EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/785,

29. aprill 2021,

millega luuakse liidu pettustevastase võitluse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 250/2014

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 325,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 325 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid võitlema pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Liit peaks nendes valdkondades võetavaid meetmeid toetama.

(2)

Selliste meetmete jaoks varasemalt antud rahaline toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 804/2004/EÜ (3) (Heraklese programm) alusel, mida on muudetud ja mille kehtivust on pikendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 878/2007/EÜ (4) (programm Herakles II), mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 250/2014 (5) (programm Herakles III), on aidanud tõhustada liidu ja liikmesriikide meetmeid võitluses kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

(3)

Liidu õigusaktid, mis sätestavad nõuded Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kohta, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahalise toetamise instrumendi kohta, Euroopa abifondi kohta enim puudust kannatavate isikute jaoks ja ühinemiseelse abi kohta programmitöö perioodiks 2014–2020 ning sellest edasi, näevad ette kohustuse liikmesriikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsete kandidaatriikidele teatada õigusnormide rikkumistest ning kelmustest ja pettustest, mis kahjustavad liidu finantshuve. Rikkumisjuhtumite haldamise süsteem (IMS) on turvaline elektroonilise side vahend, mis hõlbustab liikmesriikidel ning samuti kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel täita kohustust teatada avastatud õigusnormide rikkumistest ning mis aitab hallata õigusnormide rikkumisi ja neid analüüsida.

(4)	Kuigi komisjoni töö tähtsus pettuste ennetamisel on vaieldamatu, tuleks muu hulgas täielikult tunnustada ka pettusevastase infosüsteemi (AFIS) ja pettustevastaste strateegiate rakendamise olulisust riiklikul tasandil.

(5)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 515/97 (6) ja nõukogu otsuses 2009/917/JSK (7) on sätestatud, et liit toetab liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abistamist ning nende haldusasutuste ja komisjoni vahelist koostööd tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks.

(6)

Seda toetust antakse mitmetele operatiivmeetmetele. See hõlmab AFISit, mis on komisjoni hallatava ühise infosüsteemi raames töötavatest rakendustest koosnev infotehnoloogia platvorm. Ka IMS töötab AFISe platvormi raames. Ühine infosüsteem vajab jätkusuutlikkuse tagamiseks stabiilset ja prognoositavat rahastamist mitme aasta jooksul.

(7)

AFISe platvorm koosneb mitmest infosüsteemist, sealhulgas ka tolliinfosüsteemist. Tolliinfosüsteem on automatiseeritud infosüsteem, mille eesmärk on abistada liikmesriike tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ärahoidmisel, uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel, suurendades kiirema teabelevi abil liikmesriikide tolliametite pädevusalasse kuuluva koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust. Tolliinfosüsteemi ühtne infrastruktuur hõlmab nii haldus- kui ka politseikoostööd, mis põhinevad varasemal liidu justiits- ja siseküsimuste sambal. Tehniliselt ei saa tolliinfosüsteemi kasutamist politseikoostööks halduskoostööst lahutada, sest mõlemat hallatakse ühise infotehnoloogia süsteemi abil. Võttes arvesse, et tolliinfosüsteem ise on vaid üks AFISe raames kasutatavatest infosüsteemidest ning et politseikoostöö juhtumite arv tolliinfosüsteemis on väiksem kui halduskoostööjuhtumite arv, on AFISe platvormi politseikoostööalane kasutamine pigem täienduseks halduskoostööalasele kasutamisele.

(8)

Et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist, tuleks liidu toetus finantshuvide kaitse, rikkumistest teatamise, vastastikuse haldusabi ja koostöö ning tolli ja põllumajandusküsimuste valdkonnas tuua kokku ja koondada ühte programmi, nimelt liidu pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla. Programm tuleks luua seitsmeks aastaks, et viia selle kestus vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (8) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(9)	Programm peaks seega sisaldama Herakles III programmile sarnast komponenti, IMSi rahastamist tagavat teist komponenti ning kolmandat komponenti, millega rahastatakse komisjonile määrusega (EÜ) nr 515/97 ülesandeks tehtud tegevust, sealhulgas AFISe platvormi.

(10)

Programm peaks hõlbustama koostööd liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste vahel ning liikmesriikide, komisjoni ja muude asjaomaste liidu asutuste, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Prokuratuuri vahel seoses nende liikmesriikidega, kes osalevad nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (9) kohases tõhustatud koostöös, et tagada liidu finantshuvide tõhusam kaitse ning tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, minemata sealjuures vastuollu liikmesriikide kohustustega ning vahendite tõhusama kasutamise tagamiseks, kui seda saaks teha riigi tasandil. Liidu tasandi meetmed on vajalikud ja põhjendatud, sest need aitavad liikmesriikidel ühiselt kaitsta liidu finantshuve ja innustavad neid kasutama ühiseid liidu struktuure, et suurendada koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste vahel, toetades samal ajal andmete esitamist õigusnormide rikkumise ning pettuse ja kelmuse juhtumite kohta.

(11)	Lisaks peaks liidu finantshuvide kaitse toetamine hõlmama liidu eelarve kõiki aspekte nii tulude kui ka kulude poolel. Selles raamistikus tuleks kindlasti arvesse võtta, et see on ainus liidu programm, millega kaitstakse liidu eelarve kulude poolt.

(12)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava, (10) punkti 18 tähenduses.

(13)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (11) („finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Seda silmas pidades tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtse määra alusel rahastamise ja ühikuhindade kasutamist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(15)	Käesolevas määruses tuleks esitada rahastatavate meetmete soovituslik loetelu. Selleks et tagada kõigi nende meetmete rahastamise järjepidevus, mis komisjonile vastavalt määrusele (EÜ) nr 515/97 ülesandeks on tehtud, sealhulgas AFISe platvorm.

(16)

Rahastamiskõlblike meetmete kindlakstegemisel tuleks lähtuda sellest, kuivõrd aitab meede saavutada programmi erieesmärke. Programmi eesmärkide hulka peaksid kuuluma tehnilise eriabi osutamine liikmesriikide pädevatele asutustele, näiteks läbi eriteadmiste andmise, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ning tõhusate IT-vahenditega varustamise, vajaliku toetuse kindlustamise ja uurimiste hõlbustamise, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamisel ja piiriüleste operatsioonide korraldamisel; või konkreetsete projektide puhul läbi töötajate vahetuse soodustamise. Peale selle peaks rahastamiskõlblike meetmete hulka kuuluma spetsiaalse koolituse ja riskianalüüsiteemaliste seminaride ning kohasel juhul konverentside ja uuringute korraldamine.

(17)

Seadmete ostmine liidu tollikontrolli seadmete soetamise toetuse instrumendi abil, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmetele rahalise toetuse instrument, oleks positiivne mõju võitluses pettuste vastu, mis kahjustavad liidu finantshuvisid. Selle instrumendi alusel oleks kohustus vältida topeltrahastamist liidu toetustest. Programm peaks samuti tagama liidu toetustest topeltrahastamise vältimise ning peaks põhimõtteliselt suunama oma toetuse sellist liiki seadmete soetamisele, mis ei jää liidu tollikontrolli seadmete soetamise toetuse instrumendi kohaldamisalasse, või seadmetele, mis on ette nähtud üksustele, mida liidu tollikontrolli seadmete soetamise toetuse instrument ei hõlma. Lisaks tuleks tagada, et rahastatud seadmed on sobivad eesmärgiks aidata kaasa liidu finantshuvide kaitsmisele.

(18)

Programm peaks olema avatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmetele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed. Samuti peaks selles osaleda saama ka ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt üldpõhimõtetele ja - tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes. Programm peaks olema avatud ka muudele kolmandatele riikidele, tingimusel, et nad sõlmivad konkreetse lepingu, mis hõlmab nende liidu programmides osalemise eritingimusi.

(19)	Võttes arvesse Heraklese programmide varasemaid hindamisi ning selleks, et programmi veelgi tõhustada, peaksid programmis erandkorras osaleda saama ka programmiga liitumata kolmanda riigi üksused.

(20)

Eriti tuleks osalema innustada üksusi, mis on asutatud kolmandates riikides, kellel on kehtiv liiduga sõlmitud assotsieerimisleping, et tugevdada liidu finantshuvide kaitset, tehes koostööd tollioperatsioonides ja vahetades parimaid tavasid, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise viiside ning uute tehnoloogiliste arengusuundadega seotud probleemidega.

(21)

Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse soovitusi ja meetmeid, mis esitati komisjoni 6. juuni 2013. aasta teatises „Sigarettide salakaubanduse ja tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse muude vormide vastase võitluse hoogustamine – terviklik ELi strateegia“, ning ka selle teatise 12. mail 2017. aasta rakendamise eduaruannet.

(22)

Liit ratifitseeris Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli (edaspidi „protokoll“) 2016. aastal. Protokoll aitab kaitsta liidu finantshuve, kuivõrd see puudutab võitlust tubakatoodete ebaseadusliku piiriülese kaubanduse vastu, mis põhjustab maksutulu vähenemist. Programm peaks toetama Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sekretariaati protokolliga seotud ülesannetes. Samuti peaks see toetama muid tegevusi, mida sekretariaat korraldab tubakatoodete ebaseadusliku kauplemise vastase võitluse raames.

(23

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (12) ning nõukogu määruste (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (13) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) ja (EL) 2017/1939 kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (15) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)

EMPsse kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (16) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(25)	Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (17) on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(26)	Selleks et tagada programmi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks vastu võtma tööprogrammid, milles määratakse muu hulgas kindlaks meetmetele antava toetusega seotud prioriteedid ja hindamiskriteeriumid.

(27)	Käesolevas määruses tuleks määratleda toetuste puhul kohaldatav võimalik kaasrahastamise ülemmäär.

(28)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (18) punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal. Hindamine tuleks läbi viia aegsasti, sõltumatult ja objektiivselt.

(29)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise mõõtmiseks kasutatavate näitajate loetelu ning täiendada määrust programmi seire- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid küsimuste piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid liidu lisaväärtuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)	AFISe rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2. Käesoleva määrusega asendatakse see õiguslik alus ja nähakse ette uus. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2 välja jätta.

(32)	Määrus (EL) nr 250/2014, millega loodi programm Herakles III, hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Käesoleva määrusega peaks nägema ette programmi Herakles III järelprogrammi alates 1. jaanuarist 2021. Määrus (EL) nr 250/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(33)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks käesolev programm kaasa aitama kliimameetmete integreerimisele ja üleüldise sihini jõudmisele toetada kliimaeesmärke 30 % ulatuses liidu eelarvest.

(34)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole siiski toetuskõlblikud, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes asjakohaselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates eelarveaasta 2021 algusest, isegi kui need rakendati ja kanti enne toetustaotluse esitamist.

(35)	Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada programmi rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse liidu pettustevastase võitluse programm (edaspidi „programm“) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse ajaks.

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a)	liidu finantshuvide kaitse;

b)	liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abistamise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö toetamine, et tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine.

2. Programmi erieesmärgid on järgmised:

a)	kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine ja nende vastu võitlemine;

b)	eelarve jagatud täitmise teel hallatavate rahaliste vahendite ja liidu eelarvest antava liitumiseelse abiga seotud õigusnormide rikkumistest, sealhulgas kelmustest ja pettustest teatamise toetamine;

c)	teabevahetuse vahendite tagamine ja operatiivtegevuse toetamine tolli- ja põllumajandusküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas.

Artikkel 3

Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 181,207 miljonit eurot.

2. Lõikes 1 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

a)	114,207 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile;

b)	7 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile;

c)	60 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile.

3. Kuni 2 % lõikes 1 osutatud summast võib kasutada programmi rakendamisega seotud tehnilise ja haldusabi kuludeks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks. Peale selle võetakse lõike 2 punktis a osutatud soovitusliku jaotuse puhul nõuetekohaselt arvesse seda, et programm on ainus liidu programm, millega kaitstakse liidu finantshuve kulupoolel.

Artikkel 4

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:

i)	tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

ii)	määratakse kindlaks liidu programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon;

iii)	ei anta kolmandale riigile liidu programmidega seoses otsustusõigust;

iv)	on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 5

Liidu rahastamise rakendamine ja vormid

1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksusega.

2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena ja hangetena, kuid ka sõidu- ja elamiskulude hüvitisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 238.

3. Programmist võidakse rahastada määruse (EÜ) nr 515/97 kohaseid tegevusi, eelkõige katta käesoleva määruse I lisa soovituslikus loetelus osutatud kulusid.

4. Kui toetust saav tegevus hõlmab seadmete hankimist, loob komisjon kohasel juhul koordineerimismehhanismi, et tagada kõigi liidu programmide toel ostetud seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

II PEATÜKK

Toetused

Artikkel 7

Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 8

Kaasrahastamine

Programmi raames antud toetuste kaasrahastamise määr ei tohi ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Seda ülemmäära ületavat rahastamist antakse üksnes asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis määratakse kindlaks artiklis 11 osutatud tööprogrammides, ning selline rahastamine ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 2 osutatud eesmärke.

2. Ilma et see piiraks artikli 11 kohastes tööprogrammides ette nähtud muude meetmete kohaldamist, võib rahastamiskõlblikuks lugeda järgmised meetmed:

a)	selliste tehniliste teadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate infotehnoloogiavahenditega varustamine, mis tugevdavad riikide- ja valdkondadevahelist koostööd ning koostööd komisjoniga;

b)	konkreetseteks projektideks töötajate vahetuste tõhustamine, vajaliku toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine;

c)	tehnilise abi ja tegevustoetuse andmine riiklikele uurimisasutustele, eriti tolli- ja õiguskaitseasutustele, et tugevdada pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust;

d)	liikmesriikide ja kolmandate riikide infotehnoloogilise suutlikkuse suurendamine, andmevahetuse parandamine, uurimisi toetavate infotehnoloogiavahendite arendamine ja soetamine ning luuretegevuse seire;

e)	spetsiaalse koolituse, riskianalüüsi käsitlevate koolitusseminaride ning konverentside ja uurimuste korraldamine, mille eesmärk on parandada koostööd ja kooskõlastamist liidu finantshuvide kaitsega seotud asutuste vahel;

f)	igasugune muu artikli 11 kohastes tööprogrammides ette nähtud meede, mis on vajalik artiklis 2 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks.

3. Kui toetatav meede hõlmab seadmete hankimist, tagab komisjon, et toetusest rahastatud seadmed on sobivad eesmärgiks aidata kaasa liidu finantshuvide kaitsmisele.

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1. Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad käesoleva artikli lõikes 2 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2. Programmi raames on rahastamiskõlblikud järgmised üksused:

avaliku sektori asutused, kes võivad aidata kaasa artikli 2 osutatud eesmärkide saavutamisele ja asuvad

i)	liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil;

ii)	programmiga ühinenud kolmandas riigis või

iii)	tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele;

teadus- ja haridusasutused ning mittetulundusühendused, kes võivad aidata kaasa artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamisele, tingimusel et nad on asutatud ning on vähemalt ühe aasta tegutsenud:

i)	liikmesriigis;

ii)	programmiga liitunud kolmandas riigis või

iii)	tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis lõikes 3 osutatud tingimustel;

c)	iga juriidiline isik, kes on asutatud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

3. Lõikes 2 osutatud üksused, mis on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras programmis osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks. Kõnealused üksused kannavad põhimõtteliselt oma osalemiskulud, välja arvatud tööprogrammis asjakohaselt põhjendatud juhtudel.

III PEATÜKK

Programmitöö, Seire ja Hindamine

Artikkel 11

Tööprogramm

Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammid.

Artikkel 12

Seire ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, kui seda peetakse vajalikuks, II lisa muutmiseks seoses näitajatega ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.

3. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi tulemuste kohta igal aastal aru oma aastaaruande raames liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta.

Selleteemaliste arutelude raames võib Euroopa Parlament anda soovitusi iga-aastase pettustevastase võitluse tööprogrammi kohta. Komisjon võtab neid soovitusi nõuetekohaselt arvesse.

4. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja vajaduse korral liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 13

Hindamine

1. Hindamisi läbi viies tagab komisjon, et hindamine viiakse läbi sõltumatult, objektiivselt ja õigeaegselt ning et hindajad saavad oma tööd teha, ilma et keegi teeks katset neid mõjutada.

2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt kättesaadavat teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja kontrollikojale ning avaldab need komisjoni veebisaidil.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IV PEATÜKK

Ülemineku- ja Lõppsätted

Artikkel 15

Teave, kommunikatsioon ja nähtavus

1. Välja arvatud juhtudel, kui see võidakse panna ohtu pettusevastaste ja tollialaste operatiivmeetmete tõhus toimine, märgivad liidu rahaliste vahendite saajad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2. Komisjon rakendab korrapäraselt programmi, programmi kohaste meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 16

Määruse (EÜ) nr 515/97 muutmine

Määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2 jäetakse välja.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 250/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkumist või muutmist, mida alustati määruse (EL) nr 250/2014 ja määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a kohaselt, ning nende õigusaktide kohaldamine jätkub nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek määruse (EL) nr 250/2014 ja määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a kohaselt vastu võetud meetmete rakendamiselt programmi rakendamisele.

3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses täpsustatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse alusel toetatavaid meetmeid ja nende aluseks olevaid kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid meetmeid rakendati ja need kulud kanti enne toetustaotluse esitamist.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. aprill 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A.P. ZACARIAS

(1) ELT C 10, 10.1.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. märtsi 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsus nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (Heraklese programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 9).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsus nr 878/2007/EÜ, millega muudetakse otsust nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas, ja pikendatakse selle kehtivust (programm Herakles II) (ELT L 193, 25.7.2007, lk 18).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 6).

(6) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(7) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).

(8) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(9) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(10) ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(14) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(16) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(17) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(18) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.