(1)

Liikmesriigid peavad rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 10 kohaselt koostama riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil tulemuslikkuse kavad, mis peavad sisaldama siduvaid tulemuseesmärke igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava võrdlusperioodiks. Need tulemuseesmärgid peavad vastama kogu ELi hõlmavatele eesmärkidele, mille komisjon on asjaomaseks võrdlusperioodiks kehtestanud.

(2)

Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks sätestati algselt komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/903 (3). Kuna need kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid ja kolmanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kavade projektid, mille liikmesriigid pärast seda 2019. aasta oktoobris esitasid, koostati enne COVID-19 pandeemia puhkemist 2020. aasta märtsis, ei võetud neis arvesse lennuliikluse märkimisväärset vähenemist meetmete tõttu, mida liikmesriigid ja kolmandad riigid on pandeemia ohjeldamiseks võtnud.

(3)

Selleks et reageerida mõjule, mida COVID-19 pandeemia aeronavigatsiooniteenuste osutamisele avaldab, sätestati komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1627 (4) kolmandaks võrdlusperioodiks erakorralised meetmed, mis erinevad rakendusmääruse (EL) 2019/317 sätetest. Komisjon võttis 2. juunil 2021 vastu rakendusotsuse (EL) 2021/891, (5) milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärgid. Selle põhjal esitasid liikmesriigid 2021. aasta oktoobris komisjonile kolmandaks võrdlusperioodiks läbivaadatud kohalikke tulemuseesmärke hõlmavate tulemuslikkuse kavade projektid.

(4)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/728 (6) on adresseeritud Belgiale, Saksamaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Luksemburgile, Maltale, Madalmaadele, Rumeeniale ja Rootsile. Selles otsuses leidis komisjon, et Malta kolmanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava projektides sisalduvad marsruudi kulutõhususega seotud tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ning andis soovitused nende eesmärkide läbivaatamiseks.

(5)

Vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu, mis algas 24. veebruaril 2022, on EL võtnud vastu piiravad meetmed, millega keelatakse Venemaa lennuettevõtjatel, Venemaal registreeritud õhusõidukitel ja Venemaal registreerimata õhusõidukitel, mis on Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omanduses või renditud või muul viisil tema kontrolli all, ELi territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või sellest üle lennata. Need piiravad meetmed ja Venemaa vastumeetmed on muutnud lennuliiklust Euroopa õhuruumis. Teatavaid liikmesriike on tugevalt mõjutanud ülelendude arvu märkimisväärne vähenemine nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis. Kogu ELi tasandil on täheldatud mõju lendude arvule siiski olnud piiratud, mida ei saa võrrelda COVID-19 pandeemia puhkemisest tulenenud lennuliikluse järsu vähenemisega kogu Euroopas.

(6)

13. juulil 2022 esitas Malta komisjonile hindamiseks läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti kolmandaks võrdlusperioodiks („läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt“).

(7)

Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõikele 2 abistab komisjoni tulemuslikkuse süsteemi rakendamisel, esitas komisjonile aruande, mis hõlmab tema nõuandeid Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamise kohta.

(8)

Komisjon on rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõike 1 kohaselt hinnanud Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate kohalike tulemuseesmärkide kooskõla selle rakendusmääruse IV lisa punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning kohalikke olusid silmas pidades. Lisaks iga põhilise tulemusvaldkonna ja seonduvate tulemuseesmärkide hindamisele on komisjon läbi vaadanud ka nimetatud rakendusmääruse IV lisa punktis 2 sätestatud elemendid.

(9)

2022. aasta juunis avaldatud Eurocontroli statistika ja prognooside talituse („STATFOR“) liikluse baasprognoosis võetakse arvesse põhjenduses 5 osutatud muutunud asjaolusid. Selle prognoosi põhjal märgib komisjon, et Malta puhul ei prognoosita kolmandal võrdlusperioodil Venemaa sõjast Ukrainas tingitud kahjulikku mõju lennuliiklusele.

(10)

Ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas hindas komisjon Malta esitatud aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärke rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.1 esitatud kriteeriumi alusel.

(11)

Malta kavandatud ohutusega seotud kohalikud tulemuseesmärgid ohutusjuhtimise tulemuslikkuse alal on ohutuse juhtimise eesmärkide kaupa ja täitmise ulatuse järgi esitatuna järgmised:

(12)

Malta poolt MATSi jaoks kavandatud ohutuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega ning isegi ületavad 2024. aasta kogu ELi hõlmavaid tulemuseesmärke ohutuspoliitika ja -eesmärkide, ohutuse tagamise ja ohutuse edendamise vallas.

(13)

Komisjon märgib, et Malta esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis on sätestatud meetmed MATSi jaoks kohalike ohutuseesmärkide saavutamiseks, näiteks turvajuhtimiskeskuse ja võrgukäitamiskeskuse loomine, uue turvatarkvara rakendamine, riskijuhtimise parandamiseks küberturvalisuse spetsialistide palkamine ning töötajate koolitamine, et täita rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud muutuste juhtimise nõudeid.

(14)

Põhjendustes 11 ja 13 esitatud järelduste põhjal ning võttes arvesse, et rakendusotsuses (EL) 2021/891 sätestatud kogu liitu hõlmavad ohutusalased tulemuseesmärgid tuleb saavutada kolmanda võrdlusperioodi viimaseks aastaks ehk 2024. aastaks, tuleks hinnata, kas Malta tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärgid vastavad ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(15)

Keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas on Malta esitatud marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususe eesmärke hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.2 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud kavandatud eesmärke võrreldud marsruutlennu horisontaalse osa tõhususe kontrollväärtustega (mis on sätestatud Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas), mis olid kättesaadavad kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juunil 2021.

(16)

Seoses 2020. aastaga ei muudetud enne COVID-19 pandeemia algust rakendusotsusega (EL) 2021/891 keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavat kolmandaks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärki, mis oli algselt sätestatud rakendusotsuses (EL) 2019/903, kuivõrd kõnealuse eesmärgi kohaldamise periood oli lõppenud ja selle rakendamine oli seega muutunud lõplikuks, mistõttu ei olnud tagasiulatuv kohandamine võimalik. Samamoodi ei olnud võimalik läbivaadatud tulemuslikkuse kavade projektides tagasiulatuvalt muuta liikmesriikide poolt 2021. aastaks kehtestatud kohalikke keskkonnaalaseid tulemuseesmärke, mis sisalduvad 2021. aasta oktoobris esitatud tulemuslikkuse kavade projektides. Seepärast tuleks kohalike keskkonnaga seotud tulemuseesmärkide ja vastavate kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide kooskõla hinnata seoses 2022., 2023. ja 2024. aastaga.

(17)

Malta kavandatud keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid ja Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava kolmanda võrdlusperioodi vastavad riiklikud kontrollväärtused, esitatuna marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena, on järgmised:

(18)

Komisjon märgib, et Malta keskkonnaeesmärgid võrduvad vastavate riiklike kontrollväärtustega igal aastal (2022–2024).

(19)

Komisjon märgib, et Malta on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud kohalike keskkonnaeesmärkide saavutamise meetmed, mis hõlmavad lennutasandist 195 kõrgemal asuvate vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamist, uue terminali manööverdusala kavandamist ning uusi saabumis- ja väljumisprotseduure.

(20)

Põhjendustes 17–19 nimetatud tähelepanekute tõttu tuleb hinnata, et Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärgid vastavad keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(21)

Läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on Malta esitatud marsruutlennuliiklusvoo juhtimisest (ATFM) tingitud keskmise lennu hilinemise eesmärke hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.3 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud kavandatud eesmärke võrreldud kontrollväärtustega, mis on sätestatud võrgustiku operatiivkavas, mis oli kättesaadav kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juunil 2021.

(22)

Seoses 2020. aastaga ei muudetud enne COVID-19 pandeemia algust rakendusotsusega (EL) 2021/891 läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavat kolmandaks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärki, mis oli algselt sätestatud rakendusotsuses (EL) 2019/903, kuivõrd kõnealuse eesmärgi kohaldamise periood oli lõppenud ja selle rakendamine oli seega muutunud lõplikuks, mistõttu ei olnud tagasiulatuv kohandamine võimalik. Samamoodi ei olnud võimalik läbivaadatud tulemuslikkuse kavade projektides tagasiulatuvalt muuta liikmesriikide poolt 2021. aastaks kehtestatud kohalikke läbilaskevõimega seotud tulemuseesmärke, mis sisalduvad 2021. aasta oktoobris esitatud tulemuslikkuse kavade projektides. Seepärast tuleks kohalike läbilaskevõimega seotud tulemuseesmärkide ja vastavate kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide kooskõla hinnata seoses 2022., 2023. ja 2024. aastaga.

(23)

Malta kavandatud marsruutlendude läbilaskevõime eesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks, väljendatuna ATFM-hilinemise minutites lennu kohta, ning võrgustiku operatiivkavast pärit vastavad võrdlusväärtused on järgmised:

(24)

Komisjon märgib, et Malta läbilaskevõime-eesmärgid võrduvad vastavate riiklike kontrollväärtustega igal aastal (2022–2024).

(25)

Komisjon märgib, et Malta on tulemuslikkuse kava projektis esitanud kohalike marsruutlendude läbilaskevõime eesmärkide saavutamise meetmed. Meetmed hõlmavad lennujuhtide täistööajale taandatud töötajate arvu suurendamist kolmanda võrdlusperioodi lõpuks ja vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamist.

(26)

Põhjendustes 23–25 nimetatud tähelepanekute tõttu tuleb hinnata, et Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärgid vastavad läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(27)

Rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate lennujaamade puhul vaatas komisjon lisaks hindamisele läbi ka marsruutlendude läbilaskevõime eesmärgid, juhindudes rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktist b. Leiti, et need eesmärgid ei tekita Malta puhul mingeid probleeme.

(28)

Komisjon sedastas rakendusotsuses (EL) 2022/728, et Malta 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projekti marsruudi kulutõhususeesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega. Malta on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti osana esitanud marsruudi läbivaadatud kulutõhususeesmärgid.

(29)

Allpool olevas tabelis on esitatud Malta navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna algsed kulutõhususega seotud tulemuseesmärgid kolmandal võrdlusperioodil (sisaldusid 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektis) ning 2022. aastal esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad vastavad läbivaadatud tulemuseesmärgid.

(30)

Komisjon märgib, et Malta on oma kohalikud kulutõhususe eesmärgid ajavahemikuks 2022–2024 läbi vaadanud, tänu millele vähenes üldine kindlaksmääratud ühikuhind 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes nendel kolmel aastal 12,3 % ja tervel kolmandal võrdlusperioodil 8,7 %. Kindlaksmääratud ühikuhinna vähenemine tuleneb nii läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis 2022.–2024. aastaks kasutatud ajakohastatud liiklusprognoosidest kui ka 2017. aasta hindade reaalväärtuses väljendatud kindlaksmääratud kulude allapoole korrigeerimisest nendeks aastateks.

(31)

2022.–2024. kalendriaasta liiklusprognoosi muudatused on esitatud allpool olevas tabelis. Komisjon märgib, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kasutatud liiklusprognoos põhineb Eurocontroli STATFORi 2022. aasta juuni lennuliikluse baasprognoosil.

(32)

Aastate 2022–2024 läbivaadatud kindlaksmääratud kulud, väljendatud 2017. aasta hindade reaalväärtuses, on esitatud allpool olevas tabelis.

(33)

Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt sisaldab Malta ajakohastatud inflatsiooniprognoosi 2022.–2024. kalendriaastaks, nagu on esitatud allpool olevas tabelis:

(34)

Inflatsiooniprognoosi ajakohastamise tõttu jäävad 2022. aasta korrigeeritud kindlaksmääratud kulud nominaalväärtuses suuresti muutmata. Komisjon märgib siiski, et Malta korrigeeris 2023. ja 2024. aasta nominaalseid kindlaksmääratud kulusid allapoole.

(35)

Komisjon on hinnanud Malta kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kavandatud läbivaadatud kulutõhususeesmärkide vastavust rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud kriteeriumidele.

(36)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et kolmandal võrdlusperioodil on marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil –1,0 %, mis ületab kogu ELi arengusuundumust, mis on samal perioodil +1,0 %. Komisjon märgib, et see on parem kui 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projekti alusel arvutatud kindlaksmääratud ühikuhinna suundumus +2,0 %.

(37)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil, mis on teisel ja kolmandal võrdlusperioodil +0,3 % aastas, on madalam kogu ELi pikaajalisest arengusuundumusest, mis on samal perioodil –1,3 %. Komisjon märgib siiski, et see on parem kui 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projekti alusel arvutatud kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline suundumus +1,6 %.

(38)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Malta kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus ehk 2017. aasta eurodes 22,98 eurot on 19,7 % madalam kui asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 2017. aasta eurodes 28,64 eurot.

(39)

Nagu on selgitatud põhjenduses 36, järgivad Malta kulutõhususeesmärgid tänu läbivaatamisele kolmandal võrdlusperioodil kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumust, mis on märkimisväärselt parem kui vastav kogu ELi hõlmav suundumus ja osutab kindlaksmääratud ühikuhinna vähenemisele võrdlusperioodil. Lisaks, osutades põhjendusele 38, on Malta kulutõhususe näitaja hea võrreldes 2019. aasta lähteväärtusega, mis on vastava võrdlusrühma keskmisest oluliselt madalam. Lõpuks märgib komisjon, et Malta on kolmanda võrdlusperioodi kindlaksmääratud kulusid nii reaal- kui ka nominaalväärtuses allapoole korrigeerinud, plaanides teenindada kolmanda võrdlusperioodi ajakohastatud liiklusprognoosi alusel täiendavat liiklust. Seepärast on komisjon arvamusel, et põhjenduses (37) osutatud kõrvalekalle kogu ELi hõlmavate kindlaksmääratud ühikuhindade pikaajalisest suundumusest kolmandal võrdlusperioodil ei välista Malta puhul kulutõhususe tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate kulutõhususe tulemuseesmärkidega.

(40)

Võttes arvesse eespool esitatud tähelepanekuid, on Malta komisjoni arvates rakendusotsuse (EL) 2022/728 artiklis 3 esitatud soovitusi nõuetekohaselt arvesse võtnud.

(41)

Põhjendustes 29–40 nimetatud tähelepanekute tõttu tuleb hinnata, et Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärgid vastavad kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(42)

Rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate lennujaamade puhul vaatas komisjon lisaks hindamisele läbi ka kavandatud marsruudi kulutõhususeesmärgid, vaadates vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktile c läbi terminali aeronavigatsiooniteenuste kulutõhususeesmärgid.

(43)

Rakendusotsuses (EL) 2022/728 väljendas komisjon muret Malta 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektis kavandatud terminali kulutõhususeesmärkide pärast ning oli arvamusel, et Malta peaks neid eesmärke täpsemalt põhjendama või allapoole korrigeerima. Komisjon märgib aga, et Malta on neid eesmärke hoopis ülespoole korrigeerinud, välja arvatud 2023. aasta puhul, esitamata vastavaid põhjendusi.

(44)

Komisjon märgib, et Malta terminali kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus +5,0 % kolmandal võrdlusperioodil on endiselt kõrgem kui marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus -1,0 % kolmandal võrdlusperioodil ja on endiselt kõrgem kui terminali kindlaksmääratud ühikuhinna tegelik suundumus +0,6 % teisel võrdlusperioodil. Lisaks on terminali kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus kolmandal võrdlusperioodil halvenenud, võrreldes 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektiga, milles täheldati terminali kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumust +4,3 %.

(45)

Komisjon teeb põhjendustes 43 ja 44 esitatud järelduste alusel järelduse, et Malta terminali läbivaadatud kulutõhususega seotud tulemuseesmärgid on jätkuvalt murettekitavad. Seepärast kordab komisjon oma rakendusotsuses (EL) 2022/728 esitatud seisukohta, et Malta peaks neid eesmärke allapoole korrigeerima või esitama nende eesmärkide, sealhulgas 2022. ja 2024. aasta täiendava kulukasvu kohta mõistlikud põhjendused. Komisjon kutsub Malta üles neid tähelepanekuid lahendama lõpliku tulemuslikkuse kava vastuvõtmisega vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 16 punktile a.

(46)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktile f on komisjon seoses kohalike läbilaskevõime-eesmärkide hindamisega läbi vaadanud Malta läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud stimuleerimiskavad. Eelkõige kontrollis komisjon, kas need stimuleerimiskavad on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõigetes 1 ja 3 sätestatud oluliste nõuetega. Komisjon märgib, et Malta ei ole 2021. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes neid stimuleerimiskavasid kuidagi muutnud.

(47)

Seoses Malta kavandatud marsruudi ja terminali läbilaskevõime kavadega on komisjonil tulemuslikkuse hindamise asutuselt saadud ekspertarvamusele tuginedes tõsiseid kahtlusi, kas kavandatud maksimaalsetel rahalistel kaotustel, mis moodustavad 0,5 % ja 0,25 % kindlaksmääratud kuludest, oleks oluline mõju tuluriskile, nagu nõuab rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõike 3 punkt a.

(48)

Seetõttu peaks Malta seoses oma lõpliku tulemuslikkuse kava vastuvõtmisega vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 16 punktile a läbi vaatama oma stimuleerimiskavad marsruudi ja terminali läbilaskevõime eesmärkide saavutamiseks, et kõnealustest stimuleerimiskavadest tulenev maksimaalne rahaline kahju oleks selline, millel on oluline mõju tulule, nagu on sõnaselgelt nõutud rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõike 3 punktis a, mis komisjoni arvates peaks kaasa tooma maksimaalse rahalise kahju, mis on 1 % kindlaksmääratud kuludest või sellest suurem.

(49)

Kõike eespool olevat arvesse võttes leiab komisjon, et Malta esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega,