(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/388 (2) (edaspidi „algne määrus“) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määr jäi vahemikku 0 % (äriühingule Electrosteel Castings Ltd) kuni 14,1 % (äriühingule Jindal Saw Limited ja kõikidele muudele äriühingutele).

(3)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/387 (3) kehtestas komisjon sama toote suhtes ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määr jäi vahemikku 8,7 % (äriühingule Jindal Saw Limited) kuni 9 % (äriühingule Electrosteel Castings Ltd ja kõikidele muudele äriühingutele).

(4)

Pärast Üldkohtu otsust kohtuasjades T-300/16 ja T-301/16 (4) parandas komisjon vead, mille Üldkohus oli leidnud Jindal Saw Limitedi dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu arvutamisel. Rakendusmäärustega (EL) 2020/526 (5) ja (EL) 2020/527 (6) kehtestas komisjon äriühingule Jindal Saw Limited uue lõpliku dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu, mille määrad on vastavalt 3 % ja 6 %.

(5)

Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad on vahemikus 0 % (Electrosteel Castings Ltd), 3 % (Jindal Saw Limited) ja 14,1 % (kõik muud äriühingud). Praegu kehtivad tasakaalustava tollimaksu määrad on 6 % (äriühingule Jindal Saw Limited) ja 9 % (äriühingule Electrosteel Castings Ltd ja kõikidele muudele äriühingutele).

(6)

Pärast seda, kui avaldati teade eelseisva aegumise kohta, (7) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(7)

Aegumise läbivaatamise taotluse esitasid 21. detsembril 2020 ettevõtjad Saint-Gobain PAM, Saint-Gobain PAM Deutschland GmbH ja Saint-Gobain PAM España S.A. (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 50 % keragrafiitmalmist torude kogutoodangust liidus. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(8)

Olles kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 17. märtsil 2021 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise Indiast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit keragrafiitmalmist torude liitu suunatud impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (8) (edaspidi „algatamisteade“).

(9)

Samal päeval algatas komisjon ka sama toote impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamise (9).

(10)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(11)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt liidu tootjaid, teadaolevaid India tootjaid ja India ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(12)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(14)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud kolmest liidu tootjast esialgse valimi. Need liidu tootjad kuuluvad samasse kontserni. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020. Liidu tootjate lõpliku valimi arvele jäi [70–85] % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja [70–85] % samasuguse toote hinnangulisest kogumüügimahust liidus ning valim tagas ka hea geograafilise ulatuse.

(15)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi, kuid ei saanud ühtegi märkust. Seetõttu esialgne valim kinnitati ning seda peeti liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(16)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Kuna aga ükski sõltumatu importija endast teada ei andnud, ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik India teadaolevad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon India valitsusel teha kindlaks muud võimalikud tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Kuna väljavõttelise uuringu küsimustikule vastasid ettenähtud tähtaja jooksul ainult kolm tootjat, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(19)

Komisjon saatis küsimustikud kolmest valimisse kaasatud liidu tootjast koosnevale kontsernile ja kolmele eksportivale tootjale, kes olid esitanud väljavõttelise uuringu küsimustiku vastuse. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (10).

(20)

Komisjon sai vastused küsimustikule kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt eksportivalt tootjalt, ettevõtjalt Tata Metaliks Limited (edaspidi „TML“). Kuigi kaks ülejäänud eksportivat tootjat vastasid väljavõttelisele uuringule, ei vastanud nad küsimustikule ega teinud seetõttu uurimises koostööd.

(21)

Arvestades COVID-19 puhangut ja paljude kolmandate riikide kehtestatud meetmeid pandeemia leviku tõkestamiseks, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike eksportiva tootja ruumides. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (11). Komisjon kontrollis kaugmeetodil järgmist eksportivat tootjat:

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas uurimise jaoks vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste liidu tootjate ja Itaalias asuva seotud müügiüksuse valdustesse:

(23)

18. märtsil 2022 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kõnealuste avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(24)

Tähtaja jooksul esitas märkused ainult Tata Metaliks Limited. Komisjon kaalus märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Ükski isik ärakuulamist ei taotlenud.

(25)

Uurimise algatamise kohta esitasid märkusi üks kasutaja, st Hydro Mat Benelux, ja üks eksportiv tootja, st Tata Metaliks Limited.

(26)

Komisjon märkis, et Tata Metaliks Limited esitas oma märkused uurimise algatamise kohta 17. veebruaril 2022 ehk rohkem kui üheksa kuud pärast algatamisteate punktis 5.2 kindlaks määratud tähtaega, st 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamise kuupäeva. Seetõttu ei võtnud komisjon seda teavet arvesse.

(27)

Komisjon märkis, et kuigi Hydro Mat Benelux esitas märkused uurimise algatamise kohta, ei teinud ta uurimises täielikku koostööd. Eelkõige ei täitnud äriühing kasutajatele mõeldud küsimustikku, mida oleks saanud kasutada mõne allpool loetletud väite, st näiteks eksportivate tootjate müügihindade või riigihangetega seotud dokumentide ristkontrolliks.

(28)

Esiteks väitis Hydro Mat Benelux, et menetlus tuleks lõpetada, kuna taotlust ei esitatud kolme kuu jooksul enne aegumise kuupäeva, mis on märgitud teates eelseisva aegumise kohta (12).

(29)

Komisjon selgitas, et algatamisteates nimetatud esitamise kuupäev ei vasta taotluse esitamise kuupäevale. Nagu nähtub läbivaatamistaotluse avatud versioonist, mis on kättesaadav mittekonfidentsiaalses toimikus alates 17. märtsist 2021 ja on juurdepääsetav kõikidele huvitatud isikutele, esitati taotlus nõuetekohaselt 18. detsembril 2020, st alusmääruse artikli 11 lõikes 2 ettenähtud ajal. Seepärast lükati see väide tagasi.

(30)

Teiseks väitis Hydro Mat Benelux, et taotlus on ülemäära konfidentsiaalne. Eelkõige asjaolu, et liidu tootmisharu indekseeris kõik oma majanduslikku suutlikkust käsitlevad näitajad. Isik viitas rakendusmäärusele (EL) 2020/1336, (13) kus komisjon avalikustas ühe liidu tootja mikromajanduslikud andmed.

(31)

Komisjon märkis, et rakendusmääruses (EL) 2020/1336 esitati kõik mikromajanduslikud näitajad (müügihinnad ja -mahud, ühiku tootmiskulu, tööjõukulud, lõppvarud, kasumlikkus jne) vahemike või indeksitena.

(32)

Lisaks oli komisjon seisukohal, et aegumise läbivaatamise taotluse versioon, mis tehti toimikus huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks, sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena tähistatud andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik esitada sisulisi märkusi ja kasutada kogu menetluse jooksul oma kaitseõigust.

(33)

Sellega seoses tuletas komisjon veel meelde seda, et alusmääruse artikkel 19 võimaldab kaitsta konfidentsiaalset teavet juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või kui sellel oleks oluliselt kahjustav mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Seega lükati need väited tagasi.

(34)

Kolmandaks väitis isik, et 2020. aasta esimene pool ei kajasta tavalisi majandusolusid, ja leidis, et see periood ei ole tüüpiline, et anda selle põhjal tulevikku vaatav hinnang arutluse all olevate meetmete aegumise tagajärgede kohta. Ta väitis, et liidu tootmisharu negatiivsed tulemused 2020. aasta esimesel poolel olid tingitud COVID-19 põhjustatud negatiivsest majandusmõjust ja tooraine kallinemisest maailmaturgudel, mida ei saanud üle kanda tootmisahela järgmise etapi tarbijatele. Lisaks väitis ta, et aastatel 2017–2019 ei osutanud peamised näitajad haavatavusele, vaid pigem liidu tootmisharu heale tervisele, eelkõige kui analüüsida toodangut, tootmisvõimsust, varusid, investeeringuid, müügihindu ja kasumlikkust.

(35)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 11 lõikes 2 on sätestatud nõue, et aegumise läbivaatamise taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda kahju jätkumine või kordumine. Praegusel juhul hõlmas aegumise läbivaatamise taotluses esitatud kahju erianalüüs tõendeid, mis osutavad märkimisväärsele India impordi liidu turule tungimisele hindadega, mis löövad liidu tootmisharu hindu olulisel määral alla ja on turuhinnast tunduvalt madalamad. Seega leidis komisjon, et aegumise läbivaatamise taotlus sisaldas kahju jätkumise kohta piisavalt tõendeid, ja lükkas väite tagasi.

(36)

Neljandaks analüüsis isik aastaid 2017–2020 ja väitis, et kättesaadavad impordiandmed ei toeta väidet kahju kordumise tõenäosuse kohta. Lisaks väitis ta, et taotluse esitajad arvutatud India ekspordihinnad, hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid ei ole usaldusväärsed, kuna ekspordihinnad peegeldavad seotud isikute, st India tootjate ja nendega seotud tütarettevõtjate vahelisi siirdehindu. Kõigele lisaks väitis ta, et India tootjad on oma tootmisvõimsust suurendanud, et tulla toime India kasvava siseturuga, ja et peamised India eksportivad tootjad ei kavatse oma tootmisvõimsust suurendada.

(37)

Komisjon leidis, et mitte ükski väide ei lükanud ümber järeldust, et dumpinguvastaste meetmete läbivaatamisega seotud uurimise algatamiseks on olemas piisavad tõendid. Aegumise läbivaatamise taotlus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule olulist kahjustavat mõju. Peamine on see, et taotluse esitajad esitasid hinna allalöömise arvutused nii piiri tasandil kui ka kliendi valdustesse tarnimise tasandil, mis näitavad, et hinna allalöömine oli vähemalt 14,9 %. Aegumise läbivaatamise taotluses esitatud kahju erianalüüs näitas India impordi suuremat tungimist liidu turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad olulisel määral alla. See näib olevat avaldanud liidu tootmisharu olukorrale olulist kahjustavat mõju, mis avaldub näiteks müügi ja turuosa kahanemises või finantstulemuste halvenemises. Seepärast lükati see väide tagasi.

(38)

Väite kohta, et India suurenenud toodang suunatakse üksnes India turule, ei esitanud isik ühtegi tõendit. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(39)

Viiendaks väitis isik, et üldised konkurentsivõimega seotud probleemid ei tohiks olla argument kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemisel. Ta loetles erinevaid elemente, näiteks asjaolu, et liidu tarbimine vähenes pärast euroala kriisi koos avaliku sektori kulutuste vähendamisega, mis avaldas seega negatiivset mõju liidu tootmisharu konkurentsivõimele, plasttorude konkurents, raskused tööjõu ligimeelitamisel, turgu valitseva seisundi säilitamine, odavama Hiina impordi surve pakkumismenetlusele.

(40)

Seda väidet on käsitletud allpool põhjenduses 155.

(41)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et läbivaatamistaotluses esitatud andmed liidu tootmisharu andmete ja impordi kohta hõlmasid ajavahemikku 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta juunini. Algatamisteates määrati aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 2020. aasta jaanuar kuni 2020. aasta detsember. Äriühingu arvates oleksid taotluse esitajad pidanud aegumise läbivaatamise taotlust ajakohastama, võttes aluseks algatamisteates määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, ning need andmed oleks tulnud osalistele kättesaadavaks teha. Kuna komisjon sellist ajakohastatud läbivaatamistaotlust osalistele ei edastanud, rikkus komisjon äriühingu arvates WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 6.1.2 ja artiklit 6.4.

(42)

Esiteks on komisjoni üldine tava teha oma järeldused kõige uuemate kättesaadavate andmete põhjal. Sellised andmed ei pruugi tingimata vastata aegumise läbivaatamise taotluses määratletud ajavahemikule, sest võib juhtuda, et need andmed ei ole läbivaatamistaotluse esitamise ajal kättesaadavad. WTO dumpinguvastane leping ei sisalda sätet, mis kohustaks komisjoni võtma oma järelduste aluseks sama perioodi, mis on määratletud aegumise läbivaatamise taotluses. Teiseks oli kõikidel isikutel võimalus esitada uurimise ajal märkusi algatamisteates määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitlevate järelduste ja tõendite kohta. Seetõttu leidis komisjon, et ta ei rikkunud ühtegi menetlusõigust ega WTO dumpinguvastast lepingut, ning lükkas väite tagasi.

(43)

Tata Metaliks Limited viitas ka asjaolule, et komisjon lükkas tema algatamise kohta esitatud märkused tagasi, kuna need laekusid pärast algatamisteates sätestatud tähtaega (vt põhjendus 26). Tema arvates kehtib tähtaeg alles pärast seda, kui taotluse esitajad on saanud kätte algatamisteates määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitlevad muudetud andmed. Ka väitis Tata Metaliks Limited, et „loomuliku õigluse väljakujunenud põhimõte“ ja „kõikide jurisdiktsioonide väljakujunenud õiguslik seisukoht“ on, et õigusküsimusi käsitlevaid avaldusi saab esitada ka pärast tähtaja möödumist.

(44)

Nagu on selgitatud põhjenduses 42, oli läbivaatamisega seotud uurimisperiood seotud kõige viimase perioodiga, mille kohta olid andmed kättesaadavad, ja mitte alati ei vasta see periood läbivaatamistaotluse esialgsele hinnangule. Lisaks oli algatamisteates märgitud tähtaeg sõnaselgelt seotud teate avaldamise kuupäevaga, mitte ühegi muu kuupäevaga, näiteks osalise poolt teabe esitamise kuupäevaga. Algatamisteates määratud tähtaja puhul ei tehta vahet õigus- ja faktiküsimuste vahel ning tähtaeg käib võrdselt mõlemat liiki küsimuste kohta. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(45)

Asjaomane toode on sama kui esialgses uurimises, nimelt Indiast pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud (edaspidi „keragrafiitmalmist torud“), välja arvatud keragrafiitmalmist torud, millel puudub sisemine ja väline kattekiht (edaspidi „katmata torud“), mis kuuluvad CN-koodide ex 7303 00 10 (TARICi kood 7303001010) ja ex 7303 00 90 (TARICi kood 7303009010) alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(46)

Keragrafiitmalmist torusid kasutatakse joogiveega varustamiseks, reovee käitlemiseks ning põllumajandusmaa niisutamiseks. Vee transportimine keragrafiitmalmist torudes võib põhineda survel või lihtsalt gravitatsioonil. Torud jäävad vahemikku 60 mm kuni 2 000 mm ja on 5,5, 6,7 või 8 meetrit pikad. Torude sisepind on üldjuhul kaetud tsemendi või muude materjalidega ning välispind tsingi, värvi või lindist mähisega. Peamised lõppkasutajad on kommunaalettevõtted.

(47)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(48)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(49)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine. Komisjon uuris esiteks, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (punkt 3.1), ja teiseks, kas on tõenäoline, et dumping jätkuks või korduks, kui meetmed aeguksid (punkt 3.2).

(50)

Esialgsel uurimisperioodil (14) eksportis India liitu [80 000 – 100 000] tonni asjaomast toodet (aluseks võetud ELi 27 liikmesriigi andmed) (15). Pärast lõplike meetmete kehtestamist 2016. aasta märtsis vähenes import aastatel 2016–2018 ja selle aastane maht kõikus 38 000 – 55 000 tonni vahemikus. 2019. aastal suurenes import Indiast taas [64 000 – 75 000] tonnini.

(51)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes asjaomase toote import [44 000 – 52 000] tonnini. Pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi suurenes import 2021. aastal taas 2019. aasta tasemeni.

(52)

Üldiselt püsis asjaomase toote import Indiast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulisel tasemel ja selle osakaal liidu turul oli ligikaudu [10–14] % võrreldes [15–20] % turuosaga, mis oli India impordil esialgsel uurimisperioodil.

(53)

Esialgu nõustusid koostööd tegema kolm India tootjat. Kaks neist äriühingutest/äriühingute kontsernidest loobusid aga hiljem koostööst (vt punkt 1.5). Ainus koostööd tegev äriühing, Tata Metaliks Limited, müüs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurema osa oma toodangust siseturul. Tema kogu liitu suunatud deklareeritud ekspordi maht oli väike, moodustades [< 1 %] asjaomase toote koguimpordist Indiast liitu (16). Võttes arvesse Tata Metaliks Limitedi väga väikesi liitu eksporditud koguseid, ei leidnud komisjon, et äriühingu Tata Metaliks Limited eksport võiks olla usaldusväärne alus, et teha kindlaks, kas import Indiast liitu toimus jätkuvalt dumpinguhinnaga.

(54)

Kuna asjaomase toote kogueksport püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt suur (vt põhjendus 51), tugines komisjon oma järelduste tegemisel Indiast liitu dumpinguhinnaga importimise jätkumise kohta parimatele kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon võttis oma sellekohaste järelduste tegemisel aluseks Eurostati registreeritud statistilised impordiandmed.

(55)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks uuris komisjon esmalt andmeid, mille esitas ainus koostööd tegev tootja Tata Metaliks Limited. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüs äriühing olulise koguse asjaomast toodet India siseturul. Tata Metaliks Limited registreeris omamaised hinnad oma raamatupidamissüsteemis meetri alusel. Dumpingu kindlaksmääramiseks arvutas Tata Metaliks Limited hinnad ümber, kasutades meetrite kilogrammideks ümberarvutamise suhtarvu. Uurimine näitas, et meetod ei kajastanud õigesti toote tegelikku kaalu ja seetõttu ei kajastanud saadud kilohinnad tegelikke müügihindu. Seetõttu otsustas komisjon, et ei kasuta normaalväärtuse kindlaksmääramiseks äriühingu Tata Metaliks Limited esitatud teavet, vaid toetub selle asemel kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(56)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et metoodika, mida ta kasutas omamaise müügi mõõtühiku teisendamisel pikkusest kaaluks, ei olnud vale. Seega palus ta, et komisjon võtaks normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse tema andmeid.

(57)

Komisjon märkis, et peale üldise väite ei esitanud Tata Metaliks Limited ühtegi konkreetset argumenti, mis kinnitaksid äriühingu esitatud andmete õigsust. Vastupidiselt Tata Metaliks Limitedi väitele leidis komisjon kaugmeetodil toimunud ristkontrolli tehes (vt põhjendus 21) olulisi lahknevusi müüdud toodete teatatud ja tegeliku kaalu vahel. Seetõttu jäi komisjon kindlaks arvamusele, et äriühingu Tata Metaliks Limited andmeid ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada.

(58)

Seega, kuna ükski teine India tootja koostööd ei teinud, määras komisjon normaalväärtuse kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige läbivaatamistaotluses sisalduva teabe põhjal. See teave hõlmas mitmes riigis ja omavalitsuses asjaomase toote erinevate koguste, läbimõõtude ja liikide eest pakutud, kokkulepitud ja makstud hindu.

(59)

Arvestades, et komisjon leidis, et äriühingu Tata Metaliks Limited väikesed ekspordikogused (vt põhjendus 53) ei olnud asjaomase toote liidu turule suunatud koguekspordi jaoks tüüpilised, ja kuna teised India tootjad ei teinud koostööd, määras komisjon ekspordihinna kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, kohandatuna tehasehindade tasemele.

(60)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et komisjoni rakendatud metoodika oli ebaõiglane ja ebaõige, kuna Tata Metaliks Limitedi karistatakse eksportivate tootjate mis tahes dumpingu eest, samal ajal kui kõnealused tootjad saavad jätkuvalt kasu neile määratud individuaalsetest dumpinguvastase tollimaksu määradest.

(61)

Komisjon tuletas meelde, et kuna Tata Metaliks Limited eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu väga väikesi koguseid, ei saanud komisjon ekspordihinna määramiseks tema andmeid kasutada. Kuna ükski teine eksportiv tootja ei teinud koostööd, ei jäänud komisjonil muud üle, kui statistilisi andmeid kasutada. Pealegi teeb komisjon käesoleva läbivaatamise käigus igal juhul ja nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 193, järelduse ainult selle kohta, kas meetmed on vajalikud või mitte. Seetõttu esialgse uurimise käigus kehtestatud tollimaksumäärasid ei muudeta. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(62)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal, mis määrati kindlaks eespool punktides 3.1.3 ja 3.1.4 nimetatud viisil.

(63)

Selle põhjal oli dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 12 %.

(64)

Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkasid India tootjad asjaomase toote eksporti liitu dumpinguhindadega.

(65)

Peale dumpingu tuvastamist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Eelkõige analüüsis komisjon järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indias, Indiast kolmandate riikide turgudele eksporditud toodete hinnad ning liidu turu atraktiivsus turu suuruse ja hindade poolest.

(66)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli asjaomase toote India tootjate hinnanguline kogutoodang ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Hinnanguline tootmisvõimsus oli ligikaudu 2,5 miljonit tonni. Seega oli vaba tootmisvõimsus ligikaudu 500 000 tonni aastas, mis ületab asjaomase toote tarbimist liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis oli [388 000 – 454 000] tonni.

(67)

Taotluse esitajate esitatud tõendite põhjal, mida kinnitab koostööd tegeva tootja Tata Metaliks Limited teave, kavatsevad mitu India tootjat, sealhulgas Tata Metaliks Limited, (17) investeerida tootmisvõimsuse edasisse suurendamisse (18). Järgmise paari aasta jooksul lisatav täiendav võimsus kokku on hinnanguliselt umbes 1,5 miljonit tonni.

(68)

Eeldatav võimsuste suurenemine vastab hinnangulisele nõudluse kasvule India turul. Samas plaanivad suuremad teadaolevad tootjad keskenduda ka eksporditurgudele (19). Näiteks ESL Steel Limited (Vedanta kontserni osa) märkis teostatavusuuringus selge sõnaga, et tema uus rajatis asub sadama lähedal, mis suurendab tema ekspordivõimalusi. Aruandes mainiti eraldi suurt Ida-Euroopasse eksportimise potentsiaali (20). Koostööd tegev äriühing Tata Metaliks Limited mainis oma küsimustikule antud vastuste kaugmeetodil tehtud ristkontrolli ajal ka plaane tulevikus liidu turule laieneda.

(69)

Peale selle hakkab ühe peamise turuosalise, äriühingu Srikalahasthi Pipes Limited (edaspidi „SPL“) väitel keskmises ja pikas perspektiivis (7–10 aastat) pakkumine India turul nõudlust ületama, sest reovee- ja veeprojektid jõuavad lõpule. Järelikult annab see India tootjatele lisastiimuli keskenduda üha enam eksporditurgudele.

(70)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et India tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada asjaomase toote tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule eksportida, ning et asjaomane vaba tootmisvõimsus suureneb arvatavasti veelgi.

(71)

Mis puudutab Indiast kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete hindu, siis uuris komisjon neid andmebaasi Global Trade Atlas (GTA) ekspordistatistika alusel CN-koodi 7303 00 30 tasandil. Selle statistika põhjal tegi komisjon kindlaks, et liidu turg on oma suuruse ja hindade poolest endiselt atraktiivne, kuna see on India keragrafiitmalmist torude tootjate jaoks ülekaalukalt kõige olulisem eksporditurg, kuhu suundub 40 % nende koguekspordist. Lisaks on eksport liitu 25 korda suurem kui eksport India suuruselt teisele eksporditurule, mis on Katar. Viimati nimetatu osa India koguekspordis on vaid 2 %. Kõigele lisaks olid India eksportivate tootjate liidu turule suunatud impordi hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi kõrgemad kui muudesse riikidesse suunatud impordi hinnad. Järelikult, kui meetmetel lastakse aeguda, oleks eksportivatel tootjatel stiimul oma eksporti liitu veelgi suurendada.

(72)

Keragrafiitmalmist torude turg liidus on oluline ([388 000 – 454 000] tonni, vt põhjendus 66). Taotluse esitajad eeldavad, et turg kasvab järgmise viie aasta jooksul veelgi (21).

(73)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine tonnihind liidu turul [1 020 – 1 200] eurot. Samal perioodil oli hind India siseturul 595 eurot tonni kohta (tehasehind). Seetõttu olid hinnad liidu turul umbes kaks korda kõrgemad kui Indiast pärit impordi hinnad.

(74)

Seetõttu on liidu turg jäänud suuruse ja hindade poolest India tootjate jaoks atraktiivseks turuks. Seda toetab ka asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli India eksportiva tootja turuosa jätkuvalt oluline (vt tabel 2) ja et liidu turule suundus 40 % asjaomase toote koguekspordist Indiast, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 71.

(75)

Uurimine näitas, et India eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga.

(76)

Komisjon leidis alusmääruse artikli 18 kohaselt tõendeid ka selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemise korral dumping tõenäoliselt jätkub. Indias oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suur vaba tootmisvõimsus võrreldes liidu tarbimisega. Lisaks kinnitas liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest tõenäosust, et India eksport ja vaba tootmisvõimsus suunatakse juhul, kui meetmed aeguvad, liidu turule. Sellest tulenevalt jõudis komisjon järeldusele, et on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa asjaomase toote Indiast liitu suunduva dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise.

(77)

Eeltoodut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(78)

Liidus toodavad asjaomast toodet viis äriühingut. Kolm neist äriühingutest kuuluvad samasse kontserni. Taotluses esitatud teabe põhjal ei ole liidus teisi asjaomase toote tootjaid. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(79)

Kuna kahju hindamisega seotud andmed pärinevad peamiselt samalt tootjate kontsernilt, nagu on märgitud põhjenduses 14, on kahju analüüsi andmed esitatud konfidentsiaalsusnõuete tõttu vahemikena või indekseeritud kujul.

(80)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [372 000 – 436 000] tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu olemasoleva teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks taotluse esitajate esitatud makromajanduslike andmete ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt uurimise ajal kogutud andmete abil.

(81)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese müügi kogumahu alusel, enda tarbeks valmistatud toodangu alusel valimisse kaasatud liidu tootjatelt kogutud andmete põhjal ja taotluse esitajate hinnangute alusel ülejäänud liidu tootjate kohta, millele lisati Eurostati (Comexti andmebaasi) andmed kõigist riikidest liitu suunatud impordi kogumahu kohta.

(82)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tuhandetes tonnides)

(83)

Liidu tarbimine kõikus vaatlusalusel perioodil. Kokkuvõttes suurenes tarbimine 2018. aastal veidi ehk 3 %, 2019. aastal suurenes 8 % ja 2020. aastal vähenes 8 %. Seega suurenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 3 %.

(84)

Keragrafiitmalmist torude kasutamine on loomuldasa seotud nii riigi kui ka eraomanduses olevate veepuhastus- ja veevarustusettevõtjate taristuinvesteeringutega ning nende arvele jääb suurem osa keragrafiitmalmist torude nõudlusest liidus. Keragrafiitmalmist torusid kasutatakse peamiselt suurtes taristuprojektides. Lisaks ei avaldanud COVID-19 pandeemia liidu tarbimise muutumisele suurt mõju, kuna veevõrkude täiustamine on riigiasutuste püsiv prioriteet. Seetõttu peegeldab liidu tarbimise muutumine taristuinvesteeringute arengut.

(85)

Liidu tootmisharu teatas asjaomase toote tootmisharusisesest kasutamisest, mis moodustas 2017. aastal vähem kui 5 % liidu kogutarbimisest ja vähenes vaatlusalusel perioodil, nii et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see alla 1 %. Seetõttu leidis komisjon, et tootmisharusisene tarbimine ei avalda kahju analüüsile olulist mõju.

(86)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete (Comexti andmebaasi) põhjal. Impordi turuosa määrati liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjenduses 81.

(87)

Asjaomase toote import Indiast liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tuhandetes tonnides) ja turuosa

(88)

Vaatlusalusel perioodil kõikusid India impordimahud märkimisväärselt: 2018. aastal vähenes import 14 %, 2019. aastal suurenes 68 % ja vähenes lõpuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 31 %.

(89)

Komisjon selgitas kaalutud keskmised impordihinnad välja Eurostati Comexti andmebaasi statistika põhjal.

(90)

Indiast liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi hinnad (eurot tonni kohta)

(91)

Aastatel 2017–2018 olid impordihinnad üsna stabiilsed. Alates 2019. aastast tõusid impordihinnad 5 % ja püsisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilsena.

(92)

Nagu põhjenduses 53 märgitud, tegi uurimises koostööd ainult üks India tootja. See tootja teatas, et liitu eksporditi tühine kogus, mis moodustas vähem kui 1 % asjaomase toote Indiast liitu suunatud impordi kogumahust. Seetõttu leidis komisjon, et kõnealune ekspordimaht ei ole asjaomase toote liitu suunatud ekspordi puhul tüüpiline, ning otsustas teha hindade allalöömise kindlaks kättesaadavate faktide põhjal.

(93)

Komisjon võrdles India kaalutud keskmisi impordihindu, mida on kohandatud impordijärgsete kuludega, liidu tootmisharu kaalutud keskmise hinnaga. India impordihinnad lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla umbes [30–45] %.

(94)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid muudest kolmandatest riikidest peale India pärit impordi maht ja turuosa vastavalt [8 700–20 200] tonni ja [2–4] % liidu tarbimisest. Vaatlusalusel perioodil oli kolmandatest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind aastatel 2017–2018 võrreldaval tasemel valimisse kaasatud liidu tootjate hindadega ja aastatel 2019–2020 oli see ligikaudu 25 % madalam (vt tabel 8). Kuigi kolmandatest riikidest pärit impordi maht veidi kasvas, st 2 %, ei püsinud imporditud keragrafiitmalmist torude päritolu vaatlusalusel perioodil muutumatuna. Näiteks 2017. aastal tuli peamine kolmandatest riikidest pärit import Hiinast, Venemaalt ja Šveitsist, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid aga peamised riigid, kust imporditi, Türgi ja Araabia Ühendemiraadid.

(95)

Muudest kolmandatest riikidest pärit keragrafiitmalmist torude impordi koondmaht, turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordimahud ja impordi turuosa

(96)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(97)

Nagu põhjenduses 13 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(98)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid läbivaatamistaotluses esitatud ja kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete alusel. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(99)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(100)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(101)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(102)

Liidu tootmine vähenes vaatlusalusel perioodil 9 % pärast 10 % kasvu 2018. aastal.

(103)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus järgis sarnast suundumust, kuna see vähenes vaatlusalusel perioodil 10 % võrra.

(104)

Tootmisvõimsuse rakendamine püsis stabiilsena, kuna tootmisvõimsuse vähenemine järgis liidu toodangu vähenemist.

(105)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et Indiast pärit import ei saanud olla liidu tootmisharu tootmisvõimsuse vähendamise põhjus, vaid pigem oli põhjuseks nõudluse vähenemine võrreldes 2019. aastaga.

(106)

Liidu tootmisharu otsus tootmisvõimsust vähendada tehti enne COVID-19 kriisi ja seega ei olnud see otsus kuidagi seotud tarbimise vähenemisega 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Seepärast lükati see väide tagasi.

(107)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

(108)

Liidu tootmisharu samasuguse toote müügimaht vaatlusalusel perioodil ja turuosa ei järginud liidu tarbimise kasvu, välja arvatud 2019. aastal. Eelkõige ei saanud liidu tootmisharu 2019. aastal tarbimise kasvust kasu, erinevalt Indiast pärit impordist.

(109)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et liidu tootmisharu turuosa oli endiselt suur, ligikaudu 85 %, ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes eelmiste aastatega. Ka liidu müügimaht oli pidevalt suurem kui 2017. aastal. COVID-19 kriisi mõjuta oleks maht võinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olla suurem. Isik leidis, et komisjoni järeldus ei kajasta tegelikku olukorda.

(110)

Komisjon tegi järelduse, et liidu tootmisharu ei saanud suurest turuosast kasu. Nagu on selgitatud põhjenduses 133, teenisid valimisse kaasatud liidu tootjad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul India impordist tuleneva olulise hinnasurve tõttu kahjumit (vt põhjendus 151). Nagu on selgitatud põhjenduses 108, ei järgnenud liidu turuosa liidu tarbimise kasvule ja erinevalt Indiast pärit impordist ei saanud liidu müük 2019. aastal toimunud tarbimise suurenemisest kasu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(111)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %, samas kui müügimaht sõltumatutele klientidele liidus vähenes 2 %. Sellest tulenevalt vähenes liidu tootmisharu turuosa tarbimise kasvust hoolimata vaatlusalusel perioodil veidi.

(112)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(113)

Asjaomase toote tootmisega tegelevate liidu tootmisharu töötajate arv püsis ajavahemikul 2017–2018 stabiilne ja ajavahemikul 2019–2020 vähenes umbes 6 %.

(114)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, suurenes 10 % ajavahemikul 2017–2018 ja vähenes 13 % ajavahemikul 2018–2020. See on selgitatav koosmõjuga, mida avaldasid

(115)

Nagu on selgitatud põhjenduses 92, oli India eksportivate tootjate koostöö piiratud.

(116)

Kahjunäitajate põhjal oli liidu tootmisharu majanduslik olukord jätkuvalt kahjustatud, kuigi alates 2016. aastast on kehtinud dumpinguvastased meetmed, mis esialgu olukorda teataval määral leevendasid ja tulemusi parandasid. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha varasemast dumpingust taastumist.

(117)

Dumping oli miinimumtasemest oluliselt suurem. Dumpingu suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Indiast pärit impordi mahtu ja hindu.

(118)

India eksportijate jätkuv ebaõiglane hinnakujundus muutis liidu tootmisharu jaoks võimatuks ka varasemast dumpingust taastumise.

(119)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et Indiast pärit impordi maht ei ole absoluutarvudes suurenenud ja selle impordi turuosa oli vaid ligikaudu 15 %. Lisaks märkis huvitatud isik, et liidu tootmisharu majanduslikud näitajad paranesid pärast esialgsete meetmete kehtestamist ja seejärel halvenesid. Seega ei põhjustanud Indiast pärit import kahju liidu tootmisharule.

(120)

Komisjon märkis, et huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet, et liidu tootmisharu majanduslikud näitajad paranesid pärast esialgsete meetmete kehtestamist. Nagu põhjenduses 133 öeldud, oli valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus negatiivne kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(121)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus ja ühikuhind

(122)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele liidus suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, mis peegeldab ühiku tootmiskulu suurenemist (5 %).

(123)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et mahalaadimisel kehtivate hindade väidetav langus näitab, et import ei põhjusta hindade allasurumist või hindade langust.

(124)

Komisjon märkis, et huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet selle kohta, et mahalaadimisel kehtivad hinnad, mis lõid vaatlusalusel perioodil liidu hindu alla umbes 40 %, ei põhjustanud liidu tootjate hindade allasurumist või langust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(125)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

(126)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta püsisid kuni 2019. aastani stabiilsed ja vähenesid vaatlusalusel perioodil 6 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes, kuna Prantsuse riik rahastas COVID-19ga seotud seisakutest põhjustatud töötuse hüvitamist.

(127)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Tata Metaliks Limited, et selle parameetri puhul ei kanna liidu tootmisharu mingit kahju.

(128)

Komisjon tuletas meelde, et nagu on selgitatud eespool põhjenduses 126, vähenes keskmine tööjõukulu töötaja kohta, sest Prantsuse riigilt saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil erakorralist rahastust. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(129)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(130)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarude tase jäi tootmisega võrreldes stabiilseks.

(131)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et laovarud vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt, mis näitab, et liidu tootmisharu keskendus tootmise vähendamisele. Huvitatud isik väitis, et kui Indiast pärit import oleks mõju avaldanud, oleksid varud pidanud vähenemise asemel hoopis suurenema.

(132)

Nagu ilmnes põhjendusest 102, kaasnes varude vähenemisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida isik täheldas, liidu tootmise vähenemine. Peale selle ei leidnud komisjon seost peamiselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud laovarude vähenemise ja Indiast pärit impordi vahel, kuna Indiast pärit impordi mõju oli nähtav nii läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kui ka kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(133)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(134)

Et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne, ulatudes ligikaudu –5/–9 %st 2017. aastal kuni –3/–7 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(135)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoogude suundumus püsis negatiivne kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, välja arvatud 2018. aastal.

(136)

Investeeringud (peamiselt tootmisseadmete uuendamisse, kvaliteedi parandamisse, tootlikkuse ja tootmisprotsessi paindlikkuse suurendamisse) kasvasid ajavahemikul 2017–2019 ja kahanesid 2020. aastal madalaimale tasemele.

(137)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Selle arengusuundumus oli sarnane kasumlikkuse muutumisega: 2019. aastal vähenes investeeringutasuvus järsult ja seejärel 2020. aastal veidi paranes. Investeeringutasuvus püsis negatiivne ja vähenes vaatlusalusel perioodil 53 % võrra.

(138)

Hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest jäi Indiast pärit keragrafiitmalmist torude import vaatlusalusel perioodil märkimisväärseks ja selle turuosa oli stabiilne, jäädes vahemikku [9 %–18 %]. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli turuosa [10–14] %. Samal ajal näitasid impordihinnad langustrendi ja lõid liidu hinnad dumpinguvastastest ja tasakaalustusmeetmetest hoolimata läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla [30–45] %.

(139)

Makromajanduslikud näitajad, eelkõige tootmis- ja müügimaht, tööhõive ja tootlikkus püsisid stabiilsena või vähenesid veidi. Liidu tootmisharu turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes ja jõudis samale tasemele nagu 2017. aastal. Turuosa suurenemine 2018. aastal hoolimata suhteliselt stabiilsest müügimahust oli tingitud tarbimise vähenemisest samal perioodil. Kuigi liidu tootmisharu suutis oma müügimahtu ja turuosa suures osas säilitada, toimus see kasumlikkuse ja muude finantsnäitajate arvelt, nagu on selgitatud järgmises põhjenduses.

(140)

Kuigi liidu tootjate keskmine ühiku müügihind tõusis vaatlusalusel perioodil 7 %, mis oli suurem kui tootmiskulude 5 % tõus, ei õnnestunud liidu tootmisharul siiski jätkusuutlikke kasumimarginaale saavutada. India impordi hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma müügihindu isegi nii palju tõsta, et need kataksid keskmised tootmiskulud, ning oli seetõttu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumis (v.a 2018. aastal, mil see oli peaaegu kasumilävel). Seega avaldas India import liidu tootjate müügile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärset hindu allasuruvat survet. Muud finantsnäitajad (rahavoog, investeeringutasuvus) järgisid kasumlikkusega sarnast suundumust ning nende väärtused olid negatiivsed või väikesed kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Kuigi investeeringud 2017. ja 2018. aastal veidi suurenesid, olid ka need üldiselt madalal tasemel.

(141)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(142)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et liidu tootmisharu finantsnäitajad halvenesid muude tegurite kui väidetava dumpinguhinnaga impordi tõttu.

(143)

Komisjon märkis, et isik ei esitanud uusi asjaolusid, mis võiksid komisjoni järelduse ümber lükata. Seepärast lükati see väide tagasi.

(144)

Tata Metaliks Limited väitis ka, et impordi arengu ja liidu tootmisharu teatatud kahjumi taseme vahel ei ole seost ning seega puudub põhjuslik seos impordi ja liidu tootmisharu finantsnäitajate vahel.

(145)

Nagu põhjenduses 93 märgitud, leidis komisjon, et Indiast pärit impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hindu oluliselt alla. Lisaks märkis komisjon, et isik ei esitanud tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu mõjutasid muud tegurid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(146)

Veel väitis Tata Metaliks Limited, et tal ei olnud võimalik uurida hindade allalöömise ja liidu tootmisharu majandusnäitajate vahelist seost, kuna komisjon ei avaldanud vaatlusaluse perioodi kohta hinna allalöömise arvutusi.

(147)

Komisjon märkis, et isikule esitati hinna allalöömise kindlakstegemiseks vajalik teave. Mis puudutab läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, on järeldused hindade allalöömise kohta esitatud eespool põhjendustes 92 ja 93. 2017., 2018. ja 2019. aasta kohta esitati põhjenduses 91 India impordi ühikuhinnad ja põhjenduses 121 valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühikuhinnad sõltumatutele klientidele. Seega oli asjaomasel isikul olemas kogu teave, mille põhjal komisjon tegi järelduse hinna allalöömise olemasolu kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(148)

Kõigele lisaks väitis isik, et impordimahud vähenesid 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Seetõttu järeldas ta, et mahumõju puudub.

(149)

Komisjon märkis, et Indiast pärit import langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagasi 2017. aasta tasemele. Lisaks leiti, et Indiast pärit impordi peamine mõju avaldus madalate hindade tasemel, mis põhjustas märkimisväärse surve liidu turu hindadele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(150)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas Indiast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui Indiast pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on järgmised.

(151)

Esiteks uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel on põhjuslik seos.

(152)

Indiast pärit keragrafiitmalmist torude import jäi hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest märkimisväärseks ning selle turuosa oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 10 % ja selle hinnatase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madal. India impordi olulise hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu tootmiskulude suurenemist oma klientidele üle kanda, mis tõi kaasa kahjumi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Seetõttu järeldas komisjon, et uuritava impordi maht ja hinnatase põhjustavad olulist kahju.

(153)

Muudest kolmandatest riikidest imporditud kogused võtsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enda alla ainult [2–4] % turuosast. Nagu on näidatud tabelis 4, oli keskmine kolmandatest riikidest pärit impordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50 % kõrgem kui Indiast pärit impordi keskmine hind.

(154)

Nagu on osutatud põhjenduses 40, väitis üks isik, et üldised konkurentsivõimega seotud probleemid peaksid olema argument kahju mittejätkumise või mittekordumise kindlakstegemisel. Ta loetles erinevaid tegureid, nagu keragrafiitmalmist torude tarbimise vähenemine liidus pärast euroala kriisi, mis tõi kaasa avaliku sektori kulutuste vähenemise, raskused töötajate ligimeelitamisel, turgu valitseva seisundi säilitamine, Hiinast pärit odavama impordi surve riigihanke pakkumismenetlustele. Lisaks väitis isik, et plasttorud on liidu tootmisharu jaoks esimene konkurent, kuna need on odavamad ja meelitavad seega endale märkimisväärse osa riigihangetest.

(155)

Vastupidiselt isiku väidetele suurenesid liidu tarbimine ja liidu tootmisharu turuosa, samas kui tööhõive püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et plasttorude turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil võrreldes keragrafiitmalmist torude turuosaga. Tuleb märkida, et plasttorud ei konkureeri suure läbimõõduga torude segmendis. Järelikult ei mõjuta need tegurid kindlakstehtud kahju. Lisaks imporditi Hiinast oluliselt kõrgemate hindadega kui Indiast ja palju väiksemates kogustes. Kõigele lisaks ei selgitanud isik, kuidas oleks võinud turgu valitsev seisund, kui see oli olemas, kahju tekitada. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(156)

Mis puudutab liidu tootmisharu eksporditegevust, olid ekspordimahud vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 12

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(157)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid mahud poole võrra. Kuigi ekspordihinnad tõusid 17 %, ei piisanud sellest tootmiskulude katmiseks kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, nagu on näha eespool olevas tabelis 8. Seetõttu ei nõrgendanud eksport põhjuslikku seost Indiast pärit dumpinguhinnaga ekspordi ja tuvastatud kahju vahel.

(158)

Uuriti ka muid võimalikke tegureid, nagu COVID-19 kriis, kuid ükski neist ei suutnud nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(159)

Tata Metaliks Limited väitis pärast lõplike järelduste avalikustamist, et COVID-19 kriis mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu majanduslikku olukorda 2020. aasta esimesel poolaastal. Ta teatas, et rahvatervise meetmetena kehtestatud esialgsed sulgemised sundisid paljusid ehitusprojekte seisma panema.

(160)

Nagu eespool kirjeldatud, ei mõjutanud COVID-19 kriisist tingitud sulgemised liidu keragrafiitmalmist torude turgu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõnealusel aastal oli liidu kogutarbimine sarnane 2018. aasta tarbimisega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(161)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon järelduse, et Indiast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et muud tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel. Eelkõige ilmneb kahju selgelt selles, kuidas muutusid toodang, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht liidu turul, turuosa, tootlikkus, kasumlikkus ja investeeringutasuvus.

(162)

Komisjon järeldas põhjenduses 141, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seetõttu hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Indiast pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju jätkumise tõenäosust, kui meetmetel lastakse aeguda.

(163)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indias ning liidus ja Indias kehtivate hindade vaheline seos; liidu turu atraktiivsus ja potentsiaalse Indiast pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale meetmete aegumise korral.

(164)

Nagu põhjendustes 66–71 juba kirjeldatud, oli Indias saadaolev vaba tootmisvõimsus ligikaudu 500 000 tonni aastas, mis ületab asjaomase toote tarbimist liidu turul, mis küündis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [388 000 kuni 454 000] tonnini. Lisaks plaanisid India tootjad investeerida uude tootmisvõimsusse. Seega tekib järgnevatel aastatel India turul nõudlust ületav pakkumine. Järelikult annab see India tootjatele lisastiimuli keskenduda üha enam eksporditurgudele.

(165)

Kui meetmetel lastakse aeguda, saaks India eksportivate tootjate olemasolevat ja tulevast vaba tootmisvõimsust kasutada asjaomase toote tootmiseks, et eksportida seda liidu turule.

(166)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et ei ole tõendid selle kohta, et väidetavat vaba tootmisvõimsust Indias kasutatakse tingimata just keragrafiitmalmist torude tootmiseks ja et need eksporditakse, kuna Indias ületab pakkumine nõudlust. Peale selle ei uurinud komisjon teiste eksporditurgude atraktiivsust ega analüüsinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgse perioodi andmeid. Lõpuks väitis isik, et mis tahes otsused dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse kohta peavad põhinema positiivsetel tõenditel (22). Seetõttu järeldas isik, et järeldus tõenäosuse kohta oli vale.

(167)

Komisjon märkis, et isik kinnitas vaba tootmisvõimsuse olemasolu Indias. Lisaks, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 66–70, tegi komisjon kõnealuse vaba tootmisvõimsuse kindlaks just nimelt seoses asjaomase tootega. Nagu samades põhjendustes selgitatud, tegi komisjon kindlaks, et pikas perspektiivis nõudlus India turul väheneb, samas kui isik isegi tunnistas, et tal on kavas laiendada oma müüki liidu turule. Nagu on lisaks kirjeldatud allpool punktis 6.2, peeti liidu turgu India tootjate jaoks atraktiivseks ja seetõttu võis järeldada, et India vaba tootmisvõimsust kasutataks vähemalt osaliselt selleks, et suurendada eksporti liidu turule. Seepärast lükati see väide tagasi.

(168)

Mis puudutab nimetatud kohtupraktika kohaselt nõutavaid positiivseid tõendeid, leidis komisjon, et ta täitis kõiki olemasoleva kohtupraktika nõudeid ning tema hinnang ja järeldus dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse kohta põhines uurimise käigus kogutud positiivsetel tõenditel. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(169)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete aegumise tagajärjel kasvaks tõenäoliselt oluliselt dumpinguhinnaga import Indiast, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hindu alla ja suurendaksid seega veelgi liidu tootmisharu kantud kahju. Selle tagajärjel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

(170)

Liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hindade poolest. Nagu põhjenduses 71 öeldud, on see India keragrafiitmalmist torude tootjate jaoks kahtlemata kõige olulisem eksporditurg, kuhu läheb 40 % nende ekspordi kogumahust. Eksport liitu on 25 korda suurem kui eksport suuruselt teisele eksporditurule, milleks on Katar, kuhu läheb 2 % India keragrafiitmalmist torude ekspordist. Samuti olid liidu turule suunatud India impordi hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi kõrgemad kui muudesse riikidesse suunatud impordi hinnad, mis muutis liidu turu muudest turgudest veidi tulusamaks.

(171)

Hoolimata kehtivatest meetmetest müüsid India eksportivad tootjad vaatlusalusel perioodil liitu märkimisväärses koguses keragrafiitmalmist torusid ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli neil endiselt märkimisväärne turuosa (ligi [10–14] %). Torusid müüdi hinnaga, mis isegi dumpinguvastaste tollimaksudega lõi liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul märkimisväärselt alla.

(172)

Seega peetakse liidu turgu India tootjate jaoks atraktiivseks ja võib järeldada, et India vaba tootmisvõimsust kasutataks vähemalt osaliselt selleks, et suurendada eksporti liidu turule. Sellega seoses tuletatakse meelde, et India impordi turuosa oli esialgse uurimise ajal, st enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, suur, st [17–19] %.

(173)

Selle põhjal ja võttes arvesse liidu tootmisharu varasemat ja praegust kahjustatud olukorda, on tõenäoline, et meetmete puudumise korral kahjustava dumpinguhinnaga import Indiast suureneks märkimisväärselt, mille tagajärjel liidu tootjate kahjum veelgi kasvaks. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis tõenäoliselt kaasneks sellega Indiast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline kasv ja olulise kahju jätkumine on tõenäoline.

(174)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve ning avaliku poliitika huve seoses asjaomase tootega, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ (23) (edaspidi „ökodisaini direktiiv“) ja sellega seotud tootepõhistes määrustes. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõike 1 kolmanda lausega pöörati erilist tähelepanu vajadusele kaitsta tootmisharu kahjustava dumpingu negatiivse mõju eest.

(175)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(176)

Liidu tootmisharu asub kolmes liikmesriigis (Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania) ning selles on asjaomase tootega seoses otseselt hõivatud üle 2 200 töötaja.

(177)

Kehtivad dumpinguvastased meetmed ei takistanud Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi sisenemist liidu turule ja liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

(178)

Eespool öeldu põhjal tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise korral oleks sellest riigist pärit impordi algselt tekitatud kahju jätkumise tõenäosus suur. Indiast pärit märkimisväärse hulga dumpinguhinnaga impordi sissevool põhjustaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(179)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et liidu tootmisharu on olnud kaitse all üle kuue aasta, samas kui tema turuosa on 85 %. Seega on ebatõenäoline, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine mõjutaks liidu tootmisharu. Kui mõju aga tekib, võib liidu tootmisharu taotleda komisjonilt uue uurimise alustamist.

(180)

Vastupidiselt huvitatud isiku väidetele tegi komisjon kõikide asjakohaste kahjunäitajate, sealhulgas liidu tootmisharu turuosa muutumise analüüsi põhjal kindlaks, et liidu tootmisharu kannatab endiselt olulist kahju, mida põhjustab Indiast pärit dumpinguhinnaga import. Komisjon järeldas, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis kahju tõenäoliselt jätkub ja süveneb. Seega lükati see väide tagasi.

(181)

Seega järeldas komisjon, et India suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(182)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijate, kauplejate ja kasutajatega. Ükski neist ei vastanud komisjoni küsimustikule.

(183)

Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust, mille põhjal võiks arvata, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele ja kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

(184)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Indiast pärit asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

(185)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu jätkumise, kahju jätkumise ja liidu huvide kohta tuleks Indiast pärit keragrafiitmalmist torude impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(186)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Tata Metaliks Limited, et meetmete jätkamist tuleks pidada erandiks, mitte normiks. Eelkõige viitas ta dumpinguvastast tollimaksu käsitleva alusmääruse artikli 11 lõikele 1, milles on sätestatud, et dumpinguvastane meede peab jääma jõusse ainult seni, kuni see on vajalik, ja aegub viis aastat pärast selle kehtestamist. Kuna tollimaksude kehtivust on pikendatud käesoleva läbivaatamise ajaks, väitis ta, et selle läbivaatamise tõenäolise lõppemise ajaks on tollimaksud kehtinud juba üle seitsme aasta. Sel põhjusel taotles ta komisjonil uurimise lõpetamist.

(187)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 11 lõikes 2 on sätestatud: „Lõplik dumpinguvastane meede aegub viie aasta möödudes selle kehtestamisest või viie aasta möödudes viimase läbivaatamise lõpetamise kuupäevast, mis hõlmas nii dumpingut kui ka kahju, kui läbivaatamisel ei otsustata, et selle kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu või kahju jätkumine või kordumine“. Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt põhineb otsus meetmete kohaldamist jätkata kõigi aegumise läbivaatamise uurimise käigus leitud faktide põhjalikul hindamisel. Seetõttu ei olnud meetmete jätkamine ei automaatne ega n-ö norm. Seega lükkas komisjon tagasi väite, et meetmete kohaldamine tuleks lõpetada.

(188)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(189)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(190)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(191)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Indiast pärineva asjaomase toote impordi suhtes. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(192)

Pärast järelduste avalikustamist taotles Tata Metaliks Limited, et komisjon määraks talle individuaalse dumpingumarginaali. Teise võimalusena leidis ta, et komisjon peaks vähemalt kaaluma esialgse uurimise tulemusena Indiast pärit asjaomase toote teistele koostööd tegevatele tootjatele määratud individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade laiendamist, pidades silmas tema koostööd komisjoniga käesolevas aegumise läbivaatamise uurimises.

(193)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise uurimise eesmärk on üksnes kindlaks teha, kas olemasolevad meetmed on endiselt vajalikud. Sedalaadi läbivaatamise uurimine ei võimalda kehtestada individuaalseid tollimaksumäärasid äriühingutele, kes ei teinud esialgses uurimises koostööd. Individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra saab kindlaks määrata alles pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 või artikli 11 lõike 4 kohast läbivaatamist. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(194)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (24). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(195)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (25) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(196)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,