(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. ELi toimimise lepingu artikli 148 kohaselt rakendavad liikmesriigid tööhõivepoliitikat, milles võetakse arvesse tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklis 175 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et oma igakülgse harmoonilise arengu edendamiseks töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Lisaks on selles sätestatud, et iseäranis taotleb liit eri piirkondade arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Pingutused erinevuste vähendamiseks peaksid eelkõige kasu tooma saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele. Liidu poliitika rakendamisel tuleks arvesse võtta piirkondade erinevat lähtepositsiooni ja eripära.

(4)

Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“), sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Lisaks meetmetele, mis tugevdavad konkurentsivõimet, majanduskasvu potentsiaali ja riigi kestlikku rahandust, tuleks kehtestada ka solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotamisel põhinevatele reformidele, et luua kvaliteetseid töökohti ja kestlikku majanduskasvu, tagada võrdsed võimalused ja sotsiaalkaitse ning nende kättesaadavus, kaitsta vähekaitstud rühmi ja parandada kõigi liidu kodanike elatustaset. Liikmesriigid töötavad nende reformide toetamiseks välja riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad, pidades samal ajal silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (4) (edaspidi "Pariisi kokkulepe"), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (5) kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raames vastu võetud riiklikke energia- ja kliimakavasid, õiglase ülemineku kavasid ja noortegarantii rakenduskavasid ning ÜRO kestliku arengu eesmärke. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada, kui see on asjakohane, koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

(5)

Komisjon on 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ning 2020. aasta Euroopa poolaasta kevad- ja suvepaketis rõhutanud, et Euroopa poolaasta peaks aitama kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele.

(6)

COVID-19 puhang 2020. aasta alguses muutis majanduslikke, sotsiaalseid ja eelarveväljavaateid liidus ja mujal maailmas, nõudes kiiret ja kooskõlastatud reageerimist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega ja asümmeetrilise mõjuga liikmesriikide jaoks. COVID-19 kriis nagu ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et tugevatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete, kestlike ja vastupidavate majandus- ning finants- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt ning õiglasel ja kaasaval viisil reageerida ja neist kiiremini taastuda. Vastupidavuse puudumine võib põhjustada ka šokkide negatiivset ülekanduvat mõju liikmesriikide vahel või liidu piires tervikuna, tekitades seetõttu liidus lähenemise ja ühtekuuluvusega seotud probleeme. Kulutuste vähendamine sellistes sektorites nagu haridus-, kultuuri- ja loomesektor ning tervishoius võib töötada majanduse kiire taastumise saavutamisele vastu. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus ja ühiskond sellest kriisist taastuvad, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse ja sotsiaalstruktuuride vastupidavusest. Kestlikud ja majanduskasvu soodustavad reformid ja investeeringud liikmesriikide majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ning mis tugevdavad vastupidavust, suurendavad tootlikkust ja liikmesriikide konkurentsivõimet, on seetõttu olulised, et suunata nende majandus tagasi õigele teele ning vähendada liidus ebavõrdsust ja erinevusi.

(7)

Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on selles erilises olukorras oluline investeeringuid toetada, et kiirendada majanduse taastumist ja tugevdada selle pikaajalist kasvupotentsiaali. Hästi toimiv siseturg ning investeerimine keskkonnahoidlikusse ja digitehnoloogiasse, innovatsiooni ja teadustegevusse, sealhulgas teadmistepõhisesse majandusse, puhtale energiale üleminekusse, eluasemete energiatõhususe suurendamisse ja muudesse olulistesse majandussektoritesse on olulised, et saavutada õiglane, kaasav ja kestlik majanduskasv, aidata luua töökohti ja saavutada 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus.

(8)

COVID-19 kriisiga seoses on vaja tugevdada kehtivat raamistikku, mille alusel antakse liikmesriikidele toetust, ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks luua taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“) tagamaks tõhusat ja märkimisväärset rahalist abi, et hoogustada reformide läbiviimist ning sellega seotud avaliku sektori investeeringuid. Rahastu peaks olema sihtotstarbeline vahend, mille eesmärk on leevendada liidus COVID-19 kriisi kahjulikku mõju ja tagajärgi. See peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel. Avaliku sektori investeerimiskavade, sealhulgas rahastamisvahendite, toetuste ja muude vahendite abil võiks stimuleerida ka erainvesteeringuid, kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

(9)

Samuti peaksid rahastu abil elluviidavad reformid ja investeeringud aitama muuta liitu peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks ning suurendada seeläbi avatud majanduse kõrval liidu strateegilist autonoomsust. Rahastu abil elluviidavad reformid ja investeeringud peaksid looma ka Euroopa lisaväärtust.

(10)

Taastumine tuleks saavutada ning liidu ja selle liikmesriikide vastupidavust tuleks suurendada selliseid meetmeid toetades, mis on seotud Euroopa jaoks oluliste poliitikavaldkondadega, nimelt järgmise kuue sambaga: rohepööre; digipööre; arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, sealhulgas majanduslik ühtekuuluvus, töökohad, tootlikkus, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning hästi toimiv siseturg tugevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd); sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus, sealhulgas selleks, et suurendada kriisile reageerimise suutlikkust ja kriisiks valmisolekut; ning järgmise põlvkonna, laste- ja noortepoliitika, nagu näiteks haridus ja oskused.

(11)

Rohepööret peaksid toetama keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja suutlikkuse, sealhulgas elurikkuse, energiatõhususe, hoonete renoveerimise ja ringmajandusega seotud reformid ja investeeringud, mis aitavad samal ajal kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, edendavad kestlikku majanduskasvu, loovad töökohti ja säilitavad energiajulgeoleku.

(12)

Digitehnoloogiate, -taristu ja -protsessidega seotud reformid ja investeeringud suurendavad liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning aitavad muuta liitu peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu ka vastupidavamaks, innovaatilisemaks ja sõltumatumaks. Reformid ja investeeringud peaksid eelkõige edendama teenuste digiteerimist, digi- ja andmetaristu, klastrite ja digitaalse innovatsiooni keskuste ning avatud digilahenduste arendamist. Digipööre peaks stimuleerima ka VKEde digiteerimist. Digitehnoloogiatesse tehtavate investeeringute puhul tuleks järgida koostalitlusvõime, energiatõhususe ja isikuandmete kaitse põhimõtteid, võimaldada VKEde ja idufirmade osalemist ning edendada avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist.

(13)

Aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu, sealhulgas majandusliku ühtekuuluvuse, töökohtade loomise, tootlikkuse, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning tugevate VKEdega hästi toimiva siseturuga seotud reformide ja investeeringute eesmärk peaks olema suurendada kasvupotentsiaali ja võimaldada liidu majanduse kestlikku taastumist. Need reformid ja investeeringud peaksid edendama ka ettevõtlust, sotsiaalmajandust, kestliku taristu ja transpordi arendamist ning industrialiseerimist ja taasindustrialiseerimist ning leevendama COVID-19 kriisi mõju majandusele.

(14)

Sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud reformid ja investeeringud peaksid ühtlasi aitama võidelda vaesuse ja töötuse vastu, et liikmesriikide majandus taastuks, ent samas ei jäetaks kedagi kõrvale. Need reformid ja investeeringud peaksid tooma kaasa kvaliteetsete ja stabiilsete töökohtade loomise, ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade kaasamise ja lõimimise ning võimaldama tugevdada sotsiaaldialoogi, -taristut ja -teenuseid ning sotsiaalkaitse- ja hoolekandesüsteeme.

(15)

COVID-19 kriis on toonud esile ka selle, kui olulised on tervishoiu ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsioonilise vastupidavusega seotud reformid ja investeeringud, mille eesmärk on muu hulgas suurendada kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimise suutlikkust, eelkõige äritegevuse ja avalike teenuste järjepidevuse ning tervishoiu- ja hooldussüsteemide kättesaadavuse ja suutlikkuse suurendamise kaudu, et parandada avaliku halduse ja riiklike süsteemide tõhusust, vähendades seejuures halduskoormust, ning et parandada kohtusüsteemide tõhusust ning pettuste ennetamist ja rahapesuvastast järelevalvet.

(16)

Väga olulised on järgmise põlvkonna, laste ja noortega seotud reformid ja investeeringud, et edendada haridust ja oskusi, sealhulgas digioskusi, aktiivse tööjõu oskuste täiendamist, ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist, töötute integratsiooniprogrammi, laste ja noorte juurdepääsu ja võimalustesse investeerimise poliitikat seoses hariduse, tervishoiu, toitumise, töökohtade ja eluasemega ning põlvkondadevahelist lõhet ületavat poliitikat vastavalt lastegarantii ja noortegarantii eesmärkidele. Need meetmed peaksid tagama, et COVID-19 kriisi mõju ei kahjusta eurooplaste järgmist põlvkonda püsivalt ning põlvkondadevaheline lõhe ei muutu veelgi sügavamaks.

(17)

Praegu ei ole ühegi instrumendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide rakendamise ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambast ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest lähtuvalt kindlaks tehtud probleeme, ning püsivalt suurendada tootlikkust ning liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust.

(18)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Rahastust eraldatav tagastamatu rahaline toetus peaks olema sui generis liidu toetuse vormis, mis arvutatakse igale liikmesriigile ette nähtud maksimaalse rahalise toetuse alusel ning võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskava hinnangulist kogukulu, ning selle väljamaksmine peaks põhinema sellel, mil määral on saavutatud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks nimetatud toetus kehtestada kooskõlas käesolevas määruses esitatud valdkondlike normidega ja vastavalt lihtsustamisreeglitele, mis kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6)(edaspidi „finantsmäärus“) artikli 125 lõikes 1 sätestatud kuludega sidumata maksete suhtes. Seepärast tuleks käesolevas määruses kehtestada erinormid ja -menetlus, kohaldades finantsmääruse kohaseid eelarve haldamise üldpõhimõtteid, mis puudutavad käesoleva määrusega ette nähtud tagastamatu rahalise toetuse eraldamist, rakendamist ja kontrolli. Kuludega sidumata maksed peaksid olema maksed, mida komisjon teeb liikmesriikidele kui toetusesaajatele, olenemata sellest, millises rahalise toetuse vormis liikmesriik lõplikule vahendite saajale hüvitist maksab. Liikmesriikidel peaks olema õigus kasutada kõiki rahalise toetuse vorme, sealhulgas lihtsustatud kuluvõimalusi. Ilma et see piiraks komisjoni õigust võtta pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti või rahastust või muudest liidu programmidest topeltrahastamise korral meetmeid, ei tohiks maksete puhul toetusesaaja tegelikult kantud kulusid kontrollida.

(19)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (7) ja selles eraldatud vahendite piires tuleks rahastu raames viia ellu taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses (EL) 2020/2094 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.

(20)

Rahastust tuleks toetada projekte, mis järgivad liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet. Rahastust ei tohiks katta jooksvaid riiklikke kulutusi, välja arvatud asjakohastelt põhjendatud juhtudel.

(21)

Eduka digipöörde eeltingimus on küberturvalisuse kõrge tase ja tehnoloogia usaldusväärsuse tagamine liidus. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 1. ja 2. oktoobri 2020 järeldustes liitu ja selle liikmesriike üles kasutama täielikult ära 29. jaanuaril 2020 vastu võetud 5G küberturvalisuse meetmepaketti ning eelkõige kohaldama liidu koordineeritud riskihindamistes kriitilise tähtsusega ja tundlikena määratletud põhivarade puhul kõrge riskiga tarnijate suhtes asjakohaseid piiranguid. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et võimalikke 5G tarnijaid tuleb hinnata ühiste objektiivsete kriteeriumide alusel.

(22)

Koostoime edendamiseks rahastu ning programmi „InvestEU“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse programm „InvestEU“ ja muudetakse määrust (EL) 2015/1017 („InvestEU määrus“), ja tehnilise toe instrumendi vahel, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (8), võivad taaste- ja vastupidavuskavad kooskõlas käesoleva määrusega sisaldada teatava ülemmäära piires makseid programmi „InvestEU“ liikmesriikide osadesse ja tehnilise toe instrumenti.

(23)

Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning kliimamuutustega tegelemise olulisust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastu kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üleüldise eesmärgi saavutamisele, milleks on pühendada 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele. Selleks peaksid rahastust toetatavad ja liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatud meetmed aitama kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, ning sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning nendega seotud summa peaks käesoleva määruse lisas esitatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt moodustama taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %. Sama meetodit tuleks kasutada meetmete suhtes, mida ei saa vahetult siduda ühegi käesoleva määruse lisas loetletud konkreetse sekkumisvaldkonnaga. Liikmesriigi ja komisjoni kokkuleppel peaks olema mõne investeeringu puhul võimalik suurendada kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti 40 %-le või 100 %-le, nagu taaste- ja vastupidavuskavas selgitatud, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis investeeringu mõju kliimaeesmärkidele põhjendatult suurendavad. Selleks peaks olema võimalik kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti suurendada mõne investeeringu puhul kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest. Rahastust tuleks toetada meetmeid, mis järgivad täielikult liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukodu määruse(EL) 2020/852 (9) artikli 17 tähenduses.

(24)

Võttes arvesse elurikkuse järsu vähenemise vastu võitlemise tähtsust, peaks käesolev määrus aitama kaasa elurikkusega seotud meetmete integreerimisele liidu poliitikavaldkondadesse.

(25)

Liikmesriigid peaksid tagama oma taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmete vastavuse põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Komisjon peaks andma liikmesriikidele selle kohta tehnilisi suuniseid. Neid suuniseid ei tohiks mõjutada määruse (EL) 2020/852 artikli 3 punktis d osutatud delegeeritud õigusaktide jõustumine.

(26)

Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad meetmed, mida rahastust toetatakse, peaksid eraldivõetuna moodustama vähemalt 20 % taaste- ja vastupidavuskavas digieesmärkide kulutusteks ette nähtud summast. Selleks peaksid liikmesriigid arvutama digieesmärkide toetuskoefitsiendi metoodika alusel, mis kajastab seda, mil määral rahastust makstav toetus aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele. Üksikute meetmete koefitsiendid tuleks kindlaks määrata käesoleva määruse lisas kehtestatud sekkumisvaldkondadele alusel. Sama meetodit tuleks kasutada meetmete suhtes, mida ei saa vahetult siduda ühegi sekkumisvaldkonnaga. Liikmesriigi ja komisjoni kokkuleppel peaks mõne investeeringu puhul olema võimalik neid koefitsiente suurendada 40 %-le või 100 %-le, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis suurendavad meetmete mõju digieesmärkidele.

(27)

Et määrata kindlaks, mil määral taaste- ja vastupidavuskava meetmed kliima- ja digieesmärkide saavutamisele kaasa aitavad, peaks olema võimalik neid meetmeid vastavat metoodikat järgides arvesse võtta mõlema eesmärgi puhul.

(28)

COVID-19 kriis on eriti mõjutanud naisi, sest nad moodustavad kogu liidus tervishoiutöötajatest suurema osa ning peavad tasustamata hooldamistöö oma töökohustustega tasakaalu viima. Eriti keeruline on üksikvanemate olukord, kellest 85 % on naised. Käesoleva määruse alusel esitatavate taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ja rakendamise käigus tuleks arvesse võtta ja edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi kõigile ning nende eesmärkide peavoolustamist. Investeerimine tugevasse hooldustaristusse on oluline ka selleks, et tagada sooline võrdõiguslikkus ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine, et ehitada üles vastupidavad ühiskonnad, võidelda ebakindlate tingimustega sektorites, kus enamik töötajatest on naised, hoogustada töökohtade loomist, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning avaldada positiivset mõju sotsiaalmajanduse koguproduktile (SKP), sest see võimaldab rohkematel naistel teha tasustatud tööd.

(29)

Tuleks luua mehhanism, mis tagaks seose rahastu ja usaldusväärse majandusjuhtimise vahel ning võimaldaks komisjonil teha nõukogule ettepaneku peatada rahastu kulukohustused või maksed kas täielikult või osaliselt. Komisjoni kohustus teha peatamisettepanek tuleks peatada, kui rakendatakse stabiilsuse ja kasvu pakti nn üldist vabastusklauslit ning nii kaua, kuni seda tehakse. Ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võetavate meetmete olulist finantsmõju arvestades tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks tegutsema komisjoni ettepaneku alusel. Et lihtsustada otsuste tegemist, mida majanduse juhtimise raames on vaja tulemusliku tegutsemise tagamiseks, tuleks kulukohustuste peatamiseks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust. Euroopa Parlamendi pädev komisjon peaks saama kutsuda Euroopa Komisjoni selle mehhanismi kohaldamist käsitlevale arutelule struktureeritud dialoogi raames, et Euroopa Parlament saaks väljendada oma seisukohti. Et komisjon saaks Euroopa Parlamendi seisukohti nõuetekohaselt arvesse võtta, peaks struktureeritud dialoog toimuma nelja nädala jooksul pärast seda, kui komisjon on Euroopa Parlamenti nimetatud mehhanismi kohaldamisest teavitanud.

(30)

Rahastu erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös liikmesriikidega.

(31)

Komisjon peaks esitama 31. juuliks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamise kohta läbivaatamisaruande. Selleks peaks komisjon võtma arvesse ühiseid näitajaid ning käesolevas määruses sätestatud taaste ja vastupidavuse tulemustabelit ja muud olemasolevat asjakohast teavet. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda Euroopa Komisjonil tutvustada käesoleva määrusega sätestatud taaste- ja vastupidavusdialoogi raames läbivaatamisaruande peamisi järeldusi.

(32)

Selleks et taaste- ja vastupidavuskavad aitaksid tagada rahastu eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas paketis. Rahastamiskõlblikud peaksid olema meetmed, mis on käivitatud alates 1. veebruarist 2020. Taaste- ja vastupidavuskavad peaksid olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, samuti nende probleemide ja prioriteetidega, mis on esitatud nõukogu kõige hiljutisemas soovituses euroala majanduspoliitika kohta nendele liikmesriikidele, mille rahaühik on euro. Samuti peaksid taaste- ja vastupidavuskavad olema kooskõlas riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega, noortegarantii rakenduskavaga ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks taaste- ja vastupidavuskavades sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Sellised meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihtmäärad, eesmärgid ja panused. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalaste standardite ja prioriteetidega. Taaste- ja vastupidavuskavades tuleks ka järgida rahastu horisontaalseid põhimõtteid.

(33)

Taaste- ja vastupidavuskava ei tohiks mõjutada õigust sõlmida kollektiivlepinguid või nende täitmist tagada või kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liidu ja liikmesriikide õiguse ja tavadega.

(34)

Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused saavad olla reformide ja investeeringute elluviimisel olulisteks partneriteks. Siinkohal tuleks nendega vastavalt riigi õigusraamistikule nõuetekohaselt konsulteerida ja nad tuleks kaasata.

(35)

Kui liikmesriik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 472/2013 (10) artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta raames järelevalvest ja hindamisest või tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 (11) kohast järelevalvet, peaks käesolevat määrust olema võimalik selle liikmesriigi suhtes kohaldada nimetatud määrustes kindlaks tehtud probleemide ja kindlaks määratud prioriteetide korral.

(36)

Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks nõukogul olema võimalik Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni käsutuses Euroopa poolaasta raames oleval strateegilisel ja analüütilisel teabel ning kui see on olemas, varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.

(37)

Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele võtta ette ja viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida neil on rahastu kaudu võimalik tagastamatu rahalise toetusena saada. 70 % maksimaalse tagastamatu rahalise toetuse summast tuleks arvutada, võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära. 30 % sellest maksimaalse rahalise toetuse summast tuleks arvutada, võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ning võrdselt reaalse SKP muutuse 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivse muutuse ajavahemikul 2020 - 2021, tuginedes nende andmete puhul, mis ei ole arvutamise ajal kättesaadavad, kuid mida tuleb 30. juuniks 2022 ajakohastada vastavalt tegelikele tulemustele, komisjoni 2020. aasta sügise prognoosidele.

(38)

On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade kohta ettepanekute esitamise kord ja näha ette nende sisu. Liikmesriigid peaksid esitama oma taaste- ja vastupidavuskavad üldjuhul ametlikult hiljemalt 30. aprilliks ning nad võivad need esitada ühe tervikliku dokumendina koos riikliku reformikavaga. Rahastu kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus esitada taaste- ja vastupidavuskava projekt alates eelneva aasta 15. oktoobrist.

(39)

Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on asjakohaselt põhjendatud. See kava peaks täpsustama, võttes arvesse selles sisalduvaid meetmeid, kuidas see vastab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil, aidates sealjuures asjakohaselt kaasa kõigi kuue samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase riigi eriomaseid probleeme. Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks esitada üksikasjalikud seire- ja rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid ning hinnanguline kulu, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse, ühiskonna ja institutsioonilisele vastupidavusele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning COVID-19 kriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisele, aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ning soodustades seeläbi liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist. Taaste- ja vastupidavuskava peaks sisaldama ka rohepöörde, sealhulgas elurikkuse, ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust selle kohta, kuidas see aitab tulemuslikult kaasa Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigi probleemide ja seatud prioriteetide, sealhulgas eelarveaspektide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (12) artikli 6 kohaselt esitatud soovituste käsitlemisele. Taaste- ja vastupidavuskava peaks ka sisaldama selgitust selle kohta, kuidas on sellega tagatud, et ükski selles sisalduv reformide ja investeeringute elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks näha ette eeldatav soolise võrdõiguslikkuse ja kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine ning kokkuvõte riikide sidusrühmadega läbiviidud konsultatsioonide kohta.

Taaste- ja vastupidavuskava peaks sisaldama selgitust selle kohta, millised on liikmesriigi kavad, süsteemid ja konkreetsed meetmed, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada huvide konflikte, korruptsiooni ja pettust ning vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest. Taaste- ja vastupidavuskava võib sisaldada ka piiriüleseid või mitut riiki hõlmavaid projekte. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

(40)

Rahastut tuleks rakendada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, kaasa arvatud pettuste, sh maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni ja huvide konfliktide tulemuslik vältimine ja selle eest vastutusele võtmine.

(41)

Komisjon peaks iga liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava hindama ning tegema liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon peaks täielikult austama riikide vastutust taaste- ja vastupidavuskava eest ja võtma seetõttu arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid. Komisjon peaks hindama liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust käesolevas määruses loetletud kriteeriumide alusel. Komisjon peaks hindama esitatud taaste- ja vastupidavuskavasid ja, kui see on asjakohane, nende ajakohastatud versioone, kahe kuu jooksul taaste- ja vastupidavuskavade ametlikust esitamisest. Vajaduse korral peaksid liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra.

(42)

Käesoleva määruse lisas tuleks esitada asjakohased suunised, millele tuginedes saaks komisjon taaste- ja vastupidavuskavu läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata ning määrata kindlaks rahalise toetuse vastavalt käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele ja muudele asjakohastele nõuetele. Läbipaistvuse ja tõhususe huvides tuleks luua taaste- ja vastupidavuskavade kohta esitatud ettepanekute hindamise süsteem. Kriteeriumid, mis puudutavad riigipõhiseid soovitusi ja liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali tugevdamist, töökohtade loomist ning majandusliku, sotsiaalse ja institutsionaalse vastupidavuse suurendamist ning aitavad kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, peaksid saama hindamisel kõige kõrgema hinde. Positiivse hinnangu saamise eeltingimuseks peaks olema ka rohe- ja digipöörde tulemuslik toetamine.

(43)

Selleks et aidata kaasa kvaliteetsete taaste- ja vastupidavuskavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade ning nendes seatud eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja asjaomase liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise ja tehnilise toe kasutamine. Liikmesriigid võivad taotleda toetust ka tehnilise toe instrumendist. Liikmesriike tuleks innustada suurendama koostoimet teiste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega.

(44)

Lihtsustamise tagamiseks peaksid rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu alusel.

(45)

Nõukogu peaks kiitma taaste- ja vastupidavuskava hinnangu heaks rakendusotsusega, mis põhineb komisjoni ettepanekul, mille ta peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul alates ettepaneku vastuvõtmisest. Kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks liikmesriigile juhul, kui kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu on võrdne maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suurem, eraldada maksimaalne rahaline toetus. Seevastu juhul, kui hinnanguline kogukulu on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta hindamiskriteeriumidele rahuldaval määral, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda. Nõukogu rakendusotsust tuleks muuta komisjoni ettepanekul, et lisada sellesse 2022. aasta juuni tegelike tulemuste alusel arvutatud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus. Nõukogu peaks võtma asjakohase muutmisotsuse vastu põhjendamatu viivituseta.

(46)

Selleks et tagada rahalise toetuse koondumine esimestele COVID-19 kriisi järgsetele aastatele ja tagada vastavus selle rahastu jaoks kättesaadavatele rahasummadele, tuleks raha teha kättesaadavaks kuni 31. detsembrini 2023. Selleks peaks olema võimalik 70 % tagastamatu rahalise toetuse summast siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022 ja 30 % ajavahemikus 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023. 31. detsembriks 2021 võib liikmesriigi poolt koos taaste- ja vastupidavuskavaga esitatud taotluse korral maksta eelmaksena välja kuni 13 % liikmesriigile ette nähtud rahalisest toetusest, ja kui see on asjakohane, kuni 13 % laenust, tehes seda võimalikult suures ulatuses kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud juriidilise kohustuse.

(47)

Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenuna, tingimusel et liikmesriigi asjakohaselt põhjendatud taotluse alusel sõlmitakse komisjoniga laenuleping. Riikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist toetavaid laene tuleks anda kuni 31. detsembrini 2023 ning neid tuleks anda tähtaegadega, mis kajastavad selliste kulutuste pikemaajalist laadi. Nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (13) artikli 3b lõiget 2 kohaselt tuleks tagasimaksed kavandada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega viisil, mis tagaks kohustuste pideva ja prognoositava vähenemise. Need tähtajad võivad liidu poolt laenude rahastamiseks kapitaliturgudelt laenuks võetud rahaliste vahendite tähtaegadest erineda. Seetõttu on vaja ette näha võimalus teha erand finantsmääruse artikli 220 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt ei tohi finantsabiks antavate laenude tähtaega muuta.

(48)

Laenutoetuse taotlus peaks olema põhjendatud suuremate finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate lisareformide ja -investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks, ning seega taaste- ja vastupidavuskava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus, mis eraldatakse tagastamatu toetusena. Laenutoetuse taotlust peaks olema võimalik esitada koos taaste- ja vastupidavuskavaga. Kui laenutoetuse taotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada üle vaadatud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas täiendavad eesmärgid ja sihtmäärad. Selleks et tagada vahendite koondumine esimestele kriisijärgsetele aastatele, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2023. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenutoetuste kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 6,8 % tema 2019. aasta kogurahvatulust Eurostati 2020. aasta mai andmete kohaselt. Ülemmäära peaks olema võimalik tõsta erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele. Komisjon peaks hindama laenutoetuse taotlust kahe kuu jooksul. Komisjoni ettepanekul peaks nõukogul olema õigus kiita see hinnang heaks kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud rakendusotsusega, mida nõukogu peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest.

(49)

Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus taaste- ja vastupidavuskava muuta, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Kui komisjon leiab, et liikmesriigi esitatud põhjused sellist muudatust õigustavad, peaks ta uut taaste- ja vastupidavuskava hindama kahe kuu jooksul. Vajaduse korral peaksid liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. Nõukogu peaks kiitma hinnangu uue taaste- ja vastupidavuskava kohta heaks rakendusotsusega, mis põhineb komisjoni ettepanekul ja mida ta peaks püüdma vastu võtta nelja nädala jooksul alates ettepaneku vastuvõtmisest.

(50)

Liidu institutsioonid peaksid rahastu sujuva ja kiire rakendamise tagamiseks tegema kõik endast oleneva, et käsitlemisaega lühendada.

(51)

Rahastu tõhusa ja lihtsa finantsjuhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavades esitatud eesmärkide ja sihtide tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda täiendavate eesmärkide ja sihtidega lisaks neile, mis on vajalikud rahalise toetuse (st tagastamatu rahaline toetus) saamiseks.

(52)

Rahaliste vahendite väljamaksmine rahastust sõltub taaste- ja vastupidavuskavades esitatud eesmärkide ja sihtide rahuldavast saavutamisest liikmesriikide poolt, kui nendele kavadele antud hinnang on nõukogu poolt heaks kiidetud. Enne rahalise toetuse ja, kui see on asjakohane, laenu väljamaksmist lubava otsuse vastuvõtmist peaks komisjon paluma majandus- ja rahanduskomitee arvamust selle kohta, kas liikmesriigid on eesmärgid ja sihid rahuldaval määral saavutanud, tuginedes komisjoni esialgsele hinnangule. Selleks et komisjon saaks majandus- ja rahanduskomitee arvamust oma hinnangus arvesse võtta, tuleks see arvamus esitada nelja nädala jooksul alates komisjoni esialgse hinnangu kättesaamisest. Majandus- ja rahanduskomitee püüab saavutada oma aruteludes konsensust. Kui üks või mitu liikmesriiki leiab erandjuhul, et asjaomaste eesmärkide ja sihtide rahuldavast saavutamisest esineb tõsiseid kõrvalekaldeid, võivad nad paluda, et Euroopa Ülemkogu eesistuja edastaks selle küsimuse arutamiseks Euroopa Ülemkogu järgmisel kohtumisel. Asjaomased liikmesriigid peaksid sellest viivitamata teavitama ka nõukogu ning nõukogu peaks omakorda viivituseta teavitama Euroopa Parlamenti. Sellisel erandjuhul ei tohiks otsust, millega antakse luba rahalise toetuse ja, kui see on asjakohane, laenu väljamaksmise kohta teha enne, kui Euroopa Ülemkogu järgmisel kohtumisel on küsimust ammendavalt arutatud. See protsess ei tohiks üldjuhul kesta kauem kui kolm kuud alates ajast, kui komisjon palus majandus- ja rahanduskomitee arvamust.

(53)

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks nii, et samal ajal järgitakse rahastu tulemuspõhist olemust, tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, vahendite tagasinõudmist ja rahalise toetusega seotud lepingute lõpetamist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid tuleks teha osamaksetena ja nende aluseks peaks olema komisjoni positiivne hinnang asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava elluviimisele. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et rahastust toetatavate meetmete jaoks eraldatud vahendeid kasutatakse kooskõlas liidus ja liikmesriikides kohaldatava õigusega. Eriti peaksid nad tagama pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise ning rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamise vältimise. Rahalise toetuse maksete peatamine ja rahalise toetusega seotud lepingute lõpetamine, samuti rahalise toetuse vähendamine ja tagasinõudmine peaks olema võimalik juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldaval viisil rakendanud või kui seoses rahastust toetatavate meetmetega esineb selliseid raskeid rikkumisi, st pettust, korruptsiooni või huvide konflikte või kui rahalisi toetusi käsitlevaid lepinguid on tõsiselt rikutud. Võimaluse korral tagatakse tagasinõudmine vastava summa mahaarvamisega rahastu alusel veel tegemata väljamaksetest. Kehtestada tuleks ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb otsuse maksete peatamise, makstud summade tagasinõudmise või rahalist toetust käsitlevate lepingute lõpetamise kohta, on liikmesriikidel õigus esitada oma märkused. Kõik rahalise toetuse maksed liikmesriikidele tuleks teha hiljemalt 31. detsembriks 2026, välja arvatud määruse (EL) 2020/2094 artikli 1 lõike 3 teises lauses osutatud meetmete puhul ning juhul, kui vaatamata sellele, et on võetud juriidiline kohustus või on võetud vastu otsus kooskõlas määruse (EL) 2020/2094 artiklis 3 osutatud tähtaegadega, peab liit suutma täita oma kohustused liikmesriikide ees, sealhulgas liidu vastu langetatud lõpliku kohtuotsuse puhul.

(54)

Komisjon peaks tagama liidu finantshuvide tulemusliku kaitsmise. Ehkki esmane kohustus tagada rahastust rakendamine kooskõlas liidu ja liikmesriikide kohaldatava õigusega on liikmesriikidel, peaks komisjonil olema õigus saada liikmesriikidelt seoses sellega piisav kindlus. Selleks peaksid liikmesriigid tagama rahastu rakendamisel tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimise ning tagastama alusetult makstud või väärkasutatud summad. Selles peaksid liikmesriigid saama tugineda oma tavapärastele riigi eelarve haldamissüsteemidele. Liikmesriigid peaksid koguma standarditud kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja teavet, mis võimaldab seoses rahastust toetatavate meetmetega ennetada, tuvastada ja kõrvaldada selliseid raskeid rikkumisi nagu pettus, korruptsioon ja huvide konflikt. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks teabe- ja seiresüsteemi, mis hõlmab ühtset andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et nimetatud andmetele ja teabele juurde pääseda ja neid analüüsida, võimaldades liikmesriikidel selle laialdast rakendamist.

(55)

Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), kontrollikoda ja, kui see on asjakohane, Euroopa Prokuratuur, peaksid teabe- ja seiresüsteemi saama kasutada vastavalt oma pädevustele ja õigustele.

(56)

Selleks et soodustada liikmesriikide korra rakendamist, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest, peaks komisjon finantsmääruse artikli 38 lõike 1 kohaselt tegema kättesaadavaks liidu eelarvest rahastatavate vahendite saajaid käsitleva teabe.

(57)

Liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema lubatud töödelda isikuandmeid üksnes siis, kui see on vajalik eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmetega seotud vahendite kasutamise auditi ja kontrolli tagamiseks. Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)2016/679 (14) või (EL) 2018/1725 (15), olenevalt sellest, kumb on kohaldatav.

(58)

Rakendamise tulemuslikuks seireks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kaks korda aastas aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel tehtud edusammudest aru andmiseks.

(59)

Liikmesriike tuleks innustada, et nad paluksid taaste- ja vastupidavuskavade kohta oma riiklikelt tootlikkuse komiteedelt ja sõltumatutelt eelarveasutustelt arvamust, kaasa arvatud võimalik taaste- ja vastupidavuskavade üksikasjade kontroll.

(60)

Selleks et tagada rahastu rakendamisel läbipaistvus ja vastutus, peaks komisjon edastama asjakohased dokumendid ja teabe, nimelt liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavad või nende muudatused ning komisjoni avaldatud nõukogu rakendusotsuse ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal ja võrdsetel tingimustel, eemaldades neist dokumentidest vajaduse korral tundliku või konfidentsiaalse teabe või järgides vastavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

(61)

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda komisjoni iga kahe kuu tagant taaste- ja vastupidavusdialoogile küsimustes, mis puudutavad rahastu rakendamist, näiteks liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad; komisjoni hinnang; läbivaatamisaruande peamised tulemused; eesmärkide ja sihtide saavutamise seis; maksete tegemise ja nende peatamise kord; muu teave ja muud dokumendid, mille komisjon on rahastu rakendamise kohta esitanud. Komisjon peaks võtma arvesse kõiki taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus esilekerkivaid aspekte, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi resolutsioonides väljendatud seisukohti, kui need arutelule esitati.

(62)

Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, vältides samas ühe ja sama kulutuse rahastust ning muust liidu programmist topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama protsessi kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad esitaksid oma taaste- ja vastupidavuskavades komisjonile teabe juba saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta. Rahastu raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu programmidest ja instrumentidest, sealhulgas programmist „InvestEU“, antavat toetust. Rahastust rahastatavate reformide ja investeerimisprojektide jaoks peaks olema õigus saada raha ka muudest liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.

(63)

Komisjon peaks jälgima rahastu rakendamist ja mõõtma käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamist sihipäraselt ja proportsionaalselt. Rahastu rakendamise jälgimisel peaks komisjon tagama, et tegevuse ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks tuleks liidu rahaliste vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktidega kehtestama ühtsed näitajad, mida kasutatakse edusammudest aru andmisel ning rahastuga seotud seireks ja hindamiseks, ning määrama kindlaks aruandlusmetoodika rahastuga seotud sotsiaalsete kulude, sealhulgas laste ja noortega seotud kulude kohta.

(64)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (16) punktidele 22 ja 23 tuleks käesoleva määrusega loodavat taaste- ja vastupidavusrahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata rahastu mõju kohapeal.

(65)

Delegeeritud õigusaktiga tuleks kehtestada spetsiaalne tulemustabel, milles esitatakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusammud kõigis kuues sambas ning taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisega seotud edusammud rahastu ühiste näitajate vallas. Tulemustabel tuleks võtta kasutusele hiljemalt 2021. aasta detsembriks ja komisjon peaks seda ajakohastama kaks korda aastas.

(66)

Selleks et tagada aruandlus rahastu tulemuste, sealhulgas selle sotsiaalsete kulude kohta ja rahastu rakendamise seire, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad spetsiaalset tulemustabelit, mis näitab rakendamisel tehtud edusamme, ühiseid näitajaid, mida tuleb kasutada, ning metoodikat sotsiaalsete kulude, sealhulgas laste ja noortega seotud kulude aruandluse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(67)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande rahastu rakendamise kohta. Aruanne peaks sisaldama teavet liikmesriikides heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavade raames tehtud edusammude kohta. Samuti peaks see sisaldama teavet eesmärkide ja sihtide saavutamise, maksete ja maksete peatamise ning selle kohta, kuidas aitab rahastu kaasa kliimaga seotud ja digitaalsete sihtide saavutamisele, samuti ühtsete näitajate ja kuue samba raames rahastatavate kulude kohta.

(68)

Rahastu eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta tuleks teha sõltumatu hindamine. Vajaduse korral tuleks hinnangule lisada käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks käsitleda ka rahastu pikaajalist mõju.

(69)

Nõukogu peaks komisjoni ettepaneku alusel võtma liikmesriikide rakendatavate taaste- ja vastupidavuskavade hindamise ning neile vastava rahalise toetuse kohta vastu rakendusotsuse. Sel eesmärgil ja käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused. Rakendamisvolitused, mis on seotud rahalise toetuse maksmisega eesmärkide ja sihtide saavutamise korral, tuleks anda komisjonile ja ta peaks neid kasutama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 (17) sätestatud kontrollimenetlusega. Võttes arvesse võimalikku vajadust rahastust eraldatav rahaline toetus kiiresti välja maksta kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011, peaks komitee esimees kõnealuse määruse tähenduses kaaluma mis tahes rakendusakti eelnõu puhul võimalust lühendada komitee kokkukutsumise ja komitee arvamuse esitamise tähtaega.

(70)

Pärast rakendusotsuse vastuvõtmist peaksid liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik tegevuskorra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta.

(71)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(72)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (18), ning nõukogu määruste (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (19), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (20) ja (EL) 2017/1939 (21) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni, huvide konflikte või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus liikmesriikide puhul, kes osalevad määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös, uurida liidu finantshuve kahjustavaid pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte ja muid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (22), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös olevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(73)

Komisjoni peaks olema võimalus osaleda teabevahetuses, et tagada liidu rahastamise nähtavus ja vajadusel tagada, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse märkega rahastamise päritolu kohta.

(74)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(75)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,