(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artiklis 104a osutatud täiendavate omavahendite nõue ja kõnealuse direktiivi artikli 128 esimese lõigu punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõue on sisendid direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõikes 3 sätestatud kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise summade arvutamiseks. Kriisilahendusasutused peavad kasutama neid nõudeid kõnealuse direktiivi artikli 45 lõikes 1 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamiseks.

(2)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45e lõike 1 kohaselt peavad kriisilahendussubjektid täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud alusel kriisilahendusaluse grupi tasandil. Direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahendusalune grupp ei pruugi alati olla sama, mis kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 26 määratletud konsolideerimisgrupp, eriti kui selline konsolideerimisgrupp koosneb rohkem kui ühest kriisilahendusalusest grupist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artiklile 11 kohaldatakse täiendavate omavahendite nõuet ja kombineeritud puhvri nõuet liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes konsolideeritud tasandil. Neid nõudeid ei pruugita kriisilahendussubjekti suhtes siiski kohaldada kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil, sest kriisilahendusalune grupp ei pruugi hõlmata kogu gruppi. Seepärast on vaja kindlaks määrata metoodika nende nõuete hindamiseks sellises olukorras.

(3)

Asjaolu, et kriisilahendusaluse grupi koguriskipositsioon moodustab konsolideerimisgrupi peaaegu kogu riskipositsiooni, viitab sellele, et selles kriisilahendusaluses grupis esinevad riskid või riskielemendid ei erine oluliselt konsolideerimisgrupis esinevatest riskidest või riskielementidest. Sellisel juhul peaks kriisilahendusasutus kasutama liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes grupi konsolideeritud tasandil kohaldatavat täiendavate omavahendite nõuet täiendavate omavahendite nõude hinnanguna, kui ta määrab kriisilahendussubjekti suhtes kindlaks kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil kohaldatava omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude.

(4)

Samuti viitab asjaolu, et kriisilahendusaluse grupi koguriskipositsiooni saab peaaegu täielikult omistada ühele selle kriisilahendusaluse grupi üksusele, sellele, et selles kriisilahendusaluses grupis esinevad riskid või riskielemendid ei erine oluliselt nendest, mis esinevad kriisilahendusaluse grupi kõnealuses üksuses. Seega, kui kriisilahendusaluse grupi koguriskipositsioon ei erine oluliselt kõnealuse kriisilahendusaluse grupi suurima üksuse riskipositsioonist, peaks kriisilahendusasutus kasutama selle suurima üksuse täiendavate omavahendite nõuet täiendavate omavahendite nõude hinnanguna kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramisel kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil.

(5)

Kui kriisilahendusalune grupp on keerukam ja selle eripärasid ei saa täielikult arvesse võtta, peegeldades täiendavate omavahendite nõuet, mida kohaldatakse kas liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes grupi konsolideeritud tasandil või kriisilahendusaluse grupi suurima üksuse suhtes, peaksid kriisilahendusasutused kasutama kriisilahendussubjekti puhul kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil erinevaid täiendavate omavahendite nõude hinnanguid. Kui liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes grupi konsolideeritud tasandil kohaldatav täiendavate omavahendite nõue on suurem kui kriisilahendusaluse grupi iga üksuse täiendavate omavahendite nõue, tuleks kriisilahendussubjekti täiendavate omavahendite nõude hindamisel kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil võtta aluseks liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes grupi konsolideeritud tasandil kohaldatav täiendavate omavahendite nõue. Sellisel juhul peaksid kriisilahendusasutused pädeva asutuse esitatud teabe alusel püüdma seda hinnangut kohandada, et kajastada kriisilahendusaluse grupi spetsiifilisi riske võrreldes liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu riskidega grupi konsolideeritud tasandil. Kohandamisel tuleks arvesse võtta, et mõned kriisilahendusaluse grupi riskid ei pruugi esineda grupi teistes üksustes, mis ei kuulu kriisilahendusalusesse gruppi, või et mõned grupi nendes üksustes esinevad riskid ei esine kriisilahendusaluses grupis endas.

(6)

Asjaolu, et üks või mitu kriisilahendusaluse grupi nõuet on suuremad kui liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes grupi konsolideeritud tasandil kohaldatav täiendav omavahendite nõue, osutab kriisilahendusaluse grupi idiosünkraatilistele riskidele või riskielementidele. Need idiosünkraatilised riskid või riskielemendid võivad olla vähem olulised, kui neid võetakse grupis arvesse konsolideeritud tasandil, näiteks seetõttu, et neid võivad tasakaalustada vastupidised riskitegurid väljaspool kriisilahendusalust gruppi. Kriisilahendusasutus peaks kriisilahendussubjekti täiendavate omavahendite nõude hindamiseks kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil seetõttu alati, kui selline olukord tekib, võrdlema hinnangut, mis põhineb liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes grupi konsolideeritud tasandil kohaldatavate täiendavate omavahendite nõude kohandustel, hinnanguga, mis põhineb kriisilahendusaluse grupi kõigi üksuste täiendavate omavahendite nõuete kaalutud keskmisel. Kriisilahendusasutus peaks kasutama sellist hinnangut, mis annab tulemuseks rangema nõude, sisendina kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramisel kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil.

(7)

Et keerukamate gruppide puhul hinnata kriisilahendussubjekti täiendavate omavahendite nõuet kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil, peaksid kriisilahendusasutused võimaluse korral kohandama pädeva asutuse esitatud teabe alusel liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavate omavahendite nõuet grupi konsolideeritud tasandil, et peegeldada, et kõnealuse täiendavate omavahendite nõudega hõlmatud teatavad riskid või riskielemendid ei ole asjaomase kriisilahendusaluse grupi puhul asjakohased, näiteks nende laadi või geograafilise asukoha tõttu. Samuti peaksid kriisilahendusasutused võimaluse korral kohandama kõnealust nõuet pädeva asutuse esitatud teabe alusel, et võtta arvesse asjaolu, et mõned kriisilahendusaluse grupi riskid või riskielemendid ei kajastu täielikult kõnealuses nõudes või on selles tasaarvestatud, kuid on kriisilahendusaluse grupi jaoks siiski olulised. Kõik kohandused peaksid põhinema asjaomaste pädevate asutuste esitatud teabel, kui see on kättesaadav, sest need asutused vastutavad grupi üksusi ohustavate jooksvate riskide hindamise eest. Kui selliseid kohandusi ei ole võimalik teha, peaks kriisilahendusasutus kasutama liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes grupi konsolideeritud tasandil kohaldatavat kohandamata täiendavate omavahendite nõuet, et hinnata kriisilahendussubjekti täiendavate omavahendite nõuet kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil.

(8)

Kapitali säilitamise puhvri määr krediidiasutuste ja investeerimisühingute lõikes ei erine. Seda määra tuleks seetõttu kasutada kriisilahendussubjekti kapitali säilitamise puhvri hinnanguna kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil.

(9)

Selleks et kajastada grupi kavandatud struktuuri pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, tuleks süsteemse riski käsitlemiseks mõeldud puhvri nõudeid, nimelt globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit, muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit ja süsteemse riski puhvrit, pidada vaikimisi samadeks nõuetega, mis on kehtestatud üksusele, mis on koguriskipositsiooni poolest kriisilahendusalusele grupile kõige sarnasem.

(10)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punkti a alapunktile ii on rekapitaliseerimise summa selline summa, mis võimaldab kriisilahendusest tuleneval kriisilahendusalusel grupil taastada muude nõuete hulgas vastavus täiendavate omavahendite nõudele kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist. Direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 seitsmenda lõigu kohaselt on summa, mida on vaja, et kriisilahendussubjekt suudaks kriisilahenduse järel säilitada asjakohasel ajavahemikul piisava turu usalduse, võrdne kombineeritud puhvri nõudega, mida kohaldatakse pärast kriisilahendusvahendite kohaldamist ja millest on maha arvatud vastutsükliline kapitalipuhver. Rekapitaliseerimise summa, mis sisaldab turu usalduse säilitamiseks vajalikku summat, on osa omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest ning seda võib direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõigete 3 ja 7 kohaselt alla- või ülespoole kohandada, et võtta arvesse kriisilahendusaluses grupis pärast kriisilahendusvahendite kohaldamist toimunud muutusi. Seega tuleks hinnata kriisilahendussubjekti suhtes ainult kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil kohaldatavaid täiendavate omavahendite ja kombineeritud puhvri nõudeid, mida kasutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kalibreerimiseks. See hinnang ei tohiks siiski piirata rekapitaliseerimise summa kohandamist, sealhulgas selle summa kohandamist, mida on vaja turu usalduse säilitamiseks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel direktiivi 2014/59/EL alusel.

(11)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on komisjonile esitanud.

(12)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,