(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidu piires. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ning artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, sealhulgas eelkõige rahvaarvu vähenemisest tulenevad ebasoodsad tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele ja piiriülestele ning mäestikualadele.

(2)

Ühtekuuluvusfond loodi selleks, et aidata saavutada üldist eesmärki tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, andes rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas (edaspidi „TEN-T“), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (4).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (5) kehtestatakse ühissätted, mida kohaldatakse ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi, Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi „EMKVF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahalise toetamise instrumendi (edaspidi „BMVI“) suhtes.

(4)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatud reeglite lihtsustamiseks tuleks mõlema fondi suhtes kohaldatavad normid sätestada ühes määruses.

(5)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja tagama juurdepääsu kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid. Sellega seoses tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi koostoimes ESF+iga rakendada nii, et sellega edendatakse üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele, ning fondide eesmärkide saavutamisel tuleks aidata kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele, vaesuse kaotamisele ja sotsiaalse kaasamise soodustamisele. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Kumbki fond ei tohiks toetada meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes vormis segregatsioonile või tõrjutusele, ning taristu rahastamisel tuleks mõlema fond puhul tagada juurdepääsetavus puuetega inimestele.

(6)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud 2015. aasta Pariisi kokkulepet ning saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (edaspidi „ÜRO kestliku arengu eesmärgid“), aitavad mõlemad fondid kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Sel eesmärgil peaksid ERFi meetmed ERFi kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 30 %. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid Ühtekuuluvusfondi kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 37 %. Peale selle peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki tagada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist.

Mõlemad fondid peaksid toetama tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ja ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (6) artikli 17 tähenduses ning millega tagatakse üleminek vähese CO2-heitega majandusele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. ERF ja Ühtekuuluvusfond peaksid võtma arvesse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade sisu, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (7) kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raames.

(7)

Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi reeglitele.

(8)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis tugineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisile ning tagab piirkondlike, kohalike, linnade ja muude avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning asjakohastel juhtudel teadusasutuste ja ülikoolide kaasatuse. Mõlema fondi rakendamine peaks tagama koordineerimise ja täiendavuse ESF+iga, Õiglase Ülemineku Fondiga, EMKVFiga ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (edaspidi „EAFRD“).

(9)

On vaja kehtestada sätted, mis käsitlevad toetust ERFist tööhõive ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames.

(10)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada võidavate tegevuste liikide kindlakstegemiseks tuleks ette näha mõlemast fondist toetuse andmise konkreetsed poliitikaeesmärgid tagamaks, et need aitavad kaasa määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud ühe või mitme ühise poliitikaeesmärgi saavutamisele.

(11)

Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, peaks ERF jätkama VKEde arengu toetamist, toetades nende kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Lisaks sellele, võttes arvesse COVID-19 pandeemia võimalikku suurt mõju või tulevikus tekkida võivat kriisiolukorda, mis mõjutavad ettevõtjaid ja tööhõivet, peaks ERFist toetama sellistest kriisiolukordadest taastumist, toetades töökohtade loomist VKEdes, sealhulgas tootlike investeeringute kaudu.

(12)

Investeeringud ERFi raames peaksid aitama välja töötada tervikliku kiire digitaristu võrgu ja soodustada heitevaba ja säästvat mitmeliigilist liikuvust, keskendudes ühistranspordile, liiklusvahendite ühisele kasutamisele, jalgsi liikumisele ja jalgrattasõidule osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele.

(13)

Digiajastu võimaluste ärakasutamiseks peaks ERF aitama arendada kaasavat digiühiskonda, kus kodanikud, teadusasutused, ettevõtjad ja haldusasutused kasutavad täielikult ära digitaliseerimise pakutavad võimalused. Tõhus e-valitsus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil eeldab vahendite väljatöötamist ning organiseerimise ja protsesside ümbermõtestamist, et pakkuda avalikke teenuseid tõhusamalt, hõlpsamini, kiiremini ja väiksemate kuludega. Eelkõige tuleks digi- ja telekommunikatsioonitehnoloogiat kasutada traditsiooniliste võrkude ja teenuste edendamiseks kohalike kogukondade hüvanguks selliste projektide arendamise kaudu nagu arukad linnad ja külad.

(14)

Toetus ERFist poliitikaeesmärgi nr 1 raames peaks põhinema suutlikkuse suurendamisel aruka spetsialiseerumise strateegiate jaoks, millega kehtestatakse prioriteedid riiklikul või piirkondlikul tasandil või mõlemal, et suurendada nende konkurentsieelist, arendades teadusuuringute ja innovatsiooni tugevaid külgi ja sobitades neid ettevõtete vajaduste ja vajalike oskustega ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi kaudu. See protsess peaks võimaldama ettevõtluses osalejatel, sealhulgas tööstusel, haridus- ja teadusasutustel, haldusasutustel ja kodanikuühiskonnal, teha kindlaks kõige paljutõotavamad kestliku majandusarengu valdkonnad, tuginedes piirkonna eripärastele struktuuridele ja teadmistebaasile. Kuna strateegia kvaliteedi seisukohast on määrava tähtsusega aruka spetsialiseerumise juhtimisprotsess, peaks ERFist toetama sellise suutlikkuse arendamist ja suurendamist, mis on vajalik tõhusaks ettevõtluse vaimus toimuvaks avastamisprotsessiks ning aruka spetsialiseerumise strateegiate ettevalmistamiseks või ajakohastamiseks.

(15)

Et edendada kliimaneutraalse liidu saavutamist 2050. aastaks, võttes igakülgselt arvesse sellega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond aitama kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja energiaostuvõimetuse vastu võitlemisele. Sellega seoses oleksid eriti olulised investeeringud energiatõhususse, sealhulgas energiasäästukavadesse, säästvasse taastuvenergiasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (8) sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, arukatesse energiasüsteemidesse, samuti investeeringud, mille eesmärk on ennetada katastroofe, edendada bioloogilist mitmekesisust ja rohelist taristut, sealhulgas looduskaitsealade säilitamine, väärtustamine ja esiletõstmine, ning muudesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmetesse, näiteks suure CO2 sidumise ja säilitamise potentsiaaliga looduslike alade säilitamine ja taastamine, sealhulgas taassoostades rabasid, prügilagaaside kogumine või tööstusprotsesside ja -toodete heitkoguste vähendamine. Lisaks tuleks toetada investeeringuid, mille eesmärk on vähendada igat liiki saastet, näiteks õhusaastet ning vee-, pinnase-, müra- ja valgusreostust.

(16)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate programmide ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, milles on kavandatud poliitika ja meetmed, ning mis käsitlevad energiaostuvõimetust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Et aidata kaasa lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud energiaostuvõimetuse vähendamise riiklike eesmärkide saavutamisele, peaks ERF toetama eelkõige eluasemete ja hoonete energiatõhususe parandamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/844, (9) et soodustada vähendatud CO2-heitega hoonefondi saavutamist 2050. aastaks, vähendades seeläbi energiatarbimist ja luues säästu energiaostuvõimetuse all kannatavatele majapidamistele.

(17)

Transpordiühenduse parandamiseks peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond edendama üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1315/2013, investeerides raudtee-, sisevee-, maantee- ja meretranspordi ning mitmeliigilise transpordi taristusse, sealhulgas müra vähendamise meetmetesse. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist tuleks toetada ka riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku, piiriülest ja linnalist liikumiskeskkonda. Seda tehes peaksid mõlemad fondid pöörama tähelepanu eelkõige olemasolevate sildade ja tunnelite ohutuse parandamisele.

(18)

Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset lähenemisviisi, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Sellepärast peaks ERF programmide koostamisel ja rakendamisel pöörama tähelepanu demograafilistele probleemidele. Et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF pakkuma toetust kõige asjakohasemal territoriaalsel tasandil, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate pikaajalist kaasavat integreerimist sotsiaalse ja majandusliku arengu hüvanguks, võttes nende isikute väärikuse ja õiguste kaitsmisele suunatud lähenemisviisi.

(19)

Sotsiaalse innovatsiooni ja kvaliteetsetele töökohtadele kaasava juurdepääsu edendamiseks peaks ERF toetama selliseid sotsiaalmajanduse üksusi nagu ühistud, vastastikused ühingud, mittetulundusühingud ja sotsiaalsed ettevõtted.

(20)

Sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks, eelkõige tõrjutud kogukondades, on vaja parandada juurdepääsu sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, sealhulgas sport, muu hulgas taristu abil, võttes arvesse puuetega inimeste, laste ja eakate erivajadusi.

(21)

ERF ja Ühtekuuluvusfond peaksid edendama tõrjutud kogukondade sotsiaal-majanduslikku kaasamist, pöörates erilist tähelepanu romasid käsitlevatele riiklikele kaasamise strateegilisele poliitikaraamistikule nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 IV lisas, väikese sissetulekuga leibkondadele, sealhulgas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele leibkondadele, ning ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Eelkõige peaks ERF-ist ja Ühtekuuluvusfondist olema võimalik toetada kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. põhimõttega sotsiaaleluruumide pakkumist. Võttes arvesse tõrjutud roma kogukondade raskusi seoses juurdepääsuga põhiteenustele, peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond aitama parandada nende elutingimusi ja arenguväljavaateid.

(22)

Et suurendada sotsiaalselt kaasaval viisil valmisolekut kaug- ja e-hariduseks ning -koolituseks, peaks ERF, kui ta täidab oma ülesannet parandada võrdset juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas, aitama eelkõige suurendada vastupidavust seoses kaug- ja e-õppega. Jõupingutused, mille eesmärk on tagada hariduse ja koolituse järjepidevus COVID-19 pandeemia ajal, on toonud esile olulised puudused ebasoodsatest oludest pärit õppijate juurdepääsus vajalikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmetele ja ühenduvusele kaugetes piirkondades. Sellega seoses peaks ERF toetama vajalike IKT-seadmete ja ühenduvuse kättesaadavaks tegemist, edendades seeläbi haridus- ja koolitussüsteemide vastupidavust seoses kaug- ja e-õppega.

(23)

Et tugevdada riiklike tervisesüsteemide suutlikkust ennetada tervisealaseid hädaolukordi, neile kiiresti reageerida ja neist taastuda, peaks ERF aitama kaasa ka tervisesüsteemide vastupidavuse suurendamisele. Kuna enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, kui oluline on hädaolukordadele tõhusaks reageerimiseks vajalike kriitiliste varude viivitamatu kättesaadavus, tuleks ERFi toetuse kohaldamisala laiendada, et oleks võimalik osta varusid, mis on vajalikud hädaolukordadele vastupidavuse ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse tugevdamiseks ning asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku toetamiseks. Kui ostetakse varusid, et tugevdada tervisesüsteemide vastupidavust, peaksid need olema kooskõlas riikliku tervisestrateegiaga ega tohiks minna sellest kaugemale ning tagama vastastikuse täiendavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 loodud programmiga „EL tervise heaks“, (10) samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (11) loodud rescEU vahenditega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.

(24)

ERF peaks toetama ja edendama üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- või kogukonnapõhisele hooldusele, toetades vahendeid, mille abil püütakse vältida kogukonnast eraldumist, hõlbustatakse inimeste integreerimist ühiskonda ja püütakse tagada iseseisvat eluviisi võimaldavad elamistingimused.

(25)

Turismist ja kultuurisektoritest tugevalt sõltuvate piirkondade majanduse toetamiseks tuleks ette näha konkreetne erieesmärk. See võimaldaks täielikult ära kasutada kultuuri ja säästva turismi potentsiaali majanduse taastamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks ja sotsiaalseks innovatsiooniks, ilma et see piiraks võimalusi anda ERFist toetust nendele sektoritele muude erieesmärkide raames.

(26)

Loome- ja kultuurimajandust, kultuuriteenuseid ja kultuuripärandi nimekirjadesse kantud paiku toetavaid investeeringuid võiks rahastada mis tahes poliitikaeesmärgi raames, tingimusel et need aitavad kaasa erieesmärkide saavutamisele ja kuuluvad ERFist antava toetuse kohaldamisalasse.

(27)

Säästev turism nõuab tasakaalu majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Säästva turismi toetamine peaks olema kooskõlas komisjoni 19. oktoobri 2007. aasta teatisega „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“. Eelkõige tuleks selles arvesse võtta turistide heaolu, austada loodus- ja kultuurikeskkonda ning tagada integreeritud ja tervikliku poliitika põhjal sihtkohtade ja ettevõtete sotsiaalmajanduslik areng ja konkurentsivõime.

(28)

Selleks, et toetada liikmesriikide ja piirkondade jõupingutusi uute probleemidega toimetulekul ja nende kodanike kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning tõrjutuse ja radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid investeeringud ERFist suurendama julgeolekut valdkondades, kus on vajadus ohutu ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele, nagu transpordi ja energeetika valdkond, aidates seeläbi luua kaasavamaid ja turvalisemaid ühiskondi.

(29)

ERFist peaks toetama poliitikaeesmärgi nr 5 raames integreeritud viisil majanduslikku, sotsiaalselt ja keskkonnaalast arengut lähtudes valdkonnaülestest territoriaalsetest strateegiatest ja kasutades integreeritud territoriaalse arengu vahendeid, et tagada nii linnapiirkondade kui ka linnaväliste piirkondade harmooniline areng. Lisaks tuleks linnapiirkondade arendamisel pöörata erilist tähelepanu funktsionaalsete linnapiirkondade toetamisele, sest need on olulised kohalike omavalitsuste ja eri halduspiirkondadesse kuuluvate partnerite vahelise koostöö käivitamisel ning ka linna- ja maapiirkondade vaheliste sidemete tugevdamisel.

(30)

ERFist peaks integreeritud viisil toetama säästvat turismi, eelkõige funktsionaalsetel territooriumidel tehtava koostöö tugevdamise kaudu. Et suurendada säästva turismi mõju majandusele, peaksid ettevõtted ja avaliku sektori asutused tegema süstemaatiliselt koostööd, et osutada suure turismipotentsiaaliga piirkondades kvaliteetseid teenuseid tõhusamalt, pöörates asjakohast tähelepanu selliste piirkondade kestlikku kasvu soodustava stabiilse õigus- ja halduskeskkonna loomisele. Säästva turismi valdkonnas toetatavate meetmete puhul võiks võtta arvesse selle valdkonna parimaid tavasid, näiteks „turismipiirkonnal“ põhinevat lähenemisviisi.

(31)

ELi toimimise lepingus sätestatud Ühtekuuluvusfondi üldisest eesmärgist tulenevalt on vaja kehtestada ja piiritleda poliitikaeesmärgid, mida Ühtekuuluvusfondist toetatakse.

(32)

Et parandada institutsioonide üldist haldussuutlikkust ja juhtimist liikmesriikides, kes rakendavad programme tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, on vaja võimaldada võtta toetusmeetmeid programmi ametiasutuste ning valdkondlike või territoriaalsete osalejate jaoks, kes vastutavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud tegevuste elluviimise eest kõigi taotletavate erieesmärkide raames, võttes arvesse määruses (EL) 2021/1060 osutatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärke.

(33)

Koostöömeetmete edendamiseks ja elavdamiseks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul on vaja tõhustada kõikide erieesmärkide raames antava toetusega seoses koostööd partneritega, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, asjaomases liikmesriigis või liikmesriikide vahel. Selline tõhustatud koostöö toimub lisaks Interregi raames toimuvale koostööle ning peaks toetama eelkõige struktureeritud partnerluste koostööd eesmärgiga rakendada piirkondlikke strateegiaid, millele osutatakse komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“. Partnerid võiksid seega olla pärit liidu mis tahes piirkonnast, kuid võiksid olla ka piiriülestest piirkondadest ja piirkondadest, mis on hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1082/2006, (12) makropiirkondliku või mere vesikonna strateegiaga või nende kahe strateegia kombinatsiooniga.

(34)

ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, kus on CO2-heite vähendamise kohustuse tõttu probleeme, ning suurendades piirkondlikku vastupanuvõimet. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu „konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu“ ning „keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda“. Säästva linnalise liikumiskeskkonna ja lairibainvesteeringute jaoks ette nähtud vahendeid võiks võtta osaliselt arvesse valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel. Liikmesriigid peaksid oma partnerluslepingutes otsustama, kas nad järgivad kogu programmitöö perioodil valdkondliku keskendamise nõudeid piirkonna kategooria või riigi tasandil. Liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolm rühma peaksid looma valdkondliku keskendamise riigi tasandil ning see peaks võimaldama paindlikkust üksikute programmide tasandil. Kuna Ühtekuuluvusfondist antava toetusega võiks samuti panustada valdkondlikku keskendamisse, tuleks ette näha sellise panustamise tingimused. Lisaks tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate või põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade eriomast olukorda.

(35)

Selleks, et suunata toetus liidu peamistele prioriteetidele, on asjakohane pidada kinni ka valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise.

(36)

Selleks et ERFil oleks võimalik toetada Interregi raames investeeringuid taristutesse ja sellega seotud investeeringuid, ning koolitus- ja integratsioonitegevusi, on vaja ette näha, et ERFist peaks saama toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057. (13) loodud ESF erieesmärkide raames.

(37)

Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks toetus ERFist tootlikele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (14) tähenduses, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud konkreetsete investeeringute puhul.

(38)

Seoses toetusega ERFist tootlikele investeeringutele on asjakohane täpsustada, et tootlikud investeeringud on selles kontekstis investeeringud ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, ning andes seeläbi panuse kapitali kogumahutusse ja tööhõivesse. Samuti tuleks ette näha, et teatavatel tingimustel võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd. Lisaks peaksid ERFist ja Ühtekuuluvusfondist varasematel programmitöö perioodidel saadud kogemustele tuginedes toetama ka investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, sealhulgas eelkõige kommunaalettevõtetesse, kui need on seotud investeeringutega taristusse, mis tagab juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele teenustele energia, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse, transpordi ja digitaalse ühenduvuse valdkonnas.

(39)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid peaks saama toetada investeeringutega, kaasa arvatud ühisrahastusega, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfondist peaks olema võimalik toetada investeeringuid TEN-Tsse ja keskkonda, sealhulgas kestliku arengu ja energeetikaga seotud investeeringuid, mis toovad keskkonnakasu. Sellega seoses peaks saama Ühtekuuluvusfondist toetada ka kombineeritud energiatõhusaks renoveerimist ja maavärinakindlaks kohandamist. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelus võtta arvesse riikide ja piirkondade arengu erivajadusi ja sisemist potentsiaali ning loetelu tuleks lihtsustada. ERFist peaks olema võimalik toetada investeeringuid taristusse, sealhulgas teadusuuringute- ja innovatsioonialasesse ettevõtlustaristusse VKEde jaoks, tõrjutud kogukondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, madala sissetulekuga leibkondade ja sisserändajate eluasemetesse, kultuuri ja pärandisse, säästvasse turismi ning ettevõtetele osutatavatesse teenustesse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, keskendudes eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele, tõrjutud ja eraldatud kogukondadele, tootlikke investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamisega partnerite vahel ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaks mõlemast fondist olema võimalik toetada ka tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(40)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (15) hõlmatud üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (Euroopa ühendamise rahastu 2021-2027).

(41)

Samal ajal on oluline täpsustada ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja jäävad tegevused, sealhulgas investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (16) I lisas loetletud tegevustest, eesmärgiga hoiduda selle direktiiviga juba ette nähtud rahastamise dubleerimisest, või investeeringud komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 (17) määratletud raskustes olevatesse ettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vähese tähtsusega abi või erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi reeglite alusel. Ühtlasi ei tohiks ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada teatavaid investeeringuid lennujaamadesse, prügilasse ladestamise ja jäätmejääkide käitlemise rajatistesse või fossiilkütustesse. Seetõttu peaks ERFist saama toetada sihipäraseid keskkonnariskide leevendamise, julgeoleku- ja ohutusmeetmeid piirkondlikes lennujaamades, tingimusel et investeeringute peamine eesmärk seatakse selgelt liidu keskkonna-, julgeoleku- või ohutusstandarditest lähtuvalt ning see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

Seoses investeeringutega, millega suurendatakse jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsust, tuleks jäätmejääkide all mõista peamiselt liigiti mitte kogutavaid olmejäätmeid ja jäätmekäitluses tekkinud jääke. Kaugküttevõrkude ajakohastamisele võiks toetust anda eesmärgiga parandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (18) määratletud tõhusate kaugküttesüsteemide energiatõhusust vastavalt lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kehtestatud eesmärkidele. Taastuvenergia edendamise eesmärgil saab toetust anda kaugküttekateldele, mille varustamisel on kombineeritud gaas ja taastuvenergiaallikad. Sellisel puhul peaks mõlemast fondist antav toetus vastama proportsionaalselt selliste katelde taastuvenergia koguse osakaalule. Lisaks sellele tuleks sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei ole rahastamiskõlblikud ERFist ega Ühtekuuluvusfondist.

(42)

Liikmesriigid peaksid edastama komisjonile korrapäraselt teavet edusammude kohta, kasutades I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Asjakohasel juhul saab ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid täiendada programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajatega. Liikmesriikide edastatava teabe põhjal peaks komisjon andma aru erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest kogu programmitöö perioodil, kasutades selleks II lisas sätestatud põhinäitajaid.

(43)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (19) punktidele 22 ja 23 tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikide halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata mõlema fondi mõju kohapeal.

(44)

Stabiilsuse ja kasvu pakti asjakohaste normide raames, mida on selgitatud tegevusjuhendis, peaksid liikmesriigid saama esitada asjakohaselt põhjendatud taotluse täiendava paindlikkuse võimaldamiseks seoses avaliku sektori või samaväärsete struktuursete kuludega, mida toetavad avaliku halduse asutused ERFi ja Ühtekuuluvusfondi raames käivitatud investeeringute kaasrahastamise kaudu. Komisjon peaks sellist taotlust hindama kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ja tegevusjuhendiga.

(45)

ERF peaks tegelema probleemidega ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, eelkõige maapiirkondades ja piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, sealhulgas rahvastiku vähenemine, seoses juurdepääsuga põhiteenustele, sealhulgas digiteenustele, suurendades investeeringute atraktiivsust, muu hulgas investeerimistegevuse kaudu ja suurte turgudega ühendatuse kaudu. Sealjuures peaks ERF pöörama tähelepanu teatavate saarepiirkondade, piirialade ja mägipiirkondade spetsiifilistele arenguprobleemidele. Peale selle peaks ERF pöörama erilist tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (20) osutatud NUTS 3. tasandi ja kohaliku haldusüksuse tasandi hõredalt asustatud alade spetsiifilistele raskustele kooskõlas regionaalabi suuniste aastateks 2014-2020 punktis 161 sätestatud kriteeriumidega, eeskätt selliste piirkondade puhul, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, või piirkondade puhul, mille rahvastik vähenes ajavahemikul 2007–2017 keskmiselt vähemalt 1 % aastas. Liikmesriigid peaksid kaaluma selliste piirkondade jaoks konkreetsete vabatahtlike tegevuskavade väljatöötamist kohalikul tasandil, et tegeleda kõnealuste rahvastikuprobleemidega.

(46)

Selleks et anda maksimaalne panus majanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide tõhusamasse käsitlemisse, eelkõige regioonides, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174, peaksid territoriaalse arengu valdkonna meetmed põhinema integreeritud territoriaalsetel strateegiatel, sealhulgas linna- ja maapiirkondades, ning pöörama tähelepanu linna- ja maapiirkondade sidemetele. Seepärast tuleks ERFi toetust anda määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 sätestatud vormis, tagades kohalike, piirkondlike ja linnaasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide esindajate asjakohase kaasamise. Territoriaalsete strateegiate puhul peaks saama kasutada ka mitut fondi (ERF, ESF+, EMKVF, EAFRD) hõlmavat ja integreeritud lähenemisviisi.

(47)

Maapiirkondade kogukondade vastupanuvõime ning nende majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste parandamiseks tuleks ERFi toetust kasutada selliste projektide arendamiseks nagu arukad külad, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta resolutsioonis, milles käsitletakse maa-, mägi- ja äärepoolseimate piirkondade erivajadusi, eelkõige kujundades uusi võimalusi, nagu detsentraliseeritud teenused ja energialahendused, digitehnoloogia ja innovatsioon.

(48)

Kestliku linnaarengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid. Linnapiirkondadele suunatud toetus võiks olla eraldi programmi või prioriteedi vormis ja seda peaks saama rahastada mitmest fondist. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada kestliku linnaarengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil liikmesriigi tasandil vähemalt 8 % ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodil, kui toimub ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

(49)

Et leida või pakkuda välja uusi lahendusi kestliku linnaarenguga seotud probleemidega tegelemiseks liidu tasandil, tuleks linnadega seotud uuenduslikud meetmed kestliku linnaarengu valdkonnas asendada Euroopa linnaarengu algatusega, mis viiakse ellu eelarve otsese või kaudse täitmise raames. See algatus peaks hõlmama kõiki linnapiirkondi, sealhulgas funktsionaalseid linnapiirkondi, ja toetama Euroopa Liidu linnade tegevuskava. Et ergutada kohalikke omavalitsusi osalema ELi linnade tegevuskava temaatilistes partnerlustes, peaks ERF toetama sellise osalemisega seotud korralduslikke kulusid. Algatus võib hõlmata valitsustevahelist koostööd linnu puudutavatel teemadel, eelkõige koostööd, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Euroopa linnaarengu algatuse juhtimisse ja rakendamisse tuleks aktiivselt kaasata liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Sellise juhtimismudeli raames kokku lepitud meetmed võiksid hõlmata vahetustegevust piirkondlike ja kohalike esindajate jaoks. Euroopa linnaarengu algatuse raames võetavad meetmed peaksid edendama linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid funktsionaalsetes linnapiirkondades. Selles osas on eriti oluline koostöö Euroopa maaelu arengu võrgustikuga.

(50)

Piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja laiendamist tuleks edendada kogu liidu territooriumil uute komisjoni hallatavate piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute kaudu. Toetades aruka spetsialiseerumise valdkondades innovatsiooniprojekte, sealhulgas katseprojekte ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, toovad need eelkõige kasu vähem arenenud piirkondadele, edendades nende innovatsiooni ökosüsteeme ja nende võimet integreeruda suurematesse liidu väärtusahelatesse. Samuti peaksid need aitama rakendada komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatist „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“, eelkõige selleks, et toetada aruka spetsialiseerumise temaatilisi platvorme määrava tähtsusega valdkondades.

(51)

Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, eelkõige võttes ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel vastu meetmed, millega nähakse ette täiendavad eraldised äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud ühe või mitme piirava teguri tõttu, nagu nende kaugus, saareline asend, väike pindala, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus mõnest tootest, mille püsivus ja koosmõju piiravad olulisel määral nende arengut. Kõnealuste eraldistega peaks saama katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eesmärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Kõnealuste eraldiste suhtes ei tuleks kohaldada valdkondliku keskendamise nõudeid. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks toetus ERFist tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi reeglitele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

(52)

Et võimaldada kiiret reageerimist erandlikele ja ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ja mis võivad tekkida programmiperioodi jooksul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ajutiste meetmete vastuvõtmiseks, et hõlbustada toetuse kasutamist ERFist selliste asjaolude korral. Komisjon peaks võtma vastu meetmed, mis on kõige asjakohasemad, võttes arvesse erandlikke või ebatavalisi asjaolusid, millega liikmesriik silmitsi seisab, järgides samal ajal fondi eesmärke. Lisaks tuleks ilma komiteemenetluseta võtta vastu rakendamisotsused seoses ajutiste meetmetega ERFi kasutamiseks erandlikel või ebatavalistel asjaoludel, võttes arvesse, et kohaldamisala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmega. Komisjon peaks jälgima ka meetmete rakendamist ja hindama nende asjakohasust.

(53)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi, kui see on põhjendatud, II lisasse, milles sätestatakse näitajate loetelu, mille alusel antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet programmide tulemuslikkuse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, korvates põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(55)

Võttes arvesse, et käesolev määrus võetakse vastu pärast programmitöö perioodi algust ning et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi on mõlemat vaja rakendada koordineeritud ja ühtlustatud viisil, ning eesmärgiga tagada määruse kiire rakendamine, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,