(1)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kuriteoennetuse ja kriminaalõiguse 14. kongress (edaspidi „kongress“) toimub 7.–12. märtsil 2021 Jaapanis Kyotos. Kongressi peamiseks tulemuseks on Kyoto deklaratsioon pealkirjaga „Kuriteoennetuse, kriminaalõiguse ja õigusriigi edendamine: kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamise suunas (edaspidi „Kyoto deklaratsioon“). Deklaratsioon võetakse vastu kongressil.

(2)

Kyoto deklaratsioonis sätestatakse ÜRO kuriteoennetus- ja kriminaalõiguspoliitika raamistik järgmiseks viieks aastaks. Selles osutatakse ühelt poolt seosele arengu ja õigusriigi vahel ning vajadusele tulemusliku korruptsioonivastase võitluse järele ning teiselt poolt kuriteoennetuse, sealhulgas tõendipõhise kuriteoennetuse edendamise tähtsusele, kriminaalõigussüsteemi edendamise tähtsusele ja rahvusvahelise koostöö tihendamise ja tehnilise abi tähtsusele, et vältida ja käsitleda kõiki kuritegevuse vorme, sealhulgas terrorism ja kuritegevuse kujunemisjärgus vormid, näiteks need, millel on mõju keskkonnale.

(3)

Liit on olnud ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNDOC) juhtiv partner ja on rahastanud mitmeid kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise algatusi, näiteks terrorismivastase õppeplatvormi käivitamine 2020. aasta aprillis. Laiemas kontekstis on liidu ning ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo vaheline operatiivne partnerlus aastate jooksul tugevnenud erinevate projektide rahastamise kaudu.

(4)

Liit on kasutanud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõikel 1 ja artikli 83 lõikel 1 põhinevat pädevust, et võtta nendes valdkondades vastu õigusakte, hõlbustamaks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala väljakujundamist, võttes vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2011/36/EL, (1) 2011/93/EL, (2) 2013/40/EL, (3) 2014/42/EL, (4) (EL) 2017/541, (5) (EL) 2018/1673 (6) ja (EL) 2019/713 (7).

(5)

ELi toimimise lepingu artikli 82 lõige 1 ja artikli 83 lõige 1 moodustavad seega õigusliku aluse edasiste sammude jaoks, mis liidul ja selle liikmesriikidel kongressi järelmeetmetena võtta tuleb, järgides Doha deklaratsiooniga võetud kohustust, mida korratakse Kyoto deklaratsioonis vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 72/192.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 9 on nõukogu otsuse, liidu seisukoha kohta Kyoto deklaratsiooni suhtes, menetlusõiguslik alus. Selles on sätestatud, et nõukogul tuleb komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtta otsus, millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega õigusakte.

(7)

Liit ja selle liikmesriigid kavatsevad olla rahvusvahelises kuritegevuse vastases võitluses juhtivad osalejad. Vajadus võidelda piiriülese kuritegevusega on COVID-19 pandeemia ajal veelgi selgemalt ilmnenud. Kurjategijad ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused on COVID-19 pandeemiat kogu maailmas ära kasutanud, näidates, et koordineerimine ja koostöö on nii ennetamise kui ka õigusemõistmise valdkonnas äärmiselt olulised.

(8)

Praegused kuriteoennetuse ja kriminaalõigusega seotud probleemid ohustavad liidu sisejulgeolekut, kuid nende ulatus ei piirdu kaugeltki ainult liiduga. Kyotos vastu võetav seisukoht ja selle tulemus annavad liidule ja selle liikmesriikidele ainulaadse võimaluse tõhustada oma poliitikameetmeid rahvusvahelise koostöö parandamiseks ja kestliku arengu tegevuskava 2030 edendamise juhtimiseks.

(9)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ÜRO kuriteoennetuse ja kriminaalõigusemõistmise komisjonis, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus (Ecosoc) ja ÜRO Peaassamblees seoses Kyoto protokolliga võetav seisukoht, kuna Kyoto deklaratsioon mõjutab uut UNODCi ülemaailmset programmi ja võib oluliselt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandatavat määrust, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend.

(10)

Kyoto deklaratsioon tugevdab kehtivat rahvusvahelist õigusraamistikku ja loob aluse edasiseks tegevuseks liidu tasandil mitmes kuriteovaldkonnas. Seepärast on asjakohane Kyoto deklaratsiooni vastu võtmine kongressil heaks kiita.

(11)

Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)

Liidu seisukoha esitavad kongressil osalevad liidu liikmesriigid ühiselt. Kooskõlas lojaalse koostöö kohustusega peavad liidu liikmesriigid kaitsma seda seisukohta Kyoto deklaratsiooni vastuvõtmise järgnevates etappides,