(1)

COVID-19 kriisil on liikmesriikide elanikele, ettevõtetele, tervishoiusüsteemile ja majandusele ränk mõju. Komisjon rõhutas oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, et järgnevatel kuudel on likviidsus ja rahastamise kättesaadavus jätkuvalt probleem. Et COVID-19 pandeemiast põhjustatud rängast majandusšokist taastumist toetada, tuleb kehtivates finantsalastes õigusaktides tingimata teha sihipäraseid muudatusi.

(2)

Majanduse taaskäivitamisel on tähtis roll krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (edaspidi „finantsinstitutsioonid“). Halvenev majandusolukord mõjutab aga tõenäoliselt ka neid. Pädevad asutused on andnud finantsinstitutsioonidele ajutist kapitali-, likviidsus- ja tegevusabi, et nad saaksid keerulisemas majanduskeskkonnas endiselt täita oma rolli reaalmajanduse rahastamisel. Sama eesmärki silmas pidades on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud COVID-19 kriisi tagajärgede leevendamiseks juba vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 575/2013 (4) ja (EL) 2019/876 (5) teatavad sihipärased kohandused.

(3)

Väärtpaberistamine on hästi toimivate finantsturgude oluline element, kuna see aitab mitmekesistada finantsinstitutsioonide rahastamisallikaid ning vabastada regulatiivset kapitali, mida saab ümber jaotada täiendava laenuandmise toetuseks. Peale selle antakse väärtpaberistamisega finantsinstitutsioonidele ning teistele turuosalistele lisainvesteerimisvõimalusi, millega saab portfelli hajutada ning lihtsustada raha jõudmist ettevõtjate ja eraisikuteni nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt kogu liidus.

(4)

Oluline on tugevdada finantsinstitutsioonide suutlikkust tagada pärast COVID-19 pandeemiat reaalmajanduse jaoks vajalik rahavoog, tagades samal ajal, et finantsstabiilsuse säilitamiseks on kehtestatud piisavad usaldatavusnõuded. Määruse (EL) nr 575/2013 sihipärased muudatused, mis puudutavad väärtpaberistamise raamistikku, aitaksid nende eesmärkide saavutamisele kaasa ning suurendaksid kõnealuse raamistiku sidusust ja vastastikust täiendavust mitmesuguste meetmetega, mida liidu ja liikmesriikide tasandil on COVID-19 kriisi tagajärgede leevendamiseks võetud.

(5)

7. detsembril 2017 avaldatud Basel III raamistiku lõppelementidega on väärtpaberistamise riskipositsioonide minimaalse krediidireitingu nõue kehtestatud üksnes piiratud arvule krediidiriski kaitse andjatele, nimelt üksustele, mis ei ole riiklikud üksused, avaliku sektori asutused, finantsinstitutsioonid ega muud usaldatavusnõuete kohaselt reguleeritud finantseerimisasutused. Seepärast on vaja muuta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 249 lõiget 3, et viia see kooskõlla Basel III raamistikuga, et tõhustada riiklikke tagatisskeeme, millega toetatakse finantsinstitutsioonide strateegiaid viivisnõuete väärtpaberistamiseks pärast COVID-19 pandeemiat.

(6)

Liidu praegune väärtpaberistamise usaldatavusraamistik on kujundatud tüüpiliste väärtpaberistamise tehingute, nimelt nõuetekohaselt teenindatavate laenude kõige levinumate tunnuste põhjal. Oma arvamuses viivisnõuete väärtpaberistamise regulatiivse käsitlemise kohta (6) (edaspidi „EBA arvamus“) juhtis Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tähelepanu sellele, et määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud praeguse väärtpaberistamise usaldatavusraamistiku kohaldamine viivisnõuete väärtpaberistamise suhtes toob kaasa ebaproportsionaalsed kapitalinõuded, sest väärtpaberistamise sisereitingute meetod (SEC-IRBA) ja väärtpaberistamise standardmeetod (SEC-SA) ei ole viivisnõuete spetsiifiliste riskiteguritega kooskõlas. Seetõttu tuleks viivisnõuete väärtpaberistamiseks kehtestada erikäsitlus, mis tugineb EBA arvamusele ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele.

(7)

Kuna viivisnõuete turg suureneb ja muutub COVID-19 kriisi tagajärjel väga tõenäoliselt üsna palju, tuleks viivisnõuete väärtpaberistamise turgu tähelepanelikult jälgida ja viivisnõuete väärtpaberistamise usaldatavusraamistik tuleks edaspidi võimalikku suuremat andmekogumit arvesse võttes ümber hinnata.

(8)

EBA soovitas oma 6. mai 2020. aasta aruandes sünteetilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise raamistiku kohta kehtestada lihtsate, läbipaistvate ja standarditud (edaspidi „standardväärtpaberistamine“) bilansiliste väärtpaberistamiste jaoks eriraamistiku. Kuna bilansilise standardväärtpaberistamise esindus- ja mudelirisk on väiksem kui sünteetilisel väärtpaberistamisel, mis ei ole standardväärtpaberistamine, tuleks, nagu seda käsitleti nimetatud aruandes, bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks kehtestada omavahendite nõuete asjakohane riskitundlik kalibreerimine, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate portfellide kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriate regulatiivset sooduskohtlemist. EBA-le tuleks anda volitus jälgida bilansilise standardväärtpaberistamise turu toimimist. Bilansilise standardväärtpaberistamise laialdasema kasutamise korral, mida toetab sellise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria riskitundlikum käsitlemine, vabaneb regulatiivne kapital ja lõppkokkuvõttes võib kooskõlas usaldatavusnõuetega suureneda finantsinstitutsioonide laenuandmisvõime.

(9)

Selliste avatud sünteetilise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide suhtes, mis vastasid enne käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva kehtinud usaldatavusnõuete kohase sooduskohtlemise tingimustele, tuleks ajutiselt kohaldada varem kehtinud nõudeid.

(10)

COVID-19 kriisi järgse majanduse taaskäivitamise kontekstis on hädavajalik, et lõppkasutajad saaksid oma riske tõhusalt maandada, et kaitsta sellega oma bilansi usaldusväärsust. Kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi lõpparuandes märgiti, et kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod on liiga konservatiivne, võib see lõppkasutajate jaoks halvendada rahalise riski maandamise võimaluste kättesaadavust ja suurendada kulusid. Seetõttu peaks komisjon vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kalibreerimise 30. juuniks 2021 läbi vaatama, võttes seejuures igakülgselt arvesse Euroopa pangandussektori ja majanduse eripära, võrdseid võimalusi rahvusvahelisel tasandil ning rahvusvaheliste standardite ja foorumite arengut.

(11)

Sünteetiline ületulu on mehhanism, mida kasutatakse tavaliselt teatavate varaklasside väärtpaberistamise puhul väärtpaberistamise tehingu algatajate ja investorite huvides, et vähendada vastavalt krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni kulusid. Sünteetilise ületulu suhtes tuleks kehtestada sihipärane usaldatavusnõuete kohane käsitlus, et vältida sünteetilise ületulu kasutamist õigusliku arbitraaži eesmärgil. Õiguslik arbitraaž esineb sel puhul siis, kui väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon sõlmib krediidiriski kaitse andjate hoitavate väärtpaberistamise positsioonide suhtes krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid, määrates lepingus kindlaks teatavad summad, et katta väärtpaberistatud riskipositsioonide kahjud tehingu kehtivusaja jooksul, ning sellised summad, mis koormavad väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni kasumiaruannet sarnaselt kaudse garantiiga, ei ole riskiga kaalutud.

(12)

EBA-le tuleks anda volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu sünteetilise ületulu riskipositsiooni väärtuse ühtlustatud kindlaksmääramise tagamiseks. Need regulatiivsed tehnilised standardid peaksid olema kehtestatud enne, kui hakatakse kohaldama uut usaldatavusnõuete kohast käsitlust. Sünteetiliste väärtpaberistamiste turu häirete vältimiseks tuleks finantsinstitutsioonidele anda piisavalt aega uue sünteetilise ületulu usaldatavusnõuete kohase käsitluse kohaldamiseks.

(13)

Komisjon peaks väärtpaberistamise usaldatavusraamistiku toimimist käsitleva aruande raames vaatama läbi ka sünteetilise ületulu usaldatavusnõuete kohase käsitluse, pidades silmas suundumusi rahvusvahelisel tasandil.

(14)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt maksimeerida finantsinstitutsioonide laenuandmis- ja kahjumikatmisvõimet seoses COVID-19 kriisiga, säilitades samal ajal nende vastupanuvõime, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärkide ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(16)

Pidades silmas vajadust kehtestada COVID-19 kriisist majanduse taastumise toetamiseks võimalikult kiiresti sihipärased meetmed, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

1)

Artiklisse 242 lisatakse järgmine punkt:

2)

Artiklit 248 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 249 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

4)

Artiklisse 256 lisatakse järgmine lõige:

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 269a

Viivisnõuete väärtpaberistamise käsitlemine

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„viivisnõuete väärtpaberistamine“ – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 25 määratletud viivisnõuete väärtpaberistamine;

b)

„kvalifitseeruv viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine“ – viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine, mille tagastamatu ostuhinna allahindlus on aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal vähemalt 50 % aluspositsioonide tagasimaksmata summast.

2.   Viivisnõuete väärtpaberistamise positsiooni riskikaal arvutatakse vastavalt artiklile 254 või 267. Riskikaalu alampiir on 100 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 263.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 määravad finantsinstitutsioonid kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile 100 % riskikaalu, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 263.

4.   Finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad sisereitingute meetodit kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide suhtes vastavalt 3. peatükile ja kellel ei ole lubatud kasutada selliste riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ei kasuta riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks viivisnõuete väärtpaberistamise puhul SEC-IRBA meetodit ega kohalda lõiget 5 või 6.

5.   Artikli 268 lõike 1 kohaldamisel võetakse kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju arvesse pärast tagastamatu ostuallahindluse ja kui see on kohaldatav, täiendavate spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste mahaarvamist.

Finantsinstitutsioonid teevad arvutuse vastavalt järgmisele valemile:

kus

CRmax	=	maksimaalne kapitalinõue kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise korral;
RWEAIRB	=	selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;
ELIRB	=	selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;
NRPPD	=	tagastamatu ostuallahindlus;
EVIRB	=	selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;
EVPool	=	kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa;
SCRAIRB	=	väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni puhul finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD); investoritest finantsinstitutsioonide puhul on summa null;
RWEASA	=	selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit.

6.   Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võivad finantsinstitutsioonid juhul, kui artiklis 267 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt arvutatud riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal on väiksem kui 100 %, kohaldada madalamat riskikaalu, mille puhul on riskikaalu alampiir 50 %.

Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad positsiooni suhtes SEC-IRBA meetodit ning kellel on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid kõigi aluspositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse 3. peatüki kohaselt sisereitingute meetodit, arvavad esimese lõigu kohaldamisel maha tagastamatu ostuallahindluse ja asjakohasel juhul täiendavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selliste aluspositsioonide oodatavast kahjust ja riskipositsiooni väärtusest, mis on seotud kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooniga kvalifitseeruvas viivisnõude traditsioonilises väärtpaberistamises, vastavalt järgmisele valemile:

kus

RWmax	=	riskikaal, mida kohaldatakse enne alampiiri kohaldamist kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni suhtes kvalifitseeruvas viivisnõuete traditsioonilises väärtpaberistamises, kui kasutatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;
RWEAIRB	=	selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;
RWEASA	=	selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit;
ELIRB	=	selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;
NRPPD	=	tagastamatu ostuallahindlus;
EVIRB	=	selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;
EVpool	=	kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa;
EVSA	=	selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit;
SCRAIRB	=	väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD).

7.   Käesoleva artikli kohaldamisel lahutatakse tagastamatu ostuallahindluse arvutamiseks punktis b osutatud summa punktis a osutatud summast:

a)	viivisnõuete väärtpaberistamise aluspositsioonide tagasimaksmata summa ajal, mil need riskipositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kanti;

b)

järgmise summa: i) kolmandast isikust investoritele müüdud viivisnõuete väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade esialgne müügihind, ja ii) aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal väärtpaberistamise tehingu algataja omanduses olevate väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade tagasimaksmata summa.

Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel korrigeeritakse tagastamatu ostuallahindluse arvutuse tulemust tehingu kogu kehtivusaja jooksul allapoole, võttes arvesse realiseeritud kahjumit. Aluspositsioonide tagasimaksmata summa vähenemine, mis tuleneb realiseeritud kahjumist, vähendab tagastamatut ostuallahindlust, mille alammäär on null.

Kui allahindlus on struktureeritud nii, et selle saab väärtpaberistamise tehingu algatajale täielikult või osaliselt tagasi maksta, ei loeta sellist allahindlust käesoleva artikli kohaldamisel tagastamatuks ostuallahindluseks.“

6)

Artikkel 270 asendatakse järgmisega:

7)

Artiklisse 430 lisatakse järgmine lõige:

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

9)

Artikli 501c sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„Pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindab EBA kättesaadavate andmete ja komisjoni kestliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma tuvastatud asjaolude põhjal, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade (sealhulgas väärtpaberistamiste) ja tegevustega seotud riskipositsioonide sihipärane usaldatavusnõuete kohane käsitlemine on põhjendatud. Eelkõige hindab EBA järgmist:“.

10)

Lisatakse järgmised artiklid:

11)

Artiklisse 519a lisatakse järgmine punkt: