(1)

Selleks et täpsustada määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõikes 2 osutatud „nõutavate tagatiste kogusumma“ arvutamist ning suurendada selgust ja järjepidevust seoses selle komponentidega, tuleks selgitada, et nõutavate tagatiste kogusumma sisaldab tagatist, mida kliiriv liige nõuab vastavalt oma tagatisemudelile.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõikele 2 kasutatakse K-CMG arvutamiseks päevapõhist nõutavate tagatiste kogusummat. Kui kliirivad liikmed kohandavad oma nõutavat tagatist ühe päeva jooksul, toob see kaasa rohkem kui ühe lisatagatise nõude sama päeva jooksul. Et vältida ebakindlust selles, millist nendest tagatisnõuetest tuleb kasutada, ja võttes arvesse, et K-CMG arvutamiseks tuleb kasutada kolme kuu pikkuse perioodi suuruselt kolmandat summat, on vaja täpsustada, et nõutav päevane tagatissumma peaks olema asjaomase päeva tagatisnõuetest kõige suurem.

(3)

Investeerimisühingud võivad kasutada mitme kliiriva liikme kliirimisteenuseid. Positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse K-CMGd, tuleks investeerimisühingult nõutavate tagatiste kogusumma kindlaks määrata ammendavalt ja see summa peaks sisaldama kõigi kliirivate liikmete nõutavat kogutagatist. Seega kui investeerimisühing kasutab K-CMGd positsioonide puhul, mida kliirib mitu kliirivat liiget, tuleks CMG arvutada kõigi kliirivate liikmete nõutavate tagatiste summana. Investeerimisühing peaks seega kõigepealt arvutama nõutava päevase tagatiste kogusumma, liites kõigi kliirivate liikmete nõutavad kogutagatised, ning alles seejärel leidma suuruselt kolmanda päevase nõutava tagatiste kogusumma, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõikes 2.

(4)

Selleks et kohaldada K-CMGd portfellipõhiselt, kui kogu portfelli suhtes kohaldatakse kliiringut või kasutatakse tagatist, peavad olema täidetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõikes 1 sätestatud tingimused. Seega võib ühele kauplemisüksusele määratud kliiritavate positsioonide portfell kasutada K-CMGd, samal ajal kui teisele kauplemisüksusele määratud kliiritavate positsioonide portfell võib kasutada K-tegurit „netopositsioonirisk“ (K-NPR). Arbitraaži vältimiseks peaks K-CMG ja K-NPR kasutamine kauplemisüksustes olema järjepidev. Seetõttu tuleks kauplemisüksuste puhul, mis on äristrateegia ja kauplemisportfelli positsioonide poolest sarnased, kasutada sama lähenemisviisi.

(5)

Määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punkti e alusel toimuvaks hindamiseks peaks pädev asutus olema kohustatud hindama, kas K-CMG meetod on asjakohane, kuivõrd see kajastab investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioonide riskiprofiili. Investeerimisühingult tuleks nõuda, et ta võrdleks korrapäraselt omaenda riskihinnangut kliirivate liikmete nõutavate tagatistega, et hinnata, kas need tagatised on endiselt hea näitaja investeerimisühingu tururiski taseme kohta. Pädeva asutuse poolse hinnangu andmise hetkel peaks investeerimisühing võrdlema K-NPR ja K-CMG kohaseid kapitalinõudeid ning tal peaks olema võimalik nende kapitalinõuete erinevust pädevale asutusele piisavalt põhjendada. Pädeva asutuse hinnang peaks olema positiivne ainult siis, kui kõik need tingimused on täidetud. Eelkõige peaks pädev asutus tagama, et investeerimisühing suudab jälgida ja piisavalt põhjendada erinevusi kahe meetodi – K-NPR ja K-CMG – tulemuste vahel, eriti juhtudel, kui nõutavates tagatistes esineb suuri kõikumisi.

(6)

Sagedane ümberlülitumine K-NPR kasutamiselt K-CMG-le ja vastupidi annab tugevalt märku omavahendite nõuete võimalikust ebaproportsionaalsest või ebamõistlikust kasutamisest. Kui piirata K-NPR ja K-CMG kasutamise vahel ümberlülitumise sagedust, on võimalik õiguslikku arbitraaži vältida. Nõue kasutada kauplemisüksuse puhul üht neist kahest meetodist pidevalt vähemalt kaks aastat oleks õigusliku arbitraaži riski leevendamiseks proportsionaalne. Erandjuhtudel (nt ettevõtte restruktureerimine), kui kauplemisüksus muutub sellisel määral, et seda saab pidada teiseks kauplemisüksuseks, peaks pädev asutus siiski lubama investeerimisühingul meetodeid selle kaheaastase ajavahemiku jooksul muuta.

(7)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(8)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 alusel loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,