(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõike 1 kohaselt on liidu üks eesmärke edendada oma rahvaste hüvangut.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 9 ja 168 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 35 tuleb kogu liidu poliitika ja tegevuse kindlaksmääramisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervishoiupoliitikat, soodustama liikmesriikide koostööd ja edendama liikmesriikide programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika kindlaksmääramisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel, haldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.

(4)

ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud nõuete täitmiseks on võetud meetmeid eelkõige liidu varasemate rahvatervise valdkonna tegevusprogrammide raames, nimelt selliseid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1786/2002/EÜ (4) ja nr 1350/2007/EÜ (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 282/2014 (6).

(5)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas uue koroonaviiruse (COVID-19) puhangu 11. märtsil 2020 ülemaailmseks pandeemiaks. Pandeemia on põhjustanud enneolematu üleilmse tervisekriisi, mis on kaasa toonud rängad sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja inimkannatused eriti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele. Lisaks on tervishoiutöötajad, kes on COVID-19 kriisi ajal olnud asendamatud, puutunud kokku suurte terviseriskidega.

(6)

Kuigi liikmesriigid vastutavad oma tervishoiupoliitika eest ise, peaksid nad kaitsma rahvatervist Euroopa solidaarsuse vaimus nagu märgiti komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“. COVID-19 kriisist saadud kogemused on näidanud vajadust võtta liidu tasandil lisameetmeid, et toetada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerimist. See koostöö peaks tõhustama inimestel esinevate raskete nakkuste ja haiguste piiriüleseks levikuks valmisolekut ning selle ennetamist ja kontrolli, et võidelda muude tõsiste piiriüleste terviseohtudega ning kaitsta ja parandada kõigi inimeste tervist ja heaolu liidus. Tulevastele ohtudele vastupanuvõime suurendamise seisukohast on valmisolek otsustava tähtsusega. Selleks tuleks liikmesriikidele anda võimalus teha vabatahtlikult stressiteste, et parandada valmisolekut ja suurendada vastupanuvõimet.

(7)

Seepärast on asjakohane luua ajavahemikuks 2021–2027 uus tugevdatud liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm „EL tervise heaks“ (edaspidi „terviseprogramm“). Kooskõlas liidu tegevuse eesmärkidega ja liidu pädevusega rahvatervise valdkonnas tuleks terviseprogrammis keskenduda meetmetele, mille puhul liidu tasandil tehtaval koostööl on eelised ja suurem tõhusus, ning meetmetele, millel on mõju siseturule.

(8)

Terviseprogramm peaks olema vahend, millega edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas tõendatav liidu lisaväärtus. Sellised meetmed peaksid hõlmama muu hulgas liikmesriikide parimate tavade vahetamise parandamist, teadmiste jagamise või vastastikuse õppimise võrgustike toetamist, piiriüleste terviseohtudega tegelemist, et vähendada nendest tulenevaid riske ja leevendada tagajärgi, teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemist, millega seoses suudab liit saavutada kogu liitu hõlmavaid kvaliteetseid lahendusi, vallandades tervisevaldkonna innovatsioonipotentsiaali ning tõhususe parandamise, vältides tegevuste dubleerimist ja optimeerides rahaliste vahendite kasutamist. Terviseprogrammiga tuleks toetada ka suutlikkuse suurendamise meetmeid, et parandada strateegilist planeerimist, juurdepääsu mitmest allikast pärinevale rahastamisele ning suurendada suutlikkust investeerida terviseprogrammi meetmetesse ja neid rakendada. Sellega seoses peaks terviseprogramm pakkuma riigipõhist kohandatud abi liikmesriikidele või liikmesriikide rühmadele, kellel on kõige suuremad vajadused.

(9)

Käesoleva määrusega sätestatakse terviseprogrammi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (7) punkti 18 tähenduses. Rahastamispaketi suurus on 500 000 000 eurot (2018. aasta hindades) kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. detsembri 2020. aasta ühisdeklaratsiooniga eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta (8).

(10)

Selleks et terviseprogramm oleks tasakaalus ja fokusseeritud, tuleks käesolevas määruses sätestada teatavate tegevusvaldkondade minimaalne ja maksimaalne osakaal terviseprogrammi üldeelarves, et anda suuniseid vahendite eraldamiseks seoses selle rakendamisega.

(11)

Piiriüleste terviseohtude tõsiduse tõttu tuleks terviseprogrammiga toetada koordineeritud rahvatervisealaseid meetmeid liidu tasandil, et tegelda selliste ohtude eri aspektidega. Selleks et tugevdada liidu suutlikkust tulevasteks tervisekriisideks valmistuda, nendele reageerida ja neid ohjata, tuleks terviseprogrammist toetada meetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (9) alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude asjakohaste mehhanismide ja struktuuride raames, millele on osutatud komisjoni 11. novembri 2020. aasta teatises „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime tugevdamine piiriüleste terviseohtude suhtes“, sealhulgas meetmed, mis on suunatud valmisoleku planeerimise ja reageerimisvõime tugevdamisele riiklikul ja liidu tasandil, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) rolli tugevdamisele ning tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse loomisele. Meetmed võiksid hõlmata tervisekriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, vaktsineerimise ja immuniseerimisega seotud ennetusmeetmeid, tugevdatud seireprogramme, terviseteabe andmist ja platvorme parimate tavade jagamiseks. Sellega seoses tuleks terviseprogrammiga edendada liidu ja liikmesriigi tasandi osalejate liidu- ja sektoriülest suutlikkust kriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende seire ning nende ohjamise ja neile reageerimise valdkonnas, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimist ja valmisolekuõppusi, pidades silmas terviseühtsuse ja „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ lähenemisviise. Terviseprogramm peaks hõlbustama sellise integreeritud valdkondadevahelise riskiteavituse raamistiku loomist tervisekriisi kõikideks etappideks, nimelt ennetamiseks, valmisolekuks ja reageerimiseks.

(12)

Selleks et tugevdada liidu suutlikkust ennetada tervisekriise, nendeks valmistuda, neile reageerida ja neid ohjata, tuleks terviseprogrammiga toetada meetmeid, mida võetakse asjakohaste liidu õigusaktide alusel loodud mehhanismide ja struktuuride raames. See toetus võiks hõlmata tervisekriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimine ja valmisolek, ennetavad meetmed, näiteks vaktsineerimise ja immuniseerimisega seotud meetmed, tugevdatud seireprogrammid ning parem koordineerimine ja koostöö.

(13)

Rahvatervise kriisi kontekstis võivad kliinilised uuringud ja tervisetehnoloogia hindamised aidata kiiremini välja töötada ja kindlaks teha tõhusaid meditsiinilisi vastumeetmeid. Seepärast peaks olema võimalik terviseprogrammiga toetada nendes valdkondades meetmete hõlbustamist.

(14)

Selleks et kaitsta riskirühma kuuluvaid inimesi, sealhulgas psüühikahäiretega inimesi ja nakkushaigusi, mittenakkuslikke või kroonilisi haigusi põdevaid ning neist kõige rohkem mõjutatud inimesi, tuleks terviseprogrammist edendada ka meetmeid, mis käsitlevad ja ennetavad tervisekriiside kõrvalmõjusid sellistesse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele ning meetmeid, mis parandavad vaimset tervist.

(15)

COVID-19 kriis on toonud esile palju probleeme, sealhulgas liidu sõltuvuse kolmandatest riikidest tervisekriisi, eriti pandeemia ajal liidus vajaminevate toorainete, ravimite toimeainete, ravimite, meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite tarnete tagamisel. Seepärast tuleks terviseprogrammist toetada meetmeid, millega edendatakse kriisi korral oluliste toodete tootmist, hankimist ja haldamist liidus, et leevendada nappuse ohtu, tagades samas täiendavuse muude liidu vahenditega.

(16)

Selleks et vähendada tõsiste piiriüleste terviseohtude tagajärgi rahvatervisele, peaks terviseprogrammi raames toetatavate meetmete puhul olema võimalik parandada liikmesriikide tervisesüsteemide koostalitlusvõimet koostöö ja parimate tavade vahetamise, samuti ühismeetmete suurendamise abil. Need meetmed peaksid tagama, et liikmesriigid on võimelised reageerima tervisealastele hädaolukordadele, mis hõlmab hädaolukorra lahendamise planeerimist, valmisolekuõppusi ning tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate oskuste täiendamist ja vastavalt riiklikele strateegiatele mehhanismide loomist tõhusa seire ja vajadustest lähtuva kaupade ning teenuste jaotamise või eraldamise jaoks kriisi ajal.

(17)

Inimeste teavitamisel on oluline roll haiguste ennetamisel ja neile reageerimisel. Terviseprogramm peaks seetõttu toetama üldsusele või konkreetsetele isikute või spetsialistide rühmadele suunatud teavitustegevust, et edendada haiguste ennetamist ja tervislikku eluviisi, võidelda haiguste ennetamise, nende põhjuste ja raviga seotud väärinfo ja desinformatsiooni vastu, tegelda vaktsiinikõhklusega ning toetada jõupingutusi altruistliku käitumise, näiteks elundi- ja veredoonorluse tugevdamiseks, viisil, mis täiendab neid küsimusi käsitlevaid riiklikke kampaaniaid.

(18)

Koostoimes muude liidu programmidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240) loodud programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (programm „Euroopa horisont“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) loodud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (Euroopa Sotsiaalfondi+ kohta) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (10) loodud programm „InvestEU“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (11) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, võiks terviseprogrammi raames toetada meetmeid, millega edendatakse digipööret tervishoiuteenustes ja suurendatakse nende koostalitlusvõimet, sealhulgas tervishoiu Euroopa andmeruumi arendamist.

(19)

Tervis on investeering ja terviseprogrammis peaks see idee olema kesksel kohal. Kui aidata inimestel kauem säilitada tervislikku ja aktiivset eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, parandades nende tervisealast teadlikkust, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse ja tervisealaste erinevuste vähendamisele, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu kättesaadavusele, elukvaliteedile, töötajate tervisele, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riikide tervishoiusüsteemidele ja riigieelarvetele. Terviseprogrammist tuleks samuti toetada meetmeid, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenuste osutamisel, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, et saavutada kaasav majanduskasv. Komisjon on võtnud enesele ülesandeks aidata liikmesriikidel saavutada ÜRO 25. septembri 2015. aasta resolutsioonis „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ (edaspidi „kestliku arengu tegevuskava 2030“) sätestatud kestliku arengu eesmärke, eelkõige kestliku arengu 3. eesmärki, milleks on tagada kõikidele vanuserühmadele tervislik elu ja edendada heaolu. Seepärast tuleks terviseprogrammiga toetada meetmeid nende sihtide saavutamiseks.

(20)

Mittenakkuslikud haigused tulenevad sageli geneetiliste, füsioloogiliste, keskkonna- ja käitumistegurite kombinatsioonist. Mittenakkuslikud haigused, nagu südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi, psüühikahäired, neuroloogilised haigused, kroonilised hingamisteede haigused ja diabeet on liidus peamised puuete, terviseprobleemide, tervisega seotud pensionile jäämise ja enneaegse surma põhjused ning nende põhjustatav sotsiaalne ja majanduslik mõju on märkimisväärne. Selleks et vähendada liidus mittenakkuslike haiguste mõju üksikisikutele ja ühiskonnale ning saavutada eeskätt, kuid mitte ainult, ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 3. eesmärk (sihtmärk 3.4), nimelt vähendada mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegset suremust 2030. aastaks ühe kolmandiku võrra, on oluline reageerida integreeritud viisil, mis keskenduks asjakohaste sektorite ja poliitikavaldkondade üleselt tervishoiu edendamisele ja haiguste ennetamisele.

(21)

Seepärast peaks terviseprogramm toetama tervise edendamist ja haiguste ennetamist ning parandama vaimset tervist kogu inimese eluea jooksul, tegeledes tervist ohustavate ja tervist mõjutavate teguritega, mis aitaks samuti saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 3. eesmärki. Seega peaks terviseprogramm aitama saavutada ka eesmärke, mis püstitati komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“).

(22)

Terviseprogramm peaks jätkama meetmete toetamist alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ja ennetamise valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu noorte kaitsmisele.

(23)

Krooniliste haiguste koormus on liidus endiselt märkimisväärne. Sellega seoses on hästi teada, et ennetamine ja varajane avastamine on olulised. Terviseprogrammist tuleks toetada meetmeid selles valdkonnas, samuti haiguste ennetamise ja ohjamise liidu suuniste väljatöötamist liidus ning püüda seega vähendada liikmesriikide koormust, tehes koostööd, et saavutada krooniliste haiguste parem ja tõhusam ohjamine. Demograafilised muutused, eelkõige vananev ühiskond, seavad ohtu tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse. Vanusega seotud haigused ja häired, nagu dementsus ja vanusega seotud puuded vajavad erilist tähelepanu.

(24)

Vähktõbi on liikmesriikides südame- ja veresoonkonna haiguste järel teine peamine surma põhjus. See on ka üks mittenakkuslikest haigustest, millel on ühised riskitegurid ning mille ennetamisest ja mille kontrolli all hoidmisest saaks kasu enamik inimesi. Kehv toitumine, vähene kehaline aktiivsus, ülekaalulisus ning kahjulik tubaka ja alkoholi tarvitamine on ka teistele kroonilistele haigustele, näiteks südame- ja veresoonkonnahaigustele omased riskitegurid. Seepärast tuleks vähiennetusprogramme ellu viia krooniliste haiguste ennetamise integreeritud strateegia raames. Komisjoni 3. veebruari 2021 teatises „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ sätestatud asjakohased meetmed peaksid saama toetust terviseprogrammist ja vähivastase võitluse eesmärgi raames programmist „Euroopa horisont“ ning aitama edendada integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab ennetamist, sõeluuringuid, varajast diagnoosimist, seiret, ravi ja hooldust, samuti patsientide ja ellujäänute elukvaliteedi parandamist.

(25)

Peaks olema võimalik toetada uuringuid, mis käsitlevad soo mõju haiguste omadustele, et aidata parandada teadmisi ja haridust selles valdkonnas, tugevdades seeläbi ennetamist, diagnoosimist, seiret ja ravi.

(26)

Terviseprogrammi peaks ellu viima koostoimes ja täiendavuses muude liidu poliitikameetmete, programmide ja rahaliste vahenditega, nagu programm „Digitaalne Euroopa“, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2019/420 (12) loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU reserv, nõukogu määrusega (EL) 2016/369 (13) loodud erakorralise toetuse rahastamisvahend, ESF+, mille osaks on tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru, sh koostoime, mis on seotud miljonite töötajate tervise ja ohutuse parema kaitsega liidus, programm „InvestEU“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse siseturu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm (ühtse turu programm) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014) loodud ühtse turu programm, ERF, taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013) loodud programm „Erasmus+“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014) loodud Euroopa solidaarsuskorpuse programm

ning liidu välistegevuse vahendid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009) loodud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPAIII)) loodud ühinemiseelse abi instrument (IPA III). Kohasel juhul tuleks kehtestada ühised reeglid, et tagada liidu poliitiliste suundade, programmide ja rahaliste vahendite omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus, samas tagades, et nende poliitikameetmete eripära võetakse arvesse, selleks et ühitada meetmed, programmid ja rahalised vahendid nimetatud poliitikameetmete strateegiliste nõuetega, näiteks ERFi ja ESF+ rakendamistingimustega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid käesolevas määruses ette nähtud iga-aastaste tööprogrammide koostamisel tagama, et koostoimet ja vastastikust täiendavust võetakse piisavalt arvesse.

(27)

Komisjon peaks konsulteerima liikmesriikidega käesoleva määrusega loodava „EL tervise heaks“ juhtrühma (edaspidi „terviseprogrammi juhtrühma“) kaudu terviseprogrammi prioriteetide ja strateegiliste suuniste asjus, et tagada kooskõla ja täiendavus terviseprogrammi ning muude liidu poliitikavaldkondade, instrumentide ja meetmete vahel, samuti selle rakendamise küsimustes.

(28)

Terviseprogrammiga tuleks aidata kaasa kriisi korral esmatähtsate toodete varu loomisele vastastikuses koostoimes ja täiendavuses rescEU reserviga, määrusega (EL) 2016/369 sätestatud erakorralise toetusega, taaste- ja vastupidavusrahastuga ning muude liidu poliitikameetmete, programmide ja rahaliste vahenditega, mis vajaduse korral täiendavad liikmesriikide varusid liidu tasandil.

(29)

Arvestades kasvavat nõudlust tervishoiuteenuste järele, seisavad liikmesriikide tervishoiusüsteemid silmitsi probleemidega, mis on seotud ravimite kättesaadavuse ja taskukohasusega. Selleks et tagada liidus parem rahvatervise kaitse ning patsientide ohutus ja võimestamine, on väga oluline, et patsientidel ja tervishoiusüsteemidel oleks juurdepääs kestlikele, tõhusatele, võrdsetele, taskukohastele ja kvaliteetsetele ravimitele, sealhulgas piiriüleselt, ja et nad saaksid nendest ravimitest täit kasu läbipaistva, sidusa ning patsiendisõbraliku meditsiinilise teabe põhjal.

(30)

Võttes muu hulgas arvesse tervishoiuvaldkonnas kasvavat nõudlust, tuleks terviseprogrammist toetada liidu ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse seire, aruandluse ja teatamise süsteemi väljatöötamist, et vältida siseturu killustumist ning tagada nende ravimite ja meditsiiniseadete parem kättesaadavus ja taskukohasus, piirates samal ajal nende tarneahelate sõltuvust kolmandatest riikidest. Terviseprogramm peaks seetõttu soodustama ravimite ja meditsiiniseadmete tootmist liidus. Rahuldamata ravivajadustele tähelepanu pööramiseks tuleks terviseprogrammist toetada kliiniliste tõendite ja tegelikes tingimustes tõendite kogumist, et võimaldada tõhusate ravimite, sealhulgas geneeriliste ravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite, meditsiiniseadmete ja ravimeetodite väljatöötamist, neile lubade andmist ja nende kättesaadavust, edendada teadusuuringuid ja uute ravimite väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu antimikroobikumidele ja vaktsiinidele, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse ja vaktsiinennetatavate haiguste vastu; tuleks vastavalt edendada stiimuleid antimikroobikumide tootmisvõimuse suurendamiseks, personaalseks raviks ja vaktsineerimiseks ning soodustada tervishoiutoodete digitaliseerimist ja platvorme ravimeid käsitleva teabe jälgimiseks ja kogumiseks. Terviseprogramm peaks samuti tugevdama otsustusprotsessi ravimite valdkonnas, võimaldades juurdepääsu tegelikes tingimustes kogutud tervishoiuandmetele ja nende analüüsi. Terviseprogramm peaks aitama ka tagada teadusuuringute tulemuste parima kasutamise ning hõlbustama terviseinnovatsiooni kasutuselevõttu, laiendamist ja kasutamist tervishoiusüsteemis ja kliinilises praktikas.

(31)

Kuna ravimite ja eelkõige antimikroobikumide optimaalne tarnimine ja kasutamine toob üksikisikutele ja tervishoiusüsteemidele kasu, tuleks terviseprogrammiga edendada nende mõistlikku ja tõhusat kasutamist kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks, mis on sätestatud komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatises, ja Euroopa Liidu strateegilise lähenemisviisiga ravimitele keskkonnas, mis on sätestatud komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatises. Terviseprogramm peaks samuti edendama meetmeid, millega tugevdatakse ravimite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamisega seotud keskkonnariskide hindamist ja asjakohast juhtimist

(32)

Liidu tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult rahvatervist, inimeste elu, tervishoiusüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu nõuetekohast toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiaid, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed ja inimpäritoluga ained, käsitlev õiguslik raamistik nagu ka tubakatooteid, patsientide õigusi piiriülese tervishoiu puhul ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev õiguslik raamistik on liidus tervise kaitsmisel väga tähtis. Terviseprogramm peaks seega toetama liidu tervisealaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist ja nende täitmise tagamist ning pakkuma koos asjaomaste asutustega, nagu EMA ja ECDC, kvaliteetseid, võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid, sealhulgas tegelikes tingimustes kogutud tervishoiuandmeid, mis toetaksid poliitika kujundamist ja seiret, aitaksid seada eesmärke ja töötada välja vahendeid edusammude mõõtmiseks.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL (14) kohaselt loodud Euroopa tugivõrgustikud on virtuaalsed võrgustikud, kuhu on kaasatud tervishoiuteenuste osutajad kogu Euroopas. Võrgustike eesmärk on hõlbustada eriravi ning teadmiste ja vahendite koondamist vajavaid keerukaid või harvikhaigusi ja seisundeid käsitlevat arutelu. Kuna Euroopa tugivõrgustikud võivad parandada harva esineva seisundiga patsientide juurdepääsu diagnostikale ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning olla teabe levitamise, meditsiinikoolituse ja -uuringute keskusteks, peaks terviseprogramm aitama kaasa koostöö tõhustamisele Euroopa tugivõrgustike ja muude riikidevaheliste võrgustike vahendusel.

(34)

Euroopa tugivõrgustikud ja piiriülene koostöö liikmesriikide vahel liikuvatele patsientidele tervishoiuteenuste osutamisel on näited valdkondadest, kus liikmesriikidevaheline integreeritud tegevus on andnud suure lisaväärtuse ja näidanud potentsiaali tervishoiusüsteemide tõhususe ja seega rahvatervise üldiseks parandamiseks. Tervisetehnoloogia hindamise alane koostöö on veel üks valdkond, mis annab liikmesriikidele lisaväärtust. Seepärast peaks terviseprogrammist toetama meetmeid, mis võimaldavad integreeritud ja pidevalt koordineeritud tööd, millega edendatakse ka selliste heade tavade rakendamist, mille eesmärk on jagada olemasolevad ressursid elanikkonna ja piirkondade vahel kõige tõhusamalt, et nende mõju oleks võimalikult suur.

(35)

Terviseprogrammi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (15) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(36)

Nimetatud määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtse määra alusel rahastamise ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega. Toetusesaajatele esitatavad tehnilised ja finantsaruandluse nõuded peaksid tagama kohaldatavate finantsreeglite järgimise, minimeerides samas halduskoormust.

(37)

Liidu eelarvest täielikult või osaliselt rahastatavate investeeringute lisaväärtuse ja mõju optimeerimiseks tuleks eelkõige saavutada terviseprogrammi ja muude liidu programmide koostoime, hõlmates ka programme, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Sellise koostoime maksimeerimiseks ja dubleerimise vältimiseks tuleks ette näha asjakohased mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine terviseprogrammi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased reeglid, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt liidu terviseprogrammi ja muu liidu programmi raames, et tagada üksikasjalik ja läbipaistev aruandlus.

(38)

Võttes arvesse terviseprogrammi eesmärkide ja meetmete eripära, on mõnel juhul kõige paremad võimalused terviseprogrammi meetmete rakendamiseks just liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel. Neid liikmesriikide määratud asutusi tuleks seepärast käsitada kindlaks määratud toetusesaajatena finantsmääruse artikli 195 tähenduses ja neile tuleks seepärast toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt välja kuulutamata. Terviseprogrammi raames tehtavaid investeeringuid tuleks ellu viia tihedas koostöös liikmesriikidega.

(39)

Finantsmääruse artikli 193 lõike 2 kohaselt võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetuseavalduse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida häireid liidu toetuses, mis võib kahjustada liidu huve, peaks olema võimalik sätestada rahastamisotsuses, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates eelarveaasta 2021 algusest piiratud ajavahemikul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes asjakohaselt põhjendatud juhtudel, isegi kui neid meetmeid rakendati ja need kulud kanti enne toetuseavalduse esitamist.

(40)

Euroopa tugivõrgustikud on heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu oma heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2014/287/EL (16). Neid võrgustikke tuleks seepärast käsitada kindlaks määratud toetusesaajatena finantsmääruse artikli 195 tähenduses ja neile tuleks seepärast toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt välja kuulutamata. Otsetoetusi tuleks anda ka muudele liidu reeglite kohaselt määratud üksustele, näiteks referentlaborid ja -keskused, tippkeskused ja riikidevahelised võrgustikud.

(41)

Kuna liidu poliitika aluseks selles valdkonnas on ühise kokkulepitud väärtusena solidaarsus kvaliteetsete tervishoiuteenuste võrdse ja üldise kättesaadavuse tagamisel ning asjaolu, et liidul on keskne roll kiirendada edasiminekut, koordineerimist ja koostööd tegelemisel ülemaailmsete terviseteemadega, mis on sätestatud nõukogu 10. mai 2010. aasta järeldustes ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas, ning nagu on tõdetud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkides, peaks terviseprogrammiga suurendama liidu toetust rahvusvahelistele ja ülemaailmsetele, eriti WHO tervisealgatustele, mille eesmärk on parandada tervist, tegelda tervisealase ebavõrdsusega ja tugevdada kaitset ülemaailmsete terviseohtude vastu.

(42)

Selleks et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad, tuleks terviseprogrammi rakendamisel arendada koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO ja Maailmapank, samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Mõju suurendamiseks tuleks püüda saavutada koostoime ka liikmesriikide organisatsioonidega, kes tegutsevad ülemaailmses tervishoius. Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (17) võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt terviseprogrammi reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(43)

Terviseprogrammi rakendamist tuleks toetada ulatusliku teavitustegevusega, et tagada kodanikuühiskonna seisukohtade ja vajaduste nõuetekohane esindatus ja arvessevõtmine. Selleks peaks komisjon üks kord aastas küsima asjaomastelt sidusrühmadelt, sealhulgas kodanikuühiskonna ja patsientide ühenduste esindajatelt, teadusringkondadelt ja tervishoiutöötajate organisatsoonidelt tagasisidet terviseprogrammi prioriteetide ja strateegiliste suuniste kohta ning vajaduste kohta, millega tuleb tegelda selle meetmetes. Samuti peaks komisjon igal aastal enne tööprogrammide ettevalmistamise lõppu teavitama Euroopa Parlamenti kõnealuse ettevalmistava töö edenemisest ja sidusrühmadele suunatud teavitustegevuse tulemustest.

(44)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (18), milles on sätestatud, et selliseid programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse terviseprogrammis osalevatelt kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(45)

Kolmandate riikidega tuleks tugevdada koostööd teadmiste ja parimate tavade vahetamisel, et parandada tervishoiusüsteemide valmisolekut ja reageerimisvõimet.

(46)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (19) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (20), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (21) ja (EL) 2017/1939 (22) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (23), ja esitada süüdistusi.

(47)

Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(48)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(49)

Kuna tähtis on leevendada kliimamuutusi vastavalt liidu kohustustele rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid, aitab terviseprogramm integreerida kliimameetmeid liidu poliitikavaldkondadesse ja saavutada üldise eesmärgi – suunata vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (24) loodud Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Terviseprogrammist tuleks toetada meetmeid, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtet „ei tekita kahju“. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks terviseprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti terviseprogrammi vahehindamisel.

(50)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 8 on liidu eesmärk kõigi oma meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Terviseprogrammi hindamise, ettevalmistamise, rakendamise ja seire käigus tuleks arvesse võtta ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kõigi õigusi ja võrdseid võimalusi ning nende eesmärkide peavoolustamist.

(51)

Terviseprogrammi eesmärke võib täita samuti rahastamisvahendite ja eelarveliste garantiide kaudu programmiga „InvestEU“ ette nähtud InvestEU fondi raames. Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt. Terviseprogrammist rahastatavad meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Üldiselt peaks toetatavatel meetmetel olema selge liidu lisaväärtus.

(52)

Terviseprogrammi rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika kindlaksmääramisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Tuleks tagada liikmesriikide aktiivne kaasamine terviseprogrammi juhtimisse ja rakendamisse.

(53)

Tervist ähvardavate piiriüleste ohtude laadi ja võimaliku ulatuse tõttu ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada eesmärke kaitsta inimesi liidus selliste ohtude eest ja parandada tervisekriisi ennetust ja tervisekriisideks valmisolekut. Kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võib liidu tasandil võtta meetmeid ka liikmesriikide jõupingutuste toetamiseks rahvatervise kõrgetasemelise kaitse huvides, liidus ravimite, meditsiiniseadmete ja kriisi korral oluliste toodete ja teenuste olemasolu, kestlikkuse, sobivuse, kättesaadavuse, ohutuse ja taskukohasuse parandamiseks, innovatsiooni toetamiseks, liikmesriikide integreeritud ja koordineeritud tegevuse ja parimate tavade rakendamise toetamiseks ning tervishoiu kättesaadavusel ilmneva ebavõrdsuse ja ebaõigluse vähendamiseks kogu liidus viisil, mis tagab suurema tõhususe ja lisaväärtuse, mida ei oleks võimalik saavutada liikmesriigi tasandil, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide pädevust ja vastutust terviseprogrammiga hõlmatud valdkondades. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(54)

Terviseprogrammi eesmärkide saavutamiseks vajalike võimalike kohanduste tegemiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisas sätestatud näitajate läbivaatamise, muutmise ja lisamise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (25) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(55)

Liikmesriigid ja osalevad riigid on määranud oma koordinatsioonikeskused, kes abistavad komisjoni määrusega (EL) nr 282/2014 loodud liidu kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi (2014–2020) edendamisel ning vajaduse korral selle tulemuste ja kättesaadava teabe levitamisel selle mõju kohta liikmesriikides ja osalevates riikides. Pidades silmas sellise tegevuse olulisust, on programmi raames asjakohane neid jätkuvuse huvides toetada.

(56)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kooskõlas käesolevas määruses ette nähtud kriteeriumidega iga-aastased tööprogrammid, kiidetakse heaks teatavad rahastamiskõlblikud meetmed ning kehtestatakse tehnilisi ja haldusküsimusi käsitlevad reeglid, mis on vajalikud terviseprogrammi meetmete rakendamiseks, ning andmete kogumise ühtsed vormid, mis on vajalikud terviseprogrammi rakendamise seireks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26). Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, kuna need on seotud terviseprogrammiga, millel on suur mõju.

(57)

Terviseprogrammi väärtust ja mõju tuleks korrapäraselt ja hoolikalt seirata ja hinnata. Hindamisel tuleks keskenduda terviseprogrammi eesmärkidele ja võtta arvesse asjaolu, et terviseprogrammi eesmärkide saavutamine võib võtta terviseprogrammi kestusest kauem aega. Selleks tuleks koostada vahehindamise aruanne ja terviseprogrammi lõpus hindamisaruanne, et hinnata terviseprogrammi prioriteetide elluviimist.

(58)

Kuna liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm (2014–2020) on lõppenud, on määrus (EL) nr 282/2014 aegunud ning see tuleks tunnistada kehtetuks.

(59)

Selleks et tagada tervisevaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada terviseprogrammi rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,