(1)

Alates 2021. aasta septembrist on elektriturgudel täheldatud väga kõrgeid hindu. Nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/942 (1) loodud ELi Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) 2022. aasta aprillis oma lõpphinnangus liidu elektri hulgimüügituru korraldusele märkis, on see peamiselt tingitud elektritootmise sisendina kasutatava gaasi kõrgest hinnast. Maagaasil töötavad elektrijaamad on sageli vajalikud elektrinõudluse rahuldamiseks siis, kui nõudlus on päeva jooksul suurim või kui muu tehnoloogia, näiteks tuuma- või hüdroenergia või erinevate taastuvate energiaallikate abil toodetud elektrihulgast ei piisa. 2022. aasta veebruaris alanud energiaühenduse asutamislepingu (2) osalise Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja eskaleerumise tõttu on gaasitarned märkimisväärselt vähenenud. Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on tekitanud ka ebakindlust elektrijaamades kasutatava muu tooraine, näiteks kivisöe ja toornafta tarnete suhtes. See on toonud kaasa elektrihinna täiendava märkimisväärse tõusu ja volatiilsuse.

(2)

Hiljutised oluliselt väiksemad gaasitarned ja Venemaa gaasitarnete sagenenud katkestused osutavad suurele riskile, et lähitulevikus võivad Venemaa gaasitarned täielikult peatuda. Liidu energiavarustuskindluse suurendamiseks võttis nõukogu vastu määruse (EL) 2022/1369, (3) milles on sätestatud maagaasinõudluse vabatahtlik vähendamine vähemalt 15 % ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. märtsini 2023 ning antakse nõukogule võimalus kuulutada seoses gaasi varustuskindlusega välja liidu häireolukord, millega kaasneb kogu liidus gaasinõudluse kohustuslik vähendamine.

(3)

Samal ajal on 2022. aasta suve erakordselt kõrged temperatuurid suurendanud nõudlust jahutamiseks vajaliku elektri järele, suurendades survet elektritootmisele, samas kui teatava tehnoloogia abil elektri tootmine on jäänud tehniliste tingimuste ja ilmaolude tõttu ajaloolisest tasemest tunduvalt allapoole. See on peamiselt tingitud erakordsest põuast, mille tulemuseks oli i) saadaoleva jahutusvee puudumisest tulenev elektritootmise puudujääk eri liikmesriikide tuumaelektrijaamades, ii) vähene hüdroenergia tootmine ja iii) madal veetase suurtes jõgedes, mis mõjutas negatiivselt elektritootmise sisendkütusena kasutatava tooraine transporti. See enneolematu olukord tähendab, et maagaasil töötavates elektrijaamades toodetakse pidevalt väga palju elektrit, mis on ka üks põhjus, miks elektri hulgihind on erakordselt ja ebatavaliselt kõrge. Hoolimata tootmisvõimsuse piiratud kättesaadavusest mõnes liikmesriigis on liikmesriikidevaheline elektribörs aidanud vältida varustuskindluse probleeme ja leevendada hinnavolatiilsust liidu turgudel, tugevdades sellega iga liikmesriigi vastupanuvõimet hinnašokkidele.

(4)

Hinnatõus elektri hulgimüügiturgudel on toonud kaasa elektri jaehindade järsu tõusu, mis jätkub ilmselt ka enne järgmist küttehooaega, mõjutades aegamisi enamikku tarbijalepinguid. Gaasihindade järsk tõus ja sellest tulenev nõudlus alternatiivkütuste järele on toonud kaasa ka muu tooraine, näiteks toornafta ja kivisöe hinna tõusu.

(5)

Praegune energiakriis on negatiivselt mõjutanud kõiki liikmesriike, kuigi erineval määral. Energiahindade järsk tõus aitab oluliselt kaasa euroala üldisele inflatsioonile ja aeglustab liidu majanduskasvu.

(6)

Seepärast on sellele vaja kiiresti ja koordineeritult liidu tasandil reageerida. Erakorraliste sekkumismeetmete kehtestamine võimaldaks ajutiselt leevendada riski, et elektrihinnad ja lõpptarbijate kulutused elektrile tõusevad veelgi vähem kestlikule tasemele ning et liikmesriigid võtavad kooskõlastamata riiklikke meetmeid, mis võivad ohustada varustuskindlust liidu tasandil ja põhjustada lisakoormust liidu tööstusele ja tarbijatele. Liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus on vaja liikmesriikide koordineeritud jõupingutusi 2022.–2023. aasta talveperioodil, et leevendada kõrgete energiahindade mõju ja tagada, et praegune kriis ei tekitaks tarbijatele ja majandusele püsivat kahju, ning samal ajal säilitada avaliku sektori poolse rahastamise jätkusuutlikkuse.

(7)

Praegused gaasitarnehäired, teatavate elektrijaamade piiratud kättesaadavus ning sellest tulenev mõju gaasi- ja elektrihindadele kujutavad endast tõsist raskust gaasi- ja elektritoodetega varustamisel Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 122 lõike 1 tähenduses. On tõsine oht, et olukord võib 2022.–2023. aasta talveperioodil veelgi halveneda, kui gaasitarnetes esineb edasisi häireid ning gaasi- ja elektrinõudlus külma talvehooaja tõttu kasvab. Selline edasine halvenemine võib veelgi suurendada survet gaasi ja muu energiatooraine hindadele, mis omakorda mõjutab elektrihindu.

(8)

Energiaturu häired, mille on põhjustanud üks peamistest turuosalistest, kes on kunstlikult vähendanud gaasitarneid seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga, ning sellega kaasnev hübriidsõda on tekitanud kriisiolukorra, mis nõuab kiireloomuliste, ajutiste ja erakorraliste majanduslikku laadi meetmete võtmist, et leevendada tarbijatele ja äriühingutele avalduvat üle jõu käivat mõju. Kui kriisiolukorrale kiiresti ei reageerita, võib sellel olla tõsine kahjulik mõju inflatsioonile, turuosaliste likviidsusele ja majandusele tervikuna.

(9)

Selleks et tulla toime elektrihindade järsu tõusuga ning selle mõjuga kodumajapidamistele ja tööstusele, on vaja kogu liidus tegutseda ühtselt ja hästi koordineeritult. Kooskõlastamata riiklikud meetmed võivad mõjutada energia siseturu toimimist, ohustada varustuskindlust ja tuua kaasa edasise hinnatõusu kriisist enim mõjutatud liikmesriikides. Elektrienergia siseturu terviklikkuse tagamine on seetõttu väga oluline liikmesriikidevahelise vajaliku solidaarsuse säilitamiseks ja suurendamiseks.

(10)

Kuigi mõned liikmesriigid võivad olla Venemaa gaasitarnete häiretest ja sellest tulenevast hinnatõusust rohkem mõjutatud, saavad kõik liikmesriigid aidata piirata sellistest häiretest tingitud majanduslikku kahju, võttes asjakohaseid nõudluse vähendamise meetmeid. Elektrinõudluse vähendamisel riigi tasandil võib olla positiivne, kogu liitu hõlmav mõju elektrihindadele, sest elektriturud on omavahel ühendatud ja ühes liikmesriigis saavutatud kokkuhoid on seega kasulik ka teistele liikmesriikidele.

(11)

Turutulule kehtestatud kooskõlastamata ülempiirid väiksemate piirkuludega, näiteks taastuvaid energiaallikaid, tuumaenergiat ja pruunsütt (edaspidi „väiksemate piirkuludega energiaallikad”) kasutades toodetud elektrile võivad põhjustada olulisi moonutusi energiaallikate vahel liidus, sest energiaallikad konkureerivad kogu liidus omavahel ühendatud elektriturul. Kohustus kehtestada väiksemate piirkuludega energiaallikatest toodetud elektrile kogu liitu hõlmav turutulu ühine ülempiir peaks aitama selliseid moonutusi vältida. Lisaks ei suuda kõik liikmesriigid piiratud rahaliste vahendite tõttu tarbijaid ühesugusel määral toetada, samal ajal kui mõne energiaallika puhul tekib ikkagi liigtulu. Liikmesriikidevaheline solidaarsus, mis saavutatakse kogu liitu hõlmava turutulu ülempiiriga, peaks looma liikmesriikidele tulu, millega rahastatakse elektri lõpptarbijate, näiteks kodumajapidamiste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja energiamahukate tööstusharude toetamise meetmeid ning säilitatakse samal ajal hinnasignaalid liidu turgudel ja piiriülene kaubandus.

(12)

Gaasi ja elektri jaehindade äärmuslikku tõusu silmas pidades on eriti oluline riiklik sekkumine jaetarbijate kaitseks. Gaasitarnete nappuse mõju elektrihindadele ning võimalus rahastada toetusmeetmeid riigieelarvest erinevad liikmesriigiti. Kui ainult mõned piisavate vahenditega liikmesriigid suudavad tarbijaid ja tarnijaid kaitsta, tooks see endaga kaasa tõsiseid moonutusi siseturul. Ühtne kohustus kanda liigtulu üle tarbijatele võimaldaks kõigil liikmesriikidel kaitsta oma tarbijaid. Energiahindadele avalduv positiivne mõju kanduks üle ka omavahel ühendatud liidu energiaturule ja aitaks ühtlasi pärssida inflatsioonimäära. Seepärast peaks solidaarsuse vaimus ühe liikmesriigi võetud meetmetel olema omavahel ühendatud liidu turul positiivne mõju ka teistes liikmesriikides.

(13)

Praeguses olukorras tundub asjakohane võtta liidu tasandil meetmeid, kehtestades toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris tegutsevatele liidu äriühingutele ja püsivatele tegevuskohtadele solidaarsuspanuse, et leevendada järsult tõusvate energiahindade otsest majandusmõju avaliku sektori asutuste eelarvele, lõpptarbijatele ja äriühingutele kogu liidus. Selline solidaarsuspanus peaks olema erakorraline ja rangelt ajutine.

(14)

Solidaarsuspanus on asjakohane vahend ettenägematutest asjaoludest tuleneva ülemäärase kasumiga tegelemiseks. See kasum ei vasta ühelegi tavapärasele kasumile, mida toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris tegutsevad liidu äriühingud ja püsivad tegevuskohad teeniksid või oleksid lootnud teenida tavaolukorras, kui energiaturgudel ei oleks toimunud ettenägematuid sündmusi. Seetõttu on solidaarsuspanuse kehtestamine ühine ja koordineeritud meede, mis võimaldab liikmesriikide ametiasutustel solidaarsuse vaimus saada täiendavaid vahendeid selleks, et pakkuda rahalist toetust kodumajapidamistele ja äriühingutele, keda järsult tõusvad energiahinnad tugevalt mõjutavad, tagades samal ajal võrdsed tingimused kogu liidus. Seda tuleks kohaldada paralleelselt tavapärase äriühingu tulumaksuga, mida iga liikmesriik asjaomastelt äriühingutelt kogub.

(15)

Energiapoliitika valdkondade sidususe tagamiseks peaksid käesolevas määruses sätestatud meetmed toimima üksteist vastastikku tugevdavate meetmete paketina. Kõigil liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada tarbijaid sihipäraselt turutulu ülempiiri tõttu tekkinud liigse tuluga, elektrinõudluse vähendamisega, mis aitab alandada energiahindu, ning toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris tegutsevatele liidu äriühingutele ja püsivatele tegevuskohtadele kehtestatud solidaarsuspanusest saadavate summadega. Samal ajal peaks väiksemal nõudlusel olema positiivne mõju varustuskindlusele avalduvate riskide vähendamisele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 (4) sätestatud eesmärkidega.

(16)

Liikmesriigid peaksid seepärast püüdma vähendada kõigi tarbijate elektri kogutarbimist, sealhulgas nende tarbijate puhul, kes ei ole veel varustatud arukate arvestisüsteemide või seadmetega, mis võimaldaksid neil konkreetsetel tundidel päevas oma tarbimist jälgida.

(17)

Selleks et säilitada kütusevarusid elektritootmiseks ja konkreetselt seada vähendamisel eesmärgiks tunnid, mil elekter on kõige kallim või selle tarbimine kõige suurem, kui gaasil põhinev elektritootmine mõjutab piirhinda märkimisväärselt, peaks iga liikmesriik vähendama oma elektri kogutarbimist kindlakstehtud tipptundidel.

(18)

Tipptundide tüüpilise elektritarbimise profiili põhjal tagaks 5 %-ne siduv nõudluse vähendamise eesmärk tipptundidel selle, et liikmesriigid pöörduksid, sealhulgas sõltumatute energiavahendajate kaudu, konkreetsemalt tarbijate poole, kellel on võimalik nõudlust paindlikult tunnipõhiselt vähendada. Seepärast peaks elektrinõudluse aktiivne vähendamine valitud tundidel vähemalt 5 % võrra aitama vähendada kütusetarbimist ja nõudlust sujuvamalt tundide peale jaotada, mõjutades turul kehtivaid tunnihindu.

(19)

Liikmesriikidel peaks olema õigus valida sobivad meetmed nõudluse vähendamise eesmärkide saavutamiseks, nii et need kajastaksid riigi eripära. Elektrinõudluse vähendamise meetmete kavandamisel peaksid liikmesriigid tagama, et need meetmed oleksid kavandatud selliselt, et need ei kahjusta liidu elektrifitseerimiseesmärke, mis on esitatud komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatises „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“. Elektrifitseerimine on väga oluline selleks, et vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja tagada Euroopa Liidu pikaajaline strateegiline autonoomia, sest tänu sellele on võimalik piirata käesoleva energiakriisi ulatust ja hoida ära edaspidiseid energiakriise. Elektri kogutarbimise vähendamise meetmed võivad hõlmata teadlikkuse suurendamise kampaaniaid liikmesriikides, sihipärase teabe avaldamist elektrisüsteemi prognoositava olukorra kohta, reguleerivaid meetmeid, millega piiratakse tarbetut energiatarbimist, ning sihipäraseid elektritarbimise vähendamise stiimuleid.

(20)

Asjakohaseid tipptundidel nõudluse vähendamise meetmeid kindlaks määrates peaksid liikmesriigid eelkõige kaaluma turupõhiseid meetmeid, näiteks enampakkumisi või hankekavasid, millega nad võiksid stimuleerida tarbimise vähendamist majanduslikult tõhusal viisil. Tõhususe ja kiire rakendamise tagamiseks võiksid liikmesriigid kasutada olemasolevaid algatusi ja laiendada olemasolevaid kavasid tarbimiskaja väljatöötamiseks. Riigi tasandil võetavad meetmed võiksid hõlmata ka rahalisi stiimuleid või hüvitist mõjutatud turuosalistele, kui lisaks eeldatavale tavapärasele tarbimisele saavutatakse tegelik nõudluse vähenemine.

(21)

Selleks et abistada liikmesriike ja anda neile suuniseid, kuidas saavutada käesolevas määruses sätetatud vajalik nõudluse vähenemine, peaks komisjon hõlbustama parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel.

(22)

Võttes arvesse elektrihindade erakorralist ja äkilist tõusu ning otsest edasise hinnatõusu ohtu, peaksid liikmesriigid viivitamata kehtestama elektri kogutarbimise vähendamiseks vajalikud meetmed, et hõlbustada kiiret hinnalangust ja minimeerida fossiilkütuste kasutamist.

(23)

Järgmise päeva hulgimüügiturule tuleb kõigepealt kõige odavamate elektrijaamade toodang, kuid kõik turuosalised saavad hinna, mille on kehtestanud viimane nõudluse rahuldamiseks vajalik elektrijaam, st kõige suuremate piirkuludega elektrijaam hetkel, kui turg kliirib. Hiljutise gaasi- ja kivisöehinna tõusu tõttu on erandlikult ja pidevalt tõusnud hinnad, mille juures gaasil ja kivisöel töötavad elektrijaamad järgmise päeva hulgimüügiturul pakkumisi teevad. See omakorda on toonud kaasa erakordselt kõrged hinnad järgmise päeva turul kogu liidus, kuna sageli on tegemist elektrijaamadega, mille piirkulud on elektrinõudluse rahuldamiseks kõige suuremad.

(24)

Pidades silmas järgmise päeva turu hinna rolli muude elektri hulgimüügiturgude hinna võrdlusalusena ja asjaolu, et kõik turuosalised saavad kliiringhinna, on oluliselt väiksemate piirkuludega tehnoloogia puhul alates Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast 2022. aasta veebruaris saadud pidevalt suurt tulu, mis ületab tunduvalt nende ootusi investeerimisotsuse tegemisel.

(25)

Olukorras, kus tarbijaid mõjutavad äärmiselt kõrged hinnad, mis kahjustavad ka liidu majandust, on vaja ajutiselt piirata väiksemate piirkuludega tootjate erakorralisi turutulusid, kohaldades selliste liidus elektrienergia müügist saadud turutulude suhtes ülempiiri.

(26)

Selleks et vältida turutulu ülempiiri kohaldamisest kõrvalehoidmist, peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad meetmed, et tagada turutulu ülempiiri tõhus kohaldamine olukordades, kus tootjad kuuluvad kontserni.

(27)

Turutulu ülempiiri tase ei tohiks ohustada nende tootjate, kelle suhtes seda kohaldatakse, sealhulgas taastuvenergia tootjate suutlikkust oma investeerimis- ja käitamiskulusid tagasi teenida ning see peaks säilitama ja stimuleerima tulevasi investeeringuid vähese CO2 heitega ja usaldusväärse elektrisüsteemi jaoks vajalikus mahus. Turutulu ülempiir, mis on ühtne ülempiir kogu liidus, on kõige sobivam selleks, et elektrienergia siseturg püsiks toimivana, sest nii säilib hinnapõhine konkurents eri tehnoloogialahendusi kasutavate elektritootjate vahel, seda eelkõige taastuvate energiaallikate puhul.

(28)

Kuigi aeg-ajalt esinevaid ja lühiajalisi järske hinnatõuse võib pidada elektriturul tavapäraseks ja selline olukord võib olla mõnele investorile kasulik oma tootmisinvesteeringute tagasiteenimiseks, erineb alates 2022. aasta veebruarist täheldatud äärmuslik ja püsiv hinnatõus märkimisväärselt tavalisest ajutiste järskude hinnatõusudega turuolukorrast. Seetõttu ei tohiks turutulu ülempiiri seada allapoole turuosaliste põhjendatud ootusi, mis neil olid enne Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda elektrihindade keskmise taseme kohta tundidel, mil elektrinõudlus oli suurim. Enne 2022. aasta veebruari olid viimaste aastakümnete eeldatavad elektri hulgimüügituru keskmised tipphinnad liidus märkimisväärselt ja pidevalt madalamad kui 180 eurot MWh kohta, hoolimata elektrihindade erinevustest liidu eri piirkondade vahel. Kuna turuosaliste esialgne investeerimisotsus põhines eeldusel, et keskmiselt on hinnad tipptundidel sellest tasemest madalamad, kujutab turutulu ülempiiri kehtestamine 180 euro juures MWh kohta endast turu algsetest ootustest tunduvalt kõrgemat taset. Jättes hinnale marginaali, mida investorid oleksid võinud mõistlikult eeldada, on vaja tagada, et turutulu ülempiir ei oleks vastuolus esialgse hinnanguga investeeringute tasuvuse kohta.

(29)

Lisaks on mõistlikku marginaali sisaldav turutulu ülempiir 180 eurot MWh kohta asjaomaste tootmistehnoloogia lahenduste puhul püsivalt kõrgem kui praegused energiatootmise tasandatud kogukulud ning see võimaldab tootjatel, kelle suhtes seda kohaldatakse, katta oma investeeringud ja käitamiskulud. Pidades silmas, et turutulu ülempiir jätab mõistlike energiatootmise tasandatud kogukulude ja turutulu ülempiiri vahele märkimisväärse marginaali, ei saa eeldada, et see vähendaks uutesse väiksemate piirkuludega võimsustesse tehtavate investeeringute väärtust.

(30)

Turutulu ülempiir tuleks kehtestada pigem turutulule kui tootmise kogutulule (sealhulgas muudele võimalikele tuluallikatele, näiteks lisatasule), et see ei mõjutaks oluliselt projekti esialgset eeldatavat kasumlikkust. Olenemata lepingulisest vormist, milles elektriga kauplemine võib toimuda, tuleks turutulu ülempiiri kohaldada üksnes realiseerunud turutulu suhtes. See on vajalik selleks, et mitte kahjustada tootjaid, kes ei saa praegustest kõrgetest elektrihindadest tegelikult kasu, sest nad on oma tulude puhul maandanud riske elektri hulgimüügituru kõikumiste vastu. Seega niivõrd, kuivõrd praegused või tulevased lepingulised kohustused, näiteks taastuvelektri ostulepingud ja muud liiki elektriostulepingud või forvardturu riskimaandused, toovad elektritootmisest saadud turutulu, mis ulatub turutulu ülempiirini, ei tohiks käesolev määrus sellist tulu mõjutada. Seetõttu ei tohiks meede, millega kehtestatakse turutulu ülempiir, takistada turuosalistel võtta selliseid lepingulisi kohustusi.

(31)

Turutulu ülempiiri kohaldamine tehingute arveldamise ajal võib küll olla tõhusam, ent ei pruugi olla alati võimalik, näiteks erinevuste tõttu elektri hulgimüügiturgude korralduses liikmesriikides ja eri ajavahemike tõttu. Selleks et võtta arvesse riikide eripära ja hõlbustada turutulu ülempiiri kohaldamist riigi tasandil, peaksid liikmesriigid saama otsustada, kas kohaldada ülempiiri elektrivahetuse arveldamise ajal või pärast seda. Samuti peaks liikmesriikidele jääma õigus eelrahastada elektri lõpptarbijate toetusmeetmeid ja koguda turutulu hiljem. Komisjon peaks andma liikmesriikidele suuniseid kõnealuse meetme rakendamise kohta.

(32)

Turutulu ülempiiri tuleks kohaldada selliste tehnoloogialahenduste suhtes, mille piirkulud on turutulu ülempiirist väiksemad, näiteks tuule-, päikese-, tuuma- või pruunsöepõhise energia puhul.

(33)

Turutulu ülempiiri ei tohiks kohaldada selliste tehnoloogialahenduste suhtes, mille suured piirkulud tulenevad elektrienergia tootmiseks vajaliku sisendkütuse hinnast, näiteks gaasil ja kivisöel töötavad elektrijaamad, kuna nende käitamiskulud oleksid turutulu ülempiirist märkimisväärselt suuremad ja selle kohaldamine seaks ohtu nende majandusliku elujõulisuse. Selleks et jätkuvalt stimuleerida üldist gaasitarbimise vähendamist, ei tohiks turutulu ülempiiri kohaldada ka selliste tehnoloogialahenduste suhtes, mis otseselt konkureerivad gaasil töötavate elektrijaamadega, et muuta elektrisüsteemi paindlikumaks ja teha elektriturul pakkumisi vastavalt oma alternatiivkuludele, nagu tarbimiskaja ja salvestamine.

(34)

Selleks et mitte seada ohtu olemasolevate gaasil töötavate elektrijaamade ümberkujundamist kooskõlas eelkõige komisjoni 18. mai 2022. aasta REPowerEU kava käsitlevas teatises (edaspidi „REPowerEU“) esitatud REPowerEU eesmärkidega, ei tohiks turutulu ülempiiri kohaldada selliste tehnoloogialahenduste suhtes, mis kasutavad sisendina maagaasi asendavaid kütuseid, näiteks biometaani.

(35)

Selleks et jätkuvalt stimuleerida uuenduslike tehnoloogialahenduste väljatöötamist, ei tohiks turutulu ülempiiri kohaldada näidisprojektide suhtes.

(36)

Mõni liikmesriik on teatavatest energiaallikatest saadavale tulule juba kehtestanud ülempiiri oma riiklike meetmetega, näiteks soodustariifide ja kahepoolsete hinnavahelepingutega. Nendest energiaallikatest saadav tulu ei ole elektrihindade hiljutise tõusu tagajärjel suurenenud. Seepärast tuleks need tootjad, kelle suhtes kehtivad sellised riiklikud meetmed, mida ei võetud vastu praegusele energiakriisile reageerimiseks, turutulu ülempiiri kohaldamisalast välja jätta. Samamoodi ei tohiks turutulu ülempiiri kohaldada nende tootjate suhtes, kelle turutulu suhtes kohaldatakse muid avaliku sektori asutuste võetud reguleerivaid meetmeid, mille kohaselt kantakse tulu üle otse tarbijatele.

(37)

Turutulu ülempiiri tõhusaks täitmise tagamiseks peaksid tootjad, vahendajad ja asjaomased turuosalised esitama vajalikud andmed liikmesriikide pädevatele asutustele ja, kui see on asjakohane, põhivõrguettevõtjatele ja määratud elektriturukorraldajatele. Pidades silmas selliste üksiktehingute suurt arvu, mille puhul liikmesriikide pädevad asutused peavad tagama turutulu ülempiiri täitmise, peaks neil asutustel olema võimalus kasutada turutulu ülempiiri arvutamiseks mõistlikke hinnanguid.

(38)

Selleks et käsitleda olukordi, kus turutulu ülempiiri kohaldamine võib mõjutada turuosaliste stiimuleid pakkuda tasakaalustamisenergiat või koormuste ümberjaotamist ja vahetuskauba tegemist, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada mitte kohaldada ülempiiri turutulule, mis on saadud elektrienergia müügist tasakaalustamisenergia turul ning koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise eest makstavast rahalisest hüvitisest.

(39)

Selleks et võtta arvesse varustuskindlusega seotud probleeme, peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada turutulu ülempiir nii, et see võimaldab elektritootjatel säilitada turutulu ülempiiri ületavast liigtulust 10 %.

(40)

Arvestades asjaolu, et elektrienergia tootmisüksuste tootmis- ja kulustruktuur on liikmesriigiti väga erinev, tuleks liikmesriikidel teatavatel tingimustel lubada jätta kehtima või kehtestada riiklikke kriisimeetmeid.

(41)

Eelkõige peaks liikmesriikidele jääma võimalus veelgi piirata nende tootjate tulusid, kelle suhtes kohaldatakse turutulu ülempiiri, ning kehtestada konkreetne ülempiir kivisöest toodetud elektri müügist saadavale turutulule, kuna selle hind võib mõnes liikmesriigis olla märkimisväärselt madalam väiksemate piirkuludega tehnoloogia abil toodetud elektri hinnast. Õiguskindluse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema samuti lubatud jätta kehtima või kehtestada riiklikke kriisimeetmeid, millega piiratakse muude kui nende tootjate turutulusid, kelle suhtes kohaldatakse kogu liitu hõlmavat turutulu ülempiiri.

(42)

Varustuskindluse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada kõrgem turutulu ülempiir tootjatele, kelle suhtes muul juhul kohaldataks kogu liitu hõlmavat turutulu ülempiiri, kui nende investeerimis- ja käitamiskulud on kogu liitu hõlmavast turutulu ülempiirist suuremad.

(43)

Pakkumispiirkondade vaheliste kaubavoogude kasv, mis on tingitud kriisiga seotud suurtest hinnaerinevustest nende piirkondade vahel, on mõnes liikmesriigis märkimisväärselt suurendanud ülekoormuse kasutamise eest saadud tulu. Võimsusjaotustulu tuleks jätkuvalt kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (5) artikli 19 lõikes 2 sätestatud esmatähtsate eesmärkide täitmiseks. Siiski tuleks anda liikmesriikidele erandkorras võimalus igakülgselt põhjendatud juhtudel ja nende reguleerivate asutuste kontrolli all jaotada ülejäänud liigtulu otse elektri lõpptarbijatele, selle asemel et kasutada seda üksnes kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 3 osutatud eesmärkidel.

(44)

Kuna turutulu ülempiiri kohaldamisel ei suuda kõik liikmesriigid oma lõpptarbijaid ühesugusel määral toetada asjaolude tõttu, mis on seotud nende liikmesriikide sõltuvusega muudest riikidest pärit elektri impordist, peab liikmesriikidel, kus elektrienergia netoimport on 100 % või rohkem, olema võimalik sõlmida lepinguid, mille kohaselt jagatakse liigtulu põhilise eksportiva liikmesriigiga solidaarsuse vaimus. Samuti tuleks selliste solidaarsuslepingute sõlmimist soodustada eelkõige selleks, et võtta arvesse tasakaalustamata kaubandussuhteid.

(45)

Elektrienergiasektori äri- ja kaubandustavad ning õigusraamistik erinevad märkimisväärselt fossiilkütuste sektori tavadest ja õigusraamistikust. Arvestades, et turutulu ülempiir peaks olema kooskõlas sellise turuolukorraga, mida tootjad oleksid eeldanud, kui üleilmsed tarneahelad toimiksid normaalselt ja kui alates 2022. aasta veebruarist ei esineks gaasitarnehäireid, tuleb seda elektritootjate kohta kehtivat meedet kohaldada elektritootmisest saadava tulu suhtes. Kuna aga ajutise solidaarsuspanuse puhul keskendutakse toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris tegutsevate liidu äriühingute ja püsivate tegevuskohtade kasumlikkusele, mis varasemate aastatega võrreldes on märkimisväärselt suurenenud, tuleb seda kohaldada nende kasumi suhtes.

(46)

Liikmesriigid peaksid tagama, et elektrienergiasektoris turutulu ülempiiri kohaldamisest tulenev liigtulu kantakse üle elektri lõpptarbijatele, et leevendada erakordselt kõrgete elektrihindade mõju. Liigtulu tuleks suunata tarbijatele, sealhulgas nii kodumajapidamistele kui ka äriühingutele, keda kõrged elektrihinnad eriti tugevalt mõjutavad. Ilma kavandatud meetmeteta on oht, et üksnes jõukamatel liikmesriikidel on vahendeid, et kaitsta oma tarbijaid, mistõttu võivad siseturul tekkida tõsised moonutused.

(47)

Ülempiiri kohaldamisel saadav tulu peaks aitama liikmesriikidel rahastada selliseid meetmeid nagu tulude ülekandmine, arvetoetused, tarnijatele omahinnast madalama hinnaga tarnimise eest hüvitise maksmine, aga ka investeeringud, mis aitaksid struktuurselt vähendada tarbimist, eelkõige fossiilkütustest toodetud elektri tarbimist. Kui toetust antakse äritarbijatele, peaksid nad püüdma investeerida CO2 heite vähendamise tehnoloogiasse, sealhulgas taastuvenergiasse, näiteks energiaostulepingute või taastuvenergia tootmisse tehtavate otseinvesteeringute kaudu, või investeerima energiatõhususse.

(48)

Kui riik sekkub elektritarnete hinna kujundamisse, on põhimõtteliselt tegemist turumoonutusega. Seega võib sellist sekkumismeedet rakendada üksnes avaliku teenuse osutamise kohustusena ja selle suhtes peaksid kehtima eritingimused. Praegu on direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt reguleeritud hinnad võimalikud kodumajapidamiste ja mikroettevõtjate jaoks, sealhulgas võib müüa energiat omahinnast madalama hinnaga ka energiaostuvõimetutele ja kaitsetutele tarbijatele. Praeguse erandliku elektrihinnatõusu tingimustes tuleks aga ajutiselt suurendada nende meetmete arvu, mida liikmesriigid saavad tarbijate toetamiseks rakendada, ning võimaldada kohaldada reguleeritud hindu ka VKEde suhtes ja lubada omahinnast madalamaid reguleeritud hindu. Sellist laiemat kohaldamist võiks rahastada turutulu ülempiirist.

(49)

Kui reguleeritud jaehinnad on omahinnast madalamad, on oluline, et tarnijaid koheldakse ühtmoodi ja et neile ei tekitata ebaõiglasi kulusid. Seetõttu tuleks tarnijatele õiglaselt hüvitada need kulud, mis neil tekivad reguleeritud hindadega tarnimisel, ilma et see piiraks riigiabi reeglite kohaldamist. Kui reguleeritud hind on väiksem kui omahind, tuleks seda rahastada turutulu ülempiiri kohaldamisel saadavast tulust. Selleks et vältida olukorda, kus sellised meetmed suurendavad nõudlust elektrienergia järele, ja samal ajal ikkagi rahuldada tarbijate energiavajadusi, peaksid alla omahinna reguleeritud hinnad katma üksnes teatava osa tarbimisest. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada viimasena vastutavat tarnijat käsitlevat korda ega liikmesriikide viimasena vastutava tarnija valikut.

(50)

Ilma et liidu äriühingud ja püsivad tegevuskohad, mille käibest vähemalt 75 % tuleneb toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris tegutsemisest, oleksid oma kulustruktuuri oluliselt muutnud ja investeeringuid suurendanud, on nende kasum hüppeliselt suurenenud – seda ootamatute ja ettearvamatute Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja olude, vähenenud energiatarnete ja rekordsoojade ilmade ajal suurenenud energianõudluse tõttu.

(51)

Ajutise solidaarsuspanuse puhul on tegemist ümberjaotamismeetmega, mille eesmärk on tagada, et asjaomased äriühingud, kes on ootamatute asjaolude tõttu teeninud ülemäärast kasumit, aitavad proportsionaalselt kaasa energiakriisi kõrvaldamisele siseturul.

(52)

Ajutise solidaarsuspanuse arvutamisel võetakse aluseks toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris tegutsevate liidu maksuresidendist äriühingute ja püsivate tegevuskohtade maksustatav kasum vastava majandusaasta vältel, nagu on kindlaks määratud kahepoolsetes lepingutes või liikmesriikide maksuseadustes 1. jaanuaril 2022 ja/või 1. jaanuaril 2023 või pärast seda algava majandusaasta kohta. Liikmesriigid, kes maksustavad üksnes äriühingu jaotatud kasumit, peaksid arvutatud kasumi suhtes, olenemata selle jaotamisest, kohaldama ajutist solidaarsuspanust. Majandusaasta määratakse kindlaks liikmesriikide õiguse alusel kehtivate normidega.

(53)

Solidaarsuspanust tuleks kohaldada üksnes sellise 2022. aastal ja/või 2023. aastal saadud kasumi suhtes, mis ületab 1. jaanuaril 2018 või pärast seda alanud nelja majandusaasta keskmist maksustatavat kasumit rohkem kui 20 % võrra.

(54)

Niiviisi tagataks, et asjaomased liidu äriühingud ja püsivad tegevuskohad saaksid kasutada seda osa kasumimarginaalist, mis ei tulene Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu tekkinud ettearvamatust olukorrast energiaturgudel, tulevasteks investeeringuteks või oma finantsstabiilsuse tagamiseks praeguses energiakriisis, sealhulgas energiamahukate tööstusharude puhul. Selline arvutuspõhimõtte kindlaksmääramine tagaks, et eri liikmesriikide solidaarsuspanused on proportsionaalsed. Samal ajal peaks miinimummäära kehtestamine tagama, et solidaarsuspanused on ühtviisi õiglased ja proportsionaalsed. Liikmesriikidele peaks jääma õigus kohaldada oma solidaarsuspanuse puhul kõrgemat määra kui 33 %. Niimoodi peaksid need liikmesriigid saama kehtestada oma eelistatava määra, mida nad peavad oma riigisiseses õigussüsteemis vastuvõetavaks ja asjakohaseks.

(55)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud solidaarsuspanuse täielik kohaldamine, ning peaksid korraldama vajalike kohanduste tegemise riigisiseses õiguses, eelkõige selleks, et tagada solidaarsuspanuse õigeaegne kogumine, sealhulgas netotulu alusel, millega solidaarsuspanust saab tasaarvestada, võtta arvesse solidaarsuspanuse mahaarvatavust või mahaarvamatust või võtta solidaarsuspanuse arvutamiseks arvesse eelnevatel majandusaastatel tekkinud kahjumi käsitlemist, 2022. ja/või 2023. aastal asutatud äriühingute puhul lühendatud majandusaastate järjepidevat käsitlemist või äriühingute restruktureerimist või ühinemist.

(56)

Solidaarsuspanuse kaudu tuleks rahaliselt toetada i) energia lõpptarbijaid, eelkõige vähekaitstud kodumajapidamisi, et leevendada kõrgete energiahindade mõju; ii) energiatarbimise vähendamist; iii) energiamahukates tööstusharudes tegutsevaid äriühinguid ning iv) liidu energiasõltumatuks muutmist. Liikmesriikidel peaks olema ka õigus eraldada osa ajutisest solidaarsuspanusest saadavast tulust ühiseks rahastamiseks. Need meetmed nõuavad märkimisväärset paindlikkust, et võtta arvesse liikmesriikide eelarvemenetlusi.

(57)

Tulu selline kasutamine näitab, et solidaarsuspanus on erandlik ja ajutine meede, mille eesmärk on vähendada ja leevendada energiakriisi kahjulikku mõju kodumajapidamistele ja äriühingutele kogu liidus, et kaitsta siseturgu ja vältida edasise killustumise ohtu. Järsult tõusvad energiahinnad mõjutavad kõiki liikmesriike. Võttes aga arvesse erinevat energiaallikate jaotust, ei mõjuta see kõiki liikmesriike ühtmoodi ja kõigil liikmesriikidel ei ole ühesugust eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et võtta vähekaitstud kodumajapidamiste ja äriühingute kaitsmiseks vajalikke meetmeid. Liidu tasandi meetme, näiteks solidaarsuspanuse puudumise korral on suur oht, et siseturul tekivad häired ja see killustub veelgi, mis kahjustaks kõiki liikmesriike, võttes arvesse energiaturgude ja väärtusahelate lõimitust. Ka võitlus energiaostuvõimetusega ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega tegelemine, eelkõige energiakriisist mõjutatud tööstusharude töötajate kaitsmine, on liikmesriikide vahelise solidaarsuse küsimus. Solidaarsuspanuse mõju maksimeerimiseks tuleks sellest saadavat tulu kasutada koordineeritult ja/või liidu rahastamisvahendite kaudu solidaarsuse vaimus.

(58)

Eelkõige peaksid liikmesriigid suunama rahalise toetuse meetmed kõige vähem kaitstud kodumajapidamistele ja äriühingutele, keda järsult tõusvad energiahinnad kõige rohkem mõjutavad. Nii säiliks hinnastiimul energianõudlust vähendada ja energiat säästa. Lisaks mõjutaks keskendumine kõige vähem kaitstud ja piiratud likviidsusega kodumajapidamistele positiivselt üldtarbimist, vältides olukorda, et muudele toodetele kui energiatoodetele kulutusi ei tehtagi, võttes arvesse selle kodumajapidamiste rühma suurt tarbimisvalmidust. Solidaarsuspanuse tulu tuleks ka kasutada energiatarbimise vähendamise soodustamiseks. Sellega seoses tuleks sellist tulu kasutada näiteks nõudluse vähendamise enampakkumisteks või hankekavadeks, energia lõpptarbijate energiaostukulude vähendamiseks teatavate energiatarbimise mahtude puhul või energia lõpptarbijate, nii vähekaitstud kodumajapidamiste kui ka äriühingute investeeringute edendamiseks taastuvatesse energiaallikatesse, energiatõhususse või muudesse CO2 heite vähendamise tehnoloogiatesse. Samuti tuleks solidaarsuspanusest saadavat tulu kasutada energiamahukates tööstusharudes tegutsevate äriühingute rahaliseks toetamiseks ja nendest tööstusharudest sõltuvates piirkondades. Energiahinna järsu tõusu tõttu on energiamahukate tööstusharude, näiteks väetisetööstuse kulud enneolematult suured. Rahalise toetuse meetmed tuleb muuta sõltuvaks investeeringutest taastuvenergiasse, energiatõhususse või muudesse CO2 heite vähendamise tehnoloogiatesse. Kooskõlas komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (edaspidi „REPowerEU Euroopa ühismeede“) ja kavas „REPowerEU“ seatud eesmärkidega tuleks investeeringutega toetada ka meetmeid, mis suurendavad liidu autonoomsust energiavaldkonnas, eelkõige piiriülese mõõtmega projektide puhul.

(59)

Liikmesriigid võivad ka otsustada eraldada osa solidaarsuspanusest saadavast tulust selliste meetmete ühiseks rahastamiseks, mille eesmärk on vähendada energiakriisi kahjulikku mõju, sealhulgas toetada tööhõivekaitset ning tööjõu ümberõpet ja täiendusõpet, või soodustada investeeringuid energiatõhususse ja taastuvenergiasse, sealhulgas piiriülestesse projektidesse. Ühine rahastamine hõlmab nii projektipõhist kulude jagamist liikmesriikide vahel kui ka raha suunamist liidu vahendi kaudu, mis tähendab seda, et liikmesriigid eraldavad saadud tulu solidaarsuse vaimus vabatahtlikult liidu eelarvesse.

(60)

Selleks et hinnata liikmesriikide edusamme nõudluse vähendamise eesmärkide saavutamisel, turutulu ülempiiri rakendamisel, liigtulu kasutamisel ja reguleeritud hindade kohaldamisel, tuleb korrapäraselt ja tõhusalt teha selle üle seiret ning komisjonile sellest aru anda.

(61)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile aruande solidaarsuspanuse kohaldamise kohta oma territooriumil ning kõikide sellel eesmärgil oma riigisiseses õigusraamistikus tehtavate muudatuste kohta, sealhulgas täiendavate õigusaktide kohta, mis võivad olla vajalikud, et tagada solidaarsuspanuse järjepidev riigisisene rakendamine.

(62)

Samuti peaksid liikmesriigid andma aru solidaarsuspanusest saadava tulu kasutamise kohta. Eelkõige tagatakse sellega, et liikmesriigid kasutavad tulu käesolevas määruses sätestatud otstarbel.

(63)

Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva määrusega kehtestatud solidaarsuspanust oma territooriumil, välja arvatud juhul, kui nad on vastu võtnud samaväärsed riiklikud meetmed. Riikliku meetme eesmärki tuleks pidada käesoleva määrusega kehtestatud solidaarsuspanuse üldise eesmärgiga sarnaseks, kui see aitab kaasa energia taskukohasusele. Riikliku meetme suhtes tuleks kohaldada solidaarsuspanusega sarnaseid õigusnorme, kui see hõlmab tegevust toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris, sellega määratakse kindlaks alus, nähakse ette määr ja tagatakse, et riiklikust meetmest saadavat tulu kasutatakse solidaarsuspanusega võrreldavatel eesmärkidel.

(64)

Solidaarsuspanus ja seda reguleeriv liidu õigusraamistik peaksid olema ajutist laadi, et reageerida liidus energiahindade järsu tõusuga seoses tekkinud pakilisele erandolukorrale. Solidaarsuspanust tuleks kohaldada 2022. ja/või 2023. aastal teenitud ülemäärase kasumi suhtes, et käsitleda ja leevendada praeguse energiakriisi kahjulikku mõju kodumajapidamistele ja äriühingutele. Solidaarsuspanuse kohaldamine kogu majandusaasta suhtes peaks võimaldama kasutada asjaomase perioodi ülemäärast kasumit avalikes huvides, s.o leevendada energiakriisi tagajärgi ja samal ajal jätta asjaomastele äriühingutele asjakohasel määral kasumit.

(65)

Solidaarsuspanust tuleks kohaldada ainult 2022. ja/või 2023. majandusaasta suhtes. Kui liikmesriikide ametiasutustel on solidaarsuspanuse kogumise kohta oma arvamus, peaks komisjon 15. oktoobriks 2023 ja 15. oktoobriks 2024 olukorra läbi vaatama ja nõukogule aruande esitama.

(66)

Kui mõnel liikmesriigil tekib raskusi käesoleva määruse, eelkõige ajutise solidaarsuspanuse kohaldamisel, peaks ta asjakohasel juhul konsulteerima Euroopa Komisjoniga kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 4.

(67)

Võttes arvesse nende struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ning füüsilisi omadusi, ei ole ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseimaid piirkondi võimalik liidu elektrituruga ühendada. Nad ei peaks seetõttu kohaldama sätteid, mis käsitlevad elektri kogutarbimise vähendamist tipptundidel ja turutulu ülempiiri. Peale selle peaks liikmesriikidel olema võimalik välistada kõnealuste sätete kohaldamine elektri suhtes, mis on toodetud väikestes eraldatud võrkudes või väikestes ühendatud võrkudes, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2019/944. Lisaks ei kohalda Küpros ja Malta oma eripära tõttu liidu energiaturu acquis’d täies ulatuses. Küpros on üleeuroopalistest energiavõrkudest täielikult eraldatud ning Malta on nendega ühendatud vaid piiratud määral. Kuna nende liikmesriikide diferentseeritud lähenemisviisil oleks energia siseturule vaid piiratud mõju, peaks Küprosel ja Maltal olema võimalik vabatahtlikult kohaldada sätteid, mis on seotud nende elektri kogutarbimise vähendamisega tipptundidel ja turutulu ülempiiriga. Lisaks, kui Küpros otsustab kohaldada turutulu ülempiiri käsitlevaid sätteid ja et tagada oma elektrisüsteemi stabiilsus, ei peaks ta olema kohustatud kohaldama turutulu ülempiiri toornaftatoodetest toodetud elektrienergia suhtes.

(68)

Aluseks olevate gaasihindade volatiilsus tekitab raskusi elektrifutuuriturgudel tegutsevatele energiaettevõtjatele, eelkõige seoses sobiva tagatise kättesaadavusega. Komisjon hindab koos Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja Euroopa Pangandusjärelevalvega küsimusi, mis on seotud tagatiste ja marginaalide kõlblikkusega, ning seda, kuidas oleks võimalik ülemäärast päevasisest volatiilsust vähendada.

(69)

Lisaks on käesolevas määruses sätestatud meetmed kooskõlas komisjoni käimasoleva täiendava tööga pikaajalise turukorralduse osas, mis on välja kuulutatud komisjoni 18. mai 2022. aasta teatises „Tegevuskava energiaturul sekkumiseks lühikeses perspektiivis ja elektrituru korralduse täiustamiseks pikas perspektiivis“, mis avaldati koos kavaga „REPowerEU“.

(70)

Võttes arvesse energiakriisi ulatust, selle sotsiaal-, majandus- ja finantsmõju taset ning vajadust võimalikult kiiresti tegutseda, peaks käesolev määrus jõustuma kiirkorras järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(71)

Võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud meetmete erandlikkust ja vajadust kohaldada neid eelkõige 2022.–2023. aasta talveperioodil, tuleks käesolevat määrust kohaldada kuni 31. detsembrini 2023.

(72)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada kõrgete energiahindade leevandamiseks erakorralised sekkumismeetmed, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,