(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. ELi lepingu artiklis 3 on täpsustatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ja et liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise. Neid väärtusi on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

(2)

On väga tähtis neid õigusi ja väärtusi aktiivselt arendada, kaitsta, edendada ja tagada nende rakendamine ning neid levitada kodanike ja rahvaste seas ning tagada nende jäämine liidu projektis kesksele kohale, kuna nende õiguste ja väärtuste kaitse nõrgenemine ükskõik millises liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu. Liidu üldeelarvesse tuleks seepärast lisada sätted uue õiguse, õiguste ja väärtuste fondi kohta, mis koosneb kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/692, (3) ning õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi äärmusluse, radikalismi ja lõhenemisega ning sõltumatu kodanikuühiskonna tegevusruum on kahanemas, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja liidu väärtusi, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Sellel on suur ja vahetu mõju liidu poliitilisele, ühiskondlikule, kultuurilisele ja majanduselule. Olles osa uuest õiguse, õiguste ja väärtuste fondist, aitab õigusprogramm kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1382/2013 (4) aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammiga ka edaspidi arendada liidu õigusruumi, mis põhineb õigusriigil, kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel, õiguskaitse kättesaadavusel ja piiriülesel koostööl. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/2013 (5) aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/2014 (6) loodud programmi „Kodanike Euroopa“.

(3)

Õigusprogramm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (7) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

(4)

Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja kaks selle aluseks olevat põhirahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtusi ja rikkalikku mitmekesisust, samuti õigusi ja võrdõiguslikkust elavana ja dünaamilisena. Lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, pluralistlikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See hõlmab aktiivset ja suurema mõjuvõimuga kodanikuühiskonda kui olulist sidusrühma ja inimeste demokraatliku, kodaniku- ja sotsiaalse osalemise soodustamist ning Euroopa ühiskonna rikkaliku mitmekesisuse arendamist, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ühisel ajalool ja mälul. ELi lepingu artiklis 11 nähakse ette, et liidu institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult arvamusi liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(5)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) on ette nähtud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatia austamine ja edendamine liidus on eeltingimused kõigi aluslepingutes sätestatud õiguste ja kohustuste tagamiseks ning inimeste usalduse suurendamiseks liidu vastu. See, kuidas õigusriiki liikmesriikides rakendatakse, on oluline liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vastastikuse usalduse tagamise seisukohalt. Selle saavutamiseks peaks liit võtma meetmeid, mille abil arendada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd. Euroopa õigusruumi edasiarendamisel tuleks kõigil tasanditel tagada ja edendada seda, et austataks põhiõigusi ning ühiseid põhimõtteid ja väärtusi, nagu mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine harta artiklis 21 loetletud juhtudel, solidaarsus, kõikidele inimestele tagatud tegelik juurdepääs õigusemõistmisele, õigusriik, demokraatia ja hästi toimiv sõltumatu kohtusüsteem.

(6)

Rahastamine peaks jääma üheks oluliseks vahendiks aluslepingutes seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisel. Lisaks muudele meetmetele on paindlik ja tulemuslik õigusprogramm nende eesmärkide kavandamiseks ja rakendamiseks määrava tähtsusega. Õigusprogrammi tuleks rakendada kasutajasõbralikul viisil, näiteks kasutades kasutajasõbralikku taotlus- ja aruandemenetlust, ning selle eesmärk peaks olema tasakaalustatud geograafiline ulatus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et õigusprogramm oleks kättesaadav iga liiki toetusesaajatele. Õigusprogrammi rahastamispaketi raames tuleks säilitada teatud paindlikkus vahendite eraldamisel erieesmärkideks. Paindlikkust tuleks esmajärjekorras kohaldada meetmetele, mis toetavad õigusriigi põhimõtte edendamist.

(7)

Kõigile vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärgulise loomise tagamiseks võtab liit meetmeid, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on alates 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest liidu õigusalase koostöö nurgakivi. Vastastikune tunnustamine eeldab, et liikmesriikide vahel valitseb tugev usaldus. Selleks et hõlbustada vastastikust tunnustamist ja edendada vastastikust usaldust, on mitmes valdkonnas juba võetud meetmeid liikmesriikide õigusnormide lähendamiseks. Hästi toimiv õigusruum, kus on kaotatud takistused piiriüleste kohtumenetluste korraldamisele ja õiguskaitse kättesaadavusele piiriüleste juhtumite korral, on võtmetähtsusega ka majanduskasvu ja edasise integratsiooni tagamiseks. Samal ajal on tõrgeteta toimiva siseturu ja liidu ühiste väärtuste toetamiseks vaja hästi toimivat Euroopa õigusruumi, tõhusat, sõltumatut ja kõrge kvaliteediga riigisisest õigussüsteemi ning suuremat vastastikust usaldust.

(8)

Õiguskaitse kättesaadavus peaks hõlmama eelkõige juurdepääsu kohtutele, alternatiivsetele vaidluste lahendamise viisidele ja võimlust pöörduda ametnike poole, kellel on seadusest tulenev kohustus anda pooltele sõltumatut ja erapooletut õigusnõu.

(9)

Õigusriigi igakülgne järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline tugeva vastastikuse usalduse saavutamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas ning eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava tulemusliku õigusalase koostöö jaoks, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel. Õigusriik on üks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistest väärtustest ning ELi lepingu artikli 19 lõikes 1 ja harta artiklis 47 kehtestatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte selle konkreetne väljendus. Õigusriigi edendamine, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide sõltumatust, läbipaistvust, vastutust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, parandab vastastikust usaldust, mis on tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks hädavajalik. Kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel on põhiroll õiguses õiglasele kohtumenetlusele ja need on keskse tähtsusega euroopalike väärtuste kaitsmisel. Peale selle on mõistlike menetlusaegadega tõhusate õigussüsteemide olemasolu kõigi asjaosaliste õiguskindluse huvides.

(10)

ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c kohaselt toetab liit kohtunike ja õigusalatöötajate koolitust kui vahendit, millega arendada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, mis rajaneb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline vahend, mille abil kujundada ühine arusaamine sellest, kuidas õigusriiki ja põhiõigusi kõige paremini rakendada ja tagada. See aitab ehitada Euroopa õigusruumi, luues liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide hulgas ühise õiguskultuuri. On äärmiselt oluline tagada õiguse mittediskrimineeriv, korrektne, sidus ja järjepidev kohaldamine liidus ning vastastikune usaldus ja mõistmine õigusvaldkonna spetsialistide vahel piiriülestes menetlustes. Õigusprogrammiga toetatavad koolitusmeetmed peaksid tuginema põhjalikele koolitusvajaduste hindamistele, neis peaks kasutatama modernset koolitusmetoodikat, need peaksid hõlmama piiriüleseid üritusi, kuhu on kaasatud eri liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistid, sisaldama aktiivset õppimist ja võrgustiku loomise elemente ning olema jätkusuutlikud. Selliste meetmete hulka peaks kuuluma koolitus õigusterminoloogia, tsiviil- ja kriminaalõiguse, põhiõiguste, vastastikuse tunnustamise ja menetluslike tagatiste alal. Need meetmed peaksid samuti hõlmama kohtunikele, juristidele ja prokuröridele mõeldud koolitusi seoses probleemide ja takistustega, mis tekivad inimestel, kes puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega või on kaitsetus olukorras, nagu näiteks naised, lapsed, vähemused, LGBTIQ-inimesed, puuetega inimesed ning soolise vägivalla, koduvägivalla või lähisuhtevägivalla ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid. Koolituse korraldamisse tuleks vahetult kaasata nende inimeste esindus- või tugiorganisatsioonid ning võimaluse korral ka need inimesed ise. Võttes arvesse asjaolu, et naissoost kohtunikud on juhtivatel juriidilistel ametikohtadel alaesindatud, tuleks naissoost kohtunikke, naissoost prokuröre ja naisi muudel juriidilistel ametikohtadel julgustada sellistel koolitustel osalema.

(11)

Käesolevas määruses tuleks mõistet „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad“ tõlgendada laialt, nii et see hõlmaks kohtunikke, prokuröre, kohtu ja prokuratuuri töötajaid, samuti kõiki teisi õigusvaldkonna spetsialiste, kes on seotud õigusasutustega või osalevad muul viisil õigusemõistmisel, sõltumata nende riiklikust määratlusest, õiguslikust seisundist ja sisekorraldusest, nagu näiteks juristid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vahendajad, kohtutõlgid ja -tõlkijad, kohtueksperdid, vanglaametnikud ja kriminaalhooldusametnikud.

(12)

Õigusalane koolitus võib hõlmata erinevaid osalejaid, nagu liikmesriikide õigus-, kohtu- ja haldusasutused, akadeemilised asutused, õigusalase koolituse eest vastutavad riiklikud asutused, Euroopa tasandil tegutsevad koolitusorganisatsioonid või -võrgustikud või liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustikud. Asutustele ja üksustele, kes tegutsevad Euroopa üldistes huvides kohtunike ja õigusalatöötajate koolituse valdkonnas, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (ERA), Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik (ENCJ), Euroopa Liidu riiginõukogude ja kõrgemate kohtute assotsiatsioon (ACA-Europe), Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik (EUSJC) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA), jääb ka edaspidi roll edendada kohtunike ja muude õigusalatöötajate koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde, ja seetõttu peaks sellistele organitele või üksustele andma piisavat rahalist toetust kooskõlas menetluste ja kriteeriumidega, mille komisjon on sätestanud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud tööprogrammides.

(13)

Õigusprogramm peaks toetama EJTNi iga-aastast tööprogrammi, mis on oluline osa õigusalase koolituse alal. EJTN on erandlikus olukorras, sest ta on liidu tasandil ainus võrgustik, kuhu on koondunud liikmesriikide õigusalast koolitust pakkuvad asutused. Tal on ainulaadsed võimalused korraldada uute ja kogenud kohtunike ja prokuröride vahetusi liikmesriikide vahel ning koordineerida riikide õigusalast koolitust pakkuvate asutuste tööd osas, mis puudutab liidu õiguse alaste koolituste korraldamist ja heade koolitustavade edendamist. EJTN pakub ka suurepärase kvaliteediga koolitustegevusi, mida korraldatakse liidu tasandil kulutõhusalt. EJTNi liidu tasandil pakutavad koolitused on ka kvaliteetsed ja kulutõhusad. Lisaks osalevad kandidaatriikide õigusalast koolitust pakkuvad asutused võrgustikus vaatlejatena. EJTNi aastaaruanne peaks sisaldama pakutud koolitusi käsitlevat teavet, mis esitatakse muu hulgas töötajate kategooriate lõikes.

(14)

Õigusprogrammi meetmed peaksid toetama ulatuslikumat kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist tsiviil- ja kriminaalasjades, liikmesriikidevahelist usaldust ja õigusaktide vajalikku ühtlustamist, mis hõlbustab asjaomaste asutuste vahelist koostööd, sealhulgas elektrooniliste vahendite kaudu. Õigusprogramm peaks toetama üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset tsiviil- ja kaubandusasjades. See peaks samuti edendama tsiviilõiguses suuremat ühtlustamist, mis aitab kõigi tsiviilvaidluste poolte huvides kõrvaldada kohtu- ja kohtuväliste menetluste rahuldava ja tõhusa toimimise takistused. Et soodustada liidu õiguse tulemuslikku täitmist ja praktilist kohaldamist tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks õigusprogrammiga lisaks toetada nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (8) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku. Kriminaalasjades peaks õigusprogramm aitama edendada ja rakendada norme ja menetlusi, et tagada kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamine kogu liidus. See peaks hõlbustama koostööd ja aitama kõrvaldada takistused tulemuslikuks koostööks ja vastastikuseks usalduseks. Samuti peaks õigusprogramm aitama parandada õiguskaitse kättesaadavust, edendades ja toetades kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetlustes.

(15)

Vastavalt ELi lepingu artiklile 3, harta artiklile 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonile tuleks õigusprogrammiga toetada lapse õiguste kaitset ning integreerida lapse õiguste kaitse edendamine selle kõikide meetmete rakendamisse. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata meetmetele, mille eesmärk on lapse õiguste kaitse tsiviil- ja kriminaalõiguse kontekstis, sealhulgas vanematega kinnipidamiskohtades kaasas olevate laste, vangistatud vanemate laste ja kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste kaitse.

(16)

Aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammi raames sai korraldada liidu õigust puudutavaid koolitusi, eelkõige harta kohaldamisala ja kohaldamise kohta, ning need olid suunatud kohtunikele ja muudele õigusalatöötajatele. Nõukogu tuletas oma 12. oktoobri 2017. aasta järeldustes harta kohaldamise kohta 2016. aastal meelde, kui oluline on suurendada teadlikkust harta kohaldamisest nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sealhulgas poliitikakujundajate, õiguspraktikute ja õigussubjektide endi seas. Seepärast on põhiõiguste järjepidevaks integreerimiseks vaja suurendada rahalist toetust teadlikkuse suurendamise meetmetele, mille sihtrühmaks on lisaks õigusasutustele ja õiguspraktikutele ka muud avaliku sektori asutused.

(17)

ELi toimimise lepingu artikli 67 kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi. Õiguskaitse diskrimineerimisvaba kättesaadavus kõigile on esmatähtsal kohal. Selleks et hõlbustada õiguskaitse tulemuslikku kättesaadavust ja edendada vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rahuldavaks toimimiseks, on vaja suurendada rahalist toetust muude kui riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi õigusasutuste meetmetele ning õiguspraktikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmetele, mis aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Eelkõige tuleks toetada meetmeid, mis hõlbustavad õiguskaitse tulemuslikku ja võrdset kättesaadavust isikutele, kes puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega või on kaitsetus olukorras. Oluline on toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide huvide edendamisega seotud tegevust, nagu võrgustike loomine, kohtuvaidlused, kampaaniad, teavitamine ja muu järelevalvetegevus. Sellega seoses on tähtis roll ka õigusvaldkonna spetsialistidel, kes on seotud õigusasutustega ja töötavad kodanikuühiskonna organisatsioonide heaks.

(18)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 8 ja 10 peaksid õigusprogrammi kõik meetmed toetama soolõimet ja mittediskrimineerimise peavoolustamist. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis kinnitatakse ka puuetega inimeste õigust täielikule õigusvõimele ja õiguskaitse kättesaadavusele. Kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava (9) (edaspidi „16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“) punktiga 16 tuleks õigusprogrammi vahe- ja lõpphindamise käigus hinnata soolist mõju, et selgitada välja, mil määral aitab õigusprogramm saavutada soolist võrdõiguslikkust ja ega see ei avalda soolisele võrdõiguslikkusele ettekavatsematult negatiivset mõju. Sellega seoses ja võttes arvesse õigusprogrammi erieesmärkide meetmete erinevat olemust ja ulatust, on tähtis, et kõik projektiarendajate kogutud üksikandmed esitataks võimaluse korral alati sugude lõikes. Samuti on oluline anda toetuste taotlejatele teavet selle kohta, kuidas võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse, sealhulgas vajaduse korral teavet selliste soolõime vahendite nagu sootundliku eelarvestamise ja soolise mõju hindamise kasutamise kohta. Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu.

(19)

Kõigi õigusprogrammi meetmetega, kui see on asjakohane, tuleks ka toetada ja kaitsta ohvrite õigusi nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata ohvrite kaitseks mõeldud mitmesuguste liidu vahendite paremale rakendamisele ja kooskõlastamisele ning meetmetele, mille eesmärk on parimate tavade vahetamine kohtute ja õiguspraktikute vahel, kes tegelevad vägivallajuhtumitega. Ühtlasi peaks õigusprogramm toetama teadmiste parandamist ja kollektiivsete õiguskaitsevahendite kasutamist.

(20)

Õigusrogrammiga hõlmatud meetmed peaksid aitama luua Euroopa õigusruumi, edendada õigussüsteemi sõltumatust ja tõhusust, suurendada piiriülest koostööd ja võrgustikku, kindlustada liikmesriikide kohtuvõimude vastastikust usaldust ning saavutada liidu õiguse õige, sidusa ja järjepideva kohaldamise. Rahastamismeetmed peaksid aitama luua ka ühist arusaama liidu väärtustest ja õigusriigist, paremini tundma õppida liidu õigust ja poliitikat, jagada teadmisi ja parimaid tavasid õigusalase koostöö vahendite kasutamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, levitada ja edendada koostalitlusvõimelisi digilahendusi, mis toetavad sujuvat ja tõhusat piiriülest koostööd, ning looma liidu õiguse ja poliitika kujundamiseks, jõustamiseks ja selle igakülgse mõistmise ja rakendamise toetamiseks tugeva analüütilise aluse. Liidu sekkumine võimaldab neid meetmeid ellu viia järjepidevalt kogu liidus ning tekitab mastaabisäästu. Peale selle on liidul liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid olukordi ning pakkuda vastastikuse õppe ja parimate tavade jagamise Euroopa platvormi.

(21)

Õigusprogramm peaks aitama ka tõhustada koostööd liikmesriikide vahel, kui liidu õigusel on välismõõde, võttes arvesse väliseid tagajärgi, et parandada õiguskaitse kättesaadavust ning hõlbustada kohtu- ja menetlusprobleemide lahendamist.

(22)

Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja koostoime liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) tööga, ning võtma arvesse teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööd õigusprogrammi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.

(23)

Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada, et kõigil programmi raames elluviidavatel meetmetel on liidu lisaväärtus, nad täiendavad liikmesriikide meetmeid ja on kooskõlas teiste liidu meetmetega. Tuleks püüda saavutada kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga ning ühtse turu programmiga, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/690 (10), piirihalduse ja julgeoleku programmidega, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning sisejulgeolekufondiga, strateegilise taristu programmidega, eelkõige programmiga „Digitaalne Euroopa“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (11), programmiga „Erasmus+“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… (12), „Euroopa horisondiga“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (13), ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga ning programmiga LIFE, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… (14).

(24)

Käesoleva määrusega kehtestatakse õigusprogrammi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks lähtesumma 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 18 tähenduses.

(25)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (15) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud piisavalt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses, et käesoleva määrusega toetatud meetmetega seoses kantud kulud, mis loetakse rahastamiskõlblikuks alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kanti enne toetustaotluse esitamist.

(26)

Õigusprogrammile kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmäärusega sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(27)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(28)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (17) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja (EL) 2017/1939 (19) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (20) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(29)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (21), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(30)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(31)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (22) on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja asjakohased avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid rahastamiskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(32)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on õigusprogramm mõeldud kliimameetmete peavoolustamiseks ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ning eesmärgi tagada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % eelarvest bioloogilise mitmekesisuse kulutusteks – saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist. Õigusprogrammiga peaks toetama meetmeid, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtet „ära tekita kahju“. Asjakohased meetmed tuleks määrata kindlaks õigusprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste kontekstis uuesti hinnata.

(33)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (23) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat õigusprogrammi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata õigusprogrammi mõju kohapeal. Komisjon peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi tulemuste kohta igal aastal aru olemasolevate aruandlusmehhanismide, eelkõige ELi õigusemõistmise tulemustabeli raames.

(34)

Selleks et tagada õigusprogrammi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artiklites 13 ja 15 ning II lisas sätestatud näitajate kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(35)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (24).

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel põhinevat Euroopa õigusruumi eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö edendamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Määrus (EL) nr 1382/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(38)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021.

(39)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(40)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,