KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2178,

6. juuli 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 1 kohaselt peavad ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (2) artiklit 19a või 29a, avalikustama, kuidas ja millises ulatuses on nende tegevus seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikega 2 on ette nähtud, et mittefinantsettevõtjad peavad avalikustama teabe oma sellise tegevuse käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude osakaalu kohta („peamised tulemusnäitajad“), mis on seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud varade või protsessidega. Selles sättes ei täpsusta siiski samaväärseid peamisi tulemusnäitajaid finantsettevõtjate, st krediidiasutuste, varahaldurite, investeerimisühingute ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul. Seepärast tuleb määruse (EL) 2020/852 artiklit 8 täiendada, et määrata kindlaks finantsettevõtjate peamised tulemusnäitajad ning täpsustada kõigi ettevõtjate avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi ning avalikustamisnõuete järgimiseks kasutatavat metoodikat.

(2)

Tuleb tagada, et mittefinantsettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, kohaldaksid määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 2 sätestatud avalikustamisnõudeid ühetaoliselt. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, et täpsustada määruse (EL) 2020/852 artikliga 8 ette nähtud teabe sisu ja esitusviisi, sealhulgas kõnealuste eeskirjade järgimise metoodikat. Selleks et investorid ja üldsus saaksid nõuetekohaselt hinnata mittefinantsettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse („taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus“) osakaalu, tuleks ette näha, et ettevõtjad peavad avalikustama, milline nende majandustegevus on taksonoomiaga kooskõlas. Lisaks tuleb avalikustada, millistele keskkonnaeesmärkide saavutamisele selline tegevus oluliselt kaasa aitab. Seepärast peaksid mittefinantsettevõtjad esitama peamistes tulemusnäitajates ka taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse osakaalu jaotuse, lähtudes keskkonnaeesmärgist, millele kõnealune tegevus oluliselt kaasa aitab.

(3)

Käive, kapitalikulud ja tegevuskulud ei ole finantstegevuse, sealhulgas laenuandmise, investeerimise ja kindlustuse keskkonnasäästlikkuse hindamisel olulised. Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 2 sätestatud mittefinantsettevõtjate kolm peamist tulemusnäitajat ei ole seega asjakohased selle kajastamiseks, mil määral on finantsettevõtjate majandustegevus taksonoomiaga kooskõlas. Seepärast tuleb ette näha spetsiifilised peamised tulemusnäitajad ja selliste näitajate arvutamise metoodika finantsettevõtjate puhul. Selleks et aidata turgudel nendest peamistest tulemusnäitajatest aru saada, peaks peamiste tulemusnäitajate avalikustamisega kaasnema kvalitatiivne teave, mis võimaldab finantsettevõtjatel selgitada peamiste tulemusnäitajate kindlaksmääramist.

(4)

Investoritel ja üldsusel peaks olema võimalik hinnata investeerimisobjektiks olevate ettevõtjate taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaalu. Seepärast peaksid varahaldurid avalikustama taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse tehtud investeeringute osakaalu kõigis nende valitsetavates investeeringutes, mis tulenevad nii ühise kui ka individuaalse portfelli valitsemisest. Taksonoomiaga kooskõlas olevate investeeringute osakaal tuleks arvutada investeerimisobjektiks olevate ettevõtjate taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaaluna, mis tuleneb nende vastavatest peamistest tulemusnäitajatest, kuna need peamised tulemusnäitajad kajastavad investeerimisobjektiks olevate ettevõtjate keskkonnatoimet.

(5)

Krediidiasutuste põhitegevus on reaalmajanduse rahastamine ja sellesse investeerimine. Krediidiasutuste riskipositsioonid ettevõtjate suhtes, keda nad rahastavad või kellesse nad investeerivad, kajastuvad krediidiasutuse bilansis varadena. Peamine tulemusnäitaja krediidiasutuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi, peaks olema rohevarade suhtarv, mis näitab taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega seotud riskipositsioonide osakaalu nende krediidiasutuste koguvaras. Rohevarade suhtarv peaks olema seotud krediidiasutuste peamise laenuandmis- ja investeerimistegevusega, sealhulgas laenude, ettemaksete ja võlaväärtpaberite ning omakapitaliosalustega, et kajastada seda, millises ulatuses kõnealused krediidiasutused rahastavad taksonoomiaga kooskõlas olevat tegevust.

(6)

Krediidiasutused osutavad ka muid äriteenuseid ja tegelevad ka muu tegevusega kui rahastamine. Selline tegevus toob tulu teenus- ja vahendustasude kujul. Tuleb võimaldada investoritel ja üldsusel hinnata nende teenuste saajate taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaalu. Krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi, peaksid avalikustama ka selle, kui suur osa nende teenus- ja vahendustasude tulust on saadud nende klientide taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud äriteenustest ja -tegevusest.

(7)

Krediidiasutused võivad hallata alusvara või anda finantsgarantiisid, mille tulemusel tekivad bilansivälised riskipositsioonid. Selleks et investorid ja üldsus saaksid hinnata krediidiasutuste taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse osakaalu bilansiväliste riskipositsioonide puhul, peaksid krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi, avalikustama taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse osakaalu alusvaras, mida nad haldavad, või kohustustes, mille täitmist nad garanteerivad.

(8)

Lisaks oma pangaportfelli käsitleva teabe avalikustamisele peaksid krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi, avalikustama eraldi ka oma koguvara, sealhulgas kauplemisportfelli üldise koosseisu ning kõik suundumused ja piirangud kliima- ja keskkonnariskide seisukohast. Ulatusliku kauplemistegevusega krediidiasutuste suhtes tuleks kohaldada kohustust avalikustada oma kauplemisportfelli kohta üksikasjalikumat teavet.

(9)

Oluline on anda investoritele ja üldsusele täielik ülevaade investeeringutest, mida investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi, on teinud taksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse. Seepärast peaksid selliste investeerimisühingute peamised tulemusnäitajad hõlmama nii oma arvel kauplemist kui ka klientide nimel kauplemist. Oma arvel kauplemise peamise tulemusnäitaja avalikustamine peaks kajastama seda, milline osa koguvarast koosneb taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega seotud varadest. See näitaja peaks keskenduma investeerimisühingute investeeringutele, sealhulgas võlaväärtpaberitele ja kapitaliinstrumentidele investeerimisobjektiks olevates äriühingutes. Investeerimisühingute klientide nimel pakutavate teenuste ja tegevuste keskkonnasäästlikkuse peamine tulemusnäitaja peaks põhinema tulul, mida investeerimisühingud saavad teenustasude, vahendustasude ja muu rahalise kasu kujul klientidele pakutavatest investeerimisteenustest ja -tegevusest.

(10)

Selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate peamised tulemusnäitajad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi, peaksid hõlmama nende kahjukindlustustegevust ja investeerimispoliitikat, mis on osa nende ärimudelist, et kajastada seda, millises ulatuses on selline tegevus kooskõlas taksonoomiaga. Üks peamine tulemusnäitaja peaks olema seotud selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate kindlustustegevusest saadud rahaliste vahendite investeerimise poliitikaga ning peaks kajastama taksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse investeeritud varade osakaalu koguvaras. Teine näitaja peaks olema seotud kindlustustegevusega ja näitama, kui suur osa kogu kahjukindlustustegevusest hõlmab kliimamuutustega kohanemisega seotud kahjukindlustustegevust, mida teostatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2139 (3) („kliimaalane delegeeritud õigusakt“).

(11)

Finantsettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi, ei tohiks peamiste tulemusnäitajate lugeja arvutamisel võtta arvesse selliste mittefinantsettevõtjate suhtes olevaid riskipositsioone või sellistesse ettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a. Selliste riskipositsioonide lisamist lugejasse võib kaaluda käesoleva delegeeritud õigusakti läbivaatamisel, mille raames koostatakse mõjuhinnang. Kõnealused mittefinantsettevõtjad võivad ikkagi otsustada vabatahtlikult avalikustada oma peamised tulemusnäitajad, et saada juurdepääs keskkonnasäästlikule rahastusele kas spetsiifiliste ökomärgise süsteemide ja keskkonnasäästlike finantstoodete osana või oma üldise keskkonnasäästlikkusel põhineva äristrateegia osana.

(12)

Võttes arvesse kliimaalase delegeeritud õigusakti jõustumist 2021. aasta lõpuks ja selle edasist kohaldamist ning olulisi raskusi majandustegevuse vastavuse hindamisel 2022. aastal eelmise aruandeaasta puhul kõnealuses delegeeritud määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel, peaks käesoleva määruse kohaldamine 2022. aastal piirduma teatavate elementide ja kvalitatiivse aruandlusega, kusjuures ülejäänud sätteid hakataks kohaldama alates 1. jaanuarist 2023 mittefinantsettevõtjate puhul ja alates 1. jaanuarist 2024 finantsettevõtjate puhul. Lisaks tuleks alates 1. jaanuarist 2026 kohaldada krediidiasutuste peamisi tulemusnäitajaid, mis on seotud nende kauplemisportfelliga ning vahendus- ja teenustasudega muudest äriteenustest ja -tegevustest kui rahastuse pakkumine.

(13)

Kuna praegu puudub sobiv arvutusmetoodika, tuleks riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugeja ja nimetaja arvutamisest välja jätta. Finantsettevõtjad võivad vabatahtlikult esitada teavet riskipositsioonide kohta, mis on seotud keskvalitsuste, keskpankade või riigiüleste emitentide emiteeritud ja taksonoomiaga kooskõlas olevate võlakirjade ja võlaväärtpaberitega. 30. juuniks 2024 peaks toimuma läbivaatamine, mille käigus tuleks hinnata võimalust lisada sellised riskipositsioonid peamistesse tulemusnäitajatesse.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)	„keskkonnaeesmärk“ – üks määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidest;

(2)	„taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus“ – majandustegevus, mis vastab määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud nõuetele;

(3)	„üleminekuline majandustegevus“ – majandustegevus, mis vastab määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

(4)	„toetav majandustegevus“ – majandustegevus, mis vastab määruse (EL) 2020/852 artiklis 16 sätestatud nõuetele;

(5)

„taksonoomias käsitletud majandustegevus“ – majandustegevus, mida on kirjeldatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides, sõltumata sellest, kas kõnealune majandustegevus vastab mõnele või kõigile kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

(6)	„taksonoomias käsitlemata majandustegevus“ – majandustegevus, mida ei ole kirjeldatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides;

(7)

„varahaldur“ – ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi ja kes on üks järgmistest:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (4) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (5) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja;

c)	direktiivi 2009/65/EÜ artiklite 27, 28 ja 29 kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fond, kes ei ole oma valitsemiseks määranud kõnealuse direktiivi artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat.

(8)

„finantsettevõtja“ – ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi ja kes on varahaldur, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühing, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (7) artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 määratletud edasikindlustusandja;

(9)	„mittefinantsettevõtja“ – ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a sätestatud avalikustamiskohustusi ja kes ei ole punktis 8 määratletud finantsettevõtja;

(10)	„taksonoomiaga kooskõlas olev kindlustus- või edasikindlustustegevus“ – kindlustus- või edasikindlustustegevus, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 2

Mittefinantsettevõtjate avalikustatav teave

1. Mittefinantsettevõtjad avalikustavad määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe, nagu on täpsustatud käesoleva määruse I lisas.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse tabeli kujul, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud vorme.

Artikkel 3

Varahaldurite avalikustatav teave

1. Varahaldurid avalikustavad määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe, nagu on täpsustatud käesoleva määruse III ja XI lisas.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse tabeli kujul, kasutades käesoleva määruse IV lisas esitatud vormi.

Artikkel 4

Krediidiasutuste avalikustatav teave

1. Krediidiasutused avalikustavad määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe, nagu on täpsustatud käesoleva määruse V ja XI lisas.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse tabeli kujul, kasutades käesoleva määruse VI lisas esitatud vormi.

Artikkel 5

Investeerimisühingute avalikustatav teave

1. Investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe, nagu on täpsustatud käesoleva määruse VII ja XI lisas.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse tabeli kujul, kasutades käesoleva määruse VIII lisas esitatud vormi.

Artikkel 6

Kindlustus- ja edasikindlustusandjate avalikustatav teave

1. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad avalikustavad määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe, nagu on täpsustatud käesoleva määruse IX ja XI lisas.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse tabeli kujul, kasutades käesoleva määruse X lisas esitatud vorme.

Artikkel 7

Avalikustamiseeskirjad, mida kohaldatakse kõigi finantsettevõtjate suhtes

1. Riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes jäetakse finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugeja ja nimetaja arvutamisest välja.

2. Tuletisinstrumendid jäetakse finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugejast välja.

3. Riskipositsioonid ettevõtjate suhtes, kes ei ole kohustatud avaldama muud kui finantsteavet vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 19a või 29a, jäetakse finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugejast välja.

4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid, mille investeerimisobjektiks olev ettevõtja on emiteerinud konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks, investeerimisobjektiks oleva ettevõtja esitatud teabe alusel arvesse peamiste tulemusnäitajate lugejas kuni taksonoomiaga kooskõlas oleva sellise majandustegevuse koguväärtuse ulatuses, mida kõnealustest võlakirjadest ja võlaväärtpaberitest saadud tuluga rahastatakse.

Riskipositsioone, mille eesmärk ei ole rahastada konkreetset kindlaksmääratud tegevust, võetakse arvesse lugejas, kaalutuna emitendi käibega seotud peamise tulemusnäitajaga ja kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitajaga vastavalt III, V, VII ja IX lisas sätestatud metoodikale.

Kui investeerimisobjektiks olev ettevõtja on emiteerinud keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamiseks, diskonteerivad finantsettevõtjad investeerimisobjektiks oleva ettevõtja tulemuslikkuse põhinäitajad vastavalt, et vältida topeltarvestust.

5. Kui muudetakse määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume, tuleb eriotstarbelistest laenudest ja finantsettevõtjate hoitavatest lõikes 4 osutatud instrumentidest, millega rahastatakse taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust või varasid, (kui rahastatud majandustegevus või varad ei ole kooskõlas muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega) aru anda käesoleva määruse kohaselt kuni viie aasta jooksul pärast kõnealuseid tehnilisi sõelumiskriteeriume muutvate delegeeritud õigusaktide kohaldamise kuupäeva.

6. Finantsettevõtjad esitavad asjakohasel juhul peamiste tulemusnäitajate lugejas ja nimetajas jaotuse järgmiste lõikes:

a)	mittefinantsettevõtjate suhtes olevad riskipositsioonid ja kõnealustesse ettevõtjatesse tehtud investeeringud;

b)	finantsettevõtjate suhtes olevad riskipositsioonid ja kõnealustesse ettevõtjatesse tehtud investeeringud;

c)	liidus asutatud selliste mittefinantsettevõtjate suhtes olevad riskipositsioonid ja kõnealustesse ettevõtjatesse tehtud investeeringud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohast muud kui finantsteavet kajastava aruande avaldamise kohustust;

d)	liidus asutatud selliste finantsettevõtjate suhtes olevad lõikes 2 osutatud riskipositsioonid ja sellistesse ettevõtjatesse tehtud investeeringud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohast muud kui finantsteavet kajastava aruande avaldamise kohustust;

e)	kolmandas riigis selliste mittefinantsettevõtjate suhtes olevad riskipositsioonid ja kõnealustesse ettevõtjatesse tehtud investeeringud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohast muud kui finantsteavet kajastava aruande avaldamise kohustust;

f)	kolmandas riigis selliste finantsettevõtjate suhtes olevad riskipositsioonid ja kõnealustesse ettevõtjatesse tehtud investeeringud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohast muud kui finantsteavet kajastava aruande avaldamise kohustust;

g)	tuletisinstrumentides olevad riskipositsioonid ja kõnealustesse instrumentidesse tehtud investeeringud;

h)	muud riskipositsioonid ja investeeringud.

7. Finantsettevõtjad võivad kasutada lõike 6 punktides e ja f osutatud ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide taksonoomiaga kooskõla hindamisel hinnanguid, kui kõnealused finantsettevõtjad suudavad tõendada vastavust kõigile määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 3 punktis b sätestatud kriteeriumidele.

Finantsettevõtjad vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas lähenemisviisi ja uurimismetoodika, peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted.

Finantsettevõtjad avalikustavad järgmise:

a)	taksonoomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide osakaal, mis põhineb hinnangutel, eraldi nende peamistest tulemusnäitajatest, mis avalikustatakse käesoleva määruse kohaselt;

b)	määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punktis b sätestatud kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võetud meetmed ja vajalik ajavahemik.

Artikkel 8

Avalikustamiseeskirjad, mida kohaldatakse kõigi finantsettevõtjate ja mitteettevõtjate suhtes

1. Finantsettevõtjad ja mittefinantsettevõtjad lisavad I, III, V, VII ja XI lisas sätestatud peamiste tulemusnäitajatega kaasneva kogu lisateabe muud kui finantsteavet kajastava aruande samadesse osadesse, kus neid näitajaid kajastatakse, või esitavad ristviited neid näitajaid sisaldavatele muud kui finantsteavet kajastava aruande osadele.

2. Käesoleva määruse kohaselt avalikustatav teave hõlmab avalikustamise kuupäevale eelnenud kalendriaasta aruandeperioodi.

3. Finantsettevõtjad ja mittefinantsettevõtjad esitavad muud kui finantsteavet kajastavas aruandes peamised tulemusnäitajad, mis hõlmavad eelmist aastast aruandeperioodi.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab esimene aastane aruandlusperiood 2023. aastat.

4. Finantsettevõtjad ja mittefinantsettevõtjad kasutavad oma avalikustatavas teabes sama valuutat kui oma finantsaruannetes.

Finantsettevõtjad kasutavad oma peamiste tulemusnäitajate arvutamiseks vastaspoolte kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid ja peamisi tulemusnäitajaid.

5. Kaheteist kuu jooksul pärast selliste delegeeritud määruste kohaldamise kuupäeva, milles on sätestatud muude keskkonnaeesmärkide tehnilised sõelumiskriteeriumid ja mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõikele 2, artikli 13 lõikele 2, artikli 14 lõikele 2 ja artikli 15 lõikele 2, hõlmavad peamised tulemusnäitajad üksnes kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke.

Artikkel 9

Läbivaatamine

1. Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi 30. juuniks 2024. Komisjon hindab eelkõige vajadust täiendavate muudatuste järele seoses

a)	finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugejasse ja nimetajasse keskvalitsuste ja keskpankade suhtes olevate riskipositsioonide lisamisega;

b)	finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugejasse selliste ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide lisamisega, kes ei avalda direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohast muud kui finantsteavet kajastavat aruannet.

2. VKEde suhtes olevate riskipositsioonide läbivaatamise raames koostatakse mõjuhinnang, milles hinnatakse halduskoormust, juurdepääsu rahastamisele ja mõju, mida võib VKEdele avaldada käesoleva delegeeritud määruse kohaldamisalast välja jäävate VKEde suhtes olevate riskipositsioonide hõlmamine või asjaomase teabe vabatahtlik esitamine.

3. Riskipositsioone selliste ettevõtjate suhtes ja investeeringuid sellistesse ettevõtjatesse, kes ei avalda muud kui finantsteavet vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklitele 19a ja 29a ning määruse (EL) 2020/852 artiklile 8, kuid kes esitavad sellise samaväärse teabe vabatahtlikult, võib alates 1. jaanuarist 2025 võtta arvesse finantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajate lugejas, tingimusel et lõikes 2 osutatud hinnang on positiivne.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 avalikustavad mittefinantsettevõtjad üksnes taksonoomias käsitletud ja taksonoomias käsitlemata majandustegevuse osakaalu nende kogukäibes, kapitalikulude kogusummas ja tegevuskulude kogusummas ning I lisa punktis 1.2 osutatud kvalitatiivse teabe, mis on avalikustamise seisukohast asjakohane.

3. Alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 avalikustavad finantsettevõtjad üksnes järgmise:

a)	taksonoomias käsitlemata ja taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud riskipositsioonide osakaal nende koguvaras;

b)	artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud riskipositsioonide osakaal nende koguvaras;

c)	artikli 7 lõikes 3 osutatud riskipositsioonide osakaal nende koguvaras;

d)	XI lisas osutatud kvalitatiivne teave.

Krediidiasutused avalikustavad ka oma kauplemisportfelli ja pankadevaheliste nõudelaenude osakaalu koguvaras.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad avalikustavad samuti taksonoomias käsitlemata ja taksonoomias käsitletud kahjukindlustustegevuse osakaalu.

4. Mittefinantsettevõtjate peamised tulemusnäitajad, sealhulgas käesoleva määruse I ja II lisa kohane kaasnev teave, avalikustatakse alates 1. jaanuarist 2023.

5. Finantsettevõtjate peamised tulemusnäitajad, sealhulgas käesoleva määruse III, V, VII, IX ja XI lisa kohane kaasnev teave, avalikustatakse alates 1. jaanuarist 2024.

V lisa punkte 1.2.3 ja 1.2.4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(3) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852 seoses tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisega, et määrata kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevus anda olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse ning kas majandustegevus ei põhjusta olulist kahju mõnele muule keskkonnaeesmärgile (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

I LISA

MITTEFINANTSETTEVÕTJATE PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

1. Mittefinantsettevõtjate avalikustatavate peamiste tulemusnäitajate sisu

1.1. Peamiste tulemusnäitajate kirjeldus

1.1.1. Käibega seotud peamine tulemusnäitaja

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud käibe osa arvutatakse netokäibe osana, mis tuleneb taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud toodetest või teenustest, sealhulgas immateriaalsest varast (lugeja), jagatuna direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 5 määratletud netokäibega (nimetaja). Käive hõlmab tulu, mis on kajastatud vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (1) vastu võetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 1 paragrahvi 82 punktile a.

Esimeses lõigus osutatud peamise tulemusnäitaja puhul jäetakse lugejast välja netokäibe osa, mis tuleneb sellistest toodetest ja teenustest, mis on seotud majandustegevusega, mida on kohandatud kliimamuutustega kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktiga a ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisale, välja arvatud juhul, kui selline tegevus:

a)	on määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt toetav tegevus või

b)	on ise taksonoomiaga kooskõlas.

1.1.2. Kapitalikuludega seotud peamine tulemusnäitaja

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud kapitalikulude osa arvutatamiseks jagatakse lugeja nimetajaga, nagu on kindalaks määratud käesoleva lisa punktides 1.1.2.1 ja 1.1.2.2.

1.1.2.1. Nimetaja

Nimetaja hõlmab materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse lisandumisi asjaomasel majandusaastal enne amortisatsiooni ja mis tahes ümberhindamisi, sealhulgas väärtuse ümberhindlustest ja väärtuse langusest tulenevaid lisandumisi, välja arvatud õiglase väärtuse muutused. Nimetaja hõlmab ka äriühendustest tulenevaid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse lisandumisi.

Määrusega (EÜ) nr 1126/2008 vastu võetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) rakendavate mittefinantsettevõtjate puhul hõlmavad kapitalikulud kulusid, mille arvestamise aluseks on:

a)	IAS 16 „Materiaalsed põhivarad“, paragrahvi 73 punkti e alapunktid i ja iii;

b)	IAS 38 „Immateriaalsed varad“, paragrahvi 118 punkti e alapunkt i;

c)	IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud“, paragrahvi 76 punktid a ja b (õiglase väärtuse mudeli puhul);

d)	IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud“, paragrahvi 79 punkti d alapunktid i ja ii (soetusmaksumuse mudeli puhul);

e)	IAS 41 „Põllumajandus“, paragrahvi 50 punktid b ja e;

f)	IFRS 16 „Rendiarvestus“, paragrahvi 53 punkt h.

Mittefinantsettevõtjate puhul, kes kohaldavad riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP), hõlmavad kapitalikulud rakendatava GAAPi kohaselt arvestatud kulusid, mis vastavad IFRSi rakendavate mittefinantsettevõtjate kapitalikuludes sisalduvatele kuludele.

Renti, mis ei too kaasa vara kasutusõiguse kajastamist, ei arvestata kapitalikuluna.

1.1.2.2. Lugeja

Lugeja võrdub nimetajas sisalduva kapitalikulude osaga, mis on:

a)	seotud varade või protsessidega, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega;

b)	osa kavast laiendada taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust või võimaldada taksonoomias käsitletud majandustegevusel muutuda taksonoomiaga kooskõlas olevaks („kapitalikulude kava“) käesoleva punkti 1.1.2.2 teises lõigus kindlaks määratud tingimustel;

seotud toodangu ostmisega taksonoomiaga kooskõlas olevast majandustegevusest ja individuaalsete meetmetega, mis võimaldavad sihttegevustel muutuda vähese CO2-heitega tegevusteks või tuua kaasa kasuhoonegaaside vähenemise, eelkõige kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa punktides 7.3–7.6 loetletud tegevused, samuti muud majandustegevused, mis on loetletud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides, tingimusel et selliseid meetmed rakendatakse ja need hakkavad toimima 18 kuu jooksul.

Käesoleva punkti 1.1.2.2 esimeses lõigus osutatud kapitalikulude kava peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	kava eesmärk on laiendada ettevõtja taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust või ajakohastada taksonoomias käsitletud majandustegevust, et viia see viie aasta jooksul taksonoomiaga kooskõlla;

b)	kava avalikustatakse majandustegevuse koondtasandil ja selle kiidab heaks mittefinantsettevõtja juhtorgan kas otse või delegeerimise teel.

Kui asjaomaseid tehnilisi sõelumiskriteeriume muudetakse enne kapitalikulude kava lõpuleviimist, ajakohastavad mittefinantsettevõtjad kava kahe aasta jooksul, et tagada punktis a osutatud majandustegevuse kooskõla muudetud tehniliste sõelumiskriteeriumidega pärast kava lõpuleviimist, või korrigeerivad kapitalikulude peamise tulemusnäitaja lugejat. Kava ajakohastamise korral algab punktis a osutatud periood uuesti. Käesoleva punkti 1.1.2.2. teise lõigu punktis a osutatud perioodi pikkus võib ületada viit aastat üksnes juhul, kui pikem periood on objektiivselt põhjendatud asjaomase majandustegevuse ja ajakohastamise eripäradega, kuid perioodi pikkus ei tohi ületada kümmet aastat. See põhjendus esitatakse kapitalikuludes kavas ja käesoleva lisa punktis 1.2.3 täpsustatud taustteabes.

Kui kapitalikulude kava ei vasta käesoleva punkti 1.1.2.2 teises lõigus osutatud tingimustele, korrigeeritakse eelnevalt avaldatud kapitalikuludega seotud peamist tulemusnäitajat.

Lugeja sisaldab ka kapitalikulude osa majandustegevuse kohandamiseks kliimamuutustega vastavalt käesoleva kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisale. Lugeja puhul esitatakse jaotus kapitalikulude sellise osa kohta, mis on nähtud ette olulise panuse andmiseks kliimamuutustega kohanemisse.

1.1.3. Tegevuskuludega seotud peamine tulemusnäitaja

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud tegevuskulude osa arvutatamiseks jagatakse lugeja nimetajaga, nagu on kindalaks määratud käesoleva lisa punktides 1.1.3.1 ja 1.1.3.2.

1.1.3.1. Nimetaja

Nimetaja hõlmab otseseid kapitaliseerimata kulusid, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, hoonete renoveerimise meetmete, lühiajalise rendi, hoolduse ja remondiga, ning kõiki muid otseseid kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara igapäevase teenindamisega ettevõtja poolt või kolmanda isiku poolt, kellele tegevus on edasi antud, ja mis on vajalikud sellise vara jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks.

Mittefinantsettevõtjad, kes kohaldavad siseriiklikku GAAPi ega kapitaliseeri kasutamisõiguse esemeks olevat vara, lisavad lisaks käesoleva lisa punkti 1.1.3.1 esimeses lõigus loetletud kuludele tegevuskuludesse ka rendikulud.

1.1.3.2. Lugeja

Lugeja võrdub nimetajas sisalduva tegevuskulude osaga, mis on:

a)	seotud varade või protsessidega, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega, sealhulgas koolitus- ja muud inimressursside kohandamise vajadused, ning otsesed kapitaliseerimata kulud, mis kujutavad endast teadus- ja arendustegevust;

b)	osa kapitalikulude kavast laiendada taksonoomiaga kooskõlas olevat majandustegevust või võimaldada taksonoomias käsitletud majandustegevusel muutuda taksonoomiaga kooskõlas olevaks eelnevalt kindlaks määratud aja jooksul, nagu on sätestatud käesoleva punkti 1.1.3.2 teises lõigus;

seotud toodangu ostmisega taksonoomiaga kooskõlas olevast majandustegevusest ja individuaalsete meetmetega, mis võimaldavad sihttegevustel muutuda vähese CO2-heitega tegevusteks või tuua kaasa kasuhoonegaaside vähenemise, samuti individuaalsete hoonete renoveerimise meetmetega, nagu on kindlaks tehtud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides, tingimusel et selliseid meetmed rakendatakse ja need hakkavad toimima 18 kuu jooksul.

Käesoleva punkti 1.1.3.2 esimeses lõigus osutatud kapitalikulude kava peab vastama käesoleva lisa punktis 1.1.2.2 kindlaks määratud tingimustele.

Kapitalikuludega seotud peamises tulemusnäitajas juba arvestatud teadus- ja arendustegevuse kulusid ei võeta arvesse tegevuskuludena.

Lugeja hõlmab ka tegevuskulude osa majandustegevuse kohandamiseks kliimamuutustega vastavalt kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisale. Lugeja puhul esitatakse jaotus tegevuskulude sellise osa kohta, mis on nähtud etteolulise panuse andmiseks kliimamuutustega kohanemisse.

Kui tegevuskulud ei ole mittefinantsettevõtjate ärimudeli seisukohast olulised, peavad kõnealused ettevõtjad:

a)	olema vabastatud tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja lugeja arvutamisest vastavalt punktile 1.1.3.2 ja avalikustama, et see lugeja võrdub nulliga;

b)	avalikustama tegevuskulude nimetaja koguväärtuse, mis on arvutatud vastavalt punktile 1.1.3.1;

c)	selgitama, miks tegevuskulud ei ole nende ärimudelis olulised.

1.2. Mittefinantsettevõtjate peamiste tulemusnäitajatega kaasneva teabe täpsustamine

Mittefinantsettevõtjad avalikustavad koos asjakohase peamise tulemusnäitajaga järgmise teabe.

1.2.1. Arvestusmeetod

Mittefinantsettevõtjad selgitavad järgmist:

a)	kuidas on käive, kapitalikulud ja tegevuskulud kindlaks määratud ja lugejasse jaotatud;

b)	mille alusel on käive, kapitalikulud ja tegevuskulud arvutatud, sealhulgas hinnang tulude või kulude jaotamise kohta eri majandustegevuste vahel.

Käibe ja kapitalikulude puhul esitavad mittefinantsettevõtjad viited muud kui finantsteavet kajastavate aruannete seonduvatele kirjetele;

Kui arvutuste kohaldamine on alates eelmisest aruandeperioodist muutunud, selgitavad mittefinantsettevõtjad, miks nende muudatuste tulemuseks on usaldusväärsem ja asjakohasem teave, ning esitavad korrigeeritud võrdlusandmed.

Mittefinantsettevõtjad avalikustavad kõik olulised muutused, mis on aruandeperioodil aset leidnud seoses kapitalikulude kava rakendamisega, nagu on avalikustatud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1.2. Mittefinantsettevõtjad avalikustavad kogu järgmise teabe:

a)	kapitalikulude kavas tehtud olulised muudatused ja muudatuste põhjused;

b)	selliste muudatuste mõju ettevõtja majandustegevuse võimalikule taksonoomiaga kooskõlla viimisele ja ajavahemikule, mille jooksul see muudatus eeldatavasti tehakse;

c)	kapitalikulude ja tegevuskuludega seotud peamiste tulemusnäitajate korrigeerimine kavaga hõlmatud iga varasema aruandeaasta puhul, kui kava muudatused neid peamisi tulemusnäitajaid mõjutasid.

1.2.2. Määrusele (EL) 2020/852 vastavuse hindamine

1.2.2.1. Teave määrusele (EL) 2020/852 vastavuse hindamise kohta.

Mittefinantsettevõtjad teevad järgmist:

a)	kirjeldavad taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse laadi, osutades määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;

b)	selgitavad, kuidas nad hindasid vastavust määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele ja punktis a osutatud delegeeritud õigusaktides esitatud asjaomastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

c)	selgitavad, kuidas nad vältisid topeltarvestust käibe, kapitalikulude ja tegevuskuludega seotud peamiste tulemusnäitajate lugejas majandustegevuste lõikes.

1.2.2.2. Panus mitme eesmärgi saavutamisse

Kui majandustegevus aitab kaasa mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele, teevad mittefinantsettevõtjad järgmist:

a)	tõendavad vastavust määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, eelkõige tehnilistele sõelumiskriteeriumidele seoses mitme keskkonnaeesmärgiga;

b)	avalikustavad selle tegevuse käibe, kapitalikulud ja tegevuskulud, mis aitavad kaasa mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele;

c)	võtavad topeltarvestuse vältimiseks selle tegevuse käivet käesoleva lisa punktis 1.1 esitatud peamiste tulemusnäitajate lugejas arvesse ainult üks kord.

1.2.2.3. Peamiste tulemusnäitajate jaotamine

Kui majandustegevuse peamised tulemusnäitajad tuleb jaotada, eelkõige kui tootmisrajatisi kasutatakse integreeritult, tagavad mittefinantsettevõtjad, et:

a)	mis tahes jaotamine põhineb kriteeriumidel, mis sobivad rakendatava tootmisprotsessiga ja kajastavad selle protsessi tehnilisi eripärasid;

b)	koos peamiste tulemusnäitajatega esitatakse asjakohane teave sellise jaotamise aluse kohta.

1.2.3. Taustteave

Mittefinantsettevõtjad selgitavad igat peamist tulemusnäitajat ja nende näitajate muutuse põhjuseid aruandeperioodil.

Mittefinantsettevõtjad võivad avalikustada täiendavad peamised tulemusnäitajad, mis põhinevad käibel, kapitalikuludel ja tegevuskuludel ning mis hõlmavad investeeringuid ühisettevõtmistes IFRS 11 või IAS 28 kohaselt arvestatavasse omakapitali proportsionaalselt nende osalusega ühisettevõtmise omakapitalis.

1.2.3.1. Taustteave käibega seotud peamise tulemusnäitaja kohta

Mittefinantsettevõtjad esitavad kogu järgmise teabe:

a)	lugeja kvantitatiivne jaotus, et kajastada aruandeperioodil käibega seotud peamise tulemusnäitaja muutuse põhitegureid, nagu kliendilepingutest saadav tulu, renditulu või muud tuluallikad;

b)	teave summade kohta, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega, mis on seotud mittefinantsettevõtja enda sisetarbimisega;

c)	kvalitatiivne selgitus aruandeperioodil käibega seotud peamise tulemusnäitaja muutuse põhielementide kohta.

Mittefinantsettevõtjad, kes on emiteerinud keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid konkreetse kindlaksmääratud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse rahastamiseks, avalikustavad ka käibega seotud peamise tulemusnäitaja, mida on korrigeeritud, et vältida topeltarvestust.

1.2.3.2. Taustteave kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja kohta

Mittefinantsettevõtjad esitavad lugejas sisalduvate summade kvantitatiivse jaotuse majandustegevuse koondtasandil ja kvalitatiivse selgituse kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja põhielementide muutuse kohta aruandeperioodil. Sellise jaotuse puhul avalikustatakse kogu järgmine teave:

a)	lisandumised kokku materiaalsesse põhivarasse, ettevõtjasiseselt loodud immateriaalsesse varasse, sealhulgas äriühenduses või omandatud varas, omandatud või bilansilises väärtuses kajastatud kinnisvarainvesteeringutesse ja asjakohasel juhul kapitaliseeritud kasutamisõiguse esemeks olevasse varasse;

b)	lisandumised kokku, mis tulenevad omandamisest äriühenduste kaudu;

c)	taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seoses kantud kulud ning käesoleva lisa punktis 1.1.2 osutatud kapitalikulude kava raames kantud kulud kokku.

Mittefinantsettevõtjad avalikustavad põhiteabe käesoleva lisa punktis 1.1.2. osutatud iga kapitalikulude kava kohta, sealhulgas kogu järgmise teabe:

a)	seatud keskkonnaeesmärgid;

b)	asjaomane majandustegevus;

c)	asjaomane teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus (kui see on asjakohane);

ajavahemik, mille jooksul eeldatakse taksonoomiaga kooskõlas oleva iga majandustegevuse laiendamist või iga majandustegevuse muutmist taksonoomiaga kooskõlas olevaks, sealhulgas kui ajavahemik, mille jooksul majandustegevus peaks eeldatavalt muutuma taksonoomiaga kooskõlas olevaks, on pikem kui viis aastat, sellise pikema ajavahemiku objektiivne põhjendus, mis põhineb asjaomase majandustegevuse ja ajakohastamise eripäradel;

e)	kapitalikulud kokku, mis eeldatavasti tekivad aruandeperioodil ja kapitalikulude kavade ajavahemikul.

Mittefinantsettevõtja, kes on emiteerinud keskkonnasäästlikke võlakirju või võlaväärtpabereid konkreetse kindlaksmääratud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse rahastamiseks, avalikustavad ka kapitalikuludega seotud peamise tulemusnäitaja, mida on korrigeeritud taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega, mida rahastatakse selliste võlakirjadega või võlaväärtpaberitega.

1.2.3.3. Taustteave tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja kohta

Mittefinantsettevõtjad esitavad kogu järgmise teabe:

a)	lugeja kvantitatiivne jaotus (tegevuskulud määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1.3.2), et kajastada aruandeperioodil tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja muutuse põhielemente;

b)	kvalitatiivne selgitus aruandeperioodil tegevuskuludega seotud peamise tulemusnäitaja muutuse põhielementide kohta;

c)	selgitus muude kulude kohta, mis on seotud materiaalse põhivara objektide igapäevase hooldusega ja mida võetakse arvesse tegevuskulude arvutamisel nii lugeja kui ka nimetaja puhul;

kui tegevuskulud on osa käesoleva lisa punktides 1.1.2.2 ja 1.1.3.2 osutatud kapitalikulude kavast, avalikustavad mittefinantsettevõtjad põhiteabe iga oma kapitalikulude kava kohta kooskõlas käesoleva lisa punkti 1.2.3.2 nõuetega.

2. Mittefinantsettevõtjate avalikustatavate peamiste tulemusnäitajate esitamise metoodika

Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 2 kohase avalikustamise puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	mittefinantsettevõtjad määravad kindlaks iga majandustegevuse, sealhulgas üleminekuliste ja toetavate majandustegevuste allkategooria;

b)	mittefinantsettevõtjad avalikustavad iga majandustegevuse peamised tulemusnäitajad ja kõigi majandustegevuste peamiste tulemusnäitajate kogusummad asjaomase ettevõtja või grupi tasandil;

c)	mittefinantsettevõtjad avalikustavad käesoleva lisa punktides 1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.3 esitatud peamised tulemusnäitajad iga keskkonnaeesmärgi kohta ning peamiste tulemusnäitajate kogusummad ettevõtja või grupi tasandil kõigi keskkonnaeesmärkide lõikes, vältides topeltarvestust;

mittefinantsettevõtjad teevad kindlaks taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevuse osakaalu ja taksonoomias käsitletud sellise majandustegevuse osakaalu, mis ei vasta tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Mittefinantsettevõtjad teevad taksonoomias käsitletud majandustegevuse raames kindlaks, kui suur osa sellest tegevusest on taksonoomiaga kooskõlas;

e)	mittefinantsettevõtjad teevad kindlaks taksonoomias käsitlemata majandustegevuse ja avalikustavad selle majandustegevuse osakaalu käibega seotud peamise tulemusnäitaja nimetajas ettevõtja või grupi tasandil;

f)	peamised tulemusnäitajad esitatakse üksiku ettevõtja tasandil, kui kõnealune ettevõtja koostab üksnes individuaalseid muud kui finantsteavet kajastavaid aruandeid, või grupi tasandil, kui ettevõtja koostab konsolideeritud muud kui finantsteavet kajastavaid aruandeid.

(1) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 ( ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).