) |
MOSFET |
Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor) |
MPM |
Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul) |
MRF |
Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine) |
MRF |
Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt) |
MRI |
Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine) |
MTBF |
Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus) |
MTTF |
Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni) |
NA |
Numerical Aperture (numbriline ava) |
NDT |
Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus) |
NEQ |
Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus) |
NIJ |
National Institute of Justice (riiklik õigusinstituut) |
OAM |
Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine) |
OSI |
Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine) |
PAI |
Polyamide-imides (polüamidoimiidid) |
PAR |
Precision Approach Radar (täppislähenemisradar) |
PCL |
Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine) |
PDK |
Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt) |
PIN |
Personal Identification Number (isikukood) |
PMR |
Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio) |
PVD |
Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
ppm |
parts per million (miljondik) |
QAM |
Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon) |
QE |
Quantum Efficiency (kvantefektiivsus) |
RAP |
Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma) |
RF |
Radio Frequency (raadiosagedus) |
rms |
Root Mean Square (ruutkeskmine) |
RNC |
Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller) |
RNSS |
Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem) |
ROIC |
Read-out Integrated Circuit (väljundkiip) |
S-FIL |
Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia) |
SAR |
Synthetic Aperture Radar (tehisavaradar) |
SAS |
Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator) |
SC |
Single Crystal (monokristall) |
SCR |
Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi) |
SFDR |
Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon) |
SHPL |
Super High Powered Laser (ülivõimas laser) |
SLAR |
Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar) |
SOI |
Silicon-on-Insulator (räni-isolaator) |
SQUID |
Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter) |
SRA |
Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat) |
SRAM |
Static Random Access Memory (staatiline muutmälu) |
SSB |
Single Sideband (ühe külgribaga) |
SRR |
Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar) |
SSS |
Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar) |
TIR |
Total indicated reading (kogu tulemus) |
TVR |
Transmitting Voltage Response (saatepinge koste) |
u |
Atomic mass unit (aatommassiühik) |
UPR |
Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsioneerimise korduvus) |
UTS |
Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus) |
UV |
Ultraviolett |
VJFET |
Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor) |
VOR |
Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas) |
WHO |
World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsioon) |
WLAN |
Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk) |
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED
Ühekordsetes jutumärkides (’…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.
Tavalistes jutumärkides („…“) olevate terminite määratlused on järgmised.
NB! |
Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse. |
„Täpsus“ (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.
„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid“ (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite“ ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.
„Aktiivpiksel“ (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.
„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti“ teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).
NB! |
Vt 4. kategooria, tehniline märkus. |
„Õhusõiduk“ (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.
NB! |
Vt ka „tsiviilõhusõiduk“. |
„Õhulaev“ (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).
„Kõik olemasolevad kompensatsioonid“ (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.
„ITU poolt eraldatud“ (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.
NB! |
Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi. |
„Pöördenurga hälve“ (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.
„Nurga juhuslik hälve“ (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses (IEEE STD 528–2001).
„APP“ (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance).
„Asümmeetriline algoritm“ (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.
NB! |
„Asümmeetrilise algoritmi“ tavaline kasutus seisneb võtme haldamises. |
„Autentimine“ (authentication) (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.
„Keskmine väljundvõimsus“ (average output power) (6) – „laseri“ koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri“ kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri“ impulsisagedusega hertsides.
„Hilistus põhiventiilis levimisel“ (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses“ kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste“ ’perekonna’ puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud ’perekonna’ tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud ’perekonna’ sees.
NB1! |
„Hilistust põhiventiilis levimisel” ei tohi segi ajada kompleksse „monoliit-integraallülituse” sisend-/väljundviivitusega. |
NB2! |
’Perekond’ sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:
|
„Fundamentaalteaduslikud uuringud“ (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.
„Algväärtus“ (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).
„Algväärtus“ (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).
„Biotoimeained“ (biological agents) (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.
„Aksiaallõtk“ (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.63).
„Tõenäolise vea ring“ (Circular Error Probable) (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.
„Kemolaser“ (chemical laser) (6) – „laser“, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.
„Keemiline segu“ (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.
„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid“ (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.
„Tsiviilõhusõidukid“ (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid“, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.
NB! |
Vt ka „õhusõiduk“. |
„Teabevahetuskanali kontroller“ (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.
„Kompensatsioonisüsteemid” (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor„magnetomeetritest”) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.
„Komposiit“ (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine“ ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.
„III/V ühendid“ (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).
„Kontuurjuhtimine“ (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine“ käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 - 1980).
„Kriitiline temperatuur“ (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv“ aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.
„Krüptograafiline aktiveerimine“ (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:
1. |
ühe kaubaga või |
2. |
ühe kliendiga mitme kauba puhul. |
Tehnilised märkused .
1. |
„Krüptograafilise aktiveerimise“ tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, „tarkvara“ või „tehnoloogiana“. |
2. |
„Krüptograafilise aktiveerimise“ mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid. |
„Krüptograafia“ (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia“ all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut ‘salajast parameetrit’ (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.
Märkused .
1. |
„Krüptograafia“ ei hõlma ‘fikseeritud’ andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid. |
2. |
„Krüptograafia“ hõlmab dekrüptimist. |
Tehnilised märkused .
1. |
’Salajane parameeter’ – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas. |
2. |
’Fikseeritud’ (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta. |
„Pidevlainelaser“ (CW laser) (6) – „laser“, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.
„Küberintsidentidele reageerimine“ (cyber incident response) (4) – küberintsidenti käsitleva vajaliku teabe (nende isikute või organisatsioonidega, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et intsident lahendada) vahetamise protsess.
„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid“ (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.
„Vaesestatud uraan“ (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.
„Arendus“ (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.
„Difusioonkeevitus” (diffusion bonding) (1 2) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.
„Digitaalarvuti“ (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:
a. |
võtta vastu andmeid; |
b. |
säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes; |
c. |
töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta ning |
d. |
esitada töödeldud andmeid. |
NB! |
Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes. |
„Digitaalne edastuskiirus“ (digital transfer rate) (def)) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.
NB! |
Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus“. |
„Triivi kiirus“ (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).
„Lõhustuvate erimaterjalide“ „efektiivgramm“ (effective gramme) (0 1) –
a. |
plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides; |
b. |
uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna; |
c. |
uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga. |
„Elektroonikasõlm“ (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st ’vooluahela elemente’, ’diskreetkomponente’, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.
NB1! |
’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
NB2! |
’Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused. |
„Suure siseenergiaga materjalid“ (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained“, „pürotehnika“ ja „raketikütus“ on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.
„Tööorganid“ (end-effectors) (2) – haaratsid, ‘aktiivsed tööriistühikud’ ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti“ manipulaatori otsa kinnitusplaadile.
NB! |
’Aktiivne tööriistühik’ (active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda. |
„Ekvivalenttihedus“ (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.
„Ekvivalentstandardid“ (equivalent standards) (1) – võrreldavad riiklikud või rahvusvahelised standardid, mida tunnustab üks või mitu ELi liikmesriiki või Wassenaari kokkuleppe osalisriiki ja mida kohaldatakse kõnealuse kande suhtes.
„Lõhkeained“ (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.
„FADEC-süsteemid“ ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid“ (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.
„Kiud- või niitmaterjalid“ (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:
a. |
pidevad „monokiud“; |
b. |
pidev „lõng“ ja „eelkedrus“; |
c. |
„lindid“, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised; |
d. |
tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad; |
e. |
mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid; |
f. |
aromaatse polüamiidi pulp. |
„Kile-tüüpi integraallülitused“ (film type integrated circuit) (3) – ’vooluahela elementide“ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon „põhimikule“.
NB! |
’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.
„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet „õhusõiduki“ lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.
„Fokaaltasandiline massiiv“ (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.
NB! |
See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides. |
„Osaribalaius“ (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse“ jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.
„Sagedushüplemine“ (frequency hopping) (5 6) – „hajaspektri“ üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.
„Sageduse ümberlülitusaeg“ (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:
a. |
alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest või |
b. |
1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest. |
„Kütuseelement“ (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.
„Sulav“ (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).
„Ringpaisuga väljatransistor“ (Gate-All-Around Field-Effect Transistor) („GAAFET“)) (3) – seade, millel on üks või mitu pooljuht-juhtivuskanali elementi ühise paisustruktuuriga, mis ümbritseb ja juhib voolu kõigis pooljuht-juhtivuskanali elementides.
NB! |
See määratlus hõlmab nanoleht- või nanotraat-väljatransistoreid ja ümbritsevate paisudega transistoreid ning muid „GAAFET“ pooljuht-juhtivuskanali elementide struktuure. |
„Kõvad selektorid“ (hard sectors) (5) – andmed või andmekogumid, mis on seotud üksikisikuga (nt perekonnanimi, eesnimi, e-posti aadress, koduaadress, telefoninumber või rühmituste liikmesus).
„Juhtimissüsteem“ (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.
„Hübriidintegraallülitus“ (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille ‘vooluahela elemendid’ või ‘diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:
a. |
sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet; |
b. |
ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid; |
c. |
on tervikuna asendatav ning |
d. |
tavaliselt ei ole demonteeritav. |
NB1! |
’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
NB2! |
’Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused. |
„Pildiväärindus“ (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walshi teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.
„Immuunotoksiin“ (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini“ või „toksiini alamühiku“ konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.
„Üldkasutatav“ (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat“ või „tarkvara“, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat“ või „tarkvara“ olemast „üldkasutatav“).
„Infoturve“ (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia“, „krüptograafiline aktiveerimine“, ‘krüptoanalüüs’, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.
Tehniline märkus .
’Krüptoanalüüs’ – krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.
„Hetkribalaius“ (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.
„Isolatsioon“ (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.
„Sisekatend“ (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.
„Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tõhusalt diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.
„Sisemine magnetvälja gradiomeeter“ (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.
NB! |
Vt ka „magnetgradiomeetrid“. |
„Sissetungimistarkvara“ (intrusion software) (4 5) – „tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme ‘seirevahendite’ eest või hävitada selle ‘kaitsvad vastumeetmed’, ning sooritada järgmist:
a. |
andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine või |
b. |
programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske. |
Märkused .
1. |
„Sissetungimistarkvara“ ei hõlma järgmist:
|
2. |
Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid. |
Tehnilised märkused .
1. |
„Seirevahendid“ – „tarkvara-“ või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre. |
2. |
„Kaitsvad vastumeetmed“ – meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing). |
„Isoleeritud eluskultuurid“ (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.
„Isostaatpressid“ (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.
„Laser“ (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.
NB! |
|
„Andmebaas“ (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.
„Õhust kergemad õhusõidukid“ (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad“, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.
„Lineaarsus“ (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.
„Kohtvõrk“ (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel ’andmesideseadmetel’ üksteisega otse suhelda ning |
b. |
piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu). |
NB! |
’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist. |
„Magnetvälja gradiomeetrid“ (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist“ ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.
NB! |
Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid“. |
„Magnetomeetrid“ (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.
„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid“ (materials resistant to corrosion by UF6 ) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.
„Põhiaine“ (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.
„Mõõtehälve“ (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).
„Mikroarvuti mikroskeem“ (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.
NB! |
Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil. |
„Mikroprotsessor-mikroskeem“ (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.
NB1! |
Üldjuhul ei sisalda „mikroprotsessor-mikroskeem“ integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu. |
NB2! |
See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina“ koos toimima. |
„Mikroorganismid“ (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride“ või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.
„Rakettmürsud“ (missiles) (1 2 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.
„Monokiud“ (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.
„Monoliit-integraallülitus“ (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki ‘vooluahela elementide’ kombinatsioon, mis
a. |
moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn ‘kiibi’) sees või peal; |
b. |
mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning |
c. |
mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid). |
NB! |
’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus“ (Monolithic Microwave Integrated Circuit – MMIC) (3 5) – „monoliit-integraallülitus“, mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.
„Monospektraalsed pildiandurid“ (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.
„Mitmekiibiline integraallülitus“ (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust“, mis on ühendatud ühisele „põhimikule“.
„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.
„Multispektraalsed pildiandurid“ (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.
„Looduslik uraan“ (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.
„Võrgu juurdepääsu kontroller“ (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama „digitaalse edastuskiirusega“, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.
„Tuumareaktor“ (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor“ hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.
„Arvjuhtimine“ (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).
„Objektkood“ (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi“ (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.
„Käitamine, juhtimine või hooldamine“ (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:
a. |
järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:
|
b. |
kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või |
c. |
logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad punktis a või b kirjeldatud ülesandeid. |
Märkus . |
„OAM“ ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:
|
„Optiline integraallülitus“ (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „hübriidintegraallülitus“, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.
„Optiline kommuteerimine“ (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.
„Üldine voolutihedus“ (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)
„Osalisriik“ (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (Vt www.wassenaar.org)
„Tippvõimsus“ (peak power) (6) – „impulsi kestuse“ ajal saavutatud suurim võimsus.
„Personaalvõrk“ (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud ’andmesideseadmete’ omavahelist otsesuhtlust ning |
b. |
seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus füüsilises läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega. |
Tehnilised märkused .
1. |
’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist. |
2. |
„Kohtvõrk“ on ulatuslikum kui „personaalvõrgu“ geograafiline asukoht. |
„Eelnevalt eraldatud“ (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.
„Põhiline koostisosa“ (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga“ tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.
„Tootmine“ (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.
„Tootmisseadmed“ (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse“ või „tootmise“ ühe või enama järgu jaoks.
„Tootmisrajatised“ (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed“ ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks“ mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis“järku.
„Programm” (programme) (6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.
„Impulsi kokkusurumine“ (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.
„Impulsi kestus“ (pulse duration) (6) – „laseri“ impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).
„Impulsslaser“ (pulsed laser) (6) – „laser“, mille „impulsi kestus“ on 0,25 sekundit või alla selle.
„Kvantkrüptograafia“ (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia“ meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.
„Radari sagedusliikuvus“ (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.
„Radari hajaspekter“ (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).
„Kiirgustundlikkus“ (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).
Tehniline märkus .
Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.
„Reaalajas töötlemine“ (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud reaktsiooniajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.
„Korduvus“ (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))
„Vajalik“ (required) (GTN 3 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia“, tähendab üksnes seda „tehnoloogia“ osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku“ „tehnoloogiat“ võivad omavahel jagada mitmed tooted.
„Mässuohje toimeained“ (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.
Tehniline märkus .
Pisargaasid on „mässuohje toimeainete“ alarühm.
„Robot“ (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:
a. |
multifunktsionaalsus; |
b. |
selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis; |
c. |
koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid, ning |
d. |
on „kasutaja-programmeeritav“ kas kasutades „õpetamine/kordamine“ meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta. |
NB! |
Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:
|
„Eelkedrus“ (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest ’heietest’ (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.
NB! |
’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed. |
„Viskumine“ (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230-1:1986, punkt 5.61).
„Võendisagedus“ (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on „võendisagedus“ selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse“ asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).
„Satelliitnavigatsioonisüsteem“ (Satellite Navigation System) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).
„Mastaabitegur“ (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.
„Signaalianalüsaatorid“ (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.
„Signaalitöötlus“ (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walshi teisendus).
„Tarkvara“ (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist“ või ’mikroprogrammist’ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.
NB! |
’Mikroprogramm’ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse. |
„Lähtekood“ (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood“ (või objektkeel)).
„Kosmosesõiduk“ (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.
„Kosmosesõiduki platvorm“ (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki“ ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti“ asukoha tugiinfrastruktuuri.
„Kosmosesõiduki kasulik last“ (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile“, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).
„Kosmosekindel“ (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.
NB! |
Üksikeksemplari teimipõhine „kosmosekõlblikkuse” kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata „kosmosekõlblikud”. |
„Lõhustuv erimaterjal“ (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan“ ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.
„Erimoodul“ (specific modulus) (0 1 9) – Youngi moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.
„Eritõmbetugevus“ (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.
„Pöörleva massiga güroskoobid“ (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.
„Hajaspekter“ (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.
„Hajaspektriga radar“ (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter“.
„Stabiilsus“ (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.
„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid“ (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)
„Püsirežiim“ (Steady State Mode) (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.
„Suborbitaalne alus“ (suborbital craft) (9) – alus, mille korpus on mõeldud inimeste või kauba tansportimiseks ja mis on projekteeritud:
a. |
kasutuseks stratosfäärist kõrgemal; |
b. |
lendama orbiidivälise trajektooriga ning |
c. |
maanduma uuesti Maal ilma inimesi või kaupa kahjustamata. |
„Põhimik“ (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada ‘diskreetkomponente’ või integraallülitusi.
NB1! |
’Diskreetkomponent’ – eraldi pakitud ’vooluahela element’, millel on oma välisühendused. |
NB2! |
’Vooluahela element’ – vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne. |
„Põhimikutoorikud“ (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.
„Toksiini alamühik“ (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini“ diskreetkomponent.
„Supersulamid“ (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mille pingetaluvusaeg purunemiseni on pikem kui 1 000 tundi pingel 400 MPa ja tõmbetugevus suurem kui 850 MPa temperatuuril 922 K (649 °C) või üle selle.
„Ülijuhtivad materjalid“ (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.
NB! |
Aine „ülijuhtivat” olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur”, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast. |
„Ülivõimas laser“ (super high power laser) (SHPL) (6) – „laser“, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.
„Üliplastne vormimine“ (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.
„Sümmeetriline algoritm“ (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.
NB! |
„Sümmeetriliste algoritmide“ tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine. |
„Lint“ (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest“, ’heietest’, „eelkedrusest“, „köisikutest“ või „lõngadest“ jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.
NB! |
’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed. |
„Tehnoloogia“ (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. See teave esineb ’tehniliste andmete’ või ’tehnilise abi’ kujul.
NB1! |
’Tehniline abi’ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka ’tehniliste andmete’ edastamist. |
NB2! |
’Tehnilised andmed’ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud. |
„Kolmemõõtmeline integraallülitus“ (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.
„Kallutatav spindel“ (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.
„Ajakonstant“ (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).
„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg“ (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri reageerimisaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.
„Labaotsabandaaž“ (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.
„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine“ (total control of flight) (7) – „õhusõidukite“ seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite“ kohta.
„Täielik digitaalne edastuskiirus“ (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.
NB! |
Vt ka „digitaalne edastuskiirus“. |
„Köisik“ (tow) (1) – kogum „monokiude“, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.
„Toksiinid“ (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide“ külvivarude saasteainetena.
„Timmitav“ (tunable) (6) – „laseri“ võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser“siirete piirkonna. „Laserit“, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser“siirdel, ei peeta „timmitavaks“.
„Ühesuunaline positsioneerimise korduvus“ (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.
„Mehitamata õhusõiduk“ (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.
„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan“ (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).
„Kasutamine“ (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.
„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus“ (user-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:
a. |
muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või |
b. |
talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil. |
„Vaktsiin“ (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.
„Elektroonilised vaakumseadmed“ (vacuum electronic devices) (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed“ hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.
„Nõrkustest teatamine“ (vulnerability disclosure) (4) – nõrkuste väljaselgitamine, neist aru andmine või teavitamine isikutele või organisatsioonidele, kes vastutavad parandamise teostamise või kooskõlastamise eest, et nõrkused kõrvaldada, või nõrkuste analüüsimine koos nendega.
„Lõng“ (yarn) (1) – kimp keerutatud ’heiet’.
NB! |
’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed. |
II OSA
0. kategooria
0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED
0A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
0A001
„Tuumareaktorid“ ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
„tuumareaktorid“; |
b. |
metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, sealhulgas reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktori“ südamiku hoidmiseks; |
c. |
manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse“ viimiseks või sealt eemaldamiseks; |
d. |
kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris“ toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud; |
e. |
survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris“ kütuseelemente ja primaarjahutit; |
f. |
tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ kütuse kaitsekattena, kogustes üle 10 kg;
|
g. |
jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahutusvedeliku ringluse tekitamiseks „tuumareaktoris“; |
h. |
„tuumareaktori siseosad“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, reaktorianuma torud, soojusekraanid, juhteplaadid, südamiku võre plaadid ja hajutiplaadid; Tehniline märkus . Punktis 0A001.h tähendavad „tuumareaktori siseosad“ kõiki selliseid olulisi struktuure reaktorianumas, millel on vähemalt üks sellistest ülesannetest nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahutusvedeliku voolu suunamine, reaktorianuma kiirguskaitse ning südamikusiseste seadiste juhtimine. |
i. |
allpool esitatud soojusvahetid:
|
j. |
neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse määramiseks „tuumareaktori“ südamikus; |
k. |
„välised soojusekraanid“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitsekesta kaitseks. Tehniline märkus. Punktis 0A001.k tähendavad ’välised soojusekraanid’ peamisi üle reaktorianumate paigutatud struktuure, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri kaitsekesta sees. |
0B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
0B001
järgmised seadmed „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks:
|
b. |
gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaastsentrifuugimisega eraldusprotsessi jaoks, nagu: Tehniline märkus . Punktis 0B001.b tähendab ’suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjal’ järgmist:
|
c. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:
|
d. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:
|
e. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:
|
f. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:
|
g. |
järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja millega tehakse atomaarse gaasi laserisotooperaldust:
|
h. |
järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks kasutamiseks molekulaarses laserisotooperalduses:
|
i. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:
|
j. |
seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:
|
0B002
Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või nende abil kaitstud:
a. |
etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 söötmiseks rikastusprotsessi; |
b. |
desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, et seda seejärel edastada kuumutamise teel; |
c. |
saaduse ja jääkide jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse; |
d. |
veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise, jahutamise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel; |
e. |
toru- ja kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasidifusiooni, tsentrifuugimis- või aerodünaamilistes kaskaadides; |
f. |
vaakumsüsteemid ja pumbad:
|
g. |
järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost:
|
0B003
Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:
a. |
süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide muundamiseks UO3-ks; |
b. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF6-ks; |
c. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UO2-ks; |
d. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UF4-ks; |
e. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO4 muundamiseks UF6-ks; |
f. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF4 muundamiseks uraanimetalliks; |
g. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UO2-ks; |
h. |
süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UF4-ks; |
i. |
süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UCl4-ks. |
0B004
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:
a. |
järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:
|
b. |
järgmised seadmed ja komponendid:
|
0B005
Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.
Tehniline märkus .
Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori“ kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis
1. |
on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt sellises tootmises või juhtimises; |
2. |
hermetiseerivad tuumamaterjali katte sees; |
3. |
kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust; |
4. |
kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või |
5. |
on kasutusel reaktorielementide koostamisel. |
0B006
„Tuumareaktoris“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.
Märkus . |
Punkt 0B006 hõlmab järgmist:
|
0B007
Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:
a. |
süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muundamiseks plutooniumoksiidiks; |
b. |
süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks. |
0C
Materjalid
0C001
Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;
Märkus . |
Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:
|
0C002
„Lõhustuvad erimaterjalid“
Märkus . |
Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli „efektiivgrammi“ instrumentide anduriosades. |
0C003
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.
0C004
Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku ’booriekvivalendi’ ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris“ koguses, mis on üle 1 kg.
NB! |
VT KA PUNKT 1C107. |
Märkus 1 . |
Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle ELi liikmesriigi pädevad asutused, milles eksportija asub, kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud „tuumareaktoris“ kasutamiseks. Punkt 0C004 ei hõlma grafiiti puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm3, mis ei ole mõeldud kasutamiseks „tuumareaktoris“. |
Märkus 2 . |
Punktis 0C004 on ’booriekvivalent’ (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:
BEZ (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;
ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid. |
0C005
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna standardi ASTM B330 kohaselt on alla 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.
0D
Tarkvara
0D001
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.
0E
Tehnoloogia
0E001
Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.
III OSA
1. kategooria
KATEGOORIA 1 – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED
1A
Süsteemid, seadmed ja komponendid
1A001
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:
a. |
mansetid, tihendid, hermeetikud või pehmed kütusemahutid, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel“ või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
ei kasutata. |
1A002
Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:
NB! |
VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110. |
a. |
valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:
|
b. |
valmistatud metallilisest või süsinik-„põhiainest“ ja mis tahes järgmisest materjalist:
|
Märkus 1 . |
Punkt 1A002 ei hõlma „komposiit“struktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinik„kiud- või niitmaterjalidest“, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki“ tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:
|
Märkus 2 . |
Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:
|
Märkus 3 . |
Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:
|
Märkus 4 . |
Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks. |
Märkus 5 . |
Punkt 1A002.b.1 ei hõlma mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjale“ pikkusega 25,0 mm või vähem. |
1A003
Mitte „sulavatest“ aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
a. |
paksus üle 0,254 mm või |
b. |
kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega. |
Märkus . |
Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks. |
NB! |
Kerg„sulavate“ aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3. |
1A004
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 2B351 JA 2B352. |
a. |
täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
Tehniline märkus . Punkti 1A004.a tähenduses:
|
b. |
kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:
|
c. |
avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:
|
d. |
elektroonilised seadmed, mis on ette nähtud „lõhkeaine“jääkide automaatseks avastamiseks või kindlakstegemiseks ning mis kasutavad lõhkeaine ’mikrokoguste avastamise’ meetodeid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvuse spektromeetria, liikuvuse erinevuse spektromeetria, massispektromeetria). Tehniline märkus . Lõhkeaine ’mikrokoguste avastamine’ on määratletud kui suutlikkus avastada koguseid, mis auru puhul on alla 1 miljondiku, tahkiste ja vedelike puhul alla 1 mg.
|
Tehnilised märkused .
1. |
Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks ’radioaktiivsete materjalide’, ’biotoimeainete’, kemoründemürkide, ’mudelainete’, ’massirahutuste ohjamiseks ettenähtud kemikaalide’ avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses. |
2. |
’Mudelaine’ on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppel, teadusuuringutes, katsetamisel või hindamisel. |
3. |
Punkti 1A004 tähenduses on ’radioaktiivsed materjalid’ materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tõhusust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel. |
1A005
Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt; |
b. |
soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, kaitseaste IIIA (NIJ 0101.06, juuli 2008) või „võrreldava tasemega standard“ või vähem. |
NB! |
Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide“ kohta vt punkt 1C010. |
Märkus 1 . |
Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks. |
Märkus 2 . |
Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest. |
Märkus 3 . |
Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest. |
1A006
Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
kaugjuhitavad sõidukid; |
b. |
’häirijad’. |
Tehniline märkus .
Punkti 1A006.b tähenduses on ’häirijad’ seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.
Märkus . |
Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab. |
1A007
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali“:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI, PUNKTID 3A229 JA 3A232. |
a. |
lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks; |
b. |
elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:
|
Tehnilised märkused .
1. |
Sõna detonaator asemel kasutatakse mõnikord sõna initsiaator. |
2. |
Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui fooliumdetonaatori puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Fooliumdetonaatoris paiskab elektrijuhi plahvatuslik aurustumine kile üle tühimiku ning kile põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnes fooliumdetonaatori mudelis paiskub kile magnetvälja jõul. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit. |
1A008
Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:
a. |
’kujulaengud’ (shaped charges), millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
pikergused lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
lõhkenöör (detonating cord), mille lõhkeainesisaldus on suurem kui 64 g/m; |
d. |
punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg. |
Tehniline märkus .
’Kujulaengud’ on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.
1A102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
1A202
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:
NB! |
VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110. |
a. |
siseläbimõõt 75–400 mm ning |
b. |
valmistatud punktis 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist“ või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist. |
1A225
Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.
1A226
Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:
a. |
need on valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ning |
b. |
need on kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides. |
1A227
Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:
a. |
(kiirgusvaba) nn ’külm piirkond’ on suurem kui 0,09 m2; |
b. |
tihedus on üle 3 g/cm3 ning |
c. |
paksus on vähemalt 100 mm. |
Tehniline märkus .
Punktis 1A227 tähendab ’külm piirkond’ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.
1B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
1B001
Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali“ tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! |
VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201. |
a. |
kiu poolimispingid, mille liikumine kiu positsioneerimiseks, poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“; |
b. |
’lintimispingid’, mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja lindi paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitmaterjalist“ õhusõidukikere osade või ’rakettrelva’ osade tootmiseks;
Tehniline märkus . Punkti 1B001.b tähenduses ’lintimispinkidega’ on võimalik paigaldada üks või mitu ’lindiriba’, mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne, ning lõigata ja paigaldamisel taasalustada üksikute ’lindiribade’ paigaldamist. |
c. |
mitmesuunalised ja -mõõtmelised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit“ struktuuride jaoks, ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid; Tehniline märkus . Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist. |
d. |
järgmised spetsiaalselt sarrustuskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:
|
e. |
seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil; |
f. |
spetsiaalsed „komposiit“materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:
|
g. |
’köisikupaigalduspingid’, mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“materjalist õhusõidukikere või ’rakettrelva’ osade tootmiseks. Tehniline märkus . Punkti 1B001.g tähenduses on ’köisikupaigalduspinkide’ abil võimalik paigaldada üks või mitu ’lindiriba’, mille laius on kuni 25,4 mm, ning lõigata ja taasalustada paigaldamisel üksikute ’lindiribade’ kihtide paigaldamist. |
Tehnilised märkused .
1. |
Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad 'primaar-servopositsioneerimis'teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et teha soovitud protsess. |
2. |
Punktis 1B001 tähenduses on ’lindiriba’ üks püsiva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud ’lindiriba’ hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub. |
1B002
Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
spetsiaalset kavandatud saastumise vältimiseks ning |
b. |
punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks. |
NB! |
VT KA PUNKT 1B102. |
1B003
Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks“ või „difusioonkeevitamiseks“ ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:
a. |
õhusõidukikere osad või kosmosesõidukite osad; |
b. |
„õhusõidukite“ või kosmosesõidukite mootorid või |
c. |
komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud osade või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks. |
1B101
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks“, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:
NB! |
VT KA PUNKT 1B201. |
Märkus . |
Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks. |
a. |
kiu poolimispingid või kiu paigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes, ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed; |
b. |
lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritav ja programmeeritav kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või „rakettrelva“ osade tootmiseks; |
c. |
järgmised „kiud- või niitmaterjalide“„tootmiseks“ kavandatud või seadistatud seadmed:
|
d. |
seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.
|
1B102
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed“ ja järgmised komponendid:
NB! |
VT KA PUNKT 1B115.b. |
a. |
metallipulbri „tootmisseadmed“, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, pöördellipsoidsete või pihustatud materjalide „tootmiseks“ kontrollitavas keskkonnas; |
b. |
spetsiaalselt punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmete“ jaoks ettenähtud komponendid. |
Märkus . |
Punkt 1B102 hõlmab järgmist:
|
1B115
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:
a. |
„tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks või heakskiidukatseteks; |
b. |
„tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.
|
Märkus 1 . |
Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja. |
Märkus 2 . |
Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise“, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid. |
1B116
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.
1B117
Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa; |
b. |
need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri; |
c. |
kogumaht 110 liitrit ja rohkem ning |
d. |
vähemalt üks ekstsentriline ’segamis-/sõtkumisvõll’. |
Märkus . |
Punktis 1B117.d ei viidata mõistega ’segamis-/sõtkumisvõll’ deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele. |
1B118
Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa; |
b. |
need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri; |
c. |
vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
1B119
Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.
1B201
Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:
a. |
kiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed; |
c. |
punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide täpsustornid. |
1B225
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.
1B226
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.
Märkus . |
Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:
|
1B228
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
ette nähtud tööks temperatuuril kuni 35 K (– 238 °C); |
b. |
ette nähtud tööks siserõhul 0,5–5 MPa; |
c. |
valmistatud:
|
d. |
siseläbimõõduga vähemalt 30 cm ning ’efektiivpikkusega’ vähemalt 4 m. |
Tehniline märkus .
Punktis 1B228 tähendab ’efektiivpikkus’ täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.
1B230
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:
a. |
nad on õhutihedad (st hermeetiliselt suletud), |
b. |
nende tootlikkus on vähemalt 8,5 m3/h ning |
c. |
neil on üks järgmistest omadustest:
|
1B231
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
a. |
tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks; |
b. |
järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:
|
1B232
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:
a. |
nad on projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ning |
b. |
nende projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem. |
1B233
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:
a. |
rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks; |
b. |
liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:
|
c. |
ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid; |
d. |
keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid. |
1B234
Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
a. |
nad on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis vastab 2 kg trinitrotolueenile (TNT) või on sellest suurem, ning |
b. |
neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega. |
1B235
Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:
a. |
liitium-6 isotoobiga rikastatud liitiumist valmistatud või seda sisaldavad koostud, mis on spetsiaalselt ette nähtud triitiumi tootmiseks kiiritamise, sealhulgas tuumareaktorisse paigutamise teel; |
b. |
komponendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B235.a nimetatud koostudele. |
Tehniline märkus .
Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.
1C
Materjalid
Tehniline märkus .
Metallid ja sulamid: kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ’metall’ ja ’sulam’ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul: |
töötlemata kujul: anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid; |
pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):
Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud. |
1C001
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:
NB! |
VT KA PUNKT 1C101. |
a. |
materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz, kuid alla 3 × 1012 Hz;
|
b. |
nähtavale valgusele läbipaistmatud materjalid, mis on spetsiaalselt kasutusel selleks, et selles neelduks lähi-infrapunakiirgus (lainepikkusega üle 810 nm, kuid alla 2 000 nm (sagedusega üle 150 THz, kuid alla 370 THz);
|
c. |
elektrit juhtivad polümeersed materjalid, mille ’mahtelektrijuhtivus’ ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille ’kiht-/pindtakistus’ on väiksem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad vähemalt ühel järgmisel polümeeril:
Tehniline märkus . ’Elektriline mahtjuhtivus’ ning ’kiht-/pindjuhtivus’ tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel. |
1C002
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:
NB! |
VT KA PUNKT 1C202. |
Märkus . |
Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale. |
Tehnilised märkused .
1. |
Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus sulamis on massiprotsentides suurem kui mis tahes muu elemendi sisaldus. |
2. |
’Pingetaluvusaega’ relaksatsioonikatsel tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või asjakohasele riigisisesele standardile. |
3. |
’Elastoplastse väsimise aega’ tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing“ (tööjuhend konstantse amplituudiga elastoplastse väsimise katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge suhtarv on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, mis on jagatud maksimaalse pingega. |
a. |
järgmised aluminiidid:
|
b. |
järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:
|
c. |
metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
legeeritud materjalid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused .
|
1C003
Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
a. |
suhteline esialgne magnetiline läbitavus on vähemalt 120 000 ja paksus 0,05 mm või vähem; Tehniline märkus . Suhtelise esialgse magnetilise läbitavuse mõõtmine tuleb teha täielikult lõõmutatud materjalidega. |
b. |
magnetostriktiivsed sulamid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
c. |
amorfsed või ’nanokristallilised’ sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus . Punktis 1C003.c nimetatud ’nanokristallilised’ materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on kuni 50 nm. |
1C004
Raua, nikli või vase baasil „põhiainega“ uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
tihedus üle 17,5 g/cm3; |
b. |
elastsuspiir üle 880 MPa; |
c. |
tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning |
d. |
suhteline pikenemine üle 8 %. |
1C005
„Ülijuhtivad“
„komposiit“ juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:
a. |
need on „ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan'kiust' ning millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
need on „ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast“’kiust’, mis on muu kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
„ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast“’kiust’, säilitavad „ülijuhtivuse“ temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C). |
Tehniline märkus .
Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.
1C006
Vedelikud ja määrdeained:
a. |
ei kasutata; |
b. |
Määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena rohkem kui kahe eeter- või tioeetersidemega (või mõlema sidemega) fenüleen- või alküülfenüleeneetreid või -tioeetreid või selliste eetrite ja tioeetrite segusid |
c. |
summutus- ja flotatsioonivedelikud, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:
|
1C007
Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit“materjalid kui „põhiained“ ja ’lähteained’:
NB! |
VT KA PUNKT 1C107. |
a. |
titaandiboriidist (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 miljondikku ning osakeste keskmine suurus on kuni 5 μm ja osakesi suurusega üle 10 μm ei ole rohkem kui 10 %; |
b. |
ei kasutata; |
c. |
keraamilised „põhiaine“„komposiit“materjalid:
|
d. |
ei kasutata; |
e. |
’lähteained’, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide „tootmiseks“:
|
f. |
ei kasutata. |
Tehniline märkus .
Punkti 1C007 tähenduses on ’lähteained’ spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni, süsinikku ja lämmastikku sisaldavate keraamiliste materjalide „tootmiseks“.
1C008
Mittefluoritud polümeersed ained:
a. |
järgmised imiidid:
|
b. |
ei kasutata; |
c. |
ei kasutata; |
d. |
polüarüleenketoonid; |
e. |
polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon; |
f. |
polübifenüleeneetersulfoon, mille ’klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C). |
Tehnilised märkused .
1. |
’Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide ja punktides 1C008.a.4 ja 1C008.f nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid. |
2. |
’Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3 nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest ja mille töötlemiseks on kasutatud koos standardseid ja järeltöötlemise protsesse, millega saavutatakse kõrgeim klaasistumistemperatuur Tg. |
1C009
Töötlemata fluoritud ühendid:
a. |
ei kasutata; |
b. |
fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori; |
c. |
fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori; |
1C010
„Kiud- või niitmaterjalid“:
NB! |
VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110. |
Tehnilised märkused .
1. |
Selleks et arvutada punktis 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud „kiud- või niitmaterjalide“ „eritõmbetugevus“, „erimoodul“ või tihedus, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618:2004 kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit. |
2. |
Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste „kiud- või niitmaterjalide“ (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) „eritõmbetugevuse“, „erimooduli“ või tiheduse hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need töödeldakse mitteühesuunalisteks „kiud-või niitmaterjalideks“. |
a. |
orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:
|
b. |
süsinikust „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
„kiud- või niitmaterjalid“, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
Tehniline märkus . ’Segatud’ (commingled) – termoplastsetest kiududest ja sarrustuskiududest täielikult kiududest koosnev segu sarrustuskiuga tugevdatud „põhiaine“ saamiseks. |
e. |
vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud „kiud- või niitmaterjalid' (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid“ (eelvormid) või ’süsinikkiu eelvormid’, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused .
|
1C011
Metallid ja ühendid:
NB! |
VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111. |
a. |
metallid, mille osakeste suurus on alla 60 μm, sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbed või jahvatatud, kui need on valmistatud materjalidest, mis sisaldavad vähemalt 99 % tsirkooniumi, magneesiumi või nende sulameid; Tehniline märkus . Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.
|
b. |
boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:
|
c. |
guanidiinnitraat (CAS 506-93-4); |
d. |
nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7). |
NB! |
Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu. |
1C012
Järgmised materjalid:
Tehniline märkus .
Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
a. |
plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;
|
b. |
„eelnevalt eraldatud“ neptuunium-237 mis tahes kujul.
|
1C101
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ’rakettrelvades’, „rakettrelvade“ alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.
Märkus 1 . |
Punkt 1C101 hõlmab järgmist:
|
Märkus 2 . |
Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks. |
Tehniline märkus .
Punktis 1C101 tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
1C102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
1C107
Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:
a. |
peeneteraline grafiit puistetihedusega vähemalt 1,72 g/cm3 (mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C)), mille tera suurus on kuni 100 μm ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel ja mida saab töödelda vähemalt üheks järgmistest toodetest:
|
b. |
pürolüütiline või kiudsarrustusega grafiit, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otste jaoks;
|
c. |
keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavusega alla 6 sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide antennikatte jaoks; |
d. |
masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste jaoks; |
e. |
ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades; |
f. |
masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on ’ülikõrget temperatuuri taluv keraamiline materjal’ (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000 °C ning mis on sarrustatud kiududega ja mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või rakettrelvade komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, juhtservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).
Tehniline märkus 1 . Punktis 1C107.f tähendab ’rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. Tehniline märkus 2 . ’Ülikõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid’ hõlmavad järgmist:
|
1C111
Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:
a. |
tõukeained:
|
b. |
polümeersed ained:
|
c. |
muud raketikütuse lisandid ja koostisained:
|