EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/337,

16. veebruar 2021,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 seoses ELi taasteprospektiga ja sihipäraste kohandustega finantsvahendajate jaoks ning direktiivi 2004/109/EÜ seoses ühtse elektroonilise aruandlusvormingu kasutamisega majandusaasta aruannete puhul, et toetada COVID-19 kriisist taastumist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 pandeemial on liikmesriikides ränk mõju inimestele, ettevõtetele, tervishoiusüsteemile ja majandusele. Oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ rõhutas komisjon, et likviidsuse ja rahastamisele juurdepääsu probleemidega tuleb pidevalt tegeleda. Seepärast on esmatähtis toetada taastumist COVID-19 pandeemia põhjustatud rängast majandusšokist, tehes kehtivasse finantsteenuseid käsitlevasse liidu õigusesse sihipäraseid muudatusi. Need muudatused moodustavad meetmepaketi ja võetakse vastu nimetuse „Kapitaliturgude taastepakett“ all.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 (3) on sätestatud väärtpaberite avaliku pakkumise või liikmesriigi territooriumil asuval või toimival reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral avaldatava prospekti koostamise, kinnitamise ja levitamise nõuded. Osana meetmepaketist, millega aidatakse emitentidel taastuda COVID-19 pandeemiast tingitud majandusšokist, tuleb prospektikorda sihipäraselt muuta. Sellised muudatused peaksid võimaldama emitentidel ja finantsvahendajatel vähendada vahetult pärast COVID-19 pandeemia kulusid ja vabastada vahendeid majanduse taaskäivitamise etapiks. Muudatused peaksid olema kooskõlas määruse (EL) 2017/1129 üldeesmärkidega soodustada vahendite kaasamist kapitaliturgudelt, tagada tarbijate ja investorite kõrgetasemeline kaitse, edendada järelevalvealast ühtsust liikmesriikides ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Samuti tuleks muudatustes võtta täielikult arvesse seda, mil määral COVID-19 pandeemia on mõjutanud emitentide praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid.

(3)

COVID-19 kriis muudab liidu ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning idufirmad, ebakindlamaks ja kaitsetumaks. Selleks et lihtsustada ja mitmekesistada liidu ettevõtjate rahastamisallikaid, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, sealhulgas idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, võib põhjendamatute tõkete ja liigse halduskoormuse kõrvaldamine kohasel juhul aidata edendada liidu ettevõtjate juurdepääsu aktsiaturgudele lisaks jae- ja suurinvestorite juurdepääsu mitmekesisemate, pikemaajaliste ja konkurentsivõimelisemate investeerimisvõimaluste edendamisele. Sellega seoses peaks käesoleva määruse eesmärk olema ka kindlustada, et potentsiaalsetel investoritel oleks lihtsam teada saada ettevõtetesse investeerimise võimalustest, kuna potentsiaalsetel investoritel on sageli raske hinnata lühikest aega tegutsenud idufirmasid ja väikeseid ettevõtteid, mis toob kaasa selle, et innovaatilisi ettevõtteid asutatakse vähem, eelkõige äritegevust alustavate isikute poolt.

(4)

Krediidiasutused on aktiivselt osalenud pingutustes, et toetada rahastamist vajanud ettevõtteid, ja eeldatakse, et nad on majanduse taaskäivitamise tugisammas. Määrusega (EL) 2017/1129 on ette nähtud, et krediidiasutused on vabastatud prospekti avaldamise kohustusest teatavate mittekapitaliväärtpaberite pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul, mida emiteeritakse pidevalt või korduvalt ja mille kogusumma 12 kuu jooksul ei ületa 75 miljonit eurot. Seda vabastuskünnist tuleks piiratud ajaks suurendada, et hõlbustada krediidiasutustel vahendite kaasamist ja anda neile hingamisruumi, et nad saaksid toetada oma kliente reaalmajanduses. Kuna kõnealuse vabastuskünnise kohaldamine on mõeldud üksnes majanduse taaskäivitamise etapiks, peaks see olema kättesaadav üksnes piiratud ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 31. detsembril 2022.

(5)

Selleks et kiiresti leevendada COVID-19 pandeemia ränka majanduslikku mõju, on oluline võtta meetmeid, mis hõlbustaksid investeerimist reaalmajandusse, soodustaksid liidu ettevõtete kiiret rekapitaliseerimist ja võimaldaksid emitentidel kaasata avalikelt turgudelt vahendeid majanduse taaskäivitamise protsessi varases etapis. Nende eesmärkide saavutamiseks on asjakohane luua uus lühiprospekt nimetuse all ELi taasteprospekt, mida lisaks sellele, et selles käsitletakse COVID-19 pandeemiaga seoses kerkinud majandus- ja finantsküsimusi, on emitentidel lihtne koostada, investoritel, eelkõige jaeinvestoritel, kes soovivad emitente rahastada, lihtne mõista ning pädevatel asutustel lihtne kontrollida ja kinnitada. ELi taasteprospekti tuleks eelkõige vaadelda kui rekapitaliseerimise hõlbustajat, mida pädevad asutused hoolikalt jälgivad, et tagada investori teavitamise nõuete täitmine. Oluline on, et käesolevas määruses sisalduvaid määruse (EL) 2017/1129 muudatusi ei kasutataks selleks, et asendada määruse (EL) 2017/1129 kavandatud läbivaatamine ja võimalik muutmine, millega peaks kaasnema täielik mõjuhinnang. Sellega seoses ei oleks asjakohane lisada avalikustamise korda lisaelemente, mida ei ole juba nõutud nimetatud määruses või komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/980, (4) välja arvatud COVID-19 pandeemia mõjuga seonduv konkreetne teave. Sellised elemendid tuleks lisada üksnes juhul, kui komisjon esitab määruse (EL) 2017/1129 läbivaatamisele tuginedes seadusandliku ettepaneku, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artiklis 48.

(6)

Oluline on ühtlustada jaeinvestorite teave ja põhiteabedokumendid eri finantstoodete ja õigusaktide lõikes ning tagada liidus investeeringute puhul täielik valik ja võrreldavus. Lisaks tuleks tarbijate ja jaeinvestorite kaitset kaaluda määruse (EL) 2017/1129 kavandatud läbivaatamisel, et tagada kõigile jaeinvestoritele ühtlustatud, lihtsad ja kergesti mõistetavad teabedokumendid.

(7)

Ettevõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalane teave on muutunud investorite jaoks üha olulisemaks, et nad saaksid mõõta oma investeeringute mõju kestlikkusele ning integreerida kestlikkusega seotud kaalutlused oma investeerimisotsuste tegemise protsessi ja riskijuhtimisse. Selle tulemusena kogevad ettevõtted üha suuremat survet vastata nendes küsimustes nii investorite kui ka krediidiasutuste nõudmistele ning peavad järgima paljusid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid avalikustamise standardeid, mis on sageli killustatud ja ebajärjekindlad. Et parandada kestlikkusega seotud teabe avalikustamist ettevõtete poolt ja ühtlustada määruses (EL) 2017/1129 sätestatud kõnealuse avalikustamise nõudeid, võttes samal ajal arvesse ka muid liidu finantsteenuste õigusakte, peaks komisjon hindama määruse (EL) 2017/1129 läbivaatamise raames, kas on asjakohane lisada määrusesse (EL) 2017/1129 kestlikkusega seotud teave ja kas on asjakohane esitada seadusandlik ettepanek, et tagada kestlikkuse eesmärkide järgimine ja kestlikkusega seotud teabe võrreldavus kõigis liidu finantsteenuste valdkonna õigusaktides.

(8)

Ettevõtted, kelle aktsiatega on olnud lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul pidevalt vähemalt viimase 18 kuu jooksul enne aktsiate pakkumist või kauplemisele võtmist, peaksid olema täitnud perioodilise ja pideva avalikustamise nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/109/EÜ (6) või VKEde kasvuturul tegutsevate emitentide puhul vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/565 (7). Seega on suur osa prospekti nõutavast sisust juba avalikult kättesaadav ja investorid kauplevad selle teabe alusel. Seepärast tuleks ELi taasteprospekti kasutada üksnes aktsiate teiseste emissioonide puhul. ELi taasteprospekt peaks hõlbustama omakapitali kaudu rahastamist ja seeläbi võimaldama ettevõtteid kiiresti rekapitaliseerida. ELi taasteprospekt ei tohiks võimaldada emitentidel minna VKEde kasvuturult reguleeritud turule. Lisaks peaks ELi taasteprospekt keskenduma üksnes olulisele teabele, mis võimaldab investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid. Kui see on asjakohane, peaksid emitendid või pakkujad siiski käsitlema seda, kuidas COVID-19 pandeemia on emitentide äritegevust mõjutanud ja kuidas võib see emitentide äritegevust tulevikus mõjutada.

(9)	Selleks et ELi taasteprospekt oleks emitentide jaoks tõhus vahend, peaks see olema üksainus piiratud suurusega dokument, kus on võimalik esitada teavet viidetena, ja selle puhul peaks saama kasutada üleeuroopalise aktsiate avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise passi.

(10)

ELi taasteprospekt peaks sisaldama lühikokkuvõtet kui kasulikku teabeallikat investoritele, eelkõige jaeinvestoritele. See kokkuvõte tuleks esitada ELi taasteprospekti alguses ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mis võimaldaks investoritel otsustada, milliseid aktsiate avalikke pakkumisi ja kauplemisele võtmisi tuleks põhjalikumalt analüüsida, ning seejärel vaadata ELi taasteprospekt oma otsuse tegemiseks tervikuna läbi. Põhiteave peaks sisaldama teavet, mis käsitleb konkreetselt COVID-19 pandeemia ärilist ja finantsmõju, kui see on olemas, ning eeldatavat võimalikku tulevast mõju. ELi taasteprospekt peaks tagama jaeinvestorite kaitse, järgides määruse (EL) 2017/1129 asjakohaseid sätteid, ning vältima samas liigset halduskoormust. Sellega seoses on oluline, et kokkuvõte ei vähendaks investorite kaitset ega jätaks investoritele eksitavat muljet. Seetõttu peaksid emitendid või pakkujad tagama kokkuvõtte koostamisel kõrge hoolsustaseme.

(11)

Kuna ELi taasteprospekt esitaks tunduvalt vähem teavet kui lihtsustatud prospekt vastavalt teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorrale, ei tohiks emitentidel olla võimalust kasutada seda ülimalt lahjendavateks aktsiaemissioonideks, mis mõjutavad märkimisväärselt emitendi kapitalistruktuuri, väljavaateid ja finantsseisundit. ELi taasteprospekti kasutamine peaks seetõttu olema lubatud ainult pakkumiste puhul, mis ei ületa 150 % tasumata kapitalist. Täpsed kriteeriumid sellise künnise arvutamiseks tuleks sätestada käesolevas määruses.

(12)

Selleks et koguda andmeid, mille alusel hinnata ELi taasteprospekti korra toimimist, tuleks ELi taasteprospekt lisada andmete säilitamise mehhanismi, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikes 6. Kõnealuse andmete säilitamise mehhanismi muutmisest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks peaks ELi taasteprospektis saama kasutada samu andmeid, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/1129 artiklis 14 teiseste emissioonide prospektide jaoks, tingimusel et need kaht liiki prospektid jäävad selgelt eristatuks.

(13)

ELi taasteprospekt peaks täiendama määruses (EL) 2017/1129 sätestatud muud liiki prospekte, pidades silmas eri liiki väärtpaberite, emitentide, pakkumiste ja kauplemisele võtmiste eripära. Seepärast tuleb kõiki määruses (EL) 2017/1129 sisalduvaid viiteid mõistele „prospekt“ käsitada viidetena igat liiki prospektidele, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud ELi taasteprospektile, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

(14)

Määruse (EL) 2017/1129 kohaselt peavad finantsvahendajad teavitama investoreid lisa avaldamise võimalusest ja teatavatel tingimustel võtma investoritega ühendust lisa avaldamise päeval. Tähtaeg, mille jooksul tuleb investoritega ühendust võtta, ja selliste investorite ring, kellega tuleb ühendust võtta, võivad tekitada finantsvahendajatele raskusi. Selleks et pakkuda finantsvahendajatele leevendust ja vabastada nende vahendeid, säilitades samal ajal investorite kaitse kõrge taseme, tuleks kehtestada proportsionaalsem kord. Eelkõige tuleks selgitada, et finantsvahendajad peaksid võtma väärtpabereid ostvate või märkivate investoritega ühendust hiljemalt esmase pakkumisperioodi lõppedes. Esmane pakkumisperiood peaks tähendama ajavahemikku, mille jooksul emitent või pakkuja pakub üldsusele väärtpabereid vastavalt prospektis ettenähtule, ja see ei hõlma hilisemaid perioode, mille jooksul väärtpabereid müüakse turul edasi. Esmane pakkumisperiood peaks hõlmama nii väärtpaberite esmaseid kui ka teiseseid emissioone. Sellise korraga tuleks täpsustada, milliste investoritega peaksid finantsvahendajad lisa avaldamise korral ühendust võtma, ja tuleks pikendada tähtaega, mille jooksul tuleb investoritega ühendust võtta. Sõltumata käesolevas määruses ette nähtud uuest korrast peaksid kehtima edasi määruse (EL) 2017/1129 sätted, millega tagatakse lisa kättesaadavus kõigile investoritele, nõudes lisa avaldamist avalikul veebisaidil.

(15)

Kuna ELi taasteprospekti kord on mõeldud majanduse taaskäivitamise etapiks, peaks kõnealuse korra kohaldamine lõppema 31. detsembril 2022. Selleks et tagada ELi taasteprospektide järjepidevus, tuleks nende ELi taasteprospektide suhtes, mis kiideti heaks enne ELi taasteprospekti korra kohaldamise lõppemist, jätkata varasemalt kehtinud nõuete kohaldamist.

(16)

Komisjonil tuleb enne 21. juulit 2022 esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne määruse (EL) 2017/1129 kohaldamise kohta, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Aruandes tuleks muu hulgas hinnata, kas ELi taasteprospektide avalikustamise kord on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks asjakohane. Hindamisel tuleks käsitleda küsimust, kas ELi taasteprospekt tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja halduskoormuse vähendamise vahel.

(17)

Direktiivis 2004/109/EÜ nõutakse, et emitendid, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liikmesriigi territooriumil asuval või toimival reguleeritud turul, koostaksid ja avalikustaksid oma majandusaasta aruanded 1. jaanuaril 2020 ja hiljem algavate majandusaastate kohta ühtses elektroonilises aruandevormingus. Ühtset elektroonilist aruandevormingut kirjeldatakse täpsemalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815 (8). Arvestades, et majandusaasta aruannete koostamine ühtset elektroonilist aruandlusvormingut kasutades eeldab lisapersonali ja rahaliste lisavahendite eraldamist, eriti esimesel koostamisaastal, ning arvestades emitentide COVID-19 pandeemia tõttu piiratud vahendeid, peaks liikmesriigil olema võimalus lükata majandusaasta aruannete ühtses elektroonilises aruandevormingus koostamise ja avalikustamise nõude kohaldamine ühe aasta võrra edasi. Selle võimaluse kasutamiseks peaks liikmesriik teatama komisjonile, et ta kavatseb edasilükkamist lubada ja tema kavatsus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(18)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võtta meetmeid, mis hõlbustaksid investeerimist reaalmajandusse, soodustaksid liidu ettevõtete kiiret rekapitaliseerimist ja võimaldaksid emitentidel kaasata avalikelt turgudelt vahendeid majanduse taaskäivitamise protsessi varases etapis, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

(19)	Seepärast tuleks määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi 2004/109/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1129 muutmine

Määrust (EL) 2017/1129 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:

„l)

alates 18. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on väärtpaberite pakkumise agregeeritud müügihind liidus väiksem kui 150 000 000 eurot krediidiasutuse kohta, kusjuures seda arvestatakse 12 kuu kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)	ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad ning

ii)	ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisinstrumendiga.“

Artikli 1 lõike 5 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„k)

i)	ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad ning

ii)	ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisinstrumendiga.“

3)	Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „1. Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2, artikli 14a lõike 2 ja artikli 18 lõike 1 kohaldamist, sisaldab prospekt vajalikku teavet, mis on oluline investorile, et teadlikult hinnata järgmist:“.

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

„12a. Erandina käesoleva artikli lõigetest 3–12 peab artikli 14a kohaselt koostatud ELi taasteprospekt sisaldama käesoleva lõike kohaselt koostatud kokkuvõtet.

ELi taasteprospekti kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt kahel A4 leheküljel.

ELi taasteprospekti kokkuvõte ei tohi sisaldada ristviiteid prospekti muudele osadele ega viidetena esitatud teavet ning peab:

a)	olema esitatud ja vormistatud kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)	olema kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja investorite jaoks arusaadavalt;

koosnema järgmisest neljast osast:

i)	sissejuhatus, mis sisaldab kogu käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavet, sealhulgas hoiatusi ja ELi taasteprospekti kinnitamise kuupäeva;

ii)	põhiteave emitendi kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral vähemalt 200 sõna sisaldav konkreetne teave selle kohta, kuidas COVID-19 pandeemia mõjutab emitendi äritegevust ja finantsolukorda;

iii)	põhiteave aktsiate kohta, sealhulgas nende aktsiatega kaasnevate õiguste ja nende õiguste kasutamise võimalike piirangute kohta;

iv)	põhiteave aktsiate avaliku pakkumise ja/või reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

ELi taasteprospekt

1. Järgmised isikud võivad otsustada koostada aktsiate avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel ELi taasteprospekti vastavalt käesolevas artiklis sätestatud lihtsustatud avalikustamiskorrale:

a)	emitendid, kelle aktsiatega on olnud lubatud reguleeritud turul vähemalt viimase 18 kuu jooksul pidevalt kaubelda ja kes emiteerivad aktsiaid, mis on vahetatavad olemasolevate, varem emiteeritud aktsiate vastu;

b)	emitendid, kelle aktsiatega on VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul juba pidevalt kaubeldud, tingimusel et nende aktsiate pakkumiseks on avaldatud prospekt, ja kes emiteerivad aktsiaid, mis on vahetatavad olemasolevate, varem emiteeritud aktsiate vastu;

c)	pakkujad, kelle aktsiatega on olnud lubatud reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul pidevalt kaubelda.

Emitendid võivad koostada ELi taasteprospekti üksnes juhul, kui aktsiate arv, mida kavatsetakse pakkuda, moodustab koos ELi taasteprospektis 12-kuulise perioodi jooksul juba pakutavate aktsiate arvuga, kui neid on, ELi taasteprospekti kinnitamise kuupäeval alla 150 % reguleeritud turule või VKEde kasvuturule juba kauplemiseks võetud aktsiate arvust.

Teises lõigus osutatud 12-kuuline periood algab ELi taasteprospekti kinnitamise kuupäeval.

2. Erandina artikli 6 lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 kohaldamist, sisaldab ELi taasteprospekt asjakohast lühendatud teavet, mida on investoritel vaja, et mõista:

emitendi prospekti ja finantstulemusi ning olulisi muutusi emitendi finantsseisundis ja äripositsioonis alates viimase majandusaasta lõpust, kui see on asjakohane, ning tema pikaajalist finantsalast ja muud äristrateegiat ja eesmärke, sealhulgas kohaldatavuse korral vähemalt 400 sõna sisaldavat konkreetset teavet selle kohta, kuidas COVID-19 pandeemia mõjutab emitendi äritegevust ja finantsolukorda, ning selle eeldatavat tulevast mõju;

olulist teavet aktsiate, sealhulgas nende aktsiatega kaasnevate õiguste ja nende õiguste kasutamise võimalike piirangute kohta, emiteerimise põhjuseid ja mõju emitendile, sealhulgas emitendi üldisele kapitalistruktuurile, samuti kapitalisatsiooni ja võlgade avalikustamist, käibekapitali aruannet ning tulu kasutamist.

3. ELi taasteprospektis sisalduv teave kirjutatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul ning see peab võimaldama investoritel, eriti jaeinvestoritel, teha teadliku investeerimisotsuse, võttes arvesse korraldatud teavet, mis on juba avalikustatud direktiivi 2004/109/EÜ alusel, kui see on kohaldatav, ning määruse (EL) nr 596/2014 alusel ning asjakohasel juhul komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565 (*1) osutatud teavet.

4. ELi taasteprospekt koostatakse üheainsa dokumendina ja see sisaldab Va lisas esitatud miinimumteavet. Selle maksimaalne pikkus trükituna on 30 A4-formaadis lehekülge ning see esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades loetavas suuruses tähemärke.

5. Kokkuvõtet ja artikli 19 kohaselt viidetena esitatud teavet ei võeta käesoleva artikli lõikes 4 osutatud maksimaalse pikkuse puhul arvesse.

6. Emitendid võivad otsustada, millises järjekorras nad Va lisas esitatud teabe ELi taasteprospektis esitavad.

(*1) Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).“"

6)	Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: „6a. Erandina lõigetest 2 ja 4 lühendatakse lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 4 sätestatud tähtaegu ELi taasteprospekti puhul seitsme tööpäevani. Emitent teavitab pädevat asutust vähemalt viis tööpäeva enne kuupäeva, mil on kavas kinnitamistaotlus esitada.“

Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„5a. ELi taasteprospekt liigitatakse käesoleva artikli lõikes 6 osutatud andmete säilitamise mehhanismis. Artikli 14 kohaselt koostatud prospektide liigitamiseks kasutatud andmeid võib kasutada artikli 14a kohaselt koostatud ELi taasteprospektide liigitamiseks, tingimusel et neid kahte liiki prospekte eristatakse kõnealuses andemete säilitamise mehhanismis.“

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega, on investoritel, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, erandina lõikest 2 alates 18. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 õigus taganeda nõustumusest kolme tööpäeva jooksul alates lisa avaldamisest, juhul kui lõikes 1 osutatud uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus ilmnes enne avaliku pakkumise perioodi lõppu või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Emitent või pakkuja võib kõnealust tähtaega pikendada. Taganemisõiguse kasutamise viimane kuupäev sätestatakse lisas.

Lisa sisaldab taganemisõiguse kohta eraldi märget, milles tuuakse selgelt välja:

asjaolu, et nõustumusest taganemise õigus antakse üksnes neile investoritele, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, ja juhul, kui väärtpaberid ei olnud uue olulise asjaolu, olulise vea või olulise ebatäpsuse ilmnemise või selle täheldamise ajaks investoritele veel üle antud;

b)	tähtaeg, mille jooksul investorid saavad taganemisõigust kasutada, ning

c)	kellega investorid saavad taganemisõiguse kasutamise soovi korral ühendust võtta.“;

b)	lisatakse järgmine lõige:

„3a. Kui investorid ostavad või märgivad väärtpabereid finantsvahendaja kaudu pärast nende väärtpaberite prospekti kinnitamist, kuid enne esmase pakkumisperioodi lõppemist, teavitab kõnealune finantsvahendaja erandina lõikest 3 alates 18. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 asjaomaseid investoreid lisa avaldamise võimalusest, kohast ja ajast ning sellest, et sellisel juhul aitaks finantsvahendaja neil kasutada nõustumusest taganemise õigust.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud investoritel on lõikes 2a osutatud taganemisõigus, võtab finantsvahendaja nende investoritega ühendust enne lisa avaldamise päevale järgneva tööpäeva lõppu.

Kui väärtpabereid ostetakse või märgitakse otse emitendilt, teavitab kõnealune emitent investoreid lisa avaldamise võimalusest ja kohast ning sellest, et investoritel võib sellisel juhul olla õigus nõustumusest taganeda.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 47a

ELi taasteprospekti korra kohaldamine ajas

Artikli 7 lõikes 12a, artiklis 14a, artikli 20 lõikes 6a ja artikli 21 lõikes 5a sätestatud ELi taasteprospekti korra kohaldamine lõppeb 31. detsembril 2022.

ELi taasteprospekte, mis on kinnitatud ajavahemikul 18. märts 2021 kuni 31. detsember 2022, reguleeritakse jätkuvalt kooskõlas artikliga 14a kuni nende kehtivusaja lõpuni või kuni 12 kuu möödumiseni pärast 31. detsembrit 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.“

10)

Artikli 48 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Muu hulgas hinnatakse aruandes, kas prospekti kokkuvõte, artiklites 14, 14a ja 15 sätestatud avalikustamiskord ja artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument on nende eesmärke arvestades endiselt asjakohased. See aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

a)	artikli 15 lõike 1 punktides a–d osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute ELi kasvuprospektide arv kategooria kaupa ning analüüs iga sellise arvu muutumise kohta ja suundumuste kohta seoses kauplemiskohtade valikuga isikute poolt, kellel on õigus kasutada ELi kasvuprospekt;

b)	analüüs selle kohta, kas ELi kasvuprospekt tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja selle kasutamise õigust omavate isikute halduskoormuse vähendamise vahel;

c)	kinnitatud ELi taasteprospektide arv ja selle arvu muutumise analüüs, samuti hinnang ELi taasteprospektiga emissiooni kuupäeval kasutusele võetud tegeliku täiendava turukapitalisatsiooni kohta, et koguda järelhindamise jaoks ELi taasteprospekti kohta kogemusi;

ELi taasteprospekti koostamise ja kinnitamise kulud võrrelduna standardprospekti, teisese emissiooni prospekti ja ELi kasvuprospekti koostamise ja kinnitamise praeguste kuludega ning märge saavutatud üldise rahalise kokkuhoiu ja selle kohta, milliseid kulusid saaks veelgi vähendada; käesoleva määruse järgimisest tulenevad kogukulud emitentide, pakkujate ja finantsvahendajate jaoks ning kalkulatsioon selle kohta, kui suure protsentuaalse osa moodustavad need kulud tegevuskuludest;

e)	analüüs selle kohta, kas ELi taasteprospekt tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja sellise prospekti kasutamise õigust omavate isikute halduskoormuse vähendamise vahel, ning investeerimiseks vajaliku olulise teabe kättesaadavuse kohta;

f)	analüüs selle kohta, kas oleks asjakohane pikendada ELi taasteprospekti korra kohaldamise aega, sh kas artikli 14a lõike 1 teises lõigus osutatud künnis, mille ületamisel ELi taasteprospekti ei või kasutada, on asjakohane;

g)	analüüs selle kohta, kas artikli 23 lõigetes 2a ja 3a sätestatud meetmed täitsid eesmärgi anda nii finantsvahendajatele kui ka investoritele lisaselgust ja -paindlikkust ning kas oleks asjakohane muuta kõnealused meetmed alaliseks.“

11)	Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse Va lisana.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/109/EÜ muutmine

Artikli 4 lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7. Kui Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (*2), on teinud kulutasuvuse analüüsi, siis koostatakse kõik majandusaasta aruanded 1. jaanuaril 2020 ja hiljem algavate majandusaastate kohta kõik ühtses elektroonilises aruandevormingus. Liikmesriik võib siiski lubada emitentidel kohaldada seda aruandlusnõuet majandusaastate kohta, mis algavad alates 1. jaanuarist 2021, juhul kui liikmesriik teavitab komisjoni oma kavatsusest sellist edasilükkamist lubada hiljemalt 19. märtsiks 2021 ja kui tema kavatsus on nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1) ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.

(2) Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. veebruari 2021. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(4) Komisjoni 14. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/980, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1129 seoses väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti vormi, sisu, kontrolli ja kinnitamisega ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004 (ELT L 166, 21.6.2019, lk 26).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(7) Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).

(8) Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1).

LISA

„Va LISA

MIINIMUMTEAVE, MIS TULEB ELi TAASTEPROSPEKTIS ESITADA

I. Kokkuvõte

ELi taasteprospekt peab sisaldama artikli 7 lõike 12a kohaselt koostatud kokkuvõtet.

II. Emitendi nimi, asutamisriik, link emitendi veebisaidile

Teha kindlaks aktsiaid emiteeriv äriühing, sealhulgas selle juriidilise isiku tunnus (LEI), juriidiline ja ärinimi, asutamisriik ja veebisait, kust investorid saavad teavet äriühingu äritegevuse, tema toodete või teenuste ja peamiste turgude kohta, kus ta konkureerib, peamiste aktsionäride, haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite ja kõrgema juhtkonna koosseisu kohta ning kohaldatavuse korral viidetena esitatud teavet (koos märkusega, et veebisaidil esitatud teave ei ole osa prospektist, välja arvatud juhul, kui see teave on prospektis viidetena esitatud).

III. Vastutust käsitlev avaldus ja avaldus pädeva asutuse kohta

1. Vastutust käsitlev avaldus

Teha kindlaks isikud, kes vastutavad ELi taasteprospekti koostamise eest, ning lisada kõnealuste isikute avaldus selle kohta, et neile teadaolevalt on ELi taasteprospektis sisalduv teave tõene ning ELi taasteprospektis ei esine väljajätmisi, mis võivad selle tähendust mõjutada.

Kui see on kohaldatav, tuleb avalduses esitada kolmandatelt isikutelt saadud teave, sealhulgas selle teabe allikas või allikad, ning eksperdina tegutseva isiku avaldused või aruanded ning seda isikut puudutavad järgmised üksikasjad:

nimi;

b)	tegevuskoha aadress;

c)	kvalifikatsioonid ja

d)	oluline huvi emitendi suhtes, kui selline huvi on olemas.

2. Avaldus pädeva asutuse kohta

Avalduses tuleb märkida käesoleva määruse kohaselt ELi taasteprospekti kinnitanud pädev asutus, ning täpsustada, et selline kinnitamine ei ole emitendi ega ELi taasteprospektis käsitletavate aktsiate kvaliteedi heakskiitmine, et pädev asutus on üksnes kinnitanud ELi taasteprospekti, kuna see vastab käesoleva määrusega kehtestatud täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele, ja et ELi taasteprospekt on koostatud vastavalt artiklile 14a.

IV. Riskitegurid

Jaos „Riskitegurid“ esitatakse piiratud arvu kategooriatena selliste emitendiga seotud oluliste riskide kirjeldus ning avalikkusele pakutavate ja/või reguleeritud turul kauplemisele võetavate aktsiatega seotud oluliste riskitegurite kirjeldus.

Igas kategoorias nimetatakse esmajoones kõige olulisemad riskid emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja hinnangul, võttes arvesse kahjulikku mõju emitendile ning avalikkusele pakutavatele ja/või reguleeritud turul kauplemisele võetavatele aktsiatele ja nende riskide esinemise tõenäosust. Riske selgitatakse ELi taasteprospekti sisus.

V. Finantsaruanded

ELi taasteprospekt peab sisaldama majandusaasta finantsaruande ja poolaasta vahearuande, mis on avaldatud ELi taasteprospekti kinnitamisele eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui avaldatud on nii majandusaasta finantsaruanne kui ka poolaasta vahearuanne, tuleb esitada üksnes majandusaasta finantsaruanne, kui see on uuem kui poolaasta vahearuanne.

Majandusaasta finantsaruanne peab olema sõltumatult auditeeritud. Auditiaruanne tuleb koostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 537/2014 (2).

Kui direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 ei kohaldata, peab majandusaasta finantsaruanne olema auditeeritud või peab olema märgitud, kas see annab ELi taasteprospektis õige ja õiglase ülevaate vastavalt liikmesriigis kohaldatavatele auditistandarditele või nendega samaväärsele standardile. Muul juhul peab ELi taasteprospekt sisaldama järgmist teavet:

a)	sõnaselge märge selle kohta, milliseid auditistandardeid on kohaldatud;

b)	selgitus kõigi oluliste rahvusvahelistest auditistandarditest kõrvalekaldumiste kohta.

Kui vannutatud audiitorid on keeldunud majandusaasta finantsaruannet käsitlevat auditiaruannet kinnitamast või kui aruanne sisaldab märkusi, arvamuste muudatusi, vastutuse välistamise klausleid või rõhutatud asjaolusid, tuleb näidata selle põhjus ning esitada need märkused, muudatused, vastutuse välistamise klauslid või rõhutatud asjaolud täies ulatuses.

Samuti tuleb kirjeldada grupi finantsseisundi olulisi muutusi, mis on toimunud alates viimase aruandlusperioodi lõpust, mille kohta on avaldatud kas auditeeritud finantsaruanne või vaheperioodi finantsteave, või esitada asjakohane eitav avaldus.

Asjakohasel juhul lisatakse ka pro forma teave.

VI. Dividendipoliitika

Kirjeldada emitendi põhimõtteid dividendide jagamisel ja selle suhtes kehtivaid piiranguid, samuti aktsiate tagasiostmist.

VII. Teave suundumuste kohta

Kirjeldada järgmist:

a)	kõige olulisemad hiljutised suundumused tootmises, müügis ja varudes ning kulud ja müügihinnad alates viimase majandusaasta lõpust kuni ELi taasteprospekti kuupäevani;

b)	teave teadaolevate suundumuste, ebakindluse, nõudmiste, kohustuste või sündmuste kohta, mis võivad vähemalt jooksval majandusaastal suhteliselt tõenäoliselt emitendi väljavaateid oluliselt mõjutada;

c)	teave emitendi lühi- ja pikaajalise finantsalase ja muu äristrateegia ning eesmärkide kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral vähemalt 400 sõna sisaldav konkreetne teave selle kohta, kuidas COVID-19 pandeemia mõjutab emitendi äritegevust ja finantsolukorda, ning selle eeldatavat tulevast mõju.

Kui käesoleva jao punktis a või b osutatud suundumused ei ole oluliselt muutunud, peab tegema sellekohase avalduse.

VIII. Pakkumise tingimused, märkimist puudutavad kindlad kohustused ja kavatsused ning emissiooni tagamise ja korraldamise lepingute põhijooned

Esitada pakkumishind, pakutavate aktsiate arv, emissiooni/pakkumise maht, pakkumise suhtes kohaldatavad tingimused ja võimaliku ostueesõiguse kasutamise kord.

Emitendile teadaolevas ulatuses esitada teave selle kohta, kas põhiaktsionärid või emitendi juht-, järelevalve- või haldusorganite liikmed kavatsevad pakkumise märkimises osaleda või kas mõni isik kavatseb märkida rohkem kui viis protsenti pakkumisest.

Esitada võimalikud siduvad kohustused märkida rohkem kui 5 % pakkumisest ning kõik emissiooni tagamise ja korraldamise lepingute olulised jooned, sealhulgas selle isiku nimi ja aadress, kes kohustub tagama või korraldama emissiooni kindla kohustuse alusel või võimaluste piires (best efforts) ning kvoodid.

IX. Oluline teave aktsiate ja nende märkimise kohta

Esitada järgmine oluline teave avalikkusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate aktsiate kohta:

a)	rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood);

b)	aktsiatega seotud õigused, nende õiguste kasutamise kord ja võimalikud piirangud;

c)	teave selle kohta, kus aktsiaid saab märkida, samuti ajavahemiku kohta (sealhulgas võimalikud muudatused), mille jooksul pakkumine on avatud, ning taotlusprotsessi kirjeldus koos uute aktsiate emiteerimise kuupäevaga.

X. Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

Esitada teave pakkumise põhjuste kohta, ja kui see on asjakohane, hinnanguline netotulu iga peamise kavandatava kasutusviisi kaupa, esitatuna nende kasutusviiside tähtsuse järjekorras.

Kui emitent on teadlik sellest, et eeldatav tulu ei ole piisav kõigi kavandatud kasutusviiside rahastamiseks, tuleb avaldada muude vajalike rahaliste vahendite summa ja allikad. Üksikasjad tuleb esitada ka tulu kasutamise kohta, eelkõige juhul, kui tulu kasutatakse selleks, et soetada vara, välja arvatud tavapärase äritegevuse raames, rahastada teiste ettevõtete omandamist, mis on välja kuulutatud, või võlgadest vabaneda, neid vähendada või tagasi maksta.

XI. Riigiabi saamine

Esitada avaldus, mis sisaldab teavet selle kohta, kas emitent on saanud majandustegevuse taastamisega seoses mis tahes vormis riigiabi, samuti abi eesmärgi, vahendi liigi ja saadud abi summa ning sellega seotud tingimuste kohta, kui see on asjakohane.

Avaldus selle kohta, kas emitent on saanud riigiabi, peab sisaldama kinnitust, et teave esitatakse üksnes prospekti eest vastutavate isikute vastutusel, nagu on osutatud artikli 11 lõikes 1, et pädeva asutuse roll prospekti kinnitamisel on kontrollida selle täielikkust, arusaadavust ja järjepidevust ning seetõttu ei ole pädev asutus kohustatud avaldust riigiabi kohta sõltumatult kontrollima.

XII. Käibekapitali käsitlev avaldus

Emitendi avaldus selle kohta, et tema arvates on käibekapital emitendi praeguste vajaduste rahuldamiseks piisav, või kui see nii ei ole, kuidas emitent kavatseb vajaliku lisakäibekapitali hankida.

XIII. Kapitalisatsioon ja võlad

Kapitalisatsiooni ja võlgasid käsitlev avaldus (tehes vahet garanteeritud ja garanteerimata, tagatud ja tagamata võlgade vahel) kuupäeva seisuga, mis ei ole varasem kui 90 päeva enne ELi taasteprospekti kuupäeva. Võlgade hulka kuuluvad ka kaudsed ja tingimuslikud võlad.

Kui emitendi kapitalisatsioon ja võlad on 90-päevase ajavahemiku jooksul oluliselt muutunud, tuleb esitada lisateavet, kirjeldades neid muutusi või ajakohastades asjaomaseid arvnäitajaid.

XIV. Huvide konfliktid

Esitada teave emissiooniga seotud mis tahes huvide, sh huvide konfliktide kohta ning tuua välja seotud isikud ja huvide laad.

XV. Lahjendamine ja aktsiaosalus pärast emissiooni

Esitada võrdlus seniste aktsionäride aktsiakapitalis osaluse ja hääleõiguse kohta enne ja pärast avalikust pakkumisest tulenenud kapitali suurendamist eeldusel, et senised aktsionärid ei märgi uusi aktsiaid, ja eraldi eeldusel, et senised aktsionärid kasutavad oma märkimisõigust.

XVI. Dokumendid, millega on võimalik tutvuda

Avaldus selle kohta, et ELi taasteprospekti kehtivusajal võib tutvuda järgmiste dokumentidega, kui sellised dokumendid on olemas:

a)	emitendi kehtiv asutamisleping ja põhikiri;

b)	kõik emitendi taotlusel ekspertide koostatud aruanded, kirjad ja muud dokumendid, hinnangud ja avaldused, mille mõni osa sisaldub või mille osale on viidatud ELi taasteprospektis.

Viide veebisaidile, kus dokumentidega tutvuda saab.

“

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).