KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1374,

12. aprill 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid) III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejate jaoks.

(2)

Laap on ensüümkompleks, mida kasutatakse teatavate juustude tootmiseks. Seda kogutakse noorte mäletsejaliste magudest. Toidukäitlejate kogemuste põhjal tuleks muuta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao IV peatüki punkti 18 alapunktis a sätestatud hügieeni erinõudeid seoses laabi tootmiseks kasutatavate magudega, et optimeerida noorlammastelt ja -kitsedelt laabi kogumist. Eelkõige on asjakohane lubada selliseid magusid tapamajast ära viia, ilma et neid tühjendataks või puhastataks.

(3)

Tehnoloogia areng on tekitanud nõudluse kodukabiloomade peade ja jalgade järele, mida toidu edasise töötlemise eesmärgil võib nülgida või kupatada ja karvatustada väljaspool tapamaja asuvates spetsiaalsetes heakskiidetud ettevõtetes. Seega tuleks praktikas lubada kodukabiloomade peade ja jalgade transporti kõnealustesse ettevõtetesse teatavatel toiduohutust tagavatel tingimustel. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao IV peatüki punkti 18 alapunkti c muuta.

(4)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/624 (2) artikli 4 kohaselt võib veterinaarjärelevalve ametnik kodukabiloomade hädatapmise korral teha tapaeelset kontrolli väljaspool tapamaja. Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao VI peatüki punkti 2 kohaselt peab veterinaararst tegema hädatapmise korral tapaeelse kontrolli. Seda nõuet tuleks muuta, et see oleks kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/624 artikliga 4, ning viidata selle asemel ametlikule veterinaararstile.

(5)

Loomade heaolu parandamine on üks meetmetest, mis on kavandatud komisjoni strateegias „Talust taldrikule“ (3) õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Euroopa rohelisest kokkuleppe raames. Liha tarbimise harjumused on muutunud ning Euroopa Parlament, põllumajandustootjad ja tarbijad nõuavad üha enam, et tuleks lubada teatavate kodukabiloomade tapmist päritoluettevõttes, et vältida võimalikke probleeme seoses loomade heaoluga nende kogumisel ja transportimisel.

(6)

Kui jätta hädatapmine kõrvale, siis tuleb kodukabiloomad tappa tapamajas, mis on heaks kiidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 lõikele 2, et tagada vastavus kõnealuse määruse III lisa I jao II ja IV peatükis sätestatud hügieeninõuetele. Liikmesriikide pädevad asutused võivad liikuvad tapamajad kõnealuse artikli kohaselt heaks kiita. Need liikuvad rajatised võib paigutada kõikidesse sobivatesse kohtadesse, sealhulgas põllumajandusettevõtetesse, kus saab tappa tervete loomade rühmi. Muudel juhtudel võib teatavate loomade vedamine ohustada käsitsejat või loomade heaolu. Seetõttu tuleks päritoluettevõttes lubada tapmist ja veretustamist piiratud arvu koduveiste ja -sigade ning kodukabjaliste puhul. Sellise tegevuse suhtes tuleks kohaldada rangeid tingimusi, et säilitada selliselt loomalt saadud liha kõrge toiduohutuse tase.

(7)	Päritoluettevõttes tapetud koduveiste ja -sigade ning kodukabjalistega peaks olema kaasas ametlik sertifikaat, mis tõendab, et tapmisel ettenähtud hügieeninõuded on täidetud. Selline ametlik sertifikaat on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2235 (4).

(8)

27. septembril 2018 võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vastu teise teadusliku arvamuse ohuhindamise meetodite kohta teatavate väikeste jaemüügiettevõtete ja toiduannetuste puhul (5). Kõnealuses arvamuses soovitatakse külmutamist jaemüügi tasandil kui täiendavat vahendit, et tagada toidu ohutu ümberjaotamine abivajajatele. Ohutu toiduannetamise lihtsustamine hoiab ära nii toidu raiskamise kui ka aitab kaasa toiduga kindlustatusele kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud komisjoni strateegias „Talust taldrikule“ ja selle üldises eesmärgis luua Euroopa rohelise kokkuleppe raames õiglane, tervislik ja keskkonnasõbralik toidusüsteem. Toidu külmutamine võib olla oluline vahend selle ohutuks ümberjaotamiseks toidupankade ja muude heategevusorganisatsioonide poolt. Liha külmutamine ei ole praegu lubatud jaemüüjate vaheliste toimingute puhul, sest külmutamiseks ettenähtud liha tuleb pärast tapmist või tükeldamist külmutada põhjendamatu viivituseta vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punktile 4 kodukabiloomade puhul ning kõnealuse lisa II jao V peatüki punktile 5 kodulindude ja jäneseliste puhul. Seepärast tuleks teatavatel tingimustel lubada liha külmutamist jaemüüjate vaheliste toimingute puhul, et tagada toiduannetuste ohutu jaotamine.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 854/2004 (6) on määratletud mõiste „volitatud veterinaararst“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (7) tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 854/2004 ja määratleti mõiste „veterinaarjärelevalve ametnik“. Kuna mõiste „veterinaarjärelevalve ametnik“ määruses (EL) 2017/625 hõlmab mõistet „volitatud veterinaararst“, tuleks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas muuta viiteid „volitatud veterinaarile“ ning viidata selle asemel „veterinaarjärelevalve ametnikule“/„ametlikule veterinaararstile“.

(10)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa III jaos sätestatud tehistingimustes peetavate kabjaliste imetajate liha tootmise ja turuleviimisega seotud hügieeni erinõudeid kohaldatakse üksnes hirvlaste või sigalaste liha suhtes. Samasuguseid nõudeid tuleks kohaldada ka muude tehistingimustes peetavate kabjaliste imetajate, näiteks laamade suhtes, et vältida võimalikku ohtu toiduohutusele seoses tarbimisharjumuste muutumisega, mis on tingitud sellise liha tarbimise suurenemisest.

(11)

Kütitud ulukite rümpasid ja sisikonda võib enne ulukite töötlemisettevõttesse transportimist viia kogumiskeskusesse ja seal ladustada. Tuleks kehtestada hügieeni erieeskirjad kõnealuste rümpade ja sisikonna käsitsemiseks ja ladustamiseks sellistes kogumiskeskustes, et tagada kõnealuse liha toiduohutus, ja muuta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jaos sätestatud hügieeninõudeid, mida kohaldatakse ulukite suhtes.

(12)

Ulukid tuleb vedada ulukite töötlemisettevõttesse võimalikult kiiresti pärast seda, kui vastav spetsialist on neid kontrollinud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IV jao II peatüki punkti 3 kohaselt suurulukite puhul ja kõnealuse jao III peatüki punkti 3 kohaselt väikeulukite puhul, et jahutamine saaks toimuda mõistliku aja jooksul pärast tapmist. Seda nõuet tuleks kohaldada ka ulukite suhtes, keda ei ole kontrollitud.

(13)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao I peatüki punktis 3 on sätestatud, et kui toidukäitleja veab elusaid kahepoolmelisi molluskeid ühest ettevõttest teise, peab partiiga kaasas olema registreerimisdokument. Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao I peatüki punktis 4 nõutud teabe ühtlustamiseks tuleks kehtestada ühine registreerimisdokumendi näidis elusate kahepoolmeliste molluskite vedamiseks ühest ettevõttest teise. Lisaks on levinud tava, et kahepoolmeliste molluskite partiisid võib saata ka vahendajatele, mistõttu peaks registreerimisdokument sisaldama ka seda võimalust.

(14)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao IV peatüki A osa punktile 1 tuleb elusaid kahepoolmelisi molluskeid enne puhastamise algust pesta puhta veega, et eemaldada muda ja kogunenud praht. Et vett säästa, ei tohiks puhaste kahepoolmeliste molluskite pesemine siiski olla kohustuslik. VII jao IV peatüki A osa punkti 1 tuleks vastavalt muuta.

(15)

Turule viidavad elusad kahepoolmelised molluskid ei tohi sisaldada merelisi biotoksiine, mis ületavad määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatüki punktis 2 sätestatud piirnorme. EFSA järeldas oma arvamuses mereliste biotoksiinide (pektenotoksiinide rühm) kohta karpides, (8) et puuduvad teated pektenotoksiinide rühma toksiinide kahjulikust mõjust inimestele. Lisaks karpides esinevale pektenotoksiinidele leidub neis alati okadaiinhappe rühmast pärit toksiine. Seepärast on asjakohane jätta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatüki punkti 2 alapunktist c välja viide pektenotoksiinidele.

(16)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/624 artiklis 11 on sätestatud, et meripuralaste (Holothuroidea) kogumisel ei ole tootmis- ja ülekandealasid vaja liigitada, kui pädevad asutused teevad selliste loomade ametlikku kontrolli kalaoksjonitel, väljastuskeskustes ja töötlemisettevõtetes. Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao IX peatükki tuleks muuta, et võimaldada meripuralaste kogumist väljaspool klassifitseeritud tootmis- ja ülekandealasid.

(17)

Laevad peaksid olema projekteeritud ja konstrueeritud selliselt, et vältida kalandustoodete saastumist pilsivee, reovee, suitsugaasi, kütuse, nafta, määrdeainete ja muude ebasoovitavate ainetega. Kalandustoodete hoidmiseks, jahutamiseks või külmutamiseks kasutatavaid trümme, tsisterne või mahuteid ei tohiks kasutada muul otstarbel kui kalandustoodete ladustamiseks. Külmutus- ja külmveolaevad peaksid olema varustatud külmutusseadmetega, mille maht on piisav, et külmutada need võimalikult kiiresti pideva protsessi käigus, ning mille jahutus seiskub võimalikult lühikeseks perioodiks, et saavutada sisetemperatuur mitte üle –18 °C. Ladustustrümme ei tohiks kasutada toodete külmutamiseks. Samu nõudeid külmutus- ja ladustamisseadmetele tuleks kohaldada ka maismaal asuvate külmhoonete suhtes. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao I peatüki I osa ja III peatüki B osa vastavalt muuta.

(18)

Kuna hiljuti on esinenud pettusi seoses algselt soolvees temperatuuril –9 °C külmutatud tuuniga, mis on ette nähtud konservitööstusele, kuid selle asemel on see suunatud tarbimiseks värske kalandustootena, on asjakohane selgitada määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao I peatüki II osa punktis 7, et terved kalad, mis on algselt külmutatud soolvees temperatuuril –9 °C ja ette nähtud konservitööstusele, tuleb isegi siis, kui neid külmutatakse temperatuuril –18 °C, viia üksnes konservitööstusesse, mitte mujale.

(19)

Inimtoiduks ettenähtud kalamaksa, -marja ja -niiska tuleb säilitada jääga kaetult jääsulamislähedasel temperatuuril või külmutada. On asjakohane lubada ka kalamaksa, -marja ja -niisa külmutamist jääsulamislähedasel temperatuuril teistsugustes tingimustes kui sulav jää. Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao I peatüki II osa punkti 6, et inimtoiduks ettenähtud kalamaksa, -marja ja -niiska oleks võimalik jahutada mitte ainult jääga kaetult, vaid ka teistsugustes jahutustingimustes.

(20)

On asjakohane, et lähetamiseks või ladustamiseks kasutatavates mahutites, milles ettevalmistatud pakendamata värskeid kalandustooteid hoitakse jääga kaetult, ei jääks sulamisvesi kalandustoodetega kokkupuutesse. Hügieenilistel põhjustel on oluline selgitada, et lisaks sellele, et sulamisvesi ei jääks kalandustoodetega kokkupuutesse, tuleks see ka välja juhtida. Sellest tulenevalt tuleks muuta määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao III peatüki A osa punkti 4, et selgitada, et sulamisvesi ei tohiks jääda kalandustoodetega kokkupuutesse ja see tuleks välja juhtida.

(21)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XI jaos konnakoibade suhtes sätestatud hügieeni erieeskirju kohaldatakse üksnes selliste konnade koibade suhtes, kes kuuluvad liiki RNA (sugukond Ranidae) vastavalt konnakoibade määratlusele, mis on sätestatud kõnealuse määruse I lisa punktis 6.1. Kõnealuses jaos kohaldatakse tigudega seotud hügieeni erieeskirju üksnes liikidesse Helix pomatia Linné, Helix aspersa Muller, Helix lucorum ja sugukonda Achatinidae kuuluvate maismaal elavate kõhtjalgsete suhtes vastavalt tigude määratlusele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 6.2. Kuna toitumisharjumused on muutunud, toodetakse ja viiakse inimtoiduks turule ka muudesse liikidesse kuuluvate konnade koibi ja tigusid. Hügieeni erieeskirju tuleks seetõttu laiendada kõnealustele liikidele, et tagada nendest liikidest saadud toidu ohutus.

(22)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XII jaos on sätestatud konkreetsed temperatuurinõuded inimtoiduks ettenähtud kõrnete ladustamiseks. Tehnoloogia areng on võimaldanud kasutada teatavaid pakendamismeetodeid, näiteks vaakumpakendamist, mille puhul ei ole vaja konkreetseid temperatuurinõudeid, et tagada kõrnetest saadud toidu ohutus. Seepärast tuleks need temperatuuritingimused välja jätta, samas kui toidukäitleja peaks tagama kõrnetest saadud toidu ohutuse heade hügieenitavade ja menetluste abil, mis põhinevad ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (9) artikliga 5.

(23)	Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2) Komisjoni 8. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta (ELT L 131, 17.5.2019, lk 1).

(3) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/f2f_action-plan_2020_strategy-info_en.pdf

(4) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2235, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1).

(5) EFSA Journal 2018; 16(11):5432.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(8) https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.1109

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa muudetakse järgmiselt.

I jagu muudetakse järgmiselt:

IV peatükki muudetakse järgmiselt:

punkti 2 alapunkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	loomad, kes on tapetud päritoluettevõttes vastavalt käesoleva jao VIa peatükile või III jao punktile 3,“;

ii)

punkt 18 asendatakse järgmisega:

„18.

Välja arvatud loomse kõrvalsaadusena kasutamise korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1069/2009 (*):

maod tuleb kupatada või puhastada; kui maod on aga ette nähtud laabi tootmiseks,

i)	tuleb need noorveiste puhul ainult tühjendada;

ii)	ei pea neid noorlammaste ja -kitsede puhul tühjendama, kupatama ega puhastama;

b)	sooled tuleb tühjendada ja puhastada;

pead ja jalad tuleb nülgida või kupatada ja karvatustada. Kui aga pädev asutus on andnud selleks loa, võib heakskiidetud ettevõttesse vedada ja seal nülgida või kupatada ja karvatustada nähtava mustuseta päid, mis ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (**) artikli 8 kohaseid määratletud riskiteguriga materjale, ja nähtava mustuseta jalgu, mis on ette nähtud toidu tootmiseks.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).“;"

VI peatükki muudetakse järgmiselt:

punktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.	Ametlik veterinaararst peab teostama looma tapaeelse kontrolli.

Tapetud ja veretustatud loom tuleb transportida tapamajja hügieeniliselt ja asjatu viivituseta. Mao ja soolte eemaldamine, kuid mitte muu korrastamine, võib toimuda kohapeal ametliku veterinaari järelevalve all. Sisikond tuleb koos tapetud loomaga tapamajja saata ja peab olema tuvastatav sellele loomale kuuluvana.“;

ii)

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„Tapetud loomaga peab tapamajas kaasas olema komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/2235 (*) IV lisa 5. peatükis sätestatud ametlik sertifikaat või see tuleb sinna eelnevalt saata mis tahes vormis.

(*) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2235, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1).“;"

VI peatüki järele lisatakse VIa peatükk:

„VIa PEATÜKK: KODUVEISTE (V.A PIISONID) JA -SIGADE NING KODUKABJALISTE PÄRITOLUETTEVÕTTES TAPMINE, VÄLJA ARVATUD HÄDATAPMINE

Päritoluettevõttes võib samal ajal tappa kuni kolm koduveist (v.a piisonid), kuni kuus kodusiga või kuni kolm kodukabjalist, kui pädev asutus on andnud selleks loa ja kui täidetakse järgmisi nõudeid:

a)	loomi ei tohi transportida tapamajja, et vältida riske käsitsejale ja hoida ära loomade vigastused vedamise ajal;

b)	tapamaja ja tapmiseks ettenähtud looma omanik on sõlminud kokkuleppe; omanik peab pädevat asutust sellisest kokkuleppest kirjalikult teavitama;

c)	tapamaja või tapmiseks ettenähtud loomade omanik peab teavitama ametlikku veterinaararsti loomade kavandatud tapmise kuupäevast ja kellaajast vähemalt kolm päeva ette;

d)	tapmiseks ettenähtud looma tapaeelset kontrolli teostav ametlik veterinaar peab tapmise ajal kohal viibima;

mobiilne üksus, mida kasutatakse tapetud loomade veretustamiseks ja tapamajja vedamiseks, peab võimaldama nende hügieenilist käsitsemist ja veretustamist ja nende vere nõuetekohast kõrvaldamist ning olema osa tapamajast, mille pädev asutus on artikli 4 lõike 2 kohaselt heaks kiitnud; pädev asutus võib siiski lubada veretustamist väljaspool mobiilset üksust, kui veri ei ole ette nähtud inimtoiduks ja tapmine ei toimu piirangutsoonides, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (*) artikli 4 punktis 41, või ettevõtetes, kus kohaldatakse loomatervise piiranguid kooskõlas määrusega (EL) 2016/429 ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega;

tapetud ja veretustatud loomad tuleb hügieeniliselt ja asjatu viivituseta otse tapamajja vedada; mao ja soolte eemaldamine, kuid mitte muu korrastamine, võib toimuda kohapeal ametliku veterinaari järelevalve all; eemaldatud sisikond tuleb koos tapetud loomaga tapamajja saata ja peab olema tuvastatav sellele loomale kuuluvana;

g)	kui esimese looma tapmise ja tapetud loomade tapamajja saabumise vaheline aeg on pikem kui kaks tundi, tuleb tapetud loomad jahutada; kui kliimatingimused võimaldavad, ei ole aktiivne jahutamine vajalik;

h)	looma omanik peab tapamajale ette teatama tapetud loomade kavandatud saabumisaja ning neid loomi tuleb pärast tapamajja saabumist käsitseda põhjendamatu viivituseta;

i)	lisaks toiduahelat käsitlevale teabele, mis tuleb esitada vastavalt käesoleva määruse II lisa III jaole, peab tapetud loomadega tapamajas kaasas olema rakendusmääruse (EL) 2020/2235 IV lisa 3. peatükis sätestatud ametlik sertifikaat või see tuleb sinna eelnevalt saata mis tahes vormis.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).“;"

VII peatüki punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Külmutamiseks ettenähtud liha tuleb külmutada ilma liigse viivituseta, vajaduse korral arvestades külmutamisele eelnevat stabiliseerimisperioodi.

Jaemüügiga tegelevad toidukäitlejad võivad siiski liha külmutada selle ümberjaotamiseks toidu annetamise eesmärgil vastavalt järgmistele tingimustele:

i)	liha, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (*) artikli 24 kohast tarvitamise tähtpäeva nõuet, enne vastava tähtpäeva möödumist;

ii)	ilma põhjendamatu viivituseta temperatuurini –18 °C või alla selle;

iii)	tagades, et külmutamise kuupäev on dokumenteeritud ja esitatud märgisel või muul viisil;

iv)	välja arvatud eelnevalt külmutatud liha (sulatatud liha) ning

v)	vastavalt mis tahes tingimustele, mille pädevad asutused on ette näinud külmutamiseks ja edasiseks kasutamiseks toiduna.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).“"

II osa muudetakse järgmiselt.

V peatüki punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Külmutamiseks ettenähtud liha tuleb külmutada ilma põhjendamatu viivituseta.

Jaemüügiga tegelevad toidukäitlejad võivad siiski liha külmutada selle ümberjaotamiseks toidu annetamise eesmärgil vastavalt järgmistele tingimustele:

i)	liha, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 24 kohast tarvitamise tähtpäeva nõuet, enne vastava tähtpäeva möödumist;

ii)	ilma põhjendamatu viivituseta temperatuurini –18 °C või alla selle;

iii)	tagades, et külmutamise kuupäev on dokumenteeritud ja esitatud märgisel või muul viisil;

iv)	välja arvatud eelnevalt külmutatud liha (sulatatud liha) ning

v)	vastavalt mis tahes tingimustele, mille pädevad asutused on ette näinud külmutamiseks ja edasiseks kasutamiseks toiduna.“;

VI peatükki muudetakse järgmiselt:

i)	punkt 6 jäetakse välja;

ii)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Lisaks toiduahelat käsitlevale teabele, mis tuleb esitada vastavalt käesoleva määruse II lisa III jaole, peab tapetud loomaga tapamajas või lihalõikusettevõttes kaasas olema rakendusmääruse (EL) 2020/2235 IV lisa 3. peatükis sätestatud ametlik sertifikaat või see tuleb sinna eelnevalt saata mis tahes vormis.“

III jagu muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	I jao sätteid kohaldatakse tehistingimustes peetavate kabjaliste imetajate sugukonna ulukite liha tootmise ja turuleviimise suhtes, välja arvatud kui pädev asutus käsitleb neid ebasobivatena.“;

punkti 3 alapunkt j asendatakse järgmisega:

„j)

tapetud loomaga on tapamajas kaasas rakendusmääruse (EL) 2020/2235 IV lisa 3. peatükis sätestatud ametlik sertifikaat, mille on välja andnud ja allkirjastanud ametlik veterinaararst ning mis tõendab tapaeelse kontrolli positiivset tulemust, nõuetekohast tapmist ja veretustamist ning tapmise kuupäeva ja kellaaega, või on see sinna eelnevalt saadetud mis tahes vormis.“

IV jagu muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine sissejuhatav lause: „Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „kogumiskeskus“ ettevõtet, mida kasutatakse ulukite kere ja siseelundite säilitamiseks enne nende vedamist ulukite töötlemisettevõttesse.“;

II peatükki muudetakse järgmiselt:

punkti 4 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Kui punktis 2 osutatud kontrollimise läbiviimiseks vajalik koolitatud isik ei ole konkreetsel juhul kättesaadav, peab kerega kaasas olema pea (välja arvatud kihvad, hirvesarved ja sarved) ning kõik siseelundid peale mao ja soolte. Kere tuleb võimalikult kiiresti pärast tapmist transportida ulukite töötlemisettevõttesse.“;

ii)

punkti 8 alapunkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:

„b)

saata teises liikmesriigis asuvasse ulukite töötlemisettevõttesse ainult juhul, kui transportimisel kõnealusesse töötlemisettevõttesse on saadetisega kaasas rakendusmääruse (EL) 2020/2235 II lisa 2. peatükis sätestatud näidisele vastav ametlik sertifikaat, mille on välja andnud ja allkirjastanud ametlik veterinaararst ning mis tõendab, et käesoleva peatüki punktis 4 sätestatud nõuded seoses deklaratsiooni kättesaadavuse ning vajaduse korral asjaomaste kehaosade olemasoluga saadetises on täidetud.“;

iii)

lisatakse punkt 10:

„10.

Suurulukite keresid ja sisikonda võib enne ulukite töötlemisettevõttesse saatmist transportida kogumiskeskusesse ja seal ladustada, tingimusel et:

kogumiskeskus on kas:

1)	registreeritud pädeva asutuse juures artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud esmatootmisega tegeleva toidukäitlemisettevõttena, kui ta võtab keresid vastu üksnes esimese kogumiskeskusena, või

2)	pädeva asutuse poolt heaks kiidetud toidukäitlemisettevõttena vastavalt artikli 4 lõikele 2, kui ta võtab keresid vastu teistest kogumiskeskustest;

b)	kui loomad on siseelunditest puhastatud, on nende kuhjamine kogumiskeskusesse transportimise ja seal ladustamise ajal keelatud;

c)	tapetud loomad transporditakse kogumiskeskusesse hügieeniliselt ja viivitamata;

d)	punktis 5 sätestatud temperatuuritingimused on täidetud;

e)	ladustamisaeg on võimalikult lühike;

f)	suurulukite keresid ja sisikondi ei käsitseta muul viisil; punktides 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustel võib siiski toimuda koolitatud isiku poolne kontroll ja sisikonna eemaldamine.“;

III peatükki muudetakse järgmiselt:

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Väikeulukite liha võib turule viia ainult siis, kui kere transporditakse ulukite töötlemisettevõttesse võimalikult kiiresti pärast punktis 1 osutatud kontrolli või, kui kontrolli tegemiseks koolitatud isik ei ole konkreetsel juhul kättesaadav, siis võimalikult kiiresti pärast tapmist.“;

ii)

lisatakse punkt 8:

„8.

Väikeulukite keresid, sealhulgas sisikonda, võib enne ulukite töötlemisettevõttesse saatmist transportida kogumiskeskusesse ja seal ladustada, tingimusel et:

kogumiskeskus on kas:

1)	registreeritud pädeva asutuse juures artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud esmatootmisega tegeleva toidukäitlemisettevõttena, kui ta võtab keresid vastu üksnes esimese kogumiskeskusena, või

2)	pädeva asutuse poolt heaks kiidetud toidukäitlemisettevõttena vastavalt artikli 4 lõikele 2, kui ta võtab keresid vastu teistest kogumiskeskustest;

b)	kui loomad on siseelunditest puhastatud, on nende kuhjamine kogumiskeskusesse transportimise ja seal ladustamise ajal keelatud;

c)	tapetud loomad transporditakse kogumiskeskusesse hügieeniliselt ja viivitamata;

d)	punktis 4 sätestatud temperatuuritingimused on täidetud;

e)	ladustamisaeg on võimalikult lühike;

f)	väikeulukite keresid, sealhulgas sisikondi, ei käsitseta muul viisil; punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustel võib siiski toimuda koolitatud isiku poolne kontroll ja sisikonna eemaldamine.“

VII jagu muudetakse järgmiselt:

sissejuhatavasse ossa lisatakse punkt 1a:

„1a.	Käesoleva jao kohaldamisel on „vahendaja“ toidukäitleja, sealhulgas kaupleja, kes ei ole esimene tarnija ning kellel kas on oma ruumid või mitte, ja kes tegutseb tootmispiirkondade, ülekandealade või mis tahes ettevõtete vahel.“;

I peatükki muudetakse järgmiselt:

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Kui toidukäitleja veab elusate kahepoolmeliste molluskite partiid tootmispiirkondade, ülekandealade või ettevõtete vahel, peab partiiga kaasas olema registreerimisdokument.“;

ii)

punkti 4 lisatakse alapunkt d:

„d)

Kui elusate kahepoolmeliste molluskite partii lähetajaks on vahendaja, peab partiiga kaasas olema uus registreerimisdokument, mille täidab vahendaja. Registreerimisdokument peab sisaldama vähemalt punktides a, b ja c osutatud teavet ning järgmist teavet:

i)	vahendaja nimi ja aadress;

ii)	seisundi parandamise või ladustamise eesmärgil uuesti vette laskmise korral seisundi parandamise või uuesti vette laskmise alguskuupäev, lõppkuupäev ja koht;

iii)	kui seisundi parandamine toimus looduslikus kohas, peab vahendaja kinnitama, et seisundi parandamise ajal oli selleks kasutatud looduslik koht liigitatud A klassi tootmispiirkonnaks, kust võib saaki koguda;

iv)	kui uuesti vette laskmine toimus looduslikus kohas, peab vahendaja kinnitama, et uuesti vette laskmise ajal oli selleks kasutatud looduslik koht liigitatud samasse klassi tootmispiirkonnaga, kust elusad kahepoolmelised molluskid koguti;

v)	kui uuesti vette laskmine toimus ettevõttes, peab vahendaja kinnitama, et ettevõttel oli selle toimingu tegemise ajal olemas tunnustus. Uuesti vette laskmine ei tohi põhjustada elusate kahepoolmeliste molluskite täiendavat saastumist;

vi)	rühmitamise korral liik, rühmitamise alguskuupäev, rühmitamise lõppkuupäev, selle ala staatus, kust elusad kahepoolmelised molluskid koguti, ning rühma partii, mis koosneb alati samast liigist, mis on püütud samal kuupäeval ja samas tootmispiirkonnas.“;

iii)

lisatakse punktid 8 ja 9:

„8.

Vahendajad peavad olema:

registreeritud pädevas asutuses artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud esmatootmisega tegeleva toidukäitlejana, kui neil ei ole ruume või kui neil on olemas ruumid, kus nad üksnes käsitsevad, pesevad ja ladustavad elusaid kahepoolmelisi molluskeid ümbritseva õhu temperatuuril ilma rühmitamise ja seisundi parandamiseta, või

b)	tunnustatud pädeva asutuse poolt toidukäitlejana vastavalt artikli 4 lõikele 2, kui lisaks punktis a osutatud toimingutele on neil külmhoone või nad rühmitavad või jaotavad elusate kahepoolmeliste molluskite partiisid või tegelevad seisundi parandamise või uuesti vette laskmisega.

Vahendajad võivad elusaid kahepoolmelisi molluskeid vastu võtta A, B või C klassi tootmispiirkondadest, ülekandealadelt või teistelt vahendajatelt. Vahendajad võivad elusaid kahepoolmelisi molluskeid saata:

a)	A klassi tootmispiirkondadest väljastuskeskustesse või teisele vahendajale;

b)	B klassi tootmispiirkondadest üksnes puhastuskeskustesse, töötlemisettevõtetesse või teisele vahendajale;

c)	C klassi tootmispiirkondadest töötlemisettevõtetesse või teisele vahendajale, kellel on olemas ruumid.“;

IV peatüki A osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Enne puhastamise algust peavad elusad kahepoolmelised molluskid olema puhtad mudast ja kogunenud prahist ning neid tuleb vajaduse korral pesta puhta veega.“;

V peatüki punktis 2:

a)	alapunkt a asendatakse järgmisega: „a) paralüütilise koorikloomamürgi (PSP) puhul 800 mikrogrammi saksitoksiindivesinikkloriidi ekvivalenti kilogrammi kohta;“

b)	alapunkt c asendatakse järgmisega: „c) okadaiinhappe ja dinofüsistoksiinide puhul kokku 160 mikrogrammi okadaiinhappe ekvivalenti kilogrammi kohta;“;

IX peatükk asendatakse järgmisega:

„IX PEATÜKK: ERINÕUDED VÄLJASPOOL KLASSIFITSEERITUD TOOTMISPIIRKONDI KOGUTUD KAMMKARPIDELE NING MITTEFILTREERIVA TOITUMISVIISIGA MERITIGUDELE JA MERIPURALASTELE

Kammkarpe ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja meripuralasi väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi koguvad või selliseid kammkarpe ja/või selliseid meritigusid ja/või meripuralasi käsitsevad toidukäitlejad peavad tagama vastavuse järgmistele nõuetele.

Kammkarpe ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja meripuralasi tohib turule lasta üksnes juhul, kui neid kogutakse ja käsitsetakse vastavalt II peatüki B osale ning need vastavad V peatükis sätestatud normidele, mis on tõendatud kalaoksjonit, väljastuskeskust või töötlemisettevõtet käitavate toidukäitlejate enesekontrollisüsteemiga.

2.	Lisaks punktile 1, kui ametlike kontrolliprogrammide andmed võimaldavad pädeval asutusel vajaduse korral koostöös toidukäitlejatega klassifitseerida kalastuspiirkondi, kohaldatakse kammkarpide puhul II peatüki A osa sätteid analoogia põhjal.

Kammkarpe ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja meripuralasi tohib inimtoiduna turule lasta üksnes kalaoksjoni, väljastuskeskuse või töötlemisettevõtte kaudu. Kammkarpe ja/või selliseid meritigusid ja/või selliseid meripuralasi käsitsedes peavad selliseid ettevõtteid käitavad toidukäitlejad teavitama pädevat asutust ja väljastuskeskused peavad vastama III ja IV peatüki asjaomastele nõuetele.

Kammkarpe ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja meripuralasi käsitsevad toidukäitlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	I peatüki punktide 3–7 dokumendinõuetele, kui neid kohaldatakse. Sel juhul peab registreerimisdokumendis olema selgelt märgitud elusate kammkarpide ja/või elusate meritigude ja/või elusate meripuralaste kogumisala asukoht ning koordinaatide kirjeldamiseks kasutatud süsteem, või

b)	VI peatüki punkti 2 nõuetele, mis käsitlevad jaemüüki saadetavate elusate kammkarpide, elusate meritigude ja elusate meripuralaste kõigi pakendite sulgemist, ning VII peatüki nõuetele identifitseerimismärgise ja märgistamise kohta.“;

lisatakse X peatükk:

„X PEATÜKK: ELUSATE KAHEPOOLMELISTE MOLLUSKITE, ELUSATE OKASNAHKSETE, ELUSATE MANTELLOOMADE JA ELUSATE MERITIGUDE REGISTREERIMISDOKUMENDI NÄIDIS

ELUSATE KAHEPOOLMELISTE MOLLUSKITE, ELUSATE OKASNAHKSETE, ELUSATE MANTELLOOMADE JA ELUSATE MERITIGUDE REGISTREERIMISDOKUMENT

I osa. Tarnija

I.1	IMSOCi viitenumber

I.2	Asutusesisene viitenumber

I.3.	Tarnija Nimi Aadress Registreerimis- või loanumber Riik ISO riigikood Tegevus

I.4.	Vastuvõttev toidukäitleja Nimi Aadress Registreerimis- või loanumber Riik ISO riigikood Tegevus

I.5.

Kauba kirjeldus

Vesiviljelus Looduslikud kaldad

I.6.	Toodud ülekandealalt Jah ☐ Ei ☐ Ülekandeala Ülekandmise kestus Alguskuupäev Lõppkuupäev

I.7.	Toodud puhastus-/väljastuskeskusest Oksjonihoone Jah ☐ Ei ☐ Puhastus-/väljastuskeskuse/oksjonihoone loanumber Saabumiskuupäev Väljumiskuupäev Puhastamise kestus

I.8.	Saadud vahendajalt Jah ☐ Ei ☐ Nimi Aadress Registreerimis- või loanumber Riik ISO riigikood Tegevus Saabumiskuupäev Väljumiskuupäev

I.9.	Tarnija kinnitus Mina, allakirjutanu, saadetise lähetamise eest vastutav toidukäitleja, kinnitan, et mulle teadaolevalt on käesoleva dokumendi I osas esitatud teave tõene ja täielik.

Kuupäev

Allkirjastaja nimi

Allkiri

II osa. Vastuvõttev ettevõtja

II.1	Asutusesisene viitenumber (vastuvõtja)

II.2.

Vastuvõtva toidukäitleja kinnitus

Mina, allakirjutanu, saadetise vastuvõtmise eest vastutav toidukäitleja, kinnitan, et saadetis on saabunud minu rajatisse [KUUPÄEV].

Allkirjastaja nimi

Allkiri

Selgitavad märkused

Lahter	Kirjeldus
I osa. Tarnija Dokumendi selle osa täidab elusate kahepoolmeliste molluskite partiid lähetav toidukäitleja.
I.1.	IMSOCi viitenumber See on süsteemis IMSOC määratud kordumatu tähtnumbriline kood.
I.2.	Asutusesisene viitenumber Lähetav toidukäitleja võib seda lahtrit kasutada asutusesisese viitenumbri märkimiseks.
I.3.	Tarnija Märkida päritoluettevõtte nimi ja aadress (tänav, linn ja vastavalt vajadusele piirkond/provints/liidumaa), riik ja ISO riigikood. Tootmispiirkondade puhul märkige pädevate asutuste loa saanud piirkond. Elusate kammkarpide, meritigude või meripuralaste puhul märkida kogumisala asukoht. Vajaduse korral märkida ettevõtte registreerimis- või loanumber. Märkida tegevus (koguja, puhastuskeskus, väljastuskeskus, oksjonihoone või vahendustegevus). Kui elusate kahepoolmeliste molluskite partii saadetakse puhastus-/väljastuskeskusest või kui selliste kammkarpide, mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigude ja meripuralaste partii, kes on kogutud väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi, saadetakse kalaoksjonilt, märkida puhastus-/väljastuskeskuse või kalaoksjoni loanumber ja aadress.
I.4.	Vastuvõttev toidukäitleja Märkida sihtkohaettevõtte nimi ja aadress (tänav, linn ja vastavalt vajadusele piirkond/provints/liidumaa), riik ja ISO riigikood. Tootmispiirkondade või ülekandealade puhul märkige pädevate asutuste loa saanud piirkond või ala. Vajaduse korral märkida ettevõtte registreerimis- või loanumber. Märkida tegevus (koguja, puhastuskeskus, väljastuskeskus, töötlemisettevõte või vahendustegevus).
I.5.	Kauba kirjeldus Märkida vastavalt vajadusele kas kombineeritud nomenklatuuri kood või FAO kolmetäheline kood, liik, kogus, pakendiliik (kotid, mahtlastid jne), partii, kogumise kuupäev, seisundi parandamise algus- ja lõppkuupäev (vajaduse korral), seisundi parandamise koht (märkige tootmispiirkonna klassifikatsioon ja asukoht või vajaduse korral ettevõtte loanumber), uuesti vette laskmise algus- ja lõppkuupäev (vajaduse korral), uuesti vette laskmise koht (märkige tootmispiirkonna klassifikatsioon ja asukoht või vajaduse korral ettevõtte loanumber), rühmitamise algus- ja lõppkuupäev (vajaduse korral), tootmispiirkond ja selle tervisestaatus (vajaduse korral tootmispiirkonna klassifikatsioon). Kui elusad kahepoolmelised molluskid on kogutud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/627 artikli 62 lõikega 2, tuleks seda sõnaselgelt märkida. Elusate kahepoolmeliste molluskite rühmitamisel peab partii sisaldama sama liigi kahepoolmelisi molluskeid, kes on kogutud samal päeval ja on pärit samast tootmispiirkonnast. Mittevajalik maha tõmmata.
I.6.	Toodud ülekandealalt Kui elusate kahepoolmeliste molluskite partii saadetakse ülekandealalt, märkida pädeva asutuse loa saanud ülekandeala ja ülekande kestus (algus- ja lõppkuupäev).
I.7.	Toodud puhastus-/väljastuskeskusest või kalaoksjonilt Kui elusate kahepoolmeliste molluskite partii saadetakse puhastus-/väljastuskeskusest või kui selliste kammkarpide, mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigude ja meripuralaste partii, kes on kogutud väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi, saadetakse oksjonihoonest, märkida puhastus-/väljastuskeskuse või oksjonihoone loanumber ja aadress. Kui partii saadetakse puhastuskeskusest, siis puhastamise kestus ning partii puhastuskeskusesse saabumise ja sealt väljumise kuupäev. Mittevajalik maha tõmmata.
I.8.	Saadud vahendajalt Märkida vahendaja nimi ja aadress (tänav, linn ja vastavalt vajadusele piirkond/provints/liidumaa), riik ja ISO riigikood. Vajaduse korral märkida registreerimis- või loanumber ja tegevus.
I.9.	Tarnija deklaratsioon Lisada kuupäev, allkirjastaja nimi ja allkiri.
II osa. Vastuvõttev toidukäitleja Dokumendi selle osa täidab elusate kahepoolmeliste molluskite partiid vastu võttev toidukäitleja.
II.1.	Asutusesisene viitenumber (vastuvõtja) Partiid vastu võttev toidukäitleja võib seda lahtrit kasutada asutusesisese viitenumbri märkimiseks.
II.2.	Vastuvõtva toidukäitleja kinnitus Märkida elusate kahepoolmeliste molluskite partii vastuvõtva toidukäitleja rajatisse saabumise kuupäev. Kui vahendajal ei ole ruume, märkida partii ostmise kuupäev. Lisada allkirjastaja nimi ja allkiri.“

VIII jagu muudetakse järgmiselt:

I peatükki muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	laevad, mida kasutatakse kalandustoodete kogumiseks nende looduslikust keskkonnast või nende kogumisjärgseks käsitsemiseks või töötlemiseks, ja külmveolaevad vastavad I osas sätestatud nõuetele struktuuri ja sisseseade osas, ning“;

ii)

I osa punkti A lisatakse punkt 5:

„5.

Laevad peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud selliselt, et vältida kalandustoodete saastumist pilsivee, reovee, suitsugaasi, kütuse, nafta, määrdeainete ja muude ebasoovitavate ainetega. Trümme ja mahuteid, mida kasutatakse kaitsmata kalandustoodete, sealhulgas sööda tootmiseks ettenähtud kalandustoodete ladustamiseks, jahutamiseks või külmutamiseks, samuti nimetatud otstarvetel kasutatavat jääd ja soolvett ei tohi kasutada muul otstarbel kui kõnealuste toodete ladustamiseks, jahutamiseks või külmutamiseks. Külmveolaevade puhul kohaldatakse kaitsmata kalandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid kõikide veetavate toodete puhul.“;

iii)

I osa punkti C alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.	külmutusseadmed, millel on piisav võimsus võimalikult kiireks külmutamiseks pideva protsessi käigus ning mille jahutus seiskub võimalikult lühikeseks perioodiks, et saavutada sisetemperatuur mitte üle –18 °C;

külmaseadmed, millel on piisav võimsus kalandustoodete hoidmiseks ladustustrümmides temperatuuril mitte üle –18 °C. Ladustustrümme tohib kasutada üksnes juhul, kui need vastavad punktis 1 sätestatud tingimustele, ja need peavad olema varustatud temperatuuri registreerimise seadeldisega kohas, kus seda on hõlbus lugeda. Lugeja temperatuuriandur peab paiknema kohas, kus trümmi temperatuur on kõrgeim;“;

iv)

I osasse lisatakse punkt E:

„E.	Nõuded külmveolaevadele Külmveolaevadel, millel veetakse ja/või ladustatakse külmutatud kalandustooteid pakkimata kujul, peavad olema seadmed, mis vastavad C osa punktis 2 külmutuslaevadele kehtestatud nõuetele, mis puudutavad nende võimsust temperatuuri hoidmisel.“;

II osa punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.

Kui kalade pead eemaldatakse ja kalad roogitakse pardal, tuleb sellised toimingud teostada hügieeniliselt võimalikult kiiresti pärast püüki ning tooted tuleb viivitamata pesta. Siseelundid ja inimeste tervist ohustada võivad osad tuleb eemaldada võimalikult kiiresti ja hoida neid eraldi inimtoiduks ettenähtud kalandustoodetest. Inimtoiduks ettenähtud kalamaks, -mari ja -niisk tuleb jahutada või külmutada või säilitada seda jääga kaetult jääsulamislähedasel temperatuuril.“;

vi)

II osa punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Konserveerimiseks ettenähtud tervete kalade külmutamisel soolvees tuleb sellise kalandustoote puhul saavutada temperatuur mitte üle –9 °C. Isegi kui kalad külmutatakse seejärel temperatuuril –18 °C, tuleb terved kalad, mis esialgu külmutati soolvees temperatuuril mitte üle –9 °C, näha ette konserveerimiseks. Soolvesi ei tohi põhjustada kalade saastumist.“;

III peatükki muudetakse järgmiselt:

A osa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Jääga kaetult ladustatavate pakendamata värskete ettevalmistatud kalandustoodete väljastamiseks või ladustamiseks kasutatavates mahutites peab olema tagatud sulamisvee äravool ja see, et sulamisvesi ei jää kalandustoodetega kokkupuutesse.“;

ii)

B osa asendatakse järgmisega:

„B.	NÕUDED KÜLMUTATUD TOODETELE Kalandustooteid külmutavatel või külmutatud kalandustooteid ladustavatel maismaaettevõtetel peavad olema tegevuseks kohandatud seadmed, mis vastavad VIII jao I peatüki I osa punkti C alapunktides 1 ja 2 külmutuslaevadele sätestatud nõuetele.“

XI jakku lisatakse punktid 7 ja 8:

„7.	Punktides 1, 3, 4 ja 6 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka Helicidae, Hygromiidae või Sphincterochilidae sugukonda kuuluvate inimtoiduks ettenähtud muude tigude suhtes.

8.	Punktides 1 ja 5 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka sugukonna Ranidae perekonda Pelophylax kuuluvate ning sugukonda Dicroglossidae perekondadesse Fejervarya, Limnonectes ja Hoplobatrachus kuuluvate konnade koibade suhtes, mis on ette nähtud inimtoiduks.“

8)	XII jao II peatüki punkt 5 jäetakse välja.