(1)

COVID-19 pandeemia majanduslikest, sotsiaalsetest ja tervishoiualastest tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, mis on tekkinud, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervishoius kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. Kriis on halvendanud ka vaesuse ohus olevate inimeste olukorda, vähendades seega liikmesriikides sotsiaalset ühtekuuluvust. Lisaks on sisepiiride sulgemine mõjunud rängalt majanduskoostööle, eriti piirialadel, mõjutades töötajate pendelrännet ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) elujõulisust. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta viivitamata konkreetseid erakorralisi meetmeid, mis jõuaksid kiiresti reaalmajanduseni.

(2)

Kriisi mõjule reageerimiseks muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/460 (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1301/2013 (5) ja (EL) nr 1303/2013, (6) et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ühiselt „fondid“) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate rakenduskavade rakendamisel. Kuna aga negatiivne mõju liidu majandusele ja ühiskonnale aina kasvas, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/558 (7) mõlemat määrust uuesti. Need muudatused on võimaldanud liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid keskenduda praeguse enneolematu kriisi puhul vajalike meetmete võtmisele; selleks muudeti lihtsamaks fondidest kasutamata jäänud toetuse kasutuselevõtmist ning lihtsustati programmide rakendamise ja audititega seotud menetlusnõudeid.

(3)

Euroopa Ülemkogu kiitis 23. aprillil 2020 heaks „Teekaardi majanduse taastumise suunas“ (edaspidi „majanduse taastumise teekaart“), et leevendada majandust mõjutavaid suuri vapustusi ja vähendada ühelt poolt selle sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi liidule, mis on tingitud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorralistest piirangutest, ja teiselt poolt asümmeetrilise taastumise riske, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides on võimalik kasutada eri vahendeid, mis on omakorda avaldanud suurt mõju siseturu toimimisele. Majanduse taastumise teekaardil on tugev investeeringuline komponent ning selles kutsutakse üles looma Euroopa taastefond. Peale selle, nagu kinnitati Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldustes, teeb see komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi, et suunata vahendid liidus kõige enam mõjutatud majandussektoritesse ja piirkondadesse, selgitades samuti seost mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027.

(4)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (8) ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Kõnealuseid lisavahendeid tuleks kasutada määruses (EL) 2020/2094 sätestatud tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks.

(5)

Käesolev määrus sätestab ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabina (edaspidi „REACT-EU“) ettenähtud lisavahendeid käsitlevad reeglid ja rakenduskorra, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Aastateks 2021 ja 2022 tuleks REACT-EU alusel teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa kuni 47 500 000 000 eurot 2018. aasta hindades, et toetada liikmesriike ja piirkondi, mis on enim mõjutatud COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamisest ning kes teevad ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (edaspidi „REACT-EU vahendid“), eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. REACT-EU vahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa REACT-EU vahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama REACT-EU vahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning COVID-19 kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Enne kui REACT-EU vahenditele kohaldatakse 2021. aastal eraldamismeetodit ning selleks et toetada COVID-19 kriisi järel kõige olulisemaid sektoreid teatud liikmesriikides, tuleks Luksemburgile eraldada 100 000 000 eurot ja Maltale 50 000 000 eurot. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti kaitsetu. Covid-19 kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks ettenähtud REACT-EU vahendid.

(6)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, annavad fondid oma panuse, et lõimida kliimameetmed kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja saavutada üldine eesmärk – pühendada 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele. REACT-EU peaks eraldama kliimaeesmärkidele 25 % kogu rahastamispaketist. Arvestades REACT-EU kui kriisist taastumise vahendi olemust ja käesoleva määrusega võimaldatud paindlikkust, sealhulgas valdkondliku keskendumise nõuete puudumine ja liikmesriikidele antud võimalus suunata REACT-EU vahendeid vastavalt oma vajadustele ERFi või ESFi tegevuste toetuseks, võib liikmesriikide panus selle eesmärgi saavutamisse sõltuvalt riiklikest prioriteetidest erineda.

(7)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (9) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse ennekõike kindlaks eelarve kehtestamise ja täitmise menetlus (toetused, hanked, auhinnad ja eelarve kaudne täitmine) ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud reeglid sisaldavad liidu eelarve kaitseks samuti tingimuslikke üldsätteid.

(8)

Selleks et võimaldada liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamisel ja ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada REACT-EU vahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist ja noorte tööhõive algatust. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. ESFi tegevuse tugevus tuleks säilitada, kui eraldatakse REACT-EU vahendeid sellistes poliitikavaldkondades nagu tööhõive, eeskätt noorte tööhõive kooskõlas tugevdatud noortegarantiiga, oskused ja haridus, sotsiaalne kaasatus ja tervishoid, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja lasteni jõudmisele. Kuna REACT-EU vahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.

(9)

Kuna COVID-19 pandeemia on mõjutanud liikmesriikide piirkondi ja omavalitsusüksusi erinevalt, on partnerluse põhimõtte kohaselt oluline kaasata kriisi tagajärgede REACT-EU toetusel kõrvaldamise ettevalmistamisse, rakendamisse, jälgimisse ja hindamisse piirkondlikke ja kohalikke osalejaid ametiasutustest, majandus- ja sotsiaalpartnerite seast ja kodanikuühiskonnast.

(10)

Samuti tuleks REACT-EU vahendite puhul luua võimalus teha majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ERFi ja ESFi vahel finantsülekandeid vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 25a. Sellised ülekanded ei tohiks mõjutada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames kasutada olevaid vahendeid ega noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelist eraldist.

(11)

Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/558, tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada REACT-EU vahendeid eelkõige selleks, et investeerida tervishoiuga seotud toodetesse ja teenustesse (sealhulgas piiriülesed) ning asutusepõhisesse, kogukonna- ja perepõhisesse hooldusesse, andes VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, sealhulgas nõustamistoetust, eelkõige nendes sektorites, mida COVID-19 pandeemia on kõige enam mõjutanud ja mis vajavad kiiret taastamist, nagu turism ja kultuur, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele mittediskrimineerivalt põhiteenuseid, ning rakendada majanduse toetusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kõige enam COVID-19 kriisist enim mõjutatud sektoritest. Samuti tuleks edendada tihedamat tervishoiualast koostööd, koordineerimist ja vastupanuvõimet. Lisaks tuleks toetada tehnilise abi andmist. On asjakohane, et REACT-EU vahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja nende vahendite rakendamist.

(12)

ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama REACT-EU vahendeid eelkõige selleks, et toetada tööturule juurdepääsu ja sotsiaalsüsteeme, tagades töökohtade säilitamise, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate, samuti muude ettevõtjate ning vabakutseliste, kunstnike ja loovtöötajate toetamise kaudu. Lühendatud tööaja kavade ja muude selliste meetmete eesmärk, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, on kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid töötuse ohu eest, säilitades samal ajal töötajate töö- ja tööhõivetingimused ning palgad samal tasemel. Sellistele kavadele eraldatud REACT-EU vahendeid kasutatakse üksnes töötajate toetamiseks. Praeguses COVID-19 pandeemia tekitatud erakorralises olukorras peaks olema võimalik toetada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate lühendatud tööaja kavasid isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need meetmed on riigisisese õigusega ette nähtud. Seda reeglit tuleks ühtselt kohaldada ka lühendatud tööajaga töötamise kavade suhtes, mida on toetatud vastavalt määrusele (EL) nr 1303/2013, mida on pärast COVID-19 kriisi puhkemist muudetud määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/558, ning mida jätkuvalt toetatakse sihtotstarbelise investeerimisprioriteedi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud.

(13)

Toetada tuleks ka töökohtade loomist ja kvaliteetset tööhõivet, eelkõige vähekaitstud inimestele, ning sotsiaalse kaasamise ja vaesuse kaotamise meetmeid. Noorte tööhõive meetmeid tuleks laiendada kooskõlas tugevdatud noortegarantiiga. Tuleks ette näha investeeringud haridusse, koolitusse ja oskuste arendamisse, sealhulgas ümberõppesse ja oskuste täiendamisse, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks. Tuleks edendada võrdset juurdepääsu, sealhulgas laste, eakate, puuetega inimeste, rahvusvähemuste ja kodutute juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele.

(14)

Lisaks peaksid liikmesriigid jätkuvalt pöörama erilist tähelepanu maapiirkondades, piirialadel, vähem arenenud piirkondades, saartel, mägipiirkondades, hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades ning tööstuslikust üleminekust ja rahvastikukaost mõjutatud piirkondades elavate inimeste toetamisele ning kasutama kohasel juhul REACT-EU vahendeid selliste inimeste toetamiseks.

(15)

Kuna piiride ajutine sulgemine liikmesriikide vahel on tekitanud piiriülestele kogukondadele ja ettevõtjatele märkimisväärseid probleeme, oleks asjakohane lubada liikmesriikidel eraldada REACT-EU vahendeid ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames olemasolevatele piiriülestele kavadele.

(16)

Selle tagamiseks, et liikmesriikidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et kiiresti rakendada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamise meetmeid ning teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on REACT-EU vahenditest rahastatavate meetmete kiireks rakendamiseks vaja ette näha suuremad esialgsed eelmaksed. Esialgsed eelmaksed peaksid tagama selle, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajatele vajaduse korral ettemaksete tegemiseks ja toetusesaajate kulude kiireks hüvitamiseks pärast maksetaotluste esitamist.

(17)

Liikmesriigid peaksid saama eraldada REACT-EU vahendeid uutele sihtotstarbelistele rakenduskavadele majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames või olemasolevate programmide uutele prioriteetsetele suundadele majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames. Kiire rakendamise võimaldamiseks peaks uute sihtotstarbeliste rakenduskavade jaoks tohtima määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba olemasolevate, ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused. Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda eelhindamist ja elemendid, mis on nõutavad selleks, et rakenduskava saaks esitada komisjonile heakskiitmiseks, peaksid olema piiratud.

(18)

REACT-EU vahendeid tuleks kasutada kooskõlas kestliku arengu ja „ära tekita kahju“ põhimõtetega, võttes arvesse Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke. Lisaks tuleks rakenduskavade elluviimisel võtta arvesse ja edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja soolise perspektiivi integreerimist.

(19)

Selleks et leevendada avaliku sektori eelarvete koormust seoses COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamisega ning ettevalmistuste tegemisega majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaksid tegevuskulud olema rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020 ning liikmesriikidele tuleks anda erandlik võimalus taotleda REACT-EU vahenditest toetust saavate rakenduskavade eraldi prioriteetsete suundade puhul kaasrahastamist kuni 100 % ulatuses.

(20)

Kuigi on oluline tagada, et 31. detsember 2023 jääks programmitöö perioodi 2014–2020 rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäevaks, tuleks selgitada, et tegevusi võib toetuse saamiseks välja valida ka 2023. aasta jooksul.

(21)

Selleks et tagada teatavate REACT-EU vahenditest toetatavate tegevuste elluviimise järjepidevus, tuleks kohaldada määruse (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid) etapipõhisuse sätteid.

(22)

Vastavalt COVID-19 puhangule reageerimise spetsiaalsetele paindlikkusmeetmetele, mis lisati määrusesse (EL) nr 1303/2013 määrusega (EL) 2020/558, peaksid rahastamiskõlblikud olema ka kulud, mis on seotud füüsiliselt lõpetatud või täielikult läbiviidud tegevustega, millega toetatakse COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, mida toetatakse vastava uue temaatilise eesmärgi raames, tingimusel et need tegevused algasid 1. veebruarist 2020.

(23)

Selleks et liikmesriigid saaksid REACT-EU vahendid kiiresti praegusel programmitööperioodil kasutusele võtta, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid kohustusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada REACT-EU vahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata REACT-EU vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja kaasavust ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, peaksid liikmesriigid kohasel juhul kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud COVID-19 programmispetsiifilisi näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud või tegelikud toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast REACT-EU toetusest.

(24)

Selleks et REACT-EU vahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei peaks erandkorras nõudma ERFile ja ESFile eraldatud REACT-EU vahendite eristamist piirkonnakategooriate kaupa, ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi ja arengutasemeid, tagamaks, et toetuse andmisel leitakse tasakaal, arvestades ühelt poolt COVID-19 pandeemiast enim mõjutatud piirkondade ja linnade vajadusi ning teiselt poolt vajadust jätkuvalt keskenduda vähem arenenud piirkondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõttega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid esindavaid organeid.

(25)

Välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on ette nähtud erand, peaksid REACT-EU kulude suhtes kehtima samad kohustused ja tagatised, mis kehtivad kõikide muude ühtekuuluvusvahendite suhtes. See hõlmab põhiõiguste austamist ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimist ning tulemuslikke pettustevastaseid meetmeid, mida rakendatakse liikmesriikide ja liidu tasandil olemas olevate pettustevastaste ametite, näiteks Euroopa Pettustevastase Ameti ja vajadusel Euroopa Prokuratuuri toel.

(26)

Liidu eelarve kaitseks võetavate meetmete vastuvõtmisel on oluline, et lõppsaajate ja toetusesaajate õiguspäraseid huve kaitstakse nõuetekohaselt.

(27)

Käesoleva määrusega kehtestatavate muudatustega lubatud ülekannete hõlbustamiseks ei tohiks finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punktis f sätestatud tingimust assigneeringute samaks otstarbeks kasutamise kohta kõnealuste ülekannete suhtes kohaldada.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt reageerida COVID-19 kriisi mõjule paindlikkuse meetmete kehtestamisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud olukorra kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(30)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1303/2013 vastavalt muuta.

(31)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (10) artikli 135 lõikes 2 on sätestatud, et nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (11) või nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (12) muudatusi, mis võetakse vastu kõnealuse lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda, ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes, kui need muudatused mõjutavad Ühendkuningriigi finantskohustusi. Käesoleva määruse alusel 2021. ja 2022. aastal antavat toetust rahastatakse liidu omavahendite ülemmäära suurendamise kaudu, mis mõjutaks Ühendkuningriigi finantskohustusi. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis kohaldada,