(1)

Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja selle liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa Föderatsioon gaasitarneid relvana kasutades ja gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu turuga manipuleerides põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu, mis lisaks liidu majanduse ohustamisele kahjustab tõsiselt ka varustuskindlust.

(2)

See nõuab liidult jõulist ja koordineeritud reageerimist, et kaitsta oma kodanikke ja majandust ülemäära kõrgete ja manipuleeritud turuhindade eest ning tagada, et gaasivood jõuaksid ka gaasinappuse korral üle piiri kõigi gaasi vajavate tarbijateni. Selleks et vähendada sõltuvust Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnetest ja alandada ülemääraseid hindu, on väga oluline paremini koordineerida gaasi ostmist välistarnijatelt.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 122 lõikele 1 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib suuri raskusi teatavate toodetega varustamisel, eelkõige energeetikasektoris. Selliste suurte raskuste hulka kuulub nii oht, et Venemaa peatab täielikult oma gaasitarned, kui ka äärmuslik energiahinna tõus, mis mõlemad kahjustavad liidu majandust.

(4)

Komisjon andis 18. mai 2022. aasta teatises „REPowerEU kava“ kohta teada kavatsusest luua koos liikmesriikidega ELi energiaostuplatvorm gaasi, veeldatud maagaasi (edaspidi „LNG“) ja vesiniku ühisostudeks. Nimetatud teatis kiideti heaks 30. ja 31. mail 2022 toimunud Euroopa Ülemkogul. Komisjon tutvustas kava „REPowerEU“ raames ka ELi energiaalase välistegevuse strateegiat, milles selgitatakse, kuidas liit toetab üleilmset õiglast üleminekut puhtale energiale eesmärgiga tagada kestlik, kindel ning taskukohane energia muu hulgas liidu energiavarustuse mitmekesistamisega, pannes eelkõige rõhku olemasolevate või uute gaasitarnijatega peetavatele läbirääkimistele poliitiliste kohustuste üle, et suurendada gaasitarneid ja sellega asendada Venemaa gaasitarned Euroopasse.

(5)

ELi energiaostuplatvorm võib etendada keskset rolli vastastikku kasulike partnerluste otsimisel, et suurendada varustuskindlust ja tagada kolmandatest riikidest ostetud gaasi puhul madalamad impordihinnad, kasutades täiel määral ära liidu kollektiivset mõjuvõimu. Selleks on oluline tõhustada rahvusvahelist suhtlust nii gaasitarnijate (torujuhtmegaas ja LNG) kui ka tulevaste saastevaba vesiniku tarnijatega. Liidu kollektiivse mõjuvõimu suurema tulemuslikkuse tagaks eelkõige ELi energiaostuplatvormi kaudu toimuv parem koordineerimine liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel suhetes kolmandate riikidega.

(6)

Kuna oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb tõsiseid raskusi varustuskindluse tagamisel, peaksid ühisostud andma liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele, mis tuleb kasuks lõpptarbijatele ning aitab tagada madalamad hinnad kui need, mida gaasi teenuseosutaja kaudu eraldi ostvad ettevõtjad muidu oleksid pidanud maksma.

(7)

Ühisostudega võib kaasneda soodsama kohtlemise või toetuse lubamine taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, näiteks biometaani ja vesiniku tarnimisele, kui neid on võimalik ohutult gaasisüsteemi sisestada, ning sellise gaasi tarnimisele, mis muidu oleks atmosfääri lastud või tõrvikpõletatud. Kui üheski asjaomases jurisdiktsioonis ei ole muud ametlikku nõuet, saavad käesoleva määruse kohaselt lepinguid sõlmivad ettevõtjad kasutada liitu suunduva tarneahela metaaniheite mõõtmisel, kontrollimisel ja asjaomaste aruannete koostamisel ÜRO nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP 2.0) aruandlusraamistikku.

(8)

Käesoleva määruse kohaselt välja töötatud uus mehhanism peaks koosnema kahest etapist. Esimeses etapis koondaksid liidus asutatud maagaasiettevõtjad või gaasi tarbivad ettevõtjad komisjoniga lepingu sõlminud teenuseosutaja vahendusel oma gaasinõudluse. See võimaldaks gaasitarnijatel teha suurtel koondmahtudel põhinevaid pakkumisi, selle asemel, et teha arvukalt väiksemaid pakkumisi üksikostjatele. Teises etapis võivad liidus asutatud maagaasiettevõtjad või gaasi tarbivad ettevõtjad eraldi või teiste selliste ostjatega koordineeritult sõlmida gaasiostulepinguid maagaasitarnijate või -tootjatega, kes suudavad rahuldada koondatud nõudluse.

(9)

Kuna oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb tõsiseid raskusi varustuskindluse tagamisel, peaksid nõudluse koondamine ja ühisostud andma liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele, mis tuleb kasuks lõpptarbijatele ning aitab tagada madalamad hinnad kui need, mida gaasi teenuseosutaja kaudu ostvad ettevõtjad muidu oleksid pidanud maksma. Esimene viide gaasi väga piiratud ühisostu võimalusele tasakaalustamise eesmärgil on juba tehtud komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta. Kõnealune ettepanek pärineb aga ajast, mil Venemaa Föderatsioon ei olnud veel alustanud agressioonisõda Ukraina vastu; lisaks käsitleti kõnealuses ettepanekus ainult ülekandesüsteemi haldurite väga konkreetseid vajadusi tasakaalustamisenergia järele ja see ei sisaldanud üksikasjalikku kontseptsiooni. Kuna koordineeritud gaasiostude jaoks vajalike struktuuride puudumine vajab kiiret ja palju ulatuslikumat lahendust, on asjakohane pakkuda välja ajutine kiirlahendus.

(10)

Seega võiksid nõudluse koondamine ja ühisostud suurendada liidu solidaarsust gaasi ostmisel ja jaotamisel. Solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt peaks gaasi ühisostmine toetama eelkõige neid ettevõtjaid, kes varem ostsid gaasi ainult või peamiselt Venemaa tarnijatelt, sest nõudluse koondamine ja ühisostud aitaksid neil hankida varusid teistelt maagaasitarnijatelt või -pakkujatelt soodustingimustel.

(11)

Nõudluse koondamine ja ühisostud peaksid aitama täita gaasihoidlaid praeguses hädaolukorras, juhul kui enamik Euroopa gaasihoidlate varudest peaks eelseisva talve lõpuks olema ammendunud. Lisaks peaksid kõnealused meetmed aitama osta gaasi varasemast koordineeritumal viisil, lähtuvalt solidaarsuse põhimõttest.

(12)

Seetõttu on olemas tungiv vajadus korraldada kiiresti ja ajutiselt nõudluse koondamine ja ühisostud. See võimaldaks kiiresti kindlaks määrata teenuseosutaja, kes alustaks nõudluse koondamist. Komisjoniga lepingu sõlminud teenuseosutajal oleks vaid mõni põhifunktsioon ja tema korraldatud protsess sisaldaks vaid nõudluse koondamises osalemisega seotud kohustuslikke elemente ning ei hõlmaks veel lepingutingimuste kohustuslikku koordineerimist ega kohustust esitada siduvaid pakkumisi gaasi ostmiseks teenuseosutaja kaudu.

(13)

Maagaasiettevõtjatele või gaasi tarbivatele ettevõtjatele ei tohiks panna kohustust osta gaasi teenuseosutaja kaudu, sõlmides gaasitarnelepingud või vastastikuse mõistmise memorandumid gaasitarnijate või -tootjatega, kes suudavad koondatud nõudluse rahuldada. Maagaasiettevõtjaid või gaasi tarbivaid ettevõtjaid kutsutakse siiski tungivalt üles tutvuma koostöövormidega, mis on kooskõlas konkurentsiõigusega, ning kasutama teenuseosutajat, et saada ühisostudest täit kasu. Seetõttu võiks teenuseosutaja ja osalevate ettevõtjate vahel välja töötada mehhanismi, milles määratakse kindlaks peamised tingimused, mille alusel ühisostus osalevad ettevõtjad võtavad kohustuse osta koondatud nõudlusele vastavat gaasi.

(14)

On oluline, et komisjon ja liikmesriigid omaksid kõigist ELis kavandatud ja sõlmitud gaasitarnelepingutest selget ülevaadet, et hinnata varustuskindluse ja energiasolidaarsuse eesmärkide täitmist. Seepärast peaksid ettevõtjad või liikmesriikide asutused teavitama komisjoni ja liikmesriike, kus need ettevõtjad on asutatud, kavandatud gaasiostudest, mis on suuremad kui 5 TWh aastas. See peaks kehtima eelkõige uute või uuendatud lepingute põhiteabe kohta. Komisjonil peaks olema lubatud anda soovitusi asjaomaste liikmesriikide maagaasiettevõtjatele või asutustele, eelkõige juhul, kui täiendav koordineerimine võiks parandada ühisostude toimimist või kui gaasi ostmiseks pakkumismenetluse algatamine või kavandatud gaasiostud võivad avaldada negatiivset mõju varustuskindlusele, siseturule või energiasolidaarsusele. Soovituse esitamine ei tohiks takistada asjaomaste liikmesriikide maagaasiettevõtjatel või ametiasutustel samal ajal läbirääkimisi jätkamast.

(15)

Liikmesriigid peaksid aitama komisjonil hinnata, kas asjaomased gaasiostud suurendavad liidu varustuskindlust ja on kooskõlas energiasolidaarsuse põhimõttega. Seetõttu tuleks selle hindamise koordineerimise hõlbustamiseks luua ajutine juhtnõukogu, mis koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest.

(16)

Ühisostude eesmärgil korraldatavat nõudluse koondamise protsessi peaks läbi viima sobiv teenuseosutaja. Seepärast peaks komisjon sõlmima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) kohase hankemenetluse kaudu lepingu sellise teenuseosutajaga, kes suudab välja töötada asjakohase infotehnoloogia vahendi (edaspidi „IT-vahend“) ja korraldada nõudluse koondamise protsessi. Ühisostus osalejatelt võiks tegevuskulude kandmiseks koguda tasusid.

(17)

Nõudlust koondavate ettevõtjate vahel pakkumisele juurdepääsuõiguste jaotamisel peaks teenuseosutaja kohaldama meetodeid, mis ei diskrimineeriks nõudluse koondamise väiksemaid ja suuremaid osalejaid ning peaksid olema õiglased, olenemata üksikute ettevõtjate taotletud gaasikogustest. Näiteks peaks teenuseosutaja andma juurdepääsuõigused proportsionaalselt gaasikogustega, mida üksikud ettevõtjad on deklareerinud ostma konkreetse tarneaja ja -koha jaoks. See võib olla asjakohane juhul, kui pakkumine ei kata piisavalt nõudlust liidu turul.

(18)

Nõudluse koondamine ja maagaasi ostmine on keerukad protsessid, milles tuleb arvesse võtta eri elemente, mis hõlmavad lisaks hindadele ka tarnete mahtu, tarnekohti ja muid näitajaid. Seetõttu peaks valitud teenuseosutajal olema asjakohane kogemus maagaasi või sellega seotud teenuste ostude haldamisel ja koondamisel liidu tasandil. Nõudluse koondamine ja maagaasi ostmine on samuti tähtsal kohal liidus gaasivarustuskindluse tagamisel ja energiasolidaarsuse põhimõtte kaitsmisel.

(19)

Kui teave tehakse nõudluse koondamise eesmärgil kättesaadavaks komisjonile, ajutise juhtnõukogu liikmetele või nõudluse koondamise IT-vahendit loovale või haldavale teenuseosutajale, on äärmiselt oluline tagada tundliku äriteabe kaitse. Seepärast peaks komisjon rakendama tõhusaid vahendeid, et kaitsta kõnealust teavet volitamata juurdepääsu ja küberriskide vastu. Kõiki isikuandmeid, mida võidakse töödelda nõudluse koondamise ja ühisostude raames, tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (3).

(20)

Ühisoste võiks korraldada eri kujul. Selleks võiks kasutada pakkumismenetlust või enampakkumist, mille korraldab teenusepakkuja, kes IT-vahendi abil koondab maagaasiettevõtjate ja gaasi tarbivate ettevõtjate nõudluse ja võimaluse korral sobitab seda maagaasitarnijate või -tootjate pakkumistega.

(21)

Üks nõuete koondamise ja ühisostude korraldamise eesmärke on vähendada tarbetu hinnatõusu ohtu, mis võib tekkida siis, kui mitu ettevõtjat teevad pakkumisi ühe sama gaasikoguse kohta. See, kas kõik ühisostudega kaasnevad eelised jõuavad ka lõpptarbijani, sõltub lõppkokkuvõttes ettevõtjate endi otsustest. Suurettevõtjad peaksid seda arvesse võtma ka siis, kui neil on võimalik gaasi müüa kõrgema hinnaga. Ettevõtjad, kes saavad ühisostus osaledes madalamatest gaasihindadest kasu, peaksid selle kasu üle kandma tarbijatele. Madalamate hindade edasikandumine oleks ühisostude edukuse oluline näitaja, sest see on tarbijate jaoks väga tähtis.

(22)

Nõudluse koondamises ja ühisostudes peaksid saama osaleda liidus asutatud maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad. Eelkõige tööstustarbijad, kes tarbivad oma tootmisprotsessides intensiivselt gaasi, näiteks väetise-, terase-, keraamika- ja klaasitootjad, võivad samuti ühisostudest kasu saada, kuna ühisostud võimaldavad neil koondada oma nõudlust, sõlmida lepinguid gaasi ja LNG-lastide kohta ning struktureerida tarneid vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Ühisostu korraldamise protsessil peaksid olema läbipaistvad normid selle kohta, kuidas sellega ühineda ning need normid peaksid tagama ühisostu avatuse.

(23)

Liidu väljakuulutatud poliitiline eesmärk on nõudluse koondamise ja ühisostmise avamine ka Lääne-Balkani ja kolme assotsieerunud idapartnerlusriigi jaoks. Seepärast tuleks energiaühenduse osalisriikides asutatud ettevõtjatel lubada osaleda käesoleva määrusega kehtestatud nõudluse koondamises ja ühisostudes, tingimusel et kehtestatud on vajalik kord.

(24)

On vaja vähendada liidu sõltuvust gaasist, mida tarnitakse Venemaa Föderatsioonist. Seetõttu tuleks ühisostudest ja nende korraldamisest kõrvale jätta ettevõtjad, kes on Venemaa Föderatsiooni või mõne Venemaa füüsilise või juriidilise isiku kontrolli all, või ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel liidu piiravaid meetmeid, ning ettevõtjad, kes on sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omandis või kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid piiravaid meetmeid.

(25)

Selleks et vältida olukorda, kus Venemaa Föderatsioonis asutatud Venemaa füüsiliste või juriidiliste isikute või ettevõtjate kontrollitavate ettevõtjate või muude asutuste osalemine nõudluse koondamises ja ühisostudes ohustaks Venemaa Föderatsioonist tarnitavast gaasist mitmekesistamise eesmärki, tuleks kõnealuste üksuste osalemine samuti välistada.

(26)

Lisaks ei tohiks ühisostudeks kasutada Venemaa Föderatsioonist pärit maagaasi. Sel eesmärgil tuleks ühisostudest jätta välja maagaas, mis siseneb liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse konkreetsete sisenemiskohtade kaudu, sest tõenäoliselt siseneb nende sisenemiskohtade kaudu liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse Venemaa Föderatsioonist pärinev maagaas.

(27)

Gaasi ühisostus osalejad võivad vajada finantstagatisi, kui mõni ettevõtja ei suuda lepingujärgse lõppmahu eest tasuda. Liikmesriigid või muud sidusrühmad võivad anda ühisostus osalejatele rahalist toetust, sealhulgas tagatisi. Rahalist toetust andes tuleks järgida liidu riigiabi eeskirju, sealhulgas vajaduse korral komisjoni poolt 23. märtsil 2022 vastu võetud ajutist kriisiabiraamistikku, mida muudeti 28. oktoobril 2022.

(28)

Gaasihoidlate täitmine on liidu varustuskindluse tagamiseks hädavajalik. Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnete vähenemise tõttu võib liikmesriikidel olla raske täita gaasihoidlad, et tagada gaasivarustuskindlus 2023.–2024. aasta talveks nii, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1032 (4). Võimalus osaleda teenuseosutaja pakutavas nõudluse koondamises võib aidata liikmesriikidel seda probleemi vähendada. Konkurentsiõiguse piires võiks see eelkõige aidata hoidlaid koordineeritult täita ja hallata, pidades silmas järgmist täitmishooaega, ning vältida ülemäära järske hinnatõuse, mille üheks põhjuseks on puudulik koordineerimine gaasihoidlate täitmisel.

(29)

Suurendamaks ühisostude rolli gaasihoidlate täitmisel kooskõlas määruses (EL) 2022/1032 sätestatud vahe-eesmärkidega, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad kasutaksid täituvuse sihttaseme saavutamise ühe võimaliku vahendina teenuseosutaja korraldatud protsessi.

(30)

Määruse (EL) 2022/1032 kohaselt peavad liikmesriigid täitma oma gaasihoidlad 2023. aasta 1. novembriks 90 % ulatuses. See eesmärk on 2022. aasta 1. novembriks kehtestatud täituvuse sihttasemest (80 %) suurem. Ühisostud võiksid aidata liikmesriikidel seda uut eesmärki saavutada. Seda tehes peaksid liikmesriigid nõudma, et kodumaised ettevõtjad kasutaksid teenuseosutajat piisavalt suure gaasinõudluse koondamiseks, mis vähendaks ohtu, et nende gaasihoidlaid ei suudeta täita. Liikmesriigid peaksid nõudma, et nende ettevõtjad lisaksid nõudluse koondamise protsessi mahud, mis moodustavad nende hoidlatele järgmiseks aastaks kehtestatud täituvuse sihttasemest vähemalt 15 %, mis moodustab kogu liidu peale kokku ligikaudu 13,5 miljardit kuupmeetrit. Liikmesriigid, kelle territooriumil puuduvad maa-alused gaasihoidlad, peaksid osalema nõudluse koondamise protsessis gaasimahuga, mis on samaväärne 15 protsendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (5) artikli 6c kohasest koormuse jagamise kohustusest.

(31)

Nõudluse koondamise ja ühisostudega ei nähta ette gaasihoidlate, sealhulgas strateegiliste gaasihoidlate haldamist ning need ei piira määruste (EL) 2017/1938 ja (EL) 2022/1032 kohaldamist.

(32)

Selleks et ühisostmist tulemuslikult kasutada ja sõlmida gaasilepinguid teenuseosutajale pakkumise esitanud tarnijatega, peaks ettevõtjatel olema võimalik liidu õiguse piires kooskõlastada selliseid ostutingimusi nagu tarnete maht, gaasi hind ning tarnekohad ja -ajad. Gaasiostukonsortsiumis osalevad ettevõtjad peaksid siiski tagama, et otse või kaudselt vahetatav teave piirdub sellega, mis on rangelt vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 101. Lisaks tuleks käesoleva määruse kohaste läbipaistvust ja juhtimist käsitlevate sätetega tagada, et ostukonsortsiumi lepingud ei ohusta varustuskindlust ega energiasolidaarsust, eelkõige juhul, kui ostuprotsessis osalevad otseselt või kaudselt liikmesriigid.

(33)

Moodustada võib mitu gaasiostukonsortsiumi, kuid kõige tõhusam oleks luua üksainus gaasiostukonsortsium, kuhu kuuluks võimalikult palju ettevõtjaid, kes on koondanud oma nõudluse teenuseosutaja kaudu, ja mis oleks kavandatud kooskõlas liidu konkurentsiõiguse sätetega. Lisaks peaks jõudude ühendamine üheks gaasiostukonsortsiumiks tugevdama liidu läbirääkimispositsiooni turul ja tegema võimalikuks soodsad tingimused, mida väiksemate ettevõtjate või killustatud tegevusega vaevalt oleks võimalik saavutada.

(34)

Käesoleva määruse kohaste gaasiostukonsortsiumide loomine ja rakendamine peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega, mille kohaldamisel võetakse arvesse praegust erandlikku turuolukorda. Komisjoni sõnul on ta valmis ettevõtjaid sellise gaasiostukonsortsiumi kavandamisel toetama ja tegema vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (6) artiklile 10 otsuse, et ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ei kohaldata, tingimusel et lisatakse asjaomased kaitsemeetmed ja et neid ka järgitakse. Lisaks on komisjon teatanud oma valmisolekust anda mitteametlikke suuniseid, kui mõnes muus konsortsiumis osalevatel ettevõtjatel tekib küsimusi seoses nendevahelise ühisostukokkuleppe ühe või mitme elemendi hindamisega liidu konkurentsieeskirjade alusel.

(35)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe nõudluse koondamise ja ühisostmisega seotud meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärgi saavutamiseks, kuna kõnealuseid meetmeid rakendatakse vabatahtlikkuse alusel, välja arvatud piiratud erand, mis hõlmab kohustuslikku osalemist nõudluse koondamises gaasihoidlate täitmise eesmärgil, ning eraettevõtjad jäävad asjaomase ühisostu raames sõlmitud gaasitarnelepingute osalisteks.

(36)

Liidu LNG rajatiste vastuvõtuvõime ja gaasihoidlate kasutamise optimeerimiseks on vaja tõhusamat läbipaistvuskorda ning organiseeritud turgu, mis sarnanevad juba torujuhtmegaasi transportimiseks looduga ja mis hõlbustaksid järelkauplemist gaasihoidlate hoiustamisvõimsuse ja LNG rajatiste võimsusega. See on eriti oluline, arvestades hädaolukorda ja muutusi gaasivoogudes, st Venemaa Föderatsiooni torujuhtmegaasi asendamist LNG-ga. Asjakohased sätted sisalduvad komisjoni esitatud direktiivi ettepanekus, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju, ning määruse ettepanekus taastuvallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu kohta. Nende sätete võimalikult kiire rakendamine kriisile reageerimise raames on äärmiselt oluline, et tagada suurem tõhusus ning nõuetekohane läbipaistvus LNG rajatiste ja gaasihoidlate kasutamisel. Üleeuroopalise läbipaistvusplatvormi puhul peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada olemasolevaid liidu läbipaistvusplatvorme LNG rajatise ja gaasihoidlate jaoks, et tagada käesoleva määruse kiire rakendamine. Järelturul müüdava võimsuse reserveerimisplatvormi puhul peaksid LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad saama kasutada oma olemasolevaid platvorme, täiendades neid vajalike funktsioonidega.

(37)

Gaasitranspordivõimsuse pikaajaliste reserveeringute puhul nähakse praegustes ülekoormusega tegelemise normides ette menetlused põhimõttel „kasuta või kaota“. Samas on tegemist pikaajaliste menetlustega, kuna mõju hakkab avalduma alles kuue kuu möödudes, ning nende puhul peavad riikide reguleerivad asutused järgima rangeid haldusmenetlusi. Seetõttu tuleks neid norme karmistada ja lihtsustada, et anda gaasisüsteemi halduritele vahendid kiireks reageerimiseks gaasivoomuutustele ja võimaliku ülekoormusega seotud probleemide lahendamiseks. Eelkõige võiksid uued normid kiirendada selliste pikaajaliste võimsuste turustamist, mis muidu jääksid kasutamata, pannes seeläbi torujuhtmed tõhusamalt tööle.

(38)

Ülekandesüsteemi haldurid peaksid analüüsima kättesaadavat teavet selle kohta, kuidas kasutajad ülekandevõrku kasutavad, ja tegema kindlaks, kas esineb lepingulise kindla võimsuse alakasutamist. Sellist alakasutamist tuleks määratleda kui olukorda, kus võrgu kasutaja kasutas või pakkus viimase 30 päeva jooksul turul keskmiselt vähem kui 80 % reserveeritud kindlast võimsusest. Alakasutamise korral peaks ülekandesüsteemi haldur avaldama järgmise kuu enampakkumise jaoks andmed kasutatava võimsuse kohta ja seejärel kõnealuse võimsuse enampakkumisel maha müüma. Teise võimalusena peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik otsustada kasutada selle asemel kindla järgmise päeva „kasuta või kaota“ mehhanismi. Viimasel juhul tuleks mehhanismi kohaldada kõigi ühenduspunktide suhtes, olenemata sellest, kas need on ülekoormatud või mitte.

(39)

Ettevõtjad, kes ostavad gaasi või pakuvad gaasi tarnimist eelnevalt kindlaks määratud sihtkohtadesse ühisostude teel, peaksid tagama transpordivõimsuse gaasi tarnepunktidest sihtkohta. Kohaldatavate siseturu eeskirjade, sealhulgas gaasivõrgueeskirjade eesmärk on aidata tagada transpordivõimsust. Riiklikud reguleerivad asutused, ülekandesüsteemi haldurid, LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad ning reserveerimisplatvormid peaksid uurima võimalusi, kuidas parandada taristu kasutamist taskukohasel viisil, uurides võimalust töötada välja uusi transpordivõimsustooteid, mis ühendavad ELi-siseseid ühenduspunkte, LNG rajatisi ja gaasihoidlaid, järgides samal ajal kohaldatavaid siseturu eeskirju, eelkõige komisjoni määrust (EL) 2017/459 (7).

(40)

Kuigi erakorralised kriisiolud toovad kaasa Euroopa gaasivõrkude voogude muutumise, mille tulemuseks on teatavates liidu ühenduspunktides erakordselt kõrged ülekoormustasud, on dialoogis mõjutatud liikmesriikide asjaomaste reguleerivate asutustega võimalik leida kehtivate normide alusel mõningane paindlikkus, vajaduse korral komisjoni kaasabil.

(41)

Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse on põhjustanud Euroopa maagaasiturgudel suurt ebakindlust ja häireid. Seetõttu on maagaasiturgudel viimastel kuudel kajastunud ebakindlus tarnete suhtes ning sellest ebakindlusest mõjutatud turuootused on toonud kaasa ülikõrged ja volatiilsed maagaasihinnad. See omakorda on avaldanud turuosalistele lisasurvet ja kahjustanud liidu energiaturgude sujuvat toimimist.

(42)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (8) on sätestatud normid, millega tagatakse selliste kauplemiskohtade nõuetekohane toimimine, kus muu hulgas kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega. Vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele peavad liikmesriigid nõudma, et reguleeritud turul oleksid kehtestatud mehhanismid, millega tagatakse finantsturgude õiglane ja nõuetekohane toimimine. Kõnealuste mehhanismide eesmärk aga ei ole piirata päevasiseseid hinnamuutusi ning need ei ole suutnud ära hoida gaasi- ja elektrituletisinstrumentide turgudel täheldatud erakordset volatiilsust.

(43)

Võttes arvesse probleeme, millega turuosalised energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevates kauplemiskohtades silmitsi seisavad, ja kiireloomulist vajadust tagada, et energia tuletisinstrumentide turud täidaksid jätkuvalt oma rolli reaalmajanduse riskimaandusvajaduste rahuldamisel, on asjakohane nõuda, et kauplemiskohad, kus kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega, kehtestaksid ajutised päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismid, mis aitaksid liigsetele hinnamuutustele tõhusamalt reageerida. Selleks et tagada kõnealuste mehhanismide kohaldamine kõige asjakohasemate lepingute suhtes, tuleks neid kohaldada energiaga seotud kuni 12-kuulise tähtajaga tuletisinstrumentide suhtes.

(44)

Kauplemiskohad, kus pakutakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumente, lubavad sageli osaleda eri energiaettevõtjatel kõigist liikmesriikidest. Sellised energiaettevõtted sõltuvad suurel määral tuletisinstrumentidest, millega sellistes kauplemiskohtades kaubeldakse, et tagada elutähtsad gaasi- ja elektritarned liidu eri paigus. Liigsed hinnamuutused energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevates kauplemiskohtades avaldavad seega mõju kogu liidu energiaettevõtete tegevusele ja mõjutavad lõppkokkuvõttes negatiivselt ka lõpptarbijaid. Seepärast tuleks liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus koordineerida päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kasutuselevõttu ja kohaldamist, mis võimaldaks kõikidel energiavarustuskindluse seisukohast olulistel ettevõtjatel igas liikmesriigis saada kasu kaitsemeetmetest, millega välditaks suuri hinnamuutusi, mis kahjustavad nende äritegevuse jätkamist ja selle kaudu ka lõpptarbijaid.

(45)

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismid peaksid tagama, et hinnad kauplemispäeva jooksul liigselt ei kõiguks. Nimetatud mehhanismid peaks põhinema turuhinnal, mida vaadeldakse korrapäraste ajavahemike järel. Võttes arvesse energiaturu tuletisinstrumentide suurt mitmekesisust ja selliste instrumentidega seotud kauplemiskohtade iseärasusi, tuleks päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme kohandada vastavalt nende instrumentide ja turgude eripärale. Seepärast peaksid kauplemiskohad kehtestama hinnapiirid, võttes arvesse iga asjakohase energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripära, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiili ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiili.

(46)

Kauplemispäeva esimese võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutatava avamishinna määramisel peaks kauplemiskoht tuginema meetodile, mida ta tavaliselt kohaldab, et määrata kindlaks hind, millega konkreetne energiaga seotud kaubatuletisinstrument kauplemispäeva alguses kõigepealt kaupleb. Avamishinna kindlaksmääramisel pärast kauplemispäeval tekkida võivat kauplemiskatkestust peaks kauplemiskoht kohaldama metoodikat, mida ta peab kõige asjakohasemaks, et tagada nõuetekohase kauplemise jätkumine.

(47)

Kauplemiskohad peaksid saama rakendada päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kas integreerides selle oma olemasolevatesse direktiivi 2014/65/EL kohaselt juba loodud kauplemispiirangutesse või lisamehhanismina.

(48)

Tagamaks, et kauplemiskoha kasutatav päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism toimib läbipaistvalt, peaks kauplemiskoht põhjendamatu viivituseta avalikustama selle üldiste omaduste kirjelduse alati kui ta kohaldab mõnda muudatust. Õiglase ja nõuetekohase kauplemise tagamiseks ei tohiks kauplemiskohtadelt siiski nõuda kasutatava mehhanismi kõigi tehniliste parameetrite avaldamist.

(49)

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kogutud teabe põhjal, mis käsitleb volatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamist liidus asuvate energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevate kauplemiskohtade poolt, ilmneb et mehhanismi rakendamist on vaja rohkem ühtlustada, et tagada hindade ülemäärase volatiilsuse tõhusam juhtimine kogu liidus, peaks komisjonil olema võimalik määrata kindlaks päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamise ühtsed tingimused, näiteks hinnapiiride uuendamise sageduse või meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui kauplemine liigub väljapoole neid hinnapiire. Komisjonil peaks olema võimalik võtta arvesse iga energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripära, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiili ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiili.

(50)

Selleks et anda kauplemiskohtadele piisavalt aega käesolevas määruses kirjeldatud päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi nõuetekohaseks rakendamiseks, tuleks kauplemiskohtadele anda kõnealuse mehhanismi loomiseks aega kuni 31. jaanuarini 2023. Tagamaks, et kauplemiskohad suudavad isegi enne selle mehhanismi loomist hindade liigse kõikumisega kiiresti toime tulla, peaks neil olema esialgne mehhanism, mis võimaldab üldjoontes saavutada sama eesmärgi nagu päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism.

(51)

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismidega kauplemiskohtadele ja kauplejatele kehtestatavad kohustused ja piirangud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalikud, et võimaldada energiaettevõtjatel jätkata osalemist gaasi- ja elektriturgudel ning täita oma riskimaandusvajadusi, aidates seeläbi tagada lõpptarbijate energiavarustuskindluse.

(52)

Selleks et tagada päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide tõhus kohaldamine, peaksid pädevad asutused tegema järelevalvet selle üle, kuidas kauplemiskohad mehhanisme rakendavad, ja esitama korrapäraselt ESMAle sellise rakendamise kohta aruande. Kindlustamaks, et päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme rakendatakse järjepidevalt, peaksid pädevad asutused tagama, et erinevused selles, kuidas kauplemiskohad kõnealuseid mehhanisme rakendavad, on nõuetekohaselt põhjendatud.

(53)

Selleks et tegeleda võimalike liikmesriikidevaheliste erinevustega päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide kohaldamises ning tuginedes pädevate asutuste esitatud aruannetele, peaks ESMA koordineerima liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja dokumenteerima kõik täheldatud erinevused selles, kuidas kauplemiskohad päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme liidu eri jurisdiktsioonides kohaldavad.

(54)

Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnete enneolematut vähenemist ja jätkuvat ootamatute tarnehäirete ohtu, seisab liit silmitsi kiireloomulise vajadusega oma gaasivarustust mitmekesistada. Euroopa LNG-turg on aga alles tekkimas ja sellel turul valitsevate hindade korrektsust on raske hinnata. Selleks et saada täpne, objektiivne ja usaldusväärne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/942 (9) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) koguma kõiki LNG-turu andmeid, mis on vajalikud, et määrata LNG päevane hinnanguline hind.

(55)

Hinnangulise hinna määramine peaks põhinema kõigil tehingutel, mis on seotud LNG-tarnetega liitu. ACERil peaks olema õigus koguda kõnealuseid turuandmeid kõigilt osalistelt, kes tegelevad LNG-tarnetega liitu. Kõik sellised osalised peaksid olema kohustatud esitama ACERile kõik LNG-turu andmed nii reaalajalähedaselt kui tehnoloogiliselt võimalik kas pärast tehingu sõlmimist või tehingu tegemiseks ostu- või müügipakkumise esitamist. ACERi tehtav hinnangulise hinna määramine peaks hõlmama kõige täielikumat andmekogumit ELi suunduvate LNG-tarnete kohta, sealhulgas tehingute hindu ning alates 31. märtsist 2023 ostu- ja müügihindu. Avaldades iga päev selle objektiivse hinnangulise hinna ja selle kindlakstehtud erinevuse võrreldus turu muude võrdlushindadega LNG võrdlusaluse näol, sillutatakse teed selle hinna vabatahtlikule kasutuselevõtule võrdlushinnana turuosaliste lepingutes ja tehingutes. Kui LNG hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus on kasutusele võetud, võiksid neist saada ka selliste tuletislepingute viitemäärad, mida kasutatakse LNG hinna või LNG hinna ja muude gaasihindade vahega seotud riskide maandamiseks. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust kehtestada LNG hinnanguline hind, tuleks see hind esimest korda avaldada hiljemalt 13. jaanuar 2023.

(56)

Praegused volitused, mis on ACERile antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 (10) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014 (11),(„energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrused“), ei ole piisavad, et luua täielik ja terviklik andmekogum, mis hõlmaks kõiki LNG-tarneid liitu. Selline terviklik ja täielik andmekogum igapäevaseks hinnangulise hinna määramiseks on aga vajalik selleks, et liit saaks solidaarsuse vaimus juhtida LNG rahvusvahelise impordiga seotud hankepoliitikat, eelkõige praeguses kriisiolukorras. Asjakohased andmed ja teave LNG-lepingute kohta on vajalikud ka selleks, et saaks jälgida hindade arengut, teha andmekvaliteedikontrolle ja tagada kvaliteet. See ajutine vahend peaks võimaldama ACERil koguda kõiki turuandmeid, mida on vaja, et koostada põhjalik ja representatiivne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta.

(57)

Kuigi LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse alaline kasutuselevõtt tuleks hilisemas etapis lisada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste põhjalikumasse läbivaatamisse, nõuab jätkuv kriisiolukord kiiret tegutsemist juba praegu, et ajutiselt lahendada praegune tõsiste tarneraskustega olukord ja tegeleda liitu suunduvate LNG-tarnete täpse hinnastamise küsimusega, kuni energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste muudatused saab vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

(58)

Selleks et kohe suurendada hindade läbipaistvust ja planeerimiskindlust LNG imporditurul, tuleks kindlaks määrata, et asjaomane andmekogum peaks sisaldama nii teavet lõpuleviidud LNG-tehingute hindade ja koguste kohta ning ELi suunduvate LNG-tarnetega seotud ostu- ja müügipakkumiste hindade ja koguste kohta kui ka hinnavalemit pikaajalises lepingus, millest hind tuletatakse, kui see on asjakohane.

(59)

LNG turuosalised, kelle suhtes kehtib aruandekohustus, tuleks määratleda kui turuosalised, kes osalevad liitu tarnimiseks mõeldud LNG-lasti ostus või müügis. Nende LNG-turu osaliste suhtes tuleks kohaldada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste kohaselt turuosaliste suhtes kehtivaid kohustusi ja keelde.

(60)

ACERil peaks koostöös komisjoniga olema laialdased volitused täpsustada nende turuandmete kvaliteeti ja sisu, mida ta kogub, et määrata liitu suunduvate LNG-tarnete päevane hinnanguline hind. Samuti peaks tal olema ulatuslik kaalutlusõigus oma eelistatud edastusprotokolli valikul. Selleks et esitatavate turuandmete kvaliteet oleks võimalikult kõrge, peaks ACERil olema õigus täpsustada talle esitatavate turuandmete kõiki parameetreid. Sellised parameetrid peaksid muu hulgas hõlmama võrdlusühikuid, mida kasutatakse hinnaandmete esitamisel, võrdlusühikuid, mida kasutatakse koguseandmete esitamisel, tehingute tähtaegu või tehingueelsete ostu- ja müügipakkumiste andmeid ning edastamisprotokolle, mida kasutatakse nõutud andmete edastamiseks ACERile.

(61)

ACER peaks samuti kehtestama metoodika, mida ta kasutab LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti selle metoodika korrapärase läbivaatamise protsessi.

(62)

Käesoleva määruse alusel avaldatav hinnanguline hind peaks tagama liikmesriikidele ja teistele turuosalistele suurema läbipaistvuse seoses valitseva hinnaga LNG Euroopasse importimisel. Hindade suurem läbipaistvus peaks omakorda võimaldama liikmesriikidel ja liidus asuvatel eraõiguslikel üksustel tegutseda teadlikumalt ja koordineeritumalt LNG ostmisel üleilmsetelt turgudelt, eelkõige kui nad kasutavad teenuseosutajat. Parem koordineerimine LNG ostmisel peaks võimaldama liikmesriikidel vältida üksteise ülepakkumist või ostuhindu, mis ei ole kooskõlas valitseva turuhinnaga. Seepärast on käesoleva määruse alusel avaldatavad hinnangulised hinnad ja võrdlusalused väga olulised, et suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust LNG piiratud varude hankimisel.

(63)

Turuosaliste kohustus esitada ACERile teavet LNG-tehingute kohta on vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärk võimaldada ACERil määrata kindlaks LNG võrdlusalus, eelkõige kuna see on kooskõlas turuosaliste kohustustega, mis tulenevad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrustest, ning ACER hoiab tundlikku äriteavet konfidentsiaalsena.

(64)

Lisaks kauplemispiirangule ja LNG võrdlusalusele on kättesaadavad ka muud sekkumised, sealhulgas ajutine dünaamiline hinnakoridor, nagu Euroopa Ülemkogu oma 20. ja 21. oktoobri 2022. aasta järeldustes nõudis, võttes arvesse järgmisi kaitsemeetmeid: seda tuleks kohaldada maagaasitehingutele gaasibörsi Title Transfer Facility (TTF) virtuaalses kauplemispunktis, mida haldab Gasunie Transport Services B.V.; liidu muud gaasi kauplemispunktid võib ajutise dünaamilise hinnakoridori kaudu siduda korrigeeritud TTF hetkehinnaga; see ei tohiks piirata börsiväliseid gaasitehinguid, ei tohiks ohustada liidu gaasivarustuskindlust, peaks sõltuma gaasisäästu eesmärgi täitmisel tehtud edusammudest ega tohiks põhjustada gaasitarbimise üldist suurenemist, peaks olema kavandatud nii, et see ei takistaks turupõhiseid ELi-siseseid gaasivooge, ei mõjutaks energiatuletisinstrumentide turgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist ning võtaks arvesse gaasi turuhindu erinevatel organiseeritud turgudel kogu liidus.

(65)

Määrusega (EL) 2017/1938 on liikmesriikidele juba ette nähtud võimalus seada hädaolukorras esikohale teatavate kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamade varustamine gaasiga, arvestades nende tähtsust elektrivarustuskindluse tagamisel ja võrgu tasakaalustamatuse vältimisel. Kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamad ja nende tarbitavad gaasikogused võivad oluliselt mõjutada hädaolukorras solidaarsusmeetme jaoks saadaval olevaid gaasikoguseid. Sellega seoses peaks liikmesriikidel, erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõigetest 1, 3 ja 8, olema ajutiselt võimalik taotleda erakorralisi solidaarsusmeetmeid ka siis, kui nad ei suuda hankida kriitilise tähtsusega gaasikoguseid, mis on vajalikud selleks, et tagada elektritootmise jätkumine kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamades. Samal põhjusel peaks solidaarsust pakkuvatel liikmesriikidel olema õigus tagada, et solidaarsuse pakkumine teistele liikmesriikidele ei sea ohtu tarneid nende solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele ega muid esmaseid teenuseid, näiteks kaugküte, ning nende endi kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamade tööd.

(66)

Igas liikmesriigis tuleks kehtestada elektrivarustuskindluse säilitamiseks vajalike kriitilise tähtsusega gaasikoguste ülemmäär, et vältida tarbetuid või kuritarvitavaid solidaarsustaotlusi või põhjendamatuid piiranguid abivajavale liikmesriigile solidaarsuse osutamisel. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikoguse kindlaksmääramise ja selliste piirangute kehtestamise aluseks on Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) talveprognoosis kasutatud metoodika. ENTSO-E arvutatud elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogused kajastavad üleeuroopalise elektriga varustatuse tagamiseks tingimata vajalikke gaasikoguseid, kasutades kõiki tururessursse, pidades gaasi alati tähtsuse järjekorras viimaseks. ENTSO-E metoodika põhineb halvimate võimalike kliima- ja sundkatkestuste stsenaariumide suurel valimil. Asjaolu, et ENTSO-E metoodikas ei võeta arvesse kogu soojus- ja elektrienergia koostootmist, ei takista liikmesriike käsitamast kaitstud tarbijate kaugkütterajatisi määruse (EL) 2017/1938 määratluse kohaselt kaitstutena. Liikmesriikide puhul, kus elektri tootmine sõltub üksnes LNG tarnetest ning kus ei ole märkimisväärset hoiustamisvõimsust, tuleks elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikoguseid vastavalt kohandada. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogus võib olla väiksem kui elektri tootmiseks tarbitud gaasi varasem tase, sest elektri piisavust saab tagada muude vahenditega, sealhulgas liikmesriikidevaheliste tarnetega.

(67)

See ei välista siiski, et tegelikud minimaalsed gaasikogused, mida solidaarsust taotlev liikmesriik või solidaarsust pakkuv liikmesriik vajavad, võivad elektrikriisi vältimiseks olla suuremad kui ENTSO-E poolt modelleeritud väärtused. Sellistel juhtudel peaks solidaarsust taotleval liikmesriigil või solidaarsust pakkuval liikmesriigil olema võimalik ületada käesolevas määruses sätestatud maksimumväärtusi, kui ta suudab põhjendada, et kõnealune on elektrikriisi vältimiseks vajalik, näiteks juhul, kui on vaja kasutada sageduse taastamise reserve ja alternatiivkütuseid, või erandlike stsenaariumide korral, mida ENTSO-E talveprognoosis arvesse ei võetud, pidades eelkõige silmas veetasemeid või ootamatuid sündmusi. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogus hõlmab määratluse kohaselt kogu gaasi, mida on vaja stabiilse elektrivarustuse tagamiseks, ning hõlmab seega gaasi tootmiseks ja transportimiseks vajalikku elektrit, samuti elutähtsa taristu olulisi sektoreid ja rajatisi, mis on olulised sõjaväe, riikliku julgeoleku ja humanitaarabi teenuste toimimiseks.

(68)

Turuosalistele kehtestatavad piirangud, mis nähakse ette solidaarsuskaitse laiendamisega kriitilise tähtsusega gaasikogustele, on vajalikud, et tagada gaasivarustuskindlus olukorras, kus gaasitarned on vähenenud ja nõudlus talveperioodil suurenenud. Need piirangud tuginevad olemasolevatele meetmetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EL) 2017/1938 ja nõukogu määruses (EL) 2022/1369 (12) ning mille eesmärk on muuta need meetmed praeguse olukorra jaoks tõhusamaks.

(69)

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide vabadust võtta arvesse võimalikku pikaajalist kahju tööstuskäitistele, kui nad seavad esikohale nõudluse, mida tuleks vähendada või piirata, et olla suuteline pakkuma solidaarsust teisele liikmesriigile.

(70)

Teatavad tarbijad, sealhulgas kodumajapidamised ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on gaasitarnehäirete negatiivse mõju suhtes eriti tundlikud. Seepärast kehtestati määrusega (EL) 2017/1938 liikmesriikide vahelise solidaarsuse mehhanism, mille abil leevendada tõsise hädaolukorra mõju liidus ning tagada, et gaas jõuaks solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijateni. Teatavatel juhtudel võidakse aga ka kaitstud tarbijate gaasitarbimist pidada mittehädavajalikuks. Sellise tarbimise vähendamine, mis on hädavajalikust selgelt suurem, ei kahjustaks määruses (EL) 2017/1938 sätestatud eesmärke, eelkõige kuna gaas, mida tarbitakse mittehädavajalikul eesmärgil, võib põhjustada tõsist kahju muudes era- või ärisektorites. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus säästa gaasi ka kaitstud tarbijate mittehädavajaliku tarbimise vähendamisega konkreetsete tingimuste korral, kui selline vähendamine on füüsiliselt teostatav ilma, et see mõjutaks hädavajalikke kasutusviise. Liikmesriikide võetavad vähendamismeetmed peaksid siiski olema rangelt piiratud mittehädavajaliku tarbimisega ega tohiks mingil juhul vähendada kaitstud tarbijate põhitarbimist ega piirata nende suutlikkust oma kodu piisavalt kütta.

(71)

Liikmesriikidel ja nende pädevatel asutustel peaks olema vabadus määrata kindlaks kohaldatavad vähendamismeetmed ja toimingud, mida käsitatakse mittehädavajaliku tarbimisena, nagu välisküte, elamute ujumisbasseinide ja muude lisarajatiste kütmine. Kui liikmesriikidel on võimalus piirata mittehädavajalikku tarbimist, peaks neil olema võimalik tugevdada kaitsemeetmeid ja tagada gaasi tarnimine teiste oluliste sektorite, teenuste ja tööstusettevõtete jaoks, et nad saaksid jätkata oma tegevust kriisi ajal.

(72)

Kõik meetmed kaitstud tarbijate mittehädavajaliku tarbimise vähendamiseks peaksid olema vajalikud ja proportsionaalsed ning neid tuleks kohaldada konkreetselt määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 kohases kriisiolukorras või määruse (EL) 2022/1369 kohases liidu häireolukorras. Vaatamata mittehädavajaliku tarbimise vähendamise meetmete kohaldamisele peaksid kaitstud tarbijad olema jätkuvalt kaitstud varustuse katkestuse eest. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et sellised meetmed ei piira kaitset, mida nõutakse vähekaitstud tarbijatele, kelle praegust tarbimist tuleks pidada hädavajalikuks, ilma et see mõjutaks tarnete katkemist tehnilistel põhjustel.

(73)

Liikmesriigid võivad ise otsustada, kas ja kuidas eristada kaitstud tarbijate hädavajalikku tarbimist ja mittehädavajalikku tarbimist. Solidaarsusmeetmeid taotlev liikmesriik, kes otsustab sellist eristamist mitte teha, ei peaks olema kohustatud tõendama, et mittehädavajalikku tarbimist on võimalik enne solidaarsustaotluse esitamist vähendada. Solidaarsust pakkuvalt liikmesriigilt ei tohiks nõuda, et solidaarsusmeetmete jaoks kättesaadava gaasikoguse kindlaksmääramiseks eristaks ta olulisi ja mitteolulisi tarbijaid.

(74)

Hädaolukorras peaksid nii liikmesriigid kui ka liit tagama gaasivood siseturul. See tähendab, et riiklikul tasandil võetavad meetmed ei tohiks tekitada probleeme varustuskindlusega teises liikmesriigis, samal ajal kui juurdepääs piiriülesele taristule peaks jääma igal ajal ohutuks ja tehniliselt võimalikuks. Praeguses õigusraamistikus ei ole ette nähtud protsessi, millega saaks tõhusalt lahendada kahe liikmesriigi vahelisi konflikte, mis on seotud piiriüleseid vooge negatiivselt mõjutavate meetmetega. Kuna liidu gaasi- ja elektrivõrgud on omavahel ühendatud, võib see lisaks tõsistele varustuskindluse probleemidele nõrgendada ka liidu ühtsust suhetes kolmandate riikidega. Erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 12 lõikest 6 tuleks seepärast komisjonile anda volitused hinnata võetud riiklikke meetmeid ja vajaduse korral lahendada konfliktid mõistliku aja jooksul. Selleks peaks komisjonil olema võimalik taotleda nimetatud riiklike meetmete muutmist, kui ta täheldab ohtu teiste liikmesriikide või liidu gaasivarustuskindlusele. Arvestades praeguse energiakriisi erakordset iseloomu, peaks komisjoni otsuse täitmine toimuma viivitusteta, mis võivad takistada liidu gaasitarneid. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise ajaks lepitusmenetlused peatada, et tagada siseturu toimimine.

(75)

Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte (13) ja see kehtib kõigi liikmesriikide, mitte ainult naaberliikmesriikide suhtes. Lisaks on solidaarsusest lähtuvaks gaasivarustuskindluse tagamiseks oluline olemasoleva taristu, sealhulgas piiriüleste ülekandevõimsuste ja LNG rajatiste tõhus kasutamine. Ajal, mil gaasitarnehäireid esineb liidu, piirkondlikul või riiklikul tasandil ning toimub märkimisväärne üleminek torujuhtmegaasilt LNG-le, peaksid tõsises kriisiolukorras olevad liikmesriigid saama kasutada mitte ainult naabruses asuvate torujuhtmete tarnevõimalusi, vaid ka tarneid riikidest, kus on LNG rajatis. Mõned liikmesriigid peaksid suutma pakkuda solidaarsust teistele liikmesriikidele isegi siis, kui nad ei ole nendega otse ühendatud gaasijuhtme või kolmanda riigi või muude liikmesriikide kaudu, eeldusel et solidaarsust taotlev liikmesriik on võtnud kõik oma hädaolukorra lahendamise kavas sisalduvad turupõhised meetmed, sealhulgas LNG ostud maailmaturul. Seepärast on asjakohane laiendada solidaarsuskohustust liikmesriikidele, kellel on LNG rajatisi, kuid puudub torujuhtmeühendus, võttes halduritele kohustusi kehtestades arvesse erinevusi torugaasi ja LNG turgude ja taristu vahel, sealhulgas LNG laevad ja tankerid, ning võttes arvesse täitmise tagamise volituste puudumist seoses LNG varaga, nt LNG tankerid, ning hõlmates ka võimalusi kasutada vaheldumisi maagaasi ja LNGd, kui solidaarsust pakkuva liikmesriigi territooriumil ei ole gaasi veeldamise rajatisi.

(76)

LNG rajatisi omavat liikmesriiki, kes pakub solidaarsust teisele liikmesriigile, ei tohiks pidada vastutavaks kitsaskohtade või muude võimalike probleemide eest, mis võivad tekkida väljaspool tema territooriumi või mis tulenevad täitmise tagamise volituste puudumisest kolmanda riigi haldurile kuuluvate LNG laevade ja tankerite puhul, ning kui sellised kitsaskohad või muud võimalikud probleemid mõjutavad tegelikku gaasivoogu ja lõppkokkuvõttes takistavad vajaliku gaasikoguse jõudmist solidaarsust taotleva liikmesriigini. Kui solidaarsust pakkuval liikmesriigil ei ole jõustamisvolitusi, ei tohiks teda pidada vastutavaks LNG ja maagaasi vaheldumisi kasutamise puudumise eest.

(77)

Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamiseks kehtestati määrusega (EL) 2017/1938 solidaarsusmehhanism, mille eesmärk on suurendada liikmesriikidevahelist koostööd ja usaldust tõsise kriisi korral. Solidaarsusmehhanismi rakendamise hõlbustamiseks peavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikele 10 sõlmima kahepoolsed kokkulepped paljudes tehnilistes, õiguslikes ja rahalistes küsimustes.

(78)

Vaatamata juriidilisele kohustusele sõlmida kahepoolsed solidaarsuskokkulepped 1. detsembriks 2018, on lõplikult vormistatud vaid mõni selline kokkulepe ning see seab ohtu hädaolukorras solidaarsuse pakkumist puudutava juriidilise kohustuse täitmise. Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta sisaldas solidaarsuskokkuleppe vormi esimest mudelit. Kuna kõnealune vorm töötati aga välja enne Venemaa Föderatsiooni sissetungi Ukrainasse ning kui võtta arvesse praegust äärmuslikku gaasinappust ja plahvatuslikku hinnatõusu ning kiireloomulist vajadust kehtestada ajutised vaike-normid juba eelseisvaks talveks, on asjakohane luua erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõigetest 1 ja 2 nõutavate solidaarsusmeetmete kohaldamiseks selliste vaike-normide ajutine raamistik, mis on mõjusad ja kiiresti rakendatavad, ei sõltu pikkadest kahepoolsetest läbirääkimistest ning on kohandatud praegusele olukorrale, kus valitsevad ülemäärased hinnad ja väga volatiilsed gaasihinnad. Eelkõige tuleks kehtestada selgemad vaike-normid tarnitava gaasi kulude hüvitamiseks ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus selliste võimalike lisakulude piiramiseks, mida solidaarsust pakkuv liikmesriik võib sisse nõuda. Määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 kohaseid solidaarsusmeetmeid käsitlevaid norme tuleks jätkuvalt kohaldada, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

(79)

Solidaarsust tuleks põhimõtteliselt pakkuda õiglase hüvitise alusel, mida maksab otse solidaarsust taotlev liikmesriik või tema volitatud üksused. Hüvitis peaks katma gaasi hinna, kõik tegelikud või võimalikud hoiustamiskulud, piiriülese transpordi ja sellega seotud kulud. Hüvitis peaks olema õiglane nii solidaarsust taotleva liikmesriigi kui ka solidaarsust pakkuva liikmesriigi jaoks.

(80)

Praegune kriisiga kaasnevad hinnatasemed ja regulaarsed järsud hinnatõusud, mis kaugelt ületavad võimaliku tarnekriisi tingimusi, millest lähtuti määruse (EL) 2017/1938 vastuvõtmise ajal. Seetõttu tuleks solidaarsust pakkuvatele liikmesriikidele makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse praegusest gaasikriisist põhjustatud päevasisest hinnavolatiilsust gaasiturul. Lähtudes solidaarsuse põhimõttest ja selleks, et vältida hinna määramist äärmuslikel turutingimustel, oleks problemaatiline võtta solidaarsusmeetme vaikehinna aluseks kõikuv päevasisene turuhind. Gaasihind peaks kajastama solidaarsust pakkuvas liikmesriigis solidaarsustaotluse esitamisele eelneval päeval kehtinud järgmise päeva keskmist turuhinda. Seda arvesse võttes põhineb hüvitis endiselt turuhinnal, nagu on sätestatud komisjoni soovituses (EL) 2018/177 (14). Järgmise päeva keskmine turuhind on kriisiolukorras volatiilsusest ja väga kõrgetest hetkehindadest vähem sõltuv ning piirab seega mis tahes kahjulikke stiimuleid.

(81)

Nagu on rõhutatud soovituses (EL) 2018/177, saab piiratud tarbimisega tööstusharude kahju hüvitada üksnes juhul, kui kahjuhüvitist ei ole arvestatud gaasihinnas, mida maksab solidaarsust taotlev liikmesriik ning solidaarsust taotlenud liikmesriik ei peaks maksma ühe ja sama kulu eest hüvitist kaks korda. Võttes arvesse erandlikku olukorda, kus gaasihinnad on jõudnud enneolematule tasemele, ei tohiks liikmesriik, kellele solidaarsust pakutakse, olla automaatselt kohustatud katma täies ulatuses muid kulusid, nagu kahjuhüvitis või kohtumenetluse kulud, mis tekivad solidaarsust pakkuvas liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui solidaarsuskokkuleppes on ette nähtud muu lahendus. Kogemuste põhjal võib öelda, et üheks peamiseks solidaarsuskokkulepete sõlmimise takistuseks on selle liikmesriigi, kellele solidaarsust pakutakse, kohustus kanda kõik otsesed või kaudsed hüvitamiskulud, mis võivad tuleneda solidaarsusmeetmete võtmisest. Seetõttu tuleks solidaarsuskokkulepete vaike-normides piiramatut vastutust vähendada, et võimaldada sõlmimisel olevate kokkulepete võimalikult kiiret sõlmimist, kuna need kokkulepped on määruse (EL) 2017/1938 nurgakivi, kajastades liidu energiasolidaarsuse põhimõtet. Kui kaudsete kulude hüvitamine ei ületa 100 % gaasi hinnast, kui see on õigustatud ja seda ei kaeta gaasihinnast, peaks need kulud katma vastuvõttev liikmesriik.

Kui aga taotletav kulu ületab 100 % gaasi hinnast, peaks komisjon pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist kehtestama õiglase kulude hüvitamise ja seega saama kontrollida, kas kulude hüvitamise piiramine on asjakohane. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik üksikjuhtumitel lubada määruses (EL) 2017/1938 sätestatust erinevat hüvitist, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas meetmeid gaasi kokku hoidmiseks ja gaasinõudluse vähendamiseks ja energiasolidaarsuse põhimõtet. Hindamisel peaks komisjon nõuetekohaselt arvesse võtma, et välditaks ülemääraseid kaudseid kulusid, mis tulenevad gaasitarbimise piiramisest või tarbijate lahtiühendamisest.

(82)

Käesoleva määruse sätted, mis on seotud liikmesriikidevaheliste solidaarsusmeetmete eest hüvitise maksmisega, ei piira liikmesriigi põhiseadusõiguses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtete kohaldamist.

(83)

Solidaarsuskokkulepete sõlmimine naaberliikmesriikidega, nagu on nõutud määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikes 10, on kõige sobivam vahend kõnealuse määruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohase solidaarsusmeetmete pakkumise kohustuse täitmiseks. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud kalduda kõrvale käesolevas määruses sätestatud hüvitamise vaike-normidest, kui nad lepivad solidaarsuskokkuleppes kokku muudes eeskirjades. Eelkõige peaks liikmesriikidele eelkõige jääma võimalus leppida kahepoolselt kokku täiendavas hüvitises, et katta muud kulud, näiteks kõik kulud, mis on tekkinud seoses kohustusega maksta hüvitist solidaarsust pakkuvas liikmesriigis, sealhulgas kahjuhüvitist tööstusettevõtetele, mille tarbimist on piiratud. Kahepoolsetes solidaarsuskokkulepetes võib selliseid kulusid hüvitisele lisada, kui siseriiklikus õigusraamistikus on ette nähtud kohustus maksta kahjuhüvitist tööstusettevõtetele, mille tarbimist on piiratud, sh lisaks gaasihinnale hüvitist majandusliku kahju eest.

(84)

Kuna solidaarsusmehhanism on viimane abinõu, peaks solidaarsust taotlev liikmesriik saama käivitada vaikimisi kohaldatava solidaarsuse üksnes juhul, kui turg ei suuda pakkuda vajalikke gaasikoguseid, sealhulgas LNGd ja gaasikoguseid, mida pakuvad kaitsmata tarbijad vabatahtlikult, et rahuldada solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate vajadust. Määruse (EL) 2017/1938 kohaselt peavad liikmesriigid olema ammendanud kõik oma hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad meetmed, sealhulgas kohustuslik tarbimise piiramine solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate tasemeni.

(85)

Solidaarsusmehhanismi võimaliku aktiveerimise kiireloomulisus ja tagajärjed peaksid viima tiheda koostööni asjaomaste liikmesriikide, komisjoni ja määruse (EL) 2017/1938 artikli 10 lõike 1 punkti g kohaselt liikmesriikide poolt määratud pädevate kriisijuhtide vahel. Seepärast tuleks taotlus edastada õigeaegselt kõigile osalistele ja see peaks sisaldama minimaalset teavet, mis võimaldab solidaarsust pakkuvatel liikmesriikidel viivitamata vastata. Solidaarsust pakkuvate liikmesriikide vastus peaks sisaldama teavet gaasikoguse kohta, mida saaks solidaarsust taotlevale liikmesriigile tarnida, sealhulgas ka neid koguseid, mille saaks vabastada, kui kohaldatakse mitteturupõhiseid meetmeid. Liikmesriigid võivad kokku leppida täiendavas tehnilises ja koordineerimiskorras, et hõlbustada õigeaegset reageerimist solidaarsustaotlusele. Kui liikmesriigid pakuvad solidaarsust, peaksid nemad ja nende pädevad asutused tagama võrgu kasutamise ohutuse ja usaldusväärsuse.

(86)

Solidaarsust taotleval liikmesriigil peaks olema võimalik võtta vastu solidaarsust mitmelt liikmesriigilt. Vaikimisi kohaldatavat solidaarsusmehhanismi peaks käivitama üksnes juhul, kui solidaarsust pakkuv liikmesriik ei ole solidaarsust taotleva liikmesriigiga kahepoolset kokkulepet sõlminud. Kui solidaarsust taotlev liikmesriik ja solidaarsust pakkuv liikmesriik on sõlminud omavahel kahepoolse kokkuleppe, peaks sellega ette nähtud kord olema ülimuslik ja nimetatud korda tuleks nende vahel rakendada.

(87)

Komisjonil peaks olema võimalik jälgida vaikimisi kohaldatava solidaarsusmehhanismi rakendamist ja vajaduse korral peaks tal olema võimalik hõlbustada solidaarsustaotluste sobitamist pakkumisega. Selleks peaks komisjon looma interaktiivse platvormi, mis peaks olema vormi kujul ja võimaldama solidaarsustaotluste pidevat reaalajas esitamist ja nende sidumist vastavate saadaval olevate kogustega.

(88)

Liikmesriigid ja energiaühenduse osalisriigid võivad samuti sõlmida vabatahtlikke kokkuleppeid solidaarsusmeetmete kohaldamiseks.

(89)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(90)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,