(1)

Vastavalt 27 liikmesriigi, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonile peaks liidu eelarve võimaldama tagada Euroopa turvalisust ja julgeolekut. Selle heaks on andnud seni ja saavad edaspidigi anda oma panuse tuumarajatiste dekomisjoneerimise programmid. Pärast tuumarajatise sulgemist seisneb peamine saavutatav soodne mõju selles, et järk-järgult väheneb kiirgusoht töötajatele, üldsusele ja keskkonnale nii asjaomastes liikmesriikides kui ka kogu liidus.

(2)

Sihtotstarbeline rahastamiskava võib luua täiendavat liidu lisaväärtust, kujundades võrdlustaseme, mille kohaselt käsitleda tuumaseadmete kasutuselt kõrvaldamisest tulenevaid tehnilisi probleeme ja levitada asjaomast oskusteavet. Rahalist abi sellise rahastamiskava alusel tuleks anda eelnevate hinnangute põhjal, tehes kindlaks erivajadused ja liidu lisaväärtuse eesmärgiga toetada tuumarajatiste dekomisjoneerimist ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist.

(3)

Käesoleva määrusega hõlmatavad meetmed peaksid vastama kohaldatavale liidu ja riigisisesele õigusele. Käesoleva määruse kohast rahalist abi tuleks anda erijuhtudel, piiramata põhimõtteid ja eesmärke, mis tulenevad liidu tuumaohutuse alastest õigusaktidest, nagu nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, (2) ja jäätmekäitluse alastest õigusaktidest, nagu nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom (3). Vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 4 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1 on tekitatud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise, sealhulgas ladustamise eest lõplik vastutus liikmesriikidel.

(4)

Kooskõlas Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise lepingule (4) (edaspidi „ühinemisleping“) lisatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga (5) võttis Bulgaaria kohustuse sulgeda Kozloduy tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktor 31. detsembriks 2002 ning 3. ja 4. reaktor 31. detsembriks 2006 ning need reaktorid seejärel dekomisjoneerida. Dekomisjoneerimise tagajärjel on Bulgaarial tekkinud otseste ja kaudsete kulude tõttu märkimisväärne finantskoormus. Kooskõlas oma kohustustega sulges Bulgaaria kõik asjaomased reaktorid ettenähtud tähtajaks.

(5)

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitlevale aktile (edaspidi „ühinemisakt“) lisatud protokolli nr 9 (Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias) (6) kohaselt võttis Slovakkia kohustuse sulgeda Bohunice V1 tuumaelektrijaama 1. reaktor 31. detsembriks 2006 ja 2. reaktor 31. detsembriks 2008 ning need reaktorid seejärel dekomisjoneerida. Dekomisjoneerimise tagajärjel on Slovakkial tekkinud otseste ja kaudsete kulude tõttu märkimisväärne finantskoormus. Kooskõlas oma kohustustega sulges Slovakkia mõlemad asjaomased reaktorid ettenähtud tähtajaks.

(6)

Kooskõlas vastavalt ühinemislepingu ja ühinemisaktiga võetud kohustustega on Bulgaaria ja Slovakkia teinud liidu abiga märkimisväärseid edusamme Kozloduy ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama dekomisjoneerimiseks. Tööd on vaja jätkata, et dekomisjoneerimine ohutult lõpetada. Tuginedes praegustele dekomisjoneerimiskavadele, peaks dekomisjoneerimine viidama Kozloduy tuumaelektrijaamas lõpule 2030. aasta lõpuks ning Bohunice V1 tuumaelektrijaamas 2025. aastaks.

(7)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) asutati Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) artikliga 8. Kõnealuse artikli kohaldamisel allkirjastati tegevuskoha lepingud ajavahemikul 1960–1962 ühenduse, Saksamaa, Belgia, Itaalia ja Madalmaade vahel. Itaalia ja Madalmaade puhul anti riiklikud tuumaseadmed üle ühendusele. Uute seadmetega tuumauuringute taristu rajati nelja tegevuskohta. Mõnda neist seadmetest kasutatakse praegugi, mõni on suletud, mõni isegi rohkem kui 20 aastat tagasi ning enamik neist on iganenud.

(8)

Euratomi asutamislepingu artikli 8 ja direktiivi 2011/70/Euratom artikli 7 kohaselt juhib JRC tegevusloa omanikuna oma varasemate tuumakohustuste täitmist ja korraldab suletud tuumaseadmete dekomisjoneerimist, järgides vastavaid riigisiseseid õigusakte. Seetõttu käivitati 1999. aastal teatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule JRCs tuumakäitiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise programm ning alates sellest ajast on komisjon regulaarselt esitanud ajakohastatud teavet programmi edenemise kohta.

(9)

Komisjon järeldas, et parim võimalus direktiivi 2011/70/Euratom artikli 5 lõike 1 punktis f ja artiklis 7 sätestatud nõuete täitmiseks on järgida dekomisjoneerimis- ja jäätmekäitlustegevust ühendavat strateegiat ning algatada JRC ja asukohaliikmesriikide vahel arutelud dekomisjoneerimise ja kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kohustuste võimaliku ülekandmise üle, kui komisjoni ja asukohaliikmesriigi vahel on sõlmitud vastastikune kokkulepe. JRC peaks tagama ja säilitama piisavad vahendid, et täita oma kohustused seoses dekomisjoneerimise ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega.

(10)

Käesolev määrus vastab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 hõlmavas mitmeaastases finantsraamistikus kindlaks tehtud vajadustele ja sellega kehtestatakse rahastamispakett Bulgaarias asuva Kozloduy tuumaelektrijaama 1.–4. reaktori (edaspidi „Kozloduy programm“) ja Slovakkias asuva Bohunice V1 tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktori (edaspidi „Bohunice programm“) dekomisjoneerimise abiprogrammidele ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaseadmete dekomisjoneerimiseks ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks järgmistes JRC asukohtades: JRC-Geel Belgias, JRC-Karlsruhe Saksamaal, JRC-Ispra Itaalias ja JRC-Petten Madalmaades (edaspidi „JRC dekomisjoneerimise ja jäätmete käitlemise programm“) kogu kõnealuste programmide kestuseks. Kõnealune rahastamispakett on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (7) punkti 17 tähenduses.

(11)

Tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise sihtotstarbelise rahastamiskava (edaspidi „programm“) suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (8) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(12)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013, (9) nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (10) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ja (EL) 2017/1939 (12) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuse või pettuse ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nii nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (13) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu huvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(13)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107 ja 108 kohaselt edaspidi toimuvate riigiabimenetluste tulemusi.

(14)

Programmile määratud assigneeringute summa ja programmitöö periood ning rahaliste vahendite jaotus meetmete vahel võidakse läbi vaadata, tuginedes vahe- ja lõpphindamisaruande tulemustele. Peaks olema võimalik saavutada täiendav eelarveline paindlikkus, paigutades vajaduse korral rahalisi vahendeid meetmete vahel ümber, keskendudes meetmetele, mis aitavad kaasa Bulgaarias Kozloduy tuumaelektrijaama 1.–4. reaktori ja Slovakkias Bohunice V1 tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktori dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohutusprobleemide lahendamisele, ilma et see piiraks muid käesoleva määruse alusel ja kooskõlas finantsmäärusega võetavaid meetmeid.

(15)

Programm peaks samuti hõlmama oskusteabe loomist ja saadud kogemuste jagamist. Programmi raames dekomisjoneerimisprotsessi kohta saadud oskusteavet ja kogemusi tuleks liidus levitada kooskõlas ja koostoimes liidu programmiga Leedus toimuva dekomisjoneerimise toetuseks, sest sellised meetmed annavad suurima liidu lisaväärtuse ning need aitavad kaasa töötajate ja muu elanikkonna ohutusele ning keskkonnakaitsele. Koostöö ulatust, toimimist ja majanduslikke aspekte tuleks üksikasjalikult kirjeldada mitmeaastases tööprogrammis ning neid võiks samuti käsitleda liikmesriikide vahelistes ja/või komisjoniga sõlmitavates kokkulepetes.

(16)

JRC peaks koordineeritult hõlbustama oskusteabe levitamist liidu eri sidusrühmade seas, näiteks tehes turuanalüüsi, vaadates läbi ja hinnates vajadusi oskusteabe järele liidus, määrates kindlaks võimalikud koostöösuunad, huvitatud sidusrühmad ja valdkonnad, kus programmi rakendamisel loodud oskusteave annaks suurimat lisaväärtust, ja töötades välja oskusteabe jagamise vormid. Loodud oskusteabe levitamist peaks rahastama JRC. Iga liikmesriik peaks oskusteabe levitamiseks saama alustada sidemete arendamist ja teabevahetust.

(17)

Käesoleva määrusega hõlmatud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleks kasutada parimat kättesaadavat tehnilist oskusteavet ning võtta nõuetekohaselt arvesse dekomisjoneeritavate seadmete laadi ja tehnilisi omadusi, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(18)

Bulgaaria, Slovakkia ja komisjon peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa seire ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid ELi suurima lisaväärtuse, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb kahe asjaomase liikmesriigi kanda. See peaks hõlmama tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse mõõtmist ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmist. Selleks tuleks luua seire- ja teavitamisfunktsiooniga komitee, mille kaaseesistujateks on komisjoni ja asjaomase liikmesriigi esindajad. Samuti abistab JRC dekomisjoneerimise ja jäätmete käitlemise programmi komisjoni määratud liikmesriikide sõltumatute ekspertide rühm.

(19)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (14) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal.

(20)

Nii Kozloduy programmi kui ka Bohunice programmi meetmeid tuleks käsitleda vastavalt Bulgaaria ja Slovakkia poolt nõukogu määruse (Euratom) nr 1368/2013 (15) kohaselt esitatud dekomisjoneerimiskavades kindlaks määratud piirides. Kõnealustes kavades on kindlaks määratud programmide ulatus, dekomisjoneerimise lõppseis, kavandatud tähtajad ja lõpptähtpäevad. Neis on samuti kindlaks määratud dekomisjoneerimismeetmed, asjaomane ajakava, kulud ja vajalikud inimressursid.

(21)

Kozloduy programmi ja Bohunice programmi raames võetavad meetmed tuleks ellu viia liidu ning vastavalt Bulgaaria ja Slovakkia ühisel finantseerimisel kooskõlas varasemate programmide raames kehtestatud kaasrahastamise tavaga.

(22)

Määrus (Euratom) nr 1368/2013 tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.

(23)

Nõuetekohaselt on arvesse võetud kontrollikoja eriaruannet nr 22/2016 „ELi tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammid Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias: alates 2011. aastast on tehtud mõningaid edusamme, kuid oluliste probleemide lahendamine seisab veel ees“.

(24)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(25)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(26)

Käesoleva määrusega ette nähtud liidupoolse rahastamise rakendamise meetodite ja vormide valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punkti a kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist,

1)

„dekomisjoneerimine“ – riigisisese õiguse kohased haldus- ja tehnilised meetmed, mis võimaldavad tuumarajatise reguleerivast kontrollist kas osaliselt või täielikult vabastamist ning mille eesmärk on tagada pikaajaline üldsuse ja keskkonna kaitse jääkradionukliidide taseme alandamisega materjalides ja tuumarajatise asukohas;

2)

„dekomisjoneerimiskava“ – dokument, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kavandatud dekomisjoneerimise kohta ning mis hõlmab järgmist: valitud dekomisjoneerimisstrateegia: dekomisjoneerimismeetmete ajakava, liik ja järjekord; kasutatav jäätmekäitlusstrateegia, sealhulgas kontroll ja heakskiitmine; kavandatud lõppseis; dekomisjoneerimisel tekkinud jäätmete ladustamine ja kõrvaldamine; dekomisjoneerimise ajakava; hinnangulised kulud dekomisjoneerimise lõpuleviimiseks; ning eesmärgid, eeldatavad tulemused, vahe-eesmärgid, kavandatud tähtajad ja vastavad tulemuslikkuse põhinäitajad, sealhulgas vajaduse korral saavutatud väärtusel põhinevad näitajad. Programmi valmistab ette tuumarajatise loa omaja ja programmi võetakse arvesse mitmeaastase finantsraamistiku töökavades;

3)

„Kozloduy programm“ – programmi osa, mis käsitleb Kozloduys (Bulgaarias) asuva Kozloduy tuumaelektrijaama 1.–4. reaktori dekomisjoneerimist;

4)

„Bohunice programm“ – programmi osa, mis käsitleb Jaslovské Bohunices (Slovakkias) asuva Bohunice V1 tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktori dekomisjoneerimist;

5)

„JRC dekomisjoneerimise ja jäätmete käitlemise programm“ – programmi osa, mis käsitleb komisjoni tuumaseadmete dekomisjoneerimist ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist JRC tegevuskohtades, milleks on JRC-Geel Belgias, JRC-Karlsruhe Saksamaal, JRC-Ispra Itaalias ja JRC-Petten Madalmaades.