KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1214,

9. märts 2022,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 4, artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 (2) sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmavad mitut majandussektorit ja -tegevust, mis võivad aidata kaasa liidu kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidele. Need majandussektorid ja -tegevus valiti nende osa tõttu kasvuhoonegaaside üldheites ja nende tõestatud potentsiaali tõttu kasvuhoonegaaside heite tootmise ärahoidmisel või sellise heite vähendamisel või kõrvaldamisel. Lisaks on tõestatud nende majandussektorite ja -tegevuse potentsiaal võimaldada sellist ärahoidmist, vähendamist ja kõrvaldamist muudes majandussektorites ja -tegevuses või tagada sellise heite pikaajaline ladustamine muude sektorite või tegevuse jaoks.

(2)

Kogu energiakasutus tekitab liidus ligikaudu 75 % otsesest kasvuhoonegaaside heitest. Seega on energiasektoril väga tähtis osa kasvuhoonegaaside heite jätkuval vähendamisel. Delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmavad seetõttu paljusid energiatarneahelaga seotud majandussektoreid ja -tegevusi alates elektri- või soojusenergia tootmisest eri allikatest kuni ülekande- ja jaotusvõrkude, energia salvestamise, soojuspumpade ning biogaasi ja biokütuste tootmiseni. Delegeeritud määrus (EL) 2021/2139 ei sisalda aga maagaasi- ja tuumaenergiasektori majandustegevusega seotud tehnilisi sõelumiskriteeriume, olenemata nende sektorite potentsiaalist aidata kaasa liidu majanduse CO2 heite vähendamisele.

(3)

Nagu on sätestatud komisjoni 21. aprilli 2021. aasta teatises („ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“) ning komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatises („Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“), lükati maagaasist energia tootmist käsitlevate tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamine edasi, arvestades vajadust täiendava tehnilise hindamise järele, eriti maagaasi rolli kohta üleminekul CO2 heiteta majandusele (3). Ka tuumaenergia tootmisega seotud tegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamine lükati edasi, sest oodati 2020. aastal alustatud põhjaliku eksperdihindamise tulemust selle kohta, kas tuumatsüklit ja eelkõige tuumajäätmete olelusringi võib pidada kokkusobivaks määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud nõudega, et tegevus ei tohi oluliselt kahjustada teisi keskkonnaeesmärke. Neid hindamisi arvesse võttes tuleb tunnistada, et maagaasi ja tuumaenergia tootmisega seotud tegevus võib kaasa aidata liidu majanduse CO2 heite vähendamisele.

(4)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikega 2, milles käsitletakse üleminekumajandustegevust, on vajalik sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses elektri tootmise, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhusa koostootmise ning tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides maagaasist soojus-/jahutusenergia tootmisega, mille puhul maagaasist tuleneva kasvuhoonegaaside heite tase on allpool asjakohast piirväärtust. Lisaks tuleb sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses maagaasi kasutamisega elektri tootmisel, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhusal koostootmisel ning tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides soojus-/jahutusenergia tootmisel, kui selline elektri tootmine, elektri ja soojus-/jahutuseenergia tõhus koostootmine ning tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides soojus-/jahutusenergia tootmine ei vasta veel sellele asjakohasele piirväärtusele, sest peale kliimaneutraalse energia kasutamise ja rohkemate investeeringute juba vähese CO2 heitega majandustegevusse ja -sektoritesse eeldab üleminek muu majandustegevuse ja -sektorite kasvuhoonegaaside heite olulist vähendamist, mille puhul ei ole tehnoloogiliselt ega majanduslikult teostatavaid vähese CO2 heitega alternatiive. Kogu selline majandustegevus tuleks liigitada määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 alusel üleminekutegevuseks, arvestades et tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2 heitega alternatiivid ei pruugi veel olla turul piisavas ulatuses kättesaadavad, et katta energianõudlus järjepidevalt ja usaldusväärselt. Just elektritootmise valdkonnas on asjakohane leida alternatiivne lähenemisviis kasvuhoonegaaside heite otseseks piiramiseks. Selle alternatiivse lähenemisviisi raames, mis peaks andma kahekümneaastase perioodi jooksul sarnaseid tulemusi, võivad rajatised saavutada selliseid tulemusi, kui piiravad käitamistundide arvu või toovad ettepoole ülemineku taastuvatest energiaallikatest toodetud või vähese CO2 heitega gaaside kasutamisele. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid soodustama suurema heitega energiaallikate, sealhulgas tahkete fossiilkütuste kiiremat kasutuselt kõrvaldamist. Selleks et täita määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud nõuded, peaksid maagaasi kasutamisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid ka tagama, et on olemas usaldusväärsed tõendid, mille kohaselt ei saa taastuvate energiaallikatega saavutada sama energiatootmisvõimsust, ning et iga rajatise kohta võetakse kasutusele tulemuslikud kavad kooskõlas sektori parimate tulemustega, et minna kindlaks kuupäevaks täielikult üle taastuvatele energiaallikatele või vähese CO2 heitega gaasidele. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid ühtlasi tagama, et piiratud aja jooksul arvestatakse selle tegevuse panust CO2 heite vähendamisse.

(5)	Taastuvatel energiaallikatel on tähtis roll liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisel. Sellega seoses tuleb suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, et täita liidu energiaturu vajadus taastuvenergia ja puhta energeetika järele.

(6)

Tuumaenergiaga seotud tegevus on vähese CO2 heitega, see ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (4) artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud ning määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ega kuulu muudesse selle sätte punktides b–i loetletud majandustegevuse kategooriatesse. Selline tuumaenergiaga seotud majandustegevus tuleks liigitada määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 alla, kui puudub tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatav vähese CO2 heitega alternatiiv, millest piisaks, et katta energianõudlus järjepidevalt ja usaldusväärselt. Lisaks teatati kestliku rahanduse tehnilise eksperdirühma 2020. aasta märtsi lõplikus aruandes, (5) et „tuumaenergia tootmisega ei kaasne energia tootmise etapis peaaegu üldse kasvuhoonegaaside heidet“ ning „tõendid tuumaenergia võimaliku olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamise eesmärkide täitmisse olid ulatuslikud ja selged“. Mitme liikmesriigi kavades kuuluvad kliimaeesmärkide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (6) sätestatud CO2 heite 2050. aastaks vähendamise eesmärgi täitmiseks kasutatavate energiaallikate hulka nii tuumaenergia kui ka taastuvenergia. Stabiilse baaskoormusenergia varustuse tagamisega soodustab tuumaenergia taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ega takista nende arengut, nagu nõutakse määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 punktis b. Seetõttu tuleks tuumaenergiaga seotud tegevust pidada vastavaks määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikele 2.

(7)

Ekspertide tehtud teaduslikus hindamises (7) järeldati, et tuumaenergiaga seotud majandustegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et märkimisväärselt ei kahjustata teisi keskkonnaeesmärke tulenevalt tuumajäätmete pikaajalise ladustamise ja lõppladustamisega kaasnevatest võimalikest riskidest. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid seetõttu kajastama tuumaohutuse, kiirguskaitse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõrgeimaid standardeid, lähtudes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) ja selle lepingu alusel vastuvõetud õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivis 2009/71/Euratom (8) sätestatud nõuetest. Nimetatud direktiivis on esitatud kõrgetasemeline tuumaohutuse eesmärk, mis hõlmab iga tuumaseadme olelusringi kõiki etappe, sealhulgas selliste seadmete asukoha planeerimine, projekteerimine, ehitamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja dekomisjoneerimine. Eelkõige nõutakse selles direktiivis märkimisväärseid ohutusalaseid parendusi uute reaktorite, sealhulgas nn III+ põlvkonna reaktorite projekteerimises, milleks tuleks kasutada parimaid võimalikke teadmisi ja tehnoloogiat, võttes arvesse viimaseid rahvusvahelisi ohutusnõudeid. Need nõuded tagavad tuumaohutuse eesmärgi tulemusliku rakendamise, sealhulgas sügavkaitse põhimõtte kohaldamise ja tulemusliku ohutuskultuuri kehtestamise. Need nõuded tagavad, et suurte inimtegevusest põhjustatud ja looduslike ohtude, sealhulgas maavärinate ja üleujutuste mõju viiakse miinimumini ning ennetatakse õnnetusi, käitamishäireid ja juhtimissüsteemide tõrkeid või rikkeid, muu hulgas kaitsestruktuuridega või tagavaraks hoitavate jahutus- ja elektrivarustussüsteemidega.

(8)

Turul on saanud kättesaadavaks tuumaelektrijaamadele ette nähtud õnnetusjuhtumitele vastupidav kütus, mis annab lisakaitse kütuse või reaktoriosade struktuurikahjustustest tulenevate õnnetuste eest. Nende hiljutiste tehnoloogiliste suundumuste arvessevõtmiseks tuleks seda liiki kütuse kasutamine sätestada nõudena tehnilistes sõelumiskriteeriumides, võttes arvesse selle litsentsimist liidus.

(9)

Kogu maailmas tehakse teadus- ja arendusalaseid jõupingutusi, et välja töötada uut tuumareaktoritehnoloogiat, mis kasutab muu hulgas suletud kütusetsükleid või kütuse paljundamise kontseptsioone ning viib miinimumini kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete tootmise (IV põlvkonna reaktorid). Olgugi et need IV põlvkonna reaktorid ei ole veel kaubanduslikult tasuvad, tuleks selliste reaktorite kohta sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, arvestades nende võimalikku panust CO2 heite vähendamise eesmärgi täitmisse ja radioaktiivsete jäätmete miinimumini viimisse.

(10)

Mitme liikmesriigi CO2 heite vähendamise jõupingutuste raames kuulub tuumaenergia tulevaste energiaallikate hulka. Komisjoni hinnatud stsenaariumid toovad kaasa vähese CO2 heitega energiasüsteemi, mis põhineb suurel määral taastuvatel energiaallikatel ja praeguse tasemega võrreldes stabiilse ülesseatud võimsusega tuumaenergial. Praegu kasutatavate tuumaseadmete vananedes tuleb need muuta ohutumaks, et pikendada käitamise eluiga, ning ehitada uusi tuumaseadmeid aegunud seadmete asendamiseks. See on järjepidev protsess, mis peaks tagama vajaliku võimsuse olemasolu energiasüsteemi CO2 heite vähendamiseks 2050. aastaks ja vajaduse korral hiljem. Sellele vastavalt on vaja märkimisväärseid investeeringuid tuumaenergiasse kogu perioodil kuni 2050. aastani ja hiljemgi. Vaja on tagada, et uutes tuumaseadmetes kasutatakse parimaid tehnoloogia arengust tulenevaid lahendusi. Seetõttu tuleks selliste uute tuumaelektrijaamade tehniliste sõelumiskriteeriumidega tagada iga investeerimisprojekti korralised hindamised ja tehnilised parameetrid, mis vastavad parimale tehnoloogia tasemele, arvestades järjepidevate teadus- ja arengualaste jõupingutuste tulemusi ning tehnoloogia pidevat täiustamist. Määrata tuleks konkreetsed kuupäevad, et tagada kestliku CO2 heite vähendamisega kokkusobiva uue tehnoloogia järkjärguline kasutuselevõtt niipea, kui see muutub kättesaadavaks.

(11)

Euratomi asutamislepingu II lisas ja nõukogu määruses (Euratom) nr 2587/1999 (9) on kehtestatud lävendid ja muud nõuded komisjonile tuumaenergiasse tehtavatest investeeringutest teatamiseks. Olenemata sellest, kas Euratomi asutamislepingu II lisas ja määruses (Euratom) nr 2587/1999 teavitamist nõutakse, peaks komisjon esitama selliste investeeringute kohta arvamuse, et taksonoomia eesmärkide täitmiseks võetaks võimalikult palju arvesse Euratomi õigusaktides esitatud põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas tuumaohutuse eesmärki. Samal põhjusel tuleks rahuldavalt käsitleda kõiki määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 17 kohaldamisega seotud küsimusi ning komisjoni arvamuses nimetatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

(12)

Arvestades uude tuumaenergia tootmise võimsusesse tehtavate investeeringute pikki ooteaegu, võib valitud olemasolevate tuumaseadmete kasutusaja pikendamine toetada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist lähitulevikus kuni keskpikas plaanis. Selliste pikenduste tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks aga nõuda muudatusi ja ohutusega seotud uuendusi, et need tuumaseadmed vastaksid tingimata rangeimatele võimalikele ohutusstandarditele ning kõigile Euratomi asutamislepingu alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud ohutuseesmärgi nõuetele.

(13)

Arvestades tehnoloogia ja teaduse eeldatavat arengut, tuleks investeeringute suhtes, mida tehakse uute tuumaseadmete ehitamisse ja ohutusse käitamisse, kus kasutatakse parimat olemasolevat tehnoloogiat, ning mille on asjakohaseks kuupäevaks heaks kiitnud liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega, kohaldada tehnilisi sõelumiskriteeriume ja tähtaegu, mis soodustavad suletud kütusetsüklit või kütuse paljundamist kasutavate IV põlvkonna reaktorite väljaarendamist ja tulevast kasutamist, kui need muutuvad turul kättesaadavaks. Sellise tehnoloogia arengust lähtuvalt tuleks need tähtajad nõuetekohaselt läbi vaadata.

(14)

Kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemise eesmärkidega seotud tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tagada, et majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki. Eriti tuumaenergiaga seotud majandustegevuse puhul on vaja tagada, et jäätmete pikaajaline lõppladustamine ei kahjusta oluliselt ja pikaajaliselt keskkonda, nagu on viidatud määruse (EL) 2020/852 artikli 17 lõike 1 punkti d alapunktis iii. Seetõttu on asjakohane sätestada tehnilistes sõelumiskriteeriumides erinõuded radioaktiivsete jäätmete käitlemise fondile ja dekomisjoneerimisfondile, mis võivad olla kombineeritud, kooskõlas põhimõttega, et jäätmetekitajad peaksid vastutama jäätmekäitluse kulude eest; samuti on kohane nõuda kõigi radioaktiivsete jäätmete jaoks toimivaid lõppladustamise rajatisi, mis peaksid ära hoidma radioaktiivsete jäätmete ekspordi kolmandates riikides lõppladustamise eesmärgil. Mitmes liikmesriigis lõppladustatakse madala või keskmise radioaktiivsusega jäätmeid juba praegu maapinnalähedastes ladustuspaikades ning aastakümnete jooksul on kogutud jäätmekäitluse valdkonnas palju kogemusi ja oskusteavet nende maapinnalähedaste ladustuspaikade käitamise kohta. Kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse puhul on sügaval geoloogilistes kihtides lõppladustamine kaasaegne lahendus, mida tunnustavad laialdaselt kogu maailma eksperdid kui kõige ohutumat ja kestlikumat lahendust kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ja jäätmeteks peetava kasutatud tuumkütuse käitlemise viimases etapis. Liikmesriigid vastutavad jätkuvalt oma kasutatud tuumkütuse ning madala või keskmise radioaktiivsusega või kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika eest, kuid peaksid kaasama lõppladustamisvõimaluste kavandamise ja rakendamise oma riiklikku poliitikasse, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikesse programmidesse, käsitledes igat liiki kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid ning kõiki kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise etappe tekkimisest lõppladustamiseni. Riiklike programmide sisu on täpsustatud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom (10) ning see hõlmab peamisi tulemusnäitajaid edenemise läbipaistvaks jälgimiseks. Liikmesriigid peavad andma komisjonile korrapäraselt aru riiklike programmide rakendamise edenemise kohta. Liikmesriikide 2021. aasta aruandlusest nähtub, et tehakse märkimisväärseid edusamme esimeste sügaval geoloogilistes kihtides lõppladustamise rajatiste loomisel liidu territooriumil. Liikmesriikidele muutuvad kättesaadavaks reaalsed lahendused, et sellised rajatised 2050. aastaks välja töötada ja neid käitada. Seetõttu tagab vastava nõude lisamine tehnilistesse sõelumiskriteeriumidesse, et keskkonda oluliselt ei kahjustata.

(15)

On vaja, et finants- ja muud ettevõtjad tagaksid investoritele suure läbipaistvuse seoses nende investeeringutega maagaasi ja tuumaenergia tootmise tegevusse, mille kohta tuleks sätestada tehnilised sõelumiskriteeriumid. Selle läbipaistvuse tagamiseks tuleks finants- ja muudele ettevõtjatele sätestada avalikustamise erinõuded. Investoritele avaldatava teabe võrreldavuse tagamiseks tuleks see teave esitada vormil, millel näidatakse selgesti maagaasi ja tuumaenergiaga seotud tegevuse osakaalu nende ettevõtjate peamiste tulemusnäitajate nimetajas ja asjakohasel juhul lugejas. Selleks et määruse (EL) 2020/852 artiklites 5 ja 6 osutatud finantstoodetesse investeerijatele oleks tagatud suur läbipaistvus seoses maagaasi- ja tuumaenergiaalase tegevusega, mille kohta on sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid, muudab komisjon või esitab ettepaneku muuta nende finantstoodete puhul kohaldatavat avalikustamisraamistikku asjakohaselt, et tagada nende finantstoodete olelusringi jooksul täielik läbipaistvus. Selleks et selline teave oleks lõppinvestoritele selgesti tuvastatav, kaalub komisjon turustajate antavaid finants- ja kindlustusnõuandeid puudutavate nõuete muutmist.

(16)

Investorite usalduse suurendamiseks peaks vastavust maagaasiga seotud tegevuse tehnilistele sõelumiskriteeriumidele kontrollima sõltumatu kolmas isik. Vastavuse erapooletu ja hoolsa kontrollimise tagamiseks peaks sõltumatul kolmandal isikul olema vahendid ja oskusteave selle kontrolli läbiviimiseks, ta peaks olema sõltumatu, et vältida huvide konflikti omaniku või rahastajaga, ning ta ei tohiks osaleda sellise maagaasiga seotud tegevuse arendamises ega elluviimises. Peale kontrollimehhanismi võib finants- ja muude ettevõtjate suhtes kohaldada teistes kestlikku rahandust käsitlevates liidu õigusaktides esitatud kontrolli erinõudeid, mis hõlmavad vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Määruse (EL) 2020/852 artikli 26 lõike 1 punkti c kohaselt peaks komisjon läbi vaatama normid, mida on vaja selles määruses sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanismide kasutusele võtmiseks.

(17)

Maagaasi- ja tuumaenergiasektorile on iseloomulik kiire tehnoloogia areng. Seetõttu tuleb korrapäraselt läbi vaadata nende sektorite energia tootmisega seotud tegevust hõlmavad tehnilised sõelumiskriteeriumid, nagu nõutakse määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5. Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste alusel peaks sellise läbivaatamise korral käsitlema ka tehnilistes sõelumiskriteeriumides sätestatud ajavahemike asjakohasust.

(18)

Seepärast tuleks vastavalt muuta delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 (11). Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatused ei kohusta tegema investeeringuid, vaid on mõeldud selleks, et aidata finantsturgudel ja investoritel rangete tingimuste järgi kindlaks teha asjakohase gaasi ja tuumaenergiaga seotud tegevuse, mis on vajalik liikmesriikide energiasüsteemide muutmiseks kliimaneutraalseks kooskõlas liidu kliimaeesmärkide ja -kohustustega.

(19)

Käesolevas delegeeritud määruses sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatused on tihedalt seotud. Selleks et tagada nende sätete sidusus ja üheaegne jõustumine, anda sidusrühmadele õigusraamistikust terviklik ülevaade ja hõlbustada määruse (EL) 2020/852 kohaldamist, on vaja kehtestada need sätted ühes määruses.

(20)

Finants- ja muudele ettevõtjatele tuleb anda piisavalt aega, et hinnata, kas nende maagaasi ja tuumaenergiaga seotud majandustegevus vastab käesolevas määruses sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ning anda selle hinnangu põhjal aru vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2178. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata kuupäevale 1. jaanuar 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel 2a:

„Artikkel 2a

Läbivaatamine

Määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5 osutatud läbivaatamise käigus vaatab ja hindab komisjon ka vajadust muuta I lisa jaos 4.27, jaos 4.28, jao 4.29 punkti 1 alapunktis b, jao 4.30 punkti 1 alapunktis b ja jao 4.31 punkti 1 alapunktis b osutatud kuupäevi.

I lisa jagude 4.27 ja 4.28 punktis 2 osutatud kuupäevade läbivaatamise käigus tuleb võtta arvesse tehnika arengut õnnetusjuhtumitele vastupidava kütuse turustamisel liidus ja kogu maailmas.“

2)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 8 lisatakse lõiked 6, 7 ja 8:

„6. Finants- ja muud ettevõtjad avalikustavad järgmise teabe:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26, jaos 4.27 ja jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas ja lugejas;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26, jaos 4.27 ja jaos 4.28 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas;

c)	taksonoomias käsitlemata tuumaenergiaga seotud majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas.

7. Finants- ja muud ettevõtjad avalikustavad järgmise teabe:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29, jaos 4.30 ja jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas ja lugejas;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29, jaos 4.30 ja jaos 4.31 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas;

c)	taksonoomias käsitlemata maagaasiga seotud tegevuse maht ja osatähtsus nende peamiste tulemusnäitajate nimetajas.

8. Lõigetes 6 ja 7 osutatud teave esitatakse tabelina, kasutades käesoleva määruse XII lisas sätestatud vorme.“

2)	Käesoleva määruse III lisas esitatud tekst lisatakse XII lisana.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. märts 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

(2) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 21. aprilli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2021) 188 final) ning komisjoni teisipäev, 6. juuli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“ (COM(2021)390 final).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(5) Tehnilise eksperdirühma aruanne on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/200309-sustainable-finance-teg-final-report-taxonomy_en.pdf

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(7) JRC aruanne „Technical assessment of nuclear energy with respect to the ‘do no significant harm’ criteria of Regulation (EU) 2020/852 („Taxonomy Regulation“)“ (Tuumaenergia tehniline hindamine seoses määruses (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) esitatud olulise kahju ärahoidmise kriteeriumidega), mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/file/210329-jrc-report-nuclear-energy-assessment_en

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(9) Nõukogu 2. detsembri 1999. aasta määrus (Euratom) nr 2587/1999, milles määratletakse investeerimisprojektid, millest tuleb komisjonile teatada vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 41 (EÜT L 315, 9.12.1999, lk 1).

(10) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

(11) Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

I LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisasse lisatakse jaod 4.26, 4.27, 4.28, 4.29, 4.30 ja 4.31:

„4.26. Kõrgtehnoloogia turustamisele eelnevad etapid energia tootmiseks tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib minimaalselt

Tegevuse kirjeldus

Liikmesriikide pädevate asutuste poolt vastavalt kohaldatavale riiklikule õigusele litsentsitud selliste uuenduslike elektritootmisrajatiste uurimine, arendamine, tutvustamine ja kasutuselevõtt, mis toodavad energiat tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib minimaalselt.

Tegevus on liigitatud NACE koodide M72 ja M72.1 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud kõigile tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Majandustegevusega seotud projekt (edaspidi „projekt“) asub liikmesriigis, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	liikmesriik on täielikult üle võtnud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (1) ja nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (2);

liikmesriik järgib Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) ja selle alusel vastu võetud õigusakte, eelkõige direktiivi 2009/71/Euratom, direktiivi 2011/70/Euratom ja nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, (*3) samuti ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavat liidu keskkonnaõigust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (*4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (*5);

c)	liikmesriigil on projekti heakskiitmise kuupäeva seisuga loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja dekomisjoneerimisfond, mis võivad olla kombineeritud;

d)	liikmesriik on näidanud, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise hinnangulistele kuludele kooskõlas komisjoni soovitusega 2006/851/Euratom (*6);

liikmesriigil on toimivad lõppladustamisrajatised kõikide väga madala, madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks, millest on komisjonile teatatud Euratomi asutamislepingu artikli 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõike 4 alusel ning mis kuuluvad direktiivi 2011/70/Euratom alusel ajakohastatud riiklikku programmi;

liikmesriigil on dokumenteeritud kava, mis sisaldab üksikasjalikke samme, et muuta 2050. aastaks toimivaks kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis, ning kavas kirjeldatakse kõike järgmist:

i)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kontseptsioonid või kavad ja tehnilised lahendused tekkimisest lõppladustamiseni;

ii)	kontseptsioonid või kavad lõppladustamisrajatise eluea lõpu järgse perioodi kohta, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll, ja vahendid, mida kasutatakse selle rajatise kohta pikemaajaliselt teadmiste säilitamiseks;

iii)	vastutus kava rakendamise eest ja peamised tulemusnäitajad selle edenemise jälgimiseks;

iv)	kuluhinnangud ja rahastamisskeemid.

Punkti f järgimiseks võivad liikmesriigid kasutada kavasid, mis on koostatud direktiivi 2011/70/Euratom artiklites 11 ja 12 nõutava riikliku programmi raames.

Projekt kuulub liidu rahastatavasse uurimisprogrammi või projektist on komisjonile teatatud vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõikele 4, vastavalt sellele, kumb neist sätetest on kohaldatav, komisjon on esitanud selle kohta oma arvamuse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 43 ning piisaval määral on käsitletud kõiki arvamuses tõstatatud ja määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 17 kohaldamisel asjakohaseid küsimusi ja käesolevas jaos sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Asjaomane liikmesriik on kohustunud andma komisjonile iga viie aasta järel aru iga projekti kõigi järgmiste aspektide kohta:

a)	punkti 1 alapunktis c osutatud kogutud vahendite piisavus;

b)	tegelik edenemine punkti 1 alapunktis f osutatud kava rakendamisel.

Aruannete alusel uurib komisjon, kas punkti 1 alapunktis c nimetatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fondi ja dekomisjoneerimisfondi kogunenud vahenditest piisab, ning vaatab läbi punkti 1 alapunktis f osutatud dokumenteeritud kava rakendamisel tehtud edusammud ja võib esitada asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse.

Tegevus on kooskõlas riiklike õigusaktidega, millega võetakse üle punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud õigusaktid, sealhulgas hinnatakse eelkõige stressitestide abil liidu territooriumil asuvate tuumaelektrijaamade vastupidavust äärmuslikele loodusõnnetustele, kaasa arvatud maavärinatele. Sellest lähtuvalt toimub tegevus selle liikmesriigi territooriumil, kus tuumaseadme käitaja:

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida toetavad Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri (edaspidi „IAEA“) ja Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (edaspidi „WENRA“) uusimad rahvusvahelised suunised, mis aitavad suurendada uute ja olemasolevate tuumaelektrijaamade suutlikkust pidada vastu äärmuslikele looduslikele ohtudele, sealhulgas üleujutustele ja äärmuslikele ilmastikutingimustele.

Punkti 1 alapunktides e ja f nimetatud radioaktiivsed jäätmed lõppladustatakse liikmesriigis, kus need tekitati, välja arvatud juhul, kui asjaomase liikmesriigi ja sihtliikmesriigi vahel on sõlmitud direktiivis 2011/70/Euratom sätestatud kokkulepe. Sellisel juhul on sihtliikmesriigil olemas radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise programmid ning sobiv lõppladustamisrajatis, mis vastavad direktiivi 2011/70/Euratom nõuetele.

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse eesmärk on toota või tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida rakendatakse vastavalt IAEA ja WENRA rahvusvahelistele suunistele äärmuslike looduslike ohtude, sealhulgas üleujutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste kohta.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga, mis on välja töötatud koos asjaomaste sidusrühmadega.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks kontrollivad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust:

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

Tuumaenergiaga seotud tegevus toimub kooskõlas olmeveele kehtivate nõuetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ ja direktiivis 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.

4)	Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on nii mitteradioaktiivsete kui ka radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava, millega tagatakse selliste jäätmete maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

Käitamise ja dekomisjoneerimise ajal minimeeritakse radioaktiivsete jäätmete kogus ja maksimeeritakse vabasse ringlusse lastavate materjalide kogust vastavalt direktiivile 2011/70/Euratom ning järgides direktiivis 2013/59/Euratom sätestatud kiirguskaitsenõudeid.

Kogu dekomisjoneerimistegevuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise piisavaks rahastamiseks on kehtestatud rahastamisskeem kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja soovitusega 2006/851/Euratom.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Mitteradioaktiivne heide vastab suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Tuumaelektrijaamade puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Radioaktiivne heide õhku, veekogudesse ja maapinnale (pinnasesse) vastab asjakohasel juhul konkreetsete toimingute individuaalsetele loatingimustele või riiklikele läviväärtustele kooskõlas direktiiviga 2013/51/Euratom (*7) ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiivi 2011/70/Euratom sättega, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate ja elurikkuse seisukohast tundlikele aladele tõenäoliselt suurt mõju avaldavate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine ja selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.27. Uute tuumaelektrijaamade ehitamine ja ohutu käitamine elektri või soojuse, sealhulgas vesiniku tootmiseks parima võimaliku tehnoloogia abil

Selle jao tähenduses on parim võimalik tehnoloogia selline, mis vastab täielikult direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele ning IAEA standardite ja WENRA ohutuseesmärkide ja võrdlustasemete uusimatele tehnilistele parameetritele.

Tegevuse kirjeldus

Selliste uute tuumaseadmete ehitamine ja ohutu käitamine, mille jaoks liikmesriikide pädevad asutused on vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele väljastanud 2045. aastaks ehitusloa, et toota elektrit või töödelda soojusenergiat, sealhulgas kaugkütte või selliste tööstuslike protsesside jaoks nagu vesiniku tootmine (uued tuumaseadmed), samuti nende ohutuse suurendamine.

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.22 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud kõigile tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Majandustegevusega seotud projekt (edaspidi „projekt“) asub liikmesriigis, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	liikmesriik on täielikult üle võtnud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom ja nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom;

liikmesriik järgib Euratomi asutamislepingut ja selle alusel vastu võetud õigusakte, eelkõige direktiivi 2009/71/Euratom, direktiivi 2011/70/Euratom ja direktiivi 2013/59/Euratom, samuti ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavat liidu keskkonnaõigust, eelkõige direktiivi 2011/92/EL ja direktiivi 2000/60/EÜ;

c)	liikmesriigil on projekti heakskiitmise kuupäeva seisuga loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja dekomisjoneerimisfond, mis võivad olla kombineeritud;

d)	liikmesriik on näidanud, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise hinnangulistele kuludele kooskõlas soovitusega 2006/851/Euratom;

liikmesriigil on toimivad lõppladustamisrajatised kõikide väga madala, madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks, millest on komisjonile teatatud Euratomi asutamislepingu artikli 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõike 4 alusel ning mis kuuluvad nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom alusel ajakohastatud riiklikku programmi;

i)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kontseptsioonid või kavad ja tehnilised lahendused tekkimisest lõppladustamiseni;

ii)	kontseptsioonid või kavad lõppladustamisrajatise eluea lõpu järgse perioodi kohta, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll, ja vahendid, mida kasutatakse selle rajatise kohta pikemaajaliselt teadmiste säilitamiseks;

iii)	vastutus kava rakendamise eest ja peamised tulemusnäitajad selle edenemise jälgimiseks;

iv)	kuluhinnangud ja rahastamisskeemid.

Punkti f järgimiseks võivad liikmesriigid kasutada kavasid, mis on koostatud direktiivi 2011/70/Euratom artiklites 11 ja 12 nõutava riikliku programmi raames.

Projektis rakendatakse täielikult parimat võimalikku tehnoloogiat ja alates 2025. aastast õnnetusjuhtumitele vastupidavat kütust. Tehnoloogia on sertifitseeritud ja selle on heaks kiitnud riiklik tuumaohutust reguleeriv asutus.

Projektist on komisjonile teatatud vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõikele 4, vastavalt sellele, kumb neist sätetest on kohaldatav, komisjon on esitanud selle kohta oma arvamuse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 43 ning piisaval määral on käsitletud kõiki arvamuses tõstatatud ja määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 2 ja artikli 17 kohaldamisel asjakohaseid küsimusi ja käesolevas jaos sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Asjaomane liikmesriik on kohustunud andma komisjonile iga viie aasta järel aru iga projekti kõigi järgmiste aspektide kohta:

a)	punkti 1 alapunktis c osutatud kogutud vahendite piisavus;

b)	tegelik edenemine punkti 1 alapunktis f osutatud kava rakendamisel.

Komisjon vaatab alates 2025. aastast ja vähemalt iga kümne aasta järel läbi parimale võimalikule tehnoloogiale vastavad tehnilised parameetrid, tuginedes tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (edaspidi „ENSREG“) hinnangule.

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida toetavad IAEA ja WENRA uusimad rahvusvahelised suunised, mis aitavad suurendada uute ja olemasolevate tuumaelektrijaamade suutlikkust pidada vastu äärmuslikele looduslikele ohtudele, sealhulgas üleujutustele ja äärmuslikele ilmastikutingimustele.

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.28. Olemasolevates käitistes elektri tootmine tuumaenergiast

Tegevuse kirjeldus

Olemasolevate tuumaseadmete muutmine, et pikendada 2040. aastaks liikmesriikide pädevate asutuste loal vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele tuumaenergiast elektrit või soojust tootvate tuumaseadmete ohutut käitamisaega (tuumaelektrijaamad).

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.22 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud kõigile tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Majandustegevusega seotud projekt (edaspidi „projekt“) asub liikmesriigis, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	liikmesriik on täielikult üle võtnud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom ja nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom;

liikmesriik järgib Euratomi asutamislepingut ja selle alusel vastu võetud õigusakte, eelkõige direktiivi 2009/71/Euratom, direktiivi 2011/70/Euratom ja direktiivi 2013/59/Euratom ning ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavat liidu keskkonnaõigust, eelkõige direktiivi 2011/92/EL ja direktiivi 2000/60/EÜ;

c)	liikmesriigil on projekti heakskiitmise kuupäeva seisuga loodud radioaktiivsete jäätmete käitlemise fond ja dekomisjoneerimisfond, mis võivad olla kombineeritud;

d)	liikmesriik on näidanud, et tal on tuumaelektrijaama eeldatava kasuliku eluea lõpus kättesaadavad vahendid, mis vastavad radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise hinnangulistele kuludele kooskõlas soovitusega 2006/851/Euratom;

liikmesriigil on toimivad lõppladustamisrajatised kõikide väga madala, madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete jaoks, millest on komisjonile teatatud Euratomi asutamislepingu artikli 41 või nõukogu määruse (Euratom) nr 2587/1999 artikli 1 lõike 4 alusel ning mis kuuluvad nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom alusel ajakohastatud riiklikku programmi;

liikmesriigil on pärast 2025. aastat loa saanud projektide puhul dokumenteeritud kava, mis sisaldab üksikasjalikke samme, et muuta 2050. aastaks toimivaks kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatis, ning kavas kirjeldatakse kõike järgmist:

i)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kontseptsioonid või kavad ja tehnilised lahendused tekkimisest lõppladustamiseni;

ii)	kontseptsioonid või kavad lõppladustamisrajatise eluea lõpu järgse perioodi kohta, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul säilitatakse asjakohane kontroll, ja vahendid, mida kasutatakse selle rajatise kohta pikemaajaliselt teadmiste säilitamiseks;

iii)	vastutus kava rakendamise eest ja peamised tulemusnäitajad selle edenemise jälgimiseks;

iv)	kuluhinnangud ja rahastamisskeemid.

Punkti f järgimiseks võivad liikmesriigid kasutada kavasid, mis on koostatud direktiivi 2011/70/Euratom artiklites 11 ja 12 nõutava riikliku programmi raames.

Täiendatud projektis tehakse kõik mõistlikult teostatavad ohutusalased parendused ja võetakse alates 2025. aastast kasutusele õnnetusjuhtumitele vastupidav kütus. Tehnoloogia on sertifitseeritud ja selle on heaks kiitnud riiklik tuumaohutust reguleeriv asutus.

Asjaomane liikmesriik on kohustunud andma komisjonile iga viie aasta järel aru iga projekti kõigi järgmiste aspektide kohta:

a)	punkti 1 alapunktis c osutatud kogutud vahendite piisavus;

b)	tegelik edenemine punkti 1 alapunktis f osutatud kava rakendamisel.

Tegevus on kooskõlas riiklike õigusaktidega, millega võetakse üle punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud õigusaktid, sealhulgas hinnatakse eelkõige stressitestide abil liidu tuumaelektrijaamade vastupidavust äärmuslikele loodusõnnetustele, kaasa arvatud maavärinatele. Sellest lähtuvalt toimub tegevus selle liikmesriigi territooriumil, kus tuumaseadme käitaja:

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.29. Elektri tootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrit, kasutades fossiilseid gaaskütuseid. See tegevus ei hõlma elektri tootmist kasutades ainult käesoleva lisa jaos 4.7 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning käesoleva lisa jaos 4.8 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest fossiilsetest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)	tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast või tegevuse aastane otsene kasvuhoonegaaside heide ei ületa 20 aasta jooksul keskmiselt 550 kg CO2e/kW käitise võimsusest;

ii)	asendatavat elektrit ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iii)	tegevus asendab olemasolevat suure heitega elektritootmistegevust, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid fossiilkütuseid;

iv)	uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust rohkem kui 15 %;

käitis on projekteeritud ja ehitatud taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste kasutamiseks ning üleminek taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste täielikule kasutamisele toimub 31. detsembriks 2035, kusjuures ettevõtte juhtkond on võtnud vastava kohustuse ja heaks kiitnud kontrollitava kava;

vi)	asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra uue tootmisvõimsuse kestuse jooksul;

vii)

kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (*8) artiklis 3 või muus õigusaktis.

Punkti 1 alapunktis b osutatud kriteeriumidele vastavust tõendab sõltumatu kolmas isik. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal on selliseks kontrolliks vajalikud vahendid ja oskusteave. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal ei ole huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta ei osale tegevuse arendamises ega elluviimises. Sõltumatu kolmandast isikust tõendaja kontrollib hoolsalt tehniliste sõelumiskriteeriumide järgimist. Eelkõige avaldab sõltumatu kolmas isik igal aastal ja edastab komisjonile aruande, milles:

a)	kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis i osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)	asjakohasel juhul hinnatakse, kas tegevusest tuleneva iga-aastase otsese kasvuhoonegaaside heite trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktis i osutatud 20 aasta keskmisele piirväärtusele;

c)	hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile v.

Punkti 1 alapunktis b osutatud hindamist tehes võtab sõltumatu kolmandast isikust tõendaja eelkõige arvesse iga trajektooriaasta kavandatud otsest kasvuhoonegaaside heidet, tegelikku aastast otsest kasvuhoonegaaside heidet, kavandatud ja tegelikku käitamisaega ning taastuvate või vähese CO2 heitega gaaside kavandatud ja tegelikku kasutamist.

Komisjon võib talle edastatud aruannete põhjal esitada asjaomastele käitajatele arvamuse. Komisjon võtab neid aruandeid arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5 osutatud läbivaatamisel.

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)	käitamisel teatatakse heite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Kui tegevuse käigus segatakse fossiilseid gaaskütuseid gaasiliste või vedelate biokütustega, siis vastab biokütuste tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele, samas kui metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.30. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhus koostootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

Fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhusat koostootmist, kasutades ainult käesoleva lisa jaos 4.19 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning käesoleva lisa jaos 4.20 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmisest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh koostootmise tulemusel toodetud 1 kWh energia kohta.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil, sealhulgas CO2 kogumine või taastuvate gaaside või vähendatud CO2 heitega gaaside kasutamine, vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele. Elektritootmise protsessis tekkiva CO2 kogumisel vastab CO2 käesoleva jao punktis 1 sätestatud heite piirväärtusele ning CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all nii, et järgitakse käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume CO2 transpordi ja CO2 ladustamise kohta;

käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)	tegevusega saavutatakse vähemalt 10 % primaarenergia sääst võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise näitajatega; primaarenergia sääst arvutatakse direktiivis 2012/27/EL esitatud valemi alusel;

ii)	tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast;

iii)	asendatavat elektrit ja/või soojus-/jahutusenergiat ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iv)	tegevus asendab olemasolevat suure heitega soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmistegevust, eraldi soojus-/jahutusenergia tootmistegevust või eraldi elektritootmistegevust, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid fossiilkütuseid;

v)	uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust;

vi)

vii)	asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra 1 kWh väljundenergia kohta;

viii)

käitise taastamine ei suurenda selle tootmisvõimsust;

ix)

kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 või muus õigusaktis.

a)	kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis ii osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)	hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile vi.

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (sealhulgas metaanileketest tuleneva heite) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)	käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.31. Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutuseenergia tootmine

Tegevuse kirjeldus

Selliste soojustootmisrajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine, mis toodavad soojus-/jahutusenergiat, kasutades fossiilseid gaaskütuseid, ning mis on ühendatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutusega direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutusenergia tootmist tõhusas kaugküttesüsteemis, kasutades ainult käesoleva lisa jaos 4.23 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning käesoleva lisa jaos 4.24 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tegevus on liigitatud NACE koodi D35.30 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutusenergia tootmisest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil, sealhulgas CO2 kogumine või taastuvate gaaside või vähendatud CO2 heitega gaaside kasutamine, vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele. Elektritootmise protsessis tekkiva CO2 kogumisel vastab CO2 käesoleva jao punktis 1 sätestatud heite piirväärtusele ning transporditakse ja seda säilitatakse maa all nii, et järgitakse käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume CO2 transpordi ja CO2 ladustamise kohta;

käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)	tegevusega toodetud soojusenergiat kasutatakse direktiivis 2012/27/EL määratletud tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis;

ii)	tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast;

iii)	asendatavat soojus-/jahutusenergiat ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iv)	tegevus asendab olemasolevat suure heitega soojus-/jahutustegevust, milles kasutatakse tahket või vedelat fossiilkütust;

v)	uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust;

vi)

vii)	asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra 1 kWh väljundenergia kohta;

viii)

käitise taastamine ei suurenda selle tootmisvõimsust;

ix)

kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 või muus õigusaktis.

a)	kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis ii osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)	hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile vi.

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)	ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)	käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)	Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

(*1) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(*2) Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

(*3) Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(*6) Komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta soovitus 2006/851/Euratom tuumarajatiste sulgemiseks ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamiseks ette nähtud rahaliste vahendite haldamise kohta (ELT L 330, 28.11.2006, lk 31).

(*7) Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1)”.

II LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisasse lisatakse jaod 4.26, 4.27, 4.28, 4.29, 4.30 ja 4.31:

„4.26. Kõrgtehnoloogia turustamisele eelnevad etapid energia tootmiseks tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib minimaalselt

Tegevuse kirjeldus

Tegevus on liigitatud NACE koodide M72 ja M72.1 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

Tegevuse seisukohast olulised füüsilised kliimariskid on kindlaks tehtud käesoleva lisa A liites loetletud riskide põhjal, hinnates põhjalikult kliimariske ja haavatavust järgmiste meetodite abil:

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (1) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (2) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (3) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (4) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (5)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Tegevus on kooskõlas normidega, mis on sätestatud Euratomi asutamislepingus ja selle alusel vastu võetud õigusaktides, eelkõige direktiivis 2013/59/Euratom, direktiivis 2009/71/Euratom ja direktiivis 2011/70/Euratom, samuti ELi toimimise lepingu artikli 192 alusel vastu võetud kohaldatavas liidu keskkonnaõiguses, eelkõige direktiivis 2011/92/EL ja direktiivis 2000/60/EÜ.

Tegevus on kooskõlas riiklike õigusaktidega, millega võetakse üle direktiiv 2009/71/Euratom, sealhulgas hinnatakse eelkõige stressitestide abil liidu tuumaelektrijaamade vastupidavust äärmuslikele loodusõnnetustele, kaasa arvatud maavärinatele. Sellest lähtuvalt toimub tegevus selle liikmesriigi territooriumil, kus tuumaseadme käitaja:

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks peavad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust, kontrollima:

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või ELi õigusraamistikuga kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Mitteradioaktiivne heide vastab suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Radioaktiivne heide õhku, veekogudesse ja maapinnale (pinnasesse) vastab asjakohasel juhul konkreetsete toimingute individuaalsetele loatingimustele ja/või riiklikele läviväärtustele kooskõlas direktiiviga 2013/51/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.27. Uute tuumaelektrijaamade ehitamine ja ohutu käitamine elektri ja/või soojuse, sealhulgas vesiniku tootmiseks parima võimaliku tehnoloogia abil

Tegevuse kirjeldus

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.22 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (6) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (7) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (8) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (9) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (10)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega ja/või ELi õigusraamistikuga kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.28. Olemasolevates käitistes elektri tootmine tuumaenergiast

Tegevuse kirjeldus

Tegevus on liigitatud NACE koodide D35.11 ja F42.2 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (11) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (12) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (13) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (14) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (15)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

a)	on esitanud tuumaohutuse tõendi, mille ulatus ja üksikasjalikkus peab olema vastavuses tuumaseadmele ja selle asukohale vastava võimaliku ohu ulatuse ja laadiga (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punkt b);

b)	on võtnud mitmekordse kaitse meetmed, et muu hulgas minimeerida äärmuslike väliste looduslike ohtude ja ettekavatsemata inimtegevusest põhjustatud ohtude mõju (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8b lõike 1 punkt a);

c)	on ellu viinud asjakohase asukoha- ja seadmepõhise hindamise, kui asjaomane käitaja taotleb tuumaelektrijaama ehitamise või käitamise luba (direktiivi 2009/71/Euratom artikli 8c punkt a).

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

a)	vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)	maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Industry Foundation Classes (IFC) standarditele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

4.29. Elektri tootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

I lisa jao 4.29 punkti 1 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele vastavate fossiilsetest gaaskütustest elektri tootmise rajatiste ehitamine või käitamine. See tegevus ei hõlma elektri tootmist kasutades ainult I lisa jaos 4.7 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning I lisa jaos 4.8 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (16) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (17) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (18) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (19) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (20)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.30. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhus koostootmine fossiilsetest gaaskütustest

Tegevuse kirjeldus

I lisa jao 4.30 punkti 1 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele vastav fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhusat koostootmist, kasutades ainult I lisa jaos 4.19 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning I lisa jaos 4.20 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (21) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (22) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (23) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (24) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (25)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

4.31. Tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutusenergia tootmine

Tegevuse kirjeldus

I lisa jao 4.31 punkti 1 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele vastav selliste soojustootmisrajatiste ehitamine, taastamine ja käitamine, mis toodavad soojus-/jahutusenergiat, kasutades fossiilseid gaaskütuseid, ning mis on ühendatud tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutusega direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutusenergia tootmist tõhusas kaugküttesüsteemis, kasutades ainult I lisa jaos 4.23 osutatud taastuvaid mittefossiilseid gaas- ja vedelkütuseid ning I lisa jaos 4.24 osutatud biogaasi ja vedelaid biokütuseid.

Tegevus on liigitatud NACE koodi D35.30 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.

Tehnilised sõelumiskriteeriumid

Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.	Majandustegevuse käigus on kasutusele võetud füüsilised ja mittefüüsilised lahendused (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad oluliselt selle tegevuse seisukohast kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske.

a)	tegevuse kontroll, et teha kindlaks, millised käesoleva lisa A liites loetletud füüsilised kliimariskid võivad mõjutada majandustegevuse tulemuslikkust selle eeldatava kestuse jooksul;

b)	kui hinnangute kohaselt võib tegevuse suhtes avalduda üks või mitu käesoleva lisa A liites loetletud füüsilist kliimariski, siis kliimariskide ja haavatavuse hindamine, et teha kindlaks majandustegevuse suhtes avalduvate füüsiliste kliimariskide olulisus;

c)	selliste kohanemislahenduste hindamine, mis võivad vähendada kindlaks tehtud füüsilist kliimariski.

Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:

a)	tegevuse puhul, mille eeldatav kestus on lühem kui 10 aastat, kasutatakse hindamisel vähemalt kõige väiksema sobiva ulatusega kliimaprojektsioone;

kõigi muude tegevuste puhul kasutatakse hindamisel suurima võimaliku üksikasjalikkusega uusimaid kliimaprojektsioone olemasolevate tulevikustsenaariumide (26) puhul, mis on kooskõlas tegevuse eeldatava kestusega, sealhulgas kasutatakse suurte investeeringute puhul vähemalt 10–30 aasta kliimaprojektsioonide stsenaariume.

Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (27) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (28) või tasuliste mudelitega.

Kasutusele võetud kohanemislahendused:

a)	ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele;

b)	on eelistatult looduspõhised lahendused (29) või tuginevad võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule; (30)

c)	on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike kohanemiskavade ja -strateegiatega;

d)	neid jälgitakse ja mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel ning kui neid näitajaid ei saavutata, kaalutakse parandusmeetmete võtmist;

e)	kui rakendatav lahendus on füüsiline ja hõlmab tegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on täpsustatud käesolevas lisas, vastab lahendus olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mis on sellele tegevusele kehtestatud.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

1)	Kliimamuutuste leevendamine

Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh.

3)	Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)	Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)	Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)	Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.“

(1) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(2) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(3) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(4) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(5) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(6) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(7) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(8) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(9) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(10) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(11) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(12) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(13) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(14) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(15) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(16) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(17) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(18) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(19) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(20) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(21) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(22) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(23) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(24) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(25) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

(26) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.

(27) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.

(28) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.

(29) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist ([vastuvõtmise kuupäev] versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).

(30) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“, COM(2013) 249 final.

III LISA

„XII LISA

Artikli 8 lõigetes 6 ja 7 osutatud avalikustamise standardvormid

Artikli 8 lõigetes 6 ja 7 osutatud teave esitatakse iga kohaldatava peamise tulemusnäitaja kohta alljärgnevalt.

Vorm 1. Tuumaenergia ja maagaasiga seotud tegevus

Rida	Tuumaenergiaga seotud tegevus
1.	Ettevõtja tegeleb tuumaprotsessidest minimaalsete kütusetsükli jäätmetega energiat tootvate uuenduslike elektritootmisrajatiste uurimise, arendamise, tutvustamise ja kasutuselevõtmisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
2.	Ettevõtja tegeleb parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades uute tuumaseadmete ehitamise ja ohutu käitamisega elektri tootmiseks või soojusenergia töötlemiseks, sealhulgas kaugkütteks või sellisteks tööstuslikeks protsessideks nagu vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
3.	Ettevõtja tegeleb selliste olemasolevate tuumaseadmete ohutu käitamisega, mis toodavad elektrit või töötlevad soojusenergiat, sealhulgas kaugkütteks või sellisteks tööstuslike protsessideks nagu tuumaenergiast vesiniku tootmine, ning nende ohutuse suurendamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
	Maagaasiga seotud tegevus
4.	Ettevõtja tegeleb fossiilsetest gaaskütustest elektri tootmise rajatiste ehitamise või käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
5.	Ettevõtja tegeleb fossiilseid gaaskütuseid kasutavate soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamise, taastamise ja käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI
6.	Ettevõtja tegeleb fossiilsetest gaaskütustest soojus-/jahutusenergiat tootvate rajatiste ehitamise, taastamise ja käitamisega, rahastab neid või on nendega seotud.	JAH/EI

Vorm 2. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (nimetaja)

Rida	Majandustegevus	Maht ja osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)
		Leevendamine + kohanemine		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
		Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
8.	Peamised tulemusnäitajad kokku

Vorm 3. Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus (lugeja)

Rida	Majandustegevus	Maht ja osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)
		(Leevendamine + kohanemine)		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
		Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas
8.	Taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja lugejas		100 %

Vorm 4. Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

Rida	Majandustegevus	Osatähtsus (teave esitatakse rahasummades ja protsentides)
		(Leevendamine + kohanemine)		Kliimamuutuste leevendamine		Kliimamuutustega kohanemine
		Maht	%	Maht	%	Maht	%
1.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.26 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
2.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.27 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
3.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.28 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
4.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.29 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
5.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.30 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
6.	Delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jaos 4.31 osutatud ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
8.	Taksonoomias käsitletud, kuid taksonoomiaga kooskõlas mitteoleva majandustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas

Vorm 5. Taksonoomiaga kooskõlas mitteolev majandustegevus

Rida	Majandustegevus	Maht	Protsent
1.	Vormi 1 esimesel real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.26 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
2.	Vormi 1 teisel real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.27 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
3.	Vormi 1 kolmandal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.28 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
4.	Vormi 1 neljandal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.29 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
5.	Vormi 1 viiendal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.30 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
6.	Vormi 1 kuuendal real osutatud ja delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa jao 4.31 kohaselt taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
7.	Muu, eespool ridadel 1–6 nimetamata ja taksonoomias käsitlemata majandustegevuse maht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas
8.	Taksonoomias käsitlemata majandustegevuse kogumaht ja osatähtsus kohaldatava peamise tulemusnäitaja nimetajas

“